Шампанское разбрызгавшихся чувств - Не дрожь предсердий, ломота затылка, Скорее запись не к тому врачу, Неправильно открытая бутылка. Занудные любовные псалмы Сменяются заботой о здоровье Со временем. И понимаем мы Не так полезно молоко коровье. И утром начинаем жизнь с нуля, Не согласившись с зеркалом в уборной, По поводу нам сказанного "бля..."

Ka naabrid nutavad

ka-naabrid-nutavad
Тип:Книга
Цена:1331.73 руб.
Просмотры: 186
ОТСУТСТВУЕТ В ПРОДАЖЕ
ЧТО КАЧАТЬ и КАК ЧИТАТЬ
Ka naabrid nutavad Susan Luitsalu Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia nominent 2019!Maire astus oma v?ravast v?lja ja hakkas m??da Pojengilehe t?navat Lehtla keskpunkti poole k?ndima. Ta teadis, et kui ta vaatab Juhani akendest sisse sel hetkel, mil ta on kuti majast juba peaaegu m??dumas, n?eb ta teda viskiklaasiga k??gilaua taga istumas, oma peene s?learvuti taga, ?ks k?si toetamas laupa, s?rmed juustesse p?imunud. Seal ta oligi, aga t?na nokkis ta ennastunustavalt nina.„Sellel mehel on t?esti hekki vaja,“ turtsatas Maire.Katsi ja Petsi k??k, kus parasjagu oli Vicky enda teadmata p?hjustanud ?hepajatoidu teemalise skandaali, paistis maja sisemusest k?tte l?bi pikliku elutoa.„Tunneli l?pus on k??k,“ tuli Mairele p?he imelik assotsiatsioon. Talle tundus ka kummaline, et pererahvas, kes k?ib tihti jooksmas ja peaks oma maja n?gema sama nurga alt kui jalutajad, pole kursis, mis paistab ja mis mitte. Kats vehkis parasjagu vihaselt pannilabidaga, viskas selle siis maha ja tuiskas minema.Lehtlas on p?hjalik naabrivalve, kuid mitte niiv?rd turvakaalutlustel. Palju huvitavam on lugeda naabrite raha, piiluda akendesse ja levitada kuulujutte. Sotsmeedia annab selleks rohkem v?imalusi kui kunagi varem. Draamad valguvad aga ka p?risellu, kuni olukord l?puks t?iesti k?est ?ra l?heb. Ka naabrid nutavad Autor Susan Luitsalu Toimetaja Anu Rooseniit Kujundaja Mai Grepp ©Rahva Raamat AS ja Susan Luitsalu ISBN 978-9949-693-25-2 (k?ites) ISBN 978-9949-693-26-9 (epub) E-raamat O? Flagella Ostukeskuse peasissek?igu poolt koostis naisterahva h?steeriline r??gatus ning erinevates porikarva varjundites r?ivaid kandvad mutikesed ajasid kaelad ?ieli. „Igasuguseid hulle satub siia nende allahindlusp?evade ajal,“ m?tles pension?r Maire v?ljasitutud ploomikompoti v?rvi mantlis ja tundis r??mu k?rgest majapidamispaberi pakkide virnast, mis talle katet pakkus. Mitte, et see oleks kuidagi potentsiaalse terrorismiakti eest kaitsnud – kuigi nii karmi variandi peale Maire tegelikult ?ldse ei tulnudki –, aga andis v?imaluse m?rkamatuks j??des isu t?is piiluda. R??gatust kuulis ka Pille, toidupoe varjulisema k?lje pool asuvate taaraautomaatide juurde v?lja. Ta v?patas kuskilt mittem?tete voolust ?rgates ja tundis, kuidas ehmatusele j?rgnes sipelgatena s?gavalt vaagnap?hjast v?rskelt blondeeritud juuksejuurte poole sibav ?revus. Kohe, kui ta aga taipas, et r??gatuse allikas polnud Toomas, vaid ilmselt lihtsalt mingi suvaline hull, l?tvusid tema lihased ning j?rjekordne t?hi pudel kukkus klirinal klaasikonteinerisse. „Kas ma v?tsin siis, huvitav, ainult ?he xanni?“ m?tles ta. Samal ajal seisis aga vaene Vicky, kodanikunimega Viktoria P?ldmaa, Selveri peasissek?igu ees ja vahtis t?tt r?uskajaga, kelleks oli kulunud v?limusega vanem proua. „Miks te ei tee midagi!?“ kriiskas v?idunud jopes pension?riohtu daam, „seal poe taga on kodutud, aga teie ostate head-paremat kokku?“ „Ma lihtsalt k?isin poes,“ naeratas Vicky ja proovis v?imalikult mahe olla. Aastatepikkune kogemus lavataguste purjus f?nnidega oli teda koolitanud mitte v?ga kergesti n?rvi minema. „Lihtsalt k?isin poes. Ostsin pesupulbrit ja rohelist seepi. See on Orto. Juurikaid. Ja natuke piima ka.“ „Te olete kogu aeg telekas! Miks te ei tee midagi? Kutsuge oma kaamerad! Las filmivad! Las filmivad, kuidas me tegelikult elame!“ kriiskas v?idunud jope edasi. „Ma l?hen auto juurde, panen asjad ?ra ja siis kohe kutsungi,“ rahustas Vicky ja laveeris k?ruga hullust m??da. „Kohe-kohe! Palun, oodake siin, soojas.“ Naine vaatas diskostaarile m?ned hetked j?rele ja keeras siis m??gisaali poole. „Ja teie ka! Vargad!“ turtsus ta oluliselt vaiksemalt k?igile, aga tegelikult eikellelegi. „Varastate rahvalt!