Koduk?ija

Koduk?ija Ingela Korsell ?sa Larsson PAX #10 Oraakli kaardid ennustasid kaarnavennastele katastroofi. Ennustus hakkab tasapisi t?ide minema. ?ige varsti peavad Viggo ja Alrik ?ra kolima. Nad saadetakse Mariefredist kasuvanemate Andersi ja Laylah’ juurest minema. Viggo meelest on see k?ik Irise s??. Aga kui ta j?rsku taipab, kus v?iks olla neile vajalik kood, s?ttib pimeduses v?ike lootusekiir. Kas vennad suudavad Mariefredi ja maailma p??sta, enne kui must n?id salaraamatukogusse sisse p??seb ja koduk?ija ?ratab? Aeg tiksub, pimedus murrab sisse – viimast korda! Originaali tiitel: Draugen PAX X ?sa Larsson & Ingela Korsell Henrik Jonsson Bonnier Carlsen 2018 © ?sa Larsson och Ingela Korsell 2018 Illustratsioonid © Henrik Jonsson 2018 Published by agreement with Ahlander Agency Kaane kujundanud Henrik Jonsson/Lena Thunell © T?lge eesti keelde. Kadri Papp, 2019 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Hille Lagerspetz ISBN 978-9985-3-4591-7 ISBN 978-9985-3-4696-9 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2019 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif 316. PEAT?KK Kuhu kadus D-t?ht? „?TLE, KUI T???PETUSE-THOMAS siiapoole tuleb,” sosistab Viggo Omarile. K?ib koolip?eva viimane tund ja IV A klassil on t???petus. ?petajalaua taga kummardub Viggo T???petuse-Thomase arvuti kohale, millest ?petaja on j?tnud end v?lja logimata. Kui lollid v?ivad t?iskasvanud k?ll olla? „Mis sa teha tahad?” k?sib Omar, silmad imestusest ?mmargused. „Saadan direktor Agnetale meili,” irvitab Viggo. „T???petuse-Thomase nimel. Kuidas „t??” kirjutatakse? D v?i t-ga?” „T-ga,” sosistab Omar vastu. „Ja kahe ?-ga.” Omar heidab n?rvilisi pilke maalimisklassi poole, kus on k?ik ?lej??nud ?pilased. T???petuse-Thomas on nende juhendamisele keskendunud. N?htavasti ei hoia nad pintslit ?igesti k?es. See t?hendab nii, kuidas T???petuse-Thomas tahab. Viggo t?stab samuti hetkeks pilgu, kuid ta ei n?rvitse. Ta tunneb T???petuse-Thomase vastu vaid tohutut viha. Vihkan, vihkan, VIHKAN! M??dunud on kaks n?dalast kohutavast koosolekust, kus T???petuse-Thomas ja sotsiaalt??taja Bj?rn otsustasid, et Alrikut ja Viggot ei j?eta enam Andersi ja Laylah’ juurde elama. V?he sellest! Lisaks otsustati Alrik ja Viggo teineteisest lahutada. Niisiis ei ela nad tulevikus enam koos! T?na on reede. See on Viggo ja Alriku viimane koolip?ev. P?hap?eval kolib Viggo uue kasupere juurde Sm?landi, Alrik aga kuhugi Norrt?lje l?hedale kohta, mida sotsiaalt??taja nimetas noorsookoduks. Aga Viggo meelest ei k?la see sugugi mingi koduna, pigem nendele noortele m?eldud vanglana … keda keegi ei taha … v?i kellega keegi toime ei tule. „Tee k?hku, Viggo!” k?histab Omar. „Ta v?ib iga hetk tulla.” „Jaa-jaa,” vastab Viggo ja v?itleb arvutiklaviatuuriga edasi. Ohhh! T?hed h?plevad ta silme ees. Milline lollakas k?ll otsustas, et neid peab nii palju olema? Kuhu d-t?ht kadus? … K?es! Ema helistas m?ni p?ev tagasi ja nuuksus telefonis nii k?vasti, et tema jutust oli peaaegu v?imatu aru saada. Ta r??kis, et on taas viinaravil ja tunneb ennast t?iesti kohutavalt. Nii