Rose on kadunud

Rose on kadunud Katja Kettu 20. sajandi alguses saabus Ameerika ?hendriikidesse kuni 300 000 soomlast, k?ige rohkem Minnesota, Michigani ja Wisconsini kaevandus- ja metsapiirkondadesse. Osa neist asus l?puks elama reservaatidesse ja abiellus p?lisrahva liikmetega.
Haaravate armastuslugude meistri Katja Kettu uue romaani peategelaseks on indiaani reservaadis ?les kasvanud Lempi, kes ema poolt indiaani verd ja isa poolt soomlane. Keerulise lapsep?lvega t?druk naaseb 40 aasta p?rast oma lapsep?lve radadele. Tema ema Rose on j?ljetult kadunud ja isa kaotanud m?lu. N??d peab Lempi oma m?lule toetudes minevikus juhtunu taastama. Kas valupunkte otsides, meenutades ja andestades saab hing viimaks terveks?
Katja Kettu neljas eesti keeles ilmunud romaan on imekaunilt kirjutatud lugu eba?iglusest, armastusest ja eneseotsingutest kahe identiteedi vahel. ?htlasi heidetakse pilk m??dunud sajandil Ameerikasse emigreerunud soomlaste elule ja tuuakse lugeja ette killuke Ameerika p?lisrahvastele osaks saanud ebainimlikkusest. Katja Kettu Rose on kadunud Originaalteose pealkiri: Rose on poissa © Katja Kettu ja WSOY Esmakordselt avaldanud 2018. aastal Werner S?derstr?m Ltd. Published by arrangement with Bonnier Rights Finland, Helsinki. T?lge eesti keelde © Koolibri 2019 Soome keelest t?lkinud Kadri Jaanits Toimetaja ?lle Kiivet Kaas Martti Ruokonen Kaanemaal Manuela Bosco Autori foto Ofer Amir Raamatu eestikeelse t?lke v?ljaandmist on toetanud FILI (Finnish Literature Exchange). K?ik ?igused on kaitstud. Ilma autori?iguse omanike eelneva kirjaliku loata pole lubatud ?htki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. ISBN 978-9985-0-4266-3 e-ISBN 9789985046975 Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn pood.koolibri.ee M?istet Weendigo kasutatakse nii kurja vaimu kui ka inimese kohta, kelle ?le Weendigo on v?imust v?tnud. BASIL JOHNSTON „THE MANITOUS” Siis l?i tema metsiku ja r??msa ulgumisega teiste huntidekui kaua tagaigatsetute hulka, et tema viimaks oli enesesarnased leidnud, ning teised tervitasid teda kooris ulgudes kui oma ?de.AINO KALLAS „HUNDIM?RSJA” (tlk Friedebert Tuglas) Kui s?ngis on lapsi ?ksteistja sabad on s?lmitud kokku,siis trolliema – lastele laulab ka temak?igist lauludest kaunimat laulu.Hu-aijajaijai puh, hu-aijajaijai-puh,hu-aijajaijai puh, puh,hu-aijajaijai puh.MARGIT HOLMBERG „TROLLIEMA H?LLILAUL” Teadmiseks lugejale: Od?ibveid on osa Anishinaabe’dest ehk p?lisrahvast ja kuuluvad Kolme Tuule rahva hulka, nagu ka potavatomid ja ottavad. Religioosselt kuuluvad nad Midewin’i tervendajate ?hiskonda, kus usutakse, et inimesel on unes m??ratud rada, millelt ta elu jooksul seitse korda k?rvale kaldub. 20. sajandi alguses saabus Ameerika ?hendriikidesse kuni 300 000 soomlast, k?ige rohkem Minnesota, Michigani ja Wisconsini kaevandus- ja metsapiirkondadesse. Osa neist asus l?puks elama reservaatidesse ja abiellus p?lisrahva liikmetega. Soomlastel on endiselt m?nel pool t??lisliikumise aktivistide ja streigimurdjate maine. LAHKUMISE RADA – Maajaawin-miikanens ehk kuidas Ettu j?udis politseijaoskonda ja Lempi p?genes Varjupaigast AUGUST 2018 Jim Hallkasukas Minu ema moondus hundiks ja see on t?si. Kirjutan sulle bussipeatuses Fond du Laci reservaadi piiril, et sa mulle andeks annaksid – et sa n?eksid, et see, mis juhtus Imekivil oli t?de ja k?ige algus, mitte mingi kindel otsus. Et sa tuleksid mulle j?rele. See, mis meis seal s?ttis, ei olnud suur armastuslugu, keltsani juurdunud ja verena v?gev nagu Rose ja Ettu lugu, oli k?igest kahe s?gelistest puretud ?ksildase inimese kohtumine ja see andis mulle j?udu maha j?tta endine, Varjupaik ja pastor Grant, sest sina vabastasid mind, nii suure heateo tegid sa mulle. See ?ratundmine on k?ige imelisem, mis ses ussidest s??dud maailmas on juhtunud ja ma ei suuda ikka veel uskuda, et midagi sellist v?is mulle osaks saada kasv?i ?ks kord elus, mida ei ole suutnud parandada ka tuhanded palved. ?ksainuke ?? l?kke ??res ja k?ik on muutunud. Kadunud on Kurja Silma p?hjatu s?gavik ja n?riv tuimus mu ragisevates