Asumi s?brad

Asumi s?brad Martin H. Greenberg, Isaac Asimov Koostanud Martin H. Greenberg „Asumi s?brad“ on kogumik, mis koondab endas Isaac Asimovi jutte, tuntud kirjanike kirjutatud lugusid Asimovi loomingu ainetel ja Isaac Asimoviga seotud tagasivaateid ja m?lestusi.Kogumikku kirjutanud autorite nimekiri on pikk ja muljetavaldav. N?iteks: Ray Bradbury, Robert Silverberg, Harry Turtledove, Connie Willis, Frederik Pohl, Poul Anderson, Mike Resnick, Robert Sheckley, Harry Harrison, Orson Scott Card, Harlan Ellison, Norman Spinrad, Carl Sagan, Barry N. Malzberg, Sheila Finch...Kogumikus leidub n?iteks j?rgmisi lugusid: Orson Scott Cardi l?hiromaan „P?lvkonnateadlane“ kujutab Teise Asumi loomist, Harry Turtledove’i novellis „Trantori langus“ n?eme Galaktikaimpeeriumi keskuse r??stamist s?japealik Gilmeri v?gede poolt ning imperaator Dagobert VIII p?genemist, George Zebrowski loos „Asumi s?dametunnistus“ uurib ?ks ajaloolane Teise Galaktikaimpeeriumi algusaegadel Hari Seldoni ajakapsleid ?mbritsevat m?steeriumit. Lisaks on siin lugusid robotitest, Susan Calvinist jmt tuttavatest tegelastest. Martin H. Greenberg, Isaac Asimov Asumi s?brad Foundation’s Friends Copyright © 1989 by Martin H. Greenberg Published by arrangement with Tom Doherty Associates. All rights reserved. Preface © 1989 by Ray Bradbury “The Nonmetallic Isaac or It’s a Wonderful Life” copyright © 1989 by Ben Bova “Strip-Runner” copyright © 1989 by Pamela Sargent “The Asenion Solution” copyright © 1989 by Agberg, Ltd. “Murder in the Urth Degree” copyright © 1989 by Edward Wellen “Trantor Falls” copyright © 1989 by Harry Turtledove “Dilemma” copyright © 1989 by Connie Willis “Maureen Birnbaum After Dark” copyright © 1989 by George Alec Effinger “Balance” copyright © 1989 by Mike Resnick “The Present Eternal” copyright © 1989 by Barry N. Malzberg “PAPPI” copyright © 1989 by Sheila Finch “The Reunion at the Mile-High” copyright © 1989 by Frederik Pohl “Plato’s Cave” copyright © 1989 by Poul Anderson “Foundation’s Conscience” copyright © 1989 by George Zebrowski “Carhunters of the Concrete Prairie” copyright © 1989 by Robert Sheckley “The Overheard Conversation” copyright © 1989 by Edward D. Hoch “Blot” copyright © 1989 by Hal Clement “The Fourth Law of Robotics” copyright © 1989 by Harry Harrison “The Originist” copyright © 1989 by Orson Scott Card “A Word or Two from Janet” copyright © 1989 by Janet Jeppson Asimov “Fifty Years” copyright © 1989 by Isaac Asimov “The Immortal Bard” copyright © 1953 by Palmer Publications, Inc. From Earth Is Room Enough by Isaac Asimov. Used by permission of Doubleday, a division of Bantam Doubleday Dell Publishing Group, Inc. “The Ugly Little Boy” copyright © 1958 by Galaxy Publishing Corporation. From Nine Tomorrows by Isaac Asimov. Used by permission of Doubleday, a division of Bantam Doubleday Dell Publishing Group, Inc. “The Last Question” copyright © 1956 by Columbia Publications Inc. From Nine Tomorrows by Isaac Asimov. Used by permission of Doubleday, a division of Bantam Doubleday Dell Publishing Group, Inc. “Susan and Bayta and Me” copyright © 1992 by Karen Anderson. First published in Asimov’s Science Fiction Magazine. Reprinted by permission of the author. “An Appreciation” copyright © 1992 by Poul Anderson. First published in Asimov’s Science Fiction Magazine. Reprinted by permission of the author. “My Brother Isaac” copyright © 1992 by Stanley Asimov. First published in Asimov’s Science Fiction Magazine. Reprinted by permission of the Executrix for the author’s Estate, Ruth Asimov. “Isaac” copyright © 1992 by Ben Bova. First published in Asimov’s Science Fiction Magazine. Reprinted by permission of the author. “An Unwritten Letter to Our Dear Friend Isaac Asimov” copyright © 1992 by Locus. First published in Locus, June 1992. Reprinted by permission of the author. “Isaac and I” copyright © 1992 by Locus. First published in Locus, June 1992. Reprinted by permission of the author. “Isaac Asimov” copyright © 1993 by Gordon R. Dickson. Reprinted by permission of the author. “Isaac” copyright © 1992 by The Kilimanjaro Corporation. First published in Asimov’s Science Fiction Magazine. Reprinted by arrangement with, and permission of, the Author and the Author’s agent, Richard Curtis Associates, Inc., New York. All rights reserved. “Appreciation of Isaac Asimov” copyright © 1997 by Sheila Finch “In Memoriam” copyright © 1992 by Martin H. Greenberg. First published in Asimov’s Science Fiction Magazine. Reprinted by permission of the author. “Isaac Asimov, Mystery Writer” copyright © 1997 by Edward D. Hoch “From the Heart’s Basement” copyright © 1992 by Pulphouse Publications. First published in Pulphouse #11. Reprinted by permission of the author. “In Memoriam” copyright © 1992 by Shawna McCarthy. First published in Asimov’s Science Fiction Magazine. Reprinted by permission of the author. “Part of My Life” copyright © 1992 by Frederik Pohl. First published in Asimov’s Science Fiction Magazine. Reprinted by permission of the author. “An Appreciation of Isaac” copyright © 1997 by Mike Resnick “Isaac Asimov” copyright © 1992 by Carl Sagan. First published in Nature, vol. 347. Reprinted by permission of the author. “Isaac Asimov: An Appreciation” copyright © 1997 by Pamela Sargent “An Asimov Appreciation” copyright © 1996 by Stanley Schmidt. First published in Asimov’s Science Fiction Magazine, November 1992. Reprinted by permission of the author. “Reflections on Isaac” copyright © 1993 by Robert Silverberg. First published in Amazing Stories. Reprinted by permission of the author. “Isaac” copyright © 1997 by Janet Jeppson Asimov “Isaac Asimov: An Affectionate Memory” copyright © 1992 by Norman Spinrad. First published