Tappev t?de

Tappev t?de Karen Cleveland LKA anal??tik komistab Ameerika pinnal viibivaid Venemaa uinuvaid agente jahtides ohtliku saladuse otsa, mis paneb proovile tema ustavuse oma t??andja – ja naise perekonna suhtes.Mida peale hakata, kui k?ik, millesse sa uskunud oled, v?ib ?ht?kki valeks osutuda?Vivian Miller on oma ametile p?hendunud LKA vastuluureanal??tik, kelle ?lesandeks on Ameerika ?hendriikides tegutsevate Venemaa uinuvate agentide rakukeste avastamine.Naine t??tas edutamist ihaldades v?lja s?steemi, mille abil tuvastada vene agente, pealtn?ha t?iesti tavalist elu elavaid tavalisi inimesi.V?imaliku Venemaa operatiivt??taja arvutisse juurdep??su saanud Vivian komistab salajase kausta otsa, mis varjab infot Ameerikas tegutsevate salaagentide kohta. Paar hiirekl?psu ja k?ik, mida naine enda jaoks oluliseks peab – ta t??, abikaasa, isegi nende neli last – on korraga ohus.Vivian on andnud vande kaitsta oma riiki k?igi vaenlaste, nii v?lis- kui kodumaiste eest. Aga n??d seisab naine korraga silmitsi v?imatute valikutega. Keda saab naine usaldada, kui kaalukausil on ustavus ja reeturlikkus, riigitruudus ja -reetmine, armastus ja kahtlused? Originaal: Karen Cleveland Need to Know Ballantine Books New York Toimetanud Mari Tuuling Kaas: Piret J?risoo K?ik ?igused kaitstud. Copyright © 2018 by Karen Cleveland Autori?igus t?lkele: Piret Lemetti ja O? Eesti Raamat, 2018 www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti-Raamat ISBN 978-9949-658-39-8 ISBN 978-9949-658-40-4 (epub) Tr?kkinud Booksfactory Tr?kitud Poolas B. J. W.-le Armunud olles hakkame alati petma iseennast ja j?uame alati v?lja teiste petmiseni. Maailm nimetab seda romantikaks. OSCARWILDE Seisan kaksikute toa ukseavas ja vaatan l?bi v?revoodite vangikongi meenutavate pulkade, kuidas nad magavad, rahulikud ja ilms??tud. Tuba k?mbleb ??lambi pehmes oran?is kumas. M??bel ummistab tuba, seda on toa v?iksust arvestades ilmselgelt liiga palju. V?revoodid: ?ks vana, ?ks uus. M?hkimislaud ja m?hkmepakkide virnad. Raamaturiiul, mille me koos Mattiga juba v?ga ammu ise kokku panime. Selle riiulid on kaardus suurest hulgast raamatutest, mida v?iksin kahele vanemale lapsele peast ette lugeda ja mida olen lubanud rohkem lugeda ka kaksikutele, j?tkuks selleks vaid aega. Kuulen trepil Matti samme ja mu pihk t?mbub m?lupulga ?mber krampi. K?vasti, otsekui v?iks see piisavalt tugeva pigistamise korral haihtuda. K?ik muutuks taas endiseks. Viimased kaks p?eva oleksid ?ra kustutatud otsekui halb unen?gu. Aga see on endiselt alles: k?va, tugev, t?eline. Koridorip?rand kriuksub nagu ikka. Ma ei p??ra end ringi. Mees l?heneb mulle selja tagant, astudes nii l?hedale, et tunnen ta seebi, ta ?ampooni, tema l?hna, mis on alati kummaliselt tr??stiv olnud ja mis n??d ta mingil veidral p?hjusel veel v??ramaks muudab. Tajun ta k?hklemist. „Kas me saaksime r??kida?“ k?sib mees. Ta k?neleb vaikselt, kuid h??l on ometi piisavalt vali, et Chase end liigutaks. Poiss ohkab l?bi une ja rahuneb siis taas, keras, otsekui end kaitstes. Ma olen alati arvanud, et ta sarnaneb v?ga isaga: need t?sised silmad, mis k?ike t?hele panevad. N??d k?sin endalt, kas ma teda kunagi ?ldse p?riselt tundma ?pin, kas temagi suudab hoida nii r?nki saladusi, et need suudavad k?ik talle l?hedased inimesed l?mastada. „Mida siin ikka ?elda on?“ Matt astub sammukese l?hemale ja asetab k?e mu k?sivarrele. Nihkun eemale, et ta puudutusest p??seda. K?si j??b hetkeks ?hku viivlema ja langeb siis k?rvale. „Mida sa teha kavatsed?“ k?sib mees. Vaatan teist v?revoodit, seal magab selili, kinniste s??reotstega pid?aamas Caleb: ingellikud blondid lokid, k?ed ja jalad laiali nagu merit?hel. Ta peopesad on avatud, roosad huuled paokil. Tal pole aimugi, kui haavatav ta on, kui julm v?ib olla maailm. Olen lubanud teda alati kaitsta. Mina pakun talle tugevust, mis tal puudub, kindlustan k?ik v?imalused, tagan v?imalikult normaalse elu. Kuidas ma seda teha saan, kui mind tema juures ei ole? Ma teeksin oma laste jaoks ?ksk?ik mida. ?ksk?ik mida. Lasen s?rmedel lahti keerduda ja silmitsen m?lupulka, v?ikest ja mittemidagi?tlevat nelinurka. Nii v?ike, samas nii v?imas. Sel on v?imu parandada ja v?imu h?vitada. Kui m?tlema hakata, siis ?sna samamoodi nagu valel. „Sa tead, et mul pole valikut,“ ?tlen ja sunnin end talle otsa vaatama. Oma abikaasale, mehele, kes on mulle ?htaegu nii tuttav ja samas t?iesti v??ras. KAKS P?EVA VAREM 1. PEAT?KK „Halvad uudised, Viv.“ Kuulen Matti h??lt ja s?nu, mis iga?hele hirmu nahka ajaksid, kuid ta h??letoon on rahustav. Kerge, vabandav. Jah, asi on kahetsusv??rne, kuid sellega saab siiski toime tulla. Millegi t?sise puhul olnuks ta h??l raskem. Ta kasutanuks t?islauseid, t?isnime. Vivian, mul on halbu uudiseid. Surun telefoni kergitatud ?lanukiga vastu k?rva ja keeran end koos tooliga L-kujulise kirjutuslaua teise k?lje suunas, hallide laealuste arhiivikappide alla paigutatud arvuti poole. Juhin kursori ekraanil oleva ??kullikujulise ikooni juurde ja teen kl?psu. Kui tegemist on sellega, mida arvan olevat – tegelikult ma juba tean seda –, ei ole mul laua taga istumiseks enam kuigi palju aega j??nud. „Ella?“ k?sin. Mu pilk vilksab knopkadega k?rgete boksiseinte k?lge kinnitatud ja mind ?mbritsevas hallis meres ainsat v?rvilaiku pakkuva pliiatsijoonistuse poole. „Kolmk?mmend kaheksa koma kaks.“ Sulgen silmad ja t?mban s?gavalt hinge. Me ootasime seda. Pool ta klassist on haige olnud, doominokividena pudenenud, niisiis oli see vaid aja k?simus. Nelja-aastased ei hiilga eriti puhtuse pidamisega. Aga t?na? Pidi see just t?na juhtuma? „Veel midagi?“ „Ainult palavik.“ Mees vaikib hetkeks. „Anna andeks, Viv. Hommikul tundus k?ik h?sti olevat, kui ta ?ra viisin.