J?ulud juulis

J?ulud juulis Lea Jaanimaa Samalt autorilt on ilmunud: Tagurpidi valed (2011) ka e-raamat Tule eile meile (2012) ka e-raamat Kuidas, palun? (2013) ka e-raamat ?ratundmishirm (2014) ka e-raamat Maya (2016) ka audio raamat Vikerkaare taga ja ees (2018) Maya ja v?rvid (2018)
Tutvustus: Ootamatusteks pole me keegi nii valmis, et oma eluga joonelt edasi minna. Lugu r??gib ?he mahaj?etud noore naise Eleriini v?ga kiire tempoga kulgenud aastasest perioodist. Viimane pool aastast satub aega, kus mitte keegi mitte midagi ei tea. P?eval, mil kuulutatakse v?lja ?lemaailmne pandeemia ning Eestis eriolukord, valib Eleriin oma Itaaliast haigena saabunud ?lemuse peitmiseks saladustest tiine Kesk-Eesti metsatalu. Rahu asemel seab ta ohtu paljude inimeste elud. Mis selles metsatalus ikkagi toimub? Mis seos on hiigelsuurel kasvuhoonel ja kavandatud kahel atentaadil? Eriolukorra l?ppedes, kui ennustatakse s?gisese teise laine tulekut, peavad loo kangelased, ?ks edukas eksklusiivseid br?ndikaupu m??v firma ja bussit?is Soome pension?re maha ?he korraliku j?ulupeo. Etteulatuvalt juulis ja ikka metsatalus. Lea Jaanimaa J?ulud juulis Lea Jaanimaa J?ulud juulis Autor: Lea Jaanimaa Toimetanud: ?nne Kepp Kaanel oleva s?ejoonistuse autor: Kadri Kask Joonistus Sinust Kaane kujundanud: Margus Leibak Autori?igus: Lea Jaanimaa 2020 ISBN 978-9916-9540-0-3 e-ISBN 9789916954010 P?hendan selle raamatu Tikk, Rene`le, kes oli loo s?nni juures ? esimesest t?hest kuni l?pupunktini. 1 „Kes sind punap?ist paksmagu ikka tahab!“ See solvang tuli nagu v?lk selgest taevast. Tagantj?rele oli Eleriin oma ekselukaaslasele isegi t?nulik, sest ilma selle valusa h?vastij?tuks v?lja s?litatud lauseta poleks ta ise midagi ette v?tnud. Veel l?hiajal tundis Eleriin r??mu hoopis teistest asjadest kui praegu. Vaatamata omandatud haridusele Mainori k?rgkoolis ei osanud ta ennast t??turul m??a ja ega olnud erilist vajadustki. Ta elukaaslane teenis piisavalt, et neile v?imaldada keskmisest parem toimetulek. Priidu autoremondit??koja uksed polnud kunagi suletud ja kliente jagus n?dalavahetustekski. See ehk panigi aluse Eleriini ?marduva vormi tekkimisele, et koos nad nagunii ei p??senud kusagile ja ?ksi minna polnud viitsimist. Pealinnast paarik?mne kilomeetri kaugusel elades kadus huvi ka trennis k?imise vastu. Kodus kandis ta lohvakat h?lmikh?lsti ja selle all retuuse. Pikkadest jalgadest tingituna ei paistnud ta v?limus t?nnilik, ent v??paelad j?id aina l?hemaks ning rind kasvas suuremaks. Kui Eleriin nende kooselu algaastatel ?rkas koos Priiduga, valmistas hommikueine ja j?i kaasaga kohvi, siis ajapikku magas ta veel magusamana tunduvat und edasi just siis, kui toaukse kolksatus andis m?rku mehe lahkumisest. Elu Priiduga sujus loomuldasa ja seda jahmatavam oli mehe ei-tea-kust tulnud reageering. Eelmisel ?htul sai maha peetud t?li. Eleriin oli kogemata s??nud ?ra kogu roa, mille valmistas neile ?htus??giks. Priit oli ise s??di, et pikemaks korteri all paiknevasse t??kotta j?i. Televiisorist ridamisi uudistesaateid vaadates ei m?rganudki Eleriin, et suu muudkui jahvatas ja k??gi vahet voorides said kanafileega praekartulid otsa. See polnud esimene s??rane juhtum, aga ta oli siis Priidule midagi muud tee k?rvale pakkunud, mees polnud pirtsutaja ja sobisid ka v?ileivad. Eelmisel ?htul siiski mitte. „?htust musike! Mulle toodi ?ks ameeriklane t??sse, s??n siva ja l?hen t??kotta tagasi. Hommikul l?hevad kutid laevale, vaja masin valmis saada.