liigestes. Oleksin otsekui ?rganud pikast j?hmetust unest ?lemj?rve p?hja-mudas, t?usnud l?bi kalasabaga Nebavanabek-vaimude, punase nahaga v?ldaste, vingerdavate raipes??jate ja silmapettena ??tsuva h?ljumi pinnale, tuulise valguse k?tte. Tahan selle loo ?ra r??kida, sest kuigi vandemeeste ja nuuskur?erifite nuhik?rvad on kurdid ja nad s??distavad minu isa Ettut m?rvas ning mind ei kuula keegi, v?ib mu vaikse pomina kaasa haarata kasv?i kevadtuul Bwaani ja kanda selle ?mbliknaise, Asibikaash’i v?rku ja tema koob selle oma l?ngadesse, nagu ta kunagi t?i meile p?ikese, ja v?rgust saab taevakumm, mis heidab minu loo ?iksepilve ja sealt sajaks see alla k?igi metsaelanike ja punaste kivimajade peale ja siis nad alles n?eksid, sest see oleks t?de. See on minu ?lestunnistus sulle, Jim Hallkasukas. Aruanne sellest, mis juhtus minu ema kodureservaadis Nahgahchiwanongis, Fond du Lacis 2018. aasta suvel ja nelik?mmend viis aastat tagasi. Kirjutan, sest siis tuled sa ehk mulle j?rele. Tahad mind. Sinu p?rast vaatan ma t?ele silma, sinule tahan ma seletada, mis juhtus, pealegi pole see mitte ainult minu, vaid ka minu isa ja ema lugu, soomlase Ettu ja minu ema Rose, od?ibvei indiaanlase ja Anishinaabe, Kolme Tule Lapse lugu, kes oli Hundi klannist ja Muutujate soost. Nende kaudu on see ?htlasi minu esivanemate lugu, nende, kes elasid siin Esimeste Inimestena ja surid tuuler?ugetesse, mille valged ?hes tekkidega neile andsid ning Ettu kaudu on see ka vanaema Helmi lugu, kes tuli p?rast s?da laevaga ?le ookeani ja haigestus s??filisse ega andnud seda kunagi kellelegi andeks ega ?ppinud muid keeli peale selle kibeduse keele, mille ta Soomest kaasa t?i, ja samav?rd on see minu vanaisa Heinari lugu, selle streigi?hutaja ja s?ndikaadimehe, kelle FBI kommunistiks tembeldas ja oma tagakiusamisega murdis ja kelle elu Helmi nimetas m?ttetuks, aga m?ttetu oli hoopis tema surm. Minu vanavanemad olid Uude Maailma saabudes t?is h?id kavatsusi, aga selle maa j?hkrus sai neist v?itu ja surus vastu maad ning h?da ajas p?rast pulmi Fond du Laci reservaati, kus neid hakati kutsuma Madodoowinini – aurus k?mblevad inimesed – ja enese teadmata varastasid nad minu ema Rose vanaisa maad sel ajal, kui tema s?dis veel Euroopas valgete s?du, nii oli siin tollal kombeks, aga vanaisa Heinari kahetses oma tegu elu l?puni, seda ja ?kskord hollandi r?ndkaupmehelt ostetud lakota indiaanilapse luust tehtud piipu. Nende ?nnetute saatuse sisse oli p?imitud k?ik, mis juhtus enne neid v?ljar?ndajate ja p?lisrahvaga ja seegi, kuidas nad ?ppisid koos kobrast n?lgima ja see, mis tuleb p?rast neid, ka mina, Lempi, Agaasin Makwaasagim, V?ike K?pp ja hundin??ps. P??an kirjutada sulle ilusti, aga minu seest murrab v?lja ?rgne itk ja kutseh??d: tule tagasi! Kujutan ette, kuidas sa keeraksid oma m?ristajaratta siia teepeenrale ja kui tolm maha langeks, n?eksin sinu eriskummalisi, k?iken?gevaid silmi. Viiksid mind tagasi sinna, kuhu ma ju kuulun, ja ma annaksin sulle nii palju vabadust ja ruumi, nagu sa iganes vajad, kannaksin teie m?lema koormaid, sinu ja su lapse, hakkaksin teile emaks ja kaljuks, ei j?taks maha, vaid valvaksin ja hoiaksin oma ?rnusega. ?ra lase end ehmatada minu kirglikust loomust, Jim Hallkasukas, sest sina selle ?ratasid, tookord ammu, kevadise suurvee Bakonebiisaas’i ajal. Sestpeale, kui kohtusime minu esimese verejooksu ja sinu unen?o ajal, sellest kevadest saadik on iha ja tulvaveed olnud minu sees k?lmunud, ja n??d oled sa need m?rinaga ?les sulatanud. K?ige hullem on, et ma ikka veel ei tea, kas mind heidetakse k?rvale v?i tahetakse, v?etakse v?i j?etakse. See ei ole palavikus sonimine, m?istulugu ega muinasjutt ega ?lemlaul une ja ?rkveloleku piiril, vaid puhts?damlik ?lestunnistus, mis kestab koolibussi tulekuni, nelik?mmend viis aastat ja samal ajal ?he silmalau k?lge takerdunud pilgu, tuhandeaastase ajaloo ja t?pselt senikaua, nagu kulub piibu s??tamiseks. Veel tahan ma ?elda, et minu isa on v?lk tabanud kaks korda. Mind ainult ?he, ja see juhtus siis, kui kohtasin sind. Meie rada on olnud eriline ja pikk oli tee, enne