“ Keegi muidugi ei kuulnud ega kuulanud enam, ja need, kes kuulsidki, langetasid mittemidagin?gevad pilgud diskreetselt ostuk?russe. Aga sellest polnudki lugu. Mutt oli saanud j?lle ?hele t?usikule v?lja ?elda, mida temast arvab – et too on m?ttetu muidus??ja ja teiste arvelt rikastuja, kes peaks omaenda ninaesise asemel vahel ka ?hiskonna heaolu peale m?tlema. Sellest talle piisas – k?ll Vicky leiab ise ka need kodutud ?les, kui telemeeskond l?puks saabub, ega temal pole aega hakata mingite suvaliste alka??idega tegelema. Kirss tordil oli muidugi see, et t?usik odavat rohelist seepi kasutab. „Seda ma veel s?brannadele r??gin,“ muheles mutt ja l?ks endale k?ru tooma, sest v?ga palju asju oli korraga otsa saanud. Tema igatahes kavatses osta v?ljamaa p?ritolu m?nniokka- ja sidrunil?hnalist Ajaxit ning tundis end seda m?tet m?lgutades kui suurilmadaam. Vicky istus autos ja n?ppis muretult Facebooki. Ta ei tundnud televisioonist kedagi, kellest oleks olukorra lahendamisel abi olnud – vaid m?ni ilusam operaator oli esinemiste salvestamiselt meelde j??nud ja osadest saatejuhtidest pika meelelahutaja karj??ri jooksul teretuttavad saanud. Paari suuremat sorti produtsendiga oli ta maganud ka, aga no nendel pole uudistetoimetustega ?ldse mingit pistmist. Need polnud muidugi p?hjused, miks Vicky sihitult uudisvoogu ketras ja kellelegi ei helistanud. Peamine p?hjus oli selles, et kuna hullud h?ppavad tavaliselt kiiremini uuele teemale, kui teised vanalegi reageerida j?uavad, ei olnud m?tet end mobiliseerida, kuid oli parem siiski kindluse m?ttes j?tta endast v?hemalt natuke aega mulje, et ta teemaga tegeleb. Samal ajal istusid nende ?mber lahvatanud skandaalist ?ndsas teadmatuses viibivad alka?id poe taga r?situd puupingil ja j?lgisid huviga Pillet, kes viimaseid pudeleid pakendiringluse klaasikonteinerisse kukutas. „Perenaine, miks sa nad sinna lased? Anna meile parem!“ r?gises Kuldar, kes oli t?na k?ige kainem. „J???h,“ k?hises tema k?rval k?ssitav Vitali, kes oli nii purjus, et tal oli raskusi isegi istuvas asendis p?simisega. Vitalil oli sel p?eval lihtsalt r?medalt vedanud, sest keegi oli visanud pr?gikonteinerisse terve assortii odavaid lik??rip?hjasid pluss liitrise avamata Vana Tallinna. Seal oli olnud ka suur karp aegunud ravimitega, avamata karbit?ied hallikaks t?mbunud ?okolaadikomme, karp suvalisi n??pe, viis paari vanu prille ja muud taolist tavaari, mis viitas m?ne vanamuti vanadekodusse kolimisele v?i lausa koolemisele. „Kuule, ?ra vaju!“ l?kkas Kuldari pruut Terje Vitalit koketselt eemale. T?na talle Vitali meeldis, sest too oli oma noosi hulka kuuluvat naiselikumat kraami, kahtlast maasikalik??ri temaga s?bralikult jaganud. „See ei ole pandipakend, mul on t?na ainult ?ampanja,“ teatas Pille tuimalt, Kuldari poole vaatamata. „H?sti elame,“ konstanteeris Kuldar l?busalt ?hegi kadedusenoodita. Kuigi ?ksteist nimepidi ei teatud, olid nad ikkagi juba ?sna vanad tuttavad. Pille ilmus igal esmasp?eval tohutu laari pudelitega, osa lasi konteinerisse kukkuda, osa pani taaraautomaati ning need, mida automaat ei v?tnud, asetas diskreetselt taaraautomaadi putka ukse taha. Bom?id teadsid ise, kuidas need rahaks teha. Iga kord kedrati l?bi sama vana lint, kuigi Kuldar teadis v?ga h?sti, kuidas s?steem toimib. Pillet oli niisama kah tore vaadata, sest tal oli soeng alati s?titud, ehted k?lge riputatud ja k?lmade ilmadega seljas tohutu j?nesenahkne kasukas. „Vahi, kus on kasukas, sellist kannaks isegi!“ oli Terje seda esimest korda n?hes k?hisenud, vaid selleks, et kohe Kuldarilt vastu pead saada: „Sa, vana lits, pole kakskend aastat t??lgi k?inud, mis kasukast sa r??gid?“ „Kuida? teil neid ?ampu??e pudeleid alati nii palju on?“ susises Terje maasikaliksist julgust saanuna. „Pidu oli,“ vastas Pille napis?naliselt. „Ahah,“ rahuldus Terje tuhmilt vastusega ning sukeldus unistustesse. Tema oleks tahtnud k?ll selline proua olla, kes esmasp?eva p?rastl?unal pole t??l, vaid toimetab rahulikult poe taga pudelitega... „Pudelitega, mida ei pidanud ise pr?gikastidest otsima, sa m?tled,“ juhtis Kuldar filosoofiliselt t?helepanu asjaolule, et Terje ju oligi proua, kes polnud parasjagu t??l, vaid pudelitega poe taga. „Seda antakse, mida k?sid.“ „Miks meil siis k?igil sihukesi autosid pole? Pole taibanud k?sida v?i?“ k?ristas Terje r?medal h??lel vastu. „Ei taha ka,“ vastas Kuldar mornilt. J?rjekordne asi, mille peale loll Terje ei tulnud, oli see, et kuigi Pille Porsche Cayenne oli igati uhke k?ru, pidi rooli istumiseks olema kaine ja kaine olla ei meeldinud neist kellelegi. Mida siin siis ikka nii v?ga kadestada? ?ldises plaanis oligi Kuldar niikuinii juba eos, aastaid tagasi alla andnud ega osanud seega ka Pille-suguste peale vimma kanda. Tal oli maa ja ilm aega selliseid inimesi j?lgida – kuidas nad k?ik karja kaupa samal kellaajal kuskilt kontoritest poe ette veeresid, veel oma p?evase oravaratta lainelt maha astumata, hinnaliste sallide lehvides poodi kiirustasid, telefonis abikaasadega tavalistel, argistel teemadel vaidlesid („Piima ma ei too! Alles eile viskasin pahaks l?inud liitri ?ra!