S?nge juhtum viinamarjaistanduses

S?nge juhtum viinamarjaistanduses Martin Walker Teine raamat naudingut pakkuvast ja rahvusvahelist tunnustust kogunud sarjast, mille peategelane on politsei?lem Bruno.
Kui Saint-Denis’s maandub seltskond veinimeistreid, kes v?istlevad maat?kkide p?rast ja keerutavad kohalike seas pahameelt ?les, satub id?lliline linnake –, kus Benoit „Bruno“ Courreges on ainuke politseinik – palavikulise draama keskmesse, samal ajal kui p?llumajanduslikus uurimisjaamas, kus tegeletakse geneetiliselt muundatud kultuuridega, hakkavad kahtlastel asjaoludel tulekahjud puhkema.
Kaks noormeest – keskkonnakaitseaktivist Max, kes loodab maheveini toota, ja Fernando, ?he Ameerika veinimoguli p?rija – saavad rivaalideks, kui Quebecist saabub linnakesse koketeeriv veinimeistri ?pilane Jacqueline. S?ndmused kisuvad s?ngeks, kulmineerudes kahe kahtlase surmaga, ja Bruno avastab, et praegusaja probleemid pole endisaegsetest kuigi erinevad.
2020. aasta parima krimiautori j?rgmine raamat. Originaal: THE DARK VINEYARD Martin Walker Quercus Toimetanud Marju Lina Kujundanud Piia Stranberg Kaanefoto: Adobe Stock / Sergey Kelin / Richard Semik Copyright © 2009 by Walker and Watson Ltd. Autori?igus t?lkele: Nele Mikk ja O? Eesti Raamat, 2021 K?ik ?igused kaitstud. ISBN 978-9916-12-130-6 ISBN 978-9916-12-131-3 (epub) ISBN 978-9916-12-132-0 (Audioraamat) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti Raamat Parunile 1. peat?kk Sireeni kauge undamine raekoja katusel l?hestas Prantsuse suve?? tardumuse. Koiduni oli veel tund aega, aga Bruno Courr?ges oli juba ?rkvel, m?tetes ketramas „oleksid“ ja „poleksid“ seoses naisega, kellega oli ta viimase ajani voodit jaganud. Hetkeks ta kangestus, jahmunud tontlikust helist, mis t?histas v?ga r?nka ajalootaaka ja h?daohtu. Kunagi oli sama sireen teavitanud ta naabreid St Denis’ linnakeses s?jast ja sissetungist, vabastamisest ja rahust, ning t?histanud iga keskp?evatundi. Lisaks kutsus selle l?bitungiv vingumine t??postile linnakese priitahtlikke pritsimehi. Taoline h?daolukord n?udis ka tema kohalolu, oli ta ju St Denis’ ainuke munitsipaalpolitseinik. Seep?rast tundis Bruno peaaegu kergendust, et j?hker kutse teda s?ngetest m?tetest s??stis, ja heitis sassis teki pealt. Kui ta riietus ja linnupetteks piimapakist r??pas, helises telefon. Helistas Albert, ?ks kahest kohalikku tulet?rjebrigaadi juhtivast p??stjast, kes oli oma masina ja ??vahiga juba teel. „Vana St Chamassy tee peal on suur tulekahju,“ alustas h??l rutakalt, „m?e otsas, kohe enne St Cyprieni teeotsa. K??n ja suur p?ld. Sellel aastaajal v?ib tuli miilide kaugusele levida, kui tuule alla saab.“ „Juba tulen.“ Bruno pigistas silmad kinni, et manada silme ette St Denis’ laialisirutuva kommuuni kaart, mida ta m?lus talletas. See koosnes tema patrullitavatest teedest, eemalasuvatest majapidamistest ja k?lakestest, millel ta silma peal hoidis, tuttavatest taludest hane- ja pardi- ja sea- ja kitsekarjadega, mis tegid sellest paigast Prantsusmaa toidukultuuri s?dame. Tutvus maaga, mille ?le ta valvas ja kus ta p?rast vihma seenel k?is, t?hendas, et see kant oli talle sama h?sti teada kui naisele ta isiklik n?gu. K?ratus telefonist, mille ta oli ?la ja k?rva vahele kiilunud, kui ?ritas s?rgin??pe kinni panna, t?i ?nnetuse tagasi ta teadvusesse. „Surnutest pole teatatud,“ kandis Albert ette, „aga helista parem kohe p??stekeskusesse, kui oled linnapeaga r??kinud. Ma kutsun Les Eyzies’st ja St Cyprienist abiv?ge. Kas saad ka jaamast l?bi k?ia ja veenduda, et nad veetankreid juurde saadavad? Istu kasv?i ise paagiauto rooli, kui vaja. Meil l?heb vaja kogu vett, mis leida ?nnestub. N??d hakka liigutama. Seal n?eme.“ „Kuidas evakuatsiooniga j??b? Seal kandis on neli-viis talu.“ „Ei tea veel, aga lase linnapeal see korda ajada. Parem oleks, kui ta hakkaks rahvast l?bi helistama, et k?ik valvel oleksid. Ja Radio P?rigord v?iks ka h?dateadet edastada.“ Bruno saatis teele palve, et ta vanaldane furgoon esimesel katsel k?ivituks. Siis andis ta koerale kiiresti toidu ette, j?ttis kanad endaga ise hakkama saama ja jooksis auto juurde. Justkui ?nnetusest teades k?ivitus see otsekohe ja Bruno t??ris autot ?he k?ega oma majaesiselt teelt linna poole, n?ppides teisega kiirvalimisklahve, et teavitada juhtunust esmalt linnapead ja siis tohtrit, kes olid juba sireeni peale ?rganud. Tuled p?lesid ja linn oli ?rkamas, kui ta sandarmeeriasse kihutas, et paluda vanal ??valvuril Jules’il helistada P?rigueux’ raadiojaama ja saata mehed s?ndmuskohta maanteed sulgema. Kui Bruno tagasi oma auto poole kiirustas, t?ttas v?ikesest kasarmust kohale capitaine Duroc, kes alles vormikuube selga sikutas, ning Bruno j?ttis selgitamise Jules’i hooleks. Pritsimajas pusisid Ahmed ja Fabien paagiautode pukseerimisseadme kallal, samal ajal kui kohale tilkus teisi vabatahtlikke, kellest piisas tulet?rjeautode ja -voolikute mehitamiseks. Bruno s?itis suurimal kiirusel, mille ta kastiauto v?lja v?lus, sinine tuli vilkumas ja raekoja sireen seljataguses ??s endiselt huilgamas. Selleks ajaks, kui ta Sarlat’ raudteeliini k?rval kulgevale maanteele j?udis, n?gi ta juba eespool k?rguvatelt k?ngastelt tulekuma. Bruno v?rises ootus?revusest. Tuli hirmutas teda. Ta oli seda alati kohelnud ettevaatliku lugupidamisega, mis oli kasvanud millekski hirmusarnaseks alates sellest ajast, kui ta Balkani s?jas haavatud Prantsuse s?dureid p?levast soomukist v?lja tiris. Neid arme kandis ta t?nini k?sivarrel. ??kapi sahtlis lebas tal S?jarist, millega valitsus oli teda p?rjanud p?rast pikki b?rokraatlikke vaidlusi, kas Bosnia rahuvalvemissioon ikka s?jaks kvalifitseerub. Bruno m?tiskles aga selle ?le, kas miski kogu selle pudi-padi seas, mida ta oma mikrobussi tagaosas hoidis, k?lbaks kaitsevarustuseks. Seal olid jahikuue varrukas kindad ja m?ts, jahisaapad, spordikotis ujumisprillid ja veepudel. T?en?oliselt leiaks ta ka vana tennises?rgi, mida vette kasta ja n?omaskina kasutada. Ta ?ritas gaasipedaalist viimast v?tta, kui auto m?est ?les ukerdas. Kuigi ta tundis piirkonda h?sti, ei