Piirideta m?istus. ?ppida, juhtida ja elada t?keteta

Piirideta m?istus. ?ppida, juhtida ja elada t?keteta Jo Boaler Enamus meist on veendunud, et meie v?imetel on piirid. Teadus aga ?tleb, et see pole sugugi nii. Jo Boaleri „Piirideta m?istus“ pakub ohtralt t?endeid, mis kinnitavad, et tegelikult on meie aju ??retult paindlik ja ?piv?imeline. Paljud on kasvanud ?les veendumusega, et pea kas v?tab matemaatikat v?i siis mitte. Esimeste raskuste tekkimisel j?utakse k?rmelt j?relduseni, et ei v?ta. Iga j?rgnev kiiva kiskuv katse vaid kinnitab seda. Samas leidub ?llatavalt v?he selgeid t?endeid selle kohta, et inimene on j?udnud oma v?imete v??ramatu piirini. K?ll aga pakub teadus hulgaliselt t?endeid sellest, et sageli kipume liiga k?rmelt alla andma. Uuringud n?itavad sedagi, et kui matemaatikapelguril tuleb arvudega pistmist teha, aktiveerub tema ajus hirmukeskus – seesama, mis erutub, kui n?eme madu v?i ?mblikku – samas kui probleemilahendamiskeskuste aktiivsus kukub oluliselt. See selgitab nii m?ndagi. Boaler l?kkab ?heselt ?mber meid kammitsevad v??rarusaamad ning selgitab, kuidas iseenda ja teiste potentsiaali paremini avada. Lisaks teaduse viimasele s?nale toob Stanfordi ?likooli professor v?lja kuus ?ppimise v?luv?tit, mis panevad aju teisiti t??le. Need ei muuda ?ksnes uskumusi tegelikkusest, vaid ka tegelikkust ennast, sest m?istes oma p?ris potentsiaali, avanevad k?ljed, mida siiani eitasime. Sisukord Sissejuhatus (#u6b9dc813-19d8-558b-91a4-09e06ddf8a11) Kuus v?tit (#u6b9dc813-19d8-558b-91a4-09e06ddf8a11) 1. peat?kk (#u8eadcd37-2693-52a0-9819-5813014cf61a) Kuidas neuroplastilisus muudab ... k?ike (#u8eadcd37-2693-52a0-9819-5813014cf61a) 2. peat?kk (#u96fb81e9-c0fd-5049-8b1b-83ec026bb6c7) Miks peab armastama vigu, raskusi ja isegi eba?nnestumist? (#u96fb81e9-c0fd-5049-8b1b-83ec026bb6c7) 3. peat?kk (#u01b49d79-be26-5bbf-96f1-00f50c499f28) M?tlemise muutudes muutub tegelikkus (#u01b49d79-be26-5bbf-96f1-00f50c499f28) 4. peat?kk (#u3126dfa4-8ec9-50b3-97c3-311b8df418dc) ?hendustega aju (#u3126dfa4-8ec9-50b3-97c3-311b8df418dc) 5. peat?kk (#u98b55a5f-464d-558f-b896-145390ab1595) Miks pole moes kiirus ja oluline on paindlikkus? (#u98b55a5f-464d-558f-b896-145390ab1595) 6. peat?kk (#uf32c800b-8a95-5d13-b7a0-25a92b58d267) Piirideta koost??st (#uf32c800b-8a95-5d13-b7a0-25a92b58d267) Kokkuv?te (#u025684ed-91b5-5c7a-9847-ad07052936a3) Elada piirideta (#u025684ed-91b5-5c7a-9847-ad07052936a3) T?nu (#ue65eed68-ded9-5739-96a9-f0dee91bd5ab) Ressursid, mis aitavad muuta m?tteviise ja arusaamu (#u6af7c18e-1d73-59ce-b2e1-309bceb8e337) Lisa 1 (#u54a3ddc2-7ec2-58be-aa84-a41781bed676) N?iteid matemaatika?lesannete lahendamisest arvude ja kujutiste abil (#u54a3ddc2-7ec2-58be-aa84-a41781bed676) Lisa 2 (#uaf530b4a-d081-5625-ad1b-4f3561853b24) N?idisjuhend (#uaf530b4a-d081-5625-ad1b-4f3561853b24) Originaali tiitel: Limitless Mind: Learn, Lead, and Live Without Barriers / Jo Boaler. Copyright © 2019 by Jo Boaler. All rights reserved. Published by arrangement with HarperOne, an imprint of HarperCollins Publishers. T?lkinud Raul Kilgas Toimetanud Mari-Epp Tirkkonen Korrektuuri lugenud Piret Pihlak Kujundanud Janek Saareoja