Salatunnid

Salatunnid Santa Montefiore Uhke ja veidi hirmu?ratav Arethusa Clayton on surnud. K?iki ?llatab tema viimne soov, et ta tuhastataks ja tuhk puistataks Iirimaale Deverilli lossi juurde. Las tuul viib mu kaasa ja leebe vihm uhub mu Iirimaa mulda, kust ma p?rinen. Ja antagu andeks mu patud – nii kirjutab ta oma testamendis. Arethusa t?tar ja poeg on segaduses. Ema oli k?ll Iirimaalt p?rit, aga ei r??kinud sellest kunagi. Poeg Logan peab tema soovi lihtsalt tujuks ja arvab, et ema tuleks matta isa k?rvale. T?tar Faye otsustab s?ita ?ksi Iirimaale, et ema p?ritolu kohta rohkem teada saada. Uurida, kes Arethusa oli, milline oli tema perekond, miks ta p?rast lahkumist sugulastega ?hendust ei hoidnud ja kes on salap?rane kolmas p?rija, kellele Arethusa on lisaks t?trele ja pojale j?tnud kolmandiku oma varast. Fayed ootavad Ballinakellys mitmed ?llatused ja saladused. Arethusa p?eviku ja sugulaste abil rullub lahti tema lugu, mille avastamise k?igus saab Faye teada palju uut ka enda kohta. K?iges selles on muidugi oma osa ka Faye korduval unen?ol. Santa Montefiore Salatunnid Originaali tiitel: Santa Montefiore The Secret Hours Simon & Schuster 2019 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Riina Tobias Kujundanud Britt Urbla Keller Copyright © 2019 by Montefiore Ltd. © T?lge eesti keelde. Tiina Viil, 2021 ISBN 978-9985-3-5089-8 e-ISBN 9789985352069 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Mu armsale s?brale Emer Melodyle, kes kehastab k?ike, mida ma iirlastes armastan. ESIMENE PEAT?KK Nantucket, 1960 M??dunud ??sel n?gin j?lle unes, et olen seal lossis. Tegelikult pole ma kunagi sellises kohas k?inud, ometi on unen?os need hallid kivim??rid sama tuttavad kui mu oma nahk. Need ?mbritsevad mind innukalt, otsekui oleks neil k?ed, millega mind kallistada, otsekui tahaksid nad mind sisse t?mmata, nagu oleksin v?ga kaua ?ra olnud ja viimaks ometi koju tagasi p??rdunud. Ja ma ihaldangi, et mind emmataks. Igatsen m?nuleda selles kuuluvuses, selles kodutundes, nagu oleks k?ik varasem ainult uni ja vaid see on t?eline, ainult seal tahan olla, seal on mu s?da. L?hen suurde saali, kus on uhke kamin. Leegid praksuvad ja hubisevad, heites seintele tantsivaid varje. K?ik on suursugune, justkui oleksin kuningapalees. Seintel on kuldsetes raamides maalid, kiviplaatidest p?randal P?rsia vaibad, tohutu trepp viib ?les pimedatesse koridoridesse, mis meelitavad mind aina s?gavamale lossi, ja ma hakkan jooksma, teades, et olen juba l?hedal. Pimedusse heidavad valgust k??nlad. J?uan avauseni seinas ja l?hen edasi m??da kitsast treppi. Siin on lossi s?da, vanim tiib, ainus osa, mis tulekahju ?le elas. Tean seda, nagu oleks see mu oma minevik. Ronin m??da eba?htlasi puust astmeid, mis on veidi lohku kulunud sajandite jooksul neid m??da astunud jalgadest. N??d astun mina neisse lohkudesse ja l?hen aeglaselt ?les. S?da hakkab kiiremini l??ma ja korraga ma kardan. ?leval on tugev vana uks. See on ajast ja suitsust mustunud, raudsed hinged ja ehisnaelad on hoopis teisest ajastust, kui mehed kandsid sulega k?baraid, saapaid ja puusal m??ka. V?tan ?rnalt riivist ja t?stan. Uks avaneb t?rkumata. Ta on minu k?imistega harjunud. Sees seisab naine, selg minu poole. Ta on sale ja paksud punased juuksed langevad lainetena alla v??ni. Ta vaatab tulle, ?ks kahvatu k?si kaminasimsil, teine ripub pika rohelise kleidi k?rval alla. Naine on mind oodanud. Ta keerab ringi ja vaatab mulle otsa. Ahmin kohkunult ?hku. Need rohelised silmad, armas naeratus, valgel nahal m?nglevad tedret?hnid, ?untena punetavad p?sed, l?ikivad punased juuksed on minu omad, k?ik minu. Tema on mina ja ma p?rnitsen otsa iseendale. * Verandal ripptoolis istudes vaatan ainiti ?le mere kumava koidutaeva, viimase h??buva t?he ja ?huliste roosade pilvekiudude poole ning tean, et minu unen?oloss on siit kaldalt kaugel. See Nantucketi saarel asuv tuvihallide voodrilaudade ja k?rgete akendega maja, mille valgel „leser?dul” ?ksildased naised oma meremehest abikaasat ootasid, on minu perekonnale kuulunud sellest ajast saadik, kui esimesed Claytonid 19. sajandi alguses Iirimaalt Ameerikasse saabusid, aga ometi ei tundu see mulle nii kodune kui loss, kuhu ma olen sattunud ainult unes. See on kummaline tunne ja ma ei saa sellest kuidagi lahti. Ma ei tea sedagi, kus see loss ?ldse asub. Oletan, et see peab olema Iirimaal, kuigi ma pole kunagi Iirimaal k?inud. K?siksin emalt, kes on s?ndinud Corki krahvkonnas, aga kuna tal oli umbes viis kuud tagasi rabandus, ei saa ta r??kida ja ma ei taha teda koormata millegagi, mis on ju k?igest uni. R??gin hoopis Temperance’ile, nii, nagu olen talle oma m?tetest r??kinud juba lapsest saadik. Ta on p?rit L?unaCarolinast ja on minu ema juures t??tanud viisk?mmend kuus aastat, alates ajast, mil ta oli neliteist. N??d on ta seitsek?mmend, minust kaksteist aastat vanem, aga ta ei tundu mulle vana. Temperance n?eb v?lja nii, nagu ta ikka on n?inud: must nahk prink ja sile, vol??mikas keha kurviline ja pehme, pruunid silmad ?mmargused ja s?ravad nagu kastanid. Ta on suur naine. Olen alati arvanud, et ta peabki suur olema, et nii tohutu s?da ?ra mahuks, Temperance on ?leni tingimusteta armastus ja kaastunne, ta on k?ige ?ilsam inimene, keda ma n?inud olen. Ta on nagu ingel, kes on maa peale seda ravima saadetud. M?tlen, et sellise hoolitseva ja emaliku loomusega oleks ta ehk tahtnud abielluda ja lapsi saada, aga ega see mu emale ei oleks meeldinud. Arethusa Clayton on v?ga klammerduv naine ja on alati tahtnud Temperance’i ainult endale hoida. See ei t?henda, et ta poleks lahke. Tegelikult on ta v?gagi lahke, kui Temperance on ka toas – temas lihtsalt on midagi, mis toob emas v?lja k?ige parema. Aga ema kiindumus Temperance’i muudab ta isekaks ja Temperance on ta ?le m?istuse ?ra hellitanud. Temperance toob mulle kruusi piimaga kohvi, mille peale on puistatud ?okolaadi ja salav?rtse, mida ta minu k?simisest hoolimata ei avalda. Ta ainult naeratab, lehvitab pikki s?rmi ja ?tleb: „See on saladus, preili Faye, ja saladus ei ole ju enam saladus, kui sa selle v?lja lobised.” Kui ma Temperance’ilt kruusi v?tan, panen t?hele tema k?si: need on ainsad kehaosad, mis tema vanuse reedavad. Nahk on majapidamist??dest kare ja kuiv, merikarbiroosades peopesades s?gavad jooned, mis tema jutu j?rgi t?hendavad vana hinge. „Istu natuke aega minu juures,” ?tlen. Raske ohkega vajub Temperance minu vastu toolile. Tema pehme keha sulandub korvtooli ja mind lohutab see vaikne harjumusp?rasus, sest me kohtume niimoodi igal hommikul, ainult kahekesi, ning ootame kannatlikult ja ?revalt, et vana naine alumise korruse magamistoas sureks. L?kkan toolijalad varvastega maast lahti ja kiigun kergelt. Temperance n?ib v?sinud. Tema silmad punetavad ja nendest paistev kurbus tekitab minust s??tunnet. Arvan, et Temperance armastab mu ema rohkem kui mina. V?i ehk vajab teda rohkem. L?ppude l?puks on minul abikaasa ja lapsed, kes hoolimata sellest, et nad on t?iskasvanud, n?uavad mu t?helepanu, aga