et tema juures ei ole neil v?imalik elada. Viggol on raske hingata, kui ta m?tleb, mis k?ll k?igest edasi saab. M?tted katastroofist kogunevad ?heks suureks ?ikesepilveks. P?rast toda koosolekut on Alrik vaevu suud paotanud. Ta k?ib ringi nagu zombi. Viggol tuleb ?udne hirm, kui ta venda s??rasena n?eb. Justkui oleks keegi Alriku OFF-nupule vajutanud. Viggo k?itub t?pselt vastupidi, ta on t?iesti metsik. ON-nupp on ??p?ev l?bi sisse l?litatud. Esmasp?eval, esimesel p?eval p?rast j?uluvaheaega, ?tles T???petuse-Thomas, et loodetavasti Viggo „v?tab ennast kokku ja saab viimastel p?evadel teistega kenasti l?bi”. Et k?igile j??ks ?ksteisest „veidi ilusaid m?lestusi”. Esimese vahetunni ajal tormas Viggo v?lja ja j?ttis T???petuse-Thomasele ilusa m?lestuse. Suggen ja Galten pidasid valvet, kuni Viggo T???petuse-Thomase auto WC-paberisse m?ssis. Suggen filmis k?ike ja pani klipi Snapchatti ?les. Edasi l?ks k?ik samas vaimus. Viggo on teinud p??rasusrekordeid. Nendest k?ikidest saavad ilusad m?lestused. Viggo viimase koolin?dala esik?mme n?eb v?lja selline. Kohal number … 10. Alustas mitut kaklust, kui nad kooli?uel „Kivikuningat” m?ngisid. 9. Valas klassis kraanikausi juures vedelseebi pudelisse toiduv?rvi (mitmel ?pilasel v?rvusid k?ed roheliseks). 8. L?ks I B klassi garderoobi, n?ppas sealt k?ikide m?tsid ja viskas need kooli?uel puu otsa (esimese klassi tatikad ulgusid k?vasti). 7. Toppis plastmassit?kke ukselukkudesse, nii et neid ei saanud avada (= p??ses kahest tunnist). 6. Ronis koolimaja katusele ning loopis m??dujaid lumepallide ja j??t?kkidega. 5. M?ssis koolimajas WC-potid toidukilesse. 4. T?mbas Antoni seljakoti kooli lipumasti otsa. 3. Sidus k?ikide talvesaabaste n??rid omavahel kokku (paljud j?id koolibussist maha ega p??senud koju). 2. Alustas s??klas s??gis?da, loopides pitsasid nagu lendavaid taldrikuid (?ks j?i lakke kinni). … ja kohal number … trummip?rin … 1. Tungis kooli kantseleisse, kui seal kedagi ei olnud, r?hitses ja peeretas mikrofoni, nii et seda oli kuulda k?ikidest kooli valjuh??lditest (?heksandikud pidid ?leriigilise tasemet?? katkestama). Viggo ajab ?petajad lausa hulluks, ehkki keegi neist pole Laylah’le ja Andersile helistanud ega kaevanud, isegi mitte T???petuse-Thomas. K?ik teavad, et see on Viggo ja Alriku viimane n?dal Mariefredis. Simon loeb p?evi. Esmasp?eval ?tles ta: „Viis koolip?eva veel, vaestemaja kandidaat!”, kui ?kski ?petaja ei kuulnud. J?rgmisel p?eval teatas Simon ja tema kamp: „Neli p?eva veel, v?rdjas.” Kolmap?eval j?ttis Viggo Simonile kolmest allesj??nud p?evast ilusa m?lestuse, kui hiilis v?imlemistunni ajal riietusruumi ja l?ikas Simoni firmaalukate tagumiku sisse kolm suurt auku. Paljud klassi poisid on viimase n?dala jooksul Viggo seltsi otsinud. Sest et kogu aeg juhtub midagi ja pole ohtugi, et sind selle eest s??distataks. Nimelt saab Viggo kogu s?? enda kraesse, aga tal on t?iesti ?ksk?ik. Kui maakera tabaks komeet, siis ?tleksid Mariefredi koolis k?ik, et see on Viggo Dellingi s??. Viggo toksib direktor Agnetale meili. Peaasi, et ta vaid k?ik s?nad ?igesti