“ Neelatan, et pitsitus kurgus j?rele annaks, ja noogutan, kuigi tean, et ta ei n?e mind. Igal teisel p?eval l?heks ta lapsele ise j?rele. Ta saab kodus t??d teha, v?hemalt teoreetiliselt. Mina mitte, ja kaksikute s?nni j?rel kasutasin ?ra kogu oma saadaoleva puhkuse. Aga t?na viib ta Calebi linna j?rjekordsete tohtrite juurde. Olen end n?dalaid s??dlaslikult tundnud, kuna j??n sellest ilma. Ja n??d j??n ma sellest ilma ning pean ikkagi kasutama puhkust, mida mul enam ei ole. „Ma j?uan tunni aja p?rast kohale,“ ?tlen. Lasteaia reeglite kohaselt on meil tund aega helistamise hetkest arvates. Osa ajast kulub autos?idu ja auto juurde k?ndimise peale – see on pargitud Langley hiiglaslike parkimisplatside tagumisse serva –, niisiis on mul t?nastele t??asjadele punkti panemiseks aega viisteist minutit. Viisteist minutit, mis ei lisandu negatiivsele puhkusesaldole. Heidan pilgu kellale ekraaninurgas – seitse minutit k?mme l?bi – ja siis libiseb mu pilk parema k??narnuki k?rval seisvale Starbucksi topsile, mille plastkaanes olevast avast kerkib auru. Lubasin endale v?ikest meelehead, laristasin kaua oodatud p?eva t?histades, varusin ees ootavateks roiutavateks tundideks k?tust. Lasin j?rjekorras seistes kaotsi v??rtuslikud minutid, mida oleks saanud kasutada digifailides kaevamiseks. Oleksin pidanud piirduma tavalise, turtsuva ja kruusi sisu pinnale heljuvaid kohvipuruebemeid j?tva kohvimasinaga. „Seda ma kooli rahvale ?tlesingi,“ s?nab Matt. „Kool“ on tegelikult lasteaed, koht, kus meie kolm noorimat last oma p?evi veedavad. Aga me oleme seda kooliks nimetanud alates ajast, mil Luke kolm kuud vana oli. Lugesin kuskilt, et see lihtsustab ?leminekut, v?hendab s??tunnet, mis k?ib kaasas oma lapse kaheksaks v?i k?mneks tunniks p?evas kellegi hoolde j?tmisega. Ei v?hendanud, aga k?llap on vanadest harjumustest raske vabaneda. J?rgneb veel ?ks paus ja ma kuulen Calebit taustal vadistamas. Kuulatan ja tean, et kuulatab ka Matt. Tundub, nagu oleksime end praeguseks seda tegema treeninud. Aga Caleb toob kuuldavale ?ksnes t?ish??likuid. Kaash??likud puuduvad endiselt. „Ma tean, et t?na pidi olema suur p?ev …“ t?hendab Matt viimaks ja j??b siis vait. Ma olen sellise vaikimise, laveeriva vestlusega avatud liinil harjunud. Ma eeldan alati, et keegi kuulab meid pealt. Venelased. Hiinlased. Just sel p?hjusel on Matt alati esimene, kellele koolist probleemi korral helistatakse. Mina pigem v?listaksin meie laste teatud isikuandmete vaenlaste k?rvu j?udmise. Te v?ite mind pidada paranoiliseks – v?i siis v?ite mind lihtsalt pidada CIA vastuluureanal??tikuks. Aga tegelikult on see ka enam-v?hem k?ik, mida Matt teab. Tal pole aimugi, et olen ?ritanud asjatult avastada venelaste uinunud agentide v?rgustikku. V?i et ma olen v?lja t??tanud metoodika ?limalt salajase programmiga seotud isikute tuvastamiseks. Tema teab vaid seda, et olen seda p?eva kuude kaupa oodanud. Ja et ma saan n??d l?puks teada, kas kaks aastat t??murdmist on end ?ra tasunud. Ja kas mul on v?imalus j?uda edutamiseni, mida me nii v?ga vajame. „Jah, noh,“ ?tlen hiirt edasi-tagasi liigutades ja vaadates, kuidas programm Athena end laadib. Kursor on liivakellakujuline. „T?na on oluline Calebi kohtumine spetsialistiga.“ Mu pilk p??rdub tagasi boksi seina ja erksav?rvilise pliiatsijoonistuse juurde. Ella joonistatud pilt meie perekonnast, kriipsujukude k?ed ja jalad kasvavad v?lja otse kuue ?mmarguse ja ?nneliku pea k?ljest. Luke’i pisut keerulisem pilt, mis kujutab ?htainsat inimest, j?medad sakilised kriipsud annavad v?rvi juustele ja riietele ning kingadele. Pildile on suurte tr?kit?htedega kirjutatud EMME. Ta oli seda joonistades superkangelastest vaimustuses. Mind on kujutatud keebiga, k?ed puusas, pluusil S-t?ht. Superemme. Tajun rinnus tuttavlikku ?ngi, survet, ?letamatut soovi nutta. Hinga s?gavalt, Viv. Hinga s?gavalt. „Maldiivid?“ k?sib Matt ja ma tunnen, kuidas naeratus mu huulile ilmub. Ta teeb seda alati, leiab viisi mind naeratama panna just siis, kui ma seda k?ige enam vajan. Heidan pilgu lauanurgal seisvale fotole meist kahest, see on mu peaaegu k?mne aasta tagune lemmik?lesv?te meie pulmadest. Me m?lemad oleme nii ?nnelikud, nii noored. Me r??kisime alati, et pageme k?mnendaks pulmaaastap?evaks m?nda eksootilisse paika. Selle v?imalusega ei saa me enam p?ris kindlasti arvestada. Aga unistada on lahe. Korraga lahe ja masendav. „Bora Bora,“ ?tlen. „See sobiks.“ Mees k?hkleb ja ma kuulen tekkinud vaikuses taas Calebit. Veel t?ish??likuid. Aa-aa-aa. Arvutan peas kokku, mitu kuud on Chase juba kaash??likuid kuuldavale toonud. Ma tean, et ei peaks seda tegema – seda kinnitavad k?ik arstid –, kuid teen ometi. „Bora Bora?“ kuulen selja tagant teeseldud uskumatust t?is h??lt. Katan telefoni mikrofoni k?ega ja p??ran end ?mber. See on Omar, mu ametivend FBIst, n?ol l?bustatud ilme. „Seda v?ib isegi agentuuri puhul raske p?hjendada olla.“ Ta n?ole kerkib muie. See on nakatav nagu ikka ja meelitab muige ka minu n?ole. „Mida sina siin teed?“ k?sin, k?si endiselt mikrofoni katmas. Kuulen, kuidas Caleb mulle k?rva laliseb. Seekord O-t?htedega. Oo-oo-oo. „Ma sain Peteriga kokku.“ Ta astub sammukese l?hemale ja s?tib end lauanurgale istuma. N?en l?bi mehe T-s?rgi ta puusal relvakabuuri kontuuri. „Ajastamine v?is, kuid ei pruukinud olla kokkusattumuslik.“ Mees heidab pilgu ekraanile ja ta muie taandub ?ige pisut. „See ju pidi juhtuma t?na, eks ole? Kell k?mme hommikul?“ Vaatan tumedat ekraani, kursor on endiselt liivakella kujuga. „Pidi k?ll.“ Lalin mu k?rvus vaikib. Keeran tooli Omarist ?ige pisut eemale ja eemaldan k?e mikrofonilt. „Kallis, ma pean l?petama. Omar on siin.“ „Tervita teda minu poolt,“ ?tleb Matt. „Ikka.“ „Kallis oled.“ „Sina samuti.“ Panen toru hargile ja p??rdun taas Omari poole, kes istub endiselt mu laual, teksades jalad v?lja sirutatud ja jalalabad pahkluude kohalt ristatud. „Matt tervitab,“ ?tlen mehele. „Aa, niisiis tema seobki sind Bora Boraga. Plaanite puhkust?“ Muie on t?isv?imsusel tagasi. „Teoorias,“ vastan innutult naerdes. See m?jub nii haletsusv??rselt, et tunnen puna p?skedele hiilimas. Mehe pilk peatub minul hetke v?rra pikemalt, seej?rel langetab ta selle ?nneks randmele. „No nii, k?mme minutit k?mme l?bi.