Temperance’il on ainult minu ema. Ta on terve elu viimase kui jupini mu emale p?hendanud ja oma ema tundes tean, et ta on selle ahnelt vastu v?tnud. M?tlen, kas ema teda kunagi t?nanud ka on. Kahtlane. Kahtlane, kas ema on ?ldse kunagi m?elnud Temperance’i ja tema ustava teenistuse peale. Temperance muidugi ei ootagi t?nu, tema armastab mu ema ikka ja tingimusteta. Armastus on m?istatus, m?tisklen, ja Temperance’i armastus minu ema vastu on m?istatuslikum kui armastus enamasti. Aga seda tean ma kindlalt, et Temperance’i armastus on jumalale l?hemal kui minu oma. Ma ei peaks talle kaasa tundma, peaksin tundma aukartust. „N?gin ??sel j?lle seda und,” ?tlen Temperance’ile. „Olen seda vist k?ll oma tosin korda n?inud sellest peale, kui emal ajurabandus oli. Mis sa arvad, miks see nii on?” Temperance’il on alati k?igele vastus olemas. Ta noogutab ja naeratab, paneb karedad k?ed s?les kokku. „R??gitakse, et korduvad unen?od on alateadvusest valla p??stmata m?lestused. Sa lihtsalt meenutad oma minevikku.” Naeran kiindunult. Temperance usub vaime, amulette ja n?idust. Armastan teda sellep?rast, aga mind kasvatati katoliku usus ja ma tunnen end kindlamalt, j??des piibli ?petuse juurde, mis ei ?tle midagi taass?nni ega muude tema paganlike uskumuste kohta. „Ma arvan, et see on lihtsalt ?revusest, Tempie,” vastan ja v?tan lonksu kohvi. Mitte keegi ei tee sellist kohvi nagu Temperance ja ma ohkan naudingust, kui mind ootamatult vallutab mu nooruse ?okolaadine maitse ja koos sellega saabuv igatsus ootamatute kujundite, helide ja l?hnadega. Olen taas v?ike t?druk, r??gin k??gis Temperance’ile oma m?tetest ja ta kuulab mind kannatlikult, ?mmargusest n?ost paistmas tarkus, suured silmad pilgeni t?is armastust. Klammerdun selle k?lge, tunnen k?psetamise magusat l?hna, kuulen meie naeru kaja. N?en isegi kleiti, mis mul siis seljas oli, tunnen ?hukest triibulist puuvillast riiet naha vastas. Tunnen igatsusega kaasas k?ivat nukrust, kui m?tisklen aja m??dumisest, elu kaduvusest, pidevate muutuste kiiluvees igaveseks kaotatud helladest hetkedest. Ema lahkumine on mu venna Logani ja minu jaoks loomulik asjade kulg, aga Temperance’ile t?hendaks see l?ppu. Me loomulikult hoolitseme tema eest, ta on ju nagu pereliige. Aga see maja, kus me oleme veetnud k?ik suved ja kuhu ema end p?rast isa surma sisse seadis, l?heb j?rgmise p?lvkonna k?tte ja enam pole asjad nii nagu enne. Minu isa Ted Clayton oli seitsmest vennast ja ?est vanim ning nooremas eas Massachusettsi kuberner. Suur ja turske, kergesti ?rrituv, terase m?istuse ja aukartust ?ratava iseloomuga mehena ei talunud ta lolle ja tahtis t?ielikku v?imu oma maailma ?le – isegi p?rast ta surma ?ksteist aastat tagasi on tema sigarisuits alles kangastes ja m??blis, nii et tunnen ikka seda l?hna, nagu istuks ta praegugi oma toolis ja k?rgiks k?ske. Isa oli kuningas ja k?ik teised tema kuulekad alamad, v?lja arvatud ema, tema kuninganna. See, et isa jumaldas ema, oli tema ainuke n?rkus, aga samas tema j?u allikas. Kuni ema siin elab, kehtivad Tedi reeglid. Kui ema lahkub, l?peb ka nende kehtivusaeg ja vanade reeglite asemele tulevad uued. See pole siis enam minu kodu. Ja Temperance’i kodu ka mitte. Sellest saab Logani kodu ja tema pole sentimentaalne nagu mina. Tema naine teeb maja t?hjaks, kujundab k?ik ?mber ja sigaril?hn kaob. Hoian t?hja kohvitassi ja vaatan Temperance’ile otsa, igatsedes k?igest hingest n?idata talle seda kaastunnet, mida tema on alati mulle n?idanud. „Sa oled olnud lihtsalt p?hak, Tempie, k?ik need aastad niimoodi ema eest hoolitsedes. Temaga pole ju kunagi lihtne olnud.” „Ta on hea naine,” vastab Temperance austusega, tema silmad s?ravad ja n?gu kumab imetlusest, nagu r??giks ta inglist, mitte minu enesekesksest emast. „Rabandusest saadik on ta olnud kummaliselt rahumeelne,” ?tlen, m?tiskledes t?helepanuv??rse muutuse ?le ema iseloomus. ?le?? muutus ta t?linorijast leebeks, otsekui oleks taibanud, et l?pp l?heneb, ja ta on v?tnud oma saatuse vastu k?simusi esitamata v?i kurtmata. „Ta sureb puhta s?dametunnistusega,” ?tleb Temperance. „Ta on oma kummitused pagendanud ja t?useb r??muga jumala valgusse.” Ma ei tea, millistest kummitustest Temperance r??gib. Ema minevikust tean ma ?ldse v?he. Ta tuli Iirimaalt vaesest taluperest, et p??seda viletsusest ja alustada Ameerikas uut elu nagu paljud teisedki puuduse ja n?lja aegadel. Seda ta meile ?tles. T?psemalt ta ei r??kinud ja meid ei huvitanud ka eriti. Alles n??d, kui ema on juba suremas, olen hakanud tema elu alguse ?le m?tisklema. Ma tean, et emal oli kaks venda. Mis neist on saanud? Kas nad lahkusid samuti Iirimaalt? K?ikide isapoolsete onude ja t?didega ning nii paljude onu- ja t?dilastega, et ma ei suuda neid kokkugi lugeda, tundub n??d veider, et ma ei tunne ?htegi ema sugulast. Ta tuli Ameerikasse ?ksi ja lahkub ?ksi, meie ei saa aga sugugi targemaks. Emal on kaks p?etajat, kes hoolitsevad tema eest ??p?ev l?bi, aga ta n?uab, et Temperance oleks samuti tema k?rval. Selge, et ema vajab teda rohkem kui mind, oma t?tart. Olen veidi armukade, aga tema soov on loomulik. Temperance on temaga kogu aeg koos olnud, aga mina abiellusin ja kolisin ?ra, kui olin kaksk?mmend kaks. Ma ei kanna vimma ega kahetse midagi. Ema ja minu l?bisaamine oli lihtne ainult seep?rast, et allusin alati tema tahtmisele. Mind on terve elu valitsetud, algul isa, siis abikaasa, seega olen harjunud tugevamate iseloomudega hakkama saama. Olen paindlik nagu pilliroog tiigis. Ma ei hakka vastu. Teen, mis k?stakse, ega kurda. Ma tean, mida minult oodatakse. Isa oli otsekohene mees, kes ei j?tnud kahtlustele ruumi. Isa meelest oli iga h?stikasvatatud t?druku k?rgeim p??dlus saada heaks abikaasaks ja emaks ning ma ei igatsenud midagi rohkem kui isale meele j?rele olla ja teda uhkeks teha. Aga praegu on minus midagi liikuma hakanud, justkui oleksid minus nagu maakeras omad tektoonilised plaadid, ma tunnen s?gaval sisimas nende liikumist. Ma olen viiek?mne kaheksa aastane naine ning taipan hommikul verandal istudes ja merele vaadates, et olen olnud meele j?rele k?igile peale iseenda. M?tisklen elust ja sellest, et minu elu pole ?ieti kellelegi mingit m?ju avaldanud. Mu j?ljed liival on madalad ja kaovad kiiresti, kui lained neist viimaks ?le rulluvad, sest peale selle, et olen kasvatanud ?les kolm last, hoolitsenud abikaasa eest ning olnud lahke ja v?luv v??rustaja, pole ma suurt midagi teinud. Ema on suremas ja see paneb mind m?tlema elust, surmast ja meie eesm?rgist maa peal. Taipan korraga v?ga selgelt, et olen elanud k?igi teiste, aga mitte iseenda jaoks. M?tlen taas oma unen?o peale. See teeb mind rahutuks, ma tunnen, et uni tahab mulle midagi ?elda. V?ib-olla annab alateadvus m?rku, et vaataksin ennast t?psemalt. Erinevalt teistest unen?gudest see ei haihtu, vaid p?sib kangekaelselt meeles nagu koer, kes keeldub lahkumast oma surnud peremehe k?rvalt. * Olen ema voodi juures, kui ta lahkub. Mu vend Logan j?uab Bostonist ?igel ajal kohale, me hoiame kahekesi ema