kui kokku saime. Olgu Kitche-Manitou t?natud sellegi eest ja anna andeks, et oled pidanud ses loos kaasa tegema, aga sinu elu p?imis end k?vasti minu raja ?mber juba ammu, kevadise suurvee ajal, kui otsisin oma unenime ja minu esimesed vered olid voolanud. Ilmusid kohale keset minu ?rgset ihahoogu ja n?gid mind esimest korda naisena. VEEBRUAR 1973 LEMPI LEESIKENE, murakmarja ivakene, ahjutruubi killukene, see on minu viimane kiri sulle, mu k?ige kallim kogu maailmas, sest kardan, et olen j?udnud oma radade l?ppu. Propaanilatern p?leb, olen koera, Sulo Makikiiga vanas kaevandusk?igus kusagil reservaadi alla ja tapsin just Weendigo. ?ra karda, n??d on k?ik h?sti, ja Sulo Makikii lamab mu jalge ees ja kaitseb mind. Nagu Patti on ?petanud, on igal inimesel elus seitse rada ja seitse haru, kust v?ib kuristikku kukkuda. Seitse korda olen arvanud, et leidsin ?ige tee ja seitse korda olen eksinud. Kui ma s?ndisin, pani minu ema, tervendaja Patti mulle nimeks Maa’ingan Oginiiwatig, mis t?hendab Hundiroosi – nimi, mis, nagu ma n??d aru saan, on kogu aeg olnud minu saatus ja mille ma pean n??d t?ide viima. Mu armas laps, loodan, et sinu tee on siledate kividega kaetud ja sa leiad selle alati j?lle ?les, isegi kui pead m?nikord p?ikama sahisevate okastega kuusikusse ja pimedusse. Juba sinu s?ndimise hetkel teadsin, et minu elu siht on peidus sinus. Oh Lempi, mu pai ja p??rane, olid tormi laps. Sa pidid minu seest v?lja tulema aprilli alguses, sel ilusal ajal, mil veed murravad end j??kaane alt valla ja maailm ?rkab ellu, Anishinaabe’de uue aasta alguses, mil maa ?rkab ja Nanab’oozoo kahlab salamisi tulvaveest ?leujutatud kaasikus t?rkavat algust nuhutades. Olin oodanud sind terve igaviku, p?letanud salveikimpe, ?iutanud ja laulnud sulle head algust. Aga sinu tulekut l?kkasid edasi lumetormid ja tagasi tulnud talv, mis p?hkis ?le Mesabimaa. Sa rebenesid vastu hommikut minu seest v?lja seedripuust voodile suure valu ja kisaga, vahepeal kaotasin meelem?rkuse, aga siis olid sa seal, Patti l?ikas naban??ri l?bi, sidus sulle nahkkotikese kaela ja k?skis mul t?nada Nanab’oozoo’d, kes oli Esimene Muutuja, taimede ja loomade looja, ning Kitche-Manitou’d, Vee Loojat ja K?ige K?rgemat. Hinga, mu lapseke, hinga! Ja kui sa esimest korda h??lt tegid, t?nasin: Miigwech, nibi, t?nan, vesi, millest sind oma kehaga vormisin ja sinu silmad s?rasid nagu mustad laternad ja neis oli maailma valgus ja sa hakkasid kohe t?itma oma esimest ?lesannet uue elusolendina ja vaatasid, ja selles pilgus oli s?nu, millest ?ppisin, et siin on see olend, kelle jaoks ma olen olemas ja tema p?rast pean ma olema hea. Pesin su puhtaks, metsa mullase seene, pigisilmse h?mara kuusiku olevuse, m?rja ja tumma, ja polnud teada, millist niidistikku sa endaga kaasas kannad. Kuidas ma k?ll olen p??dnud sinu eest hoolitseda. Kangekaelselt, raevukalt ja meeleheitlikult. Ja alati armastades, armastades, armastades sinu palavikust kuumavaid lapsejalgu, t?mmukaid s??ri, kuusillakujulist sabakonti, mis hiilgab pimeduses nagu h?benuga. See on terav ja ?htlasi habras, sinu kitsukesed puusad, Lempi lapsukene, k?tkis kiikumas, sinu v?ikest kehakest katsin ja kaitsesin. K?ik oma tegemised ja t?nase kurit?? olen teinud selleks, et sind kaitsta, aga n??d kardan, et on juhtunud kohutav eksitus, mille eest peate maksma sina ja sinu isa Ettu. Ei, ei, see ei ole v?imalik, ei saa olla t?si! Ma leidsin, mida tulin otsima, olen v?tnud koletiselt skalbi, loodan, et v?hemalt see toob mulle au ja kinnitab, et minus elab muistsete s?durite vaim ja et ma olen Ni-bo-wi-se-gwe, ??s Lendava Naise j?reltulija, naise, kes elas kakssada aastat tagasi Sault Sainte Marie’s Suhkrusaarel ning moondus karuks ja astus vastu Weendigole. Aga sellega ma ei arvestanud, et Weendigo ei liigu kunagi ainult ?hel kujul, vaid tal on neid palju, ja teda ei ole enam v?imalik ?ra tunda k?hetu kuju, pikkade k??niste ja kalmul?hna j?rgi, vaid ta v?ib pugeda ?ksk?ik kelle sisse. Kas ka sinu isa? Aga ei, see ei ole v?imalik. Sinu isa on hea hing. Nagu ka Mike, ja neid m?lemaid pead sa usaldama. Tundsin