kirjutaks, nii et direktoril mingeid kahtlusi ei tekiks. Niimoodi! Viggo on tohutult rahul s?naga „ebakompetentne”. Alrik ?petas talle, et see t?hendab kedagi, kes teeb midagi v?ga halvasti. K?lab t?eliselt t?iskasvanuliku s?nana. „Aeg on koristama hakata!” h??ab T???petuse-Thomas maalimisklassist, nii et k?ik kuuleksid. „Pidage meeles, mida ma alati olen ?elnud: pole midagi efektiivsemat kui PUHTUS ja KORD!” Viggo naeratab endamisi, kui m?tleb, mida T???petuse-Thomas k?ll ?tleb, kui ta naelte, kruvide ja mutrite kapi avab. Nimelt on Viggo need omavahel k?ik p?hjalikult kokku seganud. T???petuse-Thomasel v?tab nende sorteerimine mitu tundi. „Ta tuleb!” sosistab Omar l?bi hammaste. „Viggo! Oled sa valmis? VIGGO!” Jah, ta on valmis. Viggo saadab meili hiireklikiga teele, k?kitab k?hku ja poeb ?petajalaua alt l?bi. Kui ta teiste juurde l?heb, t?ukab Simon teda ?laga ja sisistab: „Tead, te hakkate Alrikuga k?vasti peksa saama!” Seda on ta mitu korda ?elnud sellest saadik, kui Viggo ta firmaalukad puruks l?ikas. Ent Viggo kehitab vaid ?lgu. L?dimoni ?hvardus teda ei loksuta. T???petuse-Thomas alustab koristamise tulemuste kontrollringi. Keegi ei tohi klassist lahkuda enne, kui k?ik s?rab puhtusest ja iga v?iksemgi asi on oma kohale tagasi pandud. Viggo ja Omar p?hivad oma lauad erilise hoolega puhtaks. Viggo n?hib lauaplaadi koguni pusavarrukaga ?le. T???petuse-Thomas turtsatab temast m??dudes kahtlustavalt. T?pselt sel hetkel, kui ta hakkab naelakappi avama, heliseb tema mobiiltelefon. T???petuse-Thomas heidab kiire pilgu ekraanile ja p??rdub siis klassi poole: „Vaikust!” ?tleb ta t?htsalt. „Direktor Agneta helistab.” Sumin vaibub. K?igi pilgud on T???petuse-Thomasele p??ratud. Viggo m?rkab Omari pilgus peegelduvat ?udust. „Oi ei,” pomiseb Omar. „K?ik on l?bi!” „TERE, AGNETA!” vastab T???petuse-Thomas valjusti ja enesekindlalt. Mingil p?hjusel karjub Thomas telefoniga r??kides alati k?va h??lega. „Millega saan sind aidata, kaunitar?” Seej?rel j??b ta j?rsku vait. K?ik klassiruumis olijad kuulevad direktor Agneta k?nevalingut mobiilis. S?nadest ei saa nad aru, kuid k?ik kuulevad, et ta on vihane. V?ga vihane! T???petuse-Thomase kulmud kerkivad laubal ?ha k?rgemale. Tema jahmatus kasvab iga hetkega. Viggo meelest n?eb ta v?lja nagu ajusurmas viibiv keeduvorst. „Aga … aga?” kokutab T???petuse-Thomas ja teeb k?ega „olen-t?iesti-s??tu”-liigutuse. „Kas me tohime minna?” h??ab Nadia ja osutab seinakellale. „Tund on l?bi!” T???petuse-Thomas vehib klassi poole t?rjuvalt k?ega. „Jah, jah, kaduge minema!” k?hvab ta … „EI! Mitte sina, Agneta!” K?ik tormavad ukse poole, aga Viggo ja Omar on k?ige kiiremad. Kohe, kui nad kooli?uele j?uavad, l??vad nad k?ed plaksuga kokku. Highfive! Yes! Tegime ?ra! Huvitav, mida direktor Agneta T???petuse-Thomasele ?tles? Nad itsitavad nii k?vasti, et kukuvad peaaegu pikali. Suggen ja Galten l?hevad m??da ja neilegi r??gitakse, mis toimub. Nad l??vad Viggoga rusikad kokku ja ?tlevad, et kui ta ?ra kolib, l?heb koolis igavaks. Siis jooksevad nad minema ja h??avad: „N?gudeni, Viggo!” „Helista vahel!” „Ma pean samuti