tahtnud talle meenuda, kus v?iks nii k?rgel asuda k??n, kuna taolisel k?rgustikul oli pinnas p?lluharimiseks kehvav?itu. Peamiselt kohtas siin metsi, h?reda taimestikuga nurmi ja m?nd poollagunenud vanadest kividest karjuseh?tti, aga siin oli ka k?rge mikrolaine-raadiotorn. Kui Bruno v?ttis enne lavamaale j?udmist viimase kurvi, n?is kogu ??taevas puude kohal punaselt tukslevat. Ta v?ristas end, meenutades kuiva suve ja seda, kuidas j?etase oli nii madal, et turistide kanuud pidid otsima s?gavamaid veesooni. Kui ta esimest korda k?rbehaisu tundis, aeglustas ta refleksist k?iku ja m?rkas siis, et v?hemalt osa sellest tukslevast h??gusest p?rineb Albert’i tulet?rjeauto vilkurist. Bruno parkis auto teeserva. Ta t?mbas saapad, kindad ja jahim?tsi ?lle, j?i korraks ujumisprille silmitsema ja pistis need siis taskusse, valas tennises?rgile vett ja jooksis m??da teed tulet?rjemasina juurde, kus kaks tule taustal v?lja joonistuvat pompiers’i veevoolikut ?hendasid. „Mitte k??n, vaid ainult ?ks suur puust kuur. Siin polnud enam midagi p??sta!“ karjus Albert ?le leegipragina ja mootorim?irete. Ta k??nitas end auto tagaistmele ja t?mbas sealt Bruno jaoks raske kollase tulet?rjuja vammuse. Siis heitis ta pilgu Bruno kogukatele saabastele ja noogutas heakskiitvalt. „Oleks saan’d ka hullemini minna. J?udsime jaole, enne kui tuli metsani j?udis. Aga kuur koos saagiga on l?inud, mida seal ka ei hoitud.“ Taamal hakkasid tuled taas tugevamalt pulseerima, kui l?henes Ahmed teise tulet?rjemasinaga, tema j?rel veetanker ja seej?rel siniste vilkuritega sandarmiauto. Albert helistas naaberkommuunide tulet?rjepealikele, teatamaks, et nende abi ei l?hegi vaja. „Inimestest pole m?rki?“ k?sis Bruno, kui ta k?ne l?petas. Albert raputas pead ja r?hkis teisele pritsiautole vastu. „Aga kust sa tulekahjust kuulsid?“ h??dis Bruno talle j?rele. „Coux’ telefoniputkast tehti anon??mne k?ne,“ h??dis Albert vastu. Bruno pani selle k?rva taha, kui ?ritas olukorda hoomata. Talle meenus, et see teejupp on m?lemalt poolt palistatud tihnikuga, aga praegusest asukohast n?gi ta metsasihti ja v?rske v?limusega pinnakatteta teed, mis k??nas madalalt, kuid ?htlaselt leegitsevale laiale p?llu- ja karjamaale. V?hene tuule?hk, mida ta p?skedel tundis, puhus tema ja seega ka metsa suunas, kus pompier’id p??sastikku kastsid, et leegid lisak?tust ei saaks. Suurim tulekahju m?llas kunagise kuuri varemetes keset k?rbenud vilja. Bruno jalg takerdus millegi taha. Ta vaatas maha ja n?gi v?ikest metallist lippu, sellist nagu need, mida p?llumehed kasutasid p?llukultuuride t?histamiseks erivagudes. T?mmanud selle maast v?lja, luges ta tulet?rjeauto esitulede valgel kokku s?nad „Agricolae Sech G71“. See ei ?elnud talle midagi, aga ta pistis lipu ikkagi taskusse. Selja tagant kostis karjumist, ja kui ta vaatama p??rdus, n?gid veel m?ned kollaste kuubedega pompier’id kurja vaeva, et kohale tarida teist voolikut, mis nende k?te vahel t?itudes perutas ja siis v?imsa veejoa metsaserva saatis. „Sa ei tunne imelikku haisu?“ k?sis Albert, kes ootamatult ta k?rvale ilmus. „Tule siiapoole.“ Ta n?itas teed ?le h??guva kamara ja teisele poole kuuri k?lge, kus nad sattusid vaiksemasse kohta vastutuult. Kuurist paistis halvasti eristatavaid esemeid. Metallist laual, mis oli ikka veel nii kuum, et aurustas katusetalade j??nustelt tilkuvat vett, oli k?rbenud masinaosi. Kobakalt, mis meenutas kartoteegikappi, turritas taeva poole kaks suitsevat katusepalki. Bruno haistis p?lenud plasti ja kummi, aga midagi veel. „Bensiin?“ k?sis ta. „Mulle tundus ka. Saadame m?ned n?idised Bordeaux’ laborisse, aga v?in kihla vedada, et siin on tegu s??tamisega. Kui l?hed p?llu tagumisse nurka, tunned sama haisu. Keegi tegi puhta t??: vilja, kuuri, k?igega. Sinul tuleb siin palju rohkem t??d kui mul.“ „Kui see on tahtlik s??tamine, siis uurib seda Police Nationale,“ vastas Bruno. See t?hendaks ka piirde paigaldamist Coux’ telefoniputka ?mber, et sealt s?rmej?ljed v?tta. „Kui sihtm?rk oli vili, siis on see kohalik asi. M?ne p?llumehe vihavaen, v?i on kellegi naine ?le aisa l??nud. Ja see t?hendab, et Police Nationale’il poleks halli aimugi, kust pihta hakata.“ Bruno noogutas, kiigates osmiku sisemusse. „Albert, see on veider. Kas sa oled kunagi m?nes p?llumehe kuuris keset p?ldu n?inud kartoteegikappi ja muud kontoritr?ni?“ „Ei. See seal meenutab arvutit, aga siin ?leval pole ju elektrit. ?kki on see kirjutusmasin.“ Bruno p??rdus temast eemale ja l?ks ?le p?llu kohta, kus k?rbenud vili l?ppes, ja seisatas, kui tuhmi kolksuga toimus plahvatus. Valgus purskas k?rgusse ja kuumapahvak l?i ta oimetuks, kui ta end p??ras ja n?gi Albert’i kuurirusude vahel p?lvili prantsatamas, samal ajal kui varemed n??d uue j?uga l??masid. Bruno pistis jooksu, k?sivars k?rvetava kuuma t?rjeks silme ette t?stetud, ja haaras kohale j?udes Albert’il kraest. V?ideldes peas kaikuva hirmur??gatusega, kui ta sukeldus tulekeelte vahele, mis n?isid olevat ahned teda alla neelama, vinnas ta Albert’i eemale. Tulet?rje?lema jalad lohisesid l?dvalt ?le l?kendava kuurivooderdise ja ta p?ksid p?lesid. Kui nad rusudest eemale olid j?udnud, ajas Bruno k?ed-jalad laiali ja kattis enda kehaga Albert’i jalad, et kuue tulekindla kangaga leeke summutada. Siis j?udsid kohale ka teised tulet?rjujad ning pihustasid nad m?lemad tulekustuti vahuga ?le. Ahmed tiris Bruno eemale ja pimestas teda taskulambi vihuga, karjudes „Kombes v?i?“, samal ajal kui teised Albert’iga tegelesid. Bruno noogutas, raputas end, t?usis v?nkudes jalule ning hakkas keha katvat vahtu maha rapsima. „Servast k?rbenud, aga ei midagi t?sist. Hea, et Albert mulle selle jope andis,“ vastas ta. „Mis kurat seal plahvatas?“ „Aerosool, v?ib-olla purk v?rvi v?i lambi?li. N?rakad j?tavad t?hja bensiinikanistri kurit??paika, kork peal. Sellised lendavad ?hku nagu pommid, kui piisavalt kuuma saavad,“ pakkus Ahmed ?lgu kehitades. „Albert poleks pidanud nii l?hedale minema. Me oleks seda edasi kastnud, aga pidime enne tulepiiri kustutama, et see metsa ei leviks.