Sa lahkusid vara

Sa lahkusid vara Louisa Young „Sa lahkusid vara” on erakordse helluse ja kohkumatu aususega kirjutatud raamatu autori hinge?lendavast ja ?livalusast armastusest kirgliku, ainulaadse ja karismaatilise Robert Lockharti, v?rratu pianisti ja helilooja, lootusetu alkoholis?ltlase vastu. Nende katkendlik armastuslugu kestis kolm aastak?mmet. Nad liikusid vapralt edasi, tundes siiski kogu aeg kandadel Roberti alkoholismi, mille suhtes nad olid abitud ja mis m?jutas Roberti isiksust, t?i kaasa tema invaliidistumise ja l?puks p?rast raskelt k?ttev?idetud viit aastat kainust ka surma.
Autor avab oma armastatu traagilise haiguse tagamaad, aitab m?ista selle julmust ja p??rdumatuid tagaj?rgi nii haigele kui teda armastavatele inimestele, n?itab, kui oluline on armastada ja hoolida, aidata k?ik j?uvarud kokku v?tta, uuesti alustada.
Autori s?gav otsekohesus parandab teistegi alkohoolikut armastanud inimeste haavu ja aitab paremini aru saada alkoholismist, k?igist s?ltuvustest laastavaimast t?vest.
Louisa Young s?ndis Londonis, ?ppis Cambridge’is ajalugu, alustas oma karj??ri ajakirjanikuna ja on n??d tunnustatud briti romaanikirjanik. Louisa Young Sa lahkusid vara Originaali tiitel: Louisa Young You Left Early: A True Story of Love and Alcohol HarperCollins Publishers Ltd. The Borough Press 2018 Toimetanud Marilin Lips Korrektuuri lugenud Krista Nurm © Louisa Young, 2018 © T?lge eesti keelde. Malle Klaassen, 2021 ISBN 978-9985-3-5106-2 e-ISBN 9789985352038 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Intervallide p??rded: ma?oor muutub minooriks puhas j??b puhtaks suurendatud muutub v?hendatuks Robert Lockhartimuusikateooria konspektist1969 K?igile, kes on end siin leidnud SISSEJUHATUS 2017 Raamat, mida te k?es hoiate, on minu, Louisa Youngi, romaanikirjaniku m?lestus Robert Lockhartist, pianistist, heliloojast ja alkohoolikust, kellesse ma suure osa oma t?iskasvanuelust olin pooleldi ja kogu muu osa ?leni armunud. See raamat on sama palju minust kui temast ning nii on selle kirjutamine igal juhul keeruline. Miks ma siis seda kirjutan? Miks paljastan nii avameelselt salal??vid, mida tavaliselt n?idatakse ?ksnes l?bi peeglite ja akende, millega romaanikirjanikud oma eraelu kaitsevad? Sest tema elu on lugu, mis v??rib jutustamist. Sest meie armastuslugu, ainu?ksi meile omane, on samal ajal universaalne. Sest alkoholismil on oma ohvreid valides nii hea maitse, et maailm on tulvil inimesi, kes on kas pooleldi v?i ?leni armunud alkohoolikutesse – karismaatilistesse, viha tekitavatesse, jumalikesse, eemalet?ukavatesse, iseennast saboteerivatesse, v?imatutesse alkohoolikutesse –, ja olla ?ks neist on raske, ?ksildane, jahmatav ja sellest ei r??gita piisavalt. Sest ehkki Inglismaal on poolteist miljonit alkohoolikut, ei tea paljud inimesed tegelikult, mis alkoholism on. Sest ka alkohoolikud armastavad. Sest ma ei taha kirjutada romaani ?hest alkohoolikust ja ?hest naisest; ma tahan kirjutada just sellest alkohoolikust, Robertist, ja sellest naisest, minust. Sest k?ik see, mida ma kunagi kirjutanud olen, on kaudselt r??kinud Robertist, ja n??d on tulnud aeg p??rduda otse tema poole. Sest kui ma viimast korda p??dsin asjast otse r??kida ja talle seda ?tlesin, lausus ta: „Sa ei saa seda l?petada enne, kui ma surnud olen.” Sest ma olen aru saanud, et minu jaoks on vastupidi; ta pole p?riselt surnud enne, kui ma selle l?petanud olen. Neli kuud p?rast tema surma kirjutasin: See, et ma ei suuda praegu kirjutada, ei saa tulla ?llatusena. Suudan m?elda ainult Robertist ja surmast, nii et see on k?ik, millest ma v?iksin kirjutada, aga ma ei suuda. Kirjutada ROBERT t?hendaks talle pitser peale l??a. Mina, kes ma suudan m?istusp?raselt paigutada oma elu kuhu tahes toanurka ja siis sealt j?lle v?lja ning siis j?lle enne l?unat kas v?i kaks korda tagasi muuta, ei saa kirjutada sellest mehest kui n?idiseksemplarist. Ma ei saa v?ita, et suudan temast k?ik korraga n?htavale tuua. Ma ei saa teda l?bipaistvas tarretises n?idata, pleksiklaasi taha panna, vormi suruda – vaadake, siin selle raami sees ta ongi, selline ta oli, see on tema. Ei, see ei ole tema. Tema on elus asi. Tema peensused ja n?rkused on elavad asjad. Seda r??mu, et ta oli, ei saa ma siduda ei enda ega ?hegi paigaga. See, et ta on surnud, on mulle arusaamatu. Ja kui see hakkab arusaadavaks muutuma, mis kahtlemata juhtub mingil ajal – siis on ta isegi rohkem surnud, sest ma olen sellega leppinud. Aga ma ei lepi sellega. Ma ei taha sellega leppida. Ma keeldun. Ma ?tlen surmale: Mine persse. Aga ma olen kirjanik ja kirjutamiseta poleks mul mitte midagi. Ja Jumal teab, et ma olin juba nii paljust ilma j??nud. Mul on nii palju ja ometi on need olnud kaotuse aastad. Iga kaotus v?ttis minult veel midagi. Roberti kaotamine v?ttis minult kirjutamise. Tahtsin sellest temaga r??kida. Aga selle asemel kirjutasin, et ma ei suuda kirjutada! Kui kirjutan selle raamatu, kas v?listan sellega muud versioonid? Kas see, kui teen sellest meie jutuajamise, v?tab minult ?iguse m?letada muid asju, mida ?tlesime? Kas ma teen oma m?lestustele haiget, kui nendega tegelen? Kui ma need kausta panen, kas ma leian need veel kunagi ?les? Kas nende ?ied j??vad terveks? Kartsin alati teda kaotada; kaotasin ta sadu kordi ja sain ta tagasi. Tahtsin teda ikka tagasi. Tema ?heksa elu, tema eriala – kukkumised s?gavikesse. M?tlesin: ta ei saa olla surnud. See pole ?ldse tema moodi. See on minu versioon. Iga?hel, kes teda tundis, on oma versioon. Ma m?istan seda. P??dsin anda oma parima, et peenetundelisus tasakaalustaks selle haiguse k?igiti ausat k?sitlust. ESIMENE OSA 1959?2002 ESIMENE PEAT?KK Uxbridge Road, 1990ndad Beirutsbridge Road, nagu tema seda kutsus. On see vast linnaosa! V?luva Holland Parki ja selle naabri Shepherd’s Bushi elanike oodatava eluea pikkuse vahe on kaheksa aastat. Peaaegu kahemeetrine naisterahvas l?kkab lapsevankrit ja karjub mu peale ilma mingi p?hjuseta, mida ma leida oskaksin: „Mul on laps kaasas, n?idake, kurat, natukenegi lugupidamist ?les,” kui just p?hjus pole selles, et mul on pedik??ris k?igu j?rel jalas vaid ?ks sinine varbavahesandaal, sest teine l?ks puruks. Siis tuleb minu poole suur Kariibidelt p?rit mees koos pisikese tai mehega, kes ?ritab patsutada tolle – suure mehe – selga ja samal ajal midagi tema – suure mehe – rinnaesiselt ?ra p?hkida, kusjuures m?lemad itsitavad. Pudelist dieetkokat r??bates k?nnib m??da tuhakarva n?oga kuivetu saterkuues matusekorraldaja. Tilluke lapseootel olevus, kes v?idab, et on kreeklane, milles ma pole kindel, k?sib raha. Annangi talle veidi ja n?itan k?tte, kuidas Kreeka kirikusse minna, aga ma ei usu, et ta aru saab. Hispaanlasest vanamees teatab mulle, et on seitsek?mmend ?ks aastat vana. Soovin palju ?nne. Tema m?iratab naerda ja soovib head uut aastat! Tee keskele kogu selle pikkuses on kuhjatud hiigelsuured kollased torud; karkudel m??dub paljasjalgne mees, tema jalad on paistes, kuivanud koorikutes ning n?evad kurvad v?lja. Ta saadab mulle, samuti paljasjalgsele, vandeseltslasliku pilgu, ehkki minu jalad on paljad edevusest, mitte vaesusest. Tahtsin ruttu koju, aga kartsin k??nelakki r??mata. V?ga dickenslik. Paljasjalgne mees karkudel. M??da seda aven??d k?ndides, keerates metroojaamast l??nde, t?navale, kus olen elanud kaksk?mmend viis aastat, et minna majja, kuhu Robert k?mnete aastate jooksul nii tihti sisse sadas ja k?mme aastat koos minuga peaaegu elaski, otsib mu pilk alati teda: sigaret suus, Paolo kohviku uksepiidale n?jatumas, nina kongus, s??red k?hetud; Jay ajalehekioskist v?lja astumas; lonkimas ?le tee Nepali restoranist, mida tundsime Kontorina, seljas pruun velvetkraega tviidpintsak, mille ma talle kinkisin, kui ta oli oma tumesinise kuue teel Wiganisse rongi j?tnud, v?i vana nahkjakk v?i uuem juba vanaks saanud nahkjakk, peas k?bar, mida d??ssmuusikud kanda armastavad, t?navaveeres k?hmus nagu hall haigur, liminaalne, ja ma otsin teda, kas vihma k?es, p?ikeses v?i ehk kohviku k?rval istumas, ees ajaleht, sigaretid, espresso, pliiats, meloodiakatked spordiveeru ??rtele kirja pandud. Hiljem prillid ja kargud v?i kaks koledat musta k?nnikeppi, mille ergonoomilistele k?epidemetele on antud kondi kuju. Noorena oli ta ilus