minema,” ?tles Omar. „Mul l?heb varsti buss.” Nad annavad teineteisele paar s?bralikku m?ksu. „N?eme!” ?tleb Omar. „V?i …” M?lemad muutuvad hoobilt t?siseks, sest kumbki ei tea, millal nad j?rgmine kord kohtuda v?iksid. Omar kallistab Viggot kiiresti. Viggo seisab ja vaatab talle j?rele. Ta p??ab aru saada, kas ta on kurb. Aga ta ei tunne eriti midagi. K?llap on katastroofim?tetel parajasti kohvipaus. Viggo tunneb ainult, et k?ik temas pulbitseb ja keeb. Nii cool, et tal ?nnestus see meil T???petuse-Thomase arvutist teele saata! Milline ?ge pauk l?petuseks! K?ttemaks on ikka magus. Ja Omar on lahe ja tore, m?tleb ta. Omar on t?eline s?ber. Loodetavasti saavad nad omavahel kontakti hoida, nagu nad kokku leppisid. Viggo p??rab ringi, et sammud kodu poole seada. Ta m?rkab jalgrattaparklas kedagi seismas. Ja otsekohe matavad katastroofim?tted ta uuesti enda alla. 317. PEAT?KK Kuidas ma toime tulen? VIGGO RINDA L??B valu. Jalgrattaparklas seisab Alrik. T?iesti ?ksi. Kuidas Alrikul noortekodus minema hakkab, m?tleb Viggo. Alrik on seal k?ige noorem. Ja kuidas mina ilma temata toime tulen? Ta s?rgib oma suure venna juurde. „Noh,” ?tleb Viggo. „Mis teed?” Alrik heidab talle v?sinud pilgu. „Kas oled juba ?ra unustanud?” k?sib ta vaikselt. „Mille?” k?sib Viggo, silmad ?mmargused. „Anders ja Laylah pidid meile ju j?rele tulema,” ?tleb Alrik. „Pidime poodidesse minema.” Viimasel n?dalal on Anders ja Laylah ennast p?rast l?unat t??lt vabaks v?tnud, et rohkem Alriku ja Viggoga koos olla. P?rast kooli on nad teinud palju toredaid asju: k?isid kinos, vaatasid Guifi ja S?vehofi vahelist k?sipallim?ngu, m?llasid veekeskuses. T?na on plaan minna S?dert?ljesse, osta natuke uusi riideid ja kummalegi poisile kohver. Alrikul ja Viggol pole kunagi oma kohvrit olnud. Mariefredi tulles olid m?lema asjad mustas pr?gikotis. Anders ja Laylah on nii metsikult head, et Viggo meelest teeb see k?ik peaaegu veel hullemaks. Mingil kummalisel kombel oleks kergem, kui nad enne tema ja Alriku Mariefredist lahkumist t?siselt t?lli l?heksid. „?ige jah,” ?tleb Viggo. „Kohvrid. Vabandust! Mul l?ks meelest ?ra.” „Sa ei pea kogu aeg vabandust paluma!” ohkab Alrik ja hakkab oma mobiili n?ppima. „Okei,” sosistab Viggo ja vahib oma saapaninasid. Nad vaikivad t?kk aega. Enam polegi nagu s?nu, mis midagi t?hendaksid. Lootusetus r?hub neid nagu tinaraske tekk. Viggol hakkab k?ris n??rima. Ta tahaks midagi teha, et Alrik r??msam oleks, aga see on raske. Ta p??dis Alrikule n?idata filmiklippe oma tempudest, mis ta koolis viimasel ajal on teinud. M?nikord Alrik koguni naeris nende peale, aga seej?rel muutus ta kiiresti taas zombiks. Ja Viggo rinda kriipisid otsekohe j?lle katastroofim?tted. Kuidas. Tuleb. Ta. Toime. Ilma. Alrikuta! Ta lihtsalt ei saa aru, kuidas see ?nnestub. Alrik on ju alati tema k?rval olnud. ?ra m?tle selle peale, m?tleb ta ja hammustab k?vasti huulde. Ma ei tohi nutma hakata. Mitte siin. Kooli?uel. Viggo kukub jahvatama meilist, mille ta T???petuse-Thomase arvutis direktorile kirjutas, aga Alrik n?perdab ainult telefoni. Viggo satub segadusse, j??b