k?test kinni ja Temperance vaatab k?rvalt, tema n?gu on pisaratest m?rg, alumine huul l?igib ja v?riseb, kui ta h??letult palveid pomiseb. Arethusa Clayton oli kunagi rabavalt n?gus naine – teda ei peetud k?ll kaunitariks, sest tema n?ojooned olid selleks liiga tugevad, aga tema v?limus k?itis t?helepanu ja mehed pidasid teda vastupandamatuks ka siis, kui ta polnud enam noor. Surmas on ta t??ne, heatahtlik ja passiivne, mis tundub mulle ja vennale imelik, sest elus polnud ta kunagi selline. Ta n?ib lahke, isegi leebe, otsekui oleks loobunud v?itlusest. Kui ma vaatan ema, kerkib s?na „v?itlus” mu m?tteisse nagu kork veepinnale. Kerkib pealet?kkivalt. Imestan, mille eest tal oli vaja v?idelda, miks tal ?ldse oli vaja v?idelda. N??d on v?itlus igatahes l?bi, ema on rahu leidnud. Aga ma imestan paratamatult ikka, miks see v?itlus ?ldse olemas oli. Ema surm tabab mind ootamatul moel. See on keeruline nagu sassis l?ngakera, mida olin korralikuks pidanud. Tunnen kurbust, ??nsat valusat kurbust, aga samas ka kergendust, et ema on p??senud kannatustest ja mina olen p??senud tema ?lemv?imust. Raske on tunda kurbust ja kergendust samal ajal. Tunnen end selle kergenduse p?rast s??di ja siis kahetsust k?ige p?rast, mis j?igi ?tlemata. Ja et ma polnud taibanudki, kuidas ma teda armastasin. Tunnen ennast kohutavalt ?ksi ja veidi segaduses, nagu oleks ema olnud nukujuht ja mina v?hiklik nukk, teadmatuses n??ridest, mis mind siiani p?sti olid hoidnud. Temperance on lihtsalt kurb ja ma tean, et tema kurbus l?ikab puhtama haava kui minu oma. Temas pole kergendust, kahetsust ega s??d. Temperance ainult leinab. N??d on Logani kui testamendit?itja asi hoolitseda, et ema soovid saaksid t?idetud. Mina ja Temperance peame hakkama peale mahuka ?lesandega sortida ?ra k?ik emale kuuluv. Kapid t?is r?ivaid, kingi ja k?ekotte, ehtekarbid, meigiasjad, tualett-tarbed, paberid kirjutuslaua sahtlites, raamatud. See on t?esti hirmu?ratav t?? ja pealegi selline, mille annaksin edasi kellelegi teisele, aga kedagi teist ei ole. Oleme ainult meie kahekesi ja kui p?evad m??duvad, tekib mul tunne, et me ei j?ua kuhugi. Selge, et emale ei meeldinud asju ?ra visata. Mida me kogu selle kraamiga pihta hakkame? ?ks asi n?ib teiste hulgas kohatuna. See on pill, mis n?eb v?lja nagu v?ike viiul, ainult et kere on ?mar ja s?rmlaud v?ga pikk. Temperance ahhetab seda n?hes ja naeratab lapseliku r??muga, otsekui oleks just leidnud taas vana s?bra. „See, preili Faye, on band?o,” ?tleb ta, h??les imetlus. Tajudes, et ta tahab pilli k?es hoida, ulatan selle talle. Ta v?tab selle ??rmise ettevaatusega. Siis hakkab ta m?ngima. Temperance’i s?rmed liiguvad osavalt ?le keelte. Olen rabatud. Ma ei teadnud, et ta oskab band?ot m?ngida. Kuulan, kuidas ta laulab. Temperance’i h??l on madal ja pehme nagu koorega viski, kogu aeg, kui ta laulab, vaatab ta mulle otsa, silmis valulik ja ?rn pilk. Olen v?lutud. Aga ma ei usu, et ema oskas seda pilli m?ngida. Ilmselt oli pill soovimatu kingitus, aga ta ei j?udnud nii kaugele, et seda ?ra visata. „Tempie,” ohkan, kui ta on l?petanud. „Sa m?ngid nii ilusasti.” Temperance’i s?da tilgub kaotuse p?rast verd, ta puhkeb kergesti ja sageli nutma. Praegu nostalgiliselt band?ot silitades nutab ta ka. „Isa ?petas mind seda m?ngima, kui ma olin veel v?ike t?druk,” r??gib ta mulle. „Isa m?ngis neil keeltel, nagu oleks selleks s?ndinud. Ja ta oskas tantsida, preili Faye, jalgadega koputades, ta oli kerge ja graatsiline nagu tulevaim ning laulda oskas ta ka. Isa m?ngis ja laulis, et ma magama j??ksin, aga mina lamasin, silmad p?rani nagu konnal, ega tahtnud sellest hetkegi kaotada.” Temperance annab band?o tagasi. „P?rast isa surma ma enam ei m?nginud. N??d ma kahetsen seda.” „Kunagi pole liiga hilja alustada,” ?tlen. „Sa v?iksid selle band?o endale v?tta. See meenutab sulle su isa.” N?en siis Temperance’i v?ikese t?drukuna koos isaga, kes on minu meelest n?gus nagu ta isegi, samasuguse naeratuse ja sama ?rna pilguga, ning m?tlen, kui erinev oli meie lapsep?lv. Mind kasvatati privilegeeritud valge lapsena, tema pidi nahav?rvi p?rast kannatama eelarvamusi ja sallimatust. See eba?iglus paneb mu s?dame kaastundest ?le voolama. Ameerika on Temperance’i t?drukup?lvest k?inud l?bi pika maa, aga vanad m?ttemallid on siiski visad kaduma. „Ma tahan, et sa selle endale v?taksid, Tempie,” k?in peale. „Kas sa m?tled seda t?siselt, preili Faye?” „Loomulikult m?tlen ma seda t?siselt, Tempie. Ema tahaks, et sa selle endale saaksid.” „Ma pean seda kalliks, preili Faye. Ja ma m?ngin seda ka. M?ngin ja meenutan minevikku.” Tema silmad on m?rjad. Tahaksin temalt mineviku kohta k?sida. Kuuleksin hea meelega rohkem tema isast, keda Tempie ilmselt jumaldas. Taipan korraga, kui v?he ma tean Tempiest, kui v?lja arvata lood tema vanaema kokakunstist, ja mul on h?bi, et ma pole uudishimulik olnud. Et ma pole huvi tundnud. Siiski pole praegu ?ige aeg k?sida. Ma ei taha teda kurvastada. Praegu on tema lein v?ga pinna l?hedal ja v?ikseimgi asi v?ib ta endast v?lja viia. Ma ei tuleks praegu tema pisaratega toime. Suuri vaevu saan enda omadegagi hakkama. Mu lapsed on vaimustavalt toetavad. Rose, kes on kolmk?mmend kaks ja t??tab New Yorgis moe alal, pakub, et tuleb appi, aga ma ei lase. Tal on lapsed, kelle peale m?elda. Ta kinnitab, et saab tulla k?ll ja ma tean, et ta m?tleb seda t?siselt. Ta j?taks k?ik k?rvale ja tuleks mulle toeks, aga ma kinnitan talle, et Temperance ja mina saame kahekesi kenasti hakkama. Tuleku asemel helistab ta mulle iga p?ev. Armas, hooliv ja kannatlik, kuulab ta ?ra, kui r??gin talle ema kappidest leitud veidratest asjadest. Tean, et see on talle t??tu, aga ta ei kiirusta toru ?ra panema. Ta m?istab, et pean leinaga tegelema, ja annab mulle nii palju aega, kui mul on tarvis. Mis puutub Edwinasse, kes on kaks aastat noorem kui Rose ja alustanud filme tehes just uuel t??kohal Californias, siis tema tulema ei p??se, aga mul on hea meel, et ta helistab ja tunneb kaasa. Edwina puhul on t??piline abi pakkuda, lootes, et ei pea midagi tegema. Armastan tema eesm?rgikindlust ja tarmukust, aga tema on mu lastest see isekas, ta ei sea kedagi endast ettepoole. Meie poeg Walter on kaksk?mmend kaks ja ?pib kolled?i l?pueksamiteks. Ta tahab siia tulla, aga noorel mehel pole siin midagi teha. Walter ei helista kuigi sageli. Ta t??tab k?vasti, tal on oma t?tarlaps. Ma tean, et Walteril on s?da ?ige koha peal, aga ainult Rose on t?esti empaatiline. Muidugi tulevad nad k?ik matustele, nii nagu nende isagi, minu abikaasa, kes helistas eile ?htul ja k?sis, millal ma koju tulen. Tavaliselt j?taksin oma asjad k?rvale ja kiirustaksin tema juurde, seda ta loodabki, isegi praegusel juhul. Ta ei saa aru, miks ma ei v?i k?ike Temperance’i kaela j?tta. Aga ma tahan siin olla. Viimaks ometi m?tlen ma endale. Ma tahan siin olla, j?relikult ma j??n. Kui ma juba leian, et me teeme edusamme, tabab meid kohutav hoop. Logan ja mina kohtume ema advokaadi Frank Wilksiga, kes tuleb kohale, et testament ette