nagu puhkehetke nautiv Bowie – ?lisale, kahvatu, romantilise v?ljan?gemisega, ulakas, justkui kellegi eest p?genev; ta oli alati kuhugi ?ra minemas. T?iseas oli tal s?gavate ilusate vagudega elust r?situd P?hja-Inglise n?gu, suur kongus nina, v?ike l?ug, peaaegu olematud kulmud, p?sesarnad, lai laup, millel v?ike arm vasakul pool, pruunid hallisegused juuksed, mis n?isid ?hukesed ja kahused, kuni neid tahapoole ei silutud, silumine tuli aga kasuks, sest neid oli palju ja need olid tavaliselt kas liiga pikad v?i liiga l?hikesed, alati halvasti l?igatud, sest seda tegin mina, kuna ta keeldus juuksuri juurde minemast; V-kujuline juuksepiir, viga saanud kahvatu suu, kitsad huuled, mis tihtipeale k?verdusid pilkavaks grimassiks, inglaslikud suured lapikud k?rvad. Mis puutub habemesse, siis ?helt k?ljelt oli see ?pris h?re, teiselt poolt pisut kikkhabeme moodi, traatjad vurrud oleksid v?inud olla elegantsed, kui nende eest natukenegi hoolt oleks kantud, ?ksik r?ugearm, prillid – kelle omad, polnud eriti oluline. Veidike Ted Hughesi, veidike Samuel Beckettit. K?ik r?situd ja sissevajunud. Silmad? Jah, silmad olid tal t?esti erilised. Need olid sinised ja palju selgemad, kui oleks v?inud arvata. V?ib-olla tulen ma nende juurde tagasi. Praegu vahivad nad mind ?ksisilmi paljudelt fotodelt ja seda kirjutades n?en teda mulle otsa vaatamas, pisarad t?usevad j?lle silma ja ma pean manama maa p?hja hirmsat saatust, mis tegi ta selliseks, nagu ta oli, ja mitte veidikenegi teistsuguseks. M?nikord m?rkan teda keset sagivat rahvasumma. Aga teda ei ole seal. TEINE PEAT?KK Primrose Hill, Wigan, Oxford, Battersea, 1982 Ma tean kindlalt, milline r?du see oli. Minu m?ttes on sellest saanud m??t, r?dust, kuhu ta mind kutsus, kus ta mind esimest korda suudles, ehkki ma tegelikult seda esimest suudlust ei m?leta. Aga ma m?letan ?revustunnet teadmisest, et ta tahab minuga sinna v?lja minna. Teine korrus, vaatega pargile, lehed – plaatanid? V?ga londonlik r?du, mida v?ib n?ha paljude kenade ?heksateistk?mnenda sajandi keskpaiga Londoni stukk-krohviga majade teisel korrusel. Oli meie ?hise s?bra Emma pidu teise korruse k?rgete akendega elutoas. Olime kahek?mnekahesed, kahek?mnekolmesed, eluetapis, mil pidudel k?iakse karjakaupa, kaaslasi pidevalt kaotades ja juurde saades. M?letan, et rahvast oli palju, pidu oli uhke ja k?rarikas. M?letan, et minust k?is l?bi v?ike v?din, kui teda m?rkasin. Olin temaga varem kohtunud. Esimest korda ?he Oxfordi kolled?i trepil aastal 1976. Meie olime sisenemas ja tema v?ljumas. („Meie”, need olime mina, minu lapsep?lves?branna Tallulah ja tema vaikne armastusv??rne juuratudengist kavaler Simon, kellel me k?las olime ja kelle uus s?ber Robert oli.) Mina, s?nnip?ra ja kasvatuse poolest ihu ja hingega londonlane, polnud kunagi varem ?htki p?hjast p?rit meest kohanud. Ega kuulnud Wigani karedaid basso profundo vandes?nu, mis kondisest piitspeenikesest kr?psudel ja limonaadil p?sti p?sivast kerest v?lja tulid. Mingi vana kriketijakk rippus tal seljas, kindlasti polnud see tema oma. Temas oli seda romantilist olekut, mis k?is kaasas sajandivahetuse kurnava unetuse ja j?ulise energiaga – olekut, mida mu isa nimetas kahvatuks ja huvi?ratavaks. (Mina olin roosap?skne ja huvitatud). Ta oli v?rratu, kiirgav. Ja hakkas just minema. V?ib-olla tuleb varsti ka tagasi. Palun, tule tagasi oli mu ainuke m?te. Ta tuligi tagasi. Istus kahe akna vahel seisva pianiino taha ja m?ngis – Chopini? Debussyd? Inimesed j?id vaiksemaks. T?drukud kummardusid tema kohale. Tahtes nagu ikka instinktiivselt v?ltida seda, mis mind ligi t?mbas, l?ksin toa teise otsa ja j?in pahura n?oga sinna seisma, selg vastu seina. Oh, kui h?sti ma teadsin, kuidas anda kutile m?rku, et ta mulle meeldib. Ja j?in kuulama. Nagu keegi aastaid hiljem ?tles: „Kui Robert m?ngis, oli see teistmoodi.” Oli t?esti. Ta h?pnotiseeris. Ja ta teadis seda ja kasutas seda ?ra ja seda tehes ei tundnud end h?sti. Temast r??giti. Ta oli tulnud Wigani p?hikoolist (endine Wigani g?mnaasium) ja saanud kuueteistk?mneaastaselt sisse Magdaleni muusikat ?ppima. (Mina, ?ks p?ev temast vanem, olin siis alles baaseksami ?ra teinud.) Seitsmeteistk?mnendaks eluaastaks oli ta j?udnud demy, half-fellow’ staatusesse – see on eriline stipendium „k?rge moraali ja heade eeldustega ning t?ielikult ?pingutele p?hendunud vaestele ?li?pilastele”. Varasemate stipendiaatide hulgas on Oscar Wilde ja Araabia Lawrence. Kolmandal ?ppeaastal ?petas ta juba esmakursuslasi. Ja l?petas ?heksateistk?mneaastaselt, saades l?puhindeks kaks korda parema tulemuse, kui on tavaline, ja traagiliselt sisutu kiituse, mis tema jaoks polnud p?ris kindlasti piisavalt hea. Ta oli saanud hindeks D oma kahes teises p?hiaines, prantsuse ja saksa keeles, ning n?itas ?les tohutut v?hiklikkust igap?evastes asjades. Kaks ??rmiselt asjatundlikku muusikut arvasid hiljuti lindilt noore Roberti m?ngu ?ksteisest s?ltumatult kuulates, et m?ngib Arthur Rubinstein. Imelaps? Tohutu ?lepingutaja? Kultuurikli?ee? V?itlushimuline p?hja-inglane? T??hoolikust kunstnik? K?ike seda? „Mina ei p?e mingit kuradi alav??rtuskompleksi,” ?tles ta. Tihtipeale laulis ta ?ht laulu: „R?pased ja haisvad, me kodu on Scholes v?i Whelley, me Wigani liiga sellid, meid ootavad ilmselt trellid, diddley de dum OI OI.” Ta laulis seda r?medas Wigani keeles – „Me tulle Scerls’n Wellist” – v?i vahelduseks toredas l?unapoolses teatrilava h??lduses: „Me kodu on Scales ning Welleh, ei oota meid k?ll trellid …” Koos tema erakordselt v?imeka klaverim?nguga oli see v?ga naljakas ja mitmet?henduslik etteaste. ?kski britt ei j?? puutumata neljast kohutavast tingitusest: klassist, s?nnikohast, rahanumbrist, haridusest – ja Oxbridge’i ?li?pilaste hulgas eeldati tol ajal, et p?hjapoolne p?ritolu t?hendab t??lisklassi. Sellised peensused nagu „lihtlabane” vs „igati lugupeetav” t??lisklass v?i lugupidamisv??rne t??lisklass vs alam-keskklass olid selles maailmas ?snagi ebaolulised. See k?ik oli Mitte Peen. M?nikord, kui peened inimesed said aru, et Robert ei ole ?dini t??lisklass, ?tlesid nad, et ta teeskleb sellesse kuulumist, ja panid seda talle pahaks, ehkki k?ik see tulenes nagunii vaid nende arvamusest tema kohta. Kord pingutas ta ?he n?dala jooksul teadlikult ja p??dis oma aktsendist lahti saada. Siis sai ta aru, et see on p?hjus, miks inimesed teda m?rkavad, ning et kuni ta suudab pilkamist taluda, tuleb aktsent tegelikult talle kasuks. Inimesed, kelle klassikuuluvus on ootamatu, v?ivad endale rohkem lubada. Teised, kes kuuluvad sellesse klassi, mille liikmeks nad on saamas, v?ivad pidada neid kuidagi k?rgemal seisvateks, t?nu teadmistele teiselt poolt. See v?ib tulla kasuks intelligentsetele, sotsiaalselt mobiilsetele t??lisklassi kuuluvatele poistele: nende kummalisus rajab tugeva sotsiaalse staatuse, samas aga toob see kaasa ?revuse juurte k?ljest lahti rebitutes, nendes, kelle ps??hika ?hest ?hiskonnaklassist teise liikudes l?hestub. Oma ebamugavusi valmistava julge ?leminekuga p?hjast l?unasse ja m??da ?hiskondlikku redelit ?les t?i Robert ohvriks oma k?nepruugi. Kord Wiganis ei uskunud teda jaamast koju s?idutav taksojuht, et Robert on kohalikku p?ritolu, ja ?tles „ei …, sa pole”, kui h?iritud Robert seda muudkui kinnitas. Oxfordis ja Londonis oli ta aga ikkagi k?ige ehtsam p?hja-inglane, keda eales n?htud. Ta ei loobunud kunagi oma p?hja p?ritolu t?endavast passist, kuulutas iga p?ev (ja ilma et kunagi l?ppu tuleks) ragbiliiga evangeeliumi ega asendanud oma endist k?nepruuki, milles bath’i riimiks on hath, tavap?rase l?una h??ldusega, kus bath’i riimiks on hearth, vaid v?ttis kasutusele pilkavalt pika, eneseteadliku ja halvakspanu v?ljendava s?na barrrrth. Isegi s?na „?htus??k” ei saanud ta lausuda ilma sarkastilise alatoonita v?i pidamata sealjuures l?hikest monoloogi teemal, miks ta selle asemel „teejoomine” ei ?tle. Ta r??kis, et inimesed pidevalt n??gutavad ja norivad ta kallal. Kontrollides, kas tal on ikka k?llaldaselt sularaha, mida v?lja minnes kaasa v?tta, ?tles ta: „As geet caio?”, lausejupi, mis on nii arhailine, et vaevalt on praegu veel elus m?ni wiganlane, kes kasutaks seda m?nel muul ajendil kui nostalgia v?i iroonia. Aga Roberti perekonna esimese ?likooli astuja s?dames polnud