“ „Minu viga,“ tunnistas Bruno. „K?sisin kuuri all olevate seadmete kohta. Kuidas tal on?“ Albert oli jalgele hiivatud ja ta raputas n??d pead selgeks, vahut?kid kiivrilt ja kuuelt lendamas. „Hing on sees, j?uan end veel m?nda aega lolliks teha. Mingi kuradi v?rk tabas mind vastu k?rva,“ kaebas Albert. Ta surus k?e vastu pead, ja kui ta k?e ?ra v?ttis, oli see ?leni verine. Keegi pritsimeestest ulatas talle veepudeli ja ta neelas isukalt, s?litas, vaatas Bruno poole ja nookas korra. „Ole sa t?natud,“ ?tles ta vaikselt ja ulatas pudeli Brunole. Albert’i k?si v?rises. Tema enda oma ka, m?rkas Bruno. „Kuidas jalad on?“ k?sis Bruno. Tema h??l k?hises ja kurk tulitas. M?te bensiinist ja tulekahju tahtlikust s??tamisest keerutas viha ?les. Ta t?mbas s?gavalt hinge, et end talitseda. „Pole hullu. Tulekindlad alusp?ksid, nagu rallis?itjatel,“ kommenteeris Albert kiledal h??lel. Ta k?neles kiiresti, peaaegu vuristades, kuna ta kehas m?llas adrenaliin. „Mul pole h?da midagi, ainult sellest obadusest pisut uimane. Astun p?rast kliinikust l?bi, lasen selle ?le vaadata. Sa peaksid sama tegema.“ „M??rustik,“ lisas Ahmed. „Te teate reegleid. Kui meil tuli teid juba vahutada, siis peate m?lemad kontrollis k?ima.“ Nende tagant kerkis uut kisa ja ?ks tulet?rjuja tuli jooksuga l?hemale. „Kuule, pealik, siin on veetoru. Sandarmid s?itsid p?stiku otsa.“ Albert heitis Brunole pilgu ja vangutas pead. „See on vist k?ll esimene kord, kui Capitaine Durocil ?nnestus midagi leida, ja siis pidi ta ka sellele otsa koperdama.“ Nad suundusid tagasi teele, kus katkisest p?sttorust purskas k?rge kaarega veejuga ja Fabien kangutas midagi raske mutriv?tmega sandarmite ainsa allesj??nud pealambi valgel. Taamal oli kuulda, kuidas kapten Duroc vihaselt oma meeste peale k?rgib. Fabien vinnas viimast korda mutriv?tit ja veevool l?ppes. „N??d annab seda kasutada,“ teatas ta. „R?hku eriti pole, aga piisavalt, et tukke niisutada.“ „Kuhu see veetoru v?lja j?uab? Miks seda kaardil pole?“ n?udis Albert pahaselt vastuseid, p?hkides taskur?tiga oma verist k?rva. „Tundub, et veetornist raadiotorni juurde. See kuulub kaitseministeeriumile, eks neil on seal siis vahipost,“ selgitas Fabien. „Ja p?sttoru on siin sellep?rast, et siit l?heb ?ks toru ka tolle kuuri ja p?llu juurde. Paistab, et sinna on mingi ?ge kastmiss?steem rajatud.“ „Kastmiss?steem? Siia ?les v?i?“ k?sis Albert uskmatult. „M?nel on k?ll raha rohkem kui nutti.“ „Naljakas, et p?lema pandi just see p?ld, kus on oma kastmiss?steem,“ m?rkis Bruno. „Kas teie olete sellisest asjast kuulnud nagu Agricolae?“ Ta pistis k?e taskusse ja t?mbas sealt v?ikese metallist lipu, mille ta ennist oli maast v?lja t?mmanud. „Mina k?ll mitte. V?ib-olla mingi katseseeme v?i miskit taolist, aga siin ?leval pole sellist k?ll varem n?htud.“ Nad suundusid tagasi tulet?rjemasina juurde, kus seisis teeservas kannatlikult linnapea G?rard Mangini vanaldane kuju. Tema taga oli rida pargitud autosid, mis kuulusid s?ndmust uudistama tulnud kohalikele. Linnapea astus l?hemale, naeratas tervituseks ning surus Albert’il ja Brunol k?tt. Kaamera v?lgatas. Philippe Delaron j??dvustab ilmselt s?ndmust kohaliku lehe jaoks. „Pole suurt midagi ette kanda,“ ?tles Albert. „Oht on m??das ja pole m?rki, et keegi oleks viga saanud. Mina ka mitte, t?nu Brunole. ?ks kuur p?les maha, viljap?ld on h?vinud ja veetoru katki. Mul on omad kahtlused, millest tuli alguse sai, aga pean laboriaruande ?ra ootama.“ „Tahad ?elda, et seda tehti sihilikult?“ „Paistab sedamoodi, monsieur linnapea. Ja see k?rakas, mida te k?ik n?gite, oli ilmselt bensiinipaagi plahvatus. Aga eks ootamevaatame. Mis see ka polnud, oleks see v?inud kellegi tappa. N?iteks minu, kui Bruno poleks mind v?lja tirinud.“ „Ma ei arvanud, et asi nii t?sine oli,“ s?nas linnapea. „L?hen parem vaatan, kuidas poisid tagasi depoosse saada. P?rast peame Brunoga arsti juures k?ima. Aga enne v?taksin selle tulejaki tagasi, kui sa vastu pole, Bruno. Need vammused maksavad terve v?ikese varanduse.“ „Mida need ka ei maksaks, on need iga santiimi v??rt,“ vastas Bruno, heitis kuue seljast ja rapsis sellelt vahtu maha. Siis p??rdus ta tagasi linnapea poole. „Siin on rohkem teoksil, kui esmapilgul paistab, sir. P?llule oli veetud eraldi veevarustus ja kuuris oli midagi kontorimasinate taolist. ?ldse mitte see, mida v?iks oodata lagedalt k?rgendikult keset p?rap?rgut. Pean maaomanikule teatama, arvatavasti ka kindlustuse jaoks aruande koostama ja nii edasi.“ „Kas oled sellest ka sandarmitele r??kinud?“ „Veel mitte. Kapten Duroc on vist praegu oma mikrobussi m?lgiga ametis. Paistab sedamoodi, et nad s?itsid veetorule otsa.“ „Jah, seda ma n?gin.“ Selginevas koiduvalguses n?gi Bruno, et ?le meeri huulte libises muie. „No see tundub igatahes selge, et siin toimus kuritegu.“ „Just, ja see t?hendab Police Nationale’i, mitte sandarmite haldusala. Vahest tahavad nad isegi kriminalistid kohale saata.“ Bruno l?ks edasi autorivi ja v?ikese rahvahulga juurde teatama, et ohtu pole, show on l?ppenud ja neil palutakse autod eest ?ra ajada, et tulet?rjemasinatel oleks ruumi ?mber p??rata ja minema s?ita. Piimatootjast Suur St?phane, Bruno s?ber jahiklubist, oli kohale tulnud oma noorukese t?tre Dominique’iga. Nende talu asus kohe m?e all ja oleks arvatavasti esimesena pihta saanud, kui tuli oleks levinud, pealegi oli just esimese l?psi aeg. Bruno t?rjus nende k?simusi ja veenis enamikku pealtvaatajaid autodesse minema. Siis astus ta kapten Duroci juurde, et too saadaks sandarmi Coux’sse telefoniputkat sulgema. Kell oli ?sja saanud kuus hommikul, Fauquet’ kohvik pidi avatud olema ja Bruno vajas kehakinnitust. Ta l?ks ?le tee kahe tuttava auto juurde: ?ks neist vanamoeline Citro?n DS ja teine veelgi vanem Citro?n deux-chevaux, mudel, mis p?rines 1930ndatest. Bruno s?ber Parun, pensionil t??stur, kelle trimmis keha ei peegeldanud sugugi ta vanust, n?jatus oma auto vastu. Tema k?rval seisis kohaliku k?lalistemaja omanik, keda suurem osa St Denis’st kutsus h??dnimega Hull Inglanna. Bruno oli nad kokku viinud tennisev?ljakul, kus Pamela ja tal k?las olnud s?branna neile korralikult tuule alla tegid. „Ma ?rkasin alles Paruni telefonik?ne peale. Sireeni ma ei kuulnudki,“ s?nas Pamela. See kena naine, kelle n?ojooned olid liiga tugevad, et teda saaks pelgalt „ilusaks“ nimetada, kandis Herm?si pear?tti ja p?evin?inud versiooni inglise vahariidest jopedest, mis olid Prantsusmaal v?ga moodi tulnud. ?ksk?ik, kas naine seisis, k?ndis v?i ratsutas, uskus Bruno teda alati ka kaugelt ?ra tundvat juba r?hist: sirge selg ja uhke kael, sellise naise julge k?nnak, kes tunneb end t?iesti vabalt. „Kus su hobune on?