Lenda minuga

Lenda minuga Triin Tammert Stjuardessina alustanud Laura teeb lennukompaniis karj??ri ning satub keerulisse armukolmnurka, mis sunnib teda silmitsi seisma s?gavamate k?simustega, kes ta on ja mida elult tahab. Otsides vastuseid, mida ja keda ta k?ige rohkem armastab ning milline mees talle sobib, avastab noor naine perekonnas l?bi mitme p?lvkonna edasi kandunud k?itumismustri. Saatusel on aga tema jaoks veel palju p?nevat varuks… muu hulgas rohkelt reise, pidusid, glamuuri, seiklusi ja r??mu. Katariina Tammert Lenda minuga Lennuromaan © Triin Tammert, 2013. K?ik ?igused kaitstud. Kujundus: Anu Hammer Kaaneillustratsioon: Jaak De Koninck, Starbrook Airlines ISBN 978-9949-33-324-0 ISBN 9789949335008 (epub) NB! Tegemist on ilukirjanduse ja v?ljam?eldisega ehk siis k?ik kokkulangevused p?ris s?ndmuste, kohtade, inimeste ja organisatsioonidega on juhuslikud. Sulle, mu armas I OSA ?hkut?us takeoff 01 Ma olin 25aastasena kandideerinud rahvuslikku lennukompaniisse stjuardessiks, l?binud edukalt k?ik voorud, tervisekontrolli ja koolituse ning t??le saanud. Aga hoolimata sellest, et lennusaatja t?? on tegelikult veel palju lahedam, kui k?rvalt vaadates tundub, polnud see siiski p?riselt minu tass teed. Olin juba enne stjuardessiks saamist astunud ?likooli ajakirjandust ja kommunikatsiooni ?ppima, riigi suurimas p?evalehes reporterina praktikal olnud ning ?ht-teist kirjutanud ja toimetanud. Pool aastat p?rast ?likooli l?petamist kandideerisin t??le rahvusvahelise naisteajakirja kohaliku v?ljaande toimetaja kohale. Kuuldused sellest j?udsid aga enne, kui lahkuda j?udsin, lennufirma juhtkonnani ja nad tegid mulle superpakkumise – hakata lennukompanii pardaajakirja projektijuhiks, t??kohaga avalike suhete osakonnas juhtkonna korrusel. Sisuliselt t?hendas see ajakirja peatoimetaja kohta: sisu eest vastutamist, aga ka kujunduse, reklaami ja tr?ki koordineerimisega tegelemist. Oi, kuidas ma k?hklesin nende kahe vahel! K?isin muudkui ringi, reastasin m?ttes m?lema koha plusse ja miinuseid ning m?tlesin, nii et pea suitses. Mida ma teen? Mida ma tahan? Kumma ma valin? ?hel vabal hommikupoolikul jalutasin ma l?bi pargi kohvikusse, samal ajal ikka m?eldes, kumb t??koht valida. See oli puhas juhus, et ma ?hel hetkel pilgu t?stsin ja pargi k?rval k?rguva hotelli seinal ilutsevat reklaam-plakatit m?rkasin – ja kirja sellel. “Suures majas on rohkem v?imalusi.” Muidugi sain j?rgmisel hetkel aru, et tegemist on ilmselt hotelli konverentsikeskuse reklaamiga, aga ma ei saanud eirata m?rki. Ma olin k?sinud ja mulle oli vastatud. Lennufirma oli suurem kui kirjastus. 02 Paar ??d enne esimest t??p?eva Nordic Airi neljandal korrusel n?gin unes Tomi, Nordic Airi presidenti. Olin temaga vaid m?ned korrad p?gusalt kokku puutunud, k?ige p?hjalikumalt n??d hiljuti t??vestlusel. Ja ma polnud temast iialgi m?elnud ainsatki riivatut m?tet, aga ?kki oli ta seal, mu unen?os. Ma kandsin midagi punast ja liiga paljastavat, ta oli liiga l?hedal ja puudutas mind. Tundsin end ?sna ebamugavalt, see oli ju nagu seksuaalne ahistamine? ?les ?rgates olin h?iritud. Mis mu alateadvusel viga oli, et ta selliseid asju konstrueeris? Olin k?ll just oma eelmisest elukaaslasest lahku l?inud, nii et meesk?simused olid m?nes m?ttes aktuaalsed, aga see tundus siiski liig. Rahustasin ennast, et see oli lihtsalt unen?gu. Mu esimene t??p?ev Nordic Airi juhtkonna korrusel oli reede, 8. veebruar. Mu uus ?lemus, kommunikatsioonidirektor Ilse oli toonud mulle hommikul lauale kimbu kollaseid ja lillasid tulpe, see oli temast armas. Margaret, juhatuse assistent, kellega istusin samas ruumis, neljanda korruse suures lounge’is, oli mu s?mpaatia v?itnud juba varasemate p?gusate kokkupuudete k?igus ja see s?venes j?rgmiste n?dalatega kiiresti – m?ne inimesega kohe on esimesest hetkest peale tunne, et temaga ma klapin, meeldiva s?pruse eelaimdus. Tom, Nordic