“ Ta muudab jalgade asendit. Seej?rel kummardub ettepoole ning ta n?ost vaatab vastu varjamatu elevus. „Mis sul minu jaoks on?“ Omar on seda t??d minust kauem teinud. V?hemalt k?mme aastat. Ta on USAst uinunud agente otsinud, mina p??an paljastada neid, kes rakukesi juhivad. Kumbki meist pole seejuures edukas olnud. Mind h?mmastab alati, kui innukaks tal on sellele vaatamata ?nnestunud j??da. „Hetkel ei midagi. Ma pole veel isegi vaatama hakanud.“ Osutan peaga ekraani suunas, kus programm end endiselt laadib, ning kiikan seej?rel boksi seinale, laste joonistuste k?rvale kinnitatud mustvalge foto suunas. Juri Jakovlev. Lihav n?gu, kalk ilme. Veel m?ned kl?psud, ja ma olen tema arvutis. N?en seda, mida n?eb tema, liigun ringi nagu tema, tuhlan ta failides. Ja loodetavasti t?estan, et ta on Vene spioon. „Kes sa oled ja mida sa mu s?bra Vivianiga teinud oled?“ p?rib Omar naeratades. Tal on ?igus. Ilma Starbucksis sabas seismata oleksin ma punktipealt kell k?mme programmi sisse loginud. Mul oleks avanenud v?imalus v?hemalt m?ned minutid ringi vaadata. Kehitan ?lgu ja osutan ekraani poole. „Ma ?ritan.“ Seej?rel noogutan telefoni suunas. „Aga see peab nii v?i teisiti ootama. Ella on haige. Pean ta ?ra tooma.“ Mees hingab teatraalselt v?lja. „Lapsed. Vale ajastamise meistrid.“ Liikumine ekraanil p??ab mu t?helepanu ja ma veeretan tooli l?hemale. Athena sai viimaks laaditud. Ekraani k?lgedel on punased ribad, s?nade joru, k?ik t?histavad erinevaid juhtimisseadmeid, erinevaid alajaotuseid. Mida pikem tekstijada, seda k?rgem salastusaste. See siin on ikka paganama pikk. Kl?psan edasi, siis veel kord edasi. Iga kl?ps on kui kinnitus. Jah, ma tean, et tegemist on salastatud informatsiooniga. Jah, ma tean, et ei tohi seda avaldada, v?i mul tuleb v?ga pikaks ajaks vangi minna. Jah, jah, jah. Andke see informatsioon mulle juba k?tte. „N??d see tuleb,“ ?tleb Omar. Mulle meenub, et temagi on kohal, ning ma vaatan silmanurgast tema poole. Tema keerab pilgu teadlikult k?rvale ja v?ldib hoolega ekraani, et mulle privaatsust tagada. „Ma tunnen seda.“ „Ma loodan,“ pomisen. Ja nii see t?esti on. Kuid ma olen n?rvis. See metoodika on puhas ?nnem?ng. Suuremat sorti. Ma koostasin v?rbamises kahtlustatavate profiili: haridusasutused, uuringud ja kraadid, pangandus, reisid Venemaale ja mujale v?lismaale. J?udsin v?lja algoritmini ja tuvastasin viis mustriga k?ige paremini sobivat isikut. V?imalikud kandidaadid. Neli esimest osutusid valedeks valikuteks ja n??d on programmi saatus ohus. K?ik s?ltub Jurist. Viiendast kandidaadist. Tema arvutisse oli k?ige raskem sisse murda, tema osas oli mu kindlustunne algusest peale k?ige suurem. „Ja kui ka ei tule,“ ?tleb Omar, „siis tegid sa midagi, millega keegi teine pole siiani toime tulnud. Sa j?udsid eesm?rgile l?hedale.“ Spioonijuhtide otsimine on uus taktika. B?roo on aastaid ?ritanud leida uinunud agente endid, kuid nemad on end nii h?sti sisse s??nud, et see on sisuliselt v?imatu. Rakuke on ?les ehitatud nii, et uinunud agendid puutuvad kokku ?ksnes oma agendijuhiga, ning isegi temaga on kontaktid minimaalsed. Ja agentuur on keskendunud r?hmajuhtidele, neile t??pidele, kes kontrollivad agendijuhte, kes peavad sidet SVRiga, Vene luurega Moskvas. „L?hedale ei l?he arvesse,“ vastan vaikselt. „Sina tead seda paremini kui keegi teine.“ Umbes sel ajal, kui mina asjaga alustasin, oli Omar ambitsioonikas v?rske agent. Ta pakkus v?lja uue algatuse: ?leskutse ?hiskonda imbunud uinunud agendid „k?lma k?est ?ra tuua“, teha neile ettepanek end vastutasuks amnestia eest ?les anda. Tema p?hjendus oli see, et p?ris kindlasti on mitmeid tukkujaid, kes sooviksid oma kattevarjust reaalsuse kujundada, ja meil oleks v?imalik ?le jooksnud agentide k?est v?rgustikku imbumiseks piisavalt infot saada. Plaan lasti vaikselt k?iku ja n?dal hiljem astus uksest sisse Dmitri-nimeline mees. V?itis, et on kesktaseme agendijuht, andis meile programmi koha infot, mis klappis juba teadaolevaga: temasugused kontrollijad vastutavad iga?ks viie uinunud agendi eest, tema omakorda andis aru viie kontrollija eest vastutavale r?hmajuhile. T?iesti isetoimiv rakuke. See info pakkus meile v?gagi huvi. Seej?rel tulid t?iesti ennekuulmatud v?ited ja selline informatsioon, mis meile teadaolevaga mitte kuidagi ei klappinud, ja seej?rel mees kadus. P?rast seda hakkasime teda Peibutuspart Dmitriks kutsuma. See oli programmi l?pp. M?te sellest, et peaksime avalikult tunnistama uinuvate agentide olemasolu USAs ning meie v?imetust neid leida, ei l?inud juba alguses b?roo k?rgematele ametnikele h?sti peale. T?nu sellele asjaolule ja venelaste v?imalikule manipulatsioonile – meile valeinfot ette s??tvate topeltagentidega m?ngimisele – sai Omari plaan k?va kriitika osaliseks ja l?kati seej?rel tagasi. „Meile hakkab uksest ja aknast Dmitrisid kaela sadama,“ v?itsid suured ninad. Ja nii jooksis Omari kunagi nii paljut?otav karj??r ummikusse. Ta vajus unustusse ja r?hmas p?evast p?eva t?namatuid, ?rritavaid ja v?imatuid ?lesandeid t?ites. Ekraan muutub ja sellele ilmub v?ike Juri nimega ikoon. Oma sihtm?rkide nime n?gemine, teadmine, et meil on aken nende digiellu, privaatseks peetud informatsiooni juurde, tekitab minus alati p?nevusv?rinaid. Omar t?useb otsekui m?rgus?na peale. Ta teab, et oleme Jurini j?udmiseks pingutanud. Ta on ?ks v?hestest b?roo programmiga kursis olevatest agentidest – ja selle suurim toetaja, inimene, kes usub algoritmi ja minusse rohkem kui keegi teine. Kuid sellegipoolest puudub tal vahetu juurdep??s programmile. „Helista mulle homme, eks?