Liblikatuba

Liblikatuba Lucinda Riley Posy Montague seitsmek?mnes s?nnip?ev on l?henemas. Ta elab ikka veel ilusas suguv?samajas Admiral House’is keset Suffolki imekaunist loodust, kus ta lapsep?lves koos armastatud isaga liblikaid p??dis. Posy teab, et peab tegema piinarikka otsuse ja maja maha m??ma.
Siis aga ilmub minevikust v?lja ?ks mees – tema esimene armastus Freddie, kes ta viisk?mmend aastat tagasi h?lgas ja ta s?dame murdis. Posy, kes maadleb juba niigi oma t?iskasvanud lastega seotud probleemidega, ei taha uskuda, et Freddie on temasse taas armunud. Posy ei tea ka seda, et Freddie ja Admiral House varjavad s?nget saladust, mis peagi p?evavalgele tuleb.
„Liblikatuba” on haarav ja mitut p?lvkonda ?hendav lugu, millesse „Seitsme ?e” raamatusarja autor Lucinda Riley on talle iseloomulikul moel p?iminud unustamatud tegelaskujud ja s?dantl?hestavad saladused. Lucinda Riley Liblikatuba Originaali tiitel: Lucinda Riley The Butterfly Room Pan Macmillan 2019 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Krista Nurm Kujundanud Britt Urbla Keller Copyright © Lucinda Riley, 2019 Illustratsioonid: © Pan Macmillan, 2019 © T?lge eesti keelde. Faina Laksberg, 2021 ISBN 978-9985-3-5069-0 e-ISBN 9789985352014 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Armastusega minu ?mmale Valeriele Posy Admiral (Vanessa Atalanta) SUFFOLK, SOUTHWOLD, ADMIRAL HOUSE Juuni 1943 „Pea meeles, kullake, et sa oled haldjas, h?ljud h?rmal?ngast tiibadel tasakesi aasa kohal, valmis ohvri oma siidist v?rku p??dma. Vaata!” sosistas ta mulle k?rva. „Seal ta ongi, p?ris lehe serva peal. Mine n??d, lenda!” Nagu ta oli mind ?petanud, sulgesin paariks sekundiks silmad ja t?usin kikivarvule, kujutades ette, kuidas mu pisikesed jalad maapinnalt lahkuvad. Seej?rel tundsin issi peopesa, mis hella t?uke andis. Silmad avanud, keskendusin h?atsintsinisele tiivapaarile ja lendasin kaks l?hikest sammu, mis mul tuli l?bida selleks, et heita v?rk budleiap??sa haprale v?rsele, kus parasjagu istus n?mme-t?hniksinitiib. ?hupuhang, mille sihtm?rgile maandunud v?rk tekitas, hoiatas t?hniksinitiiba, kes avas tiivad ja valmistus p?genema. Aga oli juba hilja, sest mina, Haldjate printsess Posy, olin ta kinni p??dnud. Muidugi ei tahtnud keegi talle liiga teha, ainult korraks ?ra viia, et V?lurahva kuningas Lawrence – kes oli ?htlasi minu isa – saaks teda uurida ning p?rast suure kausit?ie parima nektari nautimist v?ljas j?lle vabaks lasta. „Minu Posy on nii tark t?druk!” lausus issi, kui ma endale l?bi lehestiku tema juurde tagasiteed rajasin ja v?rgu uhkelt talle ulatasin. Ta laskus k?kakile, et meie uhked ja r??msad pilgud – k?ik v?itsid, et meie silmad on sarnased – saaksid kohtuda. Vaatasin, kuidas tema pea kummardub uurima liblikat, kes p?sis hiirvaikselt, tibatillukesed jalad valge v?rkvangla k?lge klammerdunud. Issi juuksed olid tumeda mahagoni v?rvi ning ?li, millega ta neid silus, pani need p?ikese k?es l?ikima samamoodi nagu pika s??gilaua p?rast seda, kui Daisy oli lauda poleerinud. Ja tema juuksed l?hnasid imeh?sti – issi ja kindlustunde j?rgi, sest minu jaoks t?hendas ta kodu ja ma armastasin teda ?le k?ige m?lemas maailmas, nii inimeste kui ka haldjate omas. Loomulikult armastasin ma ka maman’i, aga ehkki maman oli peaaegu kogu aeg kodus, ei tundnud ma teda enda meelest sama h?sti nagu issit. Maman p?sis sageli oma toas, sest teda vaevas miski, mida kutsutakse migreeniks, aga ka siis, kui tal seda parasjagu polnud, n?is ta alati olevat liiga h?ivatud, et minu seltsis aega veeta. „Ta on t?iesti vapustav, mu kallis t?druk!” lausus issi pilku t?stes. „Sellel rannikul t?eline haruldus ning pole kahtlust, et ka v??rikat p?ritolu,” lisas ta. „Ehk on ta isegi liblikaprints?” k?sisin. „Seda v?ib ta vabalt olla,” n?ustus issi. „Me peame teda kohtlema ?lisuure austusega, sest tema kuninglik seisus n?uab seda.” „Lawrence, Posy … l?unale!” h??dis h??l lehestiku tagant. Issi ajas end sirgu, et saaks budleiap??sa kohal k?rgudes ?le muru Admiral House’i terrassi poole lehvitada. „Tuleme, kallis!” h?ikas ta ?pris valjult, sest olime p?ris kaugel. N?gin, kuidas ta silmanurkadesse tekkis naeratus, mille p?hjuseks oli tema abikaasa: minu ema ja V?lurahva kuninganna, kuigi need seda ise ei teadnud. See m?ng oli vaid issi ja minu omavaheline saladus. K?ndisime k?sik?es ?le muru, tundes ?sja niidetud rohu vaevu tabatavat l?hna, mis minul seostus ?nnep?evadega aias: maman’i ja issi s?pradega, k?igil ?ampanjaklaas ?hes ja kriketikurikas teises k?es, pallim?tsud ja vihin kriketiv?ljakul, mille issi oli just nendeks puhkudeks ilusaks p?ganud … Et s?ja alguse j?rel j?i selliseid ?nnelikke p?evi aina v?hemaks, n?isid m?lestused neist veelgi v??rtuslikumana. S?da oli issi lonkama pannud, mist?ttu k?ndida tuli h?sti aeglaselt, aga mulle see sobis, sest ma teadsin, et siis on ta kauem ainult minu p?ralt. Praegu oli tema tervis tunduvalt parem kui kohe p?rast haiglast koju j?udmist. Siis istus ta ratastoolis nagu vanainimene ning ka tema silmad n?isid hallina. Aga kuna maman ja Daisy issi eest kenasti hoolitsesid ning ka mina talle juturaamatuid ette lugedes end pingutasin, hakkas ta kiiresti taastuma. Viimasel ajal ei vajanud ta jalutades isegi keppi ja kasutas seda ainult meie krundilt kaugemale minnes. „Lippa n??d sisse, Posy, ning pese k?ed ja n?gu puhtaks. ?tle emale, et ma viin meie k?lalise tema uude koju, et ta saaks end sisse seada,” issi osutas liblikav?rguga terrassile viiva trepi poole. „Jah, issi,” laususin, kui ta end ?mber p??ras, ?le muru sammus ja l?puks k?rge pukspuuheki vahelt silmist kadus. Ta suundus kollastest liivakivitellistest torniga uhke suvekoja poole, mis kujutas endast t?iuslikku muinasjutulossi ning oli haldjarahva ja nende liblikatest s?prade elupaik. Ning seal veetis issi t?esti palju aega. ?ksi. Iga kord, kui maman palus mul kutsuda issi l?unat s??ma, tohtisin piiluda vaid suvekoja v?lisukse taga paiknevasse pisikesse ?mmargusse ruumi – seal oli v?ga pime ja l?hnas kopitanud sokkide j?rele. Allkorruse toas hoidis issi n?ndanimetatud v?livarustust: tennisereketeid l?bisegi kriketivaiade ja poripritsmeliste kummikutega. Mind ei kutsutud kunagi ?les trepist, mis keerles ja keerles, kuni j?udis p?ris tippu (ma teadsin seda, sest ronisin kord salaja astmeid m??da ?les, kui maman oli issi majja telefoni juurde kutsunud). Mind ootas ees suur pettumus, sest avastasin, et issi oli mind trepimademel tervitava suure tammepuust ukse lukku pannud. Ehkki keerasin k?epidet nii k?vasti, nagu mu v?ikesed k?ed jaksasid, ei andnud see j?rele. Teadsin, et erinevalt selle all paiknevast toast on ruumis palju aknaid, sest need olid v?ljastpoolt n?ha. Suvekoda meenutas mulle veidi Southwoldi tuletorni, ainult et h?sti ereda valguse asemel oli sellele p?he pandud kuldne kroon. Terrassitrepist ?les minnes silmitsesin ?nnelikult ohates peamaja kauneid helepunastest tellistest seinu ja rippoa laimiroheliste k?itraagudega palistatud k?rgete l?kandakende rivi. M?rkasin, et vana sepisrauast laud, kunagine must v?rv n??d juba pigem roheliseks muutunud, oli terrassile l?unas??giks valmis seatud. Lauamatte ja veeklaase oli ainult kolm, mis t?hendas, et l?unat s??megi vaid meie kolmekesi, mis oli v?ga ebaharilik. M?tlesin, kui tore oleks nii maman’i kui ka issi t?helepanu ainult endale saada. K?lalistuppa viiva laia ukse kaudu majja astunud, siksakitasin siiddamastiga kaetud diivanite vahel, mis ??ristasid hiigelsuurt marmorisse kapseldatud kaminat – see oli nii suur, et eelmisel aastal oli j?uluvanal ?nnestunud sealt isegi l?ikiv punane jalgratas alla suruda –, ning kalpsasin siis m??da koridoride r?gastikku allkorruse WC-sse. Ukse enda j?rel kinni pannud, pidin suure h?bedase kraani lahtikeeramiseks appi v?tma m?lemad k?ed, mis ma seej?rel korralikult puhtaks pesin. T?usin kikivarvule, et vaadata oma peegelpilti ja kontrollida, ega n?gu m??rdunud pole. Maman oli v?limuse suhtes v?ga kriitiline – issi s?nul tuli see tema prantsuse p?ritolust – ja h?da meile m?lemale, kui me s??gilaua ??rde ilmudes laitmatus korras polnud. Aga isegi tema ei suutnud kontrollida traatjaid pruune lokkis juuksesalke, mis p??sesid pidevalt mu tugevalt p?imitud patsidest valla, ilmusid kuklale ja vingerdasid v?lja klambrite alt, mis andsid endast parima, et kiharad laubalt tahapoole siluda. Kui issi mulle ?hel ?htul tekki peale s?ttis, k?sisin temalt laenuks veidi juukse?li, millest v?is kasu olla, aga tema vaid pugistas naerda ja m?ssis ?he lokikese oma s?rme ?mber. „Seda sa k?ll ei tee. Ma armastan su kiharaid, mu kullakallis t?druk, ja kui see oleks minu teha, lendleksid need iga p?ev vabalt ?mber sinu ?lgade.” M??da koridori tagasi sammudes unistasin taas, et mul oleks sile l?ikiv paksu tukaga blond juuksepahmakas nagu maman’il. Selle v?rv oli samasugune nagu valgel ?okolaadil, mida ta l?unas??gi j?rel kohvi juurde serveeris. Minu juuksed sarnanesid pigem piimakohviga, v?hemalt maman’i s?nul, aga mina ?tlesin, et need on kartulikoorev?rvi. „Seal sa oledki, Posy,” lausus maman, kui ma terrassile astusin. „Kus su p?ikesek?bar on?” „Oh, ma vist j?tsin selle aeda, kui ma seal koos issiga liblikaid p??dsin.” „Kui palju kordi ma olen sind hoiatanud, et su n?gu k?rbeb ?ra ja varsti oled sa kortsus nagu vana kuivatatud ploom,” noomis ta mind, kui ma istet v?tsin. „Siis n?ed neljak?mneselt v?lja nagu kuusk?mmend.” „Jah, maman,” n?ustusin m?eldes, et neljak?mneseks saades olen ma juba n?nda vana, et mul on sellest t?iesti ?ksk?ik. „Ja kuidas tunneb end mu teine lemmikt?druk nii kaunil p?eval?” Issi ilmus terrassile ja haaras mu ema k?te vahele, mispeale vett maman’i k?es olevast kannust hallile kivisillutisele loksus. „Vaata ette, Lawrence!” pahandas maman kulmu kortsutades, vabastas end issi haardest ja asetas kannu lauale. „Kas pole mitte suurep?rane p?ev, et elusolemisest r??mu tunda?” Isa naeratas ja istus minu vastu. „Paistab, et ilm p?sib ilusana ka n?dala l?pus ja meie peo ajal.” „Meil tuleb pidu?” k?sisin, kui maman issi k?rvale istus. „Jah, mu kallis t?druk. Sinu pater on tunnistatud nii terveks, et ta saab j?lle t??kohustusi t?ita, ning seet?ttu otsustasime maman’iga korraldada ?he k?va pralle, kuni see veel v?imalik on.” Mu s?da j?ttis p?ris kindlasti ?he l??gi vahele, kui meie ainus teenijat?druk Daisy – k?ik ?lej??nud teenijad olid s?ja t?ttu lahkunud –, hakkas serveerima l?unat, mis koosnes lihast ja redistest. Ma vihkasin rediseid, aga peale nende polnud sellel n?dalal k??giviljaaiast midagi v?tta, sest ka suurem osa saagist oli rindele saadetud. „Kui kaua sa ?ra oled, issi?” k?sisin peenikese pingul h??lega, sest mu kurku oli tekkinud suur k?va klomp. Mul oli tunne, justkui oleks sinna redis kinni j??nud, ja ma