“ „?ra sega, Venemaal kukkus lennuk alla, issand… ?heksa last ka… tulid ol?mpiaadilt, appii, k?ik said surma!“ „Hea k?ll, hea k?ll, saan ise s??gi k?tte, kuhu sa selle panid?“ „Pime oled v?i, pann on pliidil!“ Edasi Eleriin ei teagi, mis sai m??ravaks, aga ?ht?kki oli Priit ta voodi ees ja t?mbas ropsuga suleteki pealt: „Tead, n??d on lood sellised, et minule aitab! Korja oma kodinad kokku ja kao kus kurat!“ Ukse paugatuse j?rel kobis Eleriin k?ll korraks voodist v?lja, aga kuna Kuuuurijas tuli teemaks ilusalongide skandaal, ei raatsinud ta sellest ilma j??da ja puges s?ngi tagasi. Priit t??tas varavalgeni ning ajaks, mil normaalsed inimesed joovad kohvi, oli tal serveerimiseks valmis peret?li. ?sna koomiline oli see kahe armastava inimese omavaheline dialoog, kus ?ks heitis ette laviini alt p??senud sadat surmapattu ja teine ei saanud mitte millestki aru, kuna polnud omaarust miskit valesti teinud. „Ma s?ttisin sulle ?he Golfi s?iduk?lblikuks, sinna peaksid su asjad mahtuma k?ll. Palun lahku minu kodust ja elust!“ ?tles Priit l?petuseks ja heitis sohvale. Eleriin oli sellest mehe m?ttetust tujutsemisest nii v?sinud, et magas samuti ajani, mil toaukse kolksatus andis m?rku, et ta on ?ksi. Sel p?eval tegi ta korraliku l?unas??gi. Lisaks ?hepajatoidule ka kohupiimavormi. Oleks tahtnud leppimise puhuks veinigi lauale panna, aga pood oli kaugel ja sinna jalutamine ei olnud meeltm??da. Aknast v?lja vaadates m?rkas Eleriin, et Priit s?itis punase Golfiga ?uest v?lja. Korraks k?is l?bi peast m?te, et helistab mehele ja laseb sel tuua veinipudeli, aga siis l?i k?ega. Pole vaja mingit romantikat neile, vabandama peaks t??p hoopis ise ja lilledki hankima. Mees ei tulnud l?unaks koju ja Eleriin heitis harjumusp?rasele l?unaunele. „Asi on vist t?sine,“ ehmus ta ?rgates riidevirnu vaadates. Silma hakkasid ka autov?tmed ja tehniline pass. Uurides selgus, et ostu-m??gi volitus ja kindlustuspaberid olid Eleriini nimele. „Lollakas!“ oli ainus s?na, mille ta m?ttes Priidu suunas saatis, kui hakkas kappidest v?lja t?stetud ja elutoa sohvale virnastatud riideid pr?gikottidesse toppima. Priit oli igas asjas p?hjalik. Ajal, mil Eleriin l?unaund magas, oli mees tema asjad enda omadest eraldanud ja virnastanud, iga hunniku peal suur kilekott. Asi tundus t?sine. Ehk oligi ?ige aeg lahku minna? Priidul tekkis aina rohkem t??otsi ka v?ljaspool garaa?i ja nende suhtes puudus s?rts. Autot p?lglikult vaadates lahvatas Eleriinil puna n?kku: „Ah nii odavaks ta mind peabki!“ See autoloks oli seisnud nende aia tagumises osas suve algusest saati. Tagavaraosadeks. Priit oli veel kirunud, et viissada eurot sellise panni eest maksta olevat olnud emotsiooniost. Eleriin lohutas teda siis kulunud naljaga: „Mis vahet sel mis auto, peaasi, et punane.