Tr?kitud Tallinna Raamatutr?kikojas Infot ?rip?eva raamatuklubi raamatute kohta saate aadressil raamatuklubi.aripaev.ee v?i pood.aripaev.ee/raamatud ning telefonil 667 0400. © AS ?rip?ev, 2020. K?ik ?igused kaitstud. ISBN 978-9949-694-34-1 (k?ites) ISBN 978-9949-694-35-8 P?hendan need lehek?ljed inimestele, keda ma selle raamatu tarvis k?sitlesin ja kes end mulle avasid ning r??kisid oma teekonnast – ilma teieta poleks ma saanud seda raamatut kirjutada. Samuti p?hendan selle raamatu oma kahele v?rratule t?trele. Ait?h, Jaime ja Ariane, et te olete teie. Sissejuhatus Kuus v?tit P?ev oli p?ikeseline ja teel ettekannet pidama seisatasin, et imetleda valgusem?ngu San Diego muuseumi sammastel. N?rveerisin pisut, kui m??da treppi meedikuist tulvil auditooriumi poole t?usin, valmis r??kima viimastest teadusuuringutest ?ppimisviiside kohta. Esinen sageli ?petajatele ja lapsevanematele, kuidas aga suhtub mu v?rskeimatesse avastustesse teistsugune kuulajaskond, selles puudus mul kindlus. Minu muretsemine osutus asjatuks. Meedikute r?hm reageeris kuuldule samamoodi nagu paljud ?li?pilased ja ?ppej?ud, kellega ma tavap?raselt tegelen. Enamik oli ?llatunud, m?ni lausa rabatud ning k?ik taipasid otskohe esitatud m?tete elulist seost nende endi t?? ja eluga. Mitu inimest hakkas ennast n?gema koguni uues valguses. P?rast tuli rutuga minu juurde t??terapeut Sara r??kima sellest, kuidas ta palju aastaid tagasi matemaatika ?pingud katkestas, sest ?ppimine l?ks raskeks ja talle tundus, et see pole tema ala. Ta meenutas, kuidas kahjulikud ja v??rad arvamused oma v?imetest olid talle takistuseks saanud. Nagu suurem osa inimesi, uskus ta, et tema v?imetel on piirid. Mis siis, kui t?si on hoopis vastupidine ning k?ik inimesed suudavad ?ppida ?ksk?ik mida? Mis siis, kui v?imalused saada oskuslikumaks, areneda uutes suundades ja luua inimesena uus identiteet on tegelikult l?putud ning saadavad meid kogu elu? Mis siis, kui me oma elu igal hommikul ?rkame ?les muutunud ajuga? Selles raamatus esitame t?endeid, et aju – ja elu ?ldse – on ?limalt suure kohanemisv?imega, ning kui inimesed selle t?e t?iesti omaks v?tavad ning oma arusaamu elust ja ?ppimisest muudavad, on tulemused uskumatud. Peaaegu iga p?ev puutun ma kokku inimestega, kellel on iseenda ja oma ?piv?ime suhtes kahjulikud arusaamad, ning neid inimesi on igas vanuses, igast soost, ametist ja elualalt. Tavaliselt r??givad nad, et kunagi meeldis neile matemaatika v?i kunst v?i emakeel v?i mingi muu aine, aga siis, kui tuli hakata pingutama, otsustasid nad, et nende aju selleks asjaks ei k?lba, ning nad l?id k?ega. Loobudes matemaatikast, loobutakse ?htlasi k?igist matemaatikaga seotud ainetest, olgu nendeks loodusteadused, meditsiin v?i tehnika. Samamoodi, kui keegi v?tab p?he, et kirjanikku temast ei saa, l??b ta k?ega k?igile humanitaarainetele; kui ta aga otsustab, et tal puudub kunstianne, j?tab ta sinnapaika maali, skulptuuri ja k?ik teised kujutavad kunstid. Igal aastal alustavad kooliteed miljonid lapsed, kelle arvates on k?ik ?pitav p?nev, aga kes ?ige varsti pettuvad, kui t?devad, et nad pole nii targad kui teised. T?iskasvanud otsustavad loobuda sihtidest, mille poole nad kunagi lootsid p??elda, sest nad leiavad, et pole nende eesm?rkide jaoks piisavalt head v?i et nad pole nii targad kui teised inimesed. Tuhanded t??tajad l?hevad t??l koosolekule kartusega, et nende teadmised pole piisavad ja sellest saadakse teada. Sellised piiravad ja kahjulikud m?tted p?rinevad meie seest, olles tavaliselt saanud alguse teiste inimeste ja haridusasutuste saadetud valedest s?numitest. Tean v?ga paljusid lapsi ja t?iskasvanuid, kelle elu on eba?iged vaated piiranud, ning nii ma otsustasin, et on aeg kirjutada raamat, hajutamaks need kahjulikud m??did, mis inimesi p?evast p?eva takistavad; oli tulnud aeg v?lja tulla teistsuguse arusaamaga elust ja ?ppimisest. V?ga paljudele inimestele ?tlevad ?petajad v?i lapsevanemad otse, et nende pea „ei v?ta matemaatikat“, „ei v?ta emakeelt“, neil „pole kunstiannet“. Head teha soovides sisendavad t?iskasvanud noortele ?ppuritele, et ?ks v?i teine konkreetne aine ei ole nende jaoks. M?nega juhtub see juba lapsena. Teistega s?nnib see hiljem, kui nad valivad, millist eriala ?likoolis ?ppida, v?i siis esimesel t??vestlusel. ?htedele edastatakse negatiivsed s?numid nende potentsiaali kohta otses?nu; teised teevad vastava j?relduse ise, tuginedes kultuuris kinnistunud arusaamadele, mille kohaselt osa inimesi on suutelised midagi saavutama ja osa ei ole. Kui me oleme omandanud selles raamatus oleva uue teaduse ja kuus ?ppimise v?tit, mida ma tutvustama hakkan, hakkab meie aju t??le teistmoodi ning me muutume inimestena. Need kuus v?tit ei muuda mitte ?ksnes inimeste uskumusi tegelikkuse kohta, vaid muudavad seda tegelikkust ennast. Seda sellep?rast, et kui me hakka­me m?istma oma potentsiaali, siis avanevad meis need k?ljed, mida me seni eitasime, ja me hakkame elama ilma piiravate uskumusteta; n??dsest suudame me oma elu v?ikeste ja suurte katsumustega toime tulla ning vormida need saavutusteks. Sellest uuest teadusest tulenevad j?reldused on t?htsad k?igile. Selle uue info abil ?petajatele, juhtidele ja ?ppuritele loodud muutunud v?imalused ulatuvad kaugele. Olen Stanfordi ?likooli haridusteaduse professor ning teinud viimaseil aastail koost??d ajuteadlastega, nii et nende teadmised neuroteadusest liituvad minu teadmistega haridusest ja ?ppimisest. Ma jagan selles raamatus sisalduvaid uusi teadmisi regulaarselt inimestega ning ?rgitan neid m?tlema probleemidest teisiti. N?nda hakkavad nad n?gema teisiti ka iseennast. Mitu viimast aastat olen ma keskendunud matemaatikale, ainele, mille suhtes ?petajatel, ?pilastel ja lapsevanematel on eriti kahjulikud arusaamad. Arvamus, et matemaatiline v?imekus (ja suur hulk teisigi v?imeid) on midagi muutumatut, on ?ks peamisi p?hjusi, miks USAs ja kogu maailmas matemaatikat kardetakse. Paljud lapsed kasvavad ?les arusaamaga, et pea kas v?tab matemaatikat v?i ei v?ta. Raskuste tekkides arvatakse, et pea ei v?ta. Sealt edasi on iga raskuse esile kerkimine j?rjekordne m?rk kujutletavast v?imete puudumisest selles aines. Sellel on m?ju miljonitele inimestele. ?hes uuringus leiti, et 48 protsenti k?igist noortest kutse?ppes kardavad matemaatikat1; teistes uuringutes on leitud, et ?likoolis sissejuhatava