teadsin, et v?in peagi nutma puhkeda. „Oh, ma ei usu, et kuigi kaua. K?ik teavad, et hunnid on hukule m??ratud, aga ma pean aitama neile l?plikku l??ki anda, m?istad? Ma ei saa semusid alt vedada, ega ju?” „Ei saa, issi,” ?nnestus mul v?riseva h??lega ?elda. „Sa ei saa uuesti haavata, ega ju?” „Ei saa, ch?rie . Sinu papa on h?vimatu, oled ju, Lawrence?” N?gin, et ema kinkis issile napi pingul naeratuse, mis viis mu m?ttele, et kindlasti muretseb ta sama palju nagu mina. „Olen, kallis,” vastas isa k?tt tema k?ele asetades ja seda tugevalt pigistades. „Muidugi olen.” „Issi?” alustasin j?rgmise p?eva hommikus??gil r?stsaiaribasid ettevaatlikult muna sisse kastes. „T?na on nii palav, ehk l?hme randa? Me pole nii ammu seal k?inud.” N?gin pilku, mille issi maman’ile saatis, aga maman luges piimakohvitassi kohal oma kirju ega paistnud seda m?rkavat. Maman sai alati Prantsusmaalt palju kirju, k?ik kirjutatud ?li?hukesele paberile, veel ?hemale kui liblikatiib, aga maman’ile see sobis, sest ka tema oli ?leni ?rn ja habras. „Issi? Rand,” tuletasin talle meelde. „Kullake, ma kardan, et rand pole praegu m?ngimiseks ?ige paik. Seal on palju okastraati ja miine. M?letad, ma selgitasin sulle, mis eelmisel kuul Southwoldis juhtus?” „Jah, issi.” J?in silmitsema oma muna ja mind l?bis v?rin, sest mulle meenus, kuidas Daisy mu Andersonide pommivarjendisse viis (esialgu arvasin, et varjend sai nime meie perelt, aga sattusin suurde segadusse, kui Mabel ?tles, et ka tema perel on Andersoni varjend, ehkki tema perekonnanimi on Price). Mul oli olnud seal tunne, justkui oleks taevas s?hvinud v?lgunooled ja k?misenud k?u, aga issi lausus, et neid ei saatnud Jumal, vaid Hitler. Varjendis surusime end k?ik ?ksteise vastu ja issi k?skis meil teeselda siiliperet, minul aga end nagu pisike siilipoeg kerra kerida. Maman sai p?ris pahaseks, et issi mind siilipojaks kutsus, aga just seda looma ma m?ngisin, peidus maa all, kuni inimesed meie kohal s?divad. L?puks need jubedad h??led vaibusid. Issi ?tles, et v?ime n??d uuesti magama minna, aga ma olin kurb, et pean minema ?ksi oma inimesevoodisse ning me ei saa k?ik koos meie urgu j??da. J?rgmisel hommikul leidsin Daisy k??gist nutmast, aga ta ei tahtnud ?elda, miks. Piimavanker j?i sel p?eval tulemata, ning siis teatas emme, et ma ei saa enam kooli minna, sest koolimaja pole olemas. „Mis m?ttes pole olemas, maman?” „Koolimajale kukkus pomm, ch?rie,” vastas ta sigaretisuitsu v?lja puhudes. Ka maman oli suitsetama hakanud ja m?nikord olin mures, et ta v?ib oma kirjad p?lema panna, sest ta hoidis neid lugedes n?ole nii l?hedal. „Aga meie rannamaja?” k?sisin issilt. Ma armastasin meie onni – see oli v?rvitud v?ikollaseks ja seisis p?ris h?ttide rivi l?pus, nii et ?iges suunas vaadates saime teeselda, justkui poleks rannas miilide kaupa ainsatki inimest peale meie, aga kui me end teise suunda p??rasime, polnud me kuigi kaugel muuli juures seisvast toredast j??tisem??jast. Ehitasime alati issiga h?sti keerukaid tornide ja vallikraavidega liivalosse, mis olid piisavalt suured, et neisse mahuksid elama k?ik pisikesed krabid, kui nad julgevad l?hemale tulla. Maman ei tahtnud kunagi randa tulla: ta ?tles, et seal on „liiga liivane”, mis minu arust k?las umbes samamoodi, nagu ookean on liiga m?rg. Iga kord, kui me sinna l?ksime, kohtasime ?ht laia??relise k?baraga vanameest, kes aeglaselt piki rannajoont jalutas ja pika teibaga liiva torkis, aga tema kepp polnud selline nagu see, millega issi jalutamas k?is. Mehel oli alati k?es suur kott ning ta j?i iga natukese aja j?rel seisma ja hakkas kaevama. „Mida ta teeb, issi?” tahtsin teada. „See mees on rannakammija, kullake. Ta k?nnib m??da randa ja otsib liiva seest asju, mis meri v?is laevadelt siia uhtuda v?i kaugetelt randadelt siia kanda.” „Ah soo,” ?tlesin, ehkki mehel polnud k?es kammi ja p?ris kindlasti mitte sellist, millega Daisy igal hommikul l?bi mu juuste t?mbas. „Kas ta v?ib leida ka m?ne maetud aarde?” „Ma olen kindel, et kui ta piisavalt kaua kaevab, on tal lootust ?hel heal p?eval ka midagi leida.” J?lgisin kasvava uudishimuga meest, kes oli august midagi v?lja t?mmanud ja p?hkis esemelt liiva, aga peagi sai mees aru, et tegu on vaid vana emailitud teekannuga. „Milline pettumus,” ohkasin. „Pea meeles, kullake, et ?he mehe r?mps on teise mehe kuld. Aga v?ib-olla oleme k?ik mingis m?ttes rannakammijad,” lausus issi p?ikese k?es silmi kissitades. „Me aina otsime midagi, lootes leida haruldast maetud aaret, mis v?iks rikastada meie elu, ning kui me s?deleva kalliskivi asemel sikutame v?lja teekannu, peame otsinguid j?tkama.” „Kas ka sina, issi, otsid ikka veel aaret?” „Ei, mu Haldjate printsess, mina olen selle juba leidnud,” naeratas ta mulle otsa vaadates ja suudles mu pealage. T?kk aega vaielnud, andis issi l?puks j?rele ja otsustas mu j?kke ujuma viia, misj?rel Daisy aitas mulle trikoo selga, l?kkas mu lokkis juustele k?bara ning ma ronisin issi autosse. Maman oli j?rgmise p?eva peo ettevalmistustega liiga h?ivatud, aga mulle see sobis, sest n??d sain ma koos Haldjate kuningaga k?ik j?eelanikud oma lossi k?lla kutsuda. „Kas seal saarmaid on?” k?sisin, kui isa merest vastassuunda p??ras ja lainetavate roheliste p?ldude vahel edasi s?itis. „Kui tahad saarmaid n?ha, pead h?sti tasa olema,” ?tles ta. „Kas sa suudad seda, Posy?” „Muidugi!” S?itsime kaua aega, enne kui ma k?rkjate taga peituvat sinist j?eussi n?gin. Isa parkis auto ja me matkasime koos j?ekaldale, issil kaasas kogu meie teadust??ks vajalik varustus: fotoaparaat, liblikav?rgud, klaaspurgid, limonaad ja soolalihav?ileivad. Kiilid libisesid ?le veepinna, aga haihtusid k?hku, kui ma vett pritsides j?kke sumasin. Vesi oli m?nusalt jahe, ning et mu pea ja n?gu olid k?bara all kuumusest kihelema hakanud, viskasin selle j?ekaldale, kus issi oli ujumisp?ksid juba jalga t?mmanud. „Kui siin ka kunagi saarmaid oli, siis sellise l?rmi peale panid nad kindlasti plehku,” nentis issi ja marssis vette. See ulatus talle vaevu p?lvini, sest ta oli nii pikk. „Vaata, kui palju vesiherneid, kas v?tame m?ne oma kollektsiooni jaoks koju kaasa?” Sirutasime koos k?e v?lja ja t?mbasime v?lja ?he kollase lille, ning n?htavale tulid p?iekestega kaetud juured. Et selle sees oli elanud palju pisikesi putukaid, t?itsime purgi veega ja panime oma eksemplari turvaliselt sinna sisse. „M?letad selle ladinakeelset nimetust, kullake?” „Utri-cu-la-ria!” kordasin uhkelt veest v?lja tulles ja tema k?rvale rohusele kaldale istudes. „Tark t?druk. Ma tahan, et sa annaksid mulle lubaduse, et hangid meie kasvavale kollektsioonile lisa. Kui n?ed m?nd huvitavat taime, pane see pressi alla, nagu ma sulle n?itasin. Kuni ma ?ra olen, vajan oma raamatu kirjutamisel endiselt sinu abi, Posy.” Ta ulatas mulle piknikukorvist v?ileiva ja ma v?tsin selle vastu, p??des manada n?ole ?lit?sise teadlase ilme. Tahtsin issile teada anda, et ta v?ib oma t?? minu hoolde usaldada. Enne s?da oli teda kutsutud botaanikuks ja oma raamatut oli ta kirjutanud peaaegu sama kaua, kui mina olin elanud. Ta tavatses oma suvekoja ukse sageli seestpoolt lukku keerata, et „m?elda ja kirjutada”. M?nikord t?i ta raamatu ka suurde majja ja n?itas mulle enda tehtud joonistusi. Ning need olid imeilusad. Ta selgitas k?ike meie elupaiga looduse kohta ning raamatus olid kaunid liblikate ja putukate ja taimede illustratsioonid. Kord ?tles ta mulle, et kui kasv?i ?ksainus asi muutub, v?ib see kogu looduse tasakaalust v?lja l??a. „Vaata n?iteks neid s??ski,” osutas issi ?hel palaval suve?htul t??tule parvele. „?kos?steemi jaoks on nad ?liolulised.” „Aga nad hammustavad meid,” ?tlesin ?ht neist k?eplaksuga minema peletades. „See on neil t?esti loomuses,” itsitas ta. „Aga nendeta poleks paljudel linnuliikidel pidevat toiduallikat ja nende arvukus v?ib j?rsult langeda. Ning kui lindude populatsioonis miski muutub, siis annab see tagasil??gi ?lej??nud toiduahelale. Lindudeta oleks teistel putukatel, nagu n?iteks rohutirtsudel, ?kitselt v?hem h?vitajaid, ning nad muudkui paljuneksid ja pistaksid k?ik taimed nahka. Ja ilma taimedeta …” „Ei j?tkuks enam toitu taimetoitlastel loomadel.” „Just, taimtoidulistel loomadel. Niisiis, nagu n?ed, valitseb k?iges habras tasakaal. Ja ?he liblika kerge tiival??k v?ib muuta tervet maailma.” M?tlesin n??d selle k?ige ?le v?ileiba m?ludes j?rele. „Mul on sulle ?ks eriline asi,” lausus issi k?tt seljakotti pistes. Ta t?mbas v?lja l?ikiva plekkpurgi ja ulatas selle mulle. Tegin purgi lahti ja n?gin tosinate kaupa k?igis vikerkaarev?rvides t?iuslikult teravaid pliiatseid. „Kuni ma ?ra olen, pead sina edasi joonistama, ning kui ma tagasi j?uan, saad sa mulle n?idata, kui palju su oskused on paranenud.” Noogutasin, kingituse ?le nii ?nnelik, et ei suutnud r??kida. „Kui ma Cambridge’is olin, ?petati meile, kuidas tegelikult maailma vaadelda,” j?tkas ta. „Nii paljud inimesed k?nnivad neid ?mbritseva ilu ja maagia suhtes pimedana ringi. Ainult mitte sina, Posy, sest sina n?ed juba praegu paljusid asju paremini kui enamjagu inimesi. Kui me joonistame loodust, hakkame seda m?istma – me n?eme k?iki selle osi ja kuidas need on omavahel seotud. N?htut joonistades ja uurides saad just sina aidata ka teistel looduse imest aru saada.” Kui me koju j?udsime, sain Daisylt noomida, et olin juuksed m?rjaks teinud, ning ta kupatas mu vanni, millel minu arust polnud erilist m?tet, sest n??d tegi ta mu juuksed veel kord ?leni m?rjaks. Kui Daisy oli mu viimaks magama pannud ja ukse oma selja taga sulgenud, libistasin end uuesti voodilt maha, otsisin oma uued v?rvipliiatsid v?lja ja silitasin nende pehmeid, kuid teravaid otsi. M?tlesin, et kui ma piisavalt palju harjutan, saan siis, kui issi s?jast tagasi j?uab, talle t?estada, et ka mina suudan Cambridge’i ?likoolis ?ppida – ehkki olen t?druk. J?rgmisel hommikul vaatasin l?bi oma toa akna meie sisses?iduteele keeravaid autosid. K?ik nad olid viimse v?imaluseni inimesi t?is topitud: olin kuulnud maman’i selgitust, et tema s?brad olid Londonist meie juurde j?udmiseks lunastanud k?ik oma bensiinitalongid. Tegelikult ?tles ta oma s?prade kohta „?migr?s”, aga ma teadsin, et see t?hendab „emigrandid”, sest maman oli r??kinud minuga prantsuse keeles sestsaadik, kui ma p?ris pisike olin. S?nastikus oli kirjas, et emigrant on oma kodumaalt teise riiki r?nnanud isik. Maman’il oli tunne, justkui oleks terve Pariis s?ja eest Inglismaale p?genenud. Loomulikult ma teadsin, et see pole t?si, aga meie peok?laliste hulgas n?is alati olevat rohkem tema prantslastest kui issi inglastest s?pru. Minul polnud selle vastu midagi, sest prantslased olid h?sti v?rvilised, meestel kaelas ere sall ja seljas juveeliv?rvides sametkuub, daamidel siidsat??nist kleit ja veripunane huulev?rv. ?le