lugeda. Ta on v?ike ja kiitsakas, valgete vuntside, kiilaspea ja punetava n?oga, mis meenutab mulle meriv?hke, keda me lastena p??dsime ja keetsime. V?tame istet s??gitoas, l?ikima l??dud kirsipuust laua ?hes otsas ja lobiseme t?hjast-t?hjast, kuni h?rra Wilks teeb mapi lahti, v?tab v?lja kausta ning asetab selle p?halikul ja t?htsal ilmel enese ette. Ta on tegelenud mu vanemate asjadega kolmk?mmend viis aastat ja ema surm kurvastab teda t?eliselt. Temperance toob kohvikandiku, lahkub ja paneb ukse enda taga kinni. H?rra Wilks naeratab, kui ma valan talle tassi kohvi, aga see on pingutatud naeratus. Oletan, et ema on j?tnud mingeid imelikke soove. L?ppude l?puks oli temaga elus keeruline, miks siis surmas peaks lihtne olema? H?rra Wilks avab dokumendi, hingab nina kaudu sisse ja teatab, et ema on testamendis m??ranud, et ta kremeeritaks. See on ?okk, et mitte ?elda rohkem. Meie isa on maetud Holy Crossi katoliku kiriku juurde ja me arvasime alati, et ema, kes oli samuti katoliiklane, asetatakse puhkama tema k?rvale. Ted Clayton ei uskunud kremeerimisse. Ta tegi selle meile selgeks, nii nagu ta tegi selgeks k?ik muugi (tema ?htus??gilauas peetud loengud olid kurikuulsad ja neid taluti kannatlikult nagu kantslist peetud jutlusi). Kui k?tte j?uab viimne kohtup?ev, on Ted Claytoni keha olemas ja valmis ?les t?usma. Keegi ei kahtle, et ta t?usebki. Kui keegi ?ldse trotsib surma ja kerkib maapinnalt ?les, on see Ted Clayton. Aga ta ei uskunud, et tuhast on v?imalik keha kokku panna, ?ksk?ik, kui v?imas on ?lest?usmise j?ud. Seet?ttu ongi m?eldamatu, et ema on valinud tuhastamise ja mitte matuse. Me ei saa isegi kahtlustada, et ema oli hull, sest kui ta paar kuud enne rabandust testamendi ?mber kirjutas, oli ta v?gagi terve m?istuse juures. T?epoolest, ta oli perenaine heategevus?ritusel enne, kui rabanduse sai, ning k?ik m?rkasid tema vitaalsust ja sarmi. Seega, kuigi seda on raske uskuda, oli tuhastamine tema t?ie m?istuse juures tehtud otsus, aga ikkagi ei m?ista me, miks ta nii tahtis. „See on ennekuulmatu!” h??atab Logan. Tema ikka veel poisilikult meeldiv n?gu hakkab n?rdimusest punetama. „Ma ei ole sellega n?us. Isa keeraks hauas ringi, kui teaks.” Ta vaatab mulle karmilt otsa. „Kas sa teadsid sellest?” „Muidugi mitte,” vastan. Logan paneb k?ed vaheliti ja v?tab uuesti istet. „Naeruv??rne,” pilkab ta, lootes, et kui ta ema soovi niimoodi suhtub, ei v?etagi seda t?siselt. „M?ni ime, et ta seda meile elu ajal ei r??kinud. Ta teadis v?ga h?sti, kuidas me sellesse suhtume.” Logan vangutab pead, mis on ikka veel k?lluslikult kaetud laineliste ?okolaadpruunide juustega, mis ainult meelekohtades kergelt hallinevad. „Miks ta peaks tahtma, et ta tuhastatakse? Ta oli vaga naine. See l?heb tema usuga vastuollu. See ei ole lihtsalt loogiline.” „Kohe hakkab olema,” ?tleb h?rra Wilks ja l?kkab prille ninal k?rgemale. P??rame t?helepanu taas sellele v?ikesele mehele, kes k?hatab kurgu puhtaks ja koputab keskmise s?rmega vastu paberit, nagu lind toksiks nokaga puud. „See pole veel k?ik, mida ta soovis,” lisab ta. „J?tkake,” kehutab Logan, langetades pilgu h?rra Wilksi ees olevale dokumendile. „Mis seal veel seisab?” „Ta soovib, et tema tuhk puistataks laiali Iirimaal.” H?rra Wilks ei tee v?ljagi j?rjekordsest ?heh??lsest ahhetamisest ja j?tkab. „Kui t?pne olla, ja tema testament on t?esti v?ga t?pne, soovib ta, et tuhk puistataks …” Advokaat kummardub allapoole ja loeb ette, mis testamendis on kirjutatud. „K?ngastele Deverilli lossi juures, kust on vaade nii lossile kui ka ookeanile. Las tuul viib mu kaasa ja leebe vihm uhub mu Iirimaa mulda, kust ma p?rinen. Ja antagu andeks mu patud.” Siinkohal tunnen, justkui oleks mind hingetuks l??dud. Lossi mainimine on h?mmastav kokkusattumus. Surun k?e vastu rinda ja p??an hingata. Ma ei saa vennale unen?ost r??kida, ta on m?istlik ja pragmaatiline mees ning arvaks, et olen aru kaotanud. Heldus k?ll, ma ei tea, kas ma isegi Temperance’ile saan r??kida, sest tema v?ib sellest liiga palju v?lja lugeda ja ma pelgan, mida ta v?ib ?elda. Ma kardan seda unen?gu. Kardan isegi magada, sest see uni v?ib tagasi tulla. Mul on hirm, et n?en j?lle ennast seal kamina juures ja ?rkan k?lma higiga kaetult, tunnen, kuidas s?da taob, ega saa aru, miks ma nii hirmul olen. Logan k?sib testamendi h?rra Wilksilt oma k?tte ja advokaat l?kkab selle ?le laua. Mu vend loeb t?helepanelikult, p?sed pulliverekarva. „See on hullumeelne!” h??atab ta. „Mis ime p?rast peaks ta tahtma, et tema tuhk Iirimaale puistataks? No ma tean, et tema neiup?lvenimi oli Deverill, aga Deverilli lossist ta k?ll midagi ei r??kinud. Kas ta sulle mainis kunagi seda lossi?” Logan vaatab mulle otsa ja taas raputan ma pead. „Me teame, et ema kasvas ?les Corki krahvkonnas talus ja tuli ?le Atlandi ookeani paremat elu otsima, aga lossist pole me midagi kuulnud. ?ks asi on ta tuhastada, aga puistata tuhk kaugele maale, kust ta lahkus ?le kuuek?mne aasta tagasi ja mida ta vaevu ?ldse mainiski, on midagi hoopis muud.” Logan l?kkab testamendi p?lglikult h?rra Wilksi ette tagasi. Ma tean, et Logan tahab ema soovid k?rvale j?tta ja panna ta puhkama siia, isa k?rvale. Tavaliselt ma n?ustuksin vennaga. Olen alati n?ustunud, ta on l?ppude l?puks minust seitse aastat vanem ja ma pole tegelikult kunagi millegi kohta kindlat arvamust v?ljendanud. Aga mingil teadmata p?hjusel on mul selle asja kohta v?ga kindel tunne. „Kui ema tahab, et tema tuhk puistataks Iirimaale, on meie kohus hoolitseda, et see tehtud saaks,” ?tlen ja Logan kortsutab ?rritunult kulmu, ?llatudes, et ma pole temaga ?hel n?ul. M?tlen unes n?htud lossile ja olen kindlam kui kunagi varem, et need kaks asja on seotud, v?ib-olla isegi ?ks ja sama, ja et mina pean olema see, kes tuha sinna viib. Ma ei ?tle Loganile, mida m?tlen. Need m?tted ei ole ?ldse minulikud ja tal on ?he p?eva kohta niigi juba k?llalt ?llatusi olnud. Oma mehe peale pole ma m?elnudki. Tema oleks liiga suur takistus, et sellega praegu tegeleda. On veel ?ks n?ue. H?rra Wilks k?hatab ja n?ib ennast kokku v?tvat. Tema ?lad kerkivad peaaegu k?rvuni, otsekui tahaks ta pea kilpkonnana peitu t?mmata. „Proua Clayton soovib, et teenijatemaja antaks Temperance’ile eluaegseks kasutamiseks ja ta saaks lisaks kakssada tuhat dollarit.” Logan on rabatud. See on teenijat?drukule tohutu summa. H?rra Wilks j?tkab sellest hoolimata: „Kolmandiku varast j?tab ta teile, proua Langton, ja kolmandiku teile, h?rra Clayton.” „Ja viimase kolmandiku?” k?sib Logan kiiresti, j?ttes k?rvale Temperance’ile p?randatud maja ja raha. See k?simus huvitab mindki. Kummardun ettepoole, k??narnukid laual. „Kes siis veel on?” uurib Logan kannatamatult pead vangutades. H?rra Wilks tunneb end ebamugavalt. Kindlasti on ema andnud veel ?he ?llatava korralduse. „Proua Clayton on v?ljendanud seda v?ga selgesti,” vastab advokaat. „Ta on m??ranud, et kolmas osapool peab j??ma anon??mseks, kuni te olete Iirimaal ?ra k?inud.” Tundub, et Logan v?ib kohe plahvatada. Isegi tema k?rvad