“ J?rskude liigutustega toppis ta oma kraami pr?gikottidesse ja lohistas trepist alla autoni. Iga j?rgmist kotti sinna tarides ta m?rkas, et eelmine oli pagasiruumi t?stetud. Priitu ta ei n?inud kusagil. Eleriin ei viivitanud raasugi. Ta veel n?itab mehele, et temaga nii ei k?ituta. Las palub, et j??ksin. Just! Ja siis olgu vein ja lilled toodud, enne ei v?ta ta Priitu jutulegi. See oli olnud viga, et ta demonstratiivselt koduv?tmed lauale j?ttis ja ukse sneprisse t?mbas. Mehel polnud plaaniski teda paluma hakata ja n?ost paistis hoopis kergendus. Eleriin mahutas end rooli taha ja l?i pea staarilikult selga: „Kuule sina, tavotinina, ?ra ?ritagi mind tagasi paluda! Mul ongi k?rini sellest, et oled alati t??kojas, ei mingit seltskonnaelu ega hobisid. Mul on k?rini sellest diislihaisust, mis t??kojast me korterisse imbub, ja sellest metallihaisust, mis sul isegi peale pesemist juustest ei lahku. Ma v??ringi soliidsemat elu ja iseenesestm?istetavalt ka v??rikamat meest!“ Eleriin ei saanud j?tkata, kuna Priidult tuli p?lgust t?is l?pps?na: „Kes sind punap?ist paksmagu ikka tahab!“ 2 Sel p?eval, kui Priit ta v?lja viskas, polnud Eleriinil aimugi, kuhu minna. Kui ta s?itu alustades laskis silme eest l?bi episoode nende ?hisest elust, siis peagi l?i ta k?ega: „Ma m?tlen sellele homme.“ Ta oli juba enne kultusromaani „Tuulest viidud“ lugemist peategelase Scarlett O`Hara eluhoiakut harrastanud ning hiljem sarnasuse ?le ?llatunud. Ka tema armastas ebameeldivaid m?tteid ja ka tegemisi riputada homse varna. Sinna need ?ldjuhul ka j?id. J?rgmist homset ootama. Hetkel polnud tal s?idu vastu midagi. Oli soe suvi, ent p?hjalik ja anal??siv mees oli unustanud talle raha anda. Kuna see tundus uskumatu alatusena, peatas Eleriin auto ja otsis k?ik laekad p?hjalikult l?bi. Ei kusagil mitte sentigi. Tekkis lootus, et mees ikkagi ootab teda koju tagasi. „Pangakaart!“ turgatas siis p?he. Eleriin p??ses neti kaudu h?lpsasti panka ka telefonis. See oli siiski asjatu tegevus. Priit ei olnud talle raha kandnud. Kontol oli ainult neli eurot, mis vajalik panga hoolduskuludeks. Ega tal polnud aimu ka mehe rahalisest seisust. T??de eest maksti sularahas. Ta oli korduvalt n?inud, kuidas mees tunkede taskuid t?hjendades kummutil sahtli avas ja seej?rel lukku keeras. Vahel k?sis seda toimingut tehes Eleriinilt, et kas naisukesel on vaja midagi suuremat osta. Tavaliselt ei olnud, kuna ta ei viitsinud shopata. M?ntide jaoks oli nagunii klaaspurk, millest vahel suitsuraha koukis. Just vahel, kuna sigaretidki t?i mittesuitsetajast mees talle koos toiduga koju k?tte. „K?i kuu peale sa silmakirjalik t?bras!“ h??dis Eleriin s?mboolselt ?le ?la ja k?ivitas auto. Huupi valitud teid kasutades s?itis ta aina s?gavamale Eestimaa s?damikku. V?hemalt paagi oli Priit t?is pannud ja ?nneks r??pas see Golfiromu v?he k?tust. Eleriin tundis vajadust olla m?nda aega vaikuses ja p??ras metsa viivale k?lavaheteele. K?ht korises ja ta s?itis aina edasi, et m?nel raiesmikul marju suhu pista. Tee ei olnud kitsas, aga s?gavate r??bastega. Ta oli nagu l?ksus ja ainus siht oli edasi minna. Ta oli plindris. Nii antud ajas, kui eluliselt ?ldse. Ja siis n?gi ta p??stvat lagendikku. „Jess!