k?ige meeldis mulle muidugi see, et nad t?id mulle alati kingitusi, justkui oleksid j?ulud. Issi kutsus neid „maman’i boheemlasteks”, kelle kohta ?tles s?nastik, et need on loomingulised inimesed, nagu n?iteks artistid, muusikud ja kunstnikud. Maman oli kunagi t??tanud ?hes kuulsas Pariisi ??klubis lauljana ning mulle meeldis kuulata tema h??lt, mis oli s?gav ja siidpehme nagu sula?okolaad. Tema muidugi ei teadnud, et ma teda kuulan, sest tegelikult pidin ma magama, aga kui majas oli pidu, polnud see niikuinii v?imalik, ja nii ma siis hiilisin trepist alla, et kuulata muusikat ja jutuvada. Tundus, justkui oleks maman neil ?htutel ellu ?rganud ja pidudevahelisel ajal elutut nukku teeselnud. Mulle meeldis kuulata tema naeru, sest kui me omavahel olime, ei naernud ta just sageli. Issi lenduritest s?brad olid samuti toredad, ehkki neil k?igil n?isid olevat ?hesugused r?ivad, meresinist ja pruuni v?rvi, mist?ttu neid oli raske ?ksteisest eristada. Minu lemmikuks oli ristiisa Ralph, kes oli ?htlasi issi parim s?ber: ma pidasin teda v?ga kenaks, sest tal olid tumedad juuksed ja suured pruunid silmad. ?hes minu muinasjuturaamatus oli pilt printsist, kes suudleb Lumivalgekest ja ?ratab ta ?les. Ralph n?gi t?pselt tema moodi v?lja. Ta m?ngis ka h?sti klaverit – enne s?da oli ta olnud kontsertpianist (enne s?da olid k?ik t?iskasvanud, keda ma tundsin, tegelenud millegi muuga, v?lja arvatud meie teenijanna Daisy). Onu Ralph p?des mingisugust haigust, mis ei lasknud tal s?jas v?idelda ega lennukit juhtida. T?iskasvanud ?tlesid, et tema t??tab kirjutuslaua taga, ehkki mina ei kujutanud ette, mida seal v?iks peale istumise teha, ning seda ta t?en?oliselt tegigi. Kui issi oli kodunt ?ra ja oma Spitfire’itega lendas, k?is onu Ralph maman’il ja minul k?las ning see tegi meil m?lemal tuju heaks. Ralph tuli p?hap?eviti l?unale ning m?ngis siis mulle ja maman’ile klaverit. Olin alles hiljuti taibanud, et minu sellel planeedil veedetud seitsmest aastast oli issi tervelt neli s?jas olnud, mist?ttu maman pidi ainult minu ja Daisy seltskonnas kindlasti ?nnetu olema. Istusin akna alla ja k??nitasin kaela, et n?ha l?bi akna maman’i, kes minu all eesukse juurde viival laial kaardtrepil k?lalisi tervitas. Ta oli t?na nii kaunis, seljas kesk??sinine kleit, mis sobis imeh?sti ta armsate silmadega, ning kui issi tema k?rvale seisma j?i ja k?sivarre ta piha ?mber libistas, tundsin end nii ?nnelikuna. Siis saabus Daisy, kes aitas mulle selga uue kleidi, mille ta vanadest rohelistest kardinatest oli ?mmelnud. Kui ta mu juukseid harjas ja seej?rel osa neist rohelise paelaga kuklale kinni sidus, otsustasin mitte m?elda sellele, et issi l?heb homme j?lle ?ra ning meie, Admiral House’i elanike peale laskub uuesti vaikus nagu enne tormi. „Oled valmis alla minema, Posy?” k?sis Daisy. M?rkasin, et tema n?gu on punane ja higine ning ta n?eb v?ga v?sinud v?lja, t?en?oliselt sellep?rast, et p?ev oli hirmus palav ja ta pidi ainsagi abiliseta k?igile neile inimestele toitu valmistama. Vaatasin talle oma k?ige v?luvama naeratusega otsa. „Jah, Daisy, olen.” * Tegelikult pole mu nimi ?ldse Posy: mulle pandi sama nimi mis minu emale ehk Adriana. Aga kui me m?lemad oleksime sellele reageerinud, oleksid k?ik segadusse sattunud ning seep?rast otsustati kasutada minu teist eesnime, mis on Rose nagu minu inglise vanaemal. Daisy r??kis mulle, et kui ma beebi olin, kutsus issi mind Rosy Posyks ning nime teine pool j?i kuidagi m?rkamatult mulle k?lge. Mille vastu mul polnud midagi, sest minu meelest sobis see mulle isegi paremini kui ?ksk?ik kumb p?risnimi. M?ned issi vanemad sugulased kutsusid mind ikka veel Rose’iks ja loomulikult reageerisin ma ka sellele, sest mind oli ?petatud t?iskasvanutele alati viisakalt vastama, aga pidudel tundsid mind k?ik Posyna. Mind kallistati ja musitati ja mulle suruti s?lle v?rgust kommipakikesi, mis olid paelaga kinni seotud. Maman’i prantslastest s?brad eelistasid suhkruglasuuriga mandleid, mis mulle t?tt-?elda eriti ei meeldinud, aga ma teadsin, kui raske on s?ja ajal ?okolaadi leida. Et me k?ik ?ra mahuksime, oli terrassile toodud pikk pukklaud ning selle ??res istudes tundsin, kuidas p?ike k?psetab mu p?ikesek?barat (mist?ttu mul hakkas veelgi palavam), kuulasin jutuvada enda ?mber ning soovisin, et k?ik p?evad Admiral House’is oleksid sellised. Maman ja issi istusid k?rvuti laua keskel nagu vastuv?tu korraldanud kuningas ja kuninganna, issi k?sivars emme valge ?la ?mber p?imunud. Nad m?lemad n?gid v?lja nii kohutavalt ?nnelikud, et mul oli tahtmine nutta. „Kas k?ik on korras, kallis Posy?” k?sis onu Ralph, kes istus minu k?rval. „Siin v?ljas on neetult palav,” lisas ta laitmatult puhast valget taskur?tikut pintsakutaskust v?lja t?mmates ja sellega laupa p?hkides. „Jah, onu Ralph. Ma lihtsalt m?tlesin sellele, kui ?nnelikud maman ja issi t?na v?lja n?evad. Ja kui kurb see on, et issi peab j?lle s?tta minema.” „Jah.” N?gin, et ka Ralph j?i mu vanemaid uurima, ning j?rsku muutus ka tema kurvaks. „Loodame, et kui meie ?nn ei p??rdu, saab s?da peagi l?bi,” lausus ta l?puks. „Ja me k?ik saame oma eluga j?lle edasi minna.” P?rast l?unat lubati mul m?ngida veidi kroketit, mis mul ?llatavalt h?sti v?lja tuli, ilmselt sellep?rast, et suurem osa t?iskasvanutest oli ?sna palju veini joonud ega saanud pallile enam h?sti pihta. Olin veidi aja eest kuulnud issit lausumas, et sel korral teeb ta veinikeldri t?iesti t?hjaks, ning n??d paistis, et peaaegu k?ik veinipudelid olidki juba k?laliste k?htu t?hjendatud. Tegelikult ei saanud ma p?ris h?sti aru, miks t?iskasvanud tahtsid purju j??da, sest minu meelest muutusid nad vaid l?rmakamaks ja tobedamaks, aga v?ib-olla m?istan ma neid siis, kui ka ise juba t?iskasvanuks saan. ?le muru tennisev?ljaku poole sammudes m?rkasin meest, kes kallistas puu all lamavat kahte naist. K?ik kolm olid s?gavas unes. ?leval terrassil m?ngis keegi ?ksip?ini saksofoni ja ma m?tlesin, kui tore see on, et meie l?hedal pole naabreid. Teadsin, kui v?ga mul on vedanud, et ma elan Admiral House’is: kui ma kohalikku kooli l?ksin ja Mabel, kellega olin s?braks saanud, mu enda juurde teed jooma kutsus, kuulsin h?mmastusega, et tema pere elab majas, kus v?lisuksest p??seb otse elutuppa. Maja tagaosas oli tilluke k??k ja k?imla asus ?ues! Mabelil oli neli venda ja ?de, kes k?ik magasid ?lakorrusel pisikeses toas. Alles siis m?istsin esimest korda, et ma p?rinen rikkast perest, et k?ik ei elagi suures majas, mida ?mbritseb aia asemel terve park, ja see oli mulle t?eline ?okk. Kui Daisy mind koju viima tuli, k?sisin temalt, miks see nii on. „K?ik s?ltub t?ringuviskest, Posy,” vastas Daisy pehme Suffolki aktsendiga. „M?nel veab ja m?nel mitte.” Daisy armastas v?ga m?tteteri; pooltel juhtudel ei saanud ma aru, mida ta silmas peab, aga olin v?ga r??mus, et „t?ring” n?is olevat veeretanud mind elus vedanute poolele, ning otsustasin, et pean pingsamalt palvetama nende eest, kes on v?lja j??nud. Mulle tundus, et oma ?petajale preili Dansartile ma eriti ei meeldinud. Ehkki ta julgustas meid k?iki k?tt t?stma, kui me k?simusele vastust teadsime, olin mina miskip?rast alati esimene, kes seda tegi. Seepeale p??ritas ta korraks silmi ja ta huuled v?tsid naljaka kuju, kui ta t?dinud h??lel lausus: „Jah, Posy?” Kord m?nguv?ljakul tema l?hedal pika h?ppen??ri ?ht otsa hoides kuulsin, kuidas ta ?he teise ?petajaga r??kis. „Ainus laps … t?iskasvanute seltskonnas ?les kasvanud … varak?ps …” Koju j?udes vaatasin s?nastikust j?rele, mida „varak?ps” t?hendab. Ning p?rast seda ei t?stnud ma enam k?tt isegi juhul, kui enda teada hoitud vastus mu kurku k?rvetas. Kell kuus ?rkasid k?ik ?les ja loivasid ?htus??giks riideid vahetama. L?ksin k??ki, kus Daisy k?ega mu toidule osutas. „Siin on sulle t?na ?htuks moosisai, preili Posy. Ma sain h?rra Ralphilt kaks l?het, millega tuleb tegeleda, aga ma ei m?ista, kus neil on saba ja kus sarved.” Daisy itsitas oma nalja peale ja j?rsku hakkas mul temast kahju, sest ta pidi vahetpidamata nii k?vasti t??d rabama. „Kas sul oleks abi vaja?” „T?na ?htul on k?last oodata Marjory kaht noort n?itsikut, kes aitavad mul lauda katta ja toitu serveerida, nii et pole hullu. Aga ait?h, et k?sisid,” s?nas ta mulle naeratades. „Sa oled hea t?druk, seda sa oled.” Kui tee oli joodud, lipsasin k??gist minema enne, kui Daisy j?udis anda k?su, et ma ?les l?heksin ja end magamaminekuks valmis seaksin. ?htu oli nii kaunis, et tahtsin tagasi v?lja minna ja seda nautida. Terrassile astudes n?gin p?ikest, mis rippus otse tammede kohal ja saatis murule v?iv?rvilisi viltuseid kiiri. Linnud laulsid, justkui oleks alles keskp?ev, ning ?hk oli ikka veel nii soe, et kampsunitagi oli m?nus. Istusin trepile, silusin puuvillakleidi ?le p?lvede ja j?in silmitsema admirali, kes oli end aia poole kaldu lillepeenral ?he taime peale sisse seadnud. Olin alati arvanud, et meie maja kutsutakse n?nda kenasti p??saste peal h?ljuvate liblikate auks. Mind tabas kohutav pettumus, kui kuulsin maman’ilt, et tegelikult sai meie kodu nime minu vanavanavanaisalt (neid „vanasid” oli vist kolm, aga v?ib-olla neli), kes oli merev?eadmiral, ning see polnud pooltki nii romantiline. Olgugi, et issi s?nul olid admiralid siin kandis „tavalised” (nii kutsus maman ka m?ningaid lapsi, kes koolis minu klassis k?isid), pidasin mina neid liblikatest k?ige kaunimaks, sest nende ?les-alla v?nkuvad punase-mustakirjud tiivad, otstes valged t?pid, olid minu meelest nagu muster Spitfire’itel, mida issi juhtis. Aga see m?te tegi mu kurvaks, sest tuletas meelde ka seda, et issi l?heb j?rgmisel p?eval j?lle kodunt ?ra nendega lendama. „Tere, kulla t?druk, mida sa siin v?ljas ?ksip?ini teed?” Issi h??l pani mu v?patama, sest olin just tema peale m?elnud. T?stsin pilgu ja n?gin, et ta jalutab ?le terrassi minu poole, suus sigaret, mille ta aga maha viskas ja jalaga peal trampides ?ra kustutas. Ta teadis, et ma vihkan suitsul?hna. „?ra ?tle Daisyle, et sa mind n?gid, eks, issi? Muidu saadab ta mu otseteed voodisse,” ?tlesin k?hku, kui ta mu k?rvale trepiastmele istus. „Ma luban, et ei ?tle. Pealegi ei tohiks keegi nii jumalikul ?htul voodis olla. Ma arvan, et juuni on parim kuu, mida Inglismaa meile pakub: kogu loodus on toibunud pikast talveunest, end sirutanud ja haigutanud ning oma lehed ja lilled meile, inimlastele, imetlemiseks lahti kerinud. Augustiks on selle energia kuumuses ?ra p?lenud ja k?ik taas valmis uinuma.” „T?pselt nagu meie, issi. Talvel l?hen ma heameelega magama,” laususin. „Just, kullake. ?ra kunagi unusta, et me oleme loodusega lahutamatult kokku p?imunud.” „Piiblis on kirjas, et Jumal l?i k?ik, mis on maa peal,” teatasin t?htsalt, sest olin seda p?hakirjatundides ?ppinud. „Seda k?ll, ehkki mul on raske uskuda, et tal ?nnestus seda teha ainult seitsme p?evaga,” lausus ta naerdes. „See on t?eline ime, issi, on ju? Nagu oleks j?uluvana suutnud k?igile maailma lastele ?heainsa ?? jooksul kingid tuua.” „Jah, Posy, see on ime, muidugi on. Maailm on imeline paik ja meil k?igil on v?ga vedanud, et me siin elada saame. ?ra seda kunagi unusta, eks?” „Ei unusta, issi. Issi?” „Jah, Posy?” „Mis kell sa homme ?ra s?idad?” „Ma pean j?udma pealel?unasele rongile.” Uurisin t?helepanelikult oma musti lakknahast kingi. „Mul on hirm, et sa v?id j?lle haavata saada.” „?ra karda, kullake. Nagu sinu maman ?tleb: ma olen h?vimatu,” naeratas ta. „Millal sa tagasi tuled?” „Kohe, kui puhkuse saan, mis peaks juhtuma juba varsti. Hoolitse oma ema eest, kuni ma ?ra olen, eks? Ma tean, et ta tunneb end ?nnetuna, kui ?ksi j??b.” „Ma olen alati p??dnud seda teha, issi. Ta muutub kurvaks ainult sellep?rast, et tunneb sinust puudust ja armastab sind, on nii?” „Jah, ja helde taevas, kuidas ma teda armastan, Posy. Ainult talle – ja sulle – m?eldes olen ma suutnud lennates vastu pidada. Kui see neetud s?da algas, olime v?ga v?he aega j?udnud abielus olla, m?istad?”’ „P?rast seda, kui sa teda ?hes Pariisi klubis laulmas kuulsid ja temasse esimesest silmapilgust armusid, ning ta endaga kaasa Inglismaale t?id, et temast saaks sinu pruut veel enne, kui ta j?uab meelt muuta,” ?tlesin unelevalt. Minu vanemate armastuse lugu oli palju parem kui ?ksk?ik millises muinasjutus minu juturaamatutes. „Jah. Just armastus paneb elus v?luj?u toimima, Posy. Isegi k?ige ?ksluisemal s?datalvisel p?eval v?ib armastus l??a maailma s?rama ja muuta selle nii kauniks, nagu see on praegu.” Issi ohkas s?gavalt ja v?ttis siis minu k?e oma suurde pihku. „Luba mulle, et kui sa leiad armastuse, haarad sellest k?vasti kinni ega lase enam iial lahti.” „Luban, issi,” laususin talle t?siselt otsa vaadates. „Tubli t?druk. Aga n??d ma pean minema ?htus??giks r?ivaid vahetama.” Ta surus mu lokkidele suudluse, t?usis ja l?ks tagasi majja. Muidugi ei teadnud ma tollal, et see oli viimane vestlus, mis minu ja mu isa vahel kunagi aset leiab. Issi lahkus j?rgmise p?eva p?rastl?unal ning seda tegid ka k?ik meie k?lalised. Ilm oli sel ?htul v?ga palav ning sisse hingates oli tunne, et ?hk on paks ja raske, justkui oleks kogu hapnik sellest v?lja imetud. Majale laskus vaikus – Daisy oli l?inud s?branna Edithiga teed jooma, nagu tal kord n?dalas tavaks oli, nii et kuulda polnud isegi torisemist ega laulmist (mina eelistasin neist kahest torisemist), mille saatel ta musti n?usid pesi. Aga neid oli palju, ikka veel virna laotuna n?udepesuruumis ootamas oma aega. Olin pakkunud Daisyle klaaside pesemisel abi, aga ta oli vastanud, et minust oleks t?li rohkem kui kasu, mis minu arust oli eba?iglane. Maman oli l?inud voodisse kohe, kui viimane auto kastanite taha kadus. Tundus, et teda vaevas j?rjekordne migreen, mis Daisy s?nul oli peenutsev v?ljend pohmelli kohta, mida iganes see siis t?hendas. Istusin k?garas oma toas aknaalusel istmel Admiral House’i ees paikneva sammashalli kohal. See t?hendas, et kui on oodata k?lalisi, olen mina esimene, kes nende saabumist n?eb. Issi kutsus mind oma v?ikeseks valvuriks ning p?rast seda, kui meie ?lemteener Frederick l?ks rindele s?dima, olin tavaliselt mina see, kes v?lisukse avas. Siit avanes ideaalne vaade sisses?iduteele, mida ??ristas igivanade kastanite ja tammede spaleer. Issi oli ?elnud, et m?ni neist on istutatud ligi kolmsada aastat tagasi, kui kunagine admiral endale maja ehitas. (Sellele oli p?nev m?elda, sest j?relikult elavad puud maa peal peaaegu viis korda kauem kui inimesed, aga seda muidugi juhul, kui raamatukogus olev „Encyclopaedia Britannica” r??gib t?tt ning keskmine eeldatav eluiga on meestel kuusk?mmend ?ks ja naistel kuusk?mmend seitse aastat.) Tugevalt silmi kissitades paistis selgel p?eval puulatvade ja taeva vahelt kitsas hallikassinine riba. See oli P?hjameri, mis paiknes Admiral House’ist vaid viie miili kaugusel. Mul oli ?udne m?elda, et ?ige pea v?ib issi oma pisikese lennukiga sellest ?le lennata. „Tule tervena koju, tule varsti koju!” sosistasin tumehallidele pilvedele, mis surusid enda alla loojuva p?ikese ja kavatsesid selle laiaks litsuda nagu mahlase apelsini (neid polnud ma juba v?ga kaua maitsta saanud). ?hk seisis endiselt paigal ja mu avatud aknast ei tunginud sisse ainsatki tuulehoogu. Kaugusest kostis k?uem?rinat ja ma lootsin, et Daisy eksis ja Jumal pole meie peale pahane. Ma ei j?udnud kuidagi selgusele, kas Taevaisa on Daisy pahur v?i vikaari lahke Jumal. Ehk on ta nagu lapsevanem ja v?ib ?htaegu olla m?lemat. Kui langema hakkasid esimesed vihmapiisad, mis peagi veejugadeks muutusid, ning ?le taeva s?hvisid Jumala vihanooled, lootsin, et issi on ?nnelikult oma baasi j?udnud, sest muidu saab ta ?dini m?rjaks v?i, mis veelgi hullem, teda tabab v?lgunool. Sulgesin akna, kuna aknalaud hakkas m?rjaks saama, ning taipasin siis, et mu k?ht m?riseb peaaegu sama valjusti nagu ?ike. Niisiis l?ksin trepist alla, otsima moosisaia, mille Daisy oli mulle ?htus??giks j?tnud. S?nges videvikus laiast tammepuisest trepist alla laskudes m?tlesin, kui vaikne on maja v?rreldes eilsega, justkui oleks j?rsku kohale lennanud terve s?lem sumisevaid jutukaid mesilasi, kes sama ootamatult lahkusid. Mu pea kohal raksatas veel ?ks k?uek?rgatus, mis l?hestas vaikuse, ning ma m?tlesin, et ?nneks ma pole j?nesp?ks, kes kardab pimedust ja ?ikest ja ?ksiolekut. „Oh, Posy, su maja ajab judinad peale,” oli Mabel ?elnud, kui ma ta meie juurde teed jooma kutsusin. „M?elda vaid, kui palju siin on surnud inimesi, k?igil vanaaegne kost??m seljas! Nad ajavad mulle hirmu nahka, ausalt,” oli ta teatanud end v?ristades ja trepi k?rval seintel rippuvatele Andersonide esivanemate portreedele osutades. „Ma kardaksin ??sel isegi kempsu minna, sest nende vaimud v?ivad ringi h?ljuda.” „Nad on minu ammused sugulased, kes oleksid kindlasti v?ga s?bralikud ka siis, kui otsustaksid meid tervitama tulla,” olin ?elnud veidi pahasena, et Admiral House ei hakanud talle kohe meeldima nagu mulle. Ka n??d l?bi vestib??li ja seej?rel m??da vastu kajavat koridori k??gi poole sammudes polnud mul v?himatki hirmu, ehkki v?ljas oli juba t?iesti pime ja maman, kes t?en?oliselt ikka veel ?lakorrusel oma toas magas, poleks mu karjeid kuulnud. Ma teadsin, et siin on mul ohutu, sest selle maja tugevate seinte vahel ei saa kunagi juhtuda midagi halba. K??gis sirutasin k?e l?liti poole, aga et elektrit ei paistnud olevat, pidin s??tama k??nla, mis seisis riiulil. K??nalde p?lema panek ?nnestus mul h?sti, sest elektri peale ei saanud Admiral House’is s?ja puhkemisest saadik kunagi loota. Mulle meeldis k??nalde pehme hubisev kuma, mis valgustas vaid seda piirkonda, kus sa parasjagu viibisid, ja n?is muutvat ka k?ige inetuma inimese ilusaks. V?tnud saiaviilu, mille Daisy oli varem valmis l?iganud – ma tohtisin k?ll s??data k??nlaid, aga mul ei lubatud puudutada teravaid nuge –, m??risin sellele paksult v?id ja moosi. Seej?rel, ?ks t?kk juba suus, haarasin taldriku ja k??nla ning l?ksin trepist tagasi ?les, et tormi imetleda. Istusin akna all, m?lusin moosisaia ja m?tlesin selle peale, kuidas Daisy minu p?rast muretses, kui ta vabal ?htul lahkus. Eriti siis, kui issi ?ra oli. „Nii v?ikesel t?drukul pole hea nii suures majas ?ksi olla,” torises ta sageli. Selgitasin talle, et ma pole ?ksi, sest maman on samuti siin, pealegi pole ma enam v?ike, juba seitse aastat vana, ?hes?naga t?itsa suur. „H?h!” s?nas ta p?lle eest v?ttes ja k??giukse taha konksu k?lge riputades. „?ra pane t?hele, mida su ema ?tleb – kui sul teda vaja on, aja ta julgelt ?les.” „Ajan,” kinnitasin alati, aga loomulikult ma ei teinud seda, isegi mitte siis, kui kord haigeks j?in ja kohutava k?huvaluga p?randal k?garas olin. Ma teadsin, et maman saab pahaseks, kui ma ta ?les ajan, sest ta vajas und. Niisiis polnud mul midagi ?ksioleku vastu, sest p?rast seda, kui issi s?tta l?ks, olin ma sellega ?ra harjunud. Pealegi oli raamatukogus „Encyclopaedia Britannicate” kollektsioon, mida lugeda. Ma olin l?petanud kaks esimest k?idet, aga ees ootas veel kaksk?mmend kaks, ning ma olin kindel, et neid j?tkub minu t?iskasvanuks saamiseni. T?na ?htul polnud elektrit ja lugemiseks oli liiga pime, ning et k??nlast oli j?rel vaid v?ike jupike, vaatasin hoopis taevasse ja p??dsin mitte m?elda kodunt lahkunud issile, sest siis oleksid mu silmist langenud pisarad sama kiiresti nagu vihmapiisad, mis vastu akent peksid. V?lja vaadates j?i mu pilk j?rsku pidama punasel v?lgatusel ?lemise klaasi nurgas. „Oh! See on liblikas! Admiral!” Ronisin aknaalusele istmele ja n?gin, et vaeseke p??dis kogu hingest aknaraami alla pugedes tormi eest varju leida. Ma pidin ta ?ra p??stma, seega avasin h?sti ettevaatlikult k?ige ?lemise aknaruudu juures oleva riivi ja pistsin k?e v?lja. Ehkki liblikas ei liigutanud, kulus t?kk aega, enne kui mul ?nnestus ta nimetiss?rme ja p?idla vahele suruda, sest ma ei tahtnud kahjustada tema hapraid tiibu, mis olid tugevalt kokku surutud ning v?ga m?rjad ja libedad. „K?tte sain!” sosistasin ja t?mbasin ettevaatlikult k?e – see oli juba l?bim?rg – l?bi akna tagasi sisse ning l?kkasin riivi kuiva k?ega k?vasti kinni. „Vaatame n??d, pisike,” sosistasin oma peopesal istuvat liblikat uurides, „kuidas me su tiivad kuivaks saame.” M?tlesin huviga, kuidas tiivad kuivavad juhul, kui nad on v?ljas looduses, sest seal saavad need ju pidevalt m?rjaks. „Sooja ?huga,” laususin ja puhusin neile hellalt hinge?hku. Esialgu liblikas ei liigutanud, aga l?puks, kui hakkasin juba kartma, et v?in nii tugevalt v?lja hingates minestada, m?rkasin, kuidas tiivad v?relema l?id ja avanesid. Et ?kski liblikas polnud eales liikumatult mu peopesal istunud, langetasin pea ning j?in tiibade v?luvat v?rvi ja peent mustrit l?hemalt uurima. „Sa oled t?eline kaunitar,” ?tlesin talle. „Tead, t?na ?htul ei saa sa v?lja tagasi minna, sest muidu upud ?ra, nii et kas sobib, kui j?tan su siia aknalauale, et n?eksid v?ljas olevaid s?pru, ning homme hommikul lasen su vabaks?” T?stsin liblika h?sti ?rnalt s?rmeotste abil ?les ja asetasin aknalauale. Vaatasin teda p?ris t?kk aega, m?eldes huviga, kas liblikad magavad, tiivad lahti v?i kinni. Aga kuna n??d hakkasid mu enda silmad kinni vajuma, t?mbasin kardinad akna ette, et tillukesel olevusel ei tekiks kiusatust tuppa lennata ja end k?rgele minu pea kohale lakke kinnitada. Kui ta oleks seda teinud, poleks ma mingil juhul ulatanud temani, et ta alla tuua, ning vahepeal v?is ta n?ljast ja hirmust ?ra surra. V?tnud k??nla, l?ksin ?le toa ja ronisin voodisse, tundes rahuldust, et mul oli ?nnestunud kellegi elu p??sta, sest v?ib-olla oli see hea enne ja issi