“), m?nel sabas vinguv laps, kel juba enne poodi minekut v?lja m?eldud, mida seekord v?lja pressida („Emme, t?na ostame ?llatusmuna!“). K?igil oli hirmus kiire, et hoida aega kokku, aga mida kokku hoitud ajaga ette v?tta? Kuldar kahtlustas, et kui poekotid komplekteeritud, s?ideti koju, et neid alles j??nud minuteid millegi samav?rd argise tegemisele kulutada v?i l??di neid hoopis laiaks teleka ees, kuni saabus aeg magama minna ja ?rgata uuesti ?les selleks, et minna t??le ja teha k?ike j?lle otsast peale. Iga p?ev ?ks ja seesama. Kuldaril ei tulnud v?lja ei ?igel ajal ?rkamine, kella peale kuskile minek ega ka kohustuslike asjade tegemine. Seda k?ike juba ammu enne seda, kui ta jooma hakkas – lapsena ei viitsinud ta ?ppida, kuigi tegelikult polnud ta ju loll. Hea, et lasteaedki l?petatud sai, armastas ta ise ?elda, sest l?petamata j?i isegi kuues klass. Seda enam tundus m?eldamatu ?hes ja samas kohas t??l k?ia. Mitte, et keegi teda ?ldse kuskile p?riselt t??le oleks v?tnudki. Kuldar tegi t??d siis, kui see ette juhtus, ning t?? oli piisavalt l?hike, et t?dimust v?ltida. „Mul on raskekujuline rutiinitalumatus,“ naljatles ta noorena, kui maailm veel muretu tundus, maal elu k?is ning seet?ttu nipernaadilikust j?lkumisest enam-v?hem ?ra elas. Ainuke, mida Kuldar pikemalt teha viitsis, oli raamatute lugemine. V?ib-olla seep?rast oligi tal muuhulgas piisavalt oidu ja empaatiat m?istmaks, et Pille-suguste inimeste kadestamiseks polnud tal p?hjust – kui pole jooksmist alustanudki, ei saa ka v?idujooksu v?ita. Siiski – see ei t?hendanud, et Kuldar mingi p?hak oleks olnud –, kadedust ta ikka tundis, lihtsalt k?ttesaadavamate asjade p?rast. N?iteks ?rritas teda Vitali k?lluslik leid, sest alles eile oli ta selle pr?gikastini j?udnud enne s?pra, aga t?na oli ta lihtsalt trammist ?ks peatus liiga vara v?lja visatud. Vot see oli eba?iglus, sest antud juhul oli see v?idujooks, mida ta oli alustada viitsinud. Kuldaril l?ks tuju natuke paremaks, kui Pille autosse istudes oma pooleliitrisele Evianile l?pu peale tegi ning pudeli l?bi akna tema poole sirutas. „Oot... N?ed, v?ta see ka,“ ulatas Pille bom?ile kahe n?pu vahelt lisaks veel ?he kortsus paki kahe peenikese mentoolsigaretiga. Alati peale raskemat n?dalavahetust j?ttis ta suitsetamise maha. Kuldar polnud loll aru saamaks, et Pille ulatab suitsupaki sedamoodi delikaatselt ainult seet?ttu, et ta ei taha, et s?rmed parmu omadega kokku puutuksid ning seda arvesse v?ttes haaras ta kingi j?rele sama hellalt ja ettevaatlikult. Terje p?rnitses armukadedalt, aga Kuldaril oli kahju, et Vitali ei n?e. Too oli vahepeal lihtsalt magama j??nud ja pingilt maha kukkunud. Pojapoeg oli Mairele uhkesse mere??rsesse allasumisse v?ikese, vanainimese jaoks ootamatult moodsa majakese ostnud, kuid eluaegse Mustam?e prouana ei osanud ta seda ?mbritseva aiaga midagi ette v?tta. Lehtla-nimeline allasum v??nles okaspuudealuses metsas ning inimesed n?isid muru s?ilitamise ja hooldamise, sambla t?rjumise ja muud moodi looduse vastu v?itlemisega kurja vaeva n?gevat. N?iteks Pille ja Toomas, Maire naabrid, olid oma hiigelsuurelt krundilt k?ik m?nnid elimineerinud ning rajanud asemele k?leda, agressiivselt rohelise muruk?rbe, mida Toomas n?is lausa religioosselt hooldavat. „Ostis sulle maja? Aiaga?“ oli s?branna ?lle imestanud nii, et dessertlusikas liivariba t?kikesega j?i ?hku reidile. „Mind koliti korterisse, sest pidavat olema ohtlik, kui ma aias ?ksi koogutan.“ „Korterisse koliti sind seep?rast, et su minia tahab ise majas elada, sa tead seda v?ga h?sti,“ oli Maire vastu porisenud. „Mul t?esti j??b pikemast kummardamisest selg valusaks. Ja eks noortel on muidugi majas ju parem, lastega ja nii, aed, v?rske ?hk...“ proovis ?lle elukohavahetust haledalt ?igustada. Mis lastesse puutub, siis need olid 18-aastased kaksikud, kellel polnud v?rskest ?hust, veel v?hem aiast sooja ega k?lma. Nad ei saanud siiamaani aru, miks oli vaja kolida kesklinnast nii megakaugele karuperse, et kui s?brad otsustasid k?mne minuti p?rast kambakesi kinno minna, polnud neil vaesekestel variantigi ?igeks ajaks kohale j?uda. Tegelikult kolis ?lle muidugi eesk?tt seep?rast, et poja tahtis ja talle meeldis sellest m?elda kui ema ja lapse vahelisest s?mbioosist. Poeg oli ema tervise p?rast mures ja ema vastas sellele leplikkusega, sest see minia oli t?esti ?ks ?udne uss, kellel pidevalt midagi puudu oli. Kui poeg tahtiski suuremalt jaolt seda, mida naine temalt visa j?rjekindlusega v?lja n?udis, siis nende asjade v?imaldamine ju tegi ka poja elu lihtsamaks! Maire t?keldas pahaselt enda ette p?rnitsedes moorapead: „See on loll jutt, et sa oled nii vana, et ei saa aiaga hakkama! Isegi, kui ta arvab seda, siis liigne agarus on ogarus. Niimoodi elusalt matta oma ema... Siis just j??bki kiiremini vanaks, kui hakkad liftiga s?itma ja tugitoolis rists?nu lahendama!