“ ?tleb mees. „Teeme nii,“ vastan. Ta p??rdub minekule ja niipea, kui ma ta selga eemaldumas n?en, keskendan t?helepanu ekraanile. Teen ikoonil topeltkl?psu ja ekraanile ilmub punaste piirjoontega vaheliides, mis annab ?levaate Juri s?learvuti sisust, t?pse peegelpildi, mida mul on v?imalik lehitseda. Mul on enne minekule asutamist aega m?ni minut. Aga kiireks piilumiseks sellest piisab. Taust on tumesinine ja seda katavad erinevas suuruses ja erinevates sinistes varjundites mullid. Need on nelja korrap?rasesse ritta koondatud ikoonid, millest pooled esindavad kaustu. K?ik failinimed on kirillitsas; ma tunnen selle kirja k?ll ?ra, kuid lugeda ei oska. K?isin aastate eest vene keele kursusel algajatele, siis s?ndis Luke ja tagasi kooli ma ei j?udnudki. Valdan ?ksikuid elementaarseid fraase, tunnen ?ra teatud s?nu, kuid see on ka k?ik. ?lej??nu osas j??n lootma keelespetsialistile v?i t?lketarkvarale. Avan m?ned kaustad, seej?rel neis sisalduvad tekstidokumendid. Lehek?lgede kaupa tihedat kirillitsas teksti. Tunnen pettumust, kuigi tean, et see on tobe. Ei saa ju oodata, et Moskvas oma arvuti taga istuv venelane materjale inglise keeles kirja paneks: „Nimekiri Ameerika ?hendriikides salaoperatsioonidel osalevatest agentidest“. Ma tean, et minu otsitav materjal on kr?ptitud. Loodan leida m?nd vihjet, kaitstud faili, ilmselget viidet kr?ptimisele. Aastate jooksul k?rgemale tasemele sisse imbudes on selgeks saanud, et uinuvate agentide nimed on teada ?ksnes nende kontrollijatele ning neid salvestatakse elektroonilisel kujul kohapeal. Mitte Moskvas, kuna SVR – Venemaa v?imas v?lisluureteenistus – pelgab reeturite olemasolu ka omaenda organisatsioonis. Kardab neid koguni nii v?ga, et riskib pigem uinuvate agentide kaotamise kui nende nimede Venemaal s?ilitamisega. Ja meie teame, et kui kontrollijaga midagi juhtuma peaks, siis p??seb r?hmajuht elektroonilistele materjalidele ligi ning v?tab ?hendust Moskvaga, et saada sealt dekr?ptimiseks vajalik v?ti, mis on ?ks osa mitmekihilisest dekr?ptimisprotokollist. Moskva kood on meil olemas. Ainult dekr?ptida pole midagi olnud. Programm on t?iesti hermeetiline. Me ei suuda sellesse sisse murda. Me pole isegi selle otstarbega kursis, kui see peaks olemas olema. V?imalik, et tegu on mingi passiivse kollektsiooni v?i siis millegi kurjakuulutavamaga. Aga kuna meile on teada, et programmi juht annab aru Putinile endale, siis kaldun mina isiklikult viimast varianti uskuma – ja see teadmine ei lase mul ??siti magada. Silmitsen ekraani, mu pilk libiseb ?le iga faili, kuigi ma ei tea p?ris t?pselt, mida otsin. Ja siis n?en ma tuttavat kirillitsas kirjutatud s?na. Друзья. S?brad. Viimase rea viimane ikoon, ?mbrikukujuline. Teen sellel topeltkl?psu ja avaneb kaust, milles on loetelu viiest JPEGi kujutisest, muud ei midagi. Mu s?da hakkab kiiremini taguma. Viis. Igale kontrollijale allub viis tukkujat, seda infot on kinnitanud erinevad allikad. Ja siis see pealkiri. „S?brad“. Kl?psan esimese kujutise lahti. See on mittemidagi?tleva, ?mmarguste prillidega keskealise mehe n?opilt. Mind l?bistab p?nevusv?rin. Tukkujad on h?sti meie hulka sulandunud. Neist on sisuliselt saanud n?htamatud ?hiskonnaliikmed. See mees v?ib vabalt ?ks nendest olla. Loogika ?tleb mulle, et liigseks elevuseks pole p?hjust; k?ik meie luureandmed kinnitavad, et uinunud agentide toimikud on kr?ptitud. Kuid mu k?hutunne ?tleb, et me oleme millegi suure j?lile j?udmas. Avan teise faili. Naine, oran?id juuksed, erksinised silmad, lai naeratus. J?lle n?opilt, j?lle v?imalik uinunud agent. Vahin teda ainiti. Mu peas kummitab m?te, mida ?ritan edutult eirata. Need on k?igest pildid. Pole nende andmeid, ei midagi sellist, mille abil rakukese juht saaks nendega ?hendust v?tta. Aga ikkagi. „S?brad“. Pildid. Ehk Juri ei olegi tabamatu agendijuht, keda ma paljastada lootsin, inimene, kelle leidmisele agentuur ressursse kulutas. ?kki on ta v?rbaja? Ja need viis inimest v?ivad olulised olla. N?iteks sihtm?rgid? Teen kolmandal kujutisel topeltkl?psu ja mu ekraanile ilmub n?gu. Portreefoto, l?hiv?te. Nii tuttav, nii ootusp?rane – ja ometi t?iesti vale, kuna see ei peaks siia kuuluma. Pilgutan silmi, korra, teisegi, mu aju ?ritab n?htu ja selle t?henduse vahele sidet luua. Seej?rel v?iksin vanduda, et aeg peatub. J?ised s?rmed klammerduvad ?mber mu s?dame ja pigistavad ning ma kuulen ?ksnes vere kohinat k?rvades. Ma vaatan n?kku omaenda abikaasale. 2. PEAT?KK Sammud tulevad l?hemale. Ma kuulen neid isegi l?bi oma peas kumisevate s?damel??kide. Mu aju t?itev h?mu kristalliseerub hetkega ?heksainsaks korralduseks. Peida see ?ra. Juhin kursori pildi nurgal olevale ristikesele ja kl?psan ning Matti n?gu kaob. P??rdun heli ja mu boksi avatud seina poole. See on Peter, kes parasjagu l?heneb. Kas ta n?gi seda? Kiikan uuesti ekraanile. Pilte ei ole, on vaid avatud kaust ja viis tekstirida. J?udsin ma selle ?igel ajal sulgeda? Kiusakas h??leke mu peas k?sib, miks see oluline on. Miks ma tundsin vajadust midagi peita. See on Matt, minu abikaasa. Kas ma ei peaks t?ttama julgeolekuosakonda uurima, miks on venelastel tema pilt? Mu maos hakkab kerkima okselaine. „Koosolekule tuled?“ k?sib Peter, ?ks kulm paksude raamidega prillide kohale kergitatud. Ta seisab minu ees, jalas mokassiinid ja triigitud khakiv?rvi p?ksid, seljas rinnust pisut kiskuv n??pidega pluus. Peter on meie vanemanal??tik, N?ukogude perioodi j??nuk, kes on viimased kaheksa aastat mu mentor olnud. Pole kedagi teist, kes Vene vastuluurega nii h?sti kursis oleks. Ta on vaikne ja vaoshoitud, oleks v?imatu temast mitte lugu pidada. Mehe ilme on t?iesti igap?evane. Ta lihtsalt esitas k?simuse. Kas ma tulen hommikusele koosolekule? Ei usu, et ta midagi n?inud oleks. „Ei saa,“ vastan ja mu h??l tundub harjumatult kiledana. ?ritan seda madalamaks v?tta ja h??le v?rinat v?ltida. „Ella j?i haigeks. Ma pean ta ?ra tooma.