in Asimov’s Science Fiction Magazine. Reprinted by permission of the author. “Appreciation of Isaac” copyright © 1989 by Edward Wellen. Reprinted by permission of the author. “In Memoriam” copyright © 1992 by Sheila Williams. First published in Asimov’s Science Fiction Magazine. Reprinted by permission of the author. “Our Mutual Friend” copyright © 1992 by Connie Willis. First published in Asimov’s Science Fiction Magazine. Reprinted by permission of the author. “The Last Interview” copyright © 1991, 1992, 1993, 1994, 1997 by George Zebrowski. First published in Nebula Awards 27, edited by James Morrow. Reprinted by permission of the author. T?lkijad : Eva Luts: Ray Bradbury „Eess?na“, Ben Bova „Mittemetalliline Isaac ehk „It’s A Wonderful Life““, Harry Turtledove „Trantori langus“, Mike Resnick „Tasakaal“, Sheila Finch „PAPPI“, Frederik Pohl „Kokkutulek miili k?rgusel“, Janet Jeppson Asimov „J?rels?na: Paar s?na Janetilt“, Isaac Asimov „J?rels?na: Viisk?mmend aastat“, „J?releh??ded ja m?lestused“. Piret Frey: Pamela Sargent „Lindijooksja“ Kati Metsaots: Robert Silverberg „Asenioni lahendus“, Isaac Asimov „Surematu bard“ K?lli Seppa: Edward Wellen „Urthi v??riline m?rv“ Kristi Karta?ev: Connie Wills „Dilemma“, George Alec Effinger „Maureen Birnbaum. Kui saabus pimedus.“, Edward D. Hoch „Pealtkuuldud vestlus“, Orson Scott Card „P?lvnemisteadlane“ Jay Skaidrins: Poul Anderson „Platoni koobas“, George Zebrowski „Asumi s?dametunnistus“ Seio Saks: Hal Clement „Tindiplekk“ Linda Ariva: Isaac Asimov „Inetu poisike“ Jaana Talja: Isaac Asimov „Viimane k?simus“ Priit Kenkmann: Harry Harrison „Robootika neljas seadus“ Eva Luts ja Birgitta Ojamaa: Barry N. Malzberg „Igavene olevik“ Karel Allikas: Robert Sheckley „Tsementpreeria autok?tid“ Toimetanud Eva Luts ja Leiger Luts Kaanepilt © John Harris Kirjastus Fantaasia & kirjastus T?heveski ISBN 978-9949-661-51-0 e-ISBN 9789949661527 Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital Isaacile, armastusega Antoloogia Eess?na Ray Bradbury ?ks mu lemmikjutte lapsena oli lugu v?ikesest poisist, kellel oli maagiline pudrumasin, mis tootis nii metsikult putru, et uputas linna kolmejalase pudrukihi alla. Et k?ndida ?hest majast teise v?i m??da t?navat edasi, pidi kaasa v?tma suure lusika, s??es endale teed vabaks kas l?hema v?i kaugema eesm?rgini. Vaimustav idee, kuigi ma kujutlesin hoopis tomatisuppi koos suure hulga kr?bek?psistega. Nii et l?hed seiklema ja v?tad samal ajal osa pidus??gist! Kujutlen, et v?ikese poisi nimi selles jutus oleks pidanud olema Isaac Asimov. Sest mulle tundub, et alates meie esmakordsest kohtumisest Esimesel Maailma Ulmekonventsioonil New Yorgis 1939. aastal juuli alguses on Isaac r?nnanud ja pidutsenud l?bi elu, kord astronoomiatabelitega, kord teiste teadusvaldkondadega, ja siis j?lle ilukirjandusega, ja nii v?ga pika aja jooksul. Teda v?iks nimetada harakalikuks, kuid see pole ?ige. Harakad otsivad ja haaravad s?ravaid asju, mis midagi ei kaalu. Isaac armastab m?gedega tegeleda, aga ta mitte ei liiguta neid, vaid s??b need ?ra. Ulata talle raamat, ja paar tundi hiljem on Isaac end sellest l?bi t??tanud, just nagu ?lalnimetatud pudrust, ikka veel n?ljasena. Kas on mingisuguseid teadusalasid, mida ta poleks tahtnud erialase kirjanduse abil endale selgeks teha? Ma t?siselt kahtlen selles. Ja n??d siin, selles raamatus, on meil Asimovi auv??rsed pojad ja t?tred. Nende masinad ei pruugi amokki joosta ja linna ?le ujutada, kuid nad toodavad sellest hoolimata, ja vaatavad Papa Asimovi ja meie poole, oodates heakskiitu, millega me muidugi kitsid ei ole. Kui midagi juurde lisaksin, siis m?rkaks keegi, et ma olen Isaaci k?rval nagu mutt kindluse v?i loodusj?udude k?rval. M?rgin veel vaid ?ht asja. R??gitakse, et Isaac oli t??narkomaan. Rumalus. Ta on armastusega k?ndnud k?mneid tosinaid territooriume. Ja on veel paar tosinat k?nda j??nud, kui Isaac lahkub meie juurest ja j?uab Sinna ?les, et kirjutada kaksk?mmend viis uut loomisraamatut. Ta saaks sellega hakkama n?dala jooksul! ?hel ??l kaks aastat tagasi n?gin unes, et olin Isaac Asimov. Alles j?rgmise p?eva l?unaks suutis mu naine mind veenda, et ma ei kandideeriks presidendiks. Suur t?nu, Isaac. Suur t?nu, Isaaci lapsed, kes te selles raamatus s?na v?tate. 21. veebruar, 1989 Mittemetalliline Isaac ehk „It’s A Wonderful Life” Ben Bova Astrof??sikud (et alustada teadusliku s?naga) klassifitseerivad universumit kolmeks keemiliseks kategooriaks: vesinik, heelium ja metallid. Esimesed kaks on rohkem kui saja tuntud elemendi hulgas k?ige kergemad. K?ike, mis on heeliumist raskem, nimetavad astrof??sikud n?tkelt „metallideks”. Astrof??siku jaoks koosneb universum suurest hulgast vesinikust, m?rkimisv??rsest hulgast heeliumist ja v?ikesest hulgast metallidest. Kuigi Isaac Asimov on tuntud ?le terve planeedi (ja ehk ka teiste planeetide, me lihtsalt ei tea sellest veel) kui ulmekirjanik, on ulme tegelikult v?ike osa tervikust – k?ik need nelisada kopikatega raamatud ja terved m?riaadid artikleid, veerge, limerikke ja mis iganes. Mis puutub Asimovi toodangusse, siis ulmejutud on ta „metallid”. Teaduslik fakt on ta p?him?te. See on „mittemetalliline” Asimov, keda ma ?listada tahan. Kas m?letate filmiklassikat „It’s a Wonderful Life”!? Seda filmi, kus ingel n?itab enesetappu kaaluvale James Stewartile, milline ta kodulinn oleks v?inud olla, kui Jimmiet poleks kunagi s?ndinud? M?elge, milline meie koduplaneet oleks olnud, kui Isaac Asimov poleks kunagi kirjutanud teadusest. P??sesime sellest saatusest ?sna napilt. Kord ajaloos oli ?ks hetk, kui noorel Isaacil seisis ees kriitiline karj??rivalik: kas j?tkata teadlasena v?i p?henduda t?ielikult kirjutamisele. Ta valis kirjutamise ja maailm on ??rmiselt rahul selle