“ k?sis Bruno ja kummardus naist m?lemale p?sele suudlema. Naine t?mbus naerdes eemale. „Vabandust, Bruno. Tavaliselt armastan ma prantslaste musitamistungi hullup??ra, aga sa haised kohutavalt ja n?ed veel hullem v?lja. Sa haised k?rsatanud villa ja vist ka selle kohutava vahu j?rele, millega sa koos oled. Kulmud oled ka ?ra kaotanud. Selle paksu tahmakorra alt on muidugi raske n?ha.“ „Pole mul h?da midagi,“ vastas mees ja katsus s?rmedega kulme. Need tundusid nagu habemet??kad. „T?na ma hobust kaasa ei v?tnud,“ j?tkas naine. „Arvasin, et tuli v?ib teda hirmutada. Tulin ainult vaatama, kas meil tuleb evakueeruda.“ „Mis hoone seal maha p?les?“ k?sis Parun. „Enda arust tunnen neid m?gesid nagu oma viit s?rme, aga osmikust polnud kuulnudki.“ „Ma ka mitte,“ ?tles Bruno. „Metsasihist p??rab tee p?llu poole, nii et ega seda otse n?ha polegi. Aga ma pean hommikust s??ma. N?eme Fauquet’ juures?“ „Hea m?te,“ n?ustus Parun, „kell on nagunii liiga palju, et uuesti magama j??da. Pamela, laske meil ennast kostitada. Aga ainult siis, kui lubate, et naudite meie seltskonda rohkem kui inglise rists?na.“ „Aga muidugi, armas Parun. Te olete kaugelt l?busam kui ?kski rists?na. Aga ma arvan, et Bruno peaks enne pesema ja riideid vahetama.“ Ta j?i meest silmitsema. „Need p?ksid tuleb vist maha kanda. Loodan, et linn maksab uue vormi kinni.“ Nad p??rdusid vaatama tulet?rjemasinat, mis kaks korda tuututas. Ahmed viipas, et Bruno t?helepanu t?mmata. „Tule, Bruno, sina ja Albert l?hete jalamaid haiglasse. Reeglid on reeglid.“ 2. peat?kk Koguni arvutiajastul polnud sugugi lihtne v?lja uurida, kellele k?rbenud p?ld ja p?lenud kuur kuulusid. Linnapea sekret?r Claire k??rutas maakatastri kohal, mis kujutas endast lahmakat kaarti, kuhu olid m?rgitud k?ik suure St Denis’ kommuuni hooned. Lisaks n?gi sellelt k?iki krundipiire, iga?hele eraldatud katastrinumber. Kuni nad seda krunti ?les ei leia, ei ?nnestu neil seda otsida ka maamaksu nimekirjast, mis sisaldab k?iki registreeritud omanikke. „Seal ?leval pole kaardi j?rgi ?htegi hoonet,“ kaebas Claire. „Oled sa kindel, et ?ige tee nimetasid, Bruno?“ „Jah, kindel.“ Pestud, raseeritud ja lisamundrisse riietunud ning arstide poolt terveks tunnistatud Bruno tundis end taas endana, kui kulmud v?lja arvata. Ta tuli naise juurde suure kaardi ??rde, olles ettevaatlik, et enda ja Claire’i lopsakate kumeruste vahele ruumi j?tta. Isegi ?rritatud olekus ei suutnud naine vastu panna v?imalusele temaga flirtida ja plagistas paljast harjumusest ripsmeid. Ainsa vallalise mehena kogu linnavalitsuses oli Bruno juba Claire’i kommetega harjunud. Ta ajas s?rmega m??da teed, kus ta hommikul oli s?itnud. Mikrolaine-raadiojaam oli n?ha, nagu ka veetorn, niisiis pidi veetoru kulgema m??da teed. Selle kohani, pomises ta enda ette ja asetas s?rme kindlalt paika. Ta oli veendunud, et sattus ?ige krundi peale, aga ka Claire’il oli ?igus. Kaardile polnud hoonet kantud. See polnud mitte ainult v?ga veider, vaid ka kriminaalkuritegu, kuna kommuun polnud j?relikult ehitusluba v?ljastanud. Ja kuna maa teenindas ka veetoru ja p?stikut, hoiti k?rvale iga-aastasest veemaksust kommuunile. Katastrinumber oli tal siiski k?es. Ta j?ttis Claire’i kaarti kokku rullima ja l?ks kitsukesse ruumi, mida nimetati registriks, et maksunimistust maaomaniku nime otsida. Omanikuks osutus piiratud vastutusega ?ri?hing nimega Agricolae, registreeritud asukohaga Pariisis, ja krunt oli kolm aastat varem ostetud kaitseministeeriumilt. Agricolae – see nimi oli ka metallist lipul, mille Bruno oli maast ?les t?mmanud ja Albert’i pompier’ide kuuetaskusse toppinud. Ta peab selle k?tte saama. Kaustast ilmnes, et veemaksu polnud tasutud, samuti mitte ehitusmaksu, ja ehitusluba polnud v?ljastatud. See t?hendas Agricolae ettev?ttele pahandusi. Ta oli just telefoni haaramas, et Albert’ile helistada, kui Claire ukse vahelt pea sisse pistis ja teatas, et talle on k?laline. „St Denis’ t?htsaim mees p?rast linnapead, ja ometi hoitakse sind ikka selles urkas, mida nad julgevad kontoriks nimetada!“ k?mistas kaitseministeeriumi haldusalas tegutseva riigipolitsei ehk Police Nationale’i juhtivuurija, komissar Jean-Jacques Jalipeau. Ta astus pool sammu kabineti sisemusse ja n?is selle otsekohe t?itvat. „Issand, n?ed sa vast sant v?lja, n?gu puha punane ja kulmud ?ra p?lenud,“ j?tkas JJ oma tiraadi. „Kindel, et sa ise p?lengut ei alustanud? Ninapidi juures olid seal k?ll.“ „Liigagi juures,“ vastas Bruno ja naeratas kolleegile. „Taevas hoidku seda vennikest, kes tulekahju s??tas, kui ma olen esimene, kes ta k?tte saab.“ Brunole meeldis JJ, hoolimata s?bra pidevast ja ?igustatud s??distusest, et Bruno arusaam ?igusem?istmisest teenis pigem St Denis’ kui kriminaalkoodeksi huve. Nad olid paari juhtumi juures edukalt koost??d teinud ja ka ?hiseid maitsvaid eineid nautinud. Bruno juhatas JJ raekoja iidsest kivitrepist alla ja l?bi kangialuse Fauquet’ kohvikusse, kus JJ kaks Ricardi aniisiviina tellis. „Kuidas Isabelle’il l?heb?“ alustas JJ vestlust. „Ta peaks n??d iga hetk Pariisi uuele t??kohale minema.“ Isabelle oli olnud uurija JJ alluvuses politsei piirkondlikus peakorteris P?rigueux’s, enne kui ta karateoskused ja v?limus p?lvisid siseministri t?helepanu ja kindlustasid tema kauni foto ?ratr?kkimise ajakirjas Paris Match. JJ tundis kogu suve ?itsenud romaani vastu heatahtlikku huvi ja tema eneseuhkust k?ditas see, et ta oli need kaks kokku viinud. „Juba l?ks,“ ?tles Bruno, p??des h??lt neutraalseks sundida. „Nad teatasid, et ministril tuleb mingi v?lisreis ja ta soovib Isabelle’i oma delegatsiooni.