H?dastvere poiste ninamees

H?dastvere poiste ninamees Juhan Jaik Kuidas Nupu-Juku n?iutud k?ie abil leidis k?tte taskunoa See oli ?hel p?hap?eval, kui meie k?ik neli— mina, meie p?rastine ninamees Juku, Ain ja Ott saime kokku P?rsaku talu p?llu ??res. Ott oli P?rsaku talu poiss ja seep?rast meie olime nagu tema k?lalised. ?tlesime siis, et Ott n?idaku meile n??d, mis temal on huvitavat ja m?telgu v?lja midagi, mis oleks r??muks meile k?igile. Ott s?gas otsaesist ja n?is t?ki aega olevat kimpus. Siis viimaks ta vaatas meile otsa ja ?tles, et ega paremat ei tea v?tta ette, kui minna Kautjala sohu putki otsima. See oli minule v?ga meelt m??da ettepanek, kuid Juku oli sellele k?vasti vastu. Ta ?tles, et sinna sohu ei maksa minna, sest sinna on palju maad, tee sinna veel ka v?ga m?rg. Pealegi mis asi see putk v?i p?tsik siis ?ige on? S??a seda ei saa, muudkui l?ikuda. Aga mis sellest on kasu? Ott n?gi, et meie hoidsime tema poole ja seep?rast ta hakkas k?vasti kiitma Kautjala sood ja sellel kasvavaid p?tsikuid. Nendest saavat teha pille, mida v?ib puhuda k?vemini kui m?ni puhub pudelit. V?ib teha putkest ka p?ris s?rmelise pilli ja m?ngida p?ris ilusasti. Siis v?ib neist teha veel pritsi, millega saab pritsida vett v?ga ilusasti ja kaugele. Vesi lendab selle pritsi otsast just nagu n??r kaugele ja juga ei ole paksem kui vihmapiisk. Putkest saab teha veel p?ssigi, sest kui kaht paklapunni suruda l?bi ??nsa t?ve, siis m?nikord k?ib p?ris k?va plaksatus. Nii r??kis Ott ja pani v?ga imeks, miks Juku ei taha minna Kautjala soole. „Juku on Pupu-Juku,“ ?tles Ain v?ga pilkavalt. Mis tal oli viga pilgata, kui teadis, et k?ik teised on Kautjala soole mineku poolt. „Aga minul ei ole nuga kaasas,“ ?tles Juku. „Ah nuga pole kaasas? See on halb asi k?ll,“ harutas Ott. „Aga sellest saame ?le. Ma tean, kus kodus on minu isa kolmeteraga nuga, ma toon selle sulle. Siis saad sina ise ka kord elus l?ikuda kolmeteraga noaga.“ N??d Jukul ei olnud enam vaielda vastu. Ott seda ei oodanudki, vaid juba jooksis kodu poole tooma Juku jaoks isa kolmeteraga nuga. Aga mulle n?is, et Jukul siiski polnud suurt heameelt sellest minekust. Ott tuli varsti tagasi. „Hoia seda kui oma hinge,“ ?tles ta, ulatades Jukule oma isa kolmeteraga nuga. „Isa ei olnud kodus, ma v?tsin ta ilma teadmata. Kui ?ra kaotad, siis minu nahk vastutab.“ „Kuhu ta t?hi saab kaduda,“ seletas Juku. „Mul alles mineval n?dalal n?eluti taskuid, nad ei lase vett ka l?bi. Mis minu ema ?ra parandab, see seisab ikka oma kolm aastat.“ Siis meie hakkasime minema sinna Kautjala soo poole. L?ksime m??da K?rbla talust, siis p??rdusime K?nni talu heinamaale, sest sellest otse ?le minnes saab palju rutem p?rale. Ja ega meie polnud m?ned suured inimesed, kellel iga k?igu jaoks peab olema enne valmis tehtud tee. Aga seal teispool seda heinamaad tuli T?hkla mets, kus juhtuski see lugu, millest ma siin jutustan. See oli m?nnimets, kuid metsa all kasvas rohkesti marjavarsi ja paiguti ka s?najalgu. M?ned joovikap??sad olid ka ning meie marssisime neist k?igist l?bi nagu robin. Olime juba t?ki maad l?inud, kui Juku ?kki j?i seisma ja ?tles, et temal on nuga kadunud. „?ra tee paha nalja,“ ?tles Ott hirmuga. „Mis ma naljatan, ma r??gin t?tt.“ „No kui sina oled noa kaotanud, siis sinu isa maksab selle minu isale v?lja, kas v?i kohtusse!“ ?hvardas Ott. Ta l?ks Juku juurde ja otsis siis ise selle taskud l?bi. „Kas sul rohkem taskuid ei ole?“ „On k?ll, aga teise kuue k?ljes kodus.