“ Ta noogutab, pigem k?ll kallutab pead. Mehe n?oilme on rahulik ja h?irimatu. „Loodetavasti saab ta varsti terveks,“ ?tleb Peter ja p??rdub minekule, koosolekuruumi, klaasist seintega boksi suunas, mis sobiks pigem m?ne tehnoloogiaga tegeleva idufirma kui CIA peakorteri jaoks. J?lgin teda piisavalt kaua, et veenduda – ta ei vaata tagasi. P??rdun taas arvuti poole, mille ekraan on n??d t?hi. Mu jalad on n?rgaks muutunud, hingamine kiirenenud. Matti n?gu. Juri arvutis. Ja minu esmane reageering: peida see ?ra. Miks? Kuulen, kuidas mu meeskonnakaaslased koosolekuruumi suunas liiguvad. Minu boks asub sellele k?ige l?hemal ja k?ik peavad kohale j?udmiseks sellest m??duma. Harilikult on siin, boksiderea k?ige tagumises otsas vaikne, v?lja arvatud siis, kui inimesed suunduvad koosolekuruumi v?i selle taga asuvasse ?ksnes ametialaseks kasutamiseks m?eldud ruumi – see on koht, kuhu anal??tikud saavad end luku taha panna ja vaadata k?ige salajasemaid faile, mis sisaldavad sedav?rd v??rtuslikku ja raskesti k?ttesaadavat informatsiooni, et kui venelased peaksid selle meie k?tte sattumisest teada saama, otsiksid nad selle allika kindla peale ?les ja koristaksid ?ra. T?mban ?he, seej?rel teise korra ebakindlalt hinge. P??rdun l?henevate sammude suunas. Esimene on Marta. Talle j?rgnevad k?rvuti k?ndides ja omavahel vaikselt juteldes Trey ja Helen. Rafael ja Bert, meie ?ksuse juht, kes tegeleb valdavalt dokumentide redigeerimisega. Tegelik boss on Peter, ja seda teavad k?ik. Me seitse oleme uinunud agentidega tegelev ?ksus. Tegelikult ?sna veider seltskond, kuna meil pole vastuluurekeskuse Venemaa divisjoni ?lej??nud r?hmadega suurt midagi ?hist. Neil on informatsiooni nii palju, et nad ei tea, mida sellega pihta hakata; meil pole sisuliselt mitte midagi. „Tuled ka?“ k?sib Marta mu boksi juures peatudes ja k?tt seina vastu toetades. Kui ta r??kima hakkab, uhkab minust ?le piparm?ndi ja suuvee pahvakas. Naise silmade all on kotid, need on kaetud paksu peitekreemi kihiga. Selle p?hjal v?ib oletada, et ta l?ks eile napsitamisega liiale. Martha on endine luureohvitser, armastab viskit ning samav?rra meeldib talle v?lit??del veedetud hiilgeaegu taas l?bi elada. Ta ?petas mulle kunagi, kuidas krediitkaardi ja koti p?hjast leitud juukseklambriga, mis balletitunnis Ella juukseid ohjab, lukku muukida. Raputan pead. „Laps j?i haigeks.“ „Oh neid pisikuid.“ Ta langetab k?e ja liigub edasi. Naeratan teistele m??dujatele. Siin on k?ik tavaline. Kui nad on k?ik klaaskuubikusse kogunenud ja Bert ukse kinni t?mbab, p??rdun taas ekraani poole. Failid, kirillitsar?gastik. Ma v?risen. Vaatan kella ekraaninurgas. Oleksin pidanud juba kolm minutit tagasi lahkuma. Kramp mu k?hus pitsitab aina k?vemini. Ma ju ei saa praegu lahkuda. Kuid mul pole valikut. Kui ma Ellale j?releminekuga hilinen, t?hendab see teist hoiatust. Kolmas veel, ja ongi k?ik: selle kooli igas klassis on ootej?rjekorrad ja nad viskaks meid pikemalt m?tlemata v?lja. Ja mida mu paigalej??mine p??staks? On vaid ?ks v?imalus kindlalt teada saada, miks Matti pilt siin on, ja t?iendavate failide l?bivaatamine sellele kaasa ei aita. Neelatan iiveldust tundes ja panen Athena kinni, seej?rel l?litan arvuti v?lja. Siis kahman koti ja suundun ukse poole. Matt on sihtm?rgiks valitud. Selleks ajaks, kui ma j??purikaks muutunud s?rmedega autoni j?uan, hinge?hk v?ikesteks valgeteks pilvedeks muutumas, olen selles veendunud. Ta poleks sugugi esimene. Venelased on viimasel aastal tavalisest agressiivsemad olnud. See algas Martaga. Ida-Euroopa aktsendiga r??kiv naine sokutas end talle trennis s?braks, nad tegid O’Neill’sis m?ned napsid. Paari joogi j?rel k?sis naine Martalt tseremoonitsemata, kas too oleks huvitatud j?tkama nende „s?prust“ t??st r??kides. Marta keeldus ja ei n?inud naist enam kordagi. J?rgmine oli Trey. Ta polnud sel ajal veel kapist v?lja tulnud ja k?is t??alastel ?ritustel alati koos oma „korterikaaslase“ Sebastianiga. ?hel p?eval n?gin vapustatud ja kaamet meest ?lemisele korrusele julgeolekuteenistusse minemas. Hiljem kuulsin kohaliku kobrulehe vahendusel, et talle oli postiga saadetud ?antaa?ipakett: fotod neist kahest kompromiteerivates asendites koos ?hvardusega need kohtumisest keeldumise korral ta vanematele edasi saata. Niisiis pole sugugi liialdus m?elda, et venelased teavad, kes ma olen. Ja seda teades oleks Matti isiku v?lja selgitamine nende jaoks k?kitegu. Meie n?rkade kohtade leidmine samuti. Keeran s??tev?tit ja Corolla toob kuuldavale tavap?rase l?mbuva k?hina. „Mine k?ima,“ pomisen uuesti v?tit keerates ja kuulen, kuidas mootor ?hku ahmides ellu ?rkab. Paar sekundit hiljem tabab mind ventilatsiooniavadest v?lja paiskuv j?ise ?hu juga. Sirutan k?e ja keeran temperatuurinupu maksimumi peale, h??run k?si ja asun seej?rel tagurdama. Peaksin mootoril soojeneda laskma, kuid selleks pole aega. Aega pole kunagi piisavalt. Corolla on Matti auto, see kuulus talle juba enne meie kohtumist. Masin on pehmelt ?eldes hinge vaakumas. Me vahetasime minu vana auto mu raseduse ajal kasutatud v?ikebussi vastu. See on pereauto ja sellega s?idab Matt, kuna laste toomine ja viimine on suuremalt jaolt tema peal. S?idan mehhaaniliselt, otsekui oleksin puuga p?he saanud. Mida kaugemale ma j?uan, seda teravamalt annab kramp k?hus tunda. Mind ei pane muretsema t?siasi, et nad on Matti sihikule v?tnud. Asi on selles s?nas. „S?brad“. Kas see ei viita teatavale kaasosalusele? Matt on tarkvarainsener. Tal pole aimugi, kui rafineeritud on venelased. Kui j?hkrad nad v?ivad olla. Kuidas nad leiavad ?les k?ige v?iksema prao, k?ige tillema m?rgi tema v?imalikust valmisolekust nendega koost??d teha, ning asuvad seda ?ra kasutama ja v??nama, et sundida teda veelgi enamat tegema. J?uan kooli kaheminutise ajavaruga. Majja sisse astudes tabab mind sooja ?hu pahvak. Direktor, teravate n?ojoonte ja alati hukkam?istva ilmega naine, vaatab demonstratiivselt kella poole ja l?kitab mulle karmi pilgu. Ma pole kindel, kas ta tahaks k?sida: „Kus te nii kaua olite?“ v?i ?elda: „Kui te peate talle nii vara j?rele tulema, oli ta ilmselgelt juba kooli tulles haige.