“ „Noh, eks sa teadsid kogu aja, et ta ?ra l?heb,“ arvas JJ. „Ja teil oli kolm ?nnelikku kuud.“ Bruno noogutas. Teadmisega kuklas, et Isabelle varsti lahkub ja seab oma Pariisi karj??ri ettepoole sellest, mis iganes tema ja Bruno vahel ka oli, hakkas suhtesse siginema mingi kohmetus. M??rid, mida mees oli nii kaua oma s?dame ?mber pidanud, kaitsevallid, mida Isabelle’il oli ?nnestunud lammutada, hakkasid taas lausa tuntavalt paika loksuma. Viimasel koosveedetud n?dalal lamas Bruno ??siti ?rkvel, taibates naise hingamisest, et temagi vaid teeskleb magamist, ja peaaegu tundis, kuidas tema sisemuses kerkib kivi kivile. Kummalisel kombel muutus armatsemine sellest veelgi tulisemaks, aga l?plik h?vastij?tt St Denis’ rongijaamas j?i pisarateta. „Igatsen teda,“ j?tkas JJ elavalt, „sest ega mu uuest uurijast talle suuremat asendajat ole. Tema on ka naine, aga silmale pooltki mitte nii hea vaadata.“ „Kas kutsud ta seda juhtumit lahendama?“ „Veel mitte. Meil pole seni isegi pritsimeestelt s??tamise kohta ametlikku kinnitust. Aga sain p?rast l?unat Pariisist ?he neist salajastest k?nedest, kus ?eldi, et nad tahavad kiiret lahendust. See pole nende tavaline mure ?kosabot??ride p?rast, vaid siin on kellegi k?rgema nina huvi m?ngus. Mis sa oskad mulle r??kida?“ Bruno jutustas ?istest s?ndmustest, ebatavalisest veevarustusest, krundi varasemast kuuluvusest kaitseministeeriumile, ning kirjeldas l?puks Agricolae ettev?tte maksup?lgurlust ja ehitusloa puudumist. „Mina seda ?kosabot??ride versiooni ei usu,“ lisas ta. „Tavaliselt ajavad nad ju avalikkuse t?helepanu taga ja kutsuvad ise ajakirjanikud ja telekaamerad kohale?“ JJ kehitas ?lgu ja keerutas j??kuubikut klaasis, valas vett juurde ja j?lgis, kuidas Ricard piimjaks muutub. Ta v?ttis helde s??mu. „Mul on prefektilt su linnapeale ametlik taotlus m??rata sind selle juhtumi peale, et meid vaeseid linnapollareid kohalike teadmistega aidata. Nii et v?id end v?rvatuks lugeda. Mul on P?rigueux’s juba uurimisr?hm s?jakaid ?kom?kusid kontrollimas ja praeguseks on Bergeracist ?ks kriminalistikar?hm juba p?llule j?udnud. Mida sa kohalikest ?kom?kudest tead?“ „Ei midagi erilist. ?ks valiti meil linnavolikokku, selline vanapoolne hipi, kellel on m?gedes oma kommuun. Kena mees, kuldse s?damega, v?tab kodutuid ja hulguseid kostile. Siis on ?ks r?hm, mis korraldab protestimarsse ja n?uab kohaliku saekaatri sulgemist, kuna see ajab korstnast saasta v?lja. Aga t?eliselt s?jakas pole keegi. Rohelised ei saa h??ltesaagist k?mmet protsentigi. L?hme astume depoost l?bi ja r??gime Albert’iga. Laboriaruandeid tal veel olla ei saa, aga ehk on juba teada, kas see oli t?esti tahtlik s??tamine v?i mitte.“ „Tahtlik?“ sekkus kohvikuomanik Fauquet, kes tundis suurt uhkust, et tal on esimese k?lakate kuulja maine. Ta n?jatus letile ja libistas nende poole kaht kohvitassi. „Maja kulul, h?rrased. Kas ?tlesite, et keegi pistis sinna meelega tule alla?“ „Ei, seda ma ei ?elnud,“ n?hvas JJ ja t?ukas kohvitassi nii j?uliselt tagasi, et osa selle sisust Fauquet’ valgele s?rgile pritsis. Suure turske mehena, kelle kasimata v?limuse taga peitus terav m?istus, v?is JJ hirmu nahka ajada k?ll. „Ja kui ma kuulen, et teie see pistja olitegi, olen siin tagasi terve armeet?ie kahtlustavate terviseameti inspektoritega ja vahistamisordeniga takkapihta. See on t?sine politseiasi. Saite minust aru, monsieur?“ 3. peat?kk Bruno meelest oli p?llumajanduslik uurimisjaam Les Eyziesi maantee ??res paikneva vana talumaja k?rval seisvale ?hekorruselisele hoonele liiga uhkeldav nimi. Selle St Denis’le hankimine oli linnapea hiilgavamaid saavutusi. Uurimisjaamas toimetas vaid neli teadlast ja neli tehnikut, aga talu ja kasvuhoonete eest hoolitsemiseks peeti palgal poolt tosinat kohalikku. Direktori ja vanemteaduri Gustave Petitboni kabinet paiknes vana talumaja kunagises parimas toas. See pikk kiitsakas, silmatorkava k??ruga mees istus poole kannikaga kirjutuslaua serval ja vahtis t?rksalt kaht politseinikku. „Ma ei v?i teile ?elda, mida seal kasvatati, mitte ilma volituseta. See on nimelt ?risaladus,“ teatas ta. Bruno oli Petitboni m?nikord kohanud linna ragbimat?idel ja paaril linnapea vastuv?tul, kus Petitbon seisis enamasti eraldi nurgas ja piirdus klaasikese veiniga. Ta elas linnas oma abikaasaga vaikset elu ja neil polnud ka lapsi, kes v?inuks Bruno ragbi- v?i tennisetrennis k?ia. „Monsieur Petitbon, mul on Pariisist siseministri korraldus uurimine l?bi viia,“ andis JJ rangelt vastu, h??l iga s?naga kerkimas. „Vaevalt seda oleks juhtunud, kui keegi ?sna prominentne isik p?llumajandusministeeriumist, kes on teie t??andja, poleks palunud siinse departemangu juhtivuurijal asi isiklikult k?sile v?tta. Olen ootele pannud ?he m?rva, kahe v?gistamise ja pangar??vi juurdlused, et siia tulla. Seega mu aja raiskamise asemel soovitan teil helistada Pariisi ministeeriumisse ja saada mis iganes volitust teil vaja l?heb, enne kui ma helistan oma ministeeriumisse ja teatan neile teie vahistamisest juurdluse takistamise eest.“ Petitbon n?is olevat kohkunud ?hvardusest, mida kujutas endast ainu?ksi JJ suur kogu, ja kobis t??laua taha telefoni manu. Siis keeras ta end oma p??rdtoolil neile uhkeldavalt selja ja pomises telefoni. Ta kuulas valvsalt, kui h??l teises otsas talle n?htavasti korraldusi haukus. Toru lajatati hargile, enne kui Petitbon oma aupakliku „Oui, Monsieur le Directeur’iga“ ?hele poole sai. Petitbon v?patas kergelt, p??ras end koos tooliga ja pani telefoni ?ra. „See, mida mul teile ?elda on, siit kabinetist kaugemale ei j?ua,“ alustas ta t?htsalt, ajades selja v?ga sirgu. „P?lenud vili oli riikliku t?htsusega projekt, mida toetas p?llumajandusministeerium, aga algatas selle kaitseministeerium. Murest kliimamuutuste p?rast soovitas kaitseministeerium teha eriprojekti p?uakindlate p?llukultuuridega, mis kasvaksid v?heviljakatel muldadel. Projekt h?lmas ?ht farmaatsiafirmat ja ?ht agrokeemiafirmat, ja selleks, et teadust??d korraldada ja rahastada, moodustati uus eraettev?te Agricolae SA. Me oleme katsetanud mitmesuguseid p?llukultuure, nagu sojat ja teisi kaunvilju, maisi ja kartulit, m?nd viinamarjasorti. Need olidki h?vitatud k?lvid. N??d on ??rmiselt oluline kiiresti v?lja selgitada, kes selle teo eest vastutab ja kes v?is ?ldse projektist haisu ninna saanud olla. See oli ?limalt salajane.