“ ?lle pigistas ?rritunult lusikat ja n?hvas: „Kui sa nii mures oled, siis ma v?in sinu aias end liigutamas k?ia. Sina, linnaproua, ei jaga ju ??d ega m?tsi ju aiandusest. Suretad k?ik veel v?lja seal.“ See oli m?eldud solvanguna, aga aiakauge inimesena ei osanud Maire end puudutatuna tunda. Sama v?he oleks ta solvunud siis, kui keegi oleks talle ?elnud, et ta on halb iluv?imleja. „Seal pole midagi suretada, sest seal ei kasvagi midagi. See on uus maja, ?mbert on k?ik ainult muld.“ „Paned sinna mingid puud v?i?“ „Ei hakka ma mingeid puid panema. Selleks ajaks, kui suureks kasvavad, olen v?ib-olla surnud.“ „Vana sa oled? Seitsek?mmend v?i?“ „Seitsek?mmend jah.“ „Siis k?ll.“ ?lle oli Maire aia peale v?ga leili l?inud, esimesel v?imalusel seda vaatama tulnud ning hakanud koostama p?hjalikke plaane, kuhu mida istutada. Nii p?hjalikke, et Maire j?udis juba kahetseda, et s?branna projekti kaasas. Samas oli tal ?llest kahju ka – vaesekesel olid pidevad t?lid miniaga, kes oli kiviktaimla hooletusse j?tnud, ja pojaga, kellele ei meeldinud, kui ema nende juures pidevalt midagi kastmas v?i rohimas k?is. ?lle oli hakanud siis luba k?simata ja salaja oma aeda hooldamas k?ima, mis oli vaid ?li tulle valanud. ?lle enda meelest k?itus ta diskreetselt ja noortele privaatsust andvalt, aga noorte meelest hoopis kontrollivalt ja passiiv-agressiivselt. L?puks pidi poeg oma naise ja ema soovide vahel mingi kompromissi leidma ja lubas ?llel teatud kokku lepitud aegadel aiaga m?ssamas k?ia. Nii v?ike aiandusdoos ?llet siiski ei rahuldanud, mida oli ka selgelt n?ha entusiasmist, millega ta Maire aia kallale asus. ?lle tahtis marjap??said, juurvilja- ja ?rdipeenart, flokse, pojenge, tervet nimekirja mingeid puhmaid, mille nimed Mairele meelde ei j??nud, ja loomulikult tulpe maja seinte ??rde. „Mulle ei meeldi tulbid,“ protestis Maire, aga sellest polnud kasu. „Kuidas ei meeldi tulbid? K?igile meeldivad tulbid!“ kiljatas ?lle ja toppis Mairele nina alla raamatu erinevate tulbisortidega. Maire lappas raamatut, mis oli ??reni t?is ilusaid, aga v?hiku silmale korduvana n?ivaid lillepilte. Talle tundus j?rsku erakordselt jabur, et kuskil on inimesed, kes timmivad p?evast p?eva juurde uusi tulbisorte ja m?tlevad neile nimesid v?lja, n?iteks varajane t?idis?ieline ‘Peach Blossom’. Papagoitulbid ‘Parrot Lady’ ja ‘Super Parrot’. Hiline t?idis?ieline tulp ‘Antraciet’. Darvini h?briidtulp ‘Purple Pride’. Varajased liht?ielised, hilised liht?ielised, rohetulbid, narmastulbid, triumftulbid ja botaanilised tulbid. Kaufmanni tulbid, linalehised, liilia?ielised, fosterid. Maire jaoks tundus maailma tulbisortide pank juba ?le ??re ajavat ja inimesed, kes sellega tegelesid, oleksid tema arust v?inud juba ammuilma uusi v?ljundeid otsida. „Miks sellist asja vaja on?“ ohkas ta ‘Robin Hood III’ pildi juures. „Kuidas miks? Et ilus vaadata oleks!“ tundus ?lle lausa solvunud olevat. „Ma ei n?egi neid tulpe ju, kui sa nad mulle maja ??rde istutad.“ „Teised ju n?evad!“ „Nad n?evad nii kaugelt, et nad ei saa arugi, kas see on ‘Muscadet’ v?i ‘Monte Peony’. M?lemad on kollased.“ „Ah, ole n??d, ‘Monte Peony’ on ju liit?ieline!“ Maire sirvis moe p?rast veel natuke. Kuna tal polnud kunagi aeda olnud, siis polnud ta ka selle peale m?elnud, et aedasid tehakse tegelikult naabrite jaoks. Selle narrusega ei olnud tal kavaski kaasa minna. ?nneks oli ?lle j?rgmisel p?eval oma kesklinnakodu trepikojas koperdanud, trepist alla kukkunud ja puusaluu murdnud. See t?hendas operatsiooni, haiglaravi ja taastusravi ning kirsiks tordil pidi ?lle v?hemalt paranemise perioodiks poja juurde ehk omaenda majja tagasi kolima. ?ksi elamine ei tulnud pikaks ajaks k?ne allagi, treppidest k?imine samuti. ?lle oli ?sna rahulolev olnud, sest see k?ik t?hendas ?htlasi ka head vaadet oma kiviktaimlale. Ka Maire oli rahul, sest see omakorda t?hendas, et suurem huvi tema tulevase tulbipeenra vastu oli hajunud. „Ma teen sulle nimekirja, mis seal aias teha tuleb ja mida ostma peab, vaata siis ise,“ oli s?brants p?gusalt maininud ja laskunud siis hoopis j?rjekordsesse detailsesse kirjeldusse oma kukkumisest. ?lle