tulemusega. Teades, et ulmekirjandusega neil eelajaloolistel aegadel oma naist ja perekonda ei toeta, valis Isaac teadusfaktidest kirjutamise ja sellest oma elukutse tegemise, selle asemel et tegeleda biomeditsiinilise uurimist??ga. Kuid oletagem, et ta poleks seda teinud? Oletagem, et seistes karj??rivaliku ees, oleks Isaac otsustanud kesk-taseme uuriva teadlase p?siva, kuigi silmapaistmatu karj??ri kasuks, kes kirjutab aeg-ajalt hobi korras ulmelugusid. Meil oleks ikka veel tema peamine ulmelooming, n?iteks selles antoloogias olevad jutud. Meil oleksid ikkagi „P?eva l?pp” ja „Inetu poisike”, algne Asumi triloogia ja sellised romaanid nagu „Kivike taevas”. Meil oleks, kui naasta algul kasutatud metafoori juurde, ikka veel Isaaci „metalliline” panus. Kuid meil poleks ta vesinikku ja heeliumi, tohutut hulka raamatuid, mis pole ilukirjandus, enamasti teadusraamatuid, kuigi meil oleks m?ned imelised ajalooraamatud, annotatsioonid erinevatele raamatutele ja ka m?ned kiimalised limerikid. Kui Isaac oleks kulutanud oma aastaid, t??tades t?iskohaga biomeditsiinilise uurijana, ja vahel ka ulmelugusid kirjutanud, poleks me kunagi n?inud k?iki neid imelisi teadusraamatuid. T?en?oliselt oleks terve p?lvkond teadlasi valinud teise elukutse, sest nad poleks kunagi lugenud raamatuid, mida Isaac ei kirjutanud. K?igi f??sikateaduste progress oleks aeglustunud, v?ib-olla katastroofiliselt. Miljonid inimesed tervest maailmast oleksid loobunud ?ppimisr??mudest, mida t?hendavad f??sika, matemaatika, astronoomia, geoloogia, keemia, inimkeha talitluse, inimaju toimimise peamised p?him?tted – sest neid raamatuid, mis neile selliseid r??me pakuvad, poleks kunagi kirjutatud. Kirjastused oleksid mitmekaupa pankrotti l?inud, ilma selle p?siva, kindla sissetulekuta, mida Isaaci teadusraamatud on neile aastak?mnete jooksul pakkunud. Ja pakuvad edaspidigi. Puidu- ja paberit??stus oleksid krooniliselt virelemas, kui Isaac poleks v?lja m?elnud sadu raamatuid ja tuhandeid artikleid. Kanada oleks v?inud olla Kolmanda Maailma riik, kui poleks olnud doktor Isaac Asimovi. Kui asja isiklikumaks teha, siis n?iteks mina poleks kunagi hakanud kirjutama populaarteaduslikke teoseid, kui poleks olnud Isaaci t?id – ja tema isiklikku julgustamist ja juhendamist. Jumalad ise on ainsad, kes teavad, kui paljusid kirjanikke on Isaac aidanud, kes on kas lugenud ta raamatuid v?i k?sinud talt abi teadusprobleemide kohta, mida nad ise lahendada ei suutnud. Rikutud karj??rid, h?vinud ettev?tted, pimedusega l??dud inimesed, otsimas valgustust, mida nad leida ei suuda – niisugune oleks maailm, kui Isaac poleks suunanud oma suure energia ja veel suurema s?dame teadusraamatutele. L?puks arutaksin ?he termini ?le: populariseerimine. Teatud kriitikute suus (kaasa arvatud m?ned elukutselised teadlased) on „populariseerimine” p?lastusv??rne termin, umbes nii, nagu ulmekirjandust vahel irvitades „pulpkirjanduseks” nimetatakse. Teaduse „populariseerimisi” peavad need laimavad t?prad v??rikaile inimestele sobimatuks tegevuseks. Niisugused kriitikud peavad end eliidi hulka kuuluvaiks, ja nad p?lgavad teaduse „populariseerimist” samasuguse k?rgi kangekaelsusega, mida ilmutas George III oma Ameerika alamate suhtes. Teaduse selgitamine on t?en?oliselt k?ige t?htsam ?lesanne, mida ?ks kirjanik v?ib katsetada t?nap?eva keerukas, tehnoloogiliselt juhitud ?hiskonnas. Teaduse selgitamine nii h?sti, nii l?bustavalt, et tavalised mehed ja naised tervest maailmast su raamatuid ahmiksid – see on v??rt Nobeli auhinda. Kui kahju, et Alfred Nobel ei m?elnud kunagi, kui vajalik on selgitada teadust massidele. Olen kindel, et ta oleks loonud selle jaoks eriauhinna. Isaac Asimov kirjutab teadusest (ja k?igest muust) nii v?rratult h?sti, et see paistab lihtsana. Ta v?ib valida ?ksk?ik millise teema p?ikese all ja kirjutada sellest nii selgelt ja arusaadavalt, et iga kirjaoskaja inimene v?ib v?himagi pingutuseta seda m?ista. Selle kirjeldamatu ande p?rast nimetatakse teda vahel „populariseeri-jaks”. Ma olen kunagi pakkunud ja pakun praegugi ?ht asja: k?ik, kes arvavad, et see, mis Isaac tegi, on kerge, v?iksid seda proovida. Mina olen proovinud, teatud eduga. Kuid see pole kerge! T?nu universumit kujundavatele j?ududele otsustas Isaac mitte t?iskohaga teadlaseks hakata. Selle asemel sai temast t?iskohaga kirjanik. Kuigi ta on tuntud ulmekirjanduse poolest, siis tema „mittemetalliline” panus, teaduslikud t??d, on palju suurem ja palju t?htsam kui ta ?rateenitult imetletud ja auhinnatud ilukirjandus. Kui see k?ik viib j?relduseni, et Isaac Asimov on t?ht, siis taeva p?ralt, jah, on k?ll! Ja veel ?ks s?ravamaid. Lindijooksja Pamela Sargent Kolm poissi j?udsid Amyle j?rele just siis, kui ta lintideni j?udis. „Barone-Stein,” h??dis ?ks poistest. T?druk ei tundnud neist kedagi, kuid poisid ilmselgelt teadsid, kes tema on. „Me tahame joosta,” ?tles poistest v?ikseim, k?llalt vaikselt, et m??dak?ijad teda ei kuuleks. „Sa v?id juhtida ja koha valida.” „Lepitud,” ?tles Amy kiiresti. „C-254, Riverdale’i kohaliku tee ristmik.” Poisid kortsutasid kulmu. Ehk olid nad pikemat jooksu lootnud. Nad n?isid noorukestena, k?ige suurem ei saanud olla vanem kui ?ksteist. Amy kummardus ja keeras p?ksis??red veidi ?les. Ta v?ib nad k?ik enne v?ljapakutud sihtkohta kannult raputada. Neist m??dus veel inimesi, kes astusid l?himale ribale. Hallid liikuvad lindid sirutusid t?druku m?lemal k?ljel kaugusse, transportides s?itjaid l?bi linna. Amyle k?ige l?hemal olev riba liikus pisut kiiremini kui kolm kilomeetrit tunnis; selle reisijateks olid hetkel peamiselt vanemad inimesed v?i siis v?ikesed lapsed, kes harjutasid tantsusamme, kui selleks ruumi jagus. Selle k?rval oleva riba kiirus oli ?le viie kilomeetri tunnis ning kaugel, k?ige