“ Brunole meenus v?ike lipp, mille ta katsejaamast kaasa oli haaranud. „V?ike metallist t?his kirjaga Agricolae Sech oleks t?en?oliselt teie oma? Leidsin p?llult ?he sellise.“ „Agricolae Sech – pikemalt S?cheresse ehk p?ud – t?histab seda p?uakindlat geeni, mida me ?ritame aretada. Osa k?lve kasvab siin talumaadel ka, aga tahtsime neid katsetada ka viljatutel muldadel. Sellep?rast me need sinna k?rgmaale k?lvasime. Ja tundub, et k?ik on h?vinud koos hulga kaustade ja uurimism?rkmetega. Kolme aasta t??.“ „On teil mingi konkreetne p?hjus, miks seda tahtlikuks s??tamiseks pidada?“ k?sis Bruno kergel toonil. „M?ni vaenlane, vihane endine t??taja, armukade abikaasa?“ Petitbon naeratas ja ta kitsas kirven?gu muutus peaaegu meeldivaks. „See viimane oleks parim. Aga ei, mulle ei tule k?ll ?htegi vaenlast p?he, kui just need s?gedad ?kos?dalased k?ne alla ei tule. Oli see siis s??tamine?“ „Ootame laborianal??si vastuseid.“ „No v?ib-olla saan teile ise ?elda. Meil oli kuuri k?ljes veebikaamera, mis edastas pilti siia katsejaama arvutisse, et saaksime pilti tagasi kerida ja v?rrelda kasvukiirust, v?rvust, k?psusastet ja nii edasi. Seal peaks ka n?ha olema, kas p?llul v?i kuuri ?mber oli kahtlast liikumist. Isegi kui oli h?mar v?i ?ine aeg, annab pilti t?en?oliselt natuke teravdada.“ „Kas kaamera ?ra ei p?lenud? Ja kust see toidet sai?“ „Meil oli p?ikesepaneel ?leval ja sellest oli enam kui k?ll. Kaamera on t?en?oliselt h?vinud, aga lindistus on arvutis tallel. Kavatsesingi seda vaatama hakata, kui te tulite.“ „Tunnen selle kolme aasta t?? p?rast kaasa, monsieur.“ „Ait?h. L?hme parem labori poolele. Seadmed on seal.“ „?ks asi veel,“ sekkus Bruno. „Need viljasordid, mida te aretasite, kas need olid geneetiliselt muundatud, nagu see kraam, mille vastu rahvas kisa t?stab?“ „Muidugi. Sellep?rast neid k?iki salajas hoitigi. Ja me oleme seal m?el m?ne sojaoa geeniga p?ris h?id tulemusi n?inud.“ „Kui paljud siit katsejaamast selle projekti sisu teavad?“ k?sis JJ. „Pakun, et peaaegu k?ik. Kindlasti k?ik teadlased ja tehnikud ja ka need, kes reaalselt p?ldu harivad. Nad k?ik on teadlikud, et asi on salajane. Meil keelati seda isegi oma abikaasadega arutada.“ „Kokku siis oma k?mme-viisteist inimest,“ pakkus JJ. „Neliteist. Ja mul pole p?hjust neist kellegi lojaalsuses kahelda.“ „Mul on vaja nende t??tajakaustu ja ?ht ruumi siin jaamas uurimisr?hma jaoks. Siin oleks nende t?? ehk diskreetsem kui kesklinnas.“ „Olgu pealegi,“ n?ustus Petitbon. „Eks kasutage siis minu kabinetti. Ma saan alati laboris ka t??tada. Ja l?ki n??d vaatama, mis veebikaameral n?idata on.“ Aga veebikaameral oli n?idata v?he. Kuurir??sta alla paigaldatud kaamera ei olnud salvestanud midagi t?helepanuv??rset, kuni taimer kuvas kellaaega 03.02, mil p?llu kauges l??neservas oli m?rgata esimesi m?rke liikumisest. Kell 03.06 paistis veel liikumist p?hjaserval ja siis hakkas kaamerapilt v?risema. „See v?is olla sissetungija, kes katsus, kas uks on lukus,“ pakkus Petitbon. „Lukus see oli, aga selle j?rgi, kuidas kaamerat j?rjest tugevamalt raputatakse, kahtlustan, et uks murti lahti.“ Kell 03.09 ilmus kaamera vaatev?lja h?gus tulekuma, mis paistis v?ga kaamera l?hedalt, ja siis ootamatu leegipahvak. Veebikaamera ?lekanne l?ppes kell 03.18. „Noh, v?hemalt saime aja teada,“ ?tles JJ. „Kas saate sellest kriminalistide jaoks koopia teha? Nad saavad seda ehk teravdada ja midagi nendest liikumistest v?lja lugeda. Aga kui minu k?est k?sida, siis see bensiinivalaja teadis t?pselt kaamera asukohta ja tegevust, niisiis peab meie esimeseks uurimissuunaks olema see, kas tegu polnud mitte asutusesisese kurit??ga.“ „Ainult ?ks k?simus veel,“ lisas Bruno, „kas teil on veel veebikaameraid?“ Petitbon noogutas. „Jah, j?lgime osasid teisi k?lve ka.“ „No ma arvan, et pange need ?ige siia ?les, ?mber kontori ja kasvuhoonete. Kes see ka polnud, kes vilja maha p?letas, v?ib tahta tagasi tulla ja jaamas ka puhta t?? teha.“ 4. peat?kk P?rast kolme viljatut p?eva uurimisjaama t??tajate ?lekuulamist oli Bruno just j?udnud viimaks oma igakuisel l?ikusel meestejuuksuri toolis l??gastuda, kui sai k?ne Nathalielt, kassapidajalt Hubert de Montignaci viinamarjaistanduse veinipoes. Nimetatud „Hachette’i veiniteejuhis“ ?heks parimaks veinikeldriks Prantsusmaal, oli see ?ks ainult kolmest kohast v?ljaspool samanimelist viinamarjaistandust, mis on tootnud Ch?teau P?trusi veini katkematult alates 1944. aastast. Bruno jaoks, kes m?istis h?sti, et suur osa seadusesilma kohustest on ?lal hoida Prantsusmaa ja St Denis’ vahvaid traditsioone, oli tegu vaat et p?hapaigaga. Ta kargas juuksuritoolist p?sti, hoolimata Baptiste’i v?lkuvatest k??ridest, heitis endalt lina pealt ja t?mbas ametim?tsi pooleldi n?situd lokkidele. Peatudes vaid selleks, et sinine vilkur katusele panna, pani ta mootori m?irge saatel ajama. Nathalie polnud h?daolukorda kuigi t?pselt kirjeldanud, ?eldes vaid, et jama on majas ja Bruno tulgu parem kiiresti kohale. Brunol v?ttis alla kolme minuti, et end sillaotsa ringteel l?bi tavap?rase liiklusummiku pressida ja Hubert’i masaja ?hekorruselise k??ni ees?ue p??rata. Hoolimata luuderohust ja ?iekobaratest, mis igasugu vanadelt veinivaatidelt alla rippusid, polnud see Hubert’i tunnistuse kohaselt just muljet avaldavaim sissep??s, mida nii kuulus asutus v??rinuks. Ent samas, nagu Hubert armastas selgitada, eelistas ta raha kulutada sisu, mitte v?limuse peale. Enda v?limuse pealt ta siiski ei s??stnud ja hoidis inglise h?rrasmehe joont, kandes tviidist spordijakke ja Viyella s?rke, kootud lipse ja k?sit??na valminud raskeid tugevaid kingi, mida ta Londoni ostureisidelt kaasa t?i. Bruno n?gi ?uel tavalist autovalikut: Mercedeseid ja BMWsid, Citro?ne ja Renault’sid ja Peugeot’sid k?ikjalt Prantsusmaalt. Ta