“ Naeratan naisest m??dudes talle vabandavalt ja loiult, kuigi sisimas ma karjun. Jumal hoidku, mis Ellal ka viga poleks, k?lge korjas ta selle siit. K?nnin m??da laste piltidega kirjatud seintega koridori – k?sitsi tr?kitud j??karud ja sillerdavad lumehelbed ja akvarellidega maalitud kindad –, aga mu m?tted on mujal. S?brad. Kas Matt tegi midagi sellist, mis tekitas neis arvamuse, et mees on valmis nende heaks t??tama? Neil on vaja ?ksnes k?ige v?iksemat vihjet. Midagi, mida ?ra kasutada, ?ksk?ik mida. J?uan Ella klassiruumini. See on t?is tillukesi toole ja istumispesakesi ja m?nguasjakaste, t?eline p?hiv?rvide plahvatus. T?druk on ruumi k?ige kaugemas otsas, istub ?ksinda v?ikesel erkpunasel diivanil, k?vade kaantega pildiraamat s?les lahti. Tundub, et ta on teistest lastest eraldatud. Tal on jalas lillakaspunased retuusid, mis ei tule sugugi tuttavad ette; m?letan ?hmaselt, et Matt mainis temaga poes k?imist. Muidugi ta tegi seda. T?druk viskab oma riietest v?lja kasvada nagu malts. Astun v?ljasirutatud k?te ja ?lepingutatud naeratusega lapse juurde. Ta t?stab pilgu ja silmitseb mind valvsalt. „Kus issi on?“ T?mban sisimas pea ?lgade vahele, kuid ei lase naeratusel n?olt kaduda. „Issi l?ks Calebiga arsti juurde. T?na tulin mina sulle j?rele.“ Ta sulgeb raamatu ja asetab selle riiulile. „Hea k?ll.“ „Kas ma kalli saan?“ Mu k?ed on endiselt v?lja sirutatud, kuigi hakkavad longu vajuma. Ta silmitseb neid hetke ja astub seej?rel mu k?te vahele. Surun ta tugevasti enda vastu ja peidan n?o ta pehmetesse juustesse. „Mul on v?ga kahju, et sa end kehvasti tunned, kullake.“ „Ema, mul pole h?da midagi.“ Ema? Mul j??b hetkeks hing kinni. Alles t?na hommikul nimetas ta mind emmeks. Palun teeme nii, et ta ei l?peta mu emmeks kutsumist. Ma pole selleks valmis. Eriti mitte t?na. P??ran end talle otsa vaatama ja manan n?ole j?rjekordse naeratuse. „Otsime su venna ?les.“ Ella istub v?ikelaste ruumi ukse taga pingil, kuniks ma sisse Chase’i ?ra tooma l?hen. Ruum tekitab minus t?na niisama suurt masendust nagu seitsme aasta eest, kui ma Luke’i esimest korda siia t?in. M?hkimislaud, v?revoodite rivi, beebitoolide rivi. Chase on parasjagu p?randal, kui ma sisse astun. ?ks ta ?petajatest, see noor, napsab ta enne mu lapseni j?udmist s?lle, kallistab teda ja musitab poisi p?ski. „Ta on nii armas poiss,“ ?tleb ta mulle naeratades. Tunnen seda vaadates armukadedusetorget. See on naine, kes n?gi last tegemas esimesi samme, kelle k?te vahele ta esimest korda tatsas, sellal kui mina t??l olin. Ta m?jub koos lapsega nii loomulikuna, n?ib end nii vabalt tundvalt. Aga eks ta nii olegi. Tema veedab terve p?eva lapse seltsis. „Jah, on k?ll,“ ?tlen ja mu s?nad k?lavad piinlikkust tekitavalt. Topin m?lemal lapsed puhevil jopedesse, panen neile m?tsid p?he – v?ljas on t?na m?rtsikuu kohta ebanormaalselt k?lm – ja panen nad seej?rel turvatoolidesse, k?vadesse ja nii kitsastesse, et neid Corolla tagumisele istmele kolm t?kki ?ra mahub. Head ja turvalised istmed asuvad v?ikebussis. „Kuidas su hommik m??dus, kullake?“ k?sin parkimisplatsilt v?lja tagurdades ja tahavaatepeeglis Ella poole kiigates. Ta on hetke vait. „Mina olin ainus t?druk, kes joogatundi ei l?inud.“ „K?ll on kahju,“ ?tlen ja taipan niipea, kui s?nad on mu suust v?lja pudenenud, et need polnud ?iged, ma pidanuksin ?tlema midagi muud. J?rgnev vaikus on raske. Sirutan k?e stereos?steemi nupu poole ja keeran lastemuusika m?ngima. Heidan taas pilgu tahavaatepeeglisse ja n?en, et Ella vaatab vaikides aknast v?lja. Peaksin esitama j?rgmise k?simuse, ta p?eva puudutavasse vestlusse kaasama, kuid ei ?tle midagi. Ma ei saa seda fotot oma peast v?lja. Matti n?gu. Minu meelest oli see v?rdlemisi v?rske pilt. Tehtud millalgi viimase aasta jooksul. Kui kaua nad on teda, meid j?lginud? Teekond koolist koju on l?hike ja lookleb l?bi kvartalite, mis on kui vastuolude l?bil?ige: v?rskelt ehitatud kataloogimajad vaheldumisi vanemate majadega, sellistega, nagu meie oma. See on kuue inimese jaoks liigagi v?ike ja nii vana, et see v?inuks olla lapsep?lvekoduks mu vanemate ealistele inimestele. D. C. ??relinnad on oma kalliduse poolest kurikuulsad ja Bethesda on neist ?ks hullemaid. Aga samas asuvad siin m?ned riigi parimatest koolidest. Me j?uame meie asjaliku karbikujulise kahekohalise garaa?iga maja juurde. Maja ees on v?ike katusega terrass, mille laskis juurde ehitada eelmine omanik ja mis tegelikult selle ?ldilmega sugugi ei sobi ja mida me ei kasuta nii palju, nagu peaks. Me ostsime selle maja siis, kui ma Luke’i ootasin, ja koolid tundusid hullumeelset hinda ?igustavat. Vaatan meie v?lisukse l?hedal rippuvat Ameerika lippu. Matt pani selle lipu ?les. Vahetas v?lja eelmise, mis oli luitunud. Ta ei oleks n?us meie riigi vastu t??tama. Ma tean, et ei oleks. Aga kas ta siiski tegi midagi? Kas piisavalt selleks, et panna venelasi uskuma, nagu v?iks ta seda teha? ?he asja tean ma p?ris kindlalt. Ta valiti sihtm?rgiks minu p?rast. Mu t?? p?rast. Ja sellep?rast ma ju pildi ?ra peitsingi, kas pole? Kui ta peaks h?das olema, on see minu s??. Ja ma pean tegema k?ik v?imaliku ta sellest v?lja aitamiseks. Lasen Ellal diivanil istudes j?rjest multifilme vaadata. Harilikult piirdume ?heainsa osaga, mis on nagu ?htus??gij?rgne maiustus, kuid ta on haige ja minu m?tted keerlevad ?ksnes pildi ?mber. Chase magab ja t?druk on teleka ees, niisiis koristan ma k??ki. P?hin puhtaks t??pinnad, need sinised, mille me vaba raha olemasolu puhul v?lja vahetaks. N?hin pliidi kolme veel t??tava p?leti ?mbert plekituks. Teen korda plastkarpe t?is k??gikapi, viin kaaned ja karbid kokku ja laon sobiva suuruse korral ?ksteise sisse. P?rastl?una saabudes topin lapsed riidese ja me l?heme bussipeatusesse Luke’ile vastu. Tema tervitus ei erine Ella omast: „Kus issi on?“ „Issi l?ks Calebiga arsti juurde.“ Teen talle kerge eine ja olen kodut??de tegemisel abiks. Matemaatika t??vihik, kahekohaliste arvude liitmine. Ma ei teadnudki, et nad tegelevad juba kahekohaliste arvudega. Harilikult on talle abiks Matt. Ella kuuleb enne mind, kuidas Matt v?tit lukuaugus keerab, ja tormab v?lisukse poole, p?rkudes diivanilt minema nagu kuul. „Issi!