“ h?ikles ta ja seiskas auto keset piirdeaiata talu?ue. Eterniitkatuse ja mansardkorrusega maja polnud eriti suur, aga ?u oli huvitav. See oli ringikujuline ja j?i mulje, et p?lispuud hoiavad talukohta kaisus. Eleriin ahhoitas s?mboolselt ja l?ks p?rip?eva ringk?igule. Kui ta poleks Priidu tekitatud kaosest nii hajevil olnud, k?ituks ta teisiti, aga hetkel oli tal ?ksk?ik, kas teretatakse emmates v?i lastakse jahip?ssist soola tagumikku. ?uel luusides m?rkas Eleriin vagunelamu otsaseina. Pimedal ajal oleks see varju j??nud, kuna paiknes aia servas ja puude v?imsad oksad olid ?le katuse kaardunud. Eleriin l?ks esialgu puht uudishimust seda ratastel majakest vaatama. Ta ei arvanudki, et haagib tolle autole sappa ja veab salaja minema. Oli lootus, et seal saaks ta veidi aega redutada. Ehk ?nnestub pererahvaga kokku leppida ja talut?idki teha, kuniks oma tulevikule ?ige suuna annab. Eleriin pani k?ed p?ikesevarjuks n?o ette ja k??nitas just aknast sisse piiluma, kui naise h??l ta selja taga teatas: „See pole m??giks!“ Eleriin ei hakanud vassima, nagu tal oleks soov seda ?ra osta, vaid j?tkas vaatlust edasi. See pilt, mis akendest avanes, oli imeline ja t?lgastav samaaegselt. V?ga ilusa ja moodsa sisustusega elamu oli v??rkasutuse tagaj?rjel muutunud punkriks v?i t?psemalt sealaudaks. „Tere, mina olen Eleriin,“ p??ras siis ringi ja tutvustas end. „Mis me siin ikka tutvume. Ma ?tlesin, et see pole m??giks. Lahkuge palun!“ Vanem naine p??rdus minekule. N??d oli Eleriini kord teisele kuklasse h??da: „Aga miks ta siin varjulises kohas teil ?ldse seisab? Kas on miskit seadusevastast, et toa poole p?genete?“ See huupi lajatatud k?simus pidurdas perenaise hoogu ja ta vaatas Eleriini m??tva pilguga. „See on saadud ausal teel ja paberid on korras,“ ei pidanud siis paljuks ikkagi vestlust j?tkata. Eleriinile tuli ?llatusena, et selline ehitis vajab loovutuspabereid. Kuigi tema pidas seda j?relk?ruks, m?ngis tarka ja uuris edasi: „No ja siis? Kui see on teie vara, miks ta siis siin r?pasena seisab ja laguneb?“ Oma ?lbusest ehmununa naeratas siis oma avalaimat v?ltsnaeratust ja tegi naisele ettepaneku veidi juttu ajada. „Pole mul midagi teiega jutustada. Minuga ei l?he teil see liishaaveldamine l?bi,“ oli naine t?rjuv. „Ei ole ma kelm, ma lihtsalt olen h?das ja see vagun tundub mulle ?lek?rrena,“ mainis Eleriin s?bralikult, aga talukoha perenaine p??ras minekule. V??ra auto juures uuris ta vaikides salongi akendest paistvaid kolimiskotte. K?ike ei olnud Priit suutnud v?ikese Golfi pagasnikusse mahutada. Eleriin oli oma noore elu jooksul n?inud palju n?gusid. S?bralikke, vaenulikke, alandlikke, uhkeid. K?ige sagedamini siiski enda oma tualettpeeglitest ja see polnud midagi muud kui isekas. V??ra naise ilme oli m?tlik. „R??kige t?psemalt, mis juhtus,“ leebus too ja kutsus Eleriini kaasa. Mitte siiski tuppa, vaid eraldi seisvasse lehtlasse. „Oodake siin, istepingid peaksid olema puhtad, ma keedan meile kohvi,“ s?nas ning astus rahulike sammudega maja poole. „Muidugi ootan, kuhu mul minna,“ pobises Eleriin ja t?i autost mobiili. Eleriin ei olnud sedasorti naine, kes kipub v??rastega s?brunema. Tutvusringkonnas oli v?he s?brannasid ja kui ta Priidu juurde elama asus, kadusid needki. Aja sisustamiseks Facebooki s?prade nimekirja lehitsedes ei j??nud talle silma kedagi, kellelt abi paluda ja ta kustutas kogu s?pruskonna. Tuju see viletsamaks ei teinud. Kes tunneb puudust, see saadab uuesti s?brakutse. Veidi huuli k?verdades j?i ta ootama lubatud tassi kohvi. K?htki oli t?hjaks l?inud. Perenaine tuli kandikuga, millele asetatud taldrik v?ileibadega ja presskann kohviga. Tassid ja taldrikud otsis v?lja lehtla kappidest ja oli aimata, et tal k?is sagedasti k?lalisi. Kohv l?hnas meeldivalt ja Eleriin suutis n?ole v?luda ?sna ehtsa t?nuilmegi, kuniks perenaine s??tas k??nla. „See k??nal! Kas saaksite selle ?ra puhuda?