oli m?ned kuud tagasi Mairele kirja pannud, et aia jaoks tuleb osta rohelist seepi, ja see meenuski Mairele n??d, kus ta n?gi Vickyt r?uskavale daamile oma ostusid n?itamas. Aiandusfoorumist oli Maire lugenud, et rohelist seepi kasutatakse aia-, k??givilja- ja dekoratiivtaimede hooldamiseks, kaitseks imemissuistega kahjurite (lehet?id, lehekirbud, taimelestad jt) eest. Sobib samuti mitmesuguste kangaste pesemiseks ning p?randate, seinte, fassaadide ja muude pindade puhastamiseks. Seda viimast teadis ta isegi ja otsustas, et rajatava aia jaoks tulekski hankida just rohelist seepi, sest kui peenra pidamine ei sobi, saab ?lej??va kraamiga v?hemalt fassaadi pesta. Maire ei saanud aga kodukeemia vahesse kohe minna, sest n?gi juba eemalt, et seal oli Kats koos Petsiga, seljas sinised, debiilselt identsed fliispusad, mille turjale oli tr?kitud kiri „EESTI“, hoolimata asjaolust, et kumbki neist ei teinud peale s?rkjooksu ja j?usaalis k?imise ?htegi sellist sportlikku liigutust, mis annaks p?hjust koondise dressikat selga t?mmata. J?relikult tahtsid nad oma ?hesuguste pusadega midagi muud v?ljendada, aga kuna Maire polnud spordimeeskondade vormiriietusega kursis, ei saanud ta t?pselt aru, kas asi oli mingisuguse ala f?nnamises v?i sooviti v?ljendada hoopis eeskujulikku patriotismi ja rahvuskonservatiivsust. Maire oli t?heldanud, et Katsile ja Petsile meeldis ?le?ldse palju siltide keeles r??kida. Kord n?iteks kruvis Pets arvatavasti oma huumorisoone demonstreerimiseks aiav?ravale plekist tahvli naeratava koera pildi ja kirjaga: „Koer on s?bralik, aga naine on kuri!“ See k?ll kadus juba p?evaga (Katsil puudus igasugune, isegi halb huumorisoon), kuid silte jagus teisigi. Petsi mikrobuss oli ?le kleebitud talle kuuluva projekteerimisfirma logodega. Katsi „naisteauto“, v?ikese punase Volkswagen Polo tagumikku ehtisid aga m?rgid sellest, et omaniku puhul on tegemist inimesega, kellel on lapsed, ning ?htlasi inimesega, kes tahab kas teistele oma vooruslikkust nina alla h??ruda v?i on lihtsalt paranev alkohoolik. Sellest andsid aimu vastavalt kleebis ohukolmnurgaga, mille sees oli m?ngukaru pilt ja all kiri „LAPS AUTOS!!!“, ning kleebis, millel ilutses lubadus „S?idan kaine peaga!“. Katsile ja Petsile meeldis end ehtida ka igasuguste logodega – kui nad parasjagu polnud oma sinistes fliisides, oli Petsil seljas mingi j?rjekordse tuntud suurettev?tte T-s?rk ja Katsil midagi, mille peale oli kivikestega kirjutatud kas Guess v?i Armani. Maire ise elas Lehtla peat?nava ja Pojengilehe nurgal, Pets ja Kats temast diagonaalis ?le tee, Pojengilehe 4. Kuigi majadevaheline distants oli t?pselt 53 sammu, k?itus t?usikutest paarike sedasi nagu nemad elaksid p?riselt prestii?ses Lehtla allasumis, Maire aga kuskil sellega piirnevas getos. Nad ?nnistasid vanaprouat tiitliga „nurgapealne“ ega j?tnud kasutamata v?imalust seda talle igal hetkel nina alla h??ruda. „Kuidas teil seal nurga peal l?heb, proua Maire?“ k?sis Kats kohaliku toidupoe uksel naabrit kohates ning Pets lihtsalt ei saanud oma ?htust tervisejooksu tehes uurimata j?tta, ega „nurgapealset“ ometi peat?naval kiiruskatseid tegevad j?mmid kimbuta... Tegelikkus oli muidugi see, et Katsile ja Petsile k?is lihtsalt n?rvidele, et mingile miniatuurse sissetulekuga penskarile j?rsku lapselaps moodsa, minimalistliku, peaasjalikult klaasist maja ostab. Peenes linnaosas ka veel... Ainuke viis oma suurt kadedust leevendada oli teha n?gu, et sellel majal on midagi viga ning keegi teine sinna kolida niikuinii ei tahaks. Katsist ja Petsist tuli muidugi aru saada, sest ka neil oli v?ga raske. Nimelt olid nende vastasnaabrid Pille ja Toomas j?ukad inimesed, kellel oli ?ks Lehtla suuremaid krunte ja uhkemaid maju ning Kats ja Pets pidid seda ju igal hommikul p?eva esimese asjana oma k??giaknast n?gema. Teiseks teadsid k?ik, et ?lej??nud nii uhked majad asusid Lehtla umbt?navate lab?rindi keskel ning seep?rast proovisid Kats ja Pets end rikkurite epitsentrile v?imalikult l?hedale m?elda. Mairel seevastu oli taolisest mikroprestii?ist t?iesti savi ning seet?ttu ei suutnud ihalusspetsialistidest naabrid teda oma koolikiusamise tasemel pl?ksimisega ka kuidagi rivist v?lja l??a. K?ll aga kinnistusid Kats ja Pets tema silmis t?histe punnitajatena. N?hes neid eemalt kodukeemia riiulivahes midagi arutavat – Katsil peas seesama vingus n?gu mis alati, nagu k?ht oleks kinni –, otsustas Maire, et tal pole selle seebiga tegelikult ?ldse kiire, p??ras k?ru ringi ja v?ttis plaani hoopis alumise korruse kulinaarialeti. Umbes samal ajal l?sutas Maire teine