“ h??ab t?druk, kui mees ukse avab, Caleb ?hele ja toidukott teisele k?sivarrele toetatud. Ometi ?nnestub tal mingit moodi k?kitada ja t?drukut kallistada ning k?sida, kuidas too end tunneb, ise samal ajal Calebil jopet seljast sikutades. Miskit moodi m?jub naeratus ta n?ol siiralt, see ongi siiras. Ta ajab end sirgu ja longib minu juurde ning m?tsatab huultele kerge musi. „Tere, kallis,“ ?tleb mees. Ta kannab teksaseid ja kampsunit, mille ma talle eelmisteks j?uludeks kinkisin: pruun kampsun, mille kaeluses on lukk, ja selle peal jakk. Ta aetab toidukoti k??giletile, kohendab Calebit puusal. Ella klammerdub ta jala k?lge, mees silitab vaba k?ega t?druku pead. „Kuidas l?ks?“ Sirutan k?ed Calebi poole ja olen vaat et ?llatunud, kui poiss varmalt end nende vahele nihutab. Kallistan last ja suudlen laste?ampooni magusat l?hna sisse hingates ta pealage. „Tegelikult h?sti,“ ?tleb Matt jakki seljast v?ttes ja seda k??gilauale pannes. Ta astub Luke’i juurde ja sasib tolle juukseid. „Tere, j?mm.“ Luke vaatab n?ost s?rades isa poole. N?en hambareas, esimese ?ra tulnud hamba kohal, t?hja mulku; hammas l?ks enne, kui ma t??lt koju j?udsin, padja alla peitu. „Tere, paps. Kas me palli hakkame m?ngima?“ „Varsti. Mul on vaja k?igepealt emaga r??kida. Kas sa oma loodus?petuse projekti said tehtud?“ Kas ta peab loodus?petuses mingit projekti tegema? „J??h,“ vastab Luke ja vaatab siis vilksamisi minu poole, otsekui oleks ta minu sealviibimise unustanud. „R??gi t?tt,“ ?tlen, ja mu h??l on teravam, kui ma soovinuks. Mu pilk kohtub Matti omaga ja ma n?en, kuidas ta kulmud ?ige pisut kerkivad. Kuid ta ei ?tle midagi. „Ma m?tlesin oma loodus?petuse projekti peale,“ kuulen Luke’i pomisemas. Matt astub minu juurde ja naaldub vastu k??gilauda. „Doktor Misrati on edasiminekuga v?ga rahul. EKG tulemused olid head. Ta tahab meid kolme kuu p?rast uuesti n?ha.“ Kallistan Calebit uuesti. Viimaks ometi head uudised. Matt hakkab toidukotti t?hjaks tegema. Gallon piima. Pakk kanarindu, k?lmutatud k??giviljad. K?psised pagarit??kojast – need, mida ma alati palun tal mitte osta, kuna neid ise k?psetada tuleb mitu korda odavam. Ta ?miseb omaette mingit viisijuppi, mida ma ?ra ei tunne. Ta on ?nnelik. Ta ?miseb alati ?nnelik olles. Mees kummardub, v?tab alumisest sahtlist poti ja panni, asetab need pliidile. Suudlen teda j?lgides veel kord Calebit. Kuidas ta selle k?igega nii edukalt toime tuleb? Kuidas on v?imalik nii paljude pallidega ?ongleerida ja seejuures mitte ?htki maha pillata? P??rdun k?rvale, Ella poole, kes on taas diivanil. „Kas sul on seal k?ik h?sti, kullake?“ „Jah, ema.“ Kuulen, kuidas Matt tegevuse katkestab, ta lausa tardub. „Ema?“ t?hendab ta vaikselt. Ma p??ran end ringi ja n?en ta n?ol murelikku ilmet. Kehitan ?lgu, kuid olen kindel, et ta n?eb mu silmades solvumist. „K?llap t?na on see p?ev k?es.“ Ta paneb riisikarbi k?est ja kallistab mind ning korraga ?hvardab kogu see emotsioonide m??r, mis minu sees tekkinud on, kolinaga kokku variseda. Tunnen ta s?damel??ke, ta soojust. Mis juhtus? tahaksin k?sida. Miks sa mulle midagi ei r??kinud? Neelatan, hingan s?gavalt sisse, t?mbun eemale. „Kas ma saan ?htus??giga abiks olla?“ „Mul on k?ik juba tehtud.“ Ta p??rab end ringi, reguleerib praeahju temperatuuri ning seej?rel n?jatub ettepoole ja napsab laual seisvalt metallriiulilt veinipudeli. Vaatan, kuidas ta selle lahti korgib ja seej?rel kapist klaasi v?tab. Valab ?he klaasi ettevaatlikult t?is. Ulatab selle mulle. „V?ta ?ks naps.“ Kui sa vaid teaksid, kui v?ga ma seda vajan. Naeratan talle napilt ja r??pan klaasist lonksu. Korraldan laste k?tepesu, s?tin beebid s??gitoolidesse, teine teise lauaotsa. Matt laob kaussidesse vokirooga ja asetab need meie ette lauale. Ta lobiseb millestki Luke’iga ja ma manan n?ole sobivaid ilmeid, otsekui osaleksin jutuajamises, kuid mu m?tted on kusagil mujal. Ta on t?na nii ?nnelik. Ta on vist viimasel ajal ?ldse kuidagi ?nnelikum olnud? N?en oma vaimusilmas pilti. Kausta nime. „S?brad“. Ta ju ei andnud ometi millekski n?usolekut? Aga me r??gime praegu venelastest. Piisas sellest, kui ta andis neile m?ne imepisikese v?imaluse, v?ikseimagi m?rgi, et v?ib seda kaaluda, ja nad asuvad tegutsema. Minus kirvendab adrenaliin, tunnen midagi, mida v?ib kirjeldada ebalojaalsusena. See m?te ei tohiks mulle isegi p?he tulla. Aga tuleb. Ja ?ks mis kindel, raha on meil tarvis. Mis siis, kui mees arvas, et osutab meile teene, leiab veel ?he sissetulekuallika? ?ritan meenutada viimast korda, mil me raha p?rast t?litsesime. P?rast seda tuli Matt j?rgmisel p?eval koju, kaasas pilet Powerballi loosimisele, ja kinnitas selle k?lmkapi k?ljes oleva magnettahvli nurga alla. Kirjutas tahvlile „Anna andeks“ ja joonistas selle k?rvale v?ikese naerun?o. Mis siis, kui nad ?ritasid teda ?nge v?tta, ja mehe meelest oli see v?rreldav lotov?iduga? Mis siis, kui ta isegi ei tea, et teda ?ritati ?nge v?tta? Kui teda veeti ninapidi, pandi arvama, et ta kaalub mingit igati seaduslikku lisat??d, mis aitaks meil ots otsaga kokku tulla? Jumal k?ll, k?ik taandub alati rahale. Kuidas ma ei v?i seda kannatada, et k?ik alati rahale taandub. Kui ma sellest teadnud oleksin, siis oleksin k?skinud tal kannatlikuks j??da. K?ik hakkab paremini minema. Praegu on olukord rahaga keeruline. Aga Ella on juba lasteaiaealine, kaksikud kasvavad peagi s?imeeast v?lja ja lasteaiatasu ei ole nii suur. Oleme j?rgmiseks aastaks paremas seisus. Palju paremas. See aasta on lihtsalt raske olnud. Me teadsime, et see aasta kujuneb raskeks. Mees r??gib n??d Ellaga ja t?druku armas vaikne h??leke tungib l?bi udu mu teadvusesse. „Ma olen ainuke t?druk, kes joogatundi ei l?inud,“ ?tleb ta sama lause, mida mina autos kuulsin. Matt v?tab suut?ie toitu, m?lub seda hoolikalt ja j?lgib kogu selle aja t?drukut. Hoian ta vastust oodates hinge kinni. Viimaks neelab mees suu t?hjaks. „Ja mis tunde see sinus tekitas?