“ t?usis Eleriin ?lgu v?distades p?sti. Perenaine vaatas vilksti kolimiskotte t?is tuubitud auto poole ja tegi omad j?reldused. „Jah, varas j?tab varna seina, tuli v?tab k?ik… teil n?ikse miskit alles j??nud olema.“ Eleriin polnud valmis teise m?tteid ?mber l?kkama ja jalutas vaguni juurde. Luba k?simata lohistas ta liugukse lahti ja astus sisse. Hais oli tugev, aga mitte talumatu. Tube oli vagunelamus lausa kolm, lisaks veel istevanniga du?iruum ja eraldi WC. Kogu elamu oli m?bleeritud ja seintel ilutsesid puidust raamides peeglid. Silma hakkas isegi kamin. Kardinad akende ees tundusid puhtad ja olid nukumajalikult paeltega k?lgedele kinnitatud. „Need olid kotiga kaasas ja panin ette,“ mainis perenaine. „Ahsoo,“ andis Eleriin teada, et kuulis, mis ?eldi. „Kas l?heme n??d kohvi jooma?“ „Jah muidugi, aga enne teen selle haisukolde lagedaks.“ Suletud k?lmkapist t?stis ta v?lja kausid halvaks l?inud toiduga ja praeahjust panni liharoaga, mis valgendas vakladest. „Te ise pole sisse vaadanud v?i?“ vaatas siis ?le ?la perenaisele silma. „Ei ole jah, see alles toodi. Ju oli seisnud kusagil kasutamata pikemat aega.“ „Aga kardinad ju saite puhtaks ja ette?“ „Jah. Olid puhtad ja riputasin ette.“ „Ja hais ei h?irinud v?i?“ „Ma arvasin et…“ „Arvasite, et lehkab see kuivanud vereloik, mis on magamistoas p?randavaibal? Nii et ikkagi h?marad lood selle majakesega?“ Imelikul kombel tema r?ndav toon naist ei ?rritanud. „Ei usu, siis oleks enne loovutamist korda tehtud. Ja…, v?is ju jahimees olla eelmine elanik v?i lihameister,“ mainis vaid ja sammus lehtla poole. „Lihameister jah,“ osatas Eleriin ja viis haisvad n?ud aianurka. „Mis te ?tlesite oma nimeks, ma ei m?leta,“ uuris siis lehtlasse astudes perenaiselt. „Ma olen Ida. Kas Eleriin on teie ?ige nimi, see, mille ennist mainisite?“ „On k?ll p?ris. Hakkame s??ma,“ ?tles Eleriin toonil, nagu poleks ta k?laline, vaid v??rustaja. Ida ei teinud seda m?rkama. K??nalt ta rohkem ei s??danud, vaid t?stis laualt eemale, p?evin?inud puhvetkapi otsa. Eleriin s?i vaikides v?ileibu ja j?i jahtunud kohvi peale. Mitte miski ei viidanud sellele, et kas v?i lapsep?lves ?petatud viisakus k?ib kaasas kogu elu. Ta lihtsalt s?i, j?i ja tegi seda viisil, nagu oleks lehtlas ?ksinda. Ida tass j?i t?hjaks. „Ida, n??d teeme nii, et ma ei kuule enam ainsatki valet su suust!“ l?petas Eleriin s??mise ja teietamise. „Sa kas usaldad mind ja r??gid k?igest v?i ei usalda ja ma istun autosse ning s?idan oma teed. Alustame sellest, et mis keiss selle vaguniga on? Nonii, lase tulla! Me kas leiame lahenduse v?i j??dki sa oma hirmudega ?ksi. Sa ei saa hakkama, ma juba tean! Sa pole nii tark ega kaval ega tugev.“ Perenaine vaikis. Eleriin t?usis, v?ttis laualt oma telefoni ning l?ks kohvi eest t?namata auto poole. Ida talle ei j?rgnenud. 