just v?lis?hu puudutust p?sel. Kusagil avati luuk v?i uks. Kuidas ma k?ll kardan, et see, kes tuleb, on ebard, keegi, kelle ?le Weendigo on j?lle v?imust v?tnud. Hetkeks oli k?ik vaikne ja ma hakkasin juba lootma, et ta ei ole tundnud minu l?hna ega tunne ?ra minu muutuvat kuju, et ta on viimaks verest isu t?is saanud. Aga muidugi ta ei ole, Weendigo ei saa kunagi isu t?is, ta elab r?vedusest ja sopas p?herdamisest. Koer Sulo Makikii hakkas urisema, kuigi n?itasin k?ega, et ta vakka j??ks. Kuulatasin sammude kaja ja korraks valdas mind r??m, siis meeleheide. Ma tunnen neid samme, nende jalgade astumist. Kas on v?imalik, et inimene, keda kunagi ?le k?ige armastasin, on mind reetnud? [kirja l?pp puudub] AUGUST 2018 Jim Hallkasukas K?ike seda poleks juhtunud, kui ma ei oleks saanud pastor Grantilt viiek?mne viiendaks s?nnip?evaks telefoni ja kui see poleks teisip?eval helisenud. See oli ?ks neid Montana l?mbeid leitsakup?evi, mis v?tavad kohe hommikul v?hmale, ?hk oli liikumatu ja surus maadligi ning ma olin Laestadiuse varjupaiga koridoride umbse tolmu ja saalis pomiseva palveringi eest pesukuivatusruumi peitu pugenud. Tundsin kergendust, istudes n??ril rippuvate linade vahel, kus polnud vaja m?elda oma vananevale kehale ega aja venimisele siin Apostlite koguduse k?lghoones, mida hoiduti nimetamast parandusmajaks. Ja ?ra saa valesti aru, Jim Hallkasukas. Minu lapsikut meelt on seletatud indiaanlase ja finlanderi segaverega, mis tuikab minus nagu kahkjas mullune j?hvikamahl, ja et mulle ei ole palju antud, on mind peetud t?hjaks nagu n??rile kuivama riputatud lina. Pastor Grant ?tleb, et Saatan on minu p?he pugenud, aga ise olen ma alati arvanud, et kui ema kadus, kadus ?hes temaga ka midagi minust, tuli lahti v?i rebenes nagu kanavargilt tabatud rebasel, kellel jalg k?ljest kistakse, et ta oma h?dakisaga teisi r??vleid hirmutaks, v?i nagu torm murrab hikkoripuu oksi kevadise suurvee ajal, nii et puu ei toibugi, n?nda j?i ka midagi minust reservaati, ?ks osa minu hingest, mis ei lasknud mul kasvada t?ieks inimeseks ja seep?rast ei ole mul kunagi olnud oma peret ja ma k?in ringi lapsemeelsena, r??ks kaitsetult vananev nahk ja kortsu kasvav mask n?ol ega taha kingi jalga panna. Sellep?rast ma tegelikult Varjupaika l?ksingi, sest siin lubati mul k?ia paljajalu nii kaua, kuni ma ei kanna trepile liiva. See on pastor Granti k?ige rangem reegel ja sellep?rast k?isin ma harva ?ues. Ehmatasin. Sosistasin torusse halloo ja m?ngisin ?he m??duva hetke jooksul m?ttega, et see on Saatan ise, kes tuleb n??d mind karistama. Ei olnud, oli veel hullem. ?erif Mike Bj?rnsson Cloquet’ jaamast 3500 miili kauguselt. H??l ?tles, et kuule Lempi, n??d on asjalood nii, et on eriolukord. Ma ei osanud midagi vastata, aga Mike’i keskl??ne murre pani selgroo judisema, nagu keel peabki, ja t?i kaasa midagi vanadest aegadest. Asi on sinu isas. Me ei oska temaga enam midagi peale hakata. K?rva-Mike tegi h??le k?vaks. Ma ei saanud igast s?nast aru, aga peamisest k?ll. Siin l?ks ?ks t?druk kaduma ja kahtlustatakse sinu isa. N??d tean, et sedasorti k?net olin juba aastaid kartnud, v?i lootnud, ja kui see n??d tuli, ei olnud ma sugugi valmis. Lempi, kostis seej?rel torust isa h??l, habras, ehmunud. Igivana. Nad teevad siin mingisugust halba nalja, esitavad valet?endeid, ei usu minu s?na. Mis s?na, k?sisin. Et ma m?letan. Mida sa m?letad? Et v?lk on mind tabanud kaks korda. Mitte ?he. Seda ta korrutab, K?rva-Mike oli tagasi telefoni otsas. Minu isa Ettu Haverinen oli ?rganud hommikul tundega, et midagi on viltu. H?llilaul kumiseb peas, see kus lauldakse trolliemast ja sabad on s?lmitud kokku, hu-aijajaija-puh, kas m?letad, Lempi? Muidugi m?letasin. P??dsin ette kujutada Saavutuse palkmaja seal kusagil kaugel, l?okeste ja ??bikute vadinat, kaskede habinat, rootsi-punasega v?rvitud seina vastu k?psevate p?ldmurakate l?hna. N?gin vaimusilmas isa kummardumas, et nuusutada ema k??vitsa?itega kirjatud padjap??ri ja imestamas, et selles elanud tuttav l?hn on korraga kaugele p?genenud, ja mina teisel pool teleavarust hingasin