naaber Juhan oma elutoas diivanil, j?i gluteenivaba IPA-t, s?gas mune ja vaatas aknast v?lja. Kuna ?ks elutoa sein oli maast laeni klaasist ning teises oli ?ks suur aken lisaks, oli mehel lausa panoraamvaade t?navale: Maire majale temast ?le tee, Katsi ja Petsi wannabe-h??rberile k?rvalaias, Pille ja Toomase majale diagonaalis ?le tee ning kui ennast diivani vasakusse poolde s?ttida, v?is ka Vicky maja n?ha. Vicky oligi just parasjagu kuskilt koju j?udnud ning koogutas oma Mersu pagasniku kohal, lopsakas pepu upakil. Juhanile meeldisid ?ldiselt suurte rindadega k?hnad naised, aga ega Vickyt kah kole vaadata ei olnud. Ta ei olnud sedasorti lopsakas, kelle kohta saaks ka robustsemalt ?elda paks, vaid kenasti liivakella kujuline, megasuurte tisside ja ?marate puusadega. Jalad olid diskostaaril kenasti trimmis, k?ed ka enam-v?hem ja keskelt oli ta ?le?ldse imekspandavalt peenike. „Huvitav, kas ta kannab korsetti...“ m?tles Juhan ?lut lonksates ja silitas tahtmatult oma riista. Vicky k?lluslik figuur ja ilmselt ka muretu, v?hemalt avalikkuse ees alati naerusuine olek, kindlustasid talle endiselt koha suure hulga meesterahvaste s?dames. Kellele siis ei meeldiks kurvikas, kena n?oga, probleemivaba, k?igega n?us olev ja naeratav naine? Vicky kunagine beibeb?nd oli k?ll ammu laiali l?inud ja kolme ?lej??nud mimmi repertuaar koosnes t?nap?eval kuuldavasti peaasjalikult unelauludest, kuid Vicky esines endiselt igal m?eldaval simmanil ja jaanitulel ning tuuritas suved l?bi m??da depressiivseid v?ikelinnu. Lisaks laulis ta perifeeriak?rtsides ja provintsidiskoteekides, s?nnip?evadel, firmapidudel, pulmades ja kuuldavasti isegi mingi metsa?rika matustel. Naiste armastus Vicky vastu n?is aga olevat p??rdv?rdelises suhtes meeste omaga. Juhan oli ?hel naabrite olengul kogemata pealt kuulnud, kuidas Kats kibestunult kuulsat naabrimutti taga r??kis. Peaaegu terve t?nav oli parasjagu Pille ja Toomase juurde grilli?htule kogunenud ning koos lastega oli rahvast nii palju olnud, et alumise korruse tualettruumile oli pea v?imatu l??gile saada. Juhan, kes Toomase pool-s?brana sellesse majja tihedamini sattus kui teised naabrid, oskas ka teiselt korruselt vannituba leida, kuid selleks pidi m??duma Pille buduaarist, kus naised parasjagu mingeid privaatsemaid teemasid heietasid. „Tal ei ole viimased, no ?tleme, et viimased k?mme aastat ?htegi uut hitti ju tulnud,“ kiunus Kats Pillele. „Mis ta teeb? K?ib m??da maakohtasid? Kas tal nagu piinlik ei ole v?i? Ses suhtes nagu, et kasvagu suureks juba, onju, l?petagu ?ra see pull enne, kui k?ik l?plikult alla k?ib.“ „Mhmh,“ oli vastanud Pille, kes oli suurema osa ajast nii korraliku rahustilaksu all, et see lihtsalt ei lasknud tal klat?imiseks vajaminevat ?rritust akumuleerida. „Ma m?tlen, et inimesed isegi ei m?leta teda enam, onju? Karj??r tuleks l?petada siis, kui oled tipus. Nagu sportlased teevad. T?iesti arusaamatu eit!“ oli Kats muudkui kedranud ning lisanud siis erilise p?lgusenoodiga, „Pets ka ei salli teda silma otsaski...“ „Mnjaa,“ vastas Pille toonil, millel v?iks r??kida kass, kes ei taha enam s?les istuda. Juhan seda muidugi ei teadnud, aga Kats r??kis Vickyt taga iga jumala kord, kui naised kohtusid. Kas sa n?gid, mis tal eile seljas oli? Kas sa kuulsid, mis ta kolmap?eva hommikul „Terevisioonis“ ?tles? Mis m?ttes Kroonika teda enam ?ldse mainidagi viitsib? Kas sa n?gid, et ta tuli ?ksp?ev koju terve kasti veinipudelitega, ise elab ?ksi? Kas sa panid t?hele, et Vicky ei k?inud kaks p?eva majast v?ljas, huvitav, miks? Aga Juhan teadis, et Pille teadis, mida Pets tegelikult Vickyst arvas. Nimelt oli Pille ?hel juba ?sna ammusel laup?evasel ?htul meestele suupisteid tuues sauna eesruumi sisse k?ndinud just keset Petsi detailset kirjeldust, kuidas ja kui kaua ta Vickyle tisside vahele paneks. Pille n?os ei olnud kandikut maha pannes liikunud ?kski n?rv, ta isegi ei vaadanud Petsi poole. „Nonoh, tibu, niimoodi hiilid sisse, meil on siin meestejutud!“ naeris Toomas isalikult ja patsutas Pillet tagumiku peale. Pets ise oli selleks ajaks juba nii purjus, et ei osanud ka enam piinlikkust tunda, rehmas hoopis suuremeelselt k?ega. Nagu oleks Pille see, kellel valel ajal sisse k?ndimise eest h?dasti meeste andestust vaja on. „Ja-jah,“ oli perenaine talle omase napis?nalisusega vaid vastanud, salvr?tte kohendanud ning j??nud end sirgeks ajades korraks vaagnat silmitsema, „sai vist k?ik...