“ T?druk kallutab pea ?ige veidi viltu. „Vist ei olnud hullu. Ma sain jutu lugemise ajal esimeses reas istuda.“ Vahin teda ?ksisilmi, kahvel ?hus tardunud. See ei l?inud talle korda. Tal ei olnud vaja kuulda, et k?ll on kahju. Kuidas Matt ometi alati ?iged s?nad leiab, teab t?pselt, mida ?elda? Chase p?hib pontsakate toidust m??rdunud k?tega oma ?htus??gi j??ke p?randale ja Caleb hakkab naerma ning lajatab k?tega vastu oma kandikut, nii et soust ?hku paiskub. Matt ja mina t?ukame tooli korraga lauast eemale, t?useme, et paberk?ter?tikud v?tta, ning hakkame selleks ajaks h?sti k?tte ?pitud v?tetega tandemkoristuse korras toiduraasude ja soustiga kaetud n?gusid ja k?si rookima. Lubame Luke’il ja Ellal lauast lahkuda ja nad tuiskavad elutuppa. Kui oleme kaksikud puhtaks saanud, viime nemadki elutuppa ja asume k??ki koristama. Katkestan toiduj??ke plastkarpidesse k?hveldades oma tegevuse, et veiniklaasi uuesti t?ita. Matt vaatab k??gilauda n?hkides minu poole ja l?kitab mulle k?siva pilgu. „Raske p?ev?“ „Natuke k?ll,“ vastan ja ?ritan m?elda, kuidas ma sellele k?simusele eile vastanuksin. Kui palju enamat oleksin ma r??kinud? Muidugi ei r??gi ma Mattile midagi salastatut. Ainult naljakaid lugusid kaast??tajatest. Teinekord poetan vihjeid, r??gin selliste asjade puhul nagu t?nane infopomm ?mber nurga. Aga need on vaid t?hised raasukesed. Ei midagi sellist, mis venelastele huvi pakuks. Ei midagi sellist, mille eest nad oleksid valmis maksma. Kui k??k viimaks puhas v?lja n?eb, viskan viimase paberk?ter?ti pr?gikasti ja vajun laua ??rde toolile. Vaatan seina, t?hja seina. Kui palju aastaid oleme n??dseks selles kohas elanud ja see on ikka samasugune. Mu k?rvu kostavad elutoas m?ngiva teleka h??led, parasjagu n?idatakse multifilmi koletisautodest, mis Luke’ile meeldib. ?he kaksiku m?nguasja tekitatud tasane meloodia. Matt tuleb minu juurde, t?mbab laua alt tooli, v?tab istet. Ta j?lgib mind, n?ol murelik ilme, oodates, et ma r??kima hakkaksin. Ma pean midagi ?tlema. Mul on vaja teada. Teine v?imalus oleks minna otseteed Pete’i juurde julgeolekuosakonda ja neile avastatust r??kida. Anda neile luba mu abikaasat uurima hakata. Sellele k?igele peab olema mingi s??tu selgitus. Talle pole veel l?henetud. V?i on, aga ta pole sellest aru saanud. Ta pole millekski n?usolekut andnud. P?ris kindlasti ei ole ta millekski n?usolekut andnud. Joon klaasi t?hjaks. Seda lauale tagasi pannes v?riseb mu k?si. Vaatan teda ainiti, teadmata, mida ?elda. V?iks ju arvata, et olen p?rast k?iki neid tunde midagi v?lja m?elnud. Ta n?oilme on t?iesti avatud. K?llap ta aimab, et midagi suurt on tulekul. Olen kindel, et ta loeb seda k?ike mu n?ost. Kuid ta ei paista ?ldse n?rvis olevat. Ta ei n?e kuidagi teistsugune v?lja. Ta n?eb endiselt v?lja nagu Matt. „Kui kaua sa venelaste heaks t??tanud oled?“ k?sin. Need s?nad on toored, l?bim?tlematud. Aga n??d on need v?lja ?eldud ja niisiis j?lgin teraselt mehe n?gu, kuna ta ilme on hetkel mu jaoks s?nadest olulisem. Kas sellest peegeldub vastu aus arusaamatus? Halvakspanu? H?bitunne? Ei midagi sellist. Ta n?os ei vilksata ainsatki emotsiooni. See ei muutu. Ja just seet?ttu s??stab minust l?bi hirmunool. Mees vaatab mind rahulikult. Viivitab enne vastamist pisut liiga pikalt, kuid ainult pisut. „Kaksk?mmend kaks aastat.“ 3. PEAT?KK Mul on tunne, nagu oleks p?rand mu jalgade alt kadunud. Otsekui kukuksin, heljuksin, ripuksin kaalutuna mingis ruumis, samal ajal iseennast k?rvalt j?lgides, vaadates, kuidas k?ik aset leiab, ise selles osalemata, kuna miski sellest ei toimu p?riselt. Mu k?rvad kumisevad, see heli on veidralt plekine. Ma ei oodanud jaatavat vastust. Neid s?nu ?eldes, teda v?imalikest k?ige hullemas ?leastumises s??distades eeldasin, et ta v?tab omaks midagi v?hemat. Ta v?inuks ?elda: „Jah, ma kohtusin kunagi mingi t??biga. Aga Viv, ma vannun, et ei t??ta nende heaks.“ V?i siis ?iglane pahameel: „Kuidas sa ?ldse v?id millelegi sellisele m?elda?“ Jaatavat vastust ma ei oodanud. Kaksk?mmend kaks aastat. Keskendun numbrile, kuna selles on midagi k?egakatsutavat, midagi konkreetset. Kolmk?mmend seitse miinus kaksk?mmend kaks. Ta pidi sel ajal olema viisteist aastat vana. K?ima Seattle’is g?mnaasiumis. Selles pole mingitki loogikat. Viieteistk?mne aasta vanusena m?ngis ta noortemeeskonnas pesapalli. Kooliorkestris trompetit. Niitis raha teenimiseks naabrite muru. Ma ei saa sellest aru. Kaksk?mmend kaks aastat. Surun s?rmed vastu meelekohti. Kumin peas ei lakka. Tundub, nagu v?rsuks seal midagi, mingi taipamine, kuid see on niiv?rd kohutav, et mu aju t?rgub seda vastu v?tmast, ma ei suuda tunnistada, et see t?ele vastab, kuna siis variseks terve mu maailm kokku. Kaksk?mmend kaks aastat. Ja siis vuhiseb mu peast l?bi rida ?hest vanast luureandmete raportist. Programmiga kursis olev SVR teabeallikas. Nad v?rbavad isegi viieteistk?mneaastaseid lapsi. Sulgen silmad ja surun s?rmi veel tugevamini vastu meelekohti. Matt ei ole see, kellena end esitleb. Minu abikaasa on p?randaalune venelaste agent. Saatuse poolt ette m??ratud. Just selliseks olin ma meie kohtumist alati pidanud. S?ndmuseks, mis sobiks m?nda filmi. See juhtus p?eval, mil ma kolisin Washingtoni. Juulikuisel esmasp?evahommikul. Olin koidikul Charlottesville’ist teele asunud, kogu maine vara Accordi topitud. Olin oma vilkuvate ohutuledega autoga teise auto kinni parkinud. Auto seisis logisevate tulet?rjeredelitega ehitud vana telliskivimaja ees, mis asus loomaaiale leha tajumiseks piisaval l?hedal. Minu uus korter. Sooritasin suure pappkastiga ?le k?nnitee man??verdades kolmandat retke auto ja ukse vahet, kui ma millegagi kokku p?rkasin. Matt. Ta kandis teksaseid ja ?les k??ritud varrukatega helesinist n??pidega s?rki, ja mina olin just mehe kohvitopsi ?mber l??nud ja ta oli end ?leni kohvi t?is loksutanud. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/karen-cleveland/tappev-tode/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.