sisse betoonseinte hallitusel?hna, arvasin tundvat ?rna lavendlih?ngu, ja ootamatu igatsus torkas k?htu ja v?rahtas liikmetes. See oli nii ammu, kui tundsin ema l?hna. N?gin vaimusilmas, kuidas isa puudutas tekki ja see oli k?lm, ei kedagi tema k?rval, Rose nagu polekski ??d seal maganud. V?imatu m?eldagi. Isa kutsus ema, nagu oleks too teises toas. Ei mingit vastust. Kas Rose oli ?les t?usnud? Kas kohe algavad tuttavad h??led, hommikumantli sahin, tuletegemine ja v?lisukse kolksatus, kui Rose lippab paljajalu kanu s??tma ja vaatama, ega Vend Koiott pole m??dunud ??l paha teinud – ei ole, sest Rose kuulus Hundi klanni ja oli kaitstud. Kujutlesin, kuidas isa voodist t?usis. Malmpliit, raamaturiiul, tammepuust talulaud, seinal tuutukujuline vana telefoniaparaat, kust veel minu lapsep?lves tuli valida keskjaam ja paluda ?hendamist. Minu kujutluses oli seal k?ik peaaegu endine, ainult seinte ja pliidikonksu otsas rippuva sinise villase soki v?rv oli luitunud. Kuule, sosistas isa, ma olen vana. Lausa puruvana juba. Ja igal pool on mingid kritseldused. Mis kritseldused? Mulle tundus peaaegu, nagu oleks isa nuuksatanud. ROSE ON KADUNUD. Keegi on kirjutanud igale poole ROSE ON KADUNUD. Aknale. Seinale. Pliidile. Kes see niimoodi teeks? Ja laua peal on lant?ikarp ja selle peal kirjad. Need on sulle, Lempi, ?tles isa, Rose on need kirjutanud, aga Roset ei ole kusagil. Vaikus. Varjupaiga keldri seinad olid hakanud ?lespoole kerkima ja kaela vajuma, ootamatu valu k?hup?hjas sundis k?verasse t?mbuma ja peas kohises. Tundsin, kuidas mingi kauaks minu sisemusse vajunud kogum oleks tahtnud pinnale t?usta. Kas ema oli mulle kirja kirjutanud? Teises otsas hakkas K?rva-Mike uuesti r??kima: Ega need metsatagused jahupead meid muidu ei huvitaks, aga sinu isa v?idab veel sihukest asja, et seal teie kodus olevat olnud ?ks alaealine plika. Heleda peaga, siniste silmadega. Kuula n??d. Telefonist kostis naksatus ja siis lindistatud jutt, kohina seest kostis isa h??l: Uskuge n??d, ma ei valeta. Eile tuli ?ks v?ike t?druk. Ma arvasin, et Lempi. Aga see ei ole Lempi, Lempi on koolis. Sel t?drukul oli l?unakarp kaasas, minu karp. Ja n??d on see t?druk kadunud. K?rva-Mike’i h??l oli morn. Et n??d v?iks uurimine kord ka tulemusi anda … See finlander siin on nagu kuu pealt kukkunud ja me ei tea ?ieti, mida temaga peale hakata. On hakanud oma mongolikeelt padistama. Oleks hea, kui saaks kellegi t?lkima ja m?ni l?hedane oleks ka kohal. Ma ei saanud aru. Et siis oleks hea, kui sa siia tuleksid. K?rva-Mike h??ldas s?nu selgelt, nagu r??gitakse poolearulisega, sageli ka minuga. Aga l?ks veel aega, enne kui ma taipasin, et h??l telefonis arvas, et v?iksin tulla, minna, tagasi tulla, niisama lihtsalt, otsekui oleks v?imalik, et ma tuleksin, l?heksin, saabuksin reservaati, v?taksin selle reisi ette nagu mis tahes ajal ja kohas toimuva teekonna. Et lahkuksin pastor Granti Varjupaigast ja l?heksin v?lismaailma, paneksin kingad jalga. Mul hakkas k?lm, otsekui oleks minu pea sees sadanud j??kristalle. Vaatasin ?les akna poole, aga ei n?inud ?ue, klaasile kleepunud ?mblikuv?rgud h?gustasid dandeelionide ja l?vil?ugade ?ied ning ma tundsin suitsu l?hna, oli Shirley Hannula kord aias t??tada ja tema kasutas seda kuuri taga filtriga Marlboro t?mbamiseks. Kui k?iks ikka sealt teie Puugipesast korra l?bi, ohkas K?rva-Mike, vaataks katused ja keldrid ?le. ?rge minge sinna! Seal on segamini! Seda h??dis isa murelik-h?dine h??l. Ja veel: ?rge puutuge, ei tohi puutuda! K?ra, kolksatused. Vingatus. Siis metalluste kr??ksatus ja vaikus. Panime natukeseks jahtuma, tuli K?rva-Mike’i h??l susinal mu k?rva ??rde tagasi. N?gin vaimusilmas isa l?biraputatud kogu kongis konutamas. Ema paigatud piibuh?ngune dressipluus ?lgadel ja Soome Pyrint? korvpallimeeskonna nokkm?ts peas. Tahtsin k?sida, mida nad isaga tegid, kui keegi haaras K?rva-Mike’ilt telefoni: Lempi, tule siia! Sinu isa on hakanud m?letama! Oh Jim Hallkasukas, tundsin su h??le aastak?mnete tagant ?ra! See oli muutunud madalamaks ja karedamaks, ilusamaks, nagu tugevate k??niste kraapimine