“ „Poisid, v?tke juustu,“ ?tles Toomas k?mmalt v?lja sirutades ja k?ik teised madala laua ?mber k??rutajad tegid sama. Kui nad oleksid juustukandiku asemel vaadanud sinna, kuhu vaatas t??nelt vastu pika pingi seljatuge naalduv Juhan, oleksid nad n?inud, kuidas Pille ukse pealt pooleteiseks sekundiks tagasi vaatas – meelega, ja ainult Juhanile otse silma. Juhan oli siis m?ned ajad hiljem seal buduaari ukse taga korra juurelnud, et kui ta oleks Pille, kas ta siis r??giks Katsile, mida ta sauna?htul kuulnud oli... Ta vaeseke aga ei tundnud naisi, hoolimata sellest, et tema alt oli neid l?bi k?inud k?mnete kaupa. Esiteks teadis Kats v?ga h?sti, kuidas asjalood on, ja Pille teadis, et Kats teab. Kats teadis tegelikult isegi juba enne, kui Pets ise teadis – ta aimas, v?i tegelikult arvas, et ta aimab, kuidas asjad l?hevad selsamal sekundil, kui Vicky esimest korda oma uue kodu ees autost v?ljus, k?mnesentimeetrised kontsad all, minikleit k?ikide kurvide ?mber nii pingul, et ?mblused n?isid kohe-kohe j?rele andvat ja pikad l?ikivad lokid ?maratele solaariumis p?evitunud kuldpruunidele ?lgadele valgumas. Pets oli hakanud Katsile viimasel ajal aina tihedamini m?rkusi tegema, et too on liiga k?hnaks j??nud ning seep?rast ?rritas naist n??d iga v?hegi puusakama sookaaslase n?gemine. T?htede seis oli sel p?eval miskip?rast s?herdune, et kui hommikul oli Pets j?lle Katsi n?pistades ilkunud, et tal pole varsti enam „millestki kinni hoida“, siis nagu tellitult oli l?una ajal nende vastasmaja ette ilmunud kolimisauto, mille k?rvalistmelt ronis v?lja k?lluslik ilmutis. Ajastus oli lihtsalt selline, et Kats hakkas Vickyt kartma ja kadestama esimesest silmapilgust peale. Millest Kats aru ei saanud, sest tema j?llegi ei tundnud mehi, sest tal oli neid olnud ainult ?ks, nii et ei maksa neile ideid p?he panna. Ta arvas, et on kaval, kui ohtu aimates hakkab seda elimineerima juba eos, kuid tegelikkuses juhtus vastupidine. Kui ta poleks hakanud oma abikaasa t?helepanu Vickyle juhtima, poleks Pets ka iga kord pidanud aknast v?lja vaatama, kui see „appi, kui paks tagumik“ j?lle pagasniku kohal upakil oli. Ega vaatama ?htegi „roostes esinemist“j?uluperioodi heategevusprogrammides. Ega m?tlema, mis Vickyl „j?lle“ seljas oli, kui nad k?ik koos Pille ja Toomase pool ?htustasid. Pets ei oleks pidanud tulema kuulama, mida „see loll bimbo“ r??gib „Terevisioonis“ v?i „Ringvaates“ v?i kuskil kolmandas kohas. Kui ta ei oleks pidanud kuulama ja kaasa kiitma, kui lolli juttu see eit ajab, poleks ta pidanud ka vaatama nende lopsakate rindade vahele, mille liigset suurust Kats s?venenult maha tegi. Ja siis poleks Kats ka tabanud „seda“ pilku, mis proua nii endast v?lja ajas, et sellest t?usis kodus?ja m??tu t?li, milles v?eti l?bi k?ik see, mida Kats eeldas, et Pets vastasnaabrilt tahab. Muu hulgas kontrollimatult v?lja kriisatud „tahad talle tisside vahele panna, jah?“. Katsi programm oli n?inud ette abikaasa programmeerimist m?tlema naabrinaisest ainult halba, kuid see k?ik oli viinud hetkeni, kus algselt Vicky v?ludest turvalises teadmatuses elanud Pets ei saanud enam peast v?lja kujutelma endast ja diskostaari ?listest tissidest. T?e huvides olgu ?eldud, et ega ta v?ga ka ei proovinud. Nende peale m?tleminegi oli m?nusam, kui p?riselus vaadata v?i katsuda kapinuppe, mis luidral Katsil rindade koha peal asetsesid. Katsi kadedus polnud m?tteid istutanud aga mitte ainult Petsi p?he, vaid n??d, kus Pets oli neid m?tteid teistega jaganud, ka muuhulgas n?iteks Juhani p?he. Praegu j?lgiski ta endiselt Vickyt, kes k?rgetel kontsadel oma auto ?mber tippis ja proovis korraga haarata k?tte nii keemilisest tulnud esinemiskost??me kui kahte poekotti. Juhan ei suutnud otsustada, kas peas vormuv stsenaarium v?iks ette n?ha seda, et ta l?heb Vickyle appi, v?i seda, et ta juba ootab Vicky pool. J?rsku n?gi Juhan aga silmanurgast mingit liikumist ja t?mbas instinktiivselt k?e p?ksist v?lja. Katsi ja Petsi aia nurgas seisis nende idiootse nimega t?tar Bresaola ja teeskles, et on seal t?iesti juhuslikult ning loeb midagi v?ga s?venenult, ?mbruskonda t?hele panemata, oma telefoniekraanilt. Ta polnud veel piisavalt elukogenud teadmaks, et t?iskasvanud teavad v?ga h?sti, et kokkusattumused pole tavaliselt juhuslikud, vaid tahtlikud. „T?ra k?ll!“ ?tles Juhan k?va h??lega, t?usis ?rritunult p?sti ja l?ks k??ki. Just ?sja oli ta oma Vicky-fantaasiatega paralleelselt suutnud m?elda sellest, kui palju parem on tema elu Petsi omast, sest ta v?ib m?elda, kellest tahab ja millal tahab. Tundub, et ta oli selles osas eksinud. „Mul on hekki vaja,“ m?tles Juhan resoluutselt, kulistas IPA l?pu k?risse ja loopis pudeli seina ??res seisvasse pr?gikasti. 