pilk j?i pidama rohelisel Briti numbrim?rgiga Range Roveril. P?hendunud jahimehena, kes leidis end liigagi sageli vedamas hirver?mpi m??da pikki konarlikke metsateid, oli see ainuke s?iduk, mis temas kadedusepiste tekitas. Aga ta teadis, et talle sobiks paremini s?jav?e ?lej??gist eraldatud Citro?ni d?iip, mille jaoks ta raha kogus. Bruno vaatas ?uel kiirelt ringi. Sissep??sule k?ige l?hemal seisis ?he avatud uksega valge Porsche kabriolett, mille ?mber k?is vali vaidlus. K?rvalistmelt paistis ??rmiselt kena noor naine. Hubert ise seisis juhipoolse ukse ees ja hoidis k?mmalt roolil, et ?ks v?ga vihane erkkollastes p?kstes ja roosas polos?rgis mees ei saaks autosse istuda ja minema s?ita. Morni n?oga Nathalie toetas end Porsche kapotile, tema k?rval seisis ?ks Brunole tundmatu neiu, t?en?oliselt m?ni uus t??taja. P?ike tema paksudelt blondidelt juuksekr?sudelt ja suurtelt tumedatelt silmadelt vastu helkimas, oli uus t?druk piisavalt pilkup??dev, et Bruno teda silmitsema j??ks. T?druk vahtis julgelt vastu, pilk nii otsekoheselt hindav, et s??rast v?inuks oodata vanemalt ja kogenumalt naiselt. Neiu k?rval seisis Max – n?gus blondiks v?rvitud salkudega noormees, kelle nahk tervisest hiilgas. Brunot n?hes ajas ta suu k?rvuni, kuna Bruno oli talle ragbitrenne andnud. N??d Bordeaux’ ?likoolis ?ppiv Max oli suveks Hubert’i juurde t??le tulnud. Porsche ?mber toimuva stseeni taustal oli veinikeldri ukse juurde kogunenud v?ike salk vaatepildist k?tkestatud kliente. Sinine vilkur alles t??s, oli Bruno peatanud oma mikrobussi esiotsa peaaegu Porsche k?lje vastas, et selle ?ras?itu takistada. Ta v?ttis m?rkmiku v?lja ja pani autonumbri kirja. See l?ppes 75-ga, mis t?histab Pariisi. Siis sammus ta seltskonna juurde, kes n??d vait j?i. Harjumusp?raseks muside ja k?epigistuste ringiks polnud ?ige aeg. Oli hoopis aeg demonstreerida seaduse anon??mset majesteetlikkust. „Messieurs-Dames,“ alustas Bruno, puudutades tervituseks teravatipulist m?tsi ja lastes pilguga ?le seltskonna. „Politsei?lem Courr?ges teie teenistuses.“ Bruno vaatas hoolega ?le v??rad n?od ja kalli auto. Roosasse ja kollasesse riietunud mees pidi olema hilistes viiek?mnendates. Tal oli uhke peat?is pikki lokkis valgeid juukseid, ees v?ike ?llek?ht ja s?rmes kuldne abielus?rmus. Porsches istuv naine paistis olema kahek?mnendates. Ta kandis suuri p?ikeseprille ja kingi, mis maksid Bruno hinnangul v?hemalt tema kahe n?dala palga. Ta t?heldas, et naisel oli s?rmes muljet avaldav kollektsioon teemante, aga abielus?rmust mitte. Naise jalge ees istus suurep?raselt p?gatud v?ike valge puudel, kaela ?mber v?ltsteemantidega ehitud rihm. „Ta kukutas 82. aasta Ch?teau P?trusi p?randale ja keeldub seda kinni maksmast,“ kuulutas Hubert toonil, mis sobinuks kalli sugulase surmast teatamiseks. „Tahad ?elda, et ta l?hkus selle ?ra?“ k?sis Bruno h?mmastunult. „Kaheksak?mne teise aasta pudeli?“ See oligi kalli sugulase surm. „Kahe tuhande kahesaja euro v??rtuses veini puha p?randal laiali!“ kilkas Nathalie vahele. „See oli ?nnetus,“ lausus roosas s?rgis mees. „Pudel oli libe, rasvane. Polnud minu s??.“ „Ja teie olete, monsieur?“ p?ris Bruno. „Lihtsalt turist, l?hipuhkusel.“ „Teie dokumendid, palun.“ „Kuulge, ma olen ainult l?bis?idul. S?idan kohe edasi, kui need siin auto eest ?ra tulevad ...“ „Teie dokumendid, monsieur. Ja teie omad ka, madame.“ „Mademoiselle,“ parandas teda hoolitsetud noor daam ja sobras k?ekotis isikutunnistuse j?rele. Bruno m?rkas ?ratuntavat Chaneli kaubam?rki. „Andestust, mademoiselle ... ahaa, d’Alambert. Kas see on teie kehtiv aadress – Maurice Barr?s’ puiestee Pariisis?“ Naine noogutas. Bruno pani selle k?ik m?rkmikku kirja. Naine oli 24-aastane ja s?ndinud Lille’is. Sellest P?hja-Prantsusmaa t??stuslinnast oli omajagu pikk h?pe Barr?s’ puiesteele, kust avaneb vaade Bois de Boulogne’ile, Pariisi rikkaima linnaosa kuulsale t?navale. Naise elukutseks oli m?rgitud modell. „Monsieur,“ kordas Bruno, „teie dokumendid.“ Mees ajas huuled t?rksalt torru, kehitas ?lgu ja sirutas siis k?e rahakoti j?rele, mis oli ?huke kallis krokodillinahast mudel, ja ulatas ID-kaardi ja juhiloa Brunole. „Monsieur Hector d’Aubergny Dupuy, aadressiga Fochi aven??l Pariisis, 16. departemangus. Vastab t?ele?“ Mees noogutas. Fochi aven?? oli k?va s?na ja vaid l?hikese jalutusk?igu kaugusel nii Bois de Boulogne’ist kui ka Barr?s’ aven??lt. „Ja kui ma teie lauatelefonile helistaksin, monsieur, kas keegi oleks siis vastamas, et teie nime kinnitada?“ Bruno tegi k?neka pausi ja kiikas Porsches istuva neiu poole. „Vahest madame Dupuy?“ Dupuy n?gu vahetas v?rvi ja hakkas t?mbuma polos?rgi roosaga sama tooni. „Sellel kellaajal vaevalt.“ „Ja teie t??koha aadress, kui te vastu pole.“ Mees avas uuesti rahakoti ja ?ngitses v?lja visiitkaardi, millel seisis ta tiitel chef d’entreprise ehk omanimelise ?rikonsultatsioonifirma tegevjuht, ning kontori aadress Monceau aven??l. Bruno t?mbas taskust mobiiltelefoni. „Ja kas sellel Pariisi numbril saab kellegagi r??kida, monsieur, kes kinnitaks teie isikut ja seda, et see auto kuulub teile?“ „Jah, mu sekret?r. Aga mul on autopaberid ja kindlustus ja ...“ Bruno t?stis k?e, p??rdus k?rvale ja valis numbri, et helistada Philippe Delaronile, kes tegutses pulmapiltnikuna ja kirjutas Sud-Ouesti ajalehele uudiseid kohalikest spordiv?istlustest, et poole kohaga spordireporter kaameraga kohale kutsuda. Bruno p??rdus tagasi n??d vaikiva salga poole. „Ma pole kindel, et oleks sooritatud kuritegu, aga kindlasti terendab siit tsiviilkohtumenetlus, kuhu mind kindlasti tunnistajaks kutsutakse. Niisiis palun teil kannatust varuda, kuni teen endale korralikult selgeks, mis siin juhtus,“ selgitas ta sihilikult pika igava ettekande maneeri kasutades. „Ja sellest tulenevalt olen palunud meiega liituda fotograafil, kes m?nikord politseid vaidlusi tekitavate kuriteopaikade j??dvustamisega abistab.“ „Kas sa m?tled Philippe’i, kes ajalehe jaoks pilte teeb?“ tahtis Nathalie teada. Seekord m?rkas Bruno enda meeleheaks, et Dupuy’ roosa n?gu hakkas taas valgeks t?mbuma. Bruno vaatas veinipoe t??tajate poole, kes olid Porsche kapoti ?mber kobaras. „Madame, teen ettepaneku, et n??d, kus k?ik on kontrolli all, tuleksite oma postilt maha ja l?heksite poodi kundesid teenindama.“ Nathalie h?ppas kapotilt maha ja tema k?rval istunud noor ilus v??ras libistas end sealt alla v?hem graatsiliselt, nagu Bruno pidi t?dema. Ta m?rkas ka, et Hubert sirutas end otsekohe teda alla aitama, kuid Max j?udis ette. Nathalie, Hubert’i kauaaegne armuke, oli samuti Hubert’i kaitserefleksi m?rganud ja ta l?ug t?mbus pingule. „Sa pole vist veel tuttav meie uue v?lismaa praktikandi mademoiselle Jacqueline Duplessis’ga Qu?becist. Terane t?druk – taipas esimesena auto otsa ronida, kui pudel ?ra l?huti ja klient ?ritas vehkat teha,“ kiitis Hubert. „Ta ?pib Californias veini ja t??tab selle aasta meie juures, et meie tavasid ?ppida. Tema Kanada suguv?sa toodab v?ga huvitavat dessertveini.“ Bruno pakkus k?tt neiule, kes seda karva v?rra liiga kauaks hoidma j?i, tervitas Brunot imeliku prantsuskeelse Kanada aktsendiga ja peaaegu silitas mehe peopesa, kui Bruno k?est lahti lasi. Bruno l?i k?ed j?igalt seljal kokku ja pomises viisakusi, enne kui tagasi keldriukse poole p??rdus, kaaludes, kuidas oleks k?ige parem edasi toimida. Esimese asjana katsub ta asja nii vaka all hoida kui v?imalik. „Enam pole siin midagi vaadata, Messieurs-Dames!“ h??dis Bruno v?ikesele vaatajaskonnale ukseavas. „Minge ?ige sisse ja j?tkake ostmist.“ Ta astus edasi, k?ed laiali sirutatud, aga naeratus n?ol, et neid sisse ajada. Siis manas ta uuesti n?ole ametliku ilme ja p??ras end Pariisi valgep?ise kavaleri poole. „Monsieur Dupuy, te ei vaidlusta, et k?sitsesite Ch?teau P?trusi pudelit ja see kukkus teil k?est maha?“ „Noh, see libises. Pudel oli rasvane.“ „L?hme siis sissepoole ja vaatame need pudelikillud ?le. Kui te lubate, monsieur de Montignac?“ See veinikelder oli ?ks Bruno lemmikkohti. K?ige ees seisid Hubert de Montignaci enda veinid, tema edu allikas. Ta oli hakanud erinevate kohalike viinamarjakasvatajate valgeid veine segama omaenda Bergeraci kaubam?rgi valgete, punaste ja roosade veinidega. Siis oli ta omandanud v?ikese viinam?e Monbazillaci lossi l?hedal, et toota oma versiooni sealsest magusast ja kuldsest dessertveinist. Hiljem tuli partnerlus ?he inglise ?rimehega, kes oli soetanud hooletusse j?etud veinim?isa ja viinamarjaistanduse Bergeraci k?lje all ja tootis veini, mis v?itis preemiaid kuulsatel Dijoni ja Pariisi laatadel. Paremal seisis keldri au ja uhkus: rivide kaupa Bordeaux’ parimaid veine, aastak?ikude kaupa Latoure ja Lafite’e. Cheval Blanc ja Ang?lus ning katkematult toodetav Ch?teau P?trus. Vasakule j?i ?ks parimaid valikuid linnaseviskisid v?ljaspool ?otimaad, nagu r??giti, ning ?ks parimaid kogusid vanade aastak?ikude armanjakke Prantsusmaal. Nende kahe tiiva vahel oli veinikeldri s?da: kuus k?rget plastsilindrit. Need hiiglaslikud vaadid v?ljastasid k?lge monteeritud k?tusepumpadest hulgikogustes veini. K?ik saabujad v?isid neist endale kaasa tankida kohalikku Bergeraci valget ja punast ja roosat veini, vin de table’it ehk lauaveini ja magusaid valgeid veine hinnaga euro liiter v?i v?hemgi, eeldusel, et tulijal oma plastn?u kaasas on ja ta ise tankimisega hakkama saab. Siit ostis Bruno oma igap?evase veini. ?hk oli paks veiniaroomidest, nii vanade kui ka noorte, v?rskelt valatute ja ?sja avatute, v?hemalt osa neist hingematvalt kallid. Kuna Bruno teadis, kus P?trusi riiulid asuvad, juhtis ta oma v?ikese saatjaskonna selle veinitempli altari ette ja j?i leinavalt silmitsema plaaditud p?randale puruks lennanud pudelit. Ch?teau P?trus ’82. Austusest v?ttis ta m?tsi peast ja p?lvitas seda l?hemalt uurima. Hind, kirjutatud hoolikalt valget v?rvi ja elegantselt kitsaste valgete joontega, oli 2200 eurot. Bruno koondas pilgu suurimale pudelikillule. Sellel oli t?esti rasvaj?lg, mis meenutas piklikku laiali m??ritud s?rmej?lge. Ta p??ras end ja vaatas Dupuy higist p?rlendavasse n?kku. „Monsieur, ma m?rkasin ennist teie auto juhipoolses uksetaskus p?ikesekreemi tuubi. P?ikesekreem on muidugi v?ga m?istlik valik, kui kabrioletiga s?ita, kuigi m?nev?rra rasvane. Millal te seda viimati n?o peale m??risite?“ Dupuy kehitas ?lgu, samal hetkel avanes uks ja sisse astus Delaron, kaamera kaelas rippumas. „Monsieur Delaron, vahest pildistate k?igepealt seda Porschet, mis ukse ees seisab, ja vaadake kindlasti, et numbrim?rk peale j??ks, k?rvalreisijast r??kimata,“ alustas Bruno juhtn??ridega. „Siit v?ib lehe jaoks ka uudise saada: „Kaheksak?mne teise aasta P?trusi ?nnetu surm“ ...“ „Ma maksan pudeli kinni. See v?is ikkagi minu s?? olla,“ sekkus Dupuy ja ulatas Nathaliele musta v?rvi krediitkaardi. Ja siis unustame, et selline asi juhtus.“ „Vedas teil, et see kuuek?mne esimese aasta oma polnud,“ ?tles Nathalie. „See maksab neli tuhat ?kssada eurot. Muide, Bruno, mis su juustega juhtus?“ „See on v?ga kena ?est, monsieur, just see, mida v?iks ?helt d?entelmenilt oodata,“ kiitis Bruno, eirates Nathalie m?rkust, aga kattis oma pooleldi n?situd juuksed kiiresti m?tsiga. „Kahju, et teiesuguseid mehi rohkem pole. Ja ma olen kindel, et leppimise m?rgiks sooviks monsieur de Montignac pakkuda teile klaasikese ...“ Hubert oli juba leti taga ja ?ngitses k?lmikust pudelit. „M?tlesin degusteerida uut ?heksak?mne viienda aasta Krugi saadetist, kui monsieur Dupuy tahaks minuga liituda, ja mademoiselle muidugi ka.“ Ta koputas pudeli p?hja, et see ?le ei hakkaks ajama, ja eemaldas korgi m??duka, kuid piduliku pauguga. Jacqueline vudis pokaalidega l?hemale ja Nathalie seisis rangelt ukse juures, n?pu vahel krediitkaardi t?ekk, mis ootas Dupuy’ allkirja. Max ilmus tohutust taga-angaarist mopi ja k?hvliga ning hakkas koristama. Bruno l?ks ?ue ja kutsus igavleva mademoiselle d’Alambert’i nendega klaasikest ?ampanjat mekkima. Naine v?ljus autost h?mmastava kiiruse ja kintsuv?lgatusega, j?ttes puudli sinnapaika. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/martin-walker/sunge-juhtum-viinamarjaistanduses/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.