vastu puukoort. Lubasin minna, enne kui arugi sain. Ja kui v?imalik, too seda Soome hapupiima, viili’t, seda on siin isale antud, kui muu rohi enam ei aita. N??d ei l?he enam kaua, lisasid sa ja l?ksid ja k?ne oli l?ppenud ja mina j?id jahedasse keldrisse valgete linade vahele l?disema, ?ksindus vajus igast k?ljest kaela, nii nagu seda enam ammu polnud juhtunud. Minu ema on kadunud. Selles ei ole midagi uut. Minu ema Rose on olnud kadunud juba nelik?mmend viis aastat. Aga sina ?tlesid: Ettu on hakanud m?letama. Et enam ei ole palju aega. Milleni, ma ei tea ja sa ei ?elnud. Aga sa palusid mul tulla. Puudutasin linaseina ja see liigahtas, nagu oleks selle taga keegi luuranud, kuigi ma teadsin, et seal pole kedagi peale minu enda hirmu. Hingasin sisse niisket vaikust ja kuulsin h??lt oma peas ?tlevat: Kui sa l?hed, mine m?rinal. Mine, kui tahad selgust saada, mis toona tegelikult juhtus. Noogutasin ja tegin, mis k?stud, astusin vaibahunniku otsast alla, l?ksin trummelkuivatite ja kraanikausside juurde. Keerasin k?ik kraanid lahinal jooksma, ?ngitsesin leotuskausist pastor Granti luitunudsinised alusp?ksid, urkisin lahti katte ?mmarguselt ?ravooluavalt p?randas ja lasin p?kstel juuksepusade sekka pudeneda. Suure sammuga ?le peagi lainetama hakkava keldrip?randa astudes kuulsin, kuidas toru korinal umbe l?ks ja ronisin valutavate p?lvedega betoontrepist ?les asju pakkima. AUGUST 2018 Jim Hallkasukas Alles siis, kui olin Greyhoundist angervaksal?hnalisse siristavasse suve??sse astunud, taipasin, et keegi ei tule mulle vastu. Seal ma siis seisin nagu post reservaadi ja valge maailma piiril, sealt see jooksis, otse minu jalge ees tolmus, n?htamatu piir. Siit olin ma peaaegu poolsada aastat tagasi teele asunud ega olnud kavatsenud kunagi tagasi p??rduda punasesse l?ksu, mille olin p??dnud tervenisti m?lust kustutada. Duluthi katoliiklikus t?tarlastekoolis ja vanaema Helmi vitsahirmuse hoole all olin ?ppinud h?benema lapsep?lve varaste ja valetajate varjupaigas, vaikima ja v?ltima. Isegi pastor Grantile, ammugi siis ?lej??nud kogudusele, ei ole ma seda avaldanud. Ma ei m?istnud midagi arvata oma soome p?ritolust, ammugi sellest, mis tunne on olla indiaanlane. Soomlastele m?eldes meenusid s?imus?nad: China-Swede, mongoloid, findiaanlane, indiaanlastega seostusid sulgedest peaehted, Kit Carson, kukkuvad mustangid, s?jakisa ja alati v?idukas John Wayne. ?ppisin vihkama oma m?lemat poolt, m?lemat hoolikalt varjama. Kogu elu olen p??dnud olla m?rkamatu, alandlik, mingisugune teise sordi ameeriklane. Ma ei oska m?hkida end T?helipu pehmusse, minu jaoks on lipp kare, kriiskavates toonides kangas, mille k?estpillamise eest ootab pime konku ja tulitavad, kaardikepist pekstud s?rmeotsad. Ma oskan viiek?mnest osariigist esimese hooga ?les lugeda nelik?mmend seitse, lapsep?lves tahtsin saada Supert?drukuks v?i Minni Hiireks. M?letan, kuidas ema nuttis, kui Martin Luther King maha lasti ja kui John F. Kennedy aju pritsis lahtise Lincolni kapotile, mis toona uudistes oli mustvalge, aga mille v?rvi ?le olen korduvalt pead murdnud ja leidnud, et see pidi olema tumeroheline. Ometi on kogu pingutatud reipus, h??lekas ?leolek, mis tundub kuidagi liituvat Ameerikaga, j??nud kaugeks, vilkunud Billboardis nagu kileseina taga v?i pimestanud mind kinoekraanilt. Sageli tundsin end m??tmatult ?ksildasena, sest ma ei olnud ameeriklane ega finn ega punanahk ega ?ieti mitte keegi, k?ike ainult poolenisti, kui sedagi. Isegi mitte t?simeelne usklik ega palvetaja. Aastak?mnete jooksul olin ?ppinud pelgama haletsevaid pilke, vihjeid punanahkadest joodikutele ja sotsiaalabist elavatele muidus??jatele, sulgema k?rvad naljadele lahke jalgevahega Pocahontastest ja hambututest Hiawatadest, kes keetsid oma sulgedest peaehete sees metamfetamiini, soomlastest, kes on keele alla neelanud, China-Swede’idest ja viinalembestest ebaameerika streigi?hutajatest, kes l?bi raisakotka noka karjudes l?id pussi m??duja abaluude vahele. Aga minu lapsep?lves oli reservaadis ka palju muud. Muidugi oli kogu see armetus ja Rootsi-Bj?rne saluuni aknal