kiiremal ribal seisvad reisijad sulasid silme ees v?rviliseks h?guks. K?ik ribad olid inimesi t?is, kuid ?htuse tipptunnini oli veel paar tundi aega. Poisid olid talle v?ljakutse esitanud v?hem rahvarohkel ajal, mis t?hendas, et nad polnud endas ?learu kindlad – nad ei s?andanud riskida ja joosta l?bi tiheda reisijatesumma. „L?ki,” ?tles Amy. Ta astus lindile ja poisid asetusid tema taha. Eespool l?ksid inimesed ?le kiiremale ribale, liikudes tasapisi k?ige kiirema poole, mis kulges kohaliku tee platvormi k?rval. Amy ?mber vilkusid katkematult neoonreklaamid, pakkudes r?ivaid, viimaseid raamatfilme, eksootilisi jooke ja j?rjekordset h?perlainedraamat v?lisilmlase seiklustest Maal. Tema kohal helendasid valgusjooned ja eredad nooled, mis juhatasid linna miljoneile elanikele teed: SIITKAUDU JERSEY SEKTSIOONIDESSE; J?RGIGE NOOLI LONG ISLANDILE. M?ra ei lakanud hetkekski. H??ltek?ma t?usis ja vaibus ta ?mber, samas kui jalge all olev riba pehmelt sumises; ning ebam??raselt eristus sellest kohaliku tee undamine. Amy k?ndis lindil edasi, s??stis m??da pundist inimestest ja astus naaberribale kergelt p?lvi n?tkutades, et kiirendusega kohaneda. Ta ei vaadanud tagasi, teades, et poisid on kannul. Ta hingas sisse, astus kiiresti j?rgmisele ribale, jooksis seda m??da eesseisvate reisijateni ja h?ppas neljandale ribale. Ta tegi p??rde, h?ppas uuesti kolmandale ribale ja siis ?letas kiiresti kolm riba j?rjest. Lindil jooksmine sarnanes ?snagi tantsimisele. Ta hoidis r?tmi, kui h?ppas paremale, toetus tuulele ja kargas siis vasakule, aeglasemale ribale. Amy irvitas, kui ?ks mees teda vaadates pead raputas. Temale enamike reisijate ettevaatlik stiil ei sobinud. Nad ehmusid tagasi vabadusest, mida hallid lindid pakkusid, rahuldudes kanaldatud inimvoolu osaks olemisega. Nad ei osanud kuulata lintide muusikat ja laulu, mida need Amyle laulsid. Amy heitis pilgu selja taha, ta oli ?he poisi juba maha raputanud. Liikudes riba vasakusse serva, tegi ta petteliigutuse ja h?ppas paremale, t?ugates k?rvale ehmunud naise ning liikudes ribasid m??da edasi, kuni j?udis k?ige kiiremale. Amy hoidis k?tt tuule kaitseks ees; see lindiosa nagu kohalik teegi liikus peaaegu 38 kilomeetrit tunnis. Kohalik tee oli pidevalt liikuv platvorm, kus olid postid, millest sai peale minnes kinni haarata, ja ?htlaste vahemaade taga l?bipaistvad ekraanid, et reisijaid tuule eest kaitsta. Amy haaras postist ja hiivas end platvormile. Seal jagus just niipalju ruumi, et ta sai end seisvate reisijate vahelt l?bi pressida. Kaks allesj??nud poissi j?rgnesid talle platvormile ning ?ks naine pomises midagi pahaselt, kui Amy temast m??da n?gis platvormi teisele k?ljele. Ta h?ppas alla ribale, mis liikus samuti kohaliku tee kiirusega, hiivas end uuesti platvormile ja h?ppas j?lle tagasi ribale. ?ks poiss oli ikka veel koos temaga, paar sammu tagapool. Tema kaaslane oli j??nud hetkeks k?hklema – ta polnud arvanud, et Amy nii ruttu ribale tagasi h?ppab. Iga v?hegi hea lindijooksja oleks selle ?ra tabanud – ?kski hea lindijooksja ei j?? kohalikule ega ekspressteele kauaks. Ta liikus aeglasemale ribale, loendas endamisi numbreid, h?ppas tagasi kiiremale, loendas uuesti, siis haaras kohaliku tee platvormipostist, surus end inimeste vahelt l?bi teisele poole ja maandus allpool oleval ribal, selg vastu tuult, jalad harkis. Tavaliselt ta ei teinud selliseid asju keset jooksu, kuid seekord ei pidanud vastu soovile oma oskustega veidi uhkeldada. Ta maandus umbes meetri kaugusele kurjustavast mehest. „Hullud j?nglased!” kisendas too. „Peaksin teist teatama…” Amy p??ras end tuulde ja astus vasakul asuvale ribale, hoides kiiruse kahanedes tasakaalu, ning pahandav mees tuiskas kiiremal ribal temast m??da. Amy vaatas tagasi. Kolmandat poissi polnud inimj?es kusagil n?ha. „Liiga lihtne,” m?tles Amy. Ta oli nad k?ik maha raputanud, isegi enne Concoursi sektorisse viivat hargnemist. Ta l?heb l?pp-punkti kohale, et poisid, kui nad sinna j?uavad, saaksid soovi korral uue v?ljakutse esitada. Ta kahtles k?ll, kas nad seda teevad, ning tal j??b p?rast parasjagu aega, et koju j?uda. Poisid oleksid pidanud paremini teadma. Nad polnud piisavalt head jooksjad, et Amy Barone-Steiniga sammu pidada. Ta oli kahetunnisel jooksul Brooklyni teise otsa maha raputanud Kiyoshi Harrise, kes oli linna ?ks parimaid lindijooksjaid, ja j?udnud ainsana Queensi, saades lahti Bradley Ohaer’i kambast. Amy naeratas, kui talle meenus, kui vihane oli Bradley, kaotades t?drukule. Lindijooksjate seas ei olnud palju t?drukuid ja Amy oli selles m?ngus neist k?igist ?le. Ta oli parim naissoost lindijooksja New Yorgis ja v?ib-olla kogu maailmas. Jah, ?tles ta endale, kui l?ks ?le ribade ekspresstee hargnemispunkti poole. Ta oli lihtsalt parim. Amy kodu j?i Kingsbridge’i sektsiooni. Tema v?idur??m oli h??bunud ajaks, mil ta j?udis liftiplokini, kust tema tasandile p??ses; ta ei kippunud kojuminekuga kiirustama. Inimsumm liikus t?naval k?rgete metallseinte vahel, mis ?mbritsesid osa linna miljoneist elanikest. K?ik Maa linnad sarnanesid New Yorgile, kus inimesed olid kaevunud maa alla ja ehitanud endi ?mber m??rid. Nad tundsid end linnades ohutult, kaitstuna avamaa t?hjuse eest. Amy tr?gis liftini. Seal olid pulmalised, peigmees tumeda voltidega mantli ja p?kstega, pruut l?hikeses valges kleidis, k?ed ?mber taaskasutatud paberist tehtud lillebuketi. Neid ?mbritsevad inimesed hoidsid k?es pudeleid ja normipakke, mis ilmselgelt olid m?eldud pulmapeo jaoks. Paar naeratas Amyle, ta pomises neile oma ?nnitlused, kui lift tema korrusel peatus. Amy s??stis l?bi saali, kuni j?udis suurte kahepoolsete usteni, millel h??guvad t?hed teatasid ISIKLIK – NAISED. Kirja all oli v?iksemalt: SEKTSIOONID 2H–2N, seal oli ka number, kuhu