need kaks oma erinevustes kunagi p?riselt selgust saanud. Tema lapsep?lve ei kuulunud kotad ja konservtoit – neil oli klaver, heliplaadid, kiletatud retseptilehed –, aga talle olid h?sti tuttavad vabrikuviled ja karmi olemisega mehed ja Douglase j?gi – Dougie –, mis sellesse uhutud kangav?rvi t?ttu v?ttis eri n?dalap?evadel eri v?rvitooni. Ta armastas Les Dawsonit ja selgitas mulle, kust tuleb tema komme r??kida vaikselt, aga seejuures r?hutatult palju suud liigutada: see oli „tummk?ne”, millega vabrikuis t??tavad naised end ?le masinate m?ra arusaadavaks tegid. Ja terve elu huvitasid teda need, kes nagu temagi tegid riskantse ?ksildase h?ppe ?hest klassist teise: David Hockney, Alan Bennett, Jeanette Winterson, Keith Waterhouse, Victoria Wood, Dennis Potter. Eriti, kui need inimesed olid viinaninad: Dudley Moore, Richard Burton, George Best, Gazza. Oxfordis, inimestega, keda ta h?sti ei tundnud, kes k?ik tundusid r??kivat nagu BBC uudisteankrud ja kandsid Etoni lipse, tundis ta, et enese m?rgatavaks tegemiseks peab ta end maksma panema. Talle ei meeldinud t?helepanuta j??da. Ta tahtis kogeda k?ike otsekohe, elada nii intensiivset elu kui v?imalik, magada nii paljude naistega kui v?imalik, n?ha k?ike, teha k?ike. „See, mida sa sellises tujus teed, toob sulle halva maine,” ?tles ta ?hele s?brale, kes kirjutas temast ?li?pilasajakirjas. „Ja kui ma olen ?hes sellises tujus, tunnen oma halvast mainest t?elist m?nu.” Aga ta tahtis ka introvertset elu, kirjutada muusikat, lugeda, t?elist p?sisuhet, sooja, turvalist ja tundek?llast. Siis, nagu ta ?tles, p?lgas ta oma teist mina selle p?rast, et too aeleb ringi, kus juhtub, ja n?itab endast uhket klantspilti. Ta oli tegelikult romantik. „Vaid ?ks noot,” ?tles ta, „?ks eriline akord v?ib tekitada minus uskumatu tunde, noh, see ei saa olla nostalgia, sest see pole igatsus millegi m??dunu j?rele. Arvan, et see on pigem igatsus mingi teise maailma j?rele.” Robert oli v?ga populaarne. Tema kohta liikus rohkelt legende: kord astus tema juhendaja tema poole sisse ja ?ks paljas t?druk m?ngis seal klaverit; ?ks ?rap?latud f?nn – meesterahvas – kukutas aknast alla t?hja ?ampanjapudeli, millega Robert ??repealt vastu pead oleks saanud – Robert oli veendunud, et tegemist oli tapmiskatsega; ta kusi nii tihti valamusse, et see tuli ?ra vahetada, misj?rel ta hakkas lihtsalt aknast v?lja kusema; muusikateaduskonna dekaan astub iga keskp?eva paiku tema juurest l?bi, et ta ?les ?ratada; alasti tants muruplatsil; ujumisretk ?le j?e Kaheksa N?dala s?udev?istluse ajal, k?vah??lsed patrullpaadid kannul. Ja nagu ?ks tema s?branna mulle aastaid hiljem ?tles: „Ta magas k?igiga, mina ja Benazir Bhutto v?lja arvatud.” Inimesed ?hkasid tema j?rele. Kurat, mina sinu j?rele k?ll ei ?hka, m?tlesin. Nii uhke! Ma tahtsin nii v?ga tema j?rele ?hata. Olin nii v?ga romantiline ja ainus asi, mida minus oli veel rohkem kui romantikat, oli uhkus. Ja muidugi pidasin ma teda NII V?GA romantiliseks, ja muidugi seet?ttu, et ma olin seitseteist, Ei Tohtinud Ta Sellest Kunagi Teada Saada. Ja ?htlasi ?rritas mind see, et ta oli akadeemiliselt minust kaks aastat ees, ehkki minust p?eva noorem, ja t?ielikult riiklikul koolitusel, mina aga vaid pooleldi, mis minu meelest andis talle massiivse moraalse eelisseisundi. Mina kulgesin peenest vasakpoolsete vaadetega L??ne-Londoni kodust – ?ra ?tle „kuidas”, ?tle „mida” – riiklikku algkooli – ?ra ?tle „mida”, ?tle „kuidas” – ja seej?rel ?hte v?ga akadeemilisse t?drukute erakooli, kus meile r??giti, et oleme k?ikidest teistest paremad. M?ned minu eakaaslased v?tsid seda s?na-s?nalt ja juhivad n??d maailma; need, kes teadsid, et see pole t?si, kaldusid langema vastas??rmusse ja usuvad, et on k?ikidest teistest halvemad ning p?ris kindlasti Mitte Piisavalt Head, sellest siis narkootikumide levik ja s??mish?ired nende koolide ?pilaste hulgas v?i minu puhul kergekujuliselt d?smorfiline veendumus, et olen paks, ja siider. Olles sellest k?igest l?bi imbununa ?les kasvanud, oleksin pidanud Cambridge’i ?likooli minnes tundma ennast koduselt nii keelekasutuses kui arhitektuuris, kuid ometi leidsin end klassi- ja ruumik?simustes peataolekus. Kolm t?sedat kutsekaarti ?hes ja samas ?mbrikus, „?htus??gile”, „tantsu?htule” ja „kodusele peole”, k?ik inimestelt, kelle nimed olid mulle tundmatud, samaks ?htuks, erinevatel aadressidel, Hampshire’is, kus ma polnud kunagi k?inud – mida see t?hendab? K?sisin tasakesi ?helt tuttavalt maa-aadli p?ritolu poisilt. Ta vaatas mulle viltu mu „v?ltsnaiivsuse” ja „?raspidise snobismi” p?rast, sellep?rast, et ma tema arvates teesklevat, et ei tunne asja. Aga ma t?epoolest ei tundnud. Londonis, ?heksateistk?mneaastaselt, t?hendas ?htus??k d?ner kebab’i hilis?htuses bussis; kui p?rast pidu ??seks j?id, juhtus see sellep?rast, et j?id kellegi sohvale magama. See, et minu ?le irvitas keegi, kes pidas ennast ?hiskonnaredelil minust k?rgemal olevaks, oli … hariv. * Emma juurest m?letan ma pikka sohvat seina ??res; sellel istumist koos temaga, ja lockhartistamist, nagu me hiljem seda nimetasime – testimist ja ?rritamist, v?itlushimulise ja isemeelse vaimukusega kostitamist ja r?ndamist, labast flirtimist ja intensiivselt v?ljendatud, meelega ?lipikkadesse s?nadesse pandud muusikalist eruditsiooni, mis v?ttis tugevad mehed jalust n?rgaks ja pani n?rgad t?drukud sulama – ja m?ned muidugi ka jahmatusest ja/v?i vastikusest end eemale p??rama. Gesualdo duell, Schuberti s??filis, minu rinnahoidja pael, Bill Evans, veel veini, Red Garland, Singapuri laksa, Argerichi rubato … Tema oli keskpunkt, mille poole n?itasid k?ik osutid. Nii et kui olid tema k?rval sohval, tema t?helepanu fookuses, said selle k?ik endale, intensiivsuse, vahetu kohaloleku, v?ljakutsed, sa j?id, suitsetasid, sina – siin – praegu. Ma tahan sind – oli tahtmine minna, h??da „ouh!” ja heita end t?usulainesse. Et pidasin end paksuks ja mitte selliseks, keda poisid tahavad, j?in liiga palju ja murdsin ?likoolis t?siselt oma s?dame. Ma polnud rumal, k?ll aga masendavalt pime, saamaks aru, millist laadi on meeste kavatsused minu suhtes: sattusin olukordadesse. Oli ikka veel „meeste” ja „t?drukute” ajastu. Tegin agentuurit??d (turvavaht, toitlustust??taja, tee pakkuja parkimism??dikute vabrikus), elasin skvotis ja tahtsin saada kirjanikuks, aga mul polnud midagi, mida paberile kirja panna, ja ma teadsin seda. Olin frustreeritud ega osanud p??elda selle poole, mida tahtsin. Ma teadsin t?pselt, kuiv?rd ?nnega koos ma olin, ja kannatasin tardumuse all, mis v?ib tabada intelligentseid heal j?rjel perest t?drukuid, kui neile ?eldakse: „Teile on antud nii palju, teie oma hea hariduse, turvalise perekonna ja j?ukuse ja keelekasutusega, kas te k?site t?epoolest veel enamat?” Ma arvasin, et selleks, et olla armastatud, tuleb lihtsalt elada oma elu, kuni tuleb keegi ja hakkab sind armastama. M?tlesin tegelikult nagu Shakespeare’i Helena, et „naised ei v?itle meeste moodi armu eest – naist kosib mees, ei naine kosi meest …” Mulle ei tulnud p?he minna v?lja neid otsima. ?snagi tihti j?in voodisse lugema, sest nii oli lihtsam. Vaadates endale tagasi, v?in ?elda, et olin masenduses. Tunded olid viimase piiri peal. Sel ?htul ajas ta mind kohutavalt palju naerma. Liigsest keerutamisest r??kides, ta mitte ei asunud kohe asja juurde, vaid h?ppas hoobilt kallale, l?ks liiga kaugele liiga kiiresti igas suunas, eeldades, et k?ik teised tahavad sinnasamasse j?uda. Mina tahtsin. Tundus, nagu kannaks ta endas mingit t?de, ausust, mis ?letas v?hem intensiivse tundeeluga inimeste oma. Seda omadust ei kaotanud ta kunagi. Igatahes l?ksime me r?dule ja hiljem s?itsime taksoga v?ikesesse r??msameelsesse majja, kus ma elasin. Taksoga! Mina olin heal j?rjel t?druk, aga taksot ei saanud ma endale lubada. Tegime tee peal peatuse Queenstown Roadi kebabibaaris ja Robert j?ttis takso ootama. Baari tagaosas oli kamp skinheede: Ben Shermani r?ivais ja Doc Marteni saabastes, ribavalgustid pea kohal. Nad ajasid Roberti n?rvi, aga see olin just mina oma v?ga pikkade juustega, kelle ?le nad naersid – „Oi, skin’eed!” r??kisid nad minu poole. Mul on meeles, et sein minu magamistoa ja tagatoa vahel oli poolenisti maha v?etud; olin eemaldanud kipsplaadi ja liistud ja