punetavad ja tukslevad vihaselt. „Anon??mseks?” Ta p?rnitseb mulle otsa, pruunid silmad p?rani ja palavikulised, aga enne kui ta j?uab k?sida, kas ma tean sellest midagi, kinnitan talle, et ei tea. „Mul pole aimugi, kes see v?iks olla,” ?tlen vaikselt ja tunnen, et minulgi hakkab ?okist n?gu punetama. Mul on h?bi tunnistada, et olen ise ka veidi h?iritud. „Kolmas? Kes peale tema laste v?iks veel saada kolmandiku varast? Kas ta oli arust ?ra? Mis asja ta ometi m?tles?” Logan h?ppab jalule ja sammub m??da tuba ringi. H?rra Wilks k?hatab uuesti. „See on teie ema tahe ja seda t?ita on teie kohus, h?rra Clayton.” „Aga kui ma tahan testamenti vaidlustada?” n?uab Logan, v?tab istet ja kummardub h?rra Wilksi poole, domineerides oma laiade ?lgadega advokaadi kohal ja p??des teda m?jutada terava kiskjaliku pilguga. „Millist osa sellest?” k?sib h?rra Wilks jahedalt ega p??ra pilku ?ra. „Tervet testamenti,” ?tleb Logan. „Logan,” protestin ma. „Sa ei saa seda teha. See on seadus. Selline on ema tahe. Seda ei tohi eirata.” Logan vaatab mind ?llatunult. Ma olen v?lja ?elnud arvamuse ja mitte sellise, nagu ta kuulda tahaks. „Ma teen k?ik, et seda tahet eirata, Faye.” „Mis alusel te testamendi vaidlustate?” k?sib h?rra Wilks m?istlikult. Mina k?ll ei suuda ette kujutada, et Loganil ?nnestuks veenev kaasus kokku saada. Ma arvan, et ta teab seda ise ka. Logan paneb k?ed kokku, s?rmeotsad vastamisi, ja m?tiskleb, mida teha. H?rra Wilks tabab mu pilgu, kuid kumbki meist ei naerata. Me tahame m?lemad teha nii, nagu on ?ige. Logan m?tleb ainult iseendale. Ta m?tleb ?ldse alati ainult iseendale. „Hea k?ll,” lausub Logan m?ne aja p?rast. „Ma ei vaidlusta ema soovi, et ta kremeeritaks, kuigi see l?heb vastuollu isa ja terve perekonna tahtmisega. Aga m?te, et tema tuhk tuleks puistata Iirimaale, on minu meelest naeruv??rne. Ta j??b siia, kuhu ta kuulub. Mis puutub viimasesse osasse, siis enne l?heb p?rgu j??sse, kui ma luban, et kolmandik ema varandusest antakse …” „Kummitusele, Logan,” katkestan ma teda. „Sest kuni me ei tea, kes see on, v?ib see sama h?sti ka kummitus olla.” H?rra Wilks k?hib, k?si suu ees. „Enne kui me selle kohtumise l?petame, pean ?tlema veel ?hte asja.” Logan ja mina vahime advokaadile otsa. Mis seal siis veel v?ib olla? H?rra Wilks kummardub ettepoole, v?tab p?randalt portfelli ja asetab selle lauale. Hoian hinge kinni, kui ta lukud avab ja selle lahti teeb. Portfellis on pruun ?mbrik. V?limuselt ei midagi erilist, aga ma kardan teada saada, mis seal sees on. Ta paneb ?mbriku t?htsalt lauale, nagu oleks seal midagi v?ga v??rtuslikku. Logan ja mina vaatame seda, lootes, et ?mbrik on ohutu ega anna meile p?hjust vaielda. „Proua Clayton j?ttis kindlad juhised, et see tuleb anda teile, proua Langton.” Ta l?kkab ?mbriku ?le poleeritud laua. Logan kummardub ettepoole. Ta tahab ?mbriku minult ?ra v?tta ja ise lahti teha ning ilmselt teekski nii, kui h?rra Wilks ei j?lgiks meid ega hoolitseks, et k?ik tehakse nii, nagu ette n?htud. Ma tahaksin viia ?mbriku kuhugi, kus saan selle omaette avada, aga Logan ja h?rra Wilks uurivad mind t?helepanelikult, nii et mul ei j?? muud ?le, kui see nende juuresolekul lahti teha. ?mbrikus on musta nahka k?idetud kaustik. K?simata v?tab Logan selle mu k?est ?ra ja lehitseb l?bi. „See on mingis salakirjas,” leiab ta kohe ja kaotab huvi. „Mis kasu sellest on?” Ta annab kaustiku mulle tagasi. Teen selle lahti ja vaatan kirjutatut t?helepanelikult. Ma ei ole isegi kindel, kas see on ema k?ekiri. Tundub, et ei ole ja loetav ei ole see ka. „Ma ei oska seda lugeda,” tunnistan ohates. Aga osa minust tunneb kergendust. Kui see on midagi samasugust nagu tema soovid, on mul hea meel, et ma ei tea. „No hea seegi, et see ei hammusta,” teravmeelitseb Logan r??mutult. „H?rra Wilks, t?nan teid tulemast. Ma v?tan ?hendust. Aga vahepeal, Faye, peab ema p?randus sellele nimetule isikule j??ma meie vahele. Arusaadav?” Noogutan. „H?sti.” Ma arvan, et ei ole ?ige aeg Loganile ?elda, et mina kavatsen igatahes Iirimaale minna. TEINE PEAT?KK Tuhastamine toimub v?ikeses mittemidagi?tlevas krematooriumis, kus pole ei v?lu ega intiimsust. Minu meelest on hoone t??stuslik olemus ebameeldiv. Liiga emotsioonitu, liiga k?lm. Hakkan juba soovima, et oleksin ikka Logani n?udmisele j?rele andnud ja matnud ema isa k?rvale. Laste ja vaikselt nuuksuva, valge taskur?tiga silmi p?hkiva ja nina nuuskava Temperance’i p?rast teen siiski vapra n?o p?he. Mu abikaasa Wyatt leiab, et tunnete v?ljendamine on piinlik, seega surun hambad risti ja p??an pisaraid tagasi hoida. Temperance v?tab mul k?est ja surub seda. P??an talle mitte otsa vaadata. Tean, et muidu hakkaksin nutma. Tunnen kergendust, kui see piin l?bi saab ja ma v?in ema m?lestada meeldivamal teenistusel, mis toimub veel samal p?eval kohalikus kirikus. Mul pole olnud aega leinata, aga selles kirikus, vanemate veel elus olevate s?prade ja isa sugulaste ees pole ka ?ige koht, kus alustada. Claytonid on sitke seltskond ja mina kui ?ks neist pean samuti sitke olema. Aga ema asjade l?bi vaatamine, tema tegemiste klaarimine, m?lestusteenistuse korraldamine ja Temperance’i nimel tugev olemine on n?udnud oma osa ja ma tunnen, et olen t?hjaks pigistatud. See, et ema perekonnast pole kohal mitte kedagi, ei ole muidugi ?llatav, aga tundub siiski imelik. V?ib-olla surid nad k?ik n?ljah?da ajal. V?i kolisid paremat elu otsides mujale nagu emagi v?i k?isid alla oma k?lmades majades keset talumaid, kus midagi ei kasvanud. Kui ma n??d m?tlema hakkan, on t?iesti v?imalik, et ema minevik oli nii traumaatiline, et sellest r??kida oli liiga valus. Miks ma sellele varem polnud m?elnud? Ema oli oma s?nade kohaselt naine, kes tahtis elada olevikus. Aga kui ta soovis, et tema tuhk puistataks Iirimaale, pean paratamatult m?tlema minevikule, mida ta tahtis unustada. Kui tema s?da oli siin, meie k?igi juures, miks ta siis ei tahtnud siia j??dagi? Miks p??rduda tagasi Iirimaale surmas, kui see talle elus midagi ei t?hendanud? Uudishimu on ?rganud. Taipan oma h?biks, et ma ei tea emast midagi, ?ldse mitte midagi. Ega ma ei arva, et tal oli saladusi, asi pole selles. Ma lihtsalt kahetsen ja kurvastan, et ma ei m?istnud. Tunnen, kuidas mu rinnus paisub lein. See on ootamatu ja ?llatav. Surun maha nuuksatuse ja langetan pilgu p?randale, keskendudes pingsalt pragudele kiviplaatides. Siiski kerkib ?ks k?simus. Ma ei tea midagi ema lapsep?lvest, tema kasvueast, pingutustest ja puudusest, mida ta kannatas. Ma ei tea midagi tema vanematest, vendadest ega kodust. Arethusa on l?inud. Pole j??nud kedagi, kes v?iks r??kida tema loo. Tundub, nagu oleks koos temaga surnud ja unustusse vajunud terve tema perekond. N??d on seal, kus oli ema, t?hjus, must auk, eimiski. Ja ma kahetsen v?ga, et mul puudus k?simiseks uudishimu v?i julgus. P?rast teenistust suundume koju peielauda. Kirikulised tulevad selle l?hikese maa jala. Musta riietatult n?ivad nad nagu vareseparv, kes liigub aeglaselt ?le langenud lehtede. Nad astuvad majja, kus palgatud