ei saa sel korral haavata. „Head ??d, liblikas. Maga magusasti hommikuni,” sosistasin k??nalt ?ra puhudes ja unne vajudes. ?les ?rganud, n?gin valguskilde, mis olid kardinate vahelistest pragudest sisse tunginud ja h?plesid n??d laes. T?na olid need kuldsed, mis t?hendas, et p?ike oli v?ljas. Et mulle meenus kohe liblikas, ronisin voodist v?lja ja t?mbasin tasakesi kardinad akna eest. „Oh!” Hoidsin hinge kinni, sest n?gin oma liblikat suletud tiibadega k?lili lamamas, tillukesed jalad ?hus. Et tiibade alumine pool oli enamjaolt tumepruun, sarnanes ta pigem suure ja v?ga surnud ??liblikaga. Mu silmisse valgusid pisarad, kui ma liblikat puudutasin, et j?rele kontrollida, aga kuna ta ei liigutanud, teadsin, et tema hing on juba ?leval taevas. V?ib-olla olin ma ta tapnud, sest ei lasknud teda eelmisel ?htul vabaks. Issi ?tles ikka, et liblikad tuleb v?ga k?hku vabastada, ning ehkki see siin ei sattunud klaaspurki, oli ta ikkagi olnud suletud ruumis. Aga ehk oli ta surnud hoopis kopsup?letikku v?i bronhiiti, sest oli ?leni m?rjaks saanud. Seisin ja vaatasin teda ning lihtsalt teadsin, et see on kindla peale v?ga halb enne. S?gis 1944 Mulle meeldis aeg, mil suvi tasapisi pikaks talveks h??bus ja loodus suri. Puulatvade kohal hakkas h?ljuma hiigelsuuri ?mblikuv?rke meenutav udu ning ?hus oli tunda puidu ja k??rimise (selle s?na ?ppisin ?ra hiljuti, kui k?isin kohalikus pruulikojas kooliekskursioonil ja vaatasin seal, kuidas humalatest valmib ?lu) rikkalikku l?hna. Maman ?tles, et tema meelest on Inglismaa ilm masendav ning et tema tahaks elada paigas, kus aasta ringi on p?ikeseline ja soe. Mina arvasin seepeale, et niisugune kliima oleks k?ll v?ga igav. Hoopis p?nevam on j?lgida aastaaegade vaheldumist, neid n?htamatuid v?luk?si, mis annavad kaskede smaragdrohelistele lehtedele l?ikivpronksja v?rvivarjundi. Aga ehk on ?limalt igav hoopis minu elu. Ja p?rast issi lahkumist oli olnud igav. Enam ei peetud pidusid ning meil ei k?inud ka k?lalisi peale onu Ralphi, kes astus p?ris tihti l?bi, t?i maman’ile lilli ja Prantsuse sigarette ning vahel ka mulle ?okolaadi. ?ksluisesse ellu t?i veidi elevust vaid augustikuine reis Cornwalli, kus me kord aastas vanaemal k?las k?isime. Tavaliselt s?itsin sinna koos maman’iga, ja kui issil ?nnestus puhkust saada, tuli ka tema paariks p?evaks meie juurde, aga sellel aastal teatas maman, et ma olen juba piisavalt vana ja v?in vabalt ?ksi minna. „Sina oled see, keda ta n?ha tahab, Posy, mitte mina. Mind ta vihkab, on alati vihanud.” Olin kindel, et see ei vasta t?ele, sest maman’i, kes on nii kaunis ja kellel on nii armas lauluh??l, pole v?imalik vihata, aga l?pptulemus oli ikka see, et s?itsin ?ksi, pikal reisil sinna ja tagasi ainsaks seltsiliseks pahur Daisy. Vanaema elas Bodmini n?mme l??nepoolses k?ljes peituva Blislandi-nimelise k?lakese serval. Ehkki tema maja oli p?ris suur ja uhke, j?tsid selle hallid seinad ja raske tume m??bel Admiral House’ivalgusk?llaste ruumidega v?rreldes s?ngev?itu mulje. Aga hoone ?mbrust oli ?nneks p?nev uurida. Nendel kordadel, kui issi kaasa tuli, jalutasime koos n?mmele, et korjata seal kanarbikun?idiseid ja ilusaid metsalilli, mis kasvasid astelherneste vahel. Kahjuks polnud sellel k?lask?igul aga issit minuga ning iga p?ev kallas vihma, mist?ttu v?lja ei saanudki minna. Pikkadel m?rgadel p?rastl?unatel ?petas vanaema mind pasjanssi laduma ning me s?ime palju kooki, aga kui lahkumise aeg k?tte j?udis, olin v?ga r??mus. Koju j?udnud, ronisime Daisyga maha ponikaarikust, mida meie osalise t??ajaga aednik Benson (kes oli umbes sada aastat vana) vahel juhtis, et reisijaid raudteejaamast ?ra tuua. J?tnud Bensoni ja Daisy meie kohvreid sisse tooma, tormasin maman’i otsides uksest sisse. Kuulsin, et v??rastetoas m?ngib grammofon „Blue Moon’i”, ning leidsin eest maman’i ja onu Ralphi, kes selle saatel koos tantsisid. „Posy!” h??atas maman, t?mbas end onu Ralphi k?te vahelt lahti ja tuli mind kallistama. „Me ei kuulnud sinu saabumist.” „T?en?oliselt sellep?rast, et muusika oli nii vali, maman,” vastasin m?eldes, kui ilus ja ?nnelik n?eb v?lja ema, kui ta p?sed ?hetavad ning armsad pikad juuksed on klambrite alt lahti p??senud ja kahvatukuldse pahmakana seljale langevad. „Me t?histasime, Posy,” ?tles onu Ralph. „Prantsusmaalt tuli veel h?id uudiseid, m?istad. Paistab, et fritsud annavad varsti alla ja s?da saab l?puks ometi l?bi.” „V?ga tore,” nentisin. „T?hendab, issi on varsti kodus.” „Jah.” J?rgnes paus, misj?rel maman k?skis mul ?les oma tuppa lipata ning p?rast pikka reisi end puhtaks pesta ja r?ivad vahetada. Seda tehes lootsin kogu hingest, et onu Ralphil on ?igus ja issi tuleb varsti koju. Sellest ajast alates, kui raadio uudistesaadetes hakati r??kima Normandia dessandi edust, olin pidevalt lootnud issit n?ha. N??d oli sellest m??das ?le kolme kuu, aga issi polnud ikka veel koju tulnud, k?ll aga oli maman issil k?las k?inud, kui issil l?hike puhkus oli, sest nii oli lihtsam. Kui ma k?sisin, miks issit veel kodus pole, ehkki me olime s?ja peaaegu v?itnud, kehitas maman ?lgu. „Tal on v?ga palju t??d, Posy, ning eks ta ?kskord ikka tuleb.” „Aga kuidas sa tead, et temaga on k?ik korras? Kas ta on sulle kirjutanud?” „Oui, ch?rie, on k?ll. Ole kannatlik. S?dade l?petamine v?tab kaua aega.” Toidupuudus l?ks j?rjest hullemaks ja viimaks j?id meile kaks viimast kana, kelle kaela ei keeratud kahekorra vaid sellep?rast, et nad olid meie parimad munatootjad. Aga isegi nemad n?isid nukrana, ehkki k?isin nendega iga p?ev vestlemas, sest Bensoni s?nul munevad ?nnelikud kanad rohkem mune. Minu vadistamisest polnud aga kasu, sest viimase viie p?eva jooksul polnud Ethel ega Ruby munenud ainsatki muna. „Kus sa oled, issi?” k?sisin taevalt, m?eldes kui vahva oleks j?rsku n?ha pilvede vahelt m?nd Spitfire’it, mille sees istub issi, kes p??rab lennuki nina allapoole, et see saaks avaral muruplatsil maanduda. K?tte j?udis november ja ma k?isin igal ?htupoolikul peale kooli vettinud, j??kirmega kaetud alusmetsas, otsides tulehakatist hommikutoa kaminasse, kus ma koos maman’iga ?htuti tule s??tasin, sest palju v?iksemat ruumi oli kergem k?tta kui hiigelsuurt k?lalistuba. „Posy, varsti on j?ulud,” ?tles maman mulle ?hel ?htul. „V?ib-olla j?uab issi selleks ajaks juba koju ja siis oleme k?ik koos.” „Ei, ta ei tule veel koju ja s?brad kutsusid mind p?hadeks Londonisse. Kindlasti hakkaks sul nii paljude t?iskasvanute seltsis seal igav, nii et ma kirjutasin sinu vanaemale ja ta v?tab su j?uludeks meeleldi enda juurde.” „Aga ma …” „Posy, palun saa aru, et me ei saa siia j??da. Maja on j??k?lm, meil pole kaminatesse tule tegemiseks enam s?tt …” „Aga meil on veel puuhalge ja …” „Meil pole enam leiba lauale panna, Posy! Sinu vanaema j?i hiljuti ilma oma abilisest ning senikauaks, kuni ta tema asemele m?ne kohaliku leiab, on ta valmis v?tma enda juurde ka Daisy.” Hammustasin huulde, et mitte nutma puhkeda. „Aga mis siis, kui issi tuleb tagasi ja meid polegi kodus?” „Ma kirjutan talle, kus me oleme.” „V?ib-olla ta ei saa kirja k?tte, pealegi j??n ma parema meelega siia ja n?lgin, kui veedan j?ulud vanaema juures! Ma armastan teda, aga ta on vana ja tema maja pole minu kodu ja …” „Aitab! Ma olen otsustanud. Pea meeles, Posy, et me k?ik peame kogu hingest pingutama, et selle j?hkra s?ja viimased kuud ?le elada. Seal on sul v?hemalt soe, sa oled ohutus paigas ja su k?ht on t?is. Seda on tunduvalt rohkem kui paljudel inimestel ?le kogu maailma, kes n?lgivad v?i on isegi surnud.” Ma polnud veel kunagi n?inud maman’i nii vihasena, ning ehkki mu silmakoobastes ootas vallap??stmist pisaravaling, neelatasin tugevalt ja noogutasin. „Jah, maman.” P?rast seda n?is maman muutuvat veidi r??msamaks, ehkki Daisy ja mina k?ndisime majas ringi nagu kahvatud viirastused, kes on oma eksistentsi l?puni hukatusele m??ratud. „Kui mul oleks valikut, siis mina ei l?heks,” torises Daisy, kes aitas mul kohvrit pakkida. „Aga proua ?tleb, et ei saa mulle siin t??tamise eest enam palka maksta, nii et mis mul ?le j??b? Ma ei saa ju elada t?hipaljast ?hust.” „Kindlasti l?heb elu paremaks, kui s?da l?bi saab ja issi koju tuleb,” ?tlesin talle ka ennast lohutada p??des. „Hullemaks see minna ei saa. Pole kahtlust, et selles majas on asjad ikka t?itsa k?est ?ra,” nentis Daisy s?ngelt. „Mul on kange tahtmine ?elda, et sinu ema soovib meid m?lemaid siit minema kupatada, et ta ise saaks …” „Saaks teha mida?” k?sisin. „Vahet pole, noor daam, aga mida varem sinu issi koju j?uab, seda parem.” Kuna maja pidi seisma j?rgmise kuu t?hjana, asus Daisy t??le, et viimane kui ?ks ruutsentimeeter puhtaks n?hkida. „Aga miks sa pead koristama maja, kus kedagi ei ela?” k?sisin temalt. „Aitab k?simustest, preili Posy, tule parem appi,” vastas ta, v?ttes s?lle virna valgeid linu, ja kui ta need ?hekaupa lahti l?i, n?gid need v?lja nagu suured valged purjed. Laotasime linad maja k?igis kahek?mne kuues toas vooditele ja m??blile, kuni terve hoone j?ttis mulje, justkui oleks sisse kolinud suur tondipere. Kui koolivaheaeg algas, v?tsin v?lja v?rvipliiatsid ja puhaste valgete lehtedega joonistusploki ning joonistasin k?ike, mida aiast ?nnestus leida. Neid asju oli v?he, sest kogu loodus oli surnud. ?hel k?ledal detsembrip?eval v?tsin aeda minnes kaasa oma luubi. Lund polnud veel sadanud, aga k?iki astelp??said kattis l?ikiv valge h?rmatisekiht, ning ma t?mbasin k?pikud k?est, et saaksin luupi hoida ja p??sat?vesid selgemini uurida. Issi oli mulle ?petanud, kust v?ib kevadsinitiiva nukke leida. Neid otsides n?gin, et suvekoja uks avanes ja v?lja astus Daisy, n?gu punetav ja puhastusvahendid s?les. „Preili Posy, mida sa siin v?ljas ilma kinnasteta teed?” pahandas ta minuga. „Pane k?pikud kohe k?tte tagasi, muidu saad k?lma ja su s?rmed kukuvad otsast ?ra.” Seda ?elnud, k?mpis ta maja poole, mina aga j?in silmitsema suvekoja ust, mida ta polnud enda j?rel korralikult kinni pannud. Veel enne, kui j?udsin j?rele m?elda, kas see on ikka hea m?te, lipsasin sisse ja uks mu selja taga l?ks k??ksatusega kinni. Ruumis oli v?ga pime, aga peagi mu silmad harjusid ning ma suutsin eristada kriketivaiasid ja v?ravaposte, mida issi siin hoidis, aga ka lukustatud relvakappi, mida ma ei tohtinud mingil juhul avada. P??rasin pilgu trepile, mis viis issi tuppa, ja j?in otsustamatuse k?es piineldes seisma. Kui Daisy oli juba allkorruse ukse lukust lahti j?tnud, ehk on siis veel avatud ka uks, mis viib issi salatuppa. Tahtsin kangesti n?ha, mis seal peidus on … Viimaks sai uudishimu minust v?itu ning ma hakkasin Daisy tagasitulekut kartes m??da keerdtreppi k?rmelt ?lespoole minema. P?ris ?les j?udnud, panin k?e suure tammepuust ukse nupule ja p??rasin seda. Selge oli see, et Daisy polnud ust lukustanud, sest