j?tnud alles vaid puidust s?restiku, mida kasutasin v?ikese mitterahuldava riiulis?steemina. Mul oli ?heinimesevoodi. M?letan, et Robert oli v?ga k?hn ja seks temaga m?jus kui ilmutus. Ta lahkus j?rgmisel pealel?unal ja kadus t?ielikult mu silmapiirilt. M?letan, et sain v?ga haiget ja olin l??dud. Mitu kuud. Ma ei saanud aru – ega saa praeguseni –, kuidas v?ib ?he kellegagi veedetud v?rratu ?? j?rel mitte soovida veel ?ht v?rratut ??d ja veel ?ht ja veel ?ht. T?siselt, miks? Ma ei saanud aru, kuidas v?ib seda k?ike koos teha ja siis – enam mitte midagi. Mina olin loll ja tema oli n?rukael. Ma vihkasin seda, et olin loll, ja vihkasin teda sellep?rast, et ta oli n?rukael. Palju aastaid hiljem r??kisime sellest. Ta ?tles: „Sa oleksid v?inud mulle helistada. Sa oled feminist.” Aga sel ajal ei helistanud t?drukud meestele. Isegi haritud feministlikud Londoni t?drukud mitte. Poliitika oli tore k?ll, hirm tagasil?kkamise ees midagi muud. Ja polnud ka ?htki t?nap?evast alternatiivi – ei Facebooki s?brakutse saatmise v?i m?lemale huvipakkuva teema puhul Instagramis endast teravmeelsete vihjetega m?rkuandmise v?imalust. Oli vaid telefon. V?i kiri, aga mu Jumal, kiri! Selle j??vus! Ei, v?imalik oli ainult helistada ja ei midagi muud ja see v?is t?hendada k?nelemist tema emaga v?i korterikaaslasega v?i, kui said ta telefoni otsa, ka piinlikku vaikust. Poisid pidid muidugi kogu aeg arvestama selle v?imalikust piinlikkustundest moodustuva p?ramiidiga. (Oli ?ks eriline juhus: kui t?druk oli kenam kui mees, tohtis ta helistada, kui ta vaid oli valmis v?tma riski, et mehel v?is see tema v?hema atraktiivsuse t?ttu jalad alt l??a ehk nagu meie ?tlesime: „Ta v?is sind karta”. Aga seda ei juhtunud tegelikult mitte kunagi, sest siis nagu praegugi pidas suurem osa t?drukuid end inetuks, ja isegi kui nad seda polnud, ei tohtinud nad seda tunnistada, sest siis oleksid nad v?inud saada k?lge sildi „Ennast t?is”. Ei, meeldivale mehele helistamine t?hendas meeleheitel olemist.) Meie, t?drukud – hea k?ll, mina uskusin, et poisid teavad, mida nad teevad. Uskusin, et nad on sellele m?elnud ja teevad seda meelega. Arvasin, et kogu v?im on nende k?es. Seda eeldades andsingi neile kogu v?imu. L?ks aega veel umbkaudu kaksk?mmend aastat, enne kui ma sellest aru sain. Soovin, et oleksin talle helistanud. K?ik oleks v?inud olla teisiti. Aga ei. M??rasin endale naeruv??rse karistuse: p?le ihast, aga pea suu. „Mida sa oleksid teinud, kui oleksin sulle helistanud?” k?sisin. „Ma oleksin olnud v?ga ?nnelik,” vastas ta. „Ma oleksin olnud meelitatud.” „Aga miks sina mulle ei helistanud?” „Sellep?rast, et olin ?ks igavene sitapea.” * Palju aastaid hiljem, Primrose Hillis koos Emmaga, osutas Emma korterile, kus ta kunagi oli elanud. See oli hoopis teisel t?naval. Sealt ei avanenud vaadet Primrose Hillile. Sel korteril ei olnud r?du. M?ni t?nav eemal n?itasin talle r?du, mida mina m?letasin. Emma polnud selles majas kunagi k?inud. Aga mina m?letan. Erksamustriline vaip rippus vasakul seinal, kui uksest sisse astusid – see oli punastes ja oran?ides toonides. „Hm.” Ta n?is kahtlevat. Kumbki meist ei teadnud, kas me m?letame v?i mitte. * Ja siis, novembris 2015. aastal, kui selle raamatu jaoks omaenese minevikus sorisin, leidsin midagi. (Eelmine sissekanne l?ppes s?nadega „J??n ts?libaati”.) Minu m?rkmikust: 20. detsember 1982: Reede ?htul peole, palju toredaid veidi k?hmus moodsates telekanalites t??tavaid Oxfordi poisse. „Oh, jumaluke,” h??atab Emma, „minu pianist saabus. Kui kahju, et meil pole klaverit.” „Kes see sinu pianist on?” k?sin mina. „Oh, ta on v?rratu, p?rit Wiganist ja ta on …” Rob Lockhart muidugi. Oma tavalises kenas r?pasev?itu ?armantses olekus oma alatiste s?bramehelike tiiraste tervituss?nadega. „?hel p?eval hakkab keegi sindki t?siselt v?tma,” ?tlen talle. „Loodan, et sina,” vastab ta. „OK, ma siis hakkan.” „Mis, praegu v?i?” k?sib ta. „V?ib-olla veidi hiljem,” teen ettepaneku. „Suurep?rane!” vastab tema. Ja nii me hoiame aeg-ajalt teineteisel silma peal ja p?geneme siis h?rmas Primrose Hillile ning suudleme nagu 14-aastased, me r?ivad h?ngavad k?lma ja peol?hnade j?rele. Ta libistab ?he mu ?la paljaks ja suudleb mind kurgule, me jookseme m?est alla ja taksosse ja narrime teineteist kogu teel Queenstown Roadile. „Ma m?tlesin ?mber,” ?tleb ta. „Vaata, ma l?petasin m??dunud n?dalal pillide v?tmise ja mul on p?evad.” (Mis kehtib minu, mitte tema kohta.) „Ja ma l?ksin just kellestki lahku ja olen sellep?rast ikka veel suures masenduses …” Ostsime skinheedide seltskonnas kebaabe ja ?okolaadi. „Aga kas sa suudad taluda, et ?rkad homme hommikul, see n?gu padjal sinu vastas, v?i kahetsed seda pohmellis peaga peaaegu k?ige hulleminiJa kogu aeg on tunne, et me ei pea tegema midagi, me lihtsalt luusime koos ringi. Kodus m?ngis ta klaverit ja mina laulsin Cole Porterit, j?ime teed, mina l?ksin vetsu ja tema h?ppas voodisse. Muutusin veidi h?belikuks, kui me kainemaks saime, umbes kella kolme paiku. „Kas sa kavatsed sinna istuma j??da ja mulle unejuttu lugeda ja siis kuhugi mujale minema hiilida?” k?sis ta. Ei. Helistasin t?na Tallulah’le, sest tundsin, et ta peaks teadma. „Noh, ?ks meist pidi seda tegema, enne kui ta koledaks muutub,” lausus ta. „Oli ta hea?” „Jah.” „Nii ma arvasingi.” Ta oli. See oli. Terviklik ja elustav, m?nus ja t?isvereline. S?na otseses m?ttes tegelikult – „Ma olen k?ik veriseks m??rinud, jumal k?ll,” ?tlen ma talle. „Pigem sina kui mina,” vastab ta. „Sa peadki. Kui sul sellest midagi pole, siis pole minul ka.” Hommikul ?tles ta: „Noh, mida sa siis arvad sellest n?ost – j?uetu, aneemiline, hale …” Majas, kus Claude oma sokke, Rory Kevinit, Kevin aga vannitoa ehituseks gaasikraane otsis, k?is elu edasi. T?usime viie ringis, teades, et kuna see on ?he ?? lugu, ei saa me seda l?kata uude ?he, k?ll aga v?ime lasta esimesel ??l kesta nii kaua kui v?imalik. Robert magas v?ga-v?ga s?gavalt, v?ga pikalt, v?ga vaikselt. T??kas poiss. R??kis muusikast, alustuseks ja l?petuseks. „Mis on muusika m?te? Ma ?tlen sulle. Kaosest korda luua. Sa ei tea, kuhu sind viiakse. Aga kui sa kohale j?uad, on k?ik v?ga h?sti. Muidugi ei ole k?ik nii m?juv, kui ei valita huvitavat teed, kui tee peal pole piisavalt kaost, ja see ongi see, miks Mozart on nii kuradi igav, ?ksnes korrap?rasus, ei midagi muud peale kuradi korra …” Ja toidust. „Ma viin su sinna,” r??gib ta Tai restoranist. Ma t?esti soovin, et ta seda teeks. Muidugi tahan ma hoopis rohkemat, aga i) mul on ts?libaat ii) ma ei taha peikat, tahan armastust iii) kui tahaksin, siis poleks see Lockhart iv) armastus ei s?nni ?he ?? suhtest v) (iii) ja (iv) vastupidi. Nii me siis l?ksime t?navanurgal lahku s?braliku musiga, ?tlesime, et n?eme, ja oligi k?ik. See tegi mu tuju nii heaks, et k?isin p?hap?eval isegi kahes tantsutunnis. M?rkmik l?heb edasi s?bra ?rasaatmisega Hongkongi, hommikus??giga voodis koos majakaaslaste Claude’i ja Bernyga, b?ndiprooviga, linade pesemisega, pika jutuajamisega Tallulah’ga, milles ta ?tleb, et Robert pole tegelikult m?eldud minu laste isaks, aga sellest hoolimata n?ib, et aega v?is ikka h?sti veeta. „Mul on ilmne t?mme Lockharti poole, aga m?istus ?tleb ei” – ja siis: „Lockhart helistas ja ?tles, et ?rgu ma t?ekki veel rahaks tehku ning et ta v?tab ?hendust, kui on p?rast j?ule Wiganist tagasi.” Ta helistas? Kas kogu see kibedus mittehelistamise p?rast oli mitte millegi p?rast? Mis, kas ma m?tlesin selle kuidagi v?lja? Ja siis, m?ni n?dal enne uut aastat: „S?in t?na koos Lockhartiga ?htust. Oli kena. S?itsime taksoga Queenswaysse, sest ta on nii k?hn, et ei kannata k?lma.” Olin pikka aega teda totaalselt halvustanud kui isekat ja vastutustundetut naistek?tti Lothariot. Ent ta oli viisakas ja peenekombeline Lothario ja t?endid n?itavad, et selline olin ka mina. Juhtunuga samaaegu kirjapandu j?rgi j?tan ma mulje, et ma eriti ei soovinudki meie suhet j?tkata. Olen ajaloo ?mber kirjutanud. Hm. Ole sa t?natud, m?lu. Ja mind paneb imestama – mis t?ekk see oli? M?te t??tab, tahab aidata: v?ib-olla ei soostunud taksojuht t?ekki v?tma ja ma maksin sularahas, ning Robert, kes tingimata tahtis ise maksta, andis mulle t?eki. Sellel on m?te sees. Nii pidi see olema. Ohtlikud fraasid: „sellel on m?te sees”, „nii pidi see olema”. Nende fraasidega relvastatult v?ib p?gus m?te sulle kuklasse karata, seal kusagil maanduda ning end uhkelt sisse seada kui ?nnis m?lestus, koguni t?de, pretendeerides m??duvate aastate jooksul k?ikidele nende tiitlitega kaasas k?ivatele ?igustele ja privileegidele, millele sel m?ttel pole ?igupoolest mingit ?igust. See v?ib hakata m??rama ?le?ldist arusaama selle kohta, milliseks inimene oma elatud elu peab. Niisiis, ainsad asjad, milles oli mu m?lul ?igus, olid need, et tegemist oli Emma peoga, Primrose Hilliga, taksoga ja skinheedidega. Mul on t?esti kahju, et ma kolmek?mne viie aasta jooksul kordagi oma m?rkmikku ei vaadanud, et mul ei olnud v?imalust sealt talle ette lugeda ja pidada vestlust sellest, et „Mina ei olnud n?rukael! Sina ei olnud loll!”, kus ta oleks pidanud ?tlema, et see k?ik on minu s??. Kuidas ta k?ll oleks naerda saanud. Ja siis hakkan ma j?lle m?tlema. Nojah. Millal t?pselt ma seda ajalugu ?mber kirjutasin? Kas ma ehk valetasin oma m?rkmikule kogu selle ?he-??-suhte jamaga? Oli see mu uhkus? Selline „ma tean, et ta mind ei taha, mina ei tahtnud teda algusest peale”-l?henemisviis? Pole aimugi. Aga jah, see on muidugi v?imalik. Isegi t?en?oline. V?ib-olla ei helistanud ta mulle peale ?htus??ki. Ja n??d kirjutan ma seda k?ike uuesti ?mber, luues anekdoote, vaadates ammu juhtunut teise nurga alt, vabandades, p?hjusi otsides, m?tet leida p??des, soovides. R??gitakse, et inimene ei m?leta, mida keegi ?tles v?i tegi, aga ta m?letab, mis tunne tal seepeale oli. T?psustaksin veidi. Inimene m?letab, et ta seepeale tundis. * M?rkmiku tagak?ljel on tema telefoninumber: 720 53 99, aga ma ei n?inud teda mitu aastat. Tallullah l?petas suhte Simoniga ja kolis New Yorki; mina olin pooleldi armunud tervesse hulka teistesse inimestesse. M?letan ka ?ht teist pidu, Oscar Moore’i pidu King’s Crossi snuukeriklubis: v?ga h?mar ja madala laega, t?issuitsetatud ja nii edasi, nagu asjad tol ajal olid. Robertil oli rinnas Wigani ragbiliiga rosett – kirsipunane, kuigi siis ma selle t?hendust ei teadnud. Puhtast janust t?helepanu j?rele n?ppasin ma selle tal rinnast. Ta oli r??msameelsel moel ?sna vintis ega m?rganudki roseti kadumist, kuni n?gi, et olin selle kinnitanud oma teksade tagatasku k?lge. Seej?rel ajas ta mind l?bi kogu ruumi taga ja n?udis, et ?tleksin, miks ma ei olnud talle kunagi r??kinud oma kirest ragbiliiga, eriti Wigani liiga vastu, kusjuures tal polnud ?rna aimugi, et see oli tema rosett, millega ma meelt lahutasin, ning et tegin seda, kuigi erakordselt ebaselgelt ja v?himagi m?juta, et v?ljendada oma s?gavat huvi tema vastu. Igatahes l?ks ta koos kamba s?pradega minema ja mina j?in oma rosetiga seisma ?hte vihmasesse soppi King’s Crossil. Arvan, et nii see oli. KOLMAS PEAT?KK London ja Wigan, 1970ndad Tiibklaveri jalad v?tavad vaid v?heke ruumi; vaibas on kolm muljumisauku, iga?ks kastanimuna suurune. Iga?hes on peidus messingist pallike, mis on messingribaga kinnitatud uskumatu nurga all, nagu t?ku kederluu, lakitud lehtpuupuidust jalasamba k?lge. V?ga v?ikesed, et olla aluseks nii suurele pinnale ja kanda nii suurt raskust, Aafrika kujulist uhket korpust, t?hja, ent siiski t?is. Kui raske tiib ?les t?stetakse, tulevad seestpoolt n?htavale rohelises vildis s?damekeeled risti ?le miniatuurse kuldse struktuuri ja altpoolt ilmuvad v?lja sisehambad, haamrikesed, haid pimedusest, et hammustada ja p?rgatada keeli, summutid nende kohal aga s??stavad alla, et need iga kord peatada. Roberti Bechstein, niisama pikk kui Rahmaninov oma k?rge kasvuga, Roberti isa oma enne Robertit, elab n??d minu juures. (Ma naeratan omaette seda kirjutades. Roberti jaoks oli ?tlemine, et mingi asi „elab” kusagil, andestamatu, antropomorfne ja pretensioonikas, kuradima l?unainglise kodanluse eputamine.) Klaveri all on karbid ja kohvrid, mis sisaldavad Roberti perekonna t?ielikku ajalugu. Minu ?lesanne on olnud neis sorida, asjad ?ra sorteerida. Leian pruunis paberis bro???ri, hind 30 penni, laup?eviti 15 penni, 1972. aasta Wigani ja l?hikonna muusika konkurss-festivali, Briti Muusikafestivalide F?deratsiooni t?tarfestivali, mille patroon on Tema Majesteet kuninganna, kava. Sellest tuleb s?etolmu ja vihma l?hna ja selle avalehel v?tab s?na linnapea, kes koos abikaasaga loodab, et festivali rahaline toetus saab olema korralik. ?les on loetud patroonid, piirkonnad, mida peetakse „kohalikeks”: Abram, Aspull, Billinge, Ince, Orrell, Standish, Skelmersdale, Holland, Chorley. V?ib olla l?hnavad just need kohanimed s?etolmu ja vihma j?rele. Kirja on pandud hinneteskaala (klaveri puhul: ?iged noodid ja tempo, tehnika, ladusus, r?tm, v?ljendusrikkus, interpretatsioon); auhinnad ja medalid ning kelle m?lestuseks need on antud, ?ldised reeglid, tunnustamis- ja t?nus?nad ja ettepanekute vastuv?tmise kord. Kokku on 99 kategooriat, iga?hes kuni 25 v?istlejat. Koorid, plokkfl??disoolo, rahvalaul, viiul, instrumentaalansambel, orel, noodist lugemine, t?tarlaste vokaalduett. Kolmk?mmend kuus k?mne- ja ?heteistaastast m?ngivad klaveril Arthur Picklesi lugu„Ship Ahoy!”. Sooloklaveri kategoorias (kolmeteist- kuni viieteistaastased) m?ngib Robert Lockhart, kes n?dala eest on saanud kolmteist, Debussy 2. arabeski ja tuleb 91 punktiga esimeseks. Ta v?idab 1,65 naela ja saab j?igast materjalist tunnistuse, millel on kuldset, punast ja rohelist v?rvi vapp. J?rgmisel p?eval tuleb ta tagasi klaverisoolo konkurssi kuulama (vanusepiiranguta) ja paneb oma t?helepanekud kirja. Tema hinded on veidi karmimad kui kohtunikel ja tema sinise pastakaga v?ikeses kirjas m?rkused on t?psed. Betty Wilson oli Dohn?nyit m?ngides veidi liiga temperamentne; Richard Eastham m?ngis „La Fille aux Cheveux de Lin” igasuguse fraseerimiseta; Alison Cratchley rubato polnud p?ris veenev, aga muidu oli tema Bart?k suurep?rane. „?rnuseta,” kirjutab ta. „Punkteeritud r?tm ei ole selge” ja „ Bachi jaoks liiga chopinlik”. Mul on Roberti v?ike punane Lettsi p?evik aastast 1969, kui ta oli k?mneaastane: pliiatsiga kirjutatud ragbim?ngijate nimekirjad ja m?ned sissekanded, mis on tehtud sinise m??rinud sulepeatindiga. „Vanaisa on p?rast haigust esimest korda voodist v?ljas. N??d j?i vanaema voodisse.” „M?ngisin rongiga, harjutasin hipiparuka p?hepanemist.” Mul on ka fotosid: 1960ndate v?ikesed laineliste ??rtega mustvalged pildid, mis n?itavad ?ra fookusest v?ljas vanaaegse tehnoloogia k?ik puudused. Seal ta on: paks lapsuke uskumatult laitmatutes r?ivastes, tihedad krooked rinnal, lai naeratus n?ol. J??tis k?es, Blackpoolis. Seitsmeaastasena Wiganis Coniston Avenuel, kriketikurikaga, m?garlikud p?lved, lotendavad ?ortsid. Vuhisemas fini?ijoone poole, kiiruselt teine poiss Wiganis. Oma nelja plasthobusega, kes on rakendatud Metsiku L??ne stiilis m?nguvankri ette. Klaveri juures koos oma isa Johniga. „Minu vanemaid, Johni ja Pati, peeti nende alam-keskklassi (parema termini puudusel) ringkonnas hiilgavaks paariks,” kirjutas Robert palju hiljem oma v??rutusravi dokumentides. „Isa oma ?lestuunitud Ford Angliaga oli ringis?itev m??gimees, ema juuksur.” Johnil, kes oli karismaatiline, t?re, armastusv??rne ja ??retult musikaalne, tekkis pikapeale agorafoobia teatud vorm, mist?ttu ta ei suutnud kodulinnast ?ra s?ita. Juba isegi k?mne miili kaugusel kesklinnast hakkas ta v?risema ja pidi auto ?mber p??rama. Kord juhtus see v?ljas?idul Manchesteri, vaatama ?ht erilist raudtees?lme, kuhu minekuks tuli luba taotleda. Robert ja tema s?brad tahtsid v?ga minna, aga selleks ajaks, kui nad Longsighti depoosse j?udsid, oli Johni tabanud paanikahoog, nii nagu me seda t?nap?eval nimetame; Robertil oli piinlik, tema kaaslased ei teadnud, mida ?elda. John oli olnud Wigani kihelkonna kiriku kooripoiss ja tundis linnas k?iki. Kord n?hti teda Wigani kasiinos nuuksumas – s?jav?evorm seljas, varastel 50ndatel, vastamata armastuse p?rast. Noore mehena oli ta teinud plaadi Norman Leatheri salvesta-end-ise-stuudios. „Johnny Lockhart m?ngib elegantselt ja d??ssist inspireerituna klaverit ning laulab oma s?rava baritonih??lega Eddie Fisheri mahedat lugu „When I Was Young”.” K?llap ta salvestas selle Patile; nad abiellusid 1954. aastal, aasta p?rast plaadi v?ljatulekut; nad olid elegantsed, imeilusad, Pat atlasskleidis, John ?htu?likonnas. See on teine maailm, Terence Daviese puudri ja Ford Angliate maailm, P?hja-Inglise maailm, mis oli mulle tundmatu, r?hutatud g-ga minu perekonnanime Young l?pus, sellist h??ldusviisi polnud ma enne Robertiga kohtumist kunagi varem kuulnud. See on selle mehe h??l, keda ma tundsin ja armastasin. Ja ega me s?na „armastus” ka ?htmoodi h??ldanud. John n?gi noorena v?lja nagu Alain Delon vihmamantlis, sillal; vanemana nagu Michael Caine oma paksuraamiliste prillidega. Oma 40ndate eluaastate alguses j?ttis ta joomise ?le?? maha, aga suitsetas metsikult. Robert kutsus teda Ormskirki ??kulliks, sest ta kandis prille otse oma suure nina otsal, nii et need tundusid alati j?rgmisel hetkel maha kukkuvat. V?i Pop Lockersiks. Pati, Roberti ema neiup?lvenimi oli North, mis oli juba iseenesest naljakas, sest ta oli p?rit l?una poolt. Ta oli blond ja kaunis ja pidas Coniston Avenuel nende eestoas juuksurisalongi, kus Robert laskis daamidel end h?pitada, m?ngis nende 1960ndate k?rgekontsaliste sukkis jalgade juures, kuulas nende jutuvada, imes endasse nende lembust ja glamuuri. Hiljem t??tas Pat Bootsi ilutoodete letis. „Pole just Elizabeth Taylor ja Richard Burton, aga t?hja sellest,” m?rkis Robert. Mina ei kohtunudki Patiga, v?hk v?ttis ta enne, kui mina p?hja poole j?udsin. Robert v?is Pati suhtes v?gagi s?nakehv olla, mist?ttu oleksin j?rjest enam tahtnud temaga r??kida. Olla naine Johni ja Roberti peres, see juba pidi midagi olema. Nad k?ik m?ngisid klaverit, aga Pat, kes samuti polnud vilets pianist, ei p??senud eales pillile ligi, sest selle oli alati h?ivanud kas Robert v?i John. „Ma olin suhteliselt ?nnelik laps,” kirjutas Robert, „edukas akadeemilises plaanis ja spordis, palju s?pru … Mulle ei tundunud imelik, et mu isa tuli tihtipeale „t??lt” koju kell k?mme ?htul.” Johnil oli armuke, kelle nimi oli Lily Glinka, anorektiline venelannast sekret?r, kes kartis tuult. John viis ta Southport Sandsi, et p??da teda ravida. Hiljem oli tal ?ks teine, Jenny, kes armastas hobuseid. Robert teadis neist asjust. Tema ja John r??kisid alati omavahel. Ja hilisel ?htutunnil ?ratas teda vanemate magamistoast kostev vihane s?nelus. Ta ema pani alguses vastu, kuid l?puks tekkis temalgi armulugu. Robert oli kaksteist v?i kolmteist, kui perekond lagunes. John kaotas t??. Ta astus Roberti tuppa ja ?tles: „Kas sa j??d tema juurde v?i tuled minuga?” Nii ronis Robert voodist v?lja, pakkis m?ned asjad kotti ja nad l?ksid kahekesi jalgratastel Johni ema, vanaema Annie koju. Seal jagasid nad ?heinimesevoodit. Robertit kohutasid Johni varbak??ned, mis paistsid talle nagu nikotiiniplekilised elevandikihvad. Ta pisut v??rdus emast. Tema s?nul mitte sellep?rast, et ta oleks ema v?hem armastanud, vaid lihtsalt sellep?rast, et tal oli isaga rohkem ?hist. Siis suri Pati elukaaslane suhkruhaigusse. Algas traumade pingpong ja Robert pendeldas edasi-tagasi ?hest ?nnetust kodust teise. ?hel ?htul m?ngis John avalikus kohas – hotellis? – T?aikovskit ja ?ks naine, Kath Griffin, istus tema k?rvale ja ?tles: „Mina eelistan aeglasi osasid.” Tuli v?lja, et ainus asi, mida ta klassikalise muusika kohta teadis, oli see, et ta eelistab aeglasi osasid, aga see polnud takistuseks. Nii ma k?ike seda r??gin. Ma ei tea, kas see on t?si. K?llalt raske on endagi m?lestustest sotti saada, saati veel kellegi teise omadest. Robert jutustas mulle oma versioonid. Ta vanemate t?li j?uludel, sest John oli kinkinud Patile pudeli Elizabeth Ardeni Blue Grassi, see aga polnud l?hn, mis meeldis Patile, vaid hoopis Lily Glinkale. ?hel teisel j?uluajal istus Robert auto tagaistmel ja oksendas t?is vanaema Annie – v?i tema parima k?bara? –, kui oli joonud ?ra pool pudelit vastikut magusat ?errit, sest ta ei tahtnud minna Kathi perre, vaid t?esti oma ema juurde, aga teda polnud kutsutud. Pat oli kohanud uut meest, John abiellus Kathiga, Pat abiellus Mike’iga. Robertil polnud mingit kavatsust oma kasuvanematega l?bi saada, aga ta tunnistas hiljem, et neil pidi k?ll olema „v?ga raske … toime tulla ?he varak?pse p?ikp?ise teismelisega”. Ta oli saanud 100 meetri jooksus ja kolmikh?ppes alla 13-aastaste koondisesse ja k?is laup?evahommikuti Manchesteris lastemuusikakoolis, mis oli Royal Northern Music College’i allharu. See langes kokku ajaga, kui esile kerkisid „meid, eeldatavasti peeneid keskkoolipoisse, kolkivad karmid kutid”. Robert p??ses peksasaamisest, hoolimata sellest, et oli klassikalise pianistina esimene sihtm?rk – automaatselt pehmo –, sest oli m?nginud Wigani koolipoiste ragbiliigas, mis isegi selles eas oli „k?vade poiste” sport. Ta armastas ragbiliigat kirglikult kogu oma elu, aga et ta ?ppis klaverim?ngu, pidi ta ragbiga l?pu tegema, sest s?rmeluumurdude oht oli suur. Tal oli kinnisideid, sageli masohhistlikke: „Sundisin ennast harjutama rasket passaa?i 100 korda ja alustama otsast peale, kui tegin vea. 99ndaks korraks olin ?leni higine, mu jalad v?risesid. Arvasin, et teen seda selleks, et karastada end kontserdil tekkida v?iva n?rvilisuse vastu, arendada v?lja v?ime l?lituda robotlikule tegutsemisele. See toimis – omamoodi –, ent muutis v?idetavalt k?ige kaunima keele – mida „r??kida” ja kuulata – kohmakaks, kuivaks, akadeemiliseks tehniliseks harjutuseks.” Ja „pidin hoidma oma k?tt k?mme minutit k?ige kuumema vee all, mis kraanist tuli. Kui ma seda ei tee, mu ema sureb. Ta suri. Tegelikult mitte enne kui kaheksa aastat p?rast seda, kui ma sellele kombele l?pu tegin”. M?tlen ikka veel, milliseid haigusi, mida lastel praegu diagnoositakse, oleks Robertil v?ikese lapsena diagnoositud: Aspergeri s?ndroomi, obsessiiv-kompulsiivset h?iret? Ta ise arvas seda. Depressiooni? Kindlasti. Autismi spektrih?iret? K?sisin Roberti n?olt Diane’ilt, kes on Robertist m?ni aasta vanem, milline Robert v?ikesena oli. Ta vastas muiates: „Alati pahade poiste pingil.” Niisiis istub seal P?hja-Inglismaal poisieas Robert oma isa k?rval klaveri taga kollase brokaadiga kaetud kaheinimese klaveritoolil v?i istub seal ?ksi ja t?iustab oma vasaku k?e trillereid, selleks et tema„La Fille aux Cheveux de Lin” s?ilitaks oma struktuuri ja impulsi. L?una pool aga olid asjad samal ajal nii, et ehkki olin k?inud aastaid klaveritunnis, polnud mul annet ja t??d ma ka ei teinud. M?letan, kuidas ma end vetsu kinni panin, et asjatult ?ritada klaveritundi minemisest p??seda. Isegi praegu loen ma nooti nagu kuueaastane, loendan noote ?les-alla ja ?tlen sosinal nende nimesid. Robertit h?mmastas korduvalt, et olen, nagu tema seda nimetas, „kirjaoskamatu”. Mitte et ma poleks klaverit armastanud, ma jumaldasin seda. Istusin tunde oma isa Bl?thneri all, kui ta m?ngis. Minu kaaslased olid Prantsuse sarv sinise sametiga vooderdatud p?evi n?inud nahast pillikohvris; vana h?bedane tromboon samasuguses ?mbrises; veider keelpill raskes puukastis, araabiakeelse hinnasildiga kaane all, selle t?i meie vanaisa Iraagist 1920ndatel; koolilapse viiul pehme sidrunikarva l?ualapi ja v?ikese ?mmarguse kampolit?kiga; mu venna trompet, mis v?rreldes vanemate pasunatega oli kollane ja s?rav, ja koidest n?ritud kontsertiina kaheksanurkses kastis, mis meenutas gooti kapiitlisaali. Tavaliselt nosisin ma oma teksade taskust mandleid ja rosinaid ja lugesin. Ma ei suutnud hetkekski raamatut k?est panna (Narnia, muumitrollid, „P??sukeste ja amatsoonide” sari, Kreeka ja Rooma m??did – mul ei tulnud p?hegi raamatut k?est panna. Lugesin t?naval k?ndideski ja p?rkasin tihtipeale eimillegi vastu) ja pillide vahele kiilutuna oli mul keeruline k?tt taskusse pista, nii et m?ksasin vahel vastu pedaali. Minu isa Wayland, kes m?ngis Bachi v?i Schuberti lendlereid – „Austusavaldus Viini kaunitele daamidele” –, ei teinud v?ljagi. Meie kaheinimesetool k?ib lahti ja on t?is 1950ndatel avaldatud laste noodiraamatuid ja laulukogumikke. Iste on kaetud kulunud poolristpistes kattega, mille tikkis mu vanaema. Katte peal on lambanahk, mis pandi sinna selleks, et tikandi kulumist varjata, aga on n??d ka ise kulunud. K?ige selle otsas Wayland, keda ma armastasin rohkem kui elu. Muusika j?udis alla l?bi klaveri k?hu. Seal all k?lab see hoopis teistmoodi. Isa p??dis mitte liiga valjusti m?ngida. Aastak?mneid ei teadnud ma seda. Toa teises otsas istus valguslaigus mu ema ja luges midagi kaitsepoliitika ja merekasutuse planeerimise kohta. Enne Teist maailmas?da, enne merev?kke minekut, ?ppis WaylandCambridge’is muusikat. Kui ta p?rast s?da ?likooli tagasi l?ks, valis ta hoopis ajaloo. Tema noorp?lve heliteosed on ikka selles poolristpistes tikandiga klaveritoolis. Selle asemel, et saada heliloojaks, mis oli tema esimene unistus, sai temast ajakirjanik, kirjanik ja l?puks poliitik, leiborist ja Lordide Koja liige. Mu ema Liz (Oxford ja Wrens) oli tema partner poliitikas, tema tagatoa intellektuaalne j?ujaam. Nende teemad olid v?lispoliitika, loodushoid, rahu, meri, keskkond. Waylandi ema oli skulptor, Antarktika uurija kapten Scotti lesk. Need on heliloojad, keda Wayland hindas: Bach; siis Mozart, kes lisas elur??mu, siis Beethoven, kes oli v?imas suur isiksus, siis Brahms ja Schubert, kes olid lihtsalt kaunilt l??rilised. Wagner? „Jalgrattapump,” ?tles ta. Mulle meeldisid Chopin ja C?sar Franck ja Verdi: ma teadsin, et Waylandi meelest polnud nad nii head nagu need, keda tema armastas, aga ma v?isin nende taustal ringi joosta ja p?geneda l?bi metsa, peita end karude eest, ronida m?kke, p??sta ja olla p??stetud, s?ita kahtlaste elukate seljas. Ma h?ppasin ja keerlesin elutoas ringi (k?isin balletitundides – paksuke muusikatoosihaldjate keskel). Keegi ei keelanud h?ppamist, aga kui ma ema l?hedal istudes liiga palju nihelesin, ?tles ta: „Ma j??n sinu p?rast merehaigeks.” Lizi ema uppus kahek?mne ?heksa aastasena; kuueaastane Liz, kes koos temaga Genfi j?rves m?ngis, p??steti. See s?ndmus oli m??rava t?htsusega, aga see on juba uus lugu. N?en siin ennast seitsmeaastasena, kui mu vanemad olid neljak?mne ligi. Minu vend ja ?ed on minust vanemad. Nii nagu vanemate vendade-?dede puhul ikka, k?isid nad rohkem ringi ja kaugemal ja teisiti: The Beatlesi kontsertidel, internaatkoolides, festivalidel, ?likoolis, Californias, Afganistanis. Hiljem s?ndis mulle ka v?ike?de. Robert igatses alati ?de – ta arvas, et kui tal oleks ?de, v?iks ta tema eest hoolitseda. Ta m?tles, et ehk v?iks ta m?nd minu oma laenata, mul oli neid palju. Bl?thner oli seisnud selles toas nelik?mmend aastat ja j?i sinna veel neljak?mneks aastaks. Praegu on see minu ?epoja k?es. Mu perekond oli suur, tema liikmed ?kshaaval v?etuna seiklushimulised, aga tervikuna stabiilne. Kui Robert oli ?heteistk?mneaastane, tuli ta klassiekskursiooniga Londonisse ja peatus ?hes Lancaster Gate’i hotellis – sada jardi minu elupaigast. (M?ni aasta hiljem k?is ta veel ?hel klassiekskursioonil, seekord vahetusreisiga Amiensis. Sealt p?genes ta Pariisi, kus ta h?tta j?i.) V?ib-olla m??dusime k?nniteel teineteisest, kui kooli l?ksin, tema aga oli teel metroojaama, et koos klassikaaslastega planetaariumi s?ita. Me s?ndisime ?hep?evase vahega teine teises riigi otsas, aga sealt, kus mina s?ndisin – Eustonist Londonis – oli rongiga otse?hendus sinna, kus oli tema, Wiganisse. Meid m?lemaid eostati p?hade ajal. ?hel p?eval aastas – minu s?nnip?eval – olin ma temast vanem. Kui ta esimest korda minu lapsep?lvekoju tuli, ei astunud ta sisse. See oli aastal 1978: p?rast meie kohtumist Oxfordis, enne Primrose Hilli. Olin hiljuti tagasi j?udnud oma koolij?rgselt seiklusteaastalt Indias, kaasas kena kimp vastikuid seedeh?ireid, nii et pidin veetma m?ned n?dalad, nagu see tavaks oli saanud, St. Pancrase troopiliste t?bede haiglas ja m?nda aega kodus toibuma. Tallulah tuli mind vaatama. „Ma ei saa kauaks j??da, poisid istuvad autos.” „Mis poisid?” „Simon ja Robert.” Minu magamistuba oli alumisel korrusel. M?tlesin kollasele triibule v?ljas ja Simoni v?ikesele Renault 4-le, ainukesele autole, mis meie teada kellelegi meievanusele kuulus. „Milline Robert?” „Lockhart.” „Oh, nad v?ivad sisse tulla,” laususin pingevabalt m?juda tahtes. „Sa pole veel k?llalt terve,” ?tles tema. „Ma olen piisavalt terve,” ?tlesin mina. „Ei ole.” „Olen k?ll.” „Ei,” ?tles tema. „Olen,” ?tlesin mina, Ta ei kutsunud neid sisse. See s?ndmus oli ?ks neid hetki, mil m??dalastud v?imaluste libe kristallist hulktahukas libiseb k?ljeli ja oleks v?inud, lihtsalt olekski v?inud maanduda teistsugusele tahule. Robert sel ajal ?ksikasju ei teadnud, aga hiljem sai sellest tema jaoks hetk, mil me oleksime v?inud kokku j??da. „Sa oleksid olnud vastupandamatu,” ?tles ta. „Voodis, haiguse j?rel nagu luu ja nahk, liiga omadega l?bi, et mind kuidagi kurvastada – me oleksime v?inud siis kokku j??da. Me oleksime abiellunud – ja muidugi oleksid sa minust lahutanud, aga siis oleksime me uuesti abiellunud ja olnud ?nnelikud ja minust poleks kunagi alkohoolikut saanud …” Meie olematud lapsed oleksid saanud nimed heliloojate j?rgi: Claudette, Frederica, Cesar ja Sergei Debussy, Chopini, Francki ja Rahmaninovi auks. Niipalju kui ta ka armastas Satied ja Raveli, t?mbasime me piiri Ericu ja Maurice’i juures. Tallulah’le see lugu ei meeldi, sest selle p?hjal oleks Robert mind siis tahtnud ?ksnes seet?ttu, et olin k?hn ja pruun. Mina seda nii ei n?e. Tallulah’ 50ndal s?nnip?eval andsime talle l?puks p?riselt andeks, et ta ei toonud Robertit sisse mind vaatama. Tallulah ?tles: „Tegelikult olete te p?ris kena paar,” ja ma tundsin, justkui oleks ta meile oma ?nnistuse andnud. V?risesin justkui seitsmeteistaastane, kui n?gin m?nel kutsel k?rvuti meie m?lema nime, isegi kui olime juba keskeas. Avalik kinnitus, et oleme paar. Mina polnud kunagi abielluja t??pi ja igatahes oleks Louisa Lockhart olnud kohutav nimi – n?en Louisa Lockharti mingis kolmandaj?rgulises romaanis, lidumas ?le tormis r?situd n?mme, vettinud sall keha ?mber m?ssitud, kui noorperemees on tema peal oma v?imu kuritarvitanud. V?i kerget erootikat kirjutamas. V?i kaheksateistk?mnenda sajandi kalapaadina. Minu p?eviku j?rgi k?isin 27. m?rtsil 1980. aastal tema kahek?mne esimese s?nnip?eva peol. „L?bus flirt L-iga,” kirjutasin p?evikusse, aga mulle ei meenu sellega seoses midagi. Ja tema nimi on minu m?ni p?ev hilisema kahek?mne esimese s?nnip?eva peok?laliste nimekirjas. K?ik nimed on ?he sirge kriipsuga maha t?mmatud, viisil „kutse saadetud” v?i „tuleb kindlasti”. Tema nimi on maha t?mmatud pliiatsiga, ringis siksakke tehes, nii et tekkiv pilveke l?heb ?le lehek?lje algusse osutavaks nooleks. M?letan, et valmistasin ?htus??gi ligi k?mnele inimesele ja ?lej??nud tulid p?rastpoole. Tegin midagi vasikaliharullide taolist, omlett ja sink keskel, mis lahti l?igates olid roosa- ja kollasetriibulised, ning lisasin palju peterselli, et oleks ka rohelist ja tekiksid lamamistoolikangatriibud nagu minu selle aja lemmikp?kstel. Ja hunnik beseesid vahukoorega. Mul oli nii vanu kui ka uusi s?pru minu kahek?mne ?he aastase elu erinevatest ?hitamatutest valdkondadest ja ?kski ?htus??gik?lalistest, minu selle aja k?ige l?hematest ja kallimatest inimestest, ei tundnud ?ksteist. M?letan, et meil oli kaks b?ndi – Sore Throat ja The Arials – ja Sore Throati b?ndit?druk v?ttis k?ik oma riidest seljast ja kihutas majas ringi, p??des minult oma alastuse p?rast andeks paluda, ja Shane McSweeney peitis ta riided puu otsa. Aga ma ei m?leta, kas Robert tuli. Nii et ei saa olla, et ma oleksin teda sel ajal v?ga armastanud. J?rgmisest aastast on ainult ?ks t?helepanek: „… Wigmore Halli fuajees, kuulan programmi esimese osa kaunist muusikat ning hilinejate ja kohan?itajate sosinat ja sahinat. J?rgmises pooles on Rob Lockhart …” Olin ?sja ?likooli l?petanud ja t??tasin madalaimast madalamal ametipostil „Britannia Hospitali” tegemise juures, mis oli kolmas osa Lindsay Andersoni filmitriloogias, mille esimesteks osadeks olid filmid „Kui …” (If …) ja „Oo ?nnelik inimene!” (O Lucky Man). Seda filmiti alles tegutsevas vaimuhaiglas Friern Barnetis, kus n?itlejad ja vaimuhaiged patsiendid segunesid v?ib-olla rohkem, kui oli planeeritud. ?ks mees k?is mul j?rel ja pakkus pruuni paberkotti pakitud piparkooki. Mul oli n?rkus ilusa h??ldusega andekate meeste vastu nagu Glasgow’st p?rit Robbie Coltrane, kes libises p?lvedel ?le n?iteseltskonna baari p?randa ja p?rkas otse vastu mu tagumikku, millest ta hammastega kinni hakkas; v?i ?ks teine n?itleja waleslane Bob Pugh, kes luges mulle Gerald Manley ’Opkinsit ja m?ngis klaveril Van Morrisoni laule; v?i ajalooprofessor Norman Stone (samuti Glasgow’st), kes oli mind ?petanud Cambridge’is. Mul oli k?rini Cambridge’ist, sealsetest k?rgema seltskonna inglise noormeestest, smokingitest, alla-surutusest, ?lbuse, naistep?lguse ja suurep?rase k?itumise taha kehvasti varjatud hirmust. V?imuladvikust. T?mbusin tagasi oma skvotti, teenisin raha t?navamuusikuna, t??tasin baaridaamina, jooksin ringi s?vameresukeldujatega, Jamaica muusikutega, rattakulleritega, s??stsin raha New Yorgi jaoks, tahtsin t??tada filmide juures, tahtsin k?ike, k?iki, aga mitte seda Chelsea pankurite pr??ksuvat, privilegeeritud, ?likooliharidusega, v?himategi teadmisteta, rahategemise, kitsarinnalist, peent, t?namatut maailma … sellises meeleolus p?rkasin Emma peol kokku Robertiga. * Tallulah tuli New Yorgist tagasi 1986. aastal ja hakkas elama minu s?branna Swifti juures. Meist, kes me k?ik olime hilistes kahek?mnendates, said j?lle semud. Tegime k?vasti t??d. Ostsin h?poteegiga ?hetoalise korteri; olin n??d vabakutseline ajakirjanik, reisisin maailmas Marie Claire’i heaks t??tades, tegin keelekorrektuuri The Sunday Timesile, s?itsin mootorratastega ajakirja Bike jaoks ja kirjutasin kolumne The Guardianile. Tallulah juhtis ?ht kirjastust. Swift oli liikumas ajakirjadest filmidele kirjutamise juurde. Robert oli vahepeal tulnud Londonisse klaveri eriala doktorantuuri, ?petas Oxfordis ja m?ngis enda elatamiseks veinibaarides rahulikku d??ssi, samuti kontsertidel Radio 3s, Wigmore Hallis ja South Bankis. Tal oli kallim, lahke, kaunis, pilkehimuline Lisette, kes meeldis k?igile. Siis suri Roberti ema. „N?ha teda suremas,” kirjutas ta, „52-aastast, kes n?gi v?lja 80, kurti, pimedat, alla tegevat, oli t?en?oliselt minu elu k?ige jubedam hetk.” Umbes sel ajal loobus ta professionaalse pianistina tegutsemisest, p?ris kindlalt teadmata, kas ema surma t?ttu v?i mitte, ja hakkas kirjutama muusikat raadiole ja televisioonile, teatrile, filmidele ja reklaamile. Ta oli Rahvusteatri muusikajuht, triumfeeris West Endis ja New Yorgis. Tal olid oma v?ikesed teatrirahvale omased kombed ja h??dnimed: Serena McKellen kaaswiganlasele Sir Ian McKellenile, Pierre Vestibule Peter Hallile ja Pierre Ruisseau Peter Brookile. 1986. aastal tegi ta muusikalise kujunduse Arthur Milleri „Ameerika kella” (The American Clock) lavastusele ja oli ??retult elevil p?rast kohtumist autoriga – suuremalt jaolt seet?ttu, et oli saanud suruda autori k?tt, ja Marilyn Monroe p?rast. „Ma tean, kus see k?si on olnud,” lausus ta, vaadates armastuse ja uskmatusega oma k?tt, mis oli surunud jumalannaga armastust jaganud inimese k?tt. Pinge oli suur ja t?htajad hirmutavad, aga tal polnud vaja olla laval ja v?is seet?ttu juua. Selles maailmas olid napsuklaasid pilgeni t?is. T?? Terence Daviesega heliloojana filmide juures „Pikk p?ev l?peb” (The Long Day Closes, 1988), „Kauged h??led, vaiksed elud” (Distant Voices, Still Lives, 1992) ja „Neoonpiibel” (The Neon Bible, 1995) juures viis ta tagasi p?hja ja isa juurde. Ta pidi juhatama Liverpooli koolipoiste koori, kes laulis ladina keeles. Kui ta nende h??ldust parandas, k?sis ?ks neist: „H?rra, h?rra, kas te olete ladinlane?” Oh, seda r??mu. Wiganlasena – v?i cocchiite’na, nagu tema eelistas, sest see oli nii ladinlik kui ka j?me – ei meeldinud talle miski rohkem kui „liverpudilaste” m?nitamine (kui just polnud tegemist Skelmersdale’i rahva narrimise v?i tema enda olematu positsiooniga l?unas, kuradima kodanluse epateerimisega). Ta tegi imekauni orkestratsiooni samanimelisele laulule filmist „Armastus on imeline” (Love is a Many Splendored Thing), see on stseenis, kus k?ik on kinos ja nutavad. Aastaid hiljem istusin mina kinos ja nutsin. Vaatasin neid nii ilusaid 1950ndate aastate p?hjakandi inimesi, tsiteerisin ridu „Philadelphia loost” ja m?tlesin, kas sealt ta ongi p?rit. Kui ta r??kis mulle, kuidas ta kellegi Nina aknast olevat alla kukkunud, m?tlesin, et tema ja Lisette on ilmselt lahku l?inud (mida nad tegid mitu korda), ja tundsin, Jumal aita mind, v?ikest armukadedusekihvatust. Ma tahtsin, et ta kukuks alla minu aknast v?i v?hemalt p??aks sellest sisse ronida – ja see poleks olnud ?ldsegi nii ohtlik, sest mina elasin alumisel korrusel ja mu aken avanes otse t?navale. Jeesus, seal poleks ?ldse olnud mingit ohtu, kindlasti poleks ta rinnatisel oma tagumikku l?hki kiskunud. * Tema minevik on kastides tema klaveri all minu elutoas, et ma sellega tegeleksin, annaksin ratsionaalse v?i romantilise t?lgenduse (mis m?nikord n?ib olevat ?ks ja sama asi); looksin selles korra, niisuguse korra, mille kohta v?iks ?elda korras, nii et seej?rel v?iks selle k?rvale panna. Mina vastutan tema nootide, k?sikirjade, CDde, kassettide, ta isa LPde, tema rehabilitatsioonidokumentide, haigusloo, lahanguaruande, saabaste, raamatute ja pruutide armastuskirjade eest, samuti tema kirjade eest pruutidele, mida ta aga kunagi ?ra ei saatnud. „Kallis Taguots,” kirjutas ta aastal 1981, „Kallis Ristk?lik”. Need kirjad murravad mu s?dame. Vanemad on Manchesterist ja Nottinghamist, pastakaga ja joonelisel paberil; sulepeaga ja Basildon Bondil, nagu oleks vanaema need kirjutanud; siis pruun Rotringi tint ja multifilmi p?ikeseloojangud, pilt postmargil k?nelevast kuningannast ja tema suust tulevatest jutumullidest, v?i keerubist esiplaanil. Postkaardid Sienast ja San Gimignanost, kirjad lennupostiga Ohiost ja Californiast. Kirjad, mis algavad: „Panin p?rast meie jutuajamist just telefoni ?ra, aga ma ei suuda ikka taluda, et ma sinuga ei r??gi …”; kirjad, mis l?pevad ja algavad iga p?ev uuesti: „Olen praegu rongis; vabanda viletsa k?ekirja p?rast … olen n??d kodus, siin on nii k?lm … kritseldan seda bussipeatuses …” Naljakad kirjad, armastuskirjad. Painavad kirjad: „KUS ON SU SOE KEHA PRAEGU?”. Huulepulgasuudlus. Postkaart, millel on paljas naine tagantvaates pihast allapoole, pikad k?rgekontsalistes kingades jalad ristatud nurga all, mis moodustab pikalt v?ljaveninud s?dame, ja seljal on paksu musta viltpliiatsiga: ROBERT JE VOUS ATTENDS AVEC IMPATIENCE. Arusaamatud kirjad: „K?ed ja jalad! K?ed ja jalad!” Ja: „… olen sulle l?putult kirjutanud, aga ahastuse ja segasuse t?ttu k?ik pooleli j?tnud. Niikuinii pole ?elda midagi muud kui milline fantastiline ja unustamatu seiklus meil oli, meie erinevustest hoolimata … kui armastus pole niipalju v??rt, et selle eest v?idelda, polnudki see t?en?oliselt armastus, vaid pingest (kergesti lenduvast) ?hutatud vastastikune kirg. Sest minu jaoks t?hendab armastus m?istmist ja turvalisust ning ka seksi ja erutust, mis on alguses alati t?htsal kohal …” ?ks kiri temalt, milles ta ?tleb oma telefoninumbriks 999. Foto t?drukust kaisukaruga, umbes kahek?mneaastasest, mille taha on kirjutatud: „Ainult ?ks neist on sinu t?druk” – see t?druk on n??d filmistaar. Mitmed kirjad on teinud mind armukadedaks, nii nagu tundsin seda, kui olin sama vana kui nende kirjutajad: Aga ma tundsin sind sel ajal, miks sa mind ei tahtnud? nuttis mu seitsmeteistaastane kummitus. Ma ei taha neid kirju lugeda. Need ei kuulu mulle. Ometi olen ma nende eest vastutav, mis on pagana kummaline v?it aja ja kummitavate rivaalide ?le, kes on juba kaua uut elu elanud. Ja siin on miski, mis on adresseeritud minule: tr?kitud kutse „Woyzecki” etendusele, toimumiskohaks Newman Rooms, ja mille kuup?ev on „Teisip–Laup 4. n?dalal”. Tegemist peab olema Oxfordiga, mis elab omaenda kronoloogilises maailmaruumis. Vaatan seda ja m?tlen – 1978? 1979? Mis oleks saanud, kui ma oleksin l?inud? Suutsin identifitseerida ligi 80 protsenti kirjade saatjatest. Tunnen ?ra nende k?ekirja, tean nende lugusid, nende lugude toimumispaiku ja -aegu. Sitke, s?mpaatne, lokkisp?ine Beth, kes oli kooli ajal mu s?branna; Emma, keda ma Cambridge’is p?gusalt tundsin; viiuldaja Jackie. Panen kirjad karpi tagasi. Kogu selle armastuse, kogu selle nooruse. V?tan need uuesti v?lja, panen j?lle tagasi. See v?tab kokku kaootilise aruande elust, mis oleks v?inud olla elatud teistmoodi; kaardi, millele ta oleks v?inud t?mmata teistsuguse, parema trajektoori. Kaardi, mida ma kavatsesin uurima hakata. Ja m?neks ajaks saingi otsekui annuse teda, kui ta ise oli juba l?inud. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/louisa-young/sa-lahkusid-vara/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.