3 Eleriin k?ivitas auto, p??ras suuna tuldud teele ja vaatas tahavaatepeeglisse. Idat polnud n?ha. „Miski on siin valesti… v?i siis mitte,“ ei saanud Eleriin rahu. Ta teadis, et v??ral ?uel ja v??ra inimese asjadesse pole temal vaja oma nina toppida, ent niisama jalga lasta ei tulnud tal m?ttessegi. Kahju oli ka luhtunud lootusest, et teeb vagunelamu puhtaks ja elab k?lmade tulekuni kuidagi ?ra. Huupi p?he karanud aimdus, et Ida vassib ja varjab midagi, ei andnud rahu. Naise kollast v?rvi silmad olid end istutanud Eleriini m?llu ja m?ttes ristis ta perenaise Kassiks. Tagantj?rele anal??sides ei olnud Kassi olek ebakindel. Naine lihtsalt vaatles teda vaikides ja selle liigitaski Eleriin hirmunud olekuks. Kahtlaselt k?itus hoopis tema ise ja ilmselt tunti tema lahkumisest kergendust. Mis seal metsatalus ikkagi toimub? Lehtla oli suur ja pika laua taha mahuks istuma mituk?mmend k?lalist. Ka puhvetkapi vitriiniklaaside tagant paistsid virnastatud tassid, taldrikud, klaasid. Kas mingi Jehhoova tunnistajate kohtumispaik v?i v?rkturunduse staap? Pigem usuv?rk, kuna enne s??ma hakkamist s??dati k??nal. „Kuhu ma n??d oma arust l?hen? Surnuaeda?“ ironiseeris Eleriin enda ?le h??lekalt ja peatas auto paarsada meetrit talust eemal. Tahtmatult meenusid m?lupildid lapsep?lvest. Eleriin oli kuueaastane, kui ?hel hommikul vanaema talle teatas, et ema ja isa olid j??nud suurde laeva ja uppunud koos sellega. Kuna vanaema armastas napsitada ja ajas vahel lora suust v?lja, p??ras Eleriin talle selja ja magas edasi. Hommikuputru sel p?eval ei antudki, vaid pandi televiisori ette istuma. Ta ei saanud mitte millestki aru. N?idati valget laeva, millel kiri „Estonia“, nutvaid inimesi ja jutustati mingitest nimekirjadest. Kui postiljon t?i ajalehe, vedas vanaema n?puga j?rge ja seisatas sama perenime peal, mis on temal. „Vaene laps, sa oled n??d orb,“ ?tles vaid ja avas viinapudeli. Eleriin ootas kaua. Luges n?ppudel p?evi, mil ta vanemad Rootsi reisilt tagasi tulevad, aga neid ei tulnudki. Elu l?ks edasi. Vanaema j?ttis joomise maha ja esimesel koolip?eval istus ta Eleriini k?rval kui lapsevanem. Neil ei olnud tegelikult millestki puudust. Uus kodu N?mme m?ndide all oli suure hooviga ja ta tohtis alati omap?i ?mbruskonnas seiklemas k?ia. Vanaema oli ostnud auto ja kuna ta ise s?ita ei osanud, tekkis perekonda kasuvanaisa. Eleriinile ei meeldinud ei see uus auto ega ka vanaisa. Autoga viidi ta alailma surnuaeda k??nlaid s??tama, kus hauaplatsil oli m?lestuskivile kirjutatud ema ja isa nimed, aga ta oli piisavalt suur t?druk, et taibata pettust. Ema ja isa l?ksid koos laevaga s?gavikku ja m?lestus j?i s?damesse, mitte hauakivile. Eleriin ei talu k??nlaleeki ja kui need j?ulude ajal s??dati, l?ks ta lapsena oma tuppa ja t?iskasvanuna puhus need ka kohvilauda istudes ?ra. Ajapikku tabas nende esialgu talutavana tundunud kummalist peret kaos. Lisaks sellele, et vanaema ei osanud ootamatult s?lle kukkunud toetusrahadega kohusetundlikult k?ituda, genereeris kasuvanaisa pidevalt ?riideid, mis olid juba eos m??ratud hukule. Eleriini p?hikooli l?puaktusele ei ilmunud kumbki, kuna suurest stressist oli abimeheks alkohol. N??d j?id juba m?lemad. Peale maja m??ki, kui tema hooldajad otsustasid kolida Soome, j?i Eleriin s?na otseses m?ttes ?ksi. Tal oli ?nne sokutada end poole kohaga t??le polikliinikusse koristajaks. P?eval k?is koolis, ?htuti l?kkas lappi, p?hkis tolmu ja t?hjendas pr?gikaste. Ta oleks v?inud end pakkuda m?nda baari abiliseks, nagu m?ned ta klassikaaslased tegid, aga alkohol oli teema, millest ta hoidis eemale. ??ritoakese eest sai teenitud rahaga tasutud ja n?lga ei pidanud tundma. Ega ta tundnud puudust ?ldse millestki, kuna oli kinnise iseloomuga ja ei vajanud suhtlust. See oli