16-aastasel Bresaolal oli massiivne salaarmumine – nagu ta ise ?tles crush – Juhani pihta. Ta viibis t?ielikus teadmatuses asjaolust, et Juhan oli sama vana kui tema vanemad, kes olid m?lemad sel aastal nelik?mmend saanud ja l?hestikku s?nnip?evade t?ttu ?hise suure juubelipeo maha pidanud. „Ma ?tleks, et ta n?eb v?lja nagu... kakskend... kaks,“ ?hkas Bresaola s?branna Keityle. Kaksk?mmend oli tema jaoks vanus, mis t?histas inimest, kes on k?ll t?iskasvanud, aga endiselt noor. Sealt edasi hakkas juba allak?iguspiraal laste, oma maja ja firma juhtimise poole ning kaksk?mmend viis oli see piir, kus sul tiineka maailmapildi kohaselt k?ik need kolm asja olemas pidid olema. Kolmk?mmend, kui sul ei vedanud. Seda sai ju ka igast naisteajakirjast lugeda, et kui kolmek?mnendaks eluaastaks mehel pole, tuleb minna paanikasse. Peale kolmek?mnendat eluaastat olid inimesed Bresaola jaoks ?ks homogeenne vanemate inimeste mass, j?rgmine aste oli juba p?ris-penskarid nagu see nurgapealne Maire. Seep?rast tunduski talle, et Juhan v?iks olla just kaksk?mmend kaks – t??p tundus endiselt noor, aga tal oli juba oma maja ja vist firma ka. „Iu, kakskend kaks on t?iega vana ju,“ p?lgas Keity Juhani endiselt ?ra. „Kakskend kaks on grown-up, aga mitte vana! Bella Hadid on kakskend kaks, halloo?“ Bella Hadid oli Keity s?nul tema girl-crush. „Ma ei usu... Kuidas Bella nii noor v?lja n?eb, kui ta juba kakskend kaks on? Ta tundub max kaheksateist!“ Bresaola n?ppis oma telefoni kiirelt nagu orav, kes esik?ppade vahel p?hklit inspekteerib, ja l?kkas selle siis s?brannale nina alla: „Wikipedias on kirjas! Modellid n?evadki oma vanusest nooremad v?lja. V?ib-olla on s?stinud, me ei tea ju!“ „N?ita seda Juhanit siis,“ leebus Keity. Bresaola otsis ?he naabrimehest ?sna kaugelt ja salaja tehtud telefonifoto. „Siit tundub okei, paremat midagi tahaks. Feissis ei ole v??“ „Kamoon, kes k?ib feissis, mu vanemad on feissis, iu!“ „Stalkeri konto, daah,“ p??ritas Keity silmi, „Davai, ma vaatan ise.“ Tegelikult oli asi peamiselt selles, et Bresaola lihtsalt ei teadnud Juhani perekonnanime ja kelleltki polnud k?sida kah ilma, et tekiks hulk mittevajalikke k?simusi. Ta oli kirjutanud Google’i otsingumootorisse korraga nii Juhani kui ka Pojengilehe t?nava nime, kuid see kombinatsioon ei olnud vastuseid toonud. „Saar,“ valetas ta Keityle esimese ettejuhtuva nime, mis osutus talle endalegi ootamatult heaks m?tteks. Kuna ?kski sotsiaalv?rgustikus esinev Juhan Saar ei saanudki ju olla tema naaber Juhan, j?i mulje, et naabrimees on t?esti piisavalt cool ja noor, et mitte Facebooki kasutada. Juhan n?gi tegelikult t?esti oluliselt noorem v?lja kui Kats ja Pets. Esiteks juba seep?rast, et ta oli v?itnud geneetilisel loteriil, kus Kats ja Pets ?le?ldse vist ei osalenudki. Aga lisaks muidugi oli Juhanil isekas ja edev, hedonistlik ellusuhtumine, mis hoidis muruniiduki ja Crocsid eemal. Pets n?iteks oli ?ks nendest inimestest, kes saavad kaksk?mmend neli ja j?rgmisena kohe nelik?mmend – tal oli juba ?likooli kolmandal kursusel kiilanev pealagi ja ?llek?ht ning ega tema pruunid ?likonnad kah kuidagi noorusliku mulje s?ilitamisele kaasa aidanud. Lisaks oli ta ka ?ks neist inimestest, kes hakkavad endale ise valget lina peale sikutama r??kides pidevalt sellest, kui vanad nad juba on. Eriti, kui seltskonnas on keegi, kes on neist pool aastat noorem. Esmakursuslased, kes ei teadnud kolmanda kursuse Petsi t?elist vanust, sosistasid omavahel isegi sellest, et t??p ongi ?ks neist legendaarsetest „igavestest ?li?pilastest“, kes on juba aastaid ?likoolis k?inud. Sama vana Kats aga oli sale mittemidagi?tlev oivik, kes k?ndis m??da vanemate seatud n??ri, saades ainult k?ige paremaid hindeid ja korjates spordiv?istlustelt ainult k?ige v?rvilisemaid vimpleid. Tal puudus igasugune noorusele omane vallatus ja kahjuks ka absoluutselt igasugune huumorimeel nii, et ta v?is tudengite olengutel kasv?i kolm tundi j?rjest tikksirgelt Petsi k?rval istuda, mitte midagi ?tlemata, suu kriipsu t?mmatud. Katsile ei meeldinud, kui ta ei saanud aru, kas r??gitakse p?riselt v?i „lollitatakse“, sest tema v?ttis k?ike alati v?ga t?siselt. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/susan-luitsalu/ka-naabrid-nutavad/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
Наш литературный журнал Лучшее место для размещения своих произведений молодыми авторами, поэтами; для реализации своих творческих идей и для того, чтобы ваши произведения стали популярными и читаемыми. Если вы, неизвестный современный поэт или заинтересованный читатель - Вас ждёт наш литературный журнал.