kelnerid pakuvad neile klaasi veini ja tumedates kleitides t?drukud aitavad mantli ?ra v?tta. Temperance vaatab eemalt, alahuul torus ja k?ed laiadel puusadel, valvates omanikutundega oma perenaise maja. Seisan ukse juurde tulijaid tervitama. Igatsen, et see oleks juba m??das ja k?ik l?heksid ?ra. Olen v?sinud r??kimisest, k?e surumisest ja kaastunde eest t?namisest. K?lalistetuba on umbne, l?bi sigaretisuitsu on toa teist otsa vaevu n?ha, jutuk?ma on vali ja pealet?kkiv. Ihaldan vaikust. Korraga tahan v?ga, et mind ?ksi j?etaks, et saaksin kaotust l?bi elada, m?lestada ema oma isiklikul moel. Tahan p?geneda nende kaastundlike uurivate pilkude ja k?simuste eest, mis on k?ll h?sti m?eldud, kuid ikkagi h?irivad. Saan v??rastetoa akna juures hetke rahus olla ja vaatan v?lja aeda, kus puud puistavad tuulde punaseid ja kuldseid lehti. Ma armastan s?gist. See on mu lemmikaastaaeg. Armastan rikkalikke kontrastseid v?rve, pehmet valgust, nukrust, kui suvi aeglaselt h??bub ning pikkade ??de ja tugeva k?lmaga talv asemele hiilib. T?na lohutab s?gise ilu mind. „Mul on hea meel, et see on m??das.” Logan on minu k?rvale tulnud ja joob suurte s??mudega veini. „Minul ka,” n?ustun ohates. Ma tean, et Logan m?tleb tuhastamist, aga mina tahan, et peiedki oleksid m??das. „Hea teenistus. Piisavalt uhke, olemata siiski peenutsev. Emale oleks meeldinud.” Logan naeratab ja ma n?en r??muga, et ta pole enam minu peale pahane, vaid lihtsalt veidi narritav nagu alati. Uurin teda t?helepanelikult. Logan on kuusk?mmend viis ning s?venevad kortsud suu ?mber ja meelekohtades ainult r?hutavad tema head v?limust. Ometi pole aastad ?nnistanud tema n?gu elutarkuse v?i iseloomuga, kui ?ldse midagi, on need esile toonud tema pealiskaudsuse ja edevuse. Midagi Loganis meenutab kustuvat filmit?hte, kes p??ab liiga tugevasti oma ilu k?lge klammerduda, ja see on veidralt kaastunnet ?ratav. Taipan, et Logan on hoolimata tujudest ja kiuslikkusest tegelikult ?sna leebe iseloomuga. P??ran pilgu pimenevale taevale ja m?tlen, miks ma n?en korraga maailma ja inimesi hoopis teises valguses. „Kuigi ema tuhastati, usun ma, et tema hing on seal ?leval koos isa omaga,” ?tlen. „Ja eks vist ka koos oma perega.” Vaatan ?les oma v?ga pikka kasvu venna poole, otsin tema n?ost tundeid. Ma ei saa aru, kas ema surm on teda liigutanud. Tundub, et ei ole. Kui v?lja arvata viha, n?rdimus ja nauding, siis paistab Logan olevat mees, kelles pole v?ga s?gavaid tundeid. Ta ei n?ita v?lja oma ?rnemat poolt, v?hemalt nii palju, kui mina tean. V?ib-olla laseb ta maskil langeda, olles koos oma naise Lucyga. Aga millegip?rast ma kahtlen selles. Lucy on ka k?lm nagu kala. Nad m?lemad on ?sna tundetud. „Kas m?tled vahel ema perekonnale?” k?sin. Logan raputab pead. „Ei. Miks ma peaksin, kas sina siis m?tled v?i?” „Siiani ei olegi m?elnud. Kas sa oled m?rganud, et siin ei ole ?htegi temapoolset sugulast? ?ldse mitte ?htegi.” „See pole ju mingi ?llatus.” „Aga kas see pole pisut kurb? Mitte ?htegi pereliiget, kes j?taks jumalaga.” „Kui neid polnud siin tema eluajal, oleks ju v?rdlemisi veider, kui keegi matustele oleks ilmunud.” „Kas on ?ldse veel kedagi elus?” k?sin, heites pilgu langevatele lehtedele ja kahanevale valgusele, ning tunnen talumatut t?hjust. „K?ik ei saa ju surnud olla. Kusagil peab olema keegi, kes teab tema lugu.” „Ema ei tahtnudki seda m?letada, muidu oleks ta ju meile r??kinud.” „Ometi soovis ta, et tema tuhk puistataks Iirimaale.” „Mingi tuju,” vastab Logan ?raolevalt. „M?ttetus.” „V?ga kindel tuju, Logan. Ta m??rab ju uskumatult t?pselt, kuhu tuhk puistata. Kui ta poleks minevikust hoolinud, oleks ta rahumeeli leppinud, et ta maetakse isa k?rvale.” Logan ei taha sellest m?elda. Ta surub hambad otsustavalt kokku ja huuled kriipsuks. „Ta ei saanud t?siselt arvata, et me l?heme Iirimaale,” v?idab Logan ja hetkeks ma usun teda. Seda on t?epoolest p?ris palju palutud. Ma olen nii harjunud elus meeste poole alt ?les vaatama – domineeriva isa, vanema ja n?gusama venna ning targa ja enesekindla abikaasa poole –, et esialgu ma ei m?tlegi tema s?nades kahelda. Aga miski ei anna mulle rahu, mingi nakitsev tunne, nagu sikutaks n?htamatu k?si mind kleidisabast ja n?uaks t?helepanu. „Ta tahab, et me l?heksime, Logan,” ?tlen ja samal sekundil saab k?ik selgeks nagu vesi, kui muda on p?hja vajunud. „No muidugi!” pomisen ja mu h??l t?useb elevusest. „Ta tahab, et me l?heksime. Tahab, et saaksime teada tema loo. Sellep?rast ta meid sinna saadabki.” ?rritus muudab Logani n?o tumedaks. „Ma tean, et see k?lab hullumeelselt. Aga mul on veider tunne …” „Ema muutus nostalgiliseks, muud midagi,” katkestab Logan ja vaatab minu poole ?levalt alla. „Vanad inimesed muutuvad ikka nostalgiliseks.” „Ei, siin on midagi enamat,” p??an Loganit veenda, mulle tuleb nutt peale, et ta aru ei saa, ja ma tahan Iirimaale minna, v?ga tahan. „Mu k?hutunne ?tleb seda,” lisan vaikselt ja asetan k?e k?hule. Logan patsutab mind ?lale. „Ma arvan, et su k?ht vajab pisut veini. Tule n??d, me ei saa terve ?htu siin akna all seista ja k?lalistest mitte v?lja teha. Kas sa oled r??kinud t?di Bernardiga? Ta surus mu k?mneks pikaks minutiks nurka ja ma tean, et ta tahab sinuga ka r??kida.” Ohkan v?ljavaate peale r??kida isa ?e t?di Bernardiga. K?ikidel Claytoni t?drukutel on poisinimed, sest nende isa Clinton Clayton tahtis ainult poisse. Ma ei taha t?di Bernardit n?ha. Mul ei ole j?udu tema pealt?kkiva isiksuse jaoks. Tegelikult ei taha ma ?ldse kedagi n?ha. Tunnen end rusutuna, eeldades, et mind ei lubata Iirimaale minna. Raha mul on, isa j?ttis mulle p?ris palju, aga mul pole iseseisvust ja ma kardan ennast maksma panna, sest pole seda kunagi varem teinud. Abikaasa ?tleb ilmselt, et ma ei saa minna. Logan ?tleb, et ma ei saa minna. N?en vaimusilmas, kuidas ma allun nende tahtele nagu ikka. See teguviis on nii tuttav ja ?htlasi masendav. Mind kohutab minu oma n?rkus. V?imetus enda eest v?lja astuda muserdab mind rohkem kui miski muu. Tahan istuda v?ljas ripptoolis ja tunda seda nakitsevat tunnet, sest selles on midagi kummaliselt lohutavat. Ma ei tea, miks. Tuba on liiga l?rmakas ja rahvast t?is, ma ei suuda siin m?elda. Vajan rahu ja vaikust. Keeran ennast n?oga rahvahulga poole, lootes inimeste vahelt l?bi p??seda ja verandale pageda. Oma kohkumuseks n?en, et t?di Bernard tr?gib k?laliste vahelt l?bi, k??narnukid laiali, l?ug enesekindlalt ette l?katud. Miski ei peata teda. Ja ta on nii suur, et keegi ei suudakski. Enne kui mul ?nnestub p?geneda, vahib t?di Bernard mulle juba oma ?mara kuun?o ja ?marate portselansiniste silmadega otsa. T?di Bernardis on k?ik ?mar. „Tore! Sind ma otsisingi, Faye. No mis lugu see on, et Tussy tahab, et tema tuhk puistataks Iirimaale? Ma m?tlen, mida ta, jumala eest, ?ldse m?tles? Ja kremeerimine! Ted p??rab k?ll hauas ringi. See on ennekuulmatu.” Tunnen, kuidas minus kasvab raev. „See oli ema tahe ja meie peame tema tahtmist t?itma,” ?tlen, p??des j??da rahulikuks ja ?rritust mitte v?lja n?idata. Ma olen ju