helistada, kui kellelgi oleks v?ti kadunud. Amy tegi taskuluku lahti, t?mbas v?lja ?hukese alumiiniumriba ja libistas selle pilusse. Uks avanes. Meeldivalt roosades toonides eesruumis oli mitu naist, kes jutlesid omavahel, seintel rippuvate peeglite ees juukseid kammides ja n?ole meiki pihustades. Nad ei tervitanud Amyt, seega ei ?elnud ka t?druk neile midagi. Amy isa, nagu enamik mehi, leidis olevat ebasobiva, et naised sellises kohas omavahel sundimatult juttu ajasid. ?kski mees ei p??rdunud isiklikus teiste meeste poole; isegi kellegi poole vaatamist peeti ??rmiselt j?medaks. Mehed ei lobisenud kunagi isikliku eesruumis, kuid naiste omaski polnud k?ik nii vabameelne, nagu isa arvas. Naised ei r??kinud kunagi nendega, kes ilmselgelt privaatsust eelistasid, ega teretanud uut sektsioonielanikku enne, kui olid teda pisut rohkem tundma ?ppinud. Amy seisis peegli ees ja silus pisut oma l?hikesi tumedaid lokke, siis sisenes ?hisesse tualettruumi. ?he seina ??res oli pikk rivi tualetipotte, eraldatud ?hukeste vaheseintega, kuid usteta, nende vastas, ruumi teises otsas oli rida kraanikausse. Noor naine p?lvitas ?he poti k?rval, kus v?ike laps treeningpotil istus. Amy ei saanud j?tta t?hele panemata, et see oli poiss. See oli lubatud, kuni poisid said neljaseks ja olid k?llalt suured, et minna meeste isiklikku ?ksi v?i koos isaga, kogemus, mis pidi esimesel korral k?llaltki traumeeriv olema. Amy kujutles, kuidas see v?is tunduda esimest korda poisile, kui ta pidi lahkuma ema soojema ?hkkonnaga isiklikust meeste omasse, kus isegi kellegi poole pilgu heitmine oli tabu. M?ned arvasid, et see komme oli tulnud vajadusest s?ilitada pisut privaatsust rahvahulgas, kuid ps?hholoogid v?itsid, et tabu tekkis meeste vajadusest end emast lahti rebida. Polnud siis ime, et mehed k?itusid isiklikus sel moel. Teistmoodi k?itudes nad mitte ainult ei rikkunuks ?ksteise privaatsust, vaid n?idanuks v?lja ka sobimatut tagasilangust lapsep?lve. Amy hoidis silmad maas, m??dudes latrites viibivaist naistest ja t?drukutest, kuni j?udis du?iridadeni. Kaks naist sisenesid tagapool asuvaisse privaatsetesse du?ikabiinidesse. Amy ema sai privaatkabiini ?iguse paari aasta eest – privileeg, mille ta abikaasa oli neile m?lemale ametikoha k?rgendusega v?lja teeninud, kuid Amyl polnud luba seda kasutada. M?ned vanemad v?isid taolise loa anda, kuid tema omad olid rangemad; nad ei tahtnud, et nende t?tar harjuks liigselt privileegidega, mida ta polnud ise enesele v?lja teeninud. Amy kavatses kohe du?i all ?ra k?ia ja panna r?ivad pesusahtlisse puhastamiseks – isiklikus on p?rast ?htus??ki rahvast rohkem. Amy ohkas, see polnud ainus p?hjus, miks ta viivitas. Ema on n??dseks teate Liangilt k?tte saanud. Amy kartis kojuminekut ja jutuajamist emaga. Neli naist v?ljus korterist, kui Amy sellele l?henes. Ta teretas neid masinlikult, naised noogutasid ja k?sisid, kas tal l?heb koolis h?sti. Need olid Amy ema intellektuaalsed s?brannad, kes arutlesid sotsioloogia ?le ja lahendasid omavahel linna poliitilisi probleeme, enne kui asusid tavap?rasemate teemade juurde, nagu nipid elatusrahakvoodiga toimetulekuks ja lastekasvatusalased n?uanded. Amy ema astus tagasi, kui t?druk sisenes ja uks sulgus. Amy oli j?udnud elutoa keskele, enne kui ema suu lahti tegi. „Kallis, kuhu sa l?hed?” „Mm, oma tuppa.” „V?ta parem istet, me peame r??kima.” Amy l?ks ?he tooli juurde ja istus. Elutuba oli ?le viie meetri pikk, seal oli kaks tooli, v?ike sohva ja kunstnahaga kaetud otoman. Korteris oli veel kaks tuba, ning ta vanemad said oma magamistoas isegi kraanikaussi kasutada, t?nu oma positsioonile riigiteenistuses. Neil m?lemal oli nii m?ndagi kaotada, mis t?hendas, et ta sai oma eba?nnestumiste eest veel rohkem sarjata. „Sul v?ttis koju j?udmine kauem aega, kui tavaliselt,” s?nas ema Amy vastas sohval istet v?ttes. „Ma k?isin du?i all. Oh, kas me ei peaks ?htus??giks valmistuma? Isa on t?en?oliselt iga minut koju j?udmas.” „Ta ?tles mulle, et tuleb hiljem, seega me ei s?? t?na kvartali k??gis.” Amy hammustas huulde, tundes esimest korda kahju, et nende pere tohtis neli korda n?dalas oma korteris einestada. Kvartali k??gis pikkade laudade taga, keset k?iki s??jaid, poleks vanemad teda hurjutada saanud. „Igatahes,” j?tkas ema, „ma usun, et sa eelistad r??kida minuga ?ksi, enne kui isa koju tuleb.” „Aa,” Amy p?rnitses sinist vaipa. „Millest?” „Sa tead, millest. Ma sain s?numi sinu juhendaja-n?ustajalt, h?rra Liangilt. Ma tean, et ta ?tles sulle, et r??gib minuga.” „Ah,” Amy p??dis panna h??lt muretult k?lama. „See.” „Ta ?tleb, et sul tulevad veerandi l?puks halvad hinded.” Ema tumedad silmad ahenesid. „Kui need ei peaks peagi paranema, kutsub ta mu n?upidamisele ja see pole veel k?ik.” Ema n?jatus diivani seljatoele. „Ta ?tles veel, et sind on lintidel jooksmas n?htud.” Amy ehmus. „Kes talle seda r??kis?” „Oh Amy! Ma olen kindel, et tal on v?imalusi selle v?lja uurimiseks. On see t?si?” „Ee.” „Kas on? See on veel halvem kui su hinded. Kas sa tahad, et politseinikud su kinni v?taksid? Kas sa oled korrakski j?rele m?elnud, milliseid ?nnetusi sa v?id p?hjustada, v?i et sa v?id ise t?siselt viga saada? Sa tead, mida su isa ?tles, kui ta esimest korda sinu lindijooksmisest kuulis.” Amy vaatas maha. See oli kaks aastat tagasi ja isa oli teda tunde noominud, kuid isal polnud aimugi Amy vahepealsest tegevusest. Ma olen parim, m?tles ta, iga jooksja linnas teab minust. Ta tahtis seda v?lja karjuda, ja panna ema seda saavutust tunnustama, kuid ei ?elnud midagi. „See on rumal ja ohtlik m?ng, Amy. Igal aastal saab mitu poissi lintidel joostes surma ja s?itjad on samuti viga saanud. Sa oled n??d teismeline, ma pidasin sind k?psemaks. Ma ei suuda uskuda, et…” „Ma ei ole lintidel jooksnud,” ?tles