silt, mis keelas soomlastel ja indiaanlastel sisse astuda. Ja oli Sinine Maja, kuhu kadus Rose parim s?ber Vera. Aga oli ka hiiglaslike tammede, hikkoripuude, kaseniitude ja varjuliste kassinaeripadrikute maailm, mille liivarandadel tantsisid virvatuled t?iskuu ajal oma ?ksildast tantsu ja iga?hel oli oma keel, ka kividel, ja ?una-, kirsi-, pirni-, virsiku- ja sireli?ied olid Taevakaant valvava Suure Esiema r?pest pudenenud annid. Ja ma m?letasin vaikset r??mu, kui sinu isa, Tim Hallakasuka autoparanduse taga ilmusid ?lihallidest soojuslaikudest t?htede varisenud ?isikud. Ja t?rkasid peiulilled, dandeelionid, valged koerahambad ja helendavad kallad. Muidugi k?eti seal treilereid varastatud propaaniga ja teismelistel kukkusid skorbuudi p?rast hambad suust ja rohkem oli neid, kes p?desid rahhiiti kui neid, kes l?petasid keskkooli, ja ma m?letan, kuidas Rose vend Pussi-Matt j?i t?hjaks bioloogiaklassist varastatud piiritusepudeli ja j?ttis pudelip?hjas loksunud j?neseloote maha vedelema. Aga oli ka sellist tingimusteta s?prust, mis t?i sinu isa Tim Hallkasuka Saavutuse eeskotta, aurav karus?da plastikkotis ja kutsumata, aga vaikse r??muga v?tma palmiksaia, sest soomlastelt v?is v?tta, nemad m?tlesid t?siselt, kui pakkusid. V?i et Sinise Maja rahvas v?ttis k?tte ja keetis ?ues karibu k??lustest suppi ja tagus traktorirehvide vahel trummi ja et p?rast punasoomlaste koosolekut said ka indiaanlased pannkooki ja ?unamoosi ja reservaadis lasti ringi k?ia ?hisuse kreissael, millega sai juppideks l?igata Rootsi-Bj?rne metsast salaja maha v?etud nulud. T?stsin pea ja lasin tuulel n?gu paitada, avasin silmad ja n?gin ?le pika aja ??taevast, millest olin enese teadmata puudust tundnud. T?hed nagu keerud soojas mannasupis, kui s?bralikud ja l?hedal nad olid, mahedad ja vilkuvad. Ma ei m?letanudki enam, kui kerge oli siin hingata, rusikapaksune raudvits mu rinna ?mber rebenes korraga katki. Siis aga piiksatas telefon. See oli s?num pastor Grantilt: „Hoia end. Pea meeles, et oled tugev. Palve kaitseb.” Meie pastor Grant. R??msameelne, lobisev tegelane. Kes isegi ei teadnud, et minu kodu on reservaadis. Mitte s?nagi raha ega ?leujutatud keldri kohta. Ei ?htki etteheidet. Kusagil kaugemal see siiski luuras, ootas minu tagasitulekut. Palve on see, mis ravib k?ike: v?hki, hullumeelsust, seda, mis minus valesti on. Aga ei ole ravinud, ka k?mnete aastate jooksul mitte. Te ei tea, mis ees ootab, ?tles h??l minu peas. Ma tulen koju. Siis hakkas mul ?udne. Kuidas mind vastu v?etakse, mu vaikne h?im, kelle olin maha j?tnud? Kaugemal vilkus bensiinijaama silt Nahgahchiwanong ja selle all soome keeles ODAV BENSIIN, viinapoe s?ttiv ja kustuv tuli. Musta Karu kasiino seilas pimeduses ?ksildasena nagu ookeanilaev. Minu lapsep?lves oli siin hall k?nnumaa ja s??seisandate kuningriik. Korraga tundus v?imatu edasi minna ja h??l peas kisendas: J??me siia! Kuhu? Lihtsalt siia. M?rkasin eemal metsaveeres stoppm?rgi otsa l?mmi s?idetud tuttavkollase koolibussi keret. Olin vihanud seda esimesest s?idust peale. Emal oli ?nnestunud ei tea mis k?verteid kasutades panna mind peenesse internaatkooli kivilinnas, see ?ratas kadedust maha j??vates indiaanilastes. Reservaadis m?lkis liinibussi istudes olin korraga liiga valge. „Findiaanlane” oli m?ne ?elusehunniku v?ljam?eldud s?na, mida minu seljataga korrutati. Punasele poolele j?i lumme mattuv turvaline Hundi klann. Patti, s?gavhingeline, pigisilmne naine, kes ei joonud kunagi Coca-Colat ja t?nu kellele isa oskas omal ajal neli korda ema k?tt paluda, ka veel p?rast seda, kui ta oli tehtud naerualuseks ja t?ssatud jooksma suve??l alasti metsas karibujooksu, saarma sugutiluu hambus. Kui me ?letasime reservaadi piiri, juhtus bussiga midagi. See ajas end otsekui sirgemaks ja muutus eredamaks. Ka bussijuht Hammer (Vasar) Svensson v?ttis end kokku, viin ei haisenud enam. Siin oli tookord 1970ndate alguses peamiselt soo, polnud veel kasiinot ega McDonaldsit. Oli ainult l?putu tee, lumisest ??tsikust turritavad k?rred ja tusased kuused. Reservaadi raadiojaam vaikis just enne seda, kui j?udsime 35. maantee ristmikule. Minu jaoks tundus, nagu oleks ?hendus ?mbritseva maailmaga katkenud, paiskumist t?hja ilmaruumi igavesti langeva kivikilluna: ma ei olnud enam kodus reservaadis, aga ka mitte p?riselt v?lismaailmas. Hammer (Vasar) Svenssoni kiirustamine leidis siin oma l?pu. Selle asemel, et vuristada hommikuselt reipaid linnalapsi peale v?tma, s?itis Vasar kraavi ja pani suitsu ette, s?lgas, et kae aga, sihukest asja pole ennem n?htud – v?i punanahk l?heb kallisse kooli! Korjasime eeslinnalapsed peale ja s?itsime edasi. Siis olin korraga liiga punane. Punanahk, punanahk, kostus istmete vahelt sisinat, vimmakad lapsek??ned kaevusid l?bi kunstnaha vahtplasti ja kraapisid seda v?lja nagu sisikonda. Seal on j?lle ?ks t?druk kaduma l?inud, teadis v?ike Tim Nelsson r??kida: Teda oli k?igepealt p?he tulistatud ja siis skalpeeriti, k?si keedeti mingi indiaanlaste rituaali ajal ohvripajas ?ra. Mis su nimi on? ?tlesin. See polegi ?ige indiaanlane. See pole ?ige indiaanlane, tal on valgete nimi. Aplad pilgud p??rdusid minule. Talvest paakunud huuled pigistati kokku. Kusagil tuli igemest verepiisk, keel limpsis kiiresti nina alt soola, vastu bussiakent surutud otsaesised, vateeritud p?ksid kahisesid, higiste, h??rdunud jalgevahede nihelus istmetel, pilk aknasse, h?rmalilled s?rasid ikka veel. Miks ta siis reservaadis elab? Jah, miks elasin mina, valge t?druk, reservaadis? Mida selle peale vastata. Ma ei leidnud vastust toona ega tea seda ka praegu. Seisin sama kaheks rebenemisega silmitsi igal hommikul, kui astusin kuju muutvasse kollasesse koolibussi. Ma ei teadnud, et nii kaua, kuni k?isin koolis reservaadist, olin paratamatult pinnuks silmas nii sealsetel asukatel kui valgetel. Olin osa valgete viimaks t?ituvast plaanist s?ilitada meis inimene ja tappa indiaanlane. Miks ema, kes tahtis olla indiaanlane, sundis mind lahkuma maadelt, kus tuulgi oli tuttav? Ma ei saanud sellest kunagi aru ja seep?rast ei ole ma ka kunagi emale andeks andnud. See kestis kuus aastat ja hiljemgi, ?igupoolest t?naseni v?lja, libisemine. Ronisin bussivrakki ja v?tsin pleedi ?mber. Kordasin m?ttes Granti eest salaja loetut. Viimati olin lapanud l?bi uurimuse ajutegevuse h?iretest. Isa h?da tuli tuttav ette: oimusagara vigastus, anterograadne amneesia, traumast v?i vigastusest p?hjustatud m?lukaotus. Patsiendi m?lu taastumine on p?rast pikka m?lukaotuse perioodi v?ga ebat?en?oline, aga mitte v?imatu. Kuulasin pimedas sooservas habisevaid haavalehti ja tundsin kauget salveil?hna. Kusagilt kostus trummik?minat ja p?gusa hetke jooksul soovisin, et telefonik?ne oleks andnud teada isa lahkumisest. Surm on omamoodi halastav k?laline. Olin seda kujutlenud. Olin seda soovinud, kutsunud. Et ?hel ?htul heliseks telefon ja h??l ?tleks, et isa on surnud, et ta oleks l?puks ometi astunud ?le j?rgmise p?eva k?nnise ja teel kuhugi. Olin kujutlenud, kuidas ema l?ualuu leitakse Minneapolise indiaanislummist v?i juuksed t?useksid veepinnale Thunder Bay tagustes soodes Kanadas, et viimaks saabub hetk, mil saaksin teada, mis on juhtunud. Algaks loobumine ja selle kaudu ?rkaksid ellu lapsep?lve m?lestused. Esimene puudutus ja viimane, m?lemad saaksid t?henduse. Olin unistanud leinast kui vanast s?brast, lootnud, et see kaotab aja, et ?ht?kki oleks k?ik korraga kohal, minevik ja tulevik. Nii ei l?inud. Isa oli elus. V?lk on mind tabanud kaks korda. Kas isa oli t?esti seda v?itnud ja mis t?htsust sel oli? Sa pead tulema ja selle korda ajama! Kas isa ?tles t?esti nii? Vist mitte, aga seda see k?ne t?hendas, appikarjet. Ja veel sinu soe, kare h??l: Ettu on hakanud m?letama. Tule siia. Tule tagasi. Ja et ema olevat mulle kirja kirjutanud, kas see v?ib t?esti t?si olla, selline arusaamatult soe tuulepuhang elus, et minevik saab selgeks ja s?lmed hargnevad lahti ja mina v?in t?isinimeseks kasvada, v?ib-olla ei ole veel hilja. V?ib-olla l?heb veel minusuguselgi ?barikul h?sti. Selle m?ttega uinusin. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/katja-kettu/rose-on-kadunud/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.