Airi neljak?mnendates president, oli kinnine ja t?sine ning peamiselt oma kabinetis, teda oli v?he n?ha. Ja Devonit, k?itusala asepresidenti, teadsin juba varem – kui stjuardessina alustasin, oli ta lennundusdirektor, pilootide koolitaja ja instruktor ning lendas kaptenina ka ise aeg-ajalt. N??d vastutas ta k?itusala asepresidendina juba m?nda aega kogu kompanii lennutegevuse ja k?ige sellega otseselt seotu eest. Teda narriti vahel staarpiloodiks – ta oli silmapaistev nii lenduri kui ka mehena, seltskonnal?vi, kes armastas esineda. Igatahes tundus ta algusest peale s?bralik ja soe ning oli mulle v?ga s?mpaatne. Ta oligi vist selline t??p, kes meeldis k?igile? Vaimukas, s?rav, viskas nalja ja pildus galantseid komplimente. Temaga oli l?bus ja tore, lisaks n?gi ta superhea v?lja, kaptenivormis muidugi eriti. Devonist ja Margaretist saidki mu lemmikud. Moodustasime alati, kui v?imalik oli, eriti l?busa l?unalaudkonna. Me lihtsalt klappisime imeh?sti ja eriti h?sti tuli see esile siis, kui Ilse m?nikord meiega liitus – iga kord, kui ta p??dis meie j?rjest hoogsamateks kiskuvate s?nam?ngude ja naljadega sammu pidada ning midagi vahele ?tles, tekkis piinlik vaikus ja vestlus sumbus. Mul oli tast kahju ning samas pani see mind ?ha uuesti ja uuesti imestama: kui h?mmastav, kuidas m?ne inimesega on esimesest hetkest ideaalne klapp ja teineteisem?istmine ning m?ne teisega… mitte midagi, ?ldse. Ja kuidas see, et ?hega ei ole ?ldse, aitab m?ista, kui super on teistega. Ja samas ei olnud mul midagi Ilse vastu. Meie suhted olid neutraalsed, seal ei olnud ei miinusm?rki ega p?riselt vist ka plussi, ehkki oli armsaid hetki, kui me m?lemad pingutasime. N?iteks siis, kui olime koos teel turismimessile ja ta k?sis, ega ma ei kahetse, et ma lendamisest loobusin ja avalike suhete osakonda kolisin. “Ei… aga kuidas siis on, kas sul on t?nu mulle veidi kergem ka?” k?sisin vastu. “Jaa, palju!” vastas Ilse ja ma r??mustasin. Veebruari l?pus veetsin ?hel esmasp?eval neli piinarikast tundi hambaarstitoolis ja vabanesin oma viiendast tarkusehambast – universumi v?i kelle huumorimeel see oli, aga miskip?rast oli mul neid tavap?rasest rohkem. Toibusin paar p?eva kodus, vahepeal siiski rahulikus tempos pardaajakirja artikleid ?le vaadates ja imestusega avastades, et igatsen t??le – hea seltskonna ja toredate ?lesannete seltsi. Neljap?eval l?ksin r??msalt kontorisse. K?isin t??kaaslastele j?rgem??da tere ?tlemas ja avastasin, et Devoni kabineti uks on kinni. Just tema oli mulle igap?evase k?ikide tervitamise kombe k?lge harjutanud, avaldades ?kskord h??lekalt rahulolematust selle ?le, et k?isin algul hommikuti tere ja ?htuti head aega ?tlemas vaid Ilsele ja Margaretile, sest olin kartnud, et ?kki ei sobi tippjuhte t?litada. “Devon veedab t?na p?rastl?una kodus. Tal t?mmati hommikul kaks ja pool tundi hammast,” selgitas Margaret, kui k?siva n?oga tema poole vaatasin. “T?siselt? Tal ka? Sihuke kokkusattumus? See on mingi neljanda korruse karma?” k?sisin ?llatunult. “Ma loodan, et mitte,” vastas Margaret s?ravalt naeratades, paljastades oma veatu valge hammasterea. 03 Aeg-ajalt sattusin appi uute liinide avamisvastuv?ttudele. M?rtsi l?pu l?henedes, kui oli kellakeeramine, suveajale ja suvisele lennugraafikule ?leminek, oli neid ?ha sagedamini. Uute liinide avamised ja suveliinide taasavamised olid enamasti kenad v?ikesed vastuv?tud ajakirjanikele ja koost??partneritele, m?ne k?ne, lindil?ikamise, suupistete ja jookidega. T?nu neile s?ndmustele tutvusin mitme meeldiva t??kaaslasega finants- ja kommertsdivisjonist, kellega ma varem polnud kokku puutunud. Ameti?hingutesse koondunud lendajate ja kontoripersonali vahel polnud Nordic Airis eriti sooje ega tihedaid suhteid, sama lugu on paljudes lennufirmades. Emmat, finants- ja kommertsala asepresidendi assistenti, teadsin siiski juba varem, ta oli ka h?sti tore. M??gidirektor Egert, kellega nad moodustasid kahekesi l?busa ja suurep?rase huumorimeelega tandemi, oli samas minu jaoks t?iesti uus avastus. ?hel natuke erilisemal pidup?eval p?rast pressikonverentsi, kus tehti teatavaks suur uudis, et Nordic Air liisib Kanadast Bombardierilt mitu uut CRJ900 NextGen lennukit, tippisin oma ilusa volangidega seeliku ja k?pskingadega trepist ?les. Minu j?rel tuli Devon, ta oli kaptenimundris, reibas ja kiirem kui mina, j?udis mulle j?rele. “Tere!” Komistasin samal hetkel, kui ta tere ?tles, ja j?in napilt p?sti. “Hull v?rk nende mundris meestega… piisab suu avamisest, et t?drukud p?lvist n?rgaks v?tta,” lahendasin olukorra kiire naljaga, kui olin ehmatusest toibunud. Devon naeris. Oma laua taha j?udnud, avasin Skype’i akna. “Sa ei kujuta ette, mul oli sihuke olukord just – Devon tuli lendamast ja ?tles mulle trepil tere, ma komistasin samal hetkel ja oleks peaaegu ninuli lennanud ja kaela murdnud, hea, et ellu j?in… mundris mehed v?tavad ikka t?drukutel jalad n?rgaks! :)” kirjutasin oma parimale s?brannale Beritile. “Hahahaa… Muide, mulle tuli ka poes enne ?ks Nordic Airi vormis piloot vastu, aga ta ?nneks tere ei ?elnud, nii et ma j?in p?sti! :-)” tuli Beritilt kiire vastus. Reageerisin laialt naerva smileyga. “Oi ja tead! Ma ei saa viimasel ajal hommikuti kuidagi ?les. P?hjuseks intrigeerivad unen?od huvitavate inimestega. sellised, mis tekitavad tunde, et nurrr… ehk siis ma n?gin J?LLE Tomi unes! V?ga p?nev unen?gu oli, tekitas sihukese tunde… ma nagu tundsin soojust, s?mpaatiat, poolehoidu tema poolt, TEADSIN unes, et ma meeldin talle,” j?tkasin. “Noh, minu kogemus ?tleb, et kui mingit meest liiga palju unes n?ha, siis see l?peb teadagi, kuidas… ma ju n?gin enne enda ja Adriani suhte algust ka kogu aeg unes, kuidas me kirglikult suudlesime erinevates kohtades.” ”Jah, ma m?tlesin ka selle sinu kogemuse peale, aga ma ei usu…. Ma ei m?tle tast ?ldse nii… ja ma ei ole ?ldse kindel, et ta must ?ldse midagi arvab, ta on ?sna kinnine, ei naerata palju, temast ei saa h?sti aru ja me pole tegelikult kordagi neutraalsest small talkist kaugemale j?udnud… aga noh, mine tea, ehk on universumil t?esti mingi plaan… :) ja visioon ja missioon…” Berit vastas smileyga. ”Ja strateegia… ma olen vist liiga palju Ilsel aidanud Nordic Airi uut kommunikatsioonistrateegiat kirjutada, et see terminoloogia juba siia tr?gib. :-)” “Aga see v?imalus on intrigeeriv jah, et ?kki sa n?ed tulevikku ette v?i siis m?tleb keegi sinust ja need m?tted ja tunded on nii tugevad, et tungivad su unen?gudesse. Ehkki alati j??b ikkagi ka see variant, et nende “unen?gu l?ks t?ide” juhtumite n?ol on tegemist v?luvate kokkusattumustega ja unen?gu oligi lihtsalt unen?gu, mingite muljete ja m?tete kaja,” m?tiskles Berit. 04 Samamoodi, nagu see unen?gude k?simus, pani saabunud majanduskriis mind vahel m?tlema, mis oli p?hjus ja mis tagaj?rg, mis enne ja mis p?rast. Kui palju oli siin harilikku majandusts?klite loogikat (et t?usule j?rgneb langus ja langusele uus t?us – ?sna elementaarne?) ning kui palju kollektiivset alateadvust, emotsioone, paanikat ja nende tagaj?rgi? Kas paanika oli tagaj?rg, kui inimesed n?gid, et asjad hakkavad kiiva kiskuma, v?i hoopis p?hjus, miks asjad kiiva kiskusid – keegi sattus kuskil paanikasse ja mida rohkem see levis, seda hullemaks l?ksid seisud ka rahaturgudel? V?i m?lemat? Igatahes tabas majanduskriis valusalt ka lennundust. Enamik Nordic Airi t??tajaid ei olnud teadlikud nendest ?ksteisele j?rgnevatest kriisin?upidamistest, mis neljanda korruse koosolekuteruumis aset leidsid. Tom, Devon ning uus finants- ja kommertsala asepresident Mia viskasid k?ll enne n?upidamisi m?nda hilinevat osapoolt oodates ikka vahel nalja, aga ka naerdes j?id nende kulmude vahele alles m?ned v?ikesed murekortsud. Alumiste korruste t??tajad said olukorra t?sidusest aimu ?hel p?eval, kui kogu kontoripersonal kutsuti kokku teise korruse saali. Tom, Devon ja Mia selgitasid v?ga rahulikult olukorda, millesse lennufirma on muutunud majandusolude t?ttu sattunud, ning l?petasid oma ettekande ettepanekuga palgak?rpeks. Nad r?hutasid, et see on vabatahtlik, iga?hega s?lmitakse eraldi t??lepingu lisa ning ehkki palk teatud hulga protsentide v?rra v?heneb, saavad k?ik vastu m?ned lisapuhkusep?evad. Mulle meeldis see, kuidas Tom, Devon ja Mia seda esitasid – v?ga rahulikult ja m?istlikult. Selgitasid tausta ja p?hjendasid. Kolleegidest ei paistnud keegi r??mus, aga kui p?rast juhatuse esinemist k?simusi esitati, oli aru saada, et enamik m?istis. Ajalehed olid nagunii t?is majanduskriisipaanikat, ?ksteisele j?rgnevaid uudiseid eelarve- ja palgak?rbetest ning sellest, et olukord oli halb. J?lgisin, mida ma ise tundsin. Ma ka ei r??mustanud, aga kui mul oli valida, kas m?ni protsent v?iksem palk ja p?sima j??v t??koht v?i samaks j??v palk koos riskiga, et rahvuslik lennufirma ei ela kriisi ?le, siis… valik polnud raske. Seda enam, et lisapuhkusep?evad tegid r??mu ja olin kuulnud s?pradelt-tuttavatelt teistest firmadest juba ka palgak?rbetest, kus palka k?ll k?rbiti, aga midagi vastu ei pakutud. Ja seda ettev?tetes, mis olid tegelikult kasumis – Nordic Air oli aga, nagu enamik Euroopa v?iksemaid regionaalseid lennufirmasid, juba aastaid s?gavas kahjumis. 05 Lennufirma t??tajana oli reisimine soodsam ja ka m?rksa seikluslikum kui tavareisijana. Vahel mulle tundus, et paljusid meist motiveerisid nii reisimissoodustused kui ka nendega kaasnevad seiklused rohkemgi kui palk. Soodsamate hindade ja v?ga paindlike tingimustega lennupiletitega kaasnes n?anss, et reisija staatus oli stand-by ehk lennukile sai siis, kui vabu kohti j?tkus. M?nikord k?is sellega kaasas v?hem n?rvipinget – vabade kohtade seisu sai enne kontrollida ja kui neid oli veel m?ni p?ev enne lennu toimumist mituk?mmend, v?is pealesaamises olla ?sna kindel – ja m?nikord rohkem, see oli tavaline asi, et kolleegid ei teadnud puhkusereisile suundudes, kus nad l?petavad, kas Aasias v?i m?nel Kariibi mere saarel. K?ik s?ltus sellest, millistele lendudele oli vabu kohti. Ja vahel tuli ka koju tagasi minna. Pariisi lendude seis oli sel maikuu neljap?eval, kui Beritiga lennujaama suundusime, ?nneks lootustandev ja saime ilusasti peale. Nautisin k?ike rihmade kinnitamisele j?rgnevat ja seda arutut vaimustust, mida lennukid, lendamine ja k?ik nendega seonduv minus tekitas. Lisaks olime kergelt eufoorilised faktist, et l?heme Pariisi – me polnud kumbki seal varem k?inud, k?ll aga teismelistena rohkesti Remarque’i “Triumfikaart” lugenud ja sellest vaimustunud. Ja n??d… Pariis, l?puks ometi! Laup?eva ?htul Seine’i ??res La Fourmi Ail?e restoranis meie ?hise hea s?bra Edwardi ja tema elukaaslase, vapustavalt kena pika lokkis juustega prantslase Pierre’iga (kes r??kis ebaprantslaslikult head inglise keelt) s??es ja roosat veini juures olime veel suuremas vaimustuses kui saabudes. “Ootused on kahtlane kraam ja ma tajusin tegelikult ohtu siia liiga k?rgete ootustega tulla ja pettuda, aga Pariis t?esti ongi imeline! V?ga minu linn.” nentisin rahulolevalt. “Jaa, ma m?tlesin ka kerge murega, et ?kki pettun, aga t?esti on nii-nii m?nus! Just selline, nagu ma ette kujutasin, ainult et veel parem! Ja roosad kastanid ?itsevad!” ?hines Berit mu kiiduavaldustega. Ed ja Pierre vaatasid teineteisele otsa ja muigasid. “Ma m?istan, et teie vaimustus v?ib pisut v?iksem olla,” naersin. “Nojah, ?hkama enam kogu aeg ei v?ta t?esti, aga siin on tore k?ll,” naeratas Ed mulle vastu. “Mis te siis teinud olete?” “J?ime klaasikese roosat veini Champs-?lys?es aven??l ?hes t?navakohvikus ja ronisime Triumfikaare otsa, need 284 trepiastet l?ksid ?sna lihtsalt ja vaade oli super! P?ikasime l?bi Pere Lachaise’i kalmistult, n?gime Wiiralti ja Wilde’i haudu… Marais’ piirkond oli lahe ja seal oli ?ks v?ga tore kohvik nimega Les Philosophes, kus oli eriti hea latte. Ja Hemingway rajad vasakul kaldal ka, kolasime seal ja see oli super… noh ja siis me ?oppasime pisut Rue de Rivolil.” “Ja n?gime tohutut hulka ilusaid ja elegantseid inimesi, neid on siin nii palju,” t?iendas Berit. “Jah, ma tahaksin ka, pariisitar, parisienne olla,” lisasin unistavalt. Pierre naeratas mulle ja ?tles: “But you are. Like parisienne.”1 (#ulink_bf5288eb-3cd9-52e1-90b1-e866365a6296) T?nasin teda ja naeratasin talle laialt, tundes samal ajal, et v?iksin suurest t?nutundest ?ra sulada. Tegime p?rast ?htus??ki pika jalutusk?igu, peatudes ka tuledes Eiffeli torni all. Piletisaba oli hilisest kellaajast hoolimata pikk, nii et loobusime m?ttest ?les minna. Seisime ja lobisesime neljakesi, kui meie t?helepanu k?itis armunud paar, kes suundus restoranitrepi poole. “Oh, darling, to the Eiffel tower restaurant… really?”2 (#ulink_abef2b38-40f0-54a0-a55a-27f2c397de12) imiteeris Pierre veiderdades ja peenikest h??lt tehes naise v?imalikku repliiki. Naersime. “Nii m?nus city break oli… aga mul tegelikult natuke kripeldab, et me ?les ei l?inud,” ?tlesin Beritile j?rgmisel p?eval, kui tagasi koju lendasime. “Oli… ja mul ka pisut kripeldab,” taipas Berit kohe, millest ma r??gin. “Aga tead, ma m?tlesin, et… kuna Pariis on nagunii vist ?ks k?ige romantilisemaid sihtkohti mu jaoks, siis tegin endaga kokkuleppe, et kunagi tulen Pariisi oma suure armastusega, mehega, kes on mu jaoks See ?ige, ja siis l?hen temaga Eiffeli torni tippu ja restorani s??ma.” “Lahe m?te!” Esmasp?eva hommikul t??le minnes oli hing kuidagi eriti hell. Pariis, k?ik toredad muljed sealt ja pidu minus eneses helisesid hinges, aga tore oli ka tagasi olla ja t??le minna. Seda enam, et mu t???lesannete sekka oli lisaks pardaajakirjale v?rskelt lisandunud Nordic Airi sotsiaalmeedia – ettev?tte leht Facebookis ja blogi, mille ?le olin ?sna uhke, sest nende loomine oli olnud minu m?te ja Tom oli seda kohe toetanud. M?tlesin t??le s?ites ?tluse peale, et ?nn on see, kui tahad minna hommikul t??le ja ?htul koju, ning teisendasin selle m?ttes rahulolevalt ?tluseks, et ?nn on ka see, kui tahad minna reisile ja tahad tulla tagasi. Kus on, sinna tuleb juurde – mu ?nnetundele lisas veelgi hoogu, et ?nnestus moodustada eriti m?nus l?unalaudkond Devoni, Margareti ja Karliga, Air Maintenance Nordicu juhiga. AMN oli Nordic Airi t?tarfirma, mis tegeles meie lennukite hooldusega. Karl oli vana ja kohutavalt ?armantne mees, riivatu huumorimeelega ja samas piiritult galantne. Veel ?ks inimene, kelle vastu ma ilma ?hegi selge p?hjuseta tugevat poolehoidu tundsin, juba enne seda, kui ta ?kskord m?rkis, et ma olen silmapaistvalt kaunis – see muidugi s?vendas seda, naised armastavad ju k?rvadega ja ma olin natuke komplimendis?ltlane k?ll. Igatahes s?rasin l?unalauas toredas seltskonnas r??must ja r??kisin Pariisi muljeid, nalja sai palju. “Peaks ?kki ka kuskile lendama, kui see nii r??msaks teeb. Paar s?pra just kutsusid Inglismaale golfi m?ngima,” ?tles Devon. “Nii lahe m?te! Ma m?tlesin ka, et j?rgmiseks v?iks minna Londonisse ?oppama!” innustusin. “Tore, siis mu s?brad v?ivad kahekesi golfi m?ngida,” ?tles Devon, kaval s?de silmanurgas. “Jah, me saame siis kahekesi ?opata,” pareerisin, p?rast l?hikest ?llatunud pausi. 1 (#ulink_a853a9b1-2697-5d45-b85f-e81d35bf034b) “Aga sa oled. Nagu pariisitar.” 2 (#ulink_b96c0c7a-9ce4-51fa-b4f6-9fcac8144286) “Oh, kallis, Eiffeli torni restorani… T?esti?” 06 Oma t??d armastades piisab, kui puhata natuke iga p?ev ja n?dalavahetustel, aga s?steem ja seadused n?gid ette, et k?ik peavad aastas 28 p?eva puhkama. Nordic Air lubas oma t??tajatele igal aastal m?ned lisap?evad, millele n??d olid lisandunud ka palgak?rpe eest saadavad puhkusep?evad. Ma ei raatsinud kodumaalt suvekuudel eriti kuskile minna, samas pealinna j??mine ei soodustanud ka mu meelest puhkusetunnet. Leidsin kuldse kesktee – ??risin id?llilises v?ikelinnas elava kursusevenna suures majas endale n?dalaks toa ning p?hendusin ujumisele, p?evitamisele, jalutamisele ja v?rkkiiges vedeledes heade raamatute lugemisele. Ning muidugi k?llaldasele unele ja heale s??gile-joogile lugematutes armsates kohvikutes. Mu puhkuse l?ppu sattus laulu- ja tantsupeotule pidu jahisadamas. Oli ?liilus vaikne ?htu, meri sile ja taevas sinine. Veetsin s?pradega meeldivalt aega, habemesse kasvanud mehed tegid mulle peotuld viiva vana puulaeva jahta peal ekskursiooni ja Jaan T?tte laulis l?pus seda “ei tea, kas merele ma teel v?i randa” s?nadega laulu nii, et see kajas ?le mere ja k?is hingest l?bi. Imeline. Tagasi jalutades helistas Greta, mu lahe t?di, jagasin temaga oma kauneid muljeid ja hinges helisevaid tundeid. “Sul ilmaga ka nii vedas!” “Jaa, t?iesti super! K?ik p?evad on olnud selge taeva ja s?rava p?ikesega, ilm kuum ja meri soe.” “Ilmselt sa oled teinud jumalale meelep?raseid tegusid,” naeris ta. See oli huvitav m?te ja j?i mind kummitama. Jah, ma olin ?nnelik… ja see “kus on, sinna tuleb juurde” asi vist t?esti toimis? 07 Tore oli p?rast puhkust kontoris tagasi olla, armsaid t??kaaslasi n?ha ning nautida komplimente oma hea jume ja puhanud oleku aadressil. N??d oli Ilse kord puhata, asendasin lisaks oma t??le ka teda. Pressip?ringuid oli omajagu, lisaks oli vaja oma t?? ehk siis pardaajakirja j?rgmise numbriga, samuti Nordic Airi blogi ja Facebooki-lehega tegeleda. Ma ?ritasin sellele mitte m?elda, aga see eba?iglus ajas vahel natuke hinge t?is, et Ilse minu asju minu puhkuse ajal eriti tegema ei pidanud, kuna pardaajakiri ilmus neli korda aastas, iga kolme kuu tagant, ja professionaalse, t?pse ja kiire Margareti abiga, kes vaatas ?le pardaajakirja ingliskeelsed tekstid, sain k?ik tehtud ka Ilse sekkumiseta, mina Ilse t??d aga k?ll. Samas, plusspoolele l?ks j?llegi see, et seoses ajakirjanike p?ringutega suhtlesin rohkem nii Tomi, Devoni kui ka Miaga ning kogesin j?rjest edu-elamusi, m?istsime ?ksteist h?sti ja koost?? sujus suurep?raselt. Tundsin end tublina ja nautisin seda. Ajakirjanikelt tuli ka ?sna ebamugavalt otsekoheseid k?simusi sel teemal, miks kevadel v?lja h?igatud ja suve alguseks lubatud uusi lennukeid ikka veel kohal pole. Vastused, mille Tomi ja Devoniga kokku panime, olid hoolikalt lihvitud diplomaatilised meistriteosed. S?venev majanduskriis oli lennukitehingu rahastamise ??rmiselt keeruliseks teinud ning l?bir??kimised lepingutingimuste ?le toppasid ?hest ummikust teise. Juhatus t??tas sobiva lahenduse leidmise nimel ning kuni oli lootust, et asjad siiski laabuvad, ei tahetud niigi ?likriitilisele meediale seda konti hambusse visata ega v?lja n?idata, kui halb on seis. Samas ei saanud ettev?te endale lubada ka valetamist ega k?simustele vastamata j?tmist. Niisiis r??kisime Kanadas toimuvatest testlendudest, mida saime illustreerida Nordic Airi kaunites v?rvides uue lennuki fotodega, sest lennukid olid t?esti valmimas. Teine lisat??d tekitav faktor oli Baltic Air, ?ks Nordic Airi agressiivsemaid konkurente, kes laimas Nordic Airi meedias, kuidas jaksas. Kuna Nordic Airi p?hiv??rtused olid hoolivus ja v??rikus, ei langenud me kunagi sellele tasemele, et samaga vastata. Konkurentide alatud v?tted ja sealt lisanduvad t??tunnid tegid aga siiski vahel meeleh?rmi. Samal ajal rikkus mu tuju pisut ka isiklik v?ike finantskriis – mu auto lagunes ja pidin ta parandusse viima. See tuli ?hel kolmap?eval l?unalauas Margareti ja Devoniga jutuks. “Ka selles valdkonnas on kommunikatsioon v?ga oluline,” m?rkisin, kui olin neile olukorrast p?gusa ?levaate andnud. “Mis m?ttes?” k?sis Margaret l?bustatult. “Noh, ehkki ma ?helt poolt usun, et nad seal autoparanduses teavad, mida teevad, siis teisalt tunnen ma end siiski pisut ebakindlalt – ma ei jaga sellest teemast nii palju, kui tahaksin, ja seal t??kojas t??tavad sihukesed l?hikese jutu mehed, kes ?lem??ra pikalt midagi ei seleta ka,” selgitasin. “Aga kui nad sulle seletaksid, siis mis see annaks? Kui sa selles teemas end koduselt ei tunne?” uuris Devon. “Kuna ma t?esti ei ole autoremondispetsialist, siis v?iksid nad ilmselt mulle jutustada, mida tahes, ja ma oleksin ikkagi rohkem rahul kui praegu. Eriti muidugi siis, kui sellega kaasneb ka lahendus ehk heas korras auto.” “Kas me n?eme siin mingeid paralleele n?iteks… eee… lennundusega?” k?sis Devon kavalalt. “Jah, ma usun k?ll,” naersin. “Ilmselt on p?ris mitmes valdkonnas samamoodi. et inimesed taluvad probleeme rahulikumalt, kui nad teavad – v?i neil on v?hemalt illusioon, et nad teavad –, mis toimub.” “R??gi inimestega,” esitas Margaret ?he oma lemmikv?ljenditest. Naeratasin talle. “Jah, ?ks minu lemmikl??klauseid ?tleb enam-v?hem sama: avatud kommunikatsioon on ?nnelike suhete alus. Kehtib nii t??- kui ka eraelus.” 08 Neid r??muk?llaseid l?unas??ke tuli veel ja veel, kus jagasime n?dalavahetuste muljeid, huvitavaid ideid, anekdoote ja viskasime nalja. Sattusin augustis lugema m?tet s?nade ja soovimise j?ust – et k?si ja sulle antakse. Olin sellest m?ttest v?lutud ja jagasin seda ?kskord, kui Karl j?lle meiega oli, tema, Devoni ja Margaretiga l?unalauas. Karl r??kis selle peale j?rgmise anekdoodi. Mees l?heb s?brale k?lla. V??ras v?ikest kasvu t??p, kroon peas, avab talle ukse. Mees m?tleb, et mingi noor sugulane v?i midagi, ning l?heb tuppa. Vaatab, et s?ber h??rub vasklampi, ja k?sib: “Mis teed?” S?ber ?tleb, et see on v?lulamp, kust tuleb d?inn v?lja ja t?idab k?ik soovid. Mees proovib siis ka – h??rub lampi, d?inn tuleb, mees ?tleb soovi, d?inn vastab: “Sinu soov on mulle seaduseks!” Mees lippab vannituppa ja tuleb sealt siis vihasena tagasi. K?sib s?bralt: “Kuule, see d?inn on sul purjus v?i? Ma ei soovinud kindlasti vannit?it maisi!!!” S?ber vastab: “Purjus jah, ega ma ka poolemeetrist kunni ei tahtnud…” Naersime k?ik. N?dal hiljem oli Nordic Airi s?rasilmse ja toreda, kauni tumedajuukselise t?mmu personalidirektori lahkumispidu. L?ksime Devoniga koos linna lilli ostma, Devon pidi nagunii panka minema ja vedas mu kaasa, v?ites, et tema ei tea lilledest midagi ega oska sobivaid valida. “Ma siis ootan sind,” ?tlesin, kui me tema ilusa musta Audiga kaubanduskeskuse ees peatusime ja ma maha minema hakkasin. “Ma siis tulen.” Vaatasime teineteisele otsa ja hakkasime naerma. “K?lab nagu episood rahvateatri n?idendist,” m?rkis Devon ja me naersime veel. Tagasiteel ?tles Devon, et tal on vaja korra terminalist l?bi minna. “Oo, sobib! Mulle nii meeldivad lennujaamad… Need m?juvad mulle alati nii, et ma tahaksin kuskile lennata.” “Nojah, mulle m?juvad nii, et ma tahaksin lihtsalt lennata.” “Kaua sa lendad juba?” “Kaua.” “Ja sulle meeldib?” k?sisin. “Meeldib on v?he ?eldud, see on rohkem nagu vajadus, osa minust.” “Kirg? Sisemine sund?” “Jah, v?ib nii ?elda k?ll. Ilma ei saa h?sti. N??d, kui mul on juhatuse liikmena liinilende v?hem, k?in j?lle rohkem ?htuti v?ikelennukiga lendamas ja ?petamas, sest muidu on v?he.” M?tlesin hetke. “Mul on suhtlemise ja kirjutamisega ?sna samamoodi. See on v?ga inspireeriv, et sul on nii teistsuguse tegevusega sama tunne.” Ta vilksas minu poole vaadata. “Arvad?” Vaatasin vastu. “Jaa.” Augusti l?pus lipsasime Beritiga kiirele city breakile Londonisse. Pikk n?dalavahetus oli v?ga lahe: peatusime j?lle s?prade juures, kahe seal ?ppiva ja t??tava l?busa blondi, Kairi ja Laila juures. Uitasime m??da kohustuslikke vaatamisv??rsusi ning pikkisime sinna vahele m?nusaid parke, pidusid ja s??gikohti. Neljap?eva ?htul p?rast saabumist s?ime Hiina restoranis Young Cheng Chinatownis, peale meie olid k?ik k?lastajad hiinlased, t?lgendasime seda m?rgina suurep?rasest kvaliteedist ega pidanud pettuma. Reedel tegime kohustuslikke turistipilte Big Beniga ja tiiru London Eye vaaterattaga, vahepeal vedelesime Pret A Mangeri suurep?raste v?ileibade ja lattega m?nusas St Jamesi pargis ning ?htul uitasime Sohos. Laup?eval tegime p?hjaliku tiiru poodides, Oxford Street oli super, ehkki HMV-s oli selgelt liiga palju kiusatusi tekitavaid filme ja plaate, Waterstonesis raamatuid ning r?iva- ja kingapoodidest ma parem ei r??gigi. Pidime neist vahepeal Starbucksis puhkama ja end suurte h?rkude lattedega turgutama. ?htul nautisime Camdenis k?igepealt fish & chipsi ja ale’i ?hes stiilipuhtas Inglise pubis ning seej?rel tundmatuid b?nde elust pulbitsevas The Dublin Castle’is. Tagasi lennates, t?iesti kli?eelikus “v?sinud, kuid ?nnelikud” seisundis, k?sisin Beritilt, kas ta teab seda kolme k?simuse m?ngu, millega saab kiirmeetodil v?lja selgitada, kas sa sobid teise inimesega. “Ei? Mis m?ng?” “See k?ib nii, et tuleb vastata kolmele k?simusele. Viimasele ma ei saanud enne seda reisi vastata.” “Ja need on…?” “Kass v?i koer? Kohver v?i seljakott? London v?i Pariis?” “Hmm… koer ja kohver, aga see linnade k?simus on ikkagi keeruline, ma k?ll ei tea, kumb mulle rohkem meeldis!” “Jah, sama siin – mul kass, elustiili m?ttes vist pigem kohver, ehkki tegelikult olen enamiku oma reisidest teinud v?ikese reisikotiga… ja linnadest… m?lemad on m?nusad, aga ehk siiski pigem Pariis.” 09 Septembri l?pus s?itsin koos Devoniga ?hel reede ?htul L?una-Eestisse – tal oli Otep?? kandis maakodu ja mul sel n?dalal?pul Tartus ?likoolikaaslastega pidu. Olime samal n?dalal sattunud ?hel p?eval kahekesi l?unat s??ma, seal oli olnud palju julgeid krutskitega nalju ning sellest j?i ilus ja hea tunne. Pikk ?hine autos?it oli aga kuidagi hoopis teistsugune, t?sisem, aga siiski ??rmiselt nauditava vestlusega. R??kisime sellest, kui kummaline on see, kuidas m?ne inimesega on kohe klapp ja m?nega mitte, kui mulle j?rsku meenus, et n?gin Devonit ?ks ?? unes. Vaatasin korraks tema poole, ta vaatas korraks vastu, m?rkasin, kui ilusad silmad tal on. Naeratasin talle, otsustades samal ajal, et pigem siiski ei r??gi sellest, ehk oleks see liig. Unen?gu oli olnud v?ga selge ja kaunis: Devon viis selles mu Nordic Airi t?ispuhutava m?ngulennukiga lendama (?ks selline poolt?hi vedeles Ilse kabinetis korporatiivkingituste kastis k?ige peal, k?llap mu alateadvus sealt selle ?les noppis). Kuskil Padise kandis hakkas lennuk ?hust t?hjaks minema ja allapoole vajuma. Maandusime pehmelt, viisime lennuki t??kotta, kus t??mehed lubasid seda lappida ja selle uuesti ?hku t?is pumbata, ning l?ksime Laitse lossi konjakit jooma. Hiljem olin n?inud unes veel, et tantsisin Devoniga suures l?htrite ja parketiga saalis valssi, ta hoidis mind v?ga tugevasti, ma tundsin end eriti noore, n?tke ja ilusana ning teadsin, et kui ta oleks noorem… Oh, see oli p??rane. Kust see tuli? Alateadvusest? Ma tundsin, et armastan oma alateadvust. Hing helises, kui Devon mu ?likooli t?naval Werneri kohviku ees maha pani. Soovisin talle head n?dalavahetust ja vaatasin, kuidas ta minema s?itis. Seej?rel p??rdusin ?mber, et kohvikusse siseneda, Werneri ukse k?rval oli plakateid t?is sein, mu pilk langes ?hele, millel ilutses kiri “heal m?ttel on ilusad silmad”. Naeratasin endamisi. Milline kaunis lause! Kui mu kaks kursa?de ja kaks kursavenda mind tund aega hiljem Wernerist auto peale korjasid, olin ikka veel ?sna unistavas meeleolus. “Kellega sa tulid Tartusse?” uudishimutses Brita. “?he t??kaaslasega.” “On ilus mees?” “Jaa… ja selline tore.” “Minul just ?ks tuttav r??kis, et “tore” ?eldakse nende inimeste kohta, kellega sa ei taha voodisse minna!” teatas Arabella. “Thor, sa oled ainus tore inimene siin autos!” tuli roolis olevalt Ristolt selle peale kiiresti. K?ik vappusid t?kk aega ohjeldamatute naeruhoogude k?es. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/triin-tammert/lenda-minuga/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.