“ Selle vastuse peale Ott l?ks p?ris pahaseks, kuid p?ris kurjaks ta siiski ei saanud, sest mure kadunud noa p?rast oli suur. Ta jooksis ise nagu valu k?es ?mber l?hedate p??saste ja vahtis maha, kuid nuga mitte leides tuli uuesti Juku juurde tagasi ja k?sis: „Kas sul siis meeles ei ole, kus kohal sa tema ?ra kaotasid?“ „Ega mina siis meelega ?ra ei kaotanud, et mul meeles peab olema,“ vastas Juku. „Kas sul siis seda ka meeles ei ole, kus kohas ta viimast korda oli sul alles?“ „See on k?ll meeles. Siis just oli ta mul veel k?es, kui sa mulle ta andsid seal p?llu ??res.“ Ott k?sitles veel Jukut paar korda, aga selgust ei saanud mingisugust. Ei olnud meil siis ka mingit edasiminekut Kautjala soo poole, vaid tegime otsuseks minna tuldud teed edasi ning hoolega vahtida maha, et saada kadunud nuga k?tte. Sealt l?hedalt meil oli meeles, kust me tulime, aga kui saime kaugemale, siis enam ei m?letanud, kas tulime natukene siitpoolt v?i sealtpoolt. Hakkasime siis k?ima m??da metsa ringi, silmad maas, aga kadunud kolmeteraga nuga ei tulnud kuskilt n?htavale. L?ksime edasi K?nni talu heinamaale, otsisime sealgi ja varsti olime otsimisega juba tagasi sealsamas p?llupeenra ??res, kust meie minema hakkasimegi. Nuga aga j?i leidmata. Ott muudkui kiirustas meid tagasi. Meie enam ei tahtnud aga minna, sest kadunud noa otsimine pole k?ige l?busam amet. Ott oli aga nii hirmu t?is, et hakkas meid paluma, et ?rgu mingu meie ?ra, vaid aidaku me otsida nuga k?tte. „Aga meie otsisime juba ja ei leidnud k?tte,“ ?tles Ain. „Ei leidnud jah, seep?rast peabki uuesti otsima, ega nuga ometi nii l?hikese ajaga maa sisse ei vajunud,“ seletas Ott. N??d tegi ka Juku oma suu lahti, ta seletas, et noa otsimine palja silmaga on t?hi t??. Ei ole keegi veel palja silmaga otsides saanud kadunud nuga k?tte ja vist ei saa ka. „Aga ?tle siis, kuidas peaks otsitama,“ k?sis Ott. „Otsitakse kavalate asjadega, siis saadakse k?ll k?tte iga kadunud nuga. Minu isal kadus ?ra vestin??p ja sai selle k?tte n?iutud k?iega.“ „Sina, Juku, ise kaotasid noa ?ra ja n??d ajad veel naljajuttu. N?iutud k?isi ei ole maailmas olemaski. Kust mina selle v?tan?“ „Ega enne ei ole, kui n?iutakse. Too kodust k?is siia, las mina n?iun ta ?ra ja aus?na, meie saame noa k?tte.“ Ott ei tahtnud sugugi uskuda, et saab k?isi n?iduda ja veel, et nende abil leitakse nuge. Ta muudkui nurus, et meie otseteed l?heksime tagasi, et leiaksime noa palja silmaga. Meie juba oleksime andnud temale j?rele, sest ta nurus nii haleda h??lega, aga Juku istus hoopis maha ja ?tles, et ta enne paigast ei liigu, kui toodagu talle k?is. Ega Ott vist k?ll k?it ei oleks toonud, aga meie l?ime ka k?vasti Juku poole, sest tahtsime kangesti n?ha, kuidas n?iutakse k?it ja kuidas otsitakse nuga. Siis Ott andis j?rele ja t?i kodust k?ie. Aga seda, kuidas Juku n?idus k?it, seda ta meile ei n?idanud, sest ta seletas, et n?idumise asja teised inimesed ei v?i vaadata pealt. Ta l?ks p??sa takka ja meie k?rvu ei kostnud sealt muud kui pomin ja sumin. Viimaks Juku tuli tagasi r??msa n?oga. „N??d see on valmis. N??d see k?is on nii h?sti n?iutud ?ra, et paremini enam ei saa, ja kui n??d ei saa nuga k?tte, siis nuga on vajunud juba v?ga s?gavasse maa sisse. Kui ta on vajunud natuke maa sisse, siis pole veel h?da, sest k?is t?mbab ta maa seest v?lja… Minge teie n??d k?mme sammu ees ja vaadake hoolega maha nuga, sest kui juhtub, et palja silmaga leiate noa k?tte, siis v?ime k?ie abil leida ehk m?ne muu kellegi poolt ?rakaotatud asja. Minu isaga oli niisugune juhtumus, et l?ks k?iega metsa otsima oma ?rakadunud piipu, sai aga piibu k?tte palja silmaga ning p?rast tagasi tulles k?ie abil leidis metsast kaks p?ssi ja ?he revolvri.“ Meie l?ksime siis ees ja vaatasime hoolega maha. M?nikord vaatasime ka ?le?la takka, kuidas see n?iutud k?is jookseb Juku j?rel. Nii l?ksime meie ?le K?nni talu heinamaa ning olime varsti metsa ??res tagasi. Nuga ikka ei olnud veel. Viimaks, kui meie olime juba t?ki aega otsinud metsas, kuulsime ?kki Juku r??msat h??lt: „Tulge siia, nuga on juba k?es!“ K?ll meie pistsime siis jooksu k?vasti Juku poole, aga k?ige k?vemini jooksis Ott, kellel noa kadumise p?rast oli suur hirm. P?rale j?udes n?gime, et k?is vedeles pikali samblal maas ning k?ie k?ljes oli Oti isa kolmeteraga nuga. Nuga oli just korgit?mbajat­pidi j??nud k?ie k?lge. Juku ise istus v?ga rahulikult maas ja ei imestanud sugugi, kuid meie kolmekesi imestasime nii k?vasti, et kunagi ennem polnud veel nii k?vasti imestanud. Ott v?ttis kohe noa k?ie k?ljest lahti ja pani taskusse ning tasku pistis v?ljaspoolt pihikut, et nuga ei saaks ka siis enam kaduda ?ra, kui tal oleks suur j?ud ja t?kiks v?gisi jooksu. „Vaat? kus on ikka n?iutud k?iel j?ud!“ ?tles Ain. „On j?ud jah.“ „Mina ei oleks uskunud, et k?iega t?esti saadakse leida nuga k?tte. Ma arvasin, et tema teeb nalja,“ seletas Ott. „Ega enne ei usuta, kui ?kskord n?hakse,“ t?hendas Juku. „Ja Ain veel enne ?tles, et sina oled Pupu-Juku, aga tuleb v?lja, et sina oled Nupu-Juku,“ ?tles Ott. „No ja, kes siis temast seda v?is arvata, n?gu niisamasugune peas kui meilgi ja kus sa aimad, et selle n?o taga on nii k?va tarkus.“ Selle noa otsimisega oli siiski kulunud niipalju aega, et keegi ei tahtnud enam minna Kautjala soo poole. See noa kadumine oli meid ?petanud nii hoidma oma nuge, et arvasime, et Kautjala soole minna on niisama hea kui oma nugade mahaviskamine. Kui juba siin tee peal kadus ?ks ?ra, mis siis veel, kui j?uda sinna p?rale. Meie l?ksime tagasi sinna p?llu ??rde. Ott viis k?ie koju, pani ka isa kolmeteraga noa sinna akna peale tagasi, kust ta selle ilma isa teadmata v?ttis, pani ka oma noa ?ra kuhugile v?ga kindlasse kohta ja tuli siis meie juurde tagasi. Sel ajal s?itis ?ks v??ras mees m??da teed ja naabripere kuri koer S?ni jooksis hobusega haukudes kaasa kuni meieni. Siis meie otsustasime, et kuskile kaugemale minna ei maksagi ja hakkame ajaviiteks ?rritama koera. Meid oli neljakesi ja seep?rast meie ?ht koera ei kartnud sugugi. ?rritasime siis koera t?ki aega. Koer l?ks meist eemale k?nka otsa ja haukus meie poole v?ga vihaselt ning meie tegime vastu kurja h??lt. Nalja sai v?ga palju. Nii see p?ev l?ppeski. ?kskord suvel ?ks marjanaine oli kaotanud metsa ?ra oma korvi ja tuli Jukut paluma, et Juku otsiks selle n?iutud k?ie abil ?les, aga Juku seletas, et n?idus korvi k?lge ei hakka ja ei l?inudki. J?rgmisel aastal Juku seletas mulle, et tema tol korral ei kaotanudki nuga ?ra, vaid pani noa salaja ?he teatud p??sa alla ja siis tegi k?iega meile niisugust kometit, nagu oskaks tema n?iduda. Seda ta olevat teinud seep?rast, et temale ei olevat meeldinud Kautjala soole minek. Aga Nupu-Juku nimi j?i temale ikka, sest juba see kometitegemine oli k?llalt nupukas ja teiseks selleajane Juku oli juba pannud toime hulga muidki teisi nupukaid t?kke, mida k?iki ei j?ua jutustadagi. Nii ta p??stis k?stri p?huk??nist vangist lahti, r??kis venelasega vene keelt ja ajas ??sel vargad p?hap?eva­riietega Raba sohu, harjutas harjusid hobusel pahad kombed k?ljest ?ra ja tegi veel muidki suuri ja imelikke tempe. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/juhan-jaik/hadastvere-poiste-ninamees/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.