Claytonitega harjunud. Nad on paksu nahaga ja tundetud nagu p?hvlid, naised sama vintsked kui mehedki. „Kui ta veel elus oli, ei r??kinud ta sellest kunagi. Kas ta sulle ?tles midagi?” „Ei.” T?di Bernard turtsatab ja tema suur rind kerkib. „Muidugi ei ?elnud, ta ju teadis, kuidas sellesse oleks suhtutud. Aga sealt, kus ta praegu on, ei saa keegi teda k?tte.” T?di Bernardi silmad l?hevad veel rohkem p?rani, nii et sinna tekib hullumeelse tungiv pilk. „Te ei l?he ju ometi Iirimaale? Isegi ei m?tle sellele?” „Nojah …” Ma k?hklen. „Muidugi ei l?he. Saate aru k?ll, et see on tobe m?te. Matke tema tuhk Tedi k?rvale. Nad peavad koos olema.” „Aga ta j?ttis v?ga t?psed …” T?di Bernard rehmab priske k?ega. Tema k??ned on viimseni ?ra n?ritud, s?rmed l?hikesed ja kandilised nagu ta kehagi. „Ta lihtsalt lollitab teid. Ei taha ta sinna Iirimaale p??seda sugugi rohkem, kui sina ja Logan tahate teda viia. Ta keeras juba aastak?mneid tagasi Iirimale selja ja kogu lugu. Minu meelest on v?ga imelik, et ta tahab tagasi minna n??d, kui temast on j?rel vaid tuhk.” Mainimine, et minu emast on j??nud vaid tuhk, toob mulle pisarad silma. See m?te on kohutav. Kas see ongi k?ik, mis j?rele j??b? T?di Bernard j?tkab, hoolimata mu valust – v?i seda m?rkamata. „Ma k?isin korra Iirimaal, Wexfordi krahvkonnas. Ilus, aga m?rg. Kogu aeg sadas. Ma pole elu seeski nii l?bi ligunenud. Iirimaal pole muud kui k?nkad, meri ja vihm.” Ta vehib taas s?rmedega. „Matke ta Tedi k?rvale. Matate ju, eks, Faye? See on ?ige tegu. Perekond peab kokku j??ma ja sellele surnuaiale on maetud p?lvkondade kaupa Claytoneid. Oleks vale viia ta teisele poole maakera. Sa tead seda sama h?sti kui mina. Ja usu mind,” – t?di turtsatab ja puurib mind oma alustassisuuruste silmadega – „tegelikult te ju ei taha Iirimaale minna.” Heidan pea kuklasse ja kuulutan: „Mina tahan k?ll.” T?di Bernard vahib mind h?mmastunult. „Vabandust, mida sa ?tlesid?” „Ma ?tlesin, et mina tahan minna.” T?di Bernardi p?skedel l??b ?itsele kaks punast pahameelelaiku. „Tahad?” „Jah. Tahan n?ha, kust ema p?rit oli.” „Ma oletan, et seal on porised v?ljad ja k?lmad toad,” ?tleb t?di Bernard ?raolevalt. „Siis n?en neid,” kostan. „Ja uurin v?lja, kes mu ema oli.” Seda ?elnud, taipan elevusev?rinaga, mis tabab mind t?iesti ootamatult, et olen otsustanud. Tehtud. Ma seisan enda eest ja teen t?pselt nii, nagu ise tahan. Ma ei pea isegi tuhka viima, v?in minna ?ksi, nii et sellega Logan mind takistada ei saa, ja kui Wyatt on vastu, ?tlen lihtsalt, et tahan v?lja uurida, kas m?ni ema sugulane on veel elus. Kuidas ta saab seda mulle keelata? Loodan ainult, et ta ei otsusta minuga kaasa tulla. Mul ?nnestub end t?di Bernardist vabastada ja k?lalistetoast lahkuda. P?genen isa endisesse kabinetti, mille lapsed on p?rast tema surma kujundanud m?ngude toaks, kus on piljardilaud, noolem?rklaud ja akna all, kus varem seisis kirjutuslaud, on n??d kaardilaud. Leian, et toas varjavad end minu ja Logani lapsed kui ulakad kooli?pilased. Rose ja Edwina lamasklevad diivanil koos Logani t?tre Maggiega, kes on neist vanem. Nad on kingad jalast l?kanud ja suitsetavad, kurtes selle ?le, et kohal on nii suur hulk kohutavaid sugulasi. Logani poisid Henry, Christopher ja Alexander m?ngivad piljardit minu poja Walteriga, kes on onupoegadest noorem ja kergesti juhitav. Ukseavas mind n?hes j?tavad k?ik oma tegevuse ja vaatavad mind s??dlaslikult. Ma siiski ei s??dista neid. Varjuksin ise samuti hea meelega. Aga mina ei saa. Olen perenaine ja pean oma kohust t?itma. „Kas te isa olete n?inud?” k?sin t?drukutelt. Nad raputavad pead. „Kui n?ete, ?elge, et ma otsin teda.” „Kas sinuga on k?ik korras, ema?” k?sib Rose. Rose’ile ongi omane muretseda. „Oh, on k?ll,” vastan ja manan ette naeratuse. „See saab varsti l?bi.” „Ja jumal t?natud!” kuulutab Edwina, puhudes v?lja suitsupahvaka. „Kui veel ?ks inimene tuleb ?tlema, kui suurep?rane mu vanaema oli, siis ma l??n teda.” Ta naeratab ?leannetult, soovides sellega saavutada onulaste toetust. „Ta oli ikka k?rgema klassi primadonna!” Noored itsitavad, vaatavad siis ?revalt minu poole, et n?ha, ega ma solvunud ei ole. Ei ole. Toast lahkunud, panen ukse korralikult kinni, et otsusekindlad sugulased noori ?les ei leiaks. Silmanurgast m?rkan, et keegi kiirustab minust paremal m??da koridori edasi. Saan aru, et see on Temperance. Valge kraega mustas kleidis, l?hikeste hallinevate juuste ja lopsaka kehaga on ta eksimatult ?ratuntav. Ta j?uab koridori l?ppu, keerab vasakule ja kaob sahvrisse. L?hen talle j?rele. Tean, kui r?ngalt on mu ema surm talle m?junud, aga mul on ka hea meel p?hjuse ?le mitte minna tagasi v??rastetuppa. Temperance n?jatub vastu kraanikaussi, taskur?tt vastu huuli surutud, silmad punased. Ta n?eb haletsusv??rne v?lja ja mu s?da paisub kaastundest. „Temperance …” ?tlen. Temperance raputab pead. „Palun vabandust, preili Faye,” nuutsub ta. „Ma ei suuda seal seista ja k?iki neid inimesi vaadata, ilma et ma end lolliks teeksin.” L?hen ja kallistan teda. „Pole midagi, Tempie,” ?tlen leebelt. „Ma tahaksin samuti, et nad ?ra l?heksid.” V?tan tal ?mbert kinni ja kallistan k?vasti. Ta l?hnab selle koogi j?rele, mille ta peielauale k?psetas. L?hn j??b talle juustesse ja naharasusse. Hingan sisse tuttavat kodust l?hna ja see lohutab mind samamoodi nagu siis, kui olin v?ike t?druk ja istusin Temperance’i s?les tema suurte k?te vahel pehme rinna vastas. Aga praegu lohutan mina teda. Temperance nuuksatab, siis v?riseb korra. „Ma ei tea, kuidas ma ilma temata hakkama saan,” haliseb ta. „Tundsin teda sellest ajast, kui olin neliteist. Ta oli minu vastu hea.” Meenutan ema ?rrituvust, l?putuid n?udmisi, kannatamatust, dramaatilisust ja jonnakust. „Sina olid temaga ka hea, Tempie,” ?tlen t?etruult. „Sa kannatasid palju v?lja.” Temperance t?stab n?o mu ?lalt, j?ttes tumeda laigu sinna, kus pisarad riide l?bi leotasid. „Ta ei tahtnud ju kunagi kannatust kaotada, preili Faye. Ta oli lihtsalt v?rvikas isiksus. ?hel hetkel r??mus, siis madalseisus. M?nikord ei k?itunud ta ?ldse m?istlikult. Aga tal oli kuldne s?da. Maa peal polnud heldemat hinge olemaski kui preili Tussy. Minu vastu oli ta alati ainult lahke.” M?tlen teenijatemaja ja v?ikese varanduse peale, mille ema talle j?ttis, ja n?ustun, et helde oli ta k?ll, v?hemalt surmas. Mulle ei meenu, et ta elus eriti helde oleks olnud. Justkui mu m?tteid lugedes lisab Temperance: „Ma pole sellist maist vara ?ra teeninud, aga tema andis selle mulle ikka.” Ta hakkab j?lle nutma. „Kas ta r??kis sinuga kunagi minevikust?” k?sin teemat vahetades. „Sa m?tled, et Iirimaa ajast? Ta peaaegu ei maininudki seda.” „Ta tahab, et tema tuhk sinna puistataks.” Temperance’i see ei ?llata. „Loomulikult tahab,” ?tleb ta, nagu oleks see maailma k?ige loomulikum asi. „Seal on kodu. K?ik tahavad ju l?puks koju.” Mul l?hevad silmad m?rjaks ja kurk krampi. „See on ilus, Tempie,” sosistan. Nii polnud ma m?elnud. „Kas te kavatsete ta sinna viia, preili Faye?” „Logan tahab panna ema puhkama isa k?rvale.” „See