vait ja veab saapaninaga lume sisse mustreid. Kooli?u j??b ?pilastest t?hjaks. Viggo vahib tee poole. Kas Anders ja Laylah ei tule juba? „Teie kaks oskate ennast t?esti h?sti peita!” kuuleb ta j?rsku enda k?rvalt h??lt. Viggo p??rab ringi ja n?eb Irist, t?druk seisab, k?ed jopetaskus ja patsid kapuutsi alla topitud. „Kus te terve n?dala olnud olete?” k?sib ta kurjalt. „Miks te isegi SMS-idele ei vasta? Meil on vaja tegeleda musta n?iaga, kes v?ib iga hetk p?randa all magava koletise ?les ?ratada. Kas unustasite juba ?ra v?i?” Alriku pilk t?mbub mustaks. „Kas sa unustasid juba ?ra, et me peame minema kolima?” k?sib ta vastu. „Ja eraldi kolima!” ?tleb Viggo. „Sa ei saa aru, mida see t?hendab!” „Kui on ?ldse keegi, kes aru saab, siis olen see mina!” pahvatab Iris. „Mina olen samuti ?e juurest ?ra kolinud, te olete selle v?ib-olla juba unustanud!” Viggo plahvatab. J?rsku tunneb ta, kui vihane ta Irise peale on. „Sinu v?ikese ?ega polnud ?ldsegi sama lugu!” karjub ta. „Sina kolisid tema juurest VABATAHTLIKULT ?ra. Sa ISE otsustasid niimoodi! Meie ei otsusta MITTE MIDAGI! Sa ei hakkagi sellest kunagi aru saama! JA SEE ON SINU S??!” „MINU S???” karjub Iris vastu. „Kuidas see saab MINU S?? olla?” „Kui sa ei oleks lasknud mustal n?ial end kinni v?tta, poleks me pidanud sind p??stma,” karjub Viggo. „Ja me poleks sattunud selle kuradi valvekaamera filmi peale … ja siis …” Viggol on hing kinni. Ta on nii vihane. Tal on tunne, justkui kerkiks ta k?rvadest musta tossu. Iris turtsatab p?lglikult. Viggo meelest n?eb see v?lja peaaegu nii, nagu irvitaks t?druk nende ?le. „Sa oled K?IK ?ra rikkunud!” r??gib Viggo. Siis tormab ta Irisele kallale. Ta l??b ja vehib k?tega, pisarad purskavad silmist, kuid Iris h?ppab ta hoopide eest kergelt k?rvale. See ajab Viggo t?iesti hulluks. Ta muudkui l??b ja l??b, ent ei taba t?drukut. L?puks vajub ta maha ja ainult nuuksub. Iris seisab liikumatult paigal, tema n?ost pole v?imalik midagi v?lja lugeda. Alrik astub l?hemale ja haarab ahastuses v?ikevenna oma k?te vahele. Kiigutab teda. T?pselt nii nagu siis, kui Viggo oli v?ike ja ema j?rele nuttis. Neil on n??d juba t?iesti ?ksk?ik, kas keegi koolist n?eb neid. Praegu pole sel mingit t?htsust. „Kuidas ma … ilma sinuta … toime tulen, Alrik,” nuuksub Viggo. „K?ll sa tuled,” pomiseb Alrik. „T?use p?sti!” Viggo ajab end jalgele. Ta vahib kurjalt Irise poole ja p?hib jopevarrukaga silmi. Siis kuulevad nad autot signaalitamas. „Need on Laylah ja Anders,” ?tleb Alrik, haarab Viggol k?est ja veab ta kaasa auto poole. Kumbki neist ei lausu Irisele s?nagi. Iris vaatab, kuidas Alrik ja Viggo autosse istuvad ja minema s?idavad, ilma et heitnuks tema poole pilkugi. See oligi siis h?vastij?tt, m?tleb ta. P?rast k?ike seda, mida ma olen nende heaks teinud. Iris on samuti vihane. Alrik ja Viggo tunnevad kohutavat enesehaletsust. Aga neid ei lahutata teineteisest igaveseks nagu Irist ja Gloriat. Alrik ja Viggo v?ivad teineteisega igal ?htul telefonis r??kida. Nad on teineteisel olemas, ehkki nad ei ela koos. Aga n??d on nad vihased ja k?ituvad nagu egoistlikud j?mpsikad, kes