matemaatikakursuse kuulajaist kardab matemaatikat ligi 50 protsenti.2 Keeruline on teada saada, kui paljud inimesed ?hiskonnas on oma matemaatiliste v?imetega seoses kahjulike ettekujutuste k??sis, ent mina julgen arvata, et neid on v?hemalt pool rahvastikust. N??dseks teavad teadlased, et kui matemaatikat kartvad inimesed peavad tegemist tegema arvudega, aktiveerub ajus hirmukeskus – seesama hirmukeskus, mis erutub, kui inimene n?eb madu v?i ?mblikku.3 Hirmukeskuse aktiveerudes ajus kahaneb probleemilahendamise keskuste aktiivsus. Pole ime, et nii paljudel inimestel on matemaatikas tulemused kesised – niipea kui inimene hakkab seda kartma, aju j?udlus v?heneb. Hirm mis tahes valdkonna suhtes m?jub aju talitlusele negatiivselt. Otsustavaks muutuseks tuleb muuta s?numeid, mida ?pilastele antakse nende v?imete kohta, haridus­s?steemis ja kodudes aga saada lahti hirmu sisendavatest ?ppemeetoditest. Inimesed ei s?nni muutumatute v?imetega ning suurimate saavutusteni ei k??ndita oma geneetiliste omaduste t?ttu.4 M??t, et inimese aju on muutumatu ning m?nel inimesel lihtsalt puuduvad teatud asjadega tegelemiseks vaimuanded, pole mitte ?ksnes teaduslikult eba?ige; ometi on see valdav arusaam, mis m?jub negatiivselt haridusele ja paljudele muudele igap?evaelu asjadele. Kui h?ljata m?te, et aju on muutumatu, kui loobuda uskumusest, et meie elu kulgemise m??rab geneetika, ning tunnistada, et aju on uskumatult suure kohanemisv?imega, siis muutume me vabaks. Teadmine, et iga kord, kui midagi ?pitakse, aju muutub ja korraldab ennast ?mber, on p?rit selle aastak?mne vahest t?htsaimast teadusuuringust aju plastilisuse ehk teiste s?nadega neuronaalse plastilisuse kohta.5 Kaalukaima t?endusmaterjali sellel teemal toon ?ra j?rgmises peat?kis. Kui ma r??gin t?iskasvanutele – tihti just ?petajatele ja koolitajatele –, et tuleb loobuda kinnistunud hoiakutest ja suhtuda k?igisse ?ppureisse kui v?imekaisse, hakkavad nad ?ldjuhul r??kima oma ?pinguaegsetest kogemustest. Enamasti m?letavad nad k?ik enda l?bielamisi ning saavad aru, kuidas neid endid piirati ja pidurdati. Me k?ik oleme l?bi imbunud kahjulikust m??dist, et osa inimesi on targad ja neil on mingi anne v?i erakordne intellekt ning osa inimesi ei ole – just see arusaam on meie elu paika pannud. N??d me teame, et ettekujutus, nagu oleks v?imetel ja arukusel piirid, on v??r. Kahjuks kestavad need arusaamad edasi ja on laialt levinud paljudes kultuurides ?le kogu maailma. Hea uudis on see, et kui need arvamused kummutada, j?rgnevad uskumatud tagaj?rjed. Selles raamatus l?kkamegi need sissejuurdunud ning ohtlikud ja piiravad uskumused ?mber ning n?itame piirideta k?situse korral avanevaid v?imalusi. Piirideta k?situs algab neuroteaduse tulemustega ning laieneb elu ja eesm?rkide teistmoodi m?testamiseks. Neuronaalne plastilisus avastati aastak?mneid tagasi ning aju arengut ja muutumist – nii lastel kui ka t?iskasvanuil – n?idanud p??rdeliste uurimuste tulemused on vaieldamatud.6 See teadus aga pole klassiruumides, juhikabinettides ja kodudes enamasti kanda kinnitanud. Ka pole seda teisendatud h?davajalikuks ?ppemetoodikaks, millest see raamat r??kima hakkab. ?nneks