saladus, et vanaema oma vanemakohustusi ei t?itnud ja Eleriin ei l?inud ka kaebama. Lastekaitse ametnikud oleksid ta lastekodusse saatnud. Kui isa sellest asutusest vahel r??kis, muutus ta pilk kurvaks. Eleriin oli siis liiga v?ike, et p?hjust taibata, aga millegip?rast polnud isal lapsena p?riskodu. G?mnaasiumi l?puaktusele ilmus vanaema kohale. K?es suur lillekimp ja kingituseks mobiiltelefon. Seda ?le andes lausus mesimagusalt: „Eleriin, sa oled n??d t?isealine ja saad hakata kasutama raha, mis pandud sulle haridusfondi.“ Ajal, mil toetusrahad laekusid, oli vanaemal olnud kainust m?elda ka vanemateta j??nud lapse tulevikule. See vanaema poolt mesiselt poetatud vihje polnud Eleriinile ?llatus. Talle oli ?ks kauge sugulane sellest ammu teada andnud. „No ja siis? Mis sellega?“ k?sis, kuigi aimas ettepaneku sisu. „M?tlesin, et tahad ?kki seda raha kasvatada. Mul on Soomes tuttavad, kes…“ „Ma ei taha rohkem kuulda,“ katkestas Eleriin jutu. „Mina pole selles s??di, et mu vanemate raha laiaks l?ite, laske n??d sel piskulgi olla. Mul on hea meel, et mul olemas oled, aga ma ei pea ?igeks…, ah, mis ma sulle r??gin, sa ei saa nagunii aru.“ Vanaema j?i pettunult istuma. Eleriin kallistas teda h?vastij?tuks ja soovis k?ike head. Rohkem nad ei kohtunud, ent polnud ka teateid, nagu oleks memm siit ilmast lahkunud. Eleriin ei vihanud oma vanaema, ta oli isegi t?nulik selle ?petunni eest, mille too talle negatiivses v?tmes andis. Mainori k?rgkooli l?petanuna oli k?ll pangaarve nullis, aga ?nneks v?i ?nnetuseks sattus ta teele Priit. Mees, kes v?imaldas tal elada mugavat elu. Mees, kes hakkajast t?drukust voolis iseka naise. Priit oli liiga armunud. Eleriin oli talle nagu omand ja et omand p?siks omaja k?tes, isoleeris ta naise muust maailmast. Mitte f??silises m?ttes, vaid tekitades muredevaba ?hkkonna. Eleriinil polnud selle vastu midagi ja nii oli ta kolmek?mneselt k?ll haritud, aga tahtej?uetu ja mugavdunud noor naine. „Pane ennast p?lema, Priit!“ Taas oli ta toonud mehe oma m?tetesse. Oma h??lest ehmudes viskas Eleriin t??bi peast. M?nekski ajaks. 4 Autot uuesti k?ivitades otsis ta kohta, kus ots ?mber p??rata, et tallu tagasi s?ita. Seda ta ei leidnud ja metsast v?lja s?ites oli ?ht?kki vastamisi suure liinibussiga. Bussil oli Soome numbrim?rk. Olukorra lahendaski juht, kes ise maanteele tagurdas ja talle tee vabastas. Imestama pani, et see kohe taas suuna metsateele v?ttis. Eleriin loobus neid hoiatamast. Las ukerdavad sinna metsas?gavikku, kui Google mapsi ei oska kasutada! Bussi akendest vaatasid uudishimulikult tema suunas kloonitud pead. Prillid l?ikimas ja hallid juuksed helkimas. „Soomlased mis soomlased, need ju s?nnivadki prillid peas,“ ironiseeris siis ja seiskas teeservas auto, sirutas selga ning pani suitsu p?lema. Surin jooksis varvasteni v?lja ja pea l?ks palju selgemaks. Ta t?iesti uskus, et suitsetamine on mediteerimine. Imelik oli tagantj?rele m?elda, et Priitu tema tossamine ei h?irinud. M?rkust mees igatahes selle kohta polnud kunagi teinud. Kui nad vahel harva koos v?ljas?ite ette v?tsid, siis teatud kilomeetrite j?rel hakkasid Priidu silmad otsima metsavaheteed, kus peatuda. Ta teadis kaasa vajadusest ja armastas teda sellisena, nagu see oli. Eleriin p??dis ?ues kopsud t?hjaks puhuda. Autosse istudes ulatas Priit talle alati