k?ll ei k?lba,” leiab Temperance ja tema kulmud t?mbuvad kokku. „Ta ei taha, et ta siia maetaks. Te peate viima ta Iirimaale, muidu ta muudkui trambib seal ?leval pilvedel, nagu poleks see kellegi asi, ega anna meile, surelikele, ?ldse rahu.” „Ma arvan, et ta tahab, et mina l?heksin Iirimaale,” tunnistan ja k?husopis tekib soe elevus, mis hajutab kurbuse. „Ma arvan, et ta tahab, et l?heksin oma juuri avastama.” Temperance vaatab mind kahtlustavalt. „Sa tahad uurida tema mineviku kohta?” „Tahan k?ll.” Temperance torkab s?rmega mu nina, nagu ta tegi siis, kui ma olin v?ike t?druk, ja vaatab mind kindlalt oma tumeda merevaigu karva silmadega. „Vaata ette, preili Faye. Sa ei tea, mida sa v?id leida.” „Ma loodan, et m?ned vana sugulased.” „Ja muudki, ma kardan,” kuulutab Temperance s?ngelt. „K?igil on minevik, preili Faye, ja ma oletan, et preili Tussyl oli seda minevikku rohkem kui teistel.” Aga mina olen n??d otsustanud, et l?hen. Olen kindel, et kui ma l?hen sinna, kus ema ?les kasvas, tulen tagasi kindlate v?idetega tema soovi t?itmise ja tuha Iirimaale puistamise poolt. Tean, et see on ?ige tegu nii ema kui ka minu enda p?rast. Nakitsev tunne ei kao. See on n??d s?dames, otsekui oleksid s?dame k?ljes paelad ja keegi sikutaks neid. Surun koridoris k?lalistetoast kostvate h??lte suunas liikudes k?e rinnale ja naeratan. Pole oluline, kes seal sikutab, v?i paneb hoopis lein mind tundma asju, mida pole tegelikult olemas, sest ma tahan minna. Ma tahan v?ga minna, sest tajun, et see ?hendab mind mingil moel emaga. Ilma temata ma enam ei teagi, kes ma olen. Ema oli tuul mu purjedes ja n??d olen merel eksinud. V?ib-olla siis, kui ma l?hen Iirimaale, olen m?nda aega ?ksi ja kodust kaugel, leian oma tuule, ?pin kasutama oma t??ri. * Wyatt r??gib k?lalistetoa kamina juures r?hma meestega. Nad suitsetavad, joovad ja naeravad, justkui oleksid peol, mitte peietel. Mu ind h??bub ja ma otsustan Wyattile oma plaanist r??kimisega oodata, kuni k?lalised on lahkunud ja me oleme omavahel. Sukeldun k?laliste sekka ja v?tan kenasti vastu kaastundeavaldusi. Viimaks on k?ik l?inud. Temperance on serveerinud meile kerge ?htueine, sest kellelgi pole k?ht t?hi. J??me k?ik majja ??bima, Logan, Lucy ja nende neli last, Wyatt, mina ja meie kolm j?reltulijat. Walter, kes on k?ige noorem ja perekonna kloun, ahvib j?rele ekstsentrilisemaid sugulasi ja me k?ik naerame. Naerda on hea, kuigi veidi ebasobiv. Kui oleme Wyattiga l?puks omaette ?leval sinise lillelise tapeedi ja selle juurde sobivate kardinatega magamistoas, mis oli minu oma t?drukup?lves ja hiljem abielunaisena, r??gin mehele Iirimaast. Ta vaatab mind, pilgus segu ?rritusest ja kaastundest. On selge, et tema meelest on lein mu m?istust ?hmastanud. „Logan v?idab, et tuhk j??b siia,” ?tleb Wyatt lipsu lahti s?lmides. Tunnen rinnus survet, kui mu kujutluses kerkivad need kaks meest ?les nagu mu iseseisvuse takistajad. „Ma ei v?tagi ema tuhka kaasa,” selgitan. „Tahan lihtsalt minna ja n?ha, kus ta ?les kasvas. Mul on selline tunne, et tegelikult ma ei tundnudki teda ?ldse.” Wyatt ohkab ja paneb k?ed puusa. Ma olen peaaegu kaks kuud olnud Nantucketis ema surma oodates ja p?rast Temperance’iga maja t?hjaks tehes, nii et loomulikult tahab ta mind tagasi Bostonisse. Wyatt on partner suures reklaamifirmas ja talle meeldib, kui k?in koos temaga t??l?unatel ja l?pututel seltskondlikel s?ndmustel, millel viibimist ta n?uab. Wyatt ?rkab ellu, kui teda ?mbritsevad inimesed, kelle ees ta saab uhkustada. „Mul on sind kodus vaja, Faye,” ?tleb ta. „K?ik l?heb viltu, kui sind ei ole. Ma olen t?dinud ?ksi v?ljas k?imisest ja t?hja majja tulemisest ning sellest on m??das juba mitu kuud, kui me k?lalisi vastu v?tsime. Pealegi ei n?e see kena v?lja. Inimesed hakkavad r??kima.” „Ma olen kindel, et nad saavad aru.” „Mida? Sa l?hed ?ksinda Iirimaale? See t?hendab, sa ei oota, et ma kaasa tuleksin?” „Muidugi ei oota. Ma ju tean, kui palju sul t??d on.” Wyatt ei seaks mind kunagi endast ettepoole ja kedagi teist ka mitte. Ta ei tulnud Rose’i l?petamisele, sest ei saanud golfim?ngu edasi l?kata. (Rose k?itus kenasti ja ?tles, et ei pane pahaks. Kui see oleks olnud Edwina, oleks k?ll p?rgu lahti l?inud!) „Ei tule k?ne allagi, et sa ?ksi Iirimaale l?hed,” j?tkab Wyatt. „Mida inimesed arvavad?” Mind ajab tema arhailine suhtumine naerma. „Ma ei usu, et keegi teeks teist n?gugi, kui t?iskasvanud naine l?heb ?ksi reisile,” vaidlen. „Nad m?tlevad seda, mida me neile ?tleme,” lisan veel. Wyatt raputab pead ja astub p?kstest v?lja. „See pole turvaline,” lisab ta, v?tab p?ksid ja voldib korralikult kokku. Wyatt on korralikkuse koha pealt v?ga n?udlik. „Ma saan hakkama,” vastan. „See pole sobiv.” „Ma pole mingi kergemeelne naine.” Korraga Wyatti n?gu selgineb. „Tead, mis ma sulle ?tlen. Ma viin su Iirimaale. V?ib-olla j?rgmisel aastal. Me v?ime minna koos.” See mulle ei sobi. Ma ei taha, et Wyatt kaasa tuleks. Kui ta tuleks, toimuks k?ik tema tahtmist m??da. „See on kena m?te. T?esti on,” ?tlen. „Ma hindan seda v?ga. Aga ma ei taha oodata. Tahan minna kohe. Pean minema kohe. Ma pole kunagi kusagil ?ksinda k?inud.” Vaatan meest anuvalt. „Ma pole sinult kunagi midagi palunud, Wyatt. K?igi nende aastate jooksul, mil oleme abielus olnud. Aga praegu palun. Ma tahan minna. Tahan minna ?ksi ja tahan minna praegu.” Wyatt ei tea, mida ?elda. Ta vaatab mind h?mmastunult. Ma ei tagane. Olen v?ga otsusekindel. Ma ei tea, kust see otsustavus tuleb. S?da taob rinnus, peopesad higistavad ja ma tunnen, et v?risen, aga ma ei tagane. „Ma m?tlen sellele,” lausub Wyatt viimaks. „Wyatt, ma ei palu sul selle peale m?elda. Ma ?tlen sulle, et ma l?hen.” Wyattiga pole keegi elu seeski niimoodi r??kinud. Tema kuulekas naisuke on kogu aeg teinud nii, nagu talle on ?eldud. Wyatt on alati olnud perekonna alfaisane, see, kes kamandab, mees, kes kehtestab reeglid ja teeb k?ik otsused. Ta kratsib kukalt ja tema n?gu moondub ?rritusest, kaastunne on kadunud. Tal on tegemist m?ssuga ja ta tahab selle maha suruda, enne kui asjad kontrolli alt v?lja l?hevad. Wyatt vaatab mulle k?sivalt otsa, otsekui pidades aru, kellega ta ?ieti r??kis. Kes on k?lvanud need vastuhakuseemned? „Faye, ma m??nan, et sul on raske aeg, ema surm ja ?ldse, aga ?ra unusta oma kohta. Sa oled minu naine ja mul on sind kodus tarvis.” „Mina kaotasin ema ja mul on tarvis minna Iirimaale,” vastan, j??des kindlaks ja olles ?sna rabatud omaenda kangekaelsusest. „H?sti!” Wyatt t?stab h??lt ja ma v?patan. Mulle ei meeldi, kui ta on vihane. Aga ma ei tagane ikkagi. „Mine kevadel, kui sul on siis veel vajadus Iirimaale minna. Aga ma oletan, et selle aja peale oled aru p?he v?tnud.” Wyatt sammub vannituppa ja l??b ukse pauguga kinni. V?patan paugatuse peale, aga tunnen v?idur??mu. Pole just p?ris see, mida ma tahtsin, aga siiski p?ris hea. Ootan kevadeni, aga meelt ma ei muuda. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/santa-montefiore/salatunnid/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.