on asunud seda teadmist levitama v?hesed aju muutumisest teadlikuks saanud teerajajad. ?ks neid inimesi on Rootsi p?ritolu ps?hholoog Anders Ericsson. Aju uskumatust arenemis- ja muutumisv?imest ei saanud ta k?igepealt aimu mitte toona esile kerkinud neuroteadusest, vaid ?he noorsportlase, Steve’i-nimelise jooksjaga korraldatud eksperimendi varal.7 Ericsson hakkas uurima, kui palju juhuslikke arve arvujadas suudavad inimesed meelde j?tta. ?hes 1929. aastal avaldatud uurimuses oli avastatud, et inimesed on suutelised oma meeldej?tmisv?imet parandama. Nondel esimestel uurijatel ?nnestus ?hte isikut treenida meelde j?tma 13 juhuslikku arvu, teist isikut aga 15 arvu. Ericssoni huvitas, mil moel inimesed parema tulemuse said, ning ta kasutas selleks Steve’i, tema s?nul ?hte Carnegie Melloni ?likooli keskmist ?li?pilast. Kui Steve hakkas uurijate juures arve meelde j?tma, oli tema tulemus esimesel p?eval t?pselt keskmine: j?rjepanu suutis ta meelde j?tta seitse arvu, m?nikord ka kaheksa. J?rgmise nelja p?eva jooksul paranes Steve’i tulemus ?heksa arvu ligidusse. Seej?rel juhtus midagi ebatavalist. Steve’i ja teadlaste arvates oli j?utud piirini, ent Steve suutis „laest“ l?bi murda ning j?tta meelde k?mme arvu, kaks rohkem, kui n?is v?imalik. Siit algasid Ericssoni s?nul tema teadlasetee kaks k?ige h?mmastavamat aastat. Edasi paranesid Steve’i tulemused j?rjekindlalt, kuni ta suutis meelde j?tta ja reprodutseerida 82 juhuslikust arvust koosneva rea. Tarbetu on lisada, et see oli erakordne v?git?kk ja seejuures polnud see mingi mustkunstitrikk. Tegemist oli keskmise ?li?pilasega, kes t?nu oma avanenud ?ppimispotentsiaalile sai hakkama haruldase ja rabava saavutusega. M?ni aasta hiljem kordasid Ericsson ja ta meeskond sama eksperimenti teise katseisiku peal. Renee alustas ?sna samamoodi kui Steve ning parandas oma m?lu, kuni see ?letas treenimata isiku oma ja ta oli suuteline meelde j?tma ligi 20 arvu. Siis aga m?lu paranemine seiskus ja p?rast veel viitk?mmend tundi tulemusteta harjutamist uuring temaga l?ppes. N??d seisis Ericssonil ja tema meeskonnal ees uus ?lesanne selgitada v?lja, miks Steve’il ?nnestus meelde j?tta Reneest palju rohkem arve. Siinkohal hakkas Ericsson s?venema n?htusse, mida ta nimetas teadlikuks treeninguks (deliberate practice). Ta sai aru, Steve on t?nu oma jooksuarmastusele v?ga v?istlushimuline ja motiveeritud. Kus tahes ta kohtas mingit piiri, seal hakkas ta leiutama uusi v?tteid selle piiri ?letamiseks. 24. arvu piirini j?udes leiutas ta n?iteks uue meetodi: r?hmitada arvude jada neljanumbrilisteks r?hmadeks. Regulaarsete ajavahemike tagant m?tles ta v?lja uusi meetodeid. Siit on meelde j?tta oluline iva: takistust kohates on kasulik leiutada uus l?henemisv?te ning vaadelda probleemi uue nurga alt. Hoolimata sellest loogilisest n?uandest ei ?nnestu enamikul inimestest takistusele p?rkudes oma m?tlemist muuta. Tihti otsustatakse selle asemel hoopis, et ei olda v?imelised takistust ?letama. Ericsson on uurinud inimeste sooritusv?imet paljudes valdkondades ning j?uab j?reldusele: „Mistahes valdkonnas on ?llatavalt haruldane leida selgeid t?endeid, et inimene on oma soorituses j?udnud mingisuguse v??ramatu piirini. Selle asemel olen avastanud, et inimesed kipuvad tihtipeale lihtsalt alla andma ja l?petama p??dlused paremaks saada.“8 Skeptikutele, kes seda praegu loevad ja arvavad, et Steve saavutas oma uskumatu tulemuse t?nu mingile erandlikkusele v?i andekusele, ?tlen, et see pole nii. Ericsson kordas sama katset ?he teise jooksjaga, kelle nimi oli Dario. Dario memoreeris Steve’ist veelgi rohkem – enam kui sada arvu. T?iesti tavalistena tunduvate inimeste silmapaistvaid tulemusi uurinud teadlased leiavad, et ?helgi neist pole mingit geneetilist eelist, k?ll aga pingutavad ja treenivad nad k?vasti. Geneetilise v?imekuse m?iste pole ?ksnes ekslik, vaid on ka ohtlik. Ometi l?htuvad paljud meie koolikorraldused m?tteviisist, et v?imetel on piirid – takistades sellega potentsiaali avaldumist ning ?pilastel uskumatu edu saavutamist. ?ppimise kuus v?tit, mida ma siin raamatus tutvustan, annavad v?imaluse ?ppida eri aineid ?limalt edukalt, aga ka ?ldse elu teisiti k?sitada. Need avavad inimesele ligip??su oma nendele k?lgedele, mis seni olid k?ttesaamatud. Enne siin raamatus ettev?etavat teekonda arvasin ma, et ajuteaduse andmete ja piirideta l?henemise tundma?ppimine muudab ?petajate arusaama ?petamisest ja ainete ?ppimisest koolis. Selle raamatu jaoks kuuest eri riigist, eri vanuses, eri t??­aladelt ja erinevatest elutingimustest p?rit inimestega tehtud intervjuude p?hjal avastasin, et piirideta l?henemine t?hendab sellest hoopis enamat. Naine, kes on tohutult palju vaeva n?inud, muutmaks inimeste suhtumist oma v?imetesse, on minu kolleeg Stanfordi ?likoolis, Carol Dweck. Dwecki uuringuist selgub, et inimeste arvamus oma annetest ja v?imetest m?jutab nende potentsiaali v?ga palju.9 M?nel on olemas arengu- ehk edenemism?tteviis (growth mindset), nagu ta seda nimetab. Need inimesed usuvad, nagu peabki, et nad suudavad ?ppida k?ike. Teistel seevastu on kahjulik muutumatusem?tteviis (fixed mindset). Need usuvad, et nende arukus on enamv?hem muutumatu, ja ehkki nad v?ivad ?ppida midagi uut, ei saa nad oma algset arukust muuta. Neil uskumustel, nagu Carol Dweck on aastak?mnete jooksul tehtud uurimustega n?idanud, on m?ju sellele, mida ollakse v?imelised ?ppima – ja kuidas oma elu elatakse. ?ks Dwecki ja tema kolleegide uurimusi korraldati Columbia ?likooli matemaatika kursustel.10 Teadlased leidsid stereot??pse m?tteviisi siin t?ie tervise juures: s?num, mis noortele neidudele anti, oli, et see aine pole neile. Samuti leidsid uurijad, et sel s?numil oli m?ju ainult muutumatuse-m?tteviisi omavatele isikutele. Kuulnud s?numit, et matemaatika pole naistele, loobusid selle m?tteviisiga ?li?pilased ?pingutest. Seevastu arengu-m?tteviisiga noored, keda kaitses usk, et iga?ks on v?imeline ?ppima ?ksk?ik mida, suutsid stereot??pseid s?numeid eirata ja ?pinguid j?tkata. Sellest raamatust saate teada, kui t?htsad on positiivsed uskumused iseenda kohta ja kuidas neid kujundada. Saate teada ka seda, kui t?htis on positiivseid uskumusi edastada endale ja teistele, ?ksk?ik kas olete ?petaja, lapsevanem, s?ber v?i juht. ?hest sotsiaalps?hholoogide r?hma tehtud uurimusest selgus ilmekalt ?petajate positiivse kommunikatsiooni m?ju.11 Uuriti keskkooli?pilasi inglise keele tundides, kus k?ik ?pilased kirjutasid kirjandi. K?ik ?pilased said ?petajatelt p?hjaliku anal??siva (tunnustava) tagasiside, ent pooltele ?pilastele lisati tagasiside l?pus veel ?ks lause. Huvitaval kombel olid ?pitulemused nendel ?pilastel – eriti v?rvilistel –, kellele lisati veel ?ks lause, j?rgmisel aastal palju paremad ja ka nende keskmine hinne oli parem. Mis lause see oli, mida nood ?pilased tagasiside l?pus lugesid ja mis andis nii olulisi tagaj?rgi? Lause oli lihtsalt: „Annan sulle sellise tagasiside sellep?rast, et usun sinusse.“ Kui ma ?petajatele sellest uuringust r??gin, siis selleks, et n?idata, kui suur t?htsus on ?petaja s?nadel ja s?numitel – mitte et nad peaksid lisama selle s?numi igale hinnangule, mille nad ?pilasele annavad! ?ks ?petaja t?stis seminariarutelul k?e ja k?sis: „Kas see t?hendab siis, et ma ei pea sellist templit tellima?“ K?ik puhkesid naerma. Ajuteaduse uuringud toovad v?ga selgelt esile inimese enese kohta k?ivate uskumuste t?htsuse ning ?petajate ja lapsevanemate rolli nende uskumuste m?jutamisel. Ometi elame ?hiskonnas, kus iga p?ev saadab meedia meile ?ldaktsepteeritud s?numi, et arukus ja andekus on midagi muutumatut. ?ks viise, millega lastel – isegi juba kolmeaastastel – kujundatakse kahjulik muutumatuse m?tteviis, on ?ldlevinud v?ikese ja n?ivalt s??tu s?nakese kasutamine. See s?na on „tark“. Lapsevanemad kiidavad alatasa oma lapsi, et nad on nii targad, ikka eesm?rgiga tugevdada laste eneseusku. N??d on teada, et kui lapsi tarkuse eest kiita, siis alguses nad m?tlevad: „Oh kui tore, ma olen nii tark“, hiljem aga, kui neil mingi asi v?lja ei tule, eba?nnestub ja untsu l?heb, nagu seda k?igil juhtub, m?tlevad nad: „Oh, ma polegi nii tark.“ Ja l?puks hindavad nad ennast pidevalt selle muutumatuse m?tteviisi abil. Laste kiitmine on tore, kuid kiitkem neid alati tehtu eest, mitte selle eest, millised nad on inimestena. Toon m?ne alternatiivse v?imaluse, mida kasutada, kui teil tekib tahtmine kasutada s?na „tark“. Ma loen Stanfordi ?likoolis riigi k?ige edukamatele ?li?pilastele bakalaureusetaseme kursust „Kuidas ?ppida matemaatikat“. Nemadki on vastuv?tlikud kahjulike uskumuste suhtes. Enamikule neist on aastaid ?eldud, et nad on targad, ent isegi see „positiivne“ s?num – „sa oled tark“ – m?jub ?li?pilastele kahjulikult. P?hjus, miks see neile halvasti m?jub, on selles, et kui nad oma tarkusesse uskudes mingi raskema t??ga hakkama ei saa, m?jub see j?nni­j??mise tunne hukatuslikult. Nad hakkavad arvama, et nad polegi nii targad, ning loobuvad ja langevad v?lja. ?ksk?ik millised ka poleks teie kogemused muutumatu aju m??di suhtes, muudab neil lehek?lgedel olev info teie arusaamist sellest, kuidas enda ja teiste potentsiaali suurendada. Piirideta suhtumise omaksv?tt t?hendab enamat kui ?ksnes m?tteviisi muutmist. See puudutab meie olemust, tuuma, seda, kes me tegelikult oleme. Saate seda teada, kui elate ?he p?eva selle uue suhtumisega, eriti kui on tegemist p?evaga, mil juhtub midagi halba, kui teil miski eba­?nnestub v?i kui teete t?sise vea. Kui olete piirideta suhtumisega, siis tunnete ja oskate neid hetki hinnata, aga v?ite ka nende pinnalt edasi minna ning t?nu neile koguni uusi ja t?htsaid asju ?ppida. George Adair elas p?rast kodus?da Atlantas. Tegutsenud alguses ajalehe v?ljaandjana ja puuvillakaupmehena, sai temast hiljem v?ga edukas kinnisvarategelane. Tema edu taga oli t?en?oliselt t?htis intuitiivne arusaam, mis sellest ajast peale laialt levis: „Sa saavutad k?ik, mida iganes soovid, kui saad ?le oma hirmust.“ M?elgem n??d ?heskoos, kuidas saada piiridest vabaks ning ?letada negatiivsed uskumused ja hirm. 1 (#ulink_30ef46a2-94b3-56a2-8ad5-00b6adbd4657) Sue Johnston-Wildkiitar, Janine Brindley ja Philip Dent, A Survey of Mathematics Anxiety and Mathematical Resilience Among Existing Apprentices (London: Gatsby Charitable Foundation, 2014). 2 (#ulink_30ef46a2-94b3-56a2-8ad5-00b6adbd4657) Sara Draznin, „Math Anxiety in Fundamentals of Algebra Students“, The Eagle Feather, Honors College, Univ. of North Texas, 1. jaanuar 1970, http://eaglefeather.honors.unt.edu/2008/article/179#.W-id JS2ZNMM; N. Betz, „Prevalence, Distribution, and Correlates of Math Anxiety in College Students“, Journal of Counseling Psychology 25/5 (1978): lk 441–448. 3 (#ulink_c20471a4-b1f1-5866-b327-e0d391708afa) C. B. Young, S. S. Wu ja V. Menon, „The Neurodevelopmental Basis of Math Anxiety“, Psychological Science 23/5 (2012): lk 492–501. 4 (#ulink_f10a7518-0b4c-5f26-b20c-c4a112eb57d3) Daniel Coyle, The Talent Code: Greatness Isn’t Born. It’s Grown. Here’s How. (New York: Bantam, 2009). 5 (#ulink_f10a7518-0b4c-5f26-b20c-c4a112eb57d3) Michael Merzenich, Soft-Wired: How the New Science of Brain Plasticity Can Change Your Life (San Francisco: Parnassus, 2013). 6 (#ulink_bd6db858-5439-56f0-ada2-388e6af75f8d) Merzenich, Soft-Wired. 7 (#ulink_bd6db858-5439-56f0-ada2-388e6af75f8d) Anders Ericsson ja Robert Pool, Peak: Secrets from the New Science of Expertise (New York: Houghton Mifflin Harcourt, 2016). [Eesti k: Anders K. Ericsson ja Robert Pool, Tipp: meistriks saamise saladused. Tlk Triin Olvet. Tln, 2018.] 8 (#ulink_bd4603cf-e09c-508b-99a5-6a4f6f6a2a01) Ericsson ja Pool, Peak, lk 21. [Eesti k: Anders K. Ericsson ja Robert Pool, Tipp: meistriks saamise saladused, lk 44.] 9 (#ulink_d1999c2d-221d-5ae1-b282-4a16c73267fa) Carol S. Dweck, Mindset: The New Psychology of Success (New York: Ballantine, 2006). [Eesti k: Carol S. Dweck, M?tteviis: uutmoodi ps?hholoogia edu saavutamiseks. Tlk Vallo Kask. Tln, 2017.] 10 (#ulink_916fa780-7650-599f-a18a-5082f0926a43) Carol S. Dweck, „Is Math a Gift? Beliefs That Put Females at Risk“, rmt: Stephen J. Ceci ja Wendy M. Williams (toimetajad), Why Aren’t More Women in Science? Top Researchers Debate the Evidence (Washington, DC: American Psychological Association, 2006). 11 (#ulink_bc63ae54-d1cb-5861-9cc4-f8b3c9bd6afc) D. S. Yeager jt, „Breaking the Cycle of Mistrust: Wise Interventions to Provide Critical Feedback Across the Racial Divide“, Journal of Experimental Psychology: General 143/2 (2014): lk 804. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jo-boaler/piirideta-moistus-oppida-juhtida-ja-elada-toketeta/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.