n?rimiskummi padjakese ja niiske salvr?tiku. Vot see oli armastus! „Aga kuidas sai see kaduda mingi nii t?hise asja p?rast nagu s??k? Siin peab olema midagi muud m?ngus! Kas ?let??tamine? K?is ju Priit juba m?nda aega aina sagedamini inimeste kodudes masinaid putitamas,“ otsis Eleriin vastuseid, kuigi oli mehe peast heitnud. Kui bussi tagasi ei tulnud, hakkas Eleriin tasapisi tallu s?itma. Mida asja oli sel suurel seltskonnal Kassi ?uele? Seda tahtis ta teada ja t?nades m?ttes perenaise pakutud v?ileibu, m??nas: „Luuramiseks pole ainsatki takistust. Enesetunne on hea ja aega laialt k?es.“ Sel korral ei s?itnud Eleriin joonelt ?uele, vaid peitis auto eemale puude varju. Kenasti ?ueserva pargitud soomlaste buss oli suunaga v?ljap??su poole. Kuigi ta oli aega parajaks teinud napp pool tundi, polnud n?ha hingelistki. Marjap??saste taha varjudes hiilis ta vagunelamuni, et seal vaatluseks koht sisse v?tta. Hais polnud tubadest selle ajaga kusagile kadunud, aga seda ei saanud ?elda turistide kohta. Muidu aeglased sommid olid kui haihtunud. Eleriin hiilis majani ja tema pettumuseks olid sellel k?ik aknad kinni. V?lisuksel koguni tabalukk ees. „Iida, Iiiida,“ h?ikas Eleriin. Tal oli valmis legend kaotatud telefoni kohta, ent seda polnud kellelegi esitada. Maja taga luusides n?gi ta v?ravat. Tee viis laugjast kallakust alla metsa. M??da kitsast rada Eleriin juba jooksis. Ninaots haistis, et midagi p?nevat ta leiab ja uudishimu kannustas takka. Ja ta ei eksinud. Sajakonna meetri p?rast n?gi ta k??naktee l?pus kasvuhoone nurka. „Mida kuradit? Eestlased k?ivad Soomes maasikaid korjamas ja soomlased meil kurke sidumas v?i? S?giseni jupp aega, saagi j?rele vara tulla,“ vaagis ta imestusega. Imestamist j?tkus veelgi. M?istmatul p?hjusel oli kasvuhoone ehitatud mitte lagendikule p?ikese k?tte, vaid tihedasse metsatukka. Ehitis oli suur. Ka selle uks oli tabalukuga kaitstud. Sisse akendest ei n?inud ja Eleriin tagus kiviga taba eest. Kasvuhoones ta seisatas ja ahhetas. Mitte p?hjusel, et see oli v?ga puhas ja saak hiljuti koristatud, vaid imestama panid rohked soojendus- ja valgustuslambid, mis olid k?ll kustunud, aga olemas. Silma j?id ka ventilaatorid. Sees olles ta taipas, miks ei n?inud akendest sisse. K?ik aknad olid kaetud fooliumkilega. „Kasvatab perenaine lilli?“ k?is esimesena peast l?bi. Oli suvi ja midagi imelikku selles polnud, et need on turul maha m??dud ja rahaks tehtud. Kummaline oli l?hn, mis nina kirtsu ajas. Hobuse s?nnikul m?letas Eleriin s??rast lehka, aga mustas mullas ei tundunud olema sellist v?etist. Pigem paistis liivaterasid ja lubjak?bemeid. Sammudes l?bi kasvuhoone leidis Eleriin ukse, mis viis eraldi ruumi. Seal laiutas suur pliit ja seinte ??rde olid virnastatud t?hjad kastid. Kummaline h?ng pani silmad kipitama. Eleriin k?ndis piki kasvumaja edasi ja tagasi, uuris kaste, p?randat, seinu ja lagegi. Miski ei viidanud saagi sordile. Aga siiski, milleks ventilaatorid? Ja soojusagregaadid, valgustid? Eleriini valvas pilk m?rkas nurgas pr?gik?hvlit. Seda hoolega uurides leidis pisikesi, ent olemasolevaid kuivanud k?bemeid. „Mida pekki, see naine kasvatab ju kanepit!“ jahmus ja koputas leiu peopessa. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/lea-jaanimaa/joulud-juulis/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.