see l?ks kohe lahti, ning astunud ?heainsa sammu, olingi issi salakabinetis. Ruum l?hnas poonimisvaha j?rele ja valgus peegeldus vastu kaarjatelt seintelt ?mber akende, mida Daisy oli ?sja pesnud. Otse minu ees seinal rippus kollektsioon, mis sisaldas t?en?oliselt kogu admiralide suguv?sa. Liblikad olid kuldraamis klaasi taga neljakaupa reas. Sammukese l?hemale astunud, sattusin segadusse, sest ma ei saanud aru, kuidas liblikad suudavad liikumatult paigal p?sida ning kust nad klaasvanglas toitu leiavad. Seej?rel m?rkasin n??pn?elu, millega nad olid aluse k?lge naelutatud. P??rasin pilgu teistele seintele ja n?gin, et ka neid katsid aastate jooksul kinni p??tud liblikad. ?udusest oianud, p??rasin end ringi ja tormasin trepist alla aeda. Maja poolt l?henevat Daisyt m?rganud, keerasin end kannapealt ?mber, jooksin suvekoja taha ja sealt edasi hoonet ?mbritsevale metsamaale. Kui olin majast k?llalt kaugele j?udnud, vajusin suure tamme juurtele ja t?mbasin hinge. „Nad on surnud! Nad on surnud! Nad on surnud! Kuidas ta sai mulle valetada?” h??dsin nuuksatuste vahel. J?in metsa nii kauaks, kuni kuulsin mind otsima tulnud Daisy h??lt. Soovisin vaid, et saaksin issilt k?sida, miks ta oli tapnud nii kaunid olevused ning riputanud nad ?les nagu trofeed, et saaks n?ha neid seintel surnuna. Aga et ma ei saanud seda k?sida, sest teda polnud kodus – ma pidin lihtsalt pimesi uskuma, et tal pidi meie liblikakuningriigi asukate m?rvamiseks v?ga hea p?hjus olema. Seal seistes ja seej?rel aeglaselt tagasi maja poole minema hakates ei suutnud ma v?lja m?elda ainsatki head p?hjust. Teadsin vaid seda, et ei taha enam iial t?sta oma jalga ?le suvekoja l?ve. Admiral House September 2006 Davidi budleia (Buddleja davidii) 1. PEAT?KK Posy oli k??giviljaaias porgandeid noppimas, kui tema mobiil s?gaval tuulejaki taskus helisema hakkas. Telefoni taskust v?lja t?mmanud, v?ttis ta k?ne vastu. „Tere, ema! Ega ma sind ?les ei ajanud?” „Helde taevas, muidugi mitte, ja isegi kui sa oleksid seda teinud, on ikkagi tore sinu h??lt kuulda. Kuidas sa elad, Nick?” „H?sti, ema.” „Ja mis Perthis toimub?” k?sis Posy end sirgu ajades ja l?bi aia k??gi poole minnes. „N??d, mil Inglismaal hakkab jahedamaks minema, muutub selles linnas ilm aina palavamaks. Kuidas sul endal l?heb?” „Kenasti. Nagu sa tead, ei muutu siin kandis eriti miski.” „Kuule, tegelikult tahan ma sulle teada anda, et tulen kuu l?pus Inglismaale.” „Oh, Nick! See on ju imetore! P?rast k?iki neid aastaid.” „Jah, lausa k?mmet,” kinnitas poeg. „Kas sa ei arva, et mul oleks aeg koju tulla?” „Muidugi. Ma olen ?li?nnelik, kullake. Sa ju tead, kuidas ma sinust puudust tunnen.” „Ja mina sinust, emme.” „Kui kauaks sa j??d? V?ib-olla isegi j?rgmise aasta juunini, siis saaksid minu seitsmek?mnenda s?nnip?eva t?histamisel auk?laline olla?” Posy naeratas. „Eks paistab, kuidas k?ik laabub, aga isegi kui ma otsustan siia tagasi s?ita, korraldan asjad nii, et saan sinu s?nnip?evapeole tulla – loomulikult olen kohal.” „Ma siis v?tan su lennujaamas auto peale?” „Ei, ?ra selle p?rast muretse. Ma j??n paariks p?evaks Londonisse oma s?prade Pauli ja Jane’i juurde, sest pean seal ?riasju ajama, aga ma helistan sulle kohe, kui plaanid paigas, ning siis s?idan Admiral House’i sinu juurde.” „Ma ei suuda ?ra oodata, kullake.” „Mina samuti, ema. Me pole nii kaua kohtunud. Ma pean n??d l?petama, aga v?tan varsti ?hendust.” „Muidugi. Oh, Nick … Mul on raske uskuda, et sa tuled koju.” Nick kuulis, kuidas ema h??l korraks meeleliigutusest katkes. „Minul samuti. Kalli-kalli ja ma helistan kohe, kui reisi ?ksikasjad on paigas. N?gemiseni!” „N?gemiseni, kullake!” Posy vajus tugevatest tunnetest j?uetuna pliidi k?rvale igivanale toolile. Kahest pojast olid tal just v?ikesest Nickist k?ige eredamad m?lestused. V?ib-olla sellep?rast, et Nick s?ndis kohe p?rast oma isa traagilist surma, aga Posy oli teda alati pidanud t?ielikult enda omaks. Nicki enneaegne s?nd – mida p?ris kindlasti kiirendas kolmteist aastat Posy abikaasaks olnud Jonny traagilise kaotusega kaasnenud suur ?okk – t?hendas ?htlasi, et Posyl j?i vasts?ndinud Nicki ja tema kolmeaastase venna Sami k?rvalt leinamiseks v?he aega. Ta pidi paljudes asjades selgusele j?udma ja suure hulga raskeid otsuseid tegema, aga oli oma elu hapraimas hingeseisundis. K?ik tulevikuplaanid, mis ta koos Jonnyga oli teinud, tuli ootele j?tta. ?ksi kaht v?ikest last kasvatades – m?lemad lapsed vajasid ?le k?ige ema armastust ja t?helepanu – taipas Posy, et Admiral House’is pere?ri loomine, nagu neil Jonnyga kavas oli olnud, k?ib talle ?ksip?ini ?le j?u. N??d sellele ajale tagasi vaadates m?istis Posy, et oli kaotanud abikaasa k?ige hullemal ajal. P?rast kahtteist aastat maakera eri paigus teenimist oli Jonny otsustanud, et lahkub armeest ja t?idab oma naise kauaaegse unistuse: p??rduda tagasi Admiral House’i ja luua nende noorele perele – ja ka neile kahele – korralik kodu. Posy pani kannus vee keema ja meenutas seda palavat augustikuud kolmk?mmend neli aastat tagasi, kui Jonny neid ?le kuldse Suffolki maastiku maja poole s?idutas. Posy oli just rasedaks j??nud ja ootas Nicki: hommikuse iiveldusega segunev ?revus sundis neid kaks korda tee ??res peatuma. Kui auto viimaks l?bi vana sepisrauast v?rava s?itis, hoidis Posy hinge kinni. Kohe, kui Admiral House nende vaatev?lja ilmus, tulvasid Posy teadvusse m?lestused. Maja n?gi v?lja t?pselt samasugune, nagu ta m?letas, v?ib-olla vaid veidi vanem ja v?sinum, aga seda oli ka tema ise. Jonny avas autoukse ja aitas ta v?lja, Sam aga jooksis ema k?rval ja hoidis ta k?est k?vasti kinni, kui nad trepist ?les hiiglasliku v?lisukse taha astusid. „Kas sa tahad selle ise lahti teha?” k?sis Posy Samilt rasket v?tit poisi v?ikesele peopesale asetades. Sam noogutas ja Posy t?stis poja k?rgemale, et ta saaks v?tme lukuauku torgata. Nad l?kkasid raske ukse koos lahti ja p?ike tekitas kinniste luukidega pimedasse majja s?rava raja. Posy leidis m?lu j?rgi seinalt l?liti. ?kitselt ujutas elektrivalgus vestib??li ?le ning nad k?ik vaatasid ?les, kus kuue meetri k?rgusel nende pea kohal rippus v?rratu kroonl?hter. M??blile olid laotatud valged linad ja p?randat kattis paks tolmukiht, mis paiskus ?hku, kui Sam imeilusast konsooltrepist ?les jooksis. Posy silmisse tungisid pisarad ja ta pigistas laud k?vasti kinni, sest teda r?ndasid lapsep?lvest tuttavad vaatepildid ja l?hnad: maman, Daisy, issi … aga kui ta silmad avas, n?gi ta Sami, kes talle trepi ?lemiselt astmelt lehvitas, ja l?ks ka ise poja juurde, et n?ha ?lej??nud maja. Hoone meeldis kohe ka Jonnyle, aga selle ?lalpidamise suhtes oli mees ilmselgelt skeptiline. „See on hiigelsuur, kullake,” lausus ta, istudes k??gis, kus Posyle tuli selgesti meelde vana tammepuust laua ??res koogitainast rulliv Daisy. „Ja vajab kahtlemata uuendusi.” „M?ni ime, siin pole ?le veerand sajandi sees elatud,” nentis Posy. Juba sisse kolinud, arutasid nad kahekesi v?imalusi, kuidas panna Admiral House Jonny armeepensionile nii vajalikku lisa teenima. Nad leppisid kokku, et teevad maja renoveerimisega algust, ning kavatsesid ?hel heal p?eval seal k?lalistele kodumajutuse avada. Iroonilisel kombel p?hjustas nii palju aastaid s?jav?elasena t??tanud Jonny surma vaid m?ni kuu hiljem metallhammastega viljakogumiskombain, millega ta Admiral House’ist vaid kolme kilomeetri kaugusel kitsast kurvi l?bides laupkokkup?rke tegi. Jonny j?ttis Posyle s?jav?elase pensioni ja m?ne elukindlustuspoliisi. Posy p?ris ka paari aasta eest surnud vanaemalt maavalduse ning pani Cornwallis paikneva m?isahoone m??gist saadud raha intressitulu teenima. Samuti sai ta v?ikese p?randuse oma emalt, kes suri viiek?mne viie aastaselt kopsup?letikku (mida Posy pidas ikka veel veidraks, sest oli ju ema elanud aastaid Itaalias). Ta kaalus ka Admiral House’i m??mist, aga kinnisvaraagent, kelle ta hoone v??rtust hindama kutsus, teatas talle, et viimasel ajal leidub v?he neid, kes niisugust majalahmakat osta soovivad. Ning isegi kui ta ostja leiaks, j??ks hind, mis tal hoone eest ?nnestuks saada, selle tegelikust v??rtusest tunduvalt allapoole. Pealegi ta jumaldas seda maja – ning oli p?rast k?iki neid aastaid alles ?sja selle juurde tagasi tulnud –, ja et Jonnyt enam polnud, vajas Posy enda ?mber tuttavaid ja turvalisi lapsep?lvekodu seinu. Seet?ttu oli ta selgusele j?udnud, et juhul, kui ta elatuskulud madalana hoiab ning on valmis sissetuleku suurendamiseks s??studest ja investeeringutest veidi juurde n?pistama, suudavad nad kolmekesi ots otsaga kokku tulla. Esimestel kuudel, kui Jonnyt enam tema k?rval polnud, pakkus p?ikeselise ja isetu loomuga Nick talle neil ?ksildastel s?ngetel p?evadel l?pmatu palju lohutust, ja kui pisikesest poisist kasvas tema silme all ?nnelik, rahulolev laps, kes k??giviljaaias ringi tatsas, andis poeg talle tulevikulootust. Nickil oli loomulikult kergem: ta ei saanud puudust tunda inimesest, keda ta polnud n?inudki. Sam aga oli olnud k?llalt vana, et tajuda k?ledat surmatuult, mis ?le ta elu puhus. „Millal issi koju tuleb?” Posy m?letas, kuidas Sam p?rast isa surma n?dalast n?dalasse igal ?htul temalt ?ht ja sedasama k?sis, ning tema s?da murdus, n?hes segadust poja suurtes sinistes silmades, mis sarnanesid nii v?ga ta isa omadega. Posy kogus pikalt julgust, enne kui ?tles pojale, et issi ei tule enam kunagi koju. Et ta l?ks paradiisi ja valvab neid ?levalt, ning viimaks oli Sam k?simise l?petanud. Posy seisis ja kuulas kannus keema mineva vee sisinat. Seej?rel segas ta kohvigraanulid kruusi p?hjas oleva piima sisse ja kallas kuuma vee peale. Kruusi hellalt k?te vahel hoides k?ndis ta akna alla ja j?i silmitsema igivana hobukastanit, mis oli stoiliselt mitme p?lvkonna lastele rikkaliku munasaagi andnud. Ta n?gi juba selge kuju v?tnud rohelisi okastega kaetud kerasid, mis kuulutasid suve l?ppu ja s?gise algust. Kastanimunad meenutasid talle kooliaasta algust – hetke, mida ta oli alati kartnud, kui poisid olid nooremad, sest see t?hendas uute koolivormide ostmist, neile nimesiltide ?mblemist ja keldrist reisikohvrite ?lesvinnamist. Ning kohutavat vaikust, kui pojad olid l?inud. Posy oli kaua aega t?siselt kaalunud, kas ta ikka peaks armsad pojad internaatkooli saatma. Ehkki nii Jonny kui ka tema enda suguv?sas oli mitu p?lvkonda lapsi kodunt ?ra saadetud, oli k?tte j?udnud seitsmek?mnendate l?pp ja ajad olid muutunud. Aga ta teadis oma kogemustest, et oli saanud sealt lisaks haridusele ka oskuse iseseisvalt toime tulla ja ?ppinud enesedistsipliini. Jonny oleks soovinud, et pojad internaatkoolis k?iksid – mees oli sageli r??kinud kavatsusest nad tema alma mater’isse saata. Seega oli Posy v?tnud appi oma investeeringud – rahustades end m?ttega, et ka vanaema kiidaks selle m?tte heaks – ja saatnud poisid Norfolki kooli: mitte nii kaugele, et ta ei n?eks neid kunagi ragbit m?ngimas v?i koolin?idendis esinemas, aga siiski piisavalt kaugele, et tal ei tekiks kiusatust neid sealt ?ra tuua juhul, kui ?ksk?ik kumba neist hakkab vaevama kojuigatsus. Sam k?is kodus sagedamini kui tema vend – tal oli raske kohaneda ja miskip?rast l?ks ta alailma m?ne s?braga t?lli. Kui Nick kolm aastat hiljem vennale j?rgnes, kuulis Posy temast haruharva. Lesep?lve alguses, kui poisid olid v?ikesed, igatses ta aega iseendale, aga kui m?lemad pojad viimaks kooli l?ksid ja tal see aeg olemas oli, puhus l?bi niiskete seinte sisse jahe ?ksildustuul ja asus tema s?damesse elama. Posyle meenus, kuidas ta esimest korda elus p??dis hommikul ?rgates leida voodist v?ljaronimiseks p?hjust. Ta taipas, et see on tingitud t?siasjast, et elu p?hituum on temalt ?ra rebitud, ning k?ik, mis seda ?mbritses, kujutas endast ?ksnes polstrit. Poegi internaatkooli saates oleks ta raske kaotuse justkui veel kord l?bi elanud. Uudne tunne muutis ta alandlikuks – selle eluhetkeni ei m?istnud ta depressiooni olemust ja pidas seda n?rkuse m?rgiks, aga tol jubedal kuul p?rast seda, kui Nick kodunt lahkus ja kooli l?ks, tekitas temas s??tunnet varasem arvamus, justkui oleks sellest seisundist v?imalik kiiresti ?le saada. Ta m?istis, et vajab uut projekti, mis viiks ta m?tted eemale suurest igatsusest poiste j?rele. ?hel s?gishommikul isa kabinetis viibides leidis ta juhuslikult tema kirjutuslaua sahtlist vanad aiaplaanid. Neid vaadates sai ta aru, et isa oli kavatsenud pargiaia asemele rajada midagi erilist. Valguse eest kaitstud tint oli p?rgamentpaberil ikka veel eredalt n?ha: pargi piirjooned ja proportsioonid olid isa ?likorrektse k?ekirjaga ?les m?rgitud. Posy m?rkas, et suvekoja k?rvale oli isa eraldanud ala liblikaaiale ning teinud nimekirja aastaringsetest nektaririkastest taimedest, mis pakuksid t?ies ?ites v?rvikirevat silmailu. M??da jalgrada, mida ??ristas rippubadega raamistik, p??ses viljapuuaeda, kus kasvasid k?ik Posy lemmikpuuviljad: pirnid, ?unad, ploomid ja isegi viigimarjad. K??giviljaaia k?rvale oli isa paigutanud suure kasvuhoone ja v?iksema m??riga eraldatud aia, mille k?rval seisis m?rkus: „Pajudega ??ristatud lai k?nnitee, kus Posy saab m?ngida.” Kardinaalselt erinevate alade ?hendamiseks olid visandatud veidrad aiateed ning Posyt ajas itsitama isa plaan rajada kroketiv?ljaku l?hedale tiik („mis l?kkele l??nud kired maha jahutaks”). Joonistel oli ka roosiaed kirjaga „Adrianale”. Ja nii ta siis l?kski sama p?eva p?rastl?unal v?lja, kaasas n??r ja pajukepid, ning hakkas paika panema isa m?rgitud piire, mille vahel kasvavad kunagi kobarh?atsindid, laugud ja krookused, sest need taimed ei n?ua erilist hoolt ja meelitavad ideaalselt ligi talveunest ?rganud mesilasi. Posy m?letas, et paar p?eva hiljem, k?ed s?gaval pehmes mullas, naeratas ta esimest korda ?le mitme n?dala. Komposti l?hn, m?nus p?ikesesoojus pealael ja j?rgmisel kevadel v?rvidega r??mustavate taimesibulate mahapanek t?id talle meelde Kew’ botaanikaaias veedetud aja. Sel p?eval sai alguse kirg, mis n??dseks oli kestnud juba kaksk?mmend viis aastat. Ta jagas hiigelsuure maa-ala osadeks ning asus igal kevadel ja s?gisel t??le uue piirkonna kallal, lisades isa plaanidele enda omi, mille hulgas oli ka tema isiklik pi?ce de r?sistance – suursugune muruplats terrassi k?rval, kus aromaatse lavendli ja roosi peenraid ?mbritsesid madalad keerukate kurvidega pukspuuhekid. Platsi oli hullult raske hooldada, aga pidulikel puhkudel pakkus see kasutusel olevatest k?lalis- ja magamistubadest ?levat vaatepilti. ?hes?naga, aiast oli saanud tema isand, s?ber ja armuke, kes j?ttis v?he aega millekski muuks. „Emme, see on vapustav!” ?tles Nick iga kord koolivaheajaks koju tulles, kui Posy talle j?rjekordset pooleliolevat t??d n?itas. „Jajah, aga mis ?htus??giks on?” tavatses k?sida Sam palli terrassi teise serva l??es. Posyle meenus, et poisikesena oli Sam kolm korda kasvuhoone aknad sisse l??nud. Kogudes kokku koostisaineid, millest k?hku kook valmis teha ja see hiljem lapselastele viia, tundis Posy nagu ikka vanema poja peale m?eldes tuttavlikku s??torget. Ehkki ta armastas Sami kogu s?damest, oli tal temaga lapsest saati palju raskem suhelda kui Nickiga. V?ib-olla oli asi lihtsalt selles, et temal ja ta teisel pojal oli nii palju ?hist. N?iteks armastas ka Nick „vanu asju”, nagu Sam armastas ?elda, vaadates pealt, kuidas noorem vend restaureerib ?lima p?hendumisega igivana pehkinud kummutit, millele puukoid olid augud sisse j?ranud. Sam oli kogu aeg tegevuses – tema keskendumisv?ime oli halb ja ta vihastas kergesti –, Nick oli palju rahulikum. Nickil oli ka arenenud ilumeel ja Posyle meeldis m?elda, et poeg on p?rinud selle temalt. Kohutav t?de seisneb aga selles, et ema v?ib oma lapsi k?ll armastada, aga see ei t?henda veel, et nad peaksid talle ?hepalju meeldima, m?tles ta koogitainasse mune segades. K?ige rohkem h?iris Posyt asjaolu, et tema kaks poega polnud omavahel l?hedased. Posy m?letas, kuidas Nick m??da aeda oma suure venna j?rel paterdas, kui nad olid p?ris v?ikesed. Selge oli see, et ta jumaldas maapinda, millel Sam liikus, aga kui aastad m??dusid, m?rkas Posy, et Nick on hakanud koolivaheaegadel venda v?ltima ning eelistab veeta aega koos temaga k??gis v?i restaureerida k??ni all oma m??blit?kke. Loomulikult olid vennad t?ielikud vastandid: Sam v?liselt enesekindel ja Nick endasse sulgunud. T?iskasvanuna ?hendas nende elu ikka veel siidniit, mida oli lapsep?lvest peale aastak?mneid kedratud, aga mis ?htaegu neid ka eri suunda juhtis. P?rast kooli l?petamist ei saanud Sam ?likooli sisse ja kolis Londonisse. Ta proovis k?tt arvutite valdkonnas, tegeles kokanduse ja kinnisvaraga. M?ne kuuga aga n?isid k?ik tema j?upingutused haihtuvat nagu sulalumi. K?mme aastat tagasi oli ta Southwoldi tagasi p??rdunud, abiellunud, ning p?rast j?rjekordseid luhta l?inud ?rikatsetusi p??dis praegu rajada oma kinnisvarafirmat. Iga kord, kui Sam uue rahategemise skeemiga tema juurde tuli, julgustas Posy poega nii h?sti, kui oskas. Aga hiljuti oli ta iseendaga kokkuleppe s?lminud, et ?ksk?ik, kuidas Sam teda ka ei anu, pojale ta raha rohkem ei laena. Pealegi j?i tal n??d, mil armastatud aed neelas l?viosa tema investeeringutest, jagamiseks liiga v?he j?rele. Aasta tagasi oli ta maha m??nud ?he v??rtusliku Staffordshire’i kujukese, et finantseerida Sami „veekindlat” plaani hakata kohalike ettev?tjate reklaamimiseks filme tegema. Kujukese m??gist saadud raha oli igaveseks kadunud, kui uus ?ri vaid ?heksa kuud hiljem untsu l?ks. Samile eitava vastuse andmise tegi veelgi raskemaks asjaolu, et pojal oli ?nnestunud leida endale naine, kes oli ingel. Amy oli imearmas olevus, kes suutis naeratada isegi siis, kui Sam hiljuti mustmiljones kord teatas, et neil tuleb rahapuuduse t?ttu kolida ??rimajast teise, v?iksemasse. Amy oli s?nnitanud Samile kaks tervet last – kuuese Jake’i ja neljase Sara – ning s?ilitanud ka kohalikus hotellis t??koha administraatorina, mis t?i nende majapidamisse k?ll v?ikese, aga nii vajaliku regulaarse sissetuleku, toetades ?htlasi kindlameelselt oma abikaasat, mis muutis Amy Posy silmis p?hakuks. Mis puudutas Nicki, siis Posy s?da t?itus ?nnest, et poeg viimaks ometi ?hendkuningriiki tagasi p??rdub. P?rast kooli l?petamist oli poeg ignoreerinud mitme suurep?rase ?likooli pakkumisi ja teatanud, et tahab hoopis tegeleda antiigi?riga. T??tanud m?nda aega poole kohaga kohaliku oksjonipidaja juures, ?nnestus tal saada Lavenhamis antiigikaupmehe ?pipoisiks ning ta hakkas Admiral House’ist seal iga p?ev t??l k?ima. Kohe p?rast seda, kui Nick sai kahek?mne ?heseks, avas ta Southwoldis oma poe ning peagi hakkasid levima kuuldused, et tema kaubavarude hulgas on huvitavaid ja haruldasi antiikesemeid. Posy oli ?li?nnelik, et poeg otsustas kohaliku kogukonna hulka elama j??da. Kaks aastat hiljem v?ttis Nick ??rile kaupluse k?rval paikneva hoone, et ?itsva ?ri jaoks vajalikku pinda kahekordistada. Kui ta oli kusagil kaugemal kaupa ostmas, j?ttis Posy oma armsa aia sinnapaika ja veetis terve p?eva poes kliente teenindades. Paar kuud hiljem teatas Nick, et v?ttis endale t?iskohaga abilise, kes hoolitseb poe eest ajal, mil ta ise on oksjonitel. Evie Newman polnud tavap?rases m?ttes ilus, sest oli k?hetu keha ja haldjalike n?ojoonte t?ttu pigem lapse kui naise moodi, aga tema hiigelsuured pruunid silmad olid nii armsad, et m?jusid lausa kummituslikult. Kui Nick Eviet Posyle tutvustas, m?rkas Posy, et tema poeg j?lgis viimast kui ?ht liigutust, mis Evie tegi, ning tema meelest polnud kahtlust, et Nick on armunud. Aga Nick ei saanud oma tunnetega midagi ette v?tta. Eviel oli juba pikemat aega kallim, kellele ta n?is olevat t?ielikult p?hendunud. Posy oli meest korra n?inud ja imestanud, miks Evie seda nirgin?oga pseudointellektuaalset Brianit veetlevaks peab. Kohaliku kolled?i sotsioloogialektoril, Eviest oma tubli viisteist aastat vanemal lahutatud Brianil oli igas asjas kindel arvamus, mida ta mis tahes v?imalusel ka r?hutada armastas. Posyle oli mees esimesest silmapilgust vastumeelne. Et Nick tegi aina pikemaid ostureise, aitas Posy Eviel poepidamist ?ppida. Suurest vanusevahest hoolimata said kahest naisest head s?brad. Evie oli v?ga noorelt kaotanud m?lemad vanemad ja elas koos vanaemaga Southwoldis, lagunevas Victoria-aegses majas. Posy, kellel polnud kunagi t?tart olnud, taipas peagi, et on Eviesse kiindunud. M?nikord l?ks Evie Nickiga reisile kaasa ja Posy j?eti poe eest vastutama. Talle meeldis n?ha Evie s?ravaid silmi, kui naine ostureisilt tagasi j?udis, ning v?ljendusrikkaid k?si, kui ta kirjeldas L?una-Prantsusmaa lossi allahindlusm??gilt ?liodavalt saadud elegantset kummutit. Hoolimata endale antud lubadusest mitte harjuda Nicki kohalolekuga oma elus, tabas teda kohutav ?okk, kui p?rast aastatepikkust ?nnelikku kooseksisteerimist Admiral House’is poeg talle ?kitselt ?hel heal p?eval ?tles, et m??b poe maha ja kolib Austraaliasse. Tagatipuks teatas varsti p?rast seda ka Evie, et Brian sai hea t??koha ?hes Leicesteri kolled?is. Mees oli teinud Eviele abieluettepaneku, ja nagu selgus, oli naine selle vastu v?tnud. M?lemad pidid ?ige pea Southwoldist lahkuma. Posy p??dis teada saada tegelikku p?hjust, miks poeg tahab h?vitada eduka ?ri, mille rajamiseks ta nii palju vaeva oli n?inud, ja kolida maailma teise otsa, aga Nick ei avaldanud seda. Posy kahtlustas, et poja otsus on mingil moel seotud Eviega, ning et ka naine kavatses ?ra kolida, siis miski ei klappinud. ?ri ?nnestus peaaegu kohe maha m??a ning Nick lenda ?ige pea Perthi ja v?ttis endaga kaasa ka kogu kaubavaru, et sellega teisel pool maakera uus ettev?te rajada. Posy ei andnud Nickile mingil viisil m?rku, kui abituna ta end pojata tunneb. T?siasi, et Evie ei tulnud enne Southwoldi kolimist h?vasti j?tma, tegi Posyle k?vasti haiget, aga loomulikult ta m?istis, et oli noore neiu jaoks lihtsalt ?ks vanem naine. Tema v?is ju olla Eviesse kiindunud, aga see ei t?hendanud veel, et need tunded olid v?i oleksid pidanud olema vastastikused. Kui k?tte j?udis talv, hakkas Posyt taas vaevama tuttav j?ine ?ksindustunne. Sellel aastaajal magas tema armas aed talveund ja v?he oli tegevusi, mida ta oleks saanud seal enne kevadet ette v?tta. Posy teadis, et peab n??d, mil puudub rahustav t??, k?hku leidma midagi, mis t?idaks t?himiku. Just sellep?rast v?ttiski ta ette reisi Southwoldi ning leidis sealt poole koormusega t??d. Ta hakkas kolmel hommikul n?dalas t??le ?hes kunstigaleriis. Ehkki modernsed maalid polnud tegelikult tema lemmikud, t?i see t??ots sisse veidi taskuraha ja hoidis teda tegevuses. Posy polnud galeriiomanikule oma vanust reetnud ning t??tas ka n??d, k?mme aastat hiljem, ikka veel seal. „Ma saan varsti seitsek?mmend,” pomises Posy tainaga koogivormi praeahju l?kates, pani siis t??le taimeri ja v?ttis selle endaga kaasa. K??gist lahkunud, l?ksid peatrepi poole suunduva Posy m?tted sellele, milline Heraklese v?gitegu on olla ema. Vahet polnud, kui vanaks kaks poega olid juba saanud, tema muretses nende p?rast ikka endist viisi. ?igupoolest isegi rohkem: kui nad v?ikesed olid, teadis ta t?pselt, kus nad parasjagu on ja kas nendega on k?ik korras. Nad olid olnud tema kontrolli all, aga kui nad t?iskasvanuks said ja pesast minema lendasid, polnud see enam nii. Trepist ?les ronides olid ta jalad veidi valusad, tuletades talle meelde k?iki neid asju, millele ta p??dis mitte m?elda. Ehkki ta oli j?udnud sellisesse ikka, et oleks v?inud s?damerahuga tervise ?le kurta, teadis ta samas, milline ?nn on olla nii suurep?rases vormis. „Aga huvitav, kui kaua see veel kestab?” k?sis ta ?helt esivanemalt, kelle portree trepimademe k?rval seinal rippus. Magamistuppa astunud, l?ks Posy akna juurde ja t?mbas rasked kardinad eest. Nende v?ljavahetamiseks polnud raha j?tkunud ja kanga esialgne muster oli tundmatuseni pleekinud. Sellest paigast avanes parim vaade aiale, mille ta oli rajanud. Isegi varas?gisel, kui loodus valmistus talveuneks, hellitasid p?rastl?unap?ikese kaldus kiired puulehti, mis omandasid aeglaselt k?pse kuldse tooni, ning viimastest roosidest ?hkus tugevat l?hna. K??giviljaaias pikutasid prisked oran?id k?rvitsad ja puuviljaaias olid puud punakaslilladest ?untest lookas. Otse tema akna alt algav iluaed n?gi aga lihtsalt vapustav v?lja. Posy keeras selja ?ues toretsevale ilule ja j?i silmitsema hiigelsuurt magamistuba, kus oli maganud mitu Andersonide p?lvkonda. Ta pilk libises ?le chinoiserie tapeedi, mis kunagi ammu oli olnud imeline, aga n??d tasapisi nurkadest kooruma hakanud ja niiskusest plekiliseks muutunud, h?redaks kulunud vaiba, millel oli nii palju pritsmeid, et seda polnud enam m?tet puhastada, ja tuhmunud mahagonm??bli. „Ja see on ainult ?ks tuba: majas on veel kaksk?mmend viis ruumi, mis vajavad kapitaalremonti, hoone v?lisvooderdusest r??kimata,” pomises ta endamisi. Posy riietus lahti, teades v?ga h?sti, et on k?igi nende aastate jooksul teinud majas vaid h?davajalikku remonti, osaliselt rahapuuduse t?ttu, aga peamiselt sellep?rast, et p??ras kogu t?helepanu aiale, oma lemmiklapsele. Ja nagu iga h?ljatud j?reltulija, nii oli ka maja m?rkamatult pudenema hakanud. „Ma elan siin laenatud ajal,” ohkas ta ning tunnistas enesele, et see ilus vana maja on tal varsti nagu ike kaelas. Ehkki kuutk?mmet ?heksat eluaastat n?inud naise kohta oli ta veel heas vormis ja v?imekas, ei teadnud ta, kui kauaks. Pealegi m?istis ta ka ise, et kui seda hoonet l?hiajal korralikult ?ra ei renoveerita, viib see end ise hukatuse ??rele. Posyt ahvatles v?imalus tunnistada l??asaamist ja kolida paika, mida ta jaksab hooldada, aga ta teadis, et peab olukorra lahendamisel k?ituma praktiliselt. Senini polnud ta Admiral House’i m??mise m?tet Samile ega Nickile maininud, aga n??d, mil Nick koju tuleb, oleks ehk seda tarvis teha? Riideid seljast v?ttes n?gi Posy oma kujutist, mis talle t?ispikast peeglist vastu vahtis. Hallid triibud juustes, kortsud silmade ?mber ja nahk, mis polnud enam nii pingul nagu varem, m?jus masendavalt ning ta p??ras pilgu k?rvale. Tal oli kergem end mitte vaadata, sest s?gaval sisimas oli ta ikka veel nooruslikku eluj?udu t?is neiu – seesama Posy, kes oli tantsinud ja naernud ja armastanud. „Jumaluke, kui v?ga ma seksist puudust tunnen!” teatas ta aluspesu otsides kummutile. Kolmk?mmend neli aastat oli liiga pikk aeg selleks, et mitte tunda mehe puudutust, tema nahka oma naha vastas, tema hellitusi, kui ta tema sees t?usis ja langes … P?rast Jonny surma oli olnud mehi, kes aeg-ajalt tema teele sattusid ja ta vastu huvi tundsid, eriti lesep?lve algusaastatel. Ehk oli asi selles, et kogu Posy t?helepanu h?ivasid pojad, hiljem aga aed, kuid p?rast paari „kohtingut”, nagu poisid oleksid neid nimetanud, ei j?tkunud tal uue suhte alustamiseks enam huvi. „Ning n??d on selleks liiga hilja,” ?tles ta oma peegelpildile tualettlaua ette istudes ja odavat koldkreemi – ainsat ilutoodet, mida ta regulaarselt tarbis – n?ole tupsutades. „?ra ole ahne, Posy. Sa leidsid kaks eluarmastust ja seda on rohkem, kui enamikule inimestest osaks saab.” T?ustes surus Posy nii s?nged kui ka liiga lennukad m?tted peast v?lja ning keskendus tunduvalt positiivsemale s?ndmusele, milleks oli poja kojutulek Austraaliast. Ta t?mbas allkorrusel koogi praeahjust v?lja, v?ttis vormi seest ?ra ja j?ttis jahtuma. Seej?rel k?ndis ta k??giukse kaudu tagahoovi. P?evin?inud Volvo uksed lukust lahti teinud, juhtis ta auto m??da sisses?iduteed suurele maanteele ning keeras paremale, kust Southwoldini oli k?mme minutit s?itu. Mereranniku poole s?ites kruvis ta jahedast septembrituulest hoolimata autoakna alla, et hingata sisse soolast mere?hku ja sellega segunevat aastaringset k?psetatud s??rikute ning praetud kala ja kr?bekartulite l?hna s??gikohast, mille k?rval paiknev sadamasild ulatus uduse sinise taeva all laiuvasse terashalli P?hjamerre. Stiilsed valged ridaelamud ??ristasid maanteed, alumiste korruste poed t?is k?ikv?imalikke rannakaupu, k?nniteedel aga patrullisid toidupalakesi otsivad merikajakad. Linna ?ldilme polnud peaaegu ?ldse muutunud sellest ajast peale, kui ta laps oli, aga kahjuks oli vanaaegse rannikuala omap?ra kokku meelitanud hordide kaupa j?ukaid keskklassi peresid, kes investeerisid siin suvemajadesse. See oli kinnisvarahinnad roppu moodi ?les l??nud ning v?ikelinna majandusele k?ll soodsalt m?junud, aga kunagise kokkuhoidva kogukonna d?naamikat kahtlemata muutnud. Suvekodude omanikud kogunesid suviti karjakaupa Southwoldi, muutsid parkimise ?udusunen?oks ning lahkusid augusti l?pus nagu parv raisakotkaid, kes olid korjuse kallal maiustamise l?petanud. N??d, septembris, n?is linn olevat v?lja surnud ja inimt?hi, justkui oleksid suvitajate hordid sellest kogu energia v?lja imenud ja endaga kaasa v?tnud. Peat?navale autot parkides n?gi Posy ?he butiigi aknal plakatit „Hooaja l?pum??k” ning raamatupoe ees polnud enam pukklaudu, millelt m?ne aja eest m??di kasutatud raamatuid. Ta sammus k?rmelt m??da t?navat edasi, noogutas „Tere hommikust!” soovides neile, kes temast m??dusid ja ta ?ra tundsid. V?hemalt kusagile kuulumise tunne r??mustas teda. Ajalehekioski juures seisma j??nud, l?ks Posy oma igap?evast Telegraphi eksemplari ?ra tooma. Ninapidi pealkirju uurides kioskist v?lja astunud, p?rkas ta kokku v?ikese t?drukuga. „Palun vabandust!” ?tles ta, ning kui ta pilgu allapoole p??ras, kohtus see pruunisilmse lapse omaga. „Pole midagi,” kehitas t?tarlaps ?lgu. „Helde taevas!” sai Posy l?puks s?na suust, „anna andeks, et ma sind niimoodi j?llitama j?in, aga sa n?ed v?lja t?pselt samamoodi nagu keegi, keda ma kunagi tundsin.” „V?i nii?” Laps tammus kohmetult jalalt jalale. Posy astus k?rvale, et t?druk saaks temast m??duda ja kioskisse siseneda. „Head aega siis!” „Head aega!” Posy keeras ?mber ja hakkas m??da peat?navat galerii poole minema. ?kitselt jooksis m??da t?navat tema poole tuttav kuju. „Evie? Oled see t?esti sina?” Noor naine tardus paigale ja tema kahvatu n?gu v?rvus kimbatusest punaseks. „Jah. Tere, Posy!” lausus ta vaikselt. „Kuidas sul l?heb, kulla t?druk? Ja mida sa ometi siin, Southwoldis, j?lle teed? K?lastad vanu s?pru?” „Ei.” Evie silmitses oma jalgu. „Me kolisime paari n?dala eest siia tagasi. Ma … me elame n??d siin.” „T?esti?” „Jah.” „Ah soo!” Posy vaatas ainiti Eviet, kes ei tahtnud ikka veel talle silma vaadata. Naine oli palju k?hnemaks j??nud ja tema armsad pikad tumedad juuksed olid poisipeaks l?igatud. „Ma vist n?gin ajalehekioski ukse juures ?sja sinu t?tart. Mulle tundus, et ta n?gi kangesti sinu moodi v?lja. Tulite siis kolmekesi alatiseks siia?” „Kahekesi, aga jah,” vastas Evie. „Vabanda mind, Posy, aga mul on kohutavalt kiire.” „Loomulikult, aga ma t??tan muide n??d Masoni galeriis, kolm maja Swan Hotelist edasi,” lisas Posy. „Kui sa peaksid m?nikord kiireks l?unaks aega leidma, siis mul oleks r??m sind n?ha. Ja muidugi ka sinu t?tart, kelle nimi on …?” „Clemmie, ta on Clemmie.” „See on vist l?hend Clementine’ist, mis oli ka Winston Churchilli abikaasa nimi?” „Jah.” „Nii armas nimi. Aga mis siis ikka, head aega, Evie, ja tere tulemast tagasi!” „Ait?h! Head aega!” Evie suundus kioski poole oma t?tre juurde, Posy aga k?ndis m??da teed edasi, et l?bida viimased meetrid, mis lahutasid teda galeriist. T?siselt solvununa, et Evie tema juuresolekul end ilmselgelt halvasti tundis, ning p??des ?ra arvata, millega ta nii negatiivse reageeringu ?ra oli teeninud, v?ttis Posy k?ekotist galerii v?tmed. V?lisust lukust lahti keerates, sisse astudes ja kobamisi l?litit otsides m?tles ta sellele, mida Evie oli m?ista andnud: et Brianit, kes kunagi ammu oli naise elukaaslane olnud, tema elus enam pole. Ehkki Posy oleks tahtnud rohkem teada, ei uskunud ta, et see ?nnestub. Evie reageeringu j?rgi otsustades oli pigem t?en?oline, et kui nad j?rgmisel korral kohtuvad, l?heb naine teisele poole t?navat, et teda v?ltida. Maa peal elatud ligi seitsmek?mne aasta jooksul oli ta muidugi selgeks saanud, et inimesed on veidrad olevused ega v?si teda ?llatamast. Kindlasti on Eviel selleks omad p?hjused, m?tiskles Posy galerii tagaosas paiknevasse kontorisse minnes ja rituaalse teise kruusit?ie kohvi jaoks vett keema pannes. Ta soovis vaid, et teaks, millised need on. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/lucinda-riley-21164943/liblikatuba/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.