Amy, „t?hendab, ma ei ole juba m?nda aega jooksnud.” Ainult m?ni tund tagasi, lisas ta vaikselt endale ja see polnudki ?ige jooks, nii et ma p?riselt ei valetagi. Ta tundis end pisut s??dlaslikult, talle ei meeldinud valetada. „Ja sinu hinded…” Amy haaras v?imalusest siirduda lindijooksuga v?rreldes v?hemohtlikule teemale. „Ma tean, et need on alla l?inud. Ma tean, et ma suudan paremini, aga mis m?tet sel on?” „Kas sa ei taha, et sul h?sti l?heks? Sa olid oma koolis matemaatikas ?ks parimaid ja sinu reaalainete ?petaja kiitis sind alati…” „Ja siis?” Amy ei suutnud end kauem talitseda. „Mis sellest kasu on? Milleks ma seda eladeski kasutada saan?” „Sa pead h?id tulemusi saama, et kolled?i tasemele j?uda. Sinu isa staatus teeb sissesaamise sulle kergemaks, kuid sa ei pea seal kaua vastu, kui pole h?sti valmistunud.” „Ja edasi? Kui ma pole just geenius v?i peajagu ?le igast poisist, suunatakse mind dietoloogiakursusele v?i ?ppima sotsiaalteadusi v?i laste ps?hholoogiat, et minust saaks ?hel p?eval hea ema, v?i ?petatakse mind lihtsalt arvutile programme tegema, kuni ma mehele l?hen. L?puks ei tee ma ikkagi mitte midagi, nii et miks ma peaksin pingutama?” „Mitte midagi?” Tema ema oliivikarva n?gu oli rahulik, kuid ta h??l v?rises veidike. „Kas see, mida mina teen, sinu ja su isa eest hoolitsedes, ei ole midagi? Kas lapse kasvatamine ja meeldiva kodu loomine abikaasale ei ole midagi?” „Ma ei ?tle, et see pole midagi, aga kas see peab olema k?ik? Kunagi sa tahtsid enamat – sa tead, et tahtsid. Sa… sa…” Ema vaatas talle ?ksisilmi otsa. Amy h?ppas ?les ja p?genes oma tuppa. Ta lebas oma kitsal voodil ja j?llitas lae pehmet kuma. Ema oleks pidanud olema esimene, kes temast aru saab. Amy teadis, kuidas ema end kunagi tundis, kuid viimasel ajal n?is ta olevat unustanud oma kunagised unistused. Amy ema, Alysha Barone, oli mingil m??ral medievalist. Selles polnud midagi imelikku, paljud inimesed olid. Nad kogunesid, et r??kida vanadest tavadest ja ajaloolistest raamatfilmidest ning aegadest, kui Maa oli inimkonna ainus kodu. Nad heietasid nostalgiliselt iidsest ajast, kui inimesed elasid vabas ?hus, mitte ei k?gelenud linnades, kui Maa oli ainus maailm ja v?lisilmlasi polnud olemas. ?kski neist muidugi ei saanud tegelikult linnast v?ljas elada, hingates filtreerimata, haigusi tekitavatest mikroorganismidest kubisevat ?hku ja s??es t??tlemata, mulla sees kasvanud toitu – Amy judistas end sellele m?eldes. Parem oli j?tta v?ljaspoolne robotitele, kes t??tasid kaevandustes ja hoolitsesid saagi eest, et t?ita linna vajadusi. Parem oli elada samamoodi, nagu nad elasid, hoolimata probleemidest ja v?ltida v?lisilmlaste – nende maaelanike j?rglaste, kes kunagi olid asustanud uusi planeete – v??rikut eluviisi. Nad ei oleks saanudki muidugi v?lisilmlaste moodi elada. Miljardite elanikega maailmas ei saanud raisata ressursse eramajadele, avaratele aedadele ja v?ljakutele ning muule seesugusele. Alysha Barone, hoolimata oma medievalistlikest vaadetest, poleks suutnud linnast v?ljuda, v?lja arvatud reisides teise linna, turvaliselt, igast k?ljest kaitstuna. Amy ema aga oli kinni hoidnud m?nest vanast kombest, m?ne oma pisut ebakonventsionaalse s?bra toel. Alysha Barone j?ttis Ricardo Steiniga abielludes alles oma perekonnanime ja kui ta palus meest, et Amy saaks nende m?lema nimed, oli too n?ustunud. Paar oli saanud loa esimese lapse saamiseks juba esimesel abieluaastal t?nu geneetilise v??rtuse skoorile, kuid Amy oli s?ndinud alles neli aastat hiljem. Nii Alysha kui ka Ricardo t??tasid statistikutena New Yorgi Inimressursside osakonnas ning tundus m?ttekas teha t??d enne lapse saamist, et saada ametik?rgendust, teenida rohkem privileege ja s??sta rohkem elatusrahakvoodist. Nad ei p??ranud t?helepanu vanemate ega s?prade nurinale, kes s??distasid neid m?nev?rra antisotsiaalses k?itumises. Amy teadis seda lugu h?sti, olles kuulnud enamikku sellest oma hukkam?istvalt vanaemalt Barone’ilt. Nood kaks olid t?usnud C-4 tasemele, enne kui Alysha rasedakski j?i, ja isegi siis olid nad veidral kombel aru pidanud, kumb neist peaks osakonna t??st loobuma. Vaid k?ige antisotsiaalsemad paarid oleksid ?ritanud s?ilitada kaht nii ihaldusv??rset positsiooni. Liiga palju oli klassifitseerimata inimesi, kellel polnud t??d, kes ajasid l?bi elatusmiinimumiga, lootuseta edasi liikuda, lisaks need, kes saadeti t??le linna p?rmit??stuse tasemetele, p?rast seda, kui olid oma t?? kaotanud robotitele. Kui Amy vanemad oleksid m?lemad osakonda j??nud, oleksid t??kaaslased nende elu kibedaks teinud; ?lemused oleksid ?ra l?iganud k?ik edutamisv?imalused ja ehk leidnud v?imalusi neid madalamale ametipostile tagandada. Pealegi pidi keegi Amy j?rele vaatama. Imikut ei saanud terveks p?evaks sektsiooni lastehoidu j?tta ja m?lemad vanaemad keeldusid toetamast antisotsiaalset k?itumist, kui neile pakuti lapsehoidmist. Niisiis oli Alysha t??st loobunud. Ta abikaasa oleks v?inud ju tahta lapse eest hoolt kanda, kuid ei saanud teda imetada ja imetamine s??stis toidukvooti. M?ni aasta p?rast Amy s?ndi sai Ricardo ametik?rgendust ja nad kolisid Van Cortlandi sektori kahetoalisest praegusesse korterisse. Amy isa oli n??d tasemel C-6, privaatse latriga meeste isiklikus, t??tava kraanikausiga oma toas, suure kvoodiga l?bustusteks ja ?igusega s??a neli korda n?dalas kodus. Ta vanemad olnuksid narrid, loobudes sellest k?igest. Alysha jaoks oleks olnud tulutu ihaldada positsiooni osakonnas – nad oleksid l?puks k?igega riskinud. Uks avanes ja ema tuli tuppa. Amy t?usis istuma. Tema v?ike voodi t?itis suurema osa toast, seal ei olnud kuhugi mujale istuda ja Alysha tahtis ilmselt r??kida. Ema seadis end voodile ja v?ttis Amyl ?lgade ?mbert kinni: „Ma tean, kuidas sa end tunned,” ?tles ta. Amy