m?tlevad ainult iseenda peale. T?pselt nii, nagu must n?id tahab. Jah, must n?id. Irisel pole aimugi, miks raamatukogus pole midagi veel juhtunud. Kui Luupainaja Estridi unen?os koodi sai, siis ootasid nad, et koletis v?ib iga hetk l?bi p?randa v?lja ilmuda. Aga n??d on m??dunud juba rohkem kui kaks n?dalat ja ikka veel ei ole midagi juhtunud. Tegelikult teab Iris, et suur osa n?iakunstist n?uab pikka ettevalmistusaega. V?ib-olla see ongi p?hjus? ?ks asi on igal juhul kindel. Must n?id Migreeni-Maggan ei anna iialgi alla. Mitte iialgi. Viggo s?nad Gloria kohta tabasid Irist valusalt. Kuidas v?is Viggo ?elda, et Iris j?ttis Gloria vabatahtlikult maha? Mida tema sellest ka teab? Iris oli sunnitud p?genema, et n?iaks saada. Elu kodus ja p??d „normaalseks” saada, nagu isa ?tles, tundus talle t?ieliku vanglana. Gloria l?ks marru, kui Iris oma perekonna m?tteid manipuleeris. See toimis isa ja tema uue naise, ent mitte Gloria puhul. Sellep?rast et see ei langenud kokku Gloria tahtega. Temal ei olnud Irisega mingeid probleeme. Gloria ei tahtnud Irist unustada. Tagantj?rele on Iris hakanud m?tlema, kas m?ttemanipulatsioon v?is olla viga. Aga tol hetkel oli ta nii vihane ja kurb, et ei osanud midagi paremat v?lja m?elda. Ja nii l?kski k?ik nii, nagu l?ks. N??d on juba liiga hilja kahetseda, sest m?ttemanipulatsioonide tagasip??ramiseks pole v?lus?nu. Mitu korda on Iris m?elnud, et saadab Gloriale s?numi. Siiski pole ta seda teinud. Viggo jutust j?i mulje, nagu oleks Iris alatu ja s?dametu. Aga ta tahtis ju ainult Gloriat ja ka iseennast kaitsta. Sest iga m?te perekonnale teeb nii kohutavalt haiget. Ja mida ma talle kirjutaksingi? m?tleb Iris. Mida oskan ma ?elda, et Gloria m?istaks ja mulle andeks annaks? Gloria on k?igest seitsmeaastane. Tema m?lestused minust tuhmuvad. ?ksk?ik, kas ta seda tahab v?i mitte. Ka sellele on kohutavalt valus m?elda. Kooli?u on n??d t?hi. Hakkab pimedaks minema. T?naval s?idavad autod m??da. K?ik on teel koju oma perekonna juurde. Iris seisab veel natuke aega liikumatult ja m?tleb oma v?ikesele ?ele Gloriale, kes elab Saksamaal Hamburgis. See on v?ga kaugel. Iris tunneb tema j?rele nii suurt igatsust, et see teeb lausa haiget. Kas ma n?en ?ldse kunagi veel Gloriat? m?tleb ta. Arvatavasti mitte. Aga Gloria ei ole Hamburgis. Ta on l?hemal, kui Iris arvab. M?rksa l?hemal. 318. PEAT?KK Gloria Ackermand! GLORIA KUULAB PEAAEGU t?hjas vagunis valjuh??ldist kostvat juttu. Ta ei saa millestki aru, sest r??gitakse rootsi keeles. „Isa, mis ?eldi?” k?sib Gloria. „Kas me oleme varsti Mariefredis?” Hommikul hakkas Gloria koos ema ja isaga Hamburgist s?itma. K?igepealt lennuk, seej?rel rong. Gloria tahaks juba kohal olla. Ta ei jaksa enam hetkegi kauem kannatada. „Gloria Ackermand! L?peta jauramine!” ?tleb isa. „Ma ei saa aru, mis sul viga on! Istu vaikselt ja ?ra pressi nina vastu akent. Kas sul pole raamatut kaasas, mida lugeda?” Gloria v?tab v?lja oma Harry Potteri raamatu. Ehkki ta on k?igest seitsmeaastane, loeb ta v?ga h?sti. Iris ?petas teda. Aga praegu ei suuda ta ridagi lugeda. Kui tal on ?igus, siis on tema vanem ?de Mariefredis. Ja Gloria kavatseb ta ?les otsida. Ta peab ?e leidma. „L?puks ometi n?ed sa Gripsholmi lossi, Gloria,” ?tleb ema ja naeratab. „Sa oled seda ju nii kaua soovinud! Kas ootad juba p?nevusega?” Gloria noogutab ja manab n?ole ootus?reva naeratuse. Viimasel ajal on ta v?ga h?sti valetama ?ppinud. Ta ei tunne seejuures enam mingit s?dametunnistusepiina. „Ah nii, te s?idate siis Mariefredi!” ?tleb Gloria vastas istuv mees. Mees r??gib saksa keelt rootsi aktsendiga, tal on seljas korralik ?likond ja lips ees. Kingad on nii l?ikima l??dud, et Gloria tahaks lausa l?hemale kummarduda ja vaadata, kas ta n?eb nende pealt oma peegelpilti. „Oo, te r??gite saksa keelt,” ?tleb Gloria isa r??msalt. Hetk hiljem nad juba vestlevad – isa, ema ja l?ikivate kingadega mees. „Meie t?tar k?is muudkui peale, et me Mariefredi s?idaksime,” naerab Gloria isa ja vangutab pead. „Nii et v?tsimegi n??d n?dalavahetusel kogu perega selle reisi ette.” Mitte KOGU perega! tahaks Gloria karjuda. Tal tuleb selline tahtmine iga kord, kui vanemad r??givad nii, nagu poleks Irist olemaski. Irise n?ias?nad m?jusid isale ja v??rasemale nii tugevasti, et ta tuleb neile meelde ainult siis, kui nad Irist n?evad. Kui keegi k?sib, siis meenub neile ??rmisel juhul, et Iris k?ib internaatkoolis ega ela enam kodus. Muul ajal on ta nende m?tetest t?iesti minema p?hitud. Ent Gloriaga on teine lugu. N?ias?nad temale ei m?junud. Ta m?tleb kogu aeg oma vanema ?e peale. Ta tunneb Irisest v?ga suurt puudust ja samal ajal on ?e peale v?ga vihane. Gloria tahab, et Iris koju tuleks. Et k?ik oleks nii nagu enne vanaema surma. Enne, kui isa ja Iris t?lli l?ksid ning Iris kodunt jalga laskis. Irise kadumisest saadik on Gloria teda interneti kaudu otsinud. Ta guugeldas eri keeltes s?na „n?id” ja lootis, et avastab mingi m?rgi Irisest. J?ululaup?eval leidis Gloria Instagramis pildi. See oli udune, aga Gloria tundis Irise otsekohe ?ra. Tal oli k?es puur, ja Google’i t?lkimisprogrammi abil sai Gloria aru, et jutt oli mingist n?iajahist ning salap?rasest haiguspuhangust Mariefredis. J?rgmisel p?eval, kui nad j?ulukinke avasid, hakkas Gloria nutma. Pisarad olid ehtsad, sest tema meelest oli nii hirmus, et Iris nendega koos ei ole ning ta emale ja isale meeldegi ei tule. Aga kui nad k?sisid, miks ta nutab, valetas Gloria, et ta oli unustanud j?uluvanale kirjutada, mida ta kogu s?damest soovib: reisi Mariefredi. Seej?rel luniski ta seni, kuni ema ja isa j?rele andsid. M?nikord saab m?tteid m?jutada ka t?iesti ilma n?iduseta. „Me l?heme Mariefredi meie t?tre ajaloohuvi t?ttu,” kuulutab Gloria ema l?ikivaks poleeritud kingadega mehele. „Gloria tahab tingimata Gripsholmi lossi n?ha.” „Nii et sind huvitab ajalugu!” naeratab mees ja p??rab oma j??siniste silmade pilgu Gloriale. Kui Gloria mehele silma vaatab, tekib tal tahtmine end kerra t?mmata ja peitu pugeda. Mehe juures on midagi hirmutavat. Gloria langetab otsekohe pilgu raamatule ja teeskleb lugemist. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=42843581&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.