raputas pead. „Ei, sa ei tea.” Ema embas teda tugevamini. „Ka mina tundsin ?kskord nii, kuid ma ei leidnud, et saavutaksin midagi rohkem siis, kui ma ?ldse ei proovi. Sa peaksid ?ppima niipalju kui v?imalik, Amy, mitte ainult selleks, et oskaksid oma lapsi koolit??des aidata. ?ppimine pakub sulle hiljem naudingut, see on midagi, mida sa endaga kaasas kannad ja mida keegi sinult v?tta ei saa. Elu v?ib muutuda ja siis…” „See ei muutu kunagi. Ma tahaksin… Vanasti oli parem elu.” „Ei, ei olnud,” ?tles ema. „See oli parem vaid v?heste inimeste jaoks ja v?ga halb paljude jaoks. Mulle v?ib meeldida ?ht-teist medievalismi juures, kuid ma tean ka, kuidas inimesed kaua aega tagasi v?itlesid, n?lgisid ja kannatasid, ning linnad on paremad. Keegi ei ole n?ljas ja me v?ime laias laastus omi asju ajada, kartmata v?givalda, kuid see n?uab koost??d – muud moodi ei saaks me nii tihedalt koos elades hakkama. Me peame ?ksteisega l?bi saama ja sageli t?hendab see, et peame loobuma sellest, mida ise v?iksime tahta, nii et iga?hel oleks siiski midagi. Sellegipoolest…” „Ma sain aru,” ?tles Amy kibedalt. „Tsivism on hea. Linnad on inim-kultuuri tippsaavutus.” Ta j?ljendas r??kides oma ajaloo?petaja pompoosset stiili. „Ja kui ma ei m?ngi kaasa ega ole t?nulik selle eest, mis mul on, olen lihtsalt patoloogiline antisotsiaalne individualist.” Ema vaikis t?kk aega ja s?nas siis: „J?rjest rohkem roboteid v?tavad linnas inimestelt t?? ?ra. Rahvastik kasvab ?ha ja see t?hendab, et l?puks on iga?hel veelgi v?hem – meid v?ib oodata midagi n?ljasarnast. Linnad ei saa enam kuigipalju laieneda ja see t?hendab v?hem ruumi meile k?igile. Rahvas v?ib praegu oma viha m?ne roboti peal v?lja elada, sest need on pahameele v?ljendamiseks k?ige lihtsamad sihtm?rgid, kuid kui me hakkame oma viha ?ksteise peal v?lja elama…” Ema tegi pausi. „Kusagilt peab j?rele andma. Seda teab isegi see v?ike hulk inimesi, kes loodavad, et v?lisilmlased lasevad neil kunagi Maalt lahkuda, et kusagil uut maailma asustada.” „Nad on rumalad,” ?tles Amy. „Enamik ?tleksid nii.” Amy kortsutas kulmu. Ta teadis nendest inimestest; nad k?isid aegajalt v?ljaspool, et m?ngida farmereid v?i midagi selletaolist. Ta ei kujutanud ette, kuidas nad sellega hakkama said v?i mis see neile andis. Linna detektiiv Elijah Baley oli selle tillukese j?ugu juht, v?ibolla ta uskus, et v?lisilmlased aitavad teda. Ta oli hiljuti tagasi tulnud ?hest nende maailmast, kus nad olid palunud tal lahendada m?rvajuhtumi; ehk ta arvas seep?rast, et v?lisilmlased on tema s?brad. Amy teadis paremini. V?lisilmlased kasutasid Baleyt ainult ?ra. Ta m?tles v?lisilmlastele, keda oli n?inud h?perlaine- ja raamatfilmide seiklustes. Nad olid k?ik pikad, ilusad, p?evitunud jumega inimesed pronksikarva juuste ja silmadega, mis olid sama k?lmad kui robotite armeed, kes neid teenisid. Filmis v?isid nad olla s?bralikud v?i isegi armastada m?nd maalast, kuid tegelikkuses nad p?lastasid linnade elanikke. Nad ei lubaks kunagi maalastel risustada nende endi v?i galaktika muid maailmu. Nad v?isid ?ra kasutada m?nd maalast, nagu Baleyt, kuid hiljem l?kkaksid ta lihtsalt k?rvale. „Ma p??an ?elda,” j?tkas Alysha pehmelt, „et muutus v?ib tulla. Mida iganes rahutused ka kaasa ei tooks, leidub seal alati ka v?imalusi, kuid ainult neile, kes on valmis neist kinni haarama.” Amy t?mbus pisut pingule; see oli k?ige antisotsiaalsem v?ide, mida ta eales oli oma ema suust kuulnud. „Oleks parem, kui sa oleksid valmis ja arendaksid endas oskusi, millest v?iks kasu olla. Kui ma t??tasin osakonnas, sain aru, milliseid j?reldusi v?ib statistikast teha – ka k?ige kindlameelsemal b?rokraadil pole v?imalik t?de varjata. Ma taipasin… kuid olen juba k?llalt ?elnud.” „Ema…” Amy neelatas. „Kas sa r??gid isale, mida h?rra Liang ?tles?” Alysha n?perdas oma pikki tumedaid juukseid, tundudes murelikuna. „Ma t?esti peaksin. Ma pean seda igal juhul tegema, kui mind kutsutakse n?upidamisele ja siis imestab Rick, miks ma varem midagi ei maininud. Ma ei r??gi, kui sa lubad, et teed rohkem t??d.” Amy ohkas kergendusest: „Ma luban.” Ta lootis, et suudab seda lubadust t?ita. „Sel juhul j?tan su ?ppima. Sul on pisut aega, enne kui Rick koju j?uab.” Uks sulgus Alysha taga. Amy v?ttis lugeri ja sirutas end v?lja. Mitte miski ei muutu, ?ksk?ik, mida ema r??kis. ?ksk?ik, mida Amy teeks, varem v?i hiljem l?petab ta, nagu Amy s?ber Debora Lister seda v?ljendas, redeli alumisel pulgal. Teda hakati allapoole n?gima juba siis, kui ?petajad hakkasid vihjama, et teatud ?ppeained on t?drukutele kasulikumad. Ta l?katakse veelgi allapoole, kui kolled?i n?ustajad hakkavad r??kima, et temast oleks isekas v?tta teatud kursusi, sest tal ei l?he elus vaja nii kaua nii spetsiifilist ettevalmistust nagu poisil. Kui ta siiski ?lespoole p?rgiks, l?kataks ta ikkagi alla, kui ta abiellub ja lapsed saab. Ta v?iks muidugi otsustada mitte abielluda, kuid selline elu oleks ?ksildane. ?ksk?ik, mida selline naine ka saavutaks, sosistaksid inimesed ikka selja taga, kui antisotsiaalne ta on, ning haletseksid teda, mis t?en?oliselt oleks k?ll parem kui otsene hukkam?ist. Ta peaks elama ?ksikutele m?eldud magamisni?is, kui tal just ei vea ja ta ei leia sobivat kaaslast, kellega kaubelda luba, et nad v?iksid tuba jagada. Alysha oli redeli alumisse otsa j?udnud juba t?kk aega tagasi, kuigi hiljem kui enamik, ning tal oli lohutusauhinnaks armastav abikaasa, mis oli hea, sest isegi paarid, kes vihkasid ?ksteist, ei lahutanud kergek?eliselt, kuna see t?hendanuks staatuse alanemist ja v?iksemale pinnale kolimist. Muidugi Alysha loodab, et Amy v?iks redelil k?rgemale ronida; tema elus polnudki ju muud kui abikaasa ja t?tar. Suur hulk naisi tundis samamoodi nagu Alysha. Allasurutud antisotsiaalne individualism – nii nimetati seda ?pikufilmis, mida Amy oli kooliraamatukogus sirvinud. Paljud naised elasid oma laste ja hiljem lastelaste kaudu, lootes nende edule, kuigi teades, et nende ambitsioonidel on piirid. Need ?lekantud lootused hoidsid neid tegevuses, kuid nad teadsid ka, et liiga palju isiklikku edukust tekitab ?lej??nutes negatiivseid emotsioone. See oli ?ks p?hjustest, miks ta vanemad ei eputanud oma v?ljateenitud privileegidega ja kasutasid neid k?hklevalt, pisut vabandaval ilmel. Meestel olid teistsugused probleemid, mis neile kahtlemata sama murettekitavad tundusid. M?ni mees murdus pingest, et kogu perekonna staatus s?ltub ainu?ksi temast. Ps?hholoogidel oli ka selle seisundi kohta termin. Amy kujutas eesseisvat liigagi selgesti ette. Ehk ta poleks pidanud vaatama noid ps?hholoogia- ja sotsioloogiaalaseid raamatfilme, mis olid m?eldud t?iskasvanud spetsialistidele. Tema vanemad saavad varem v?i hiljem neile eraldatud teise lapse – Alyshal polnud midagi muud teha peale oma mehe ja Amy eest hoolitsemise ning suhete hoidmise naabrite ja mehe kolleegidega. Pole ime, et paljud naised s?nnitasid lapsi, kellele neil polnud ?igust. Kui Amy saab t?iskasvanuks, j??b ta ema m??dap??smatuid lapselapsi ootama ja kannab oma lootuse neile ?le. Milline enesepettus see k?ik oli: kujutleda, et linna mesilastaru ei neela su lapsi, teades samas, et nii see peabki olema. Nagu ?eldi, siis ?nnelikud perekonnad olid parema linna alustaladeks. Emad ja abikaasad v?isid oma tegemisi tehes tunda, et nad t?itsid kohust ?hiskonna ees. Amy ema klammerdub tema k?lge, seej?rel tema laste k?lge ja… Kui selle k?ige teadmine pani inimesi end sel moel tundma, siis ehk oleks parem olla teadmatuses ja kohanduda sellega, mida muuta ei saanud. Amy ristas k?ed rinnale. Tal oli ikkagi ?ks saavutus, mida keegi ei saanud temalt v?tta – ta oli parim lindijooksja terves linnas. Ja ta ei anna seda k?est, mitte enne, kui on jooksmiseks liiga vana ja aeglane ja see p?ev ei pruugi kunagi k?tte j?uda. Kui ta eksiks ja saaks jooksul surma, oleks ta v?hemalt l?inud, enne kui redeli alumisel pulgal maandub. Tema vanemad saaksid uue lapse, ehk koguni kaks ja ?ks surm ei t?hendaks midagi terasest mesilastarus, kus elas nii palju. Ta v?iks isegi enesele v?ita, et teeb ruumi kellelegi, kellel pole midagi mesilass?lemisse kuulumise vastu. Ps?hholoogiaalases kirjanduses olid sellise m?tlemise kohta terminid, mis j?tsid mulje, nagu oleksid ta tunded haiglaslikud. Ehk need olidki, kuid see oli vaid veel ?ks p?hjus mitte hoolida, mis temaga lintidel juhtus. „Amy Barone-Stein,” teatas vestib??livalvur, „sind otsib ?ks isik”. Amy vaatas ?les robotn?kku, mis j?ljendas saamatult inimese oma. Talle ei meeldinud robotid, ja see, oma lamedate silmade ja kummaliselt liikuva suuga, n?gi v?lja totakam kui enamik. „Mis on?” k?sis Amy. „Keegi v?ljastpoolt soovib sinuga r??kida,” ?tles robot, „ja ta palus mul sind enda juurde juhatada.” „H?va, ja kes see on?” „Ta k?skis mul ?elda tema nime, kui sa k?sid, v?i juhul, kui sa ei soovi temaga kohtuda. See on Shakira Lewes.” Amy suu vajus lahti. Debora Lister nihkus talle l?hemale ja m?ksas k??narnukiga ribidesse. Shakira Lewes polnud enam aastaid lindijooksu teinud, kuid Amy oli temast kuulnud. Kiyoshi Harrise v?itel oli ta parim naissoost lindijooksja, keda kunagi n?htud, ja tema viimane jooks, milles ta juhtis kolm kampa Brooklynist Yonkersisse ja raputas nood k?ik tee peal maha, oli siiani legendaarne. Ta oli parim, ?tles Amy iseendale. Mina olen parim praegu. „Oh, Amy,” ?tles Debora. „Kas sa kohtud temaga?” „V?in ju ka.” „Sul j??b maleklubi vahele,” ?tles blond t?druk. „Siis j??b.” „Ma tulen koos sinuga,” ?tles Debora. „Ma pean seda n?gema.” „Miss Lewes soovis kohtuda Amy Barone-Steiniga,” ?tles robot, „ta ei maininud…” „Oh, l?peta ?ra,” ?tles Amy. Roboti pupillid laienesid pisut, justnagu ?llatusest. „Ta ei ?elnud, et ma ei tohi s?pra kaasa v?tta, ega ju?” „Ei, ta ei ?elnud.” „Siis vii meid tema juurde.” Robot p??rdus, suunas nad m??da isikliku ukse taga olevast j?rjekorrast, seej?rel l?bi ruumi t?itva ?pilaste summa. Amy m?tiskles, kuidas Shakiral ?nnestus robot oma tahtmist t?itma panna. Tehniliselt ei pidanuks vestib??livalvurid ?pilasi kooli tasanditelt v?lja viima, v?lja arvatud h?dajuhtumil, kuid see robot oli ilmselt liiga loll ega saanud aru, et teda oli alt veetud. Roboti selg oli j?ik, kui see oma kangetel jalgadel edasi marssis. Pagana robotid, m?tles Amy, v?tavad inimestelt t?? ?ra. Vestib??li valvuritena olid varem t??tanud inimesed. Ajaks, millal nad Deboraga liftiplokkideni j?udsid, j?rgnes neile pikk rodu poisse ja t?drukuid. Nad k?ik hoidsid robotile sappa ja s?itsid t?nava tasandile. Koolist v?ljudes n?gi Amy poistesumma, kes oli kogunenud ?mber pika, mustanahalise, l?hikese mustade juustega naise. „Vau,” sosistas Debora. „?kki ta tahab sulle v?ljakutse esitada.” Amy raputas pead, viidates k?ega roboti selja poole. Robot ei saanud inimesele viga teha ega lasta tal oma tegevusetuse t?ttu viga saada. Selle olevuse lihtsas positroonilises ajus pidi lindijooksmine olema kindlasti seotud viga saamisega. „Amy Barone-Stein,” ?tles robot monotoonsel h??lel. „See on Shakira Lewes.” Poisid taandusid, kui Amy l?hemale astus. Naine oli k?llalt sale, et olla jooksja, kuigi ehk pisut pikk. Enamik jooksjaid olid l?hikesed ja kerged nagu Amygi, mis v?imaldas neil jooksu ajal l?bi pugeda v?himastki praost reisijate vahel. Shakira Lewesil oli t?iusliku luustruktuuriga n?gu, ta meenutas Amyle ?ht n?itlejat hiljuti n?htud Aafrika-teemalisest ajaloolisest draamast. Ta kandis punast pluusi ja musti p?kse, mis n?itasid ta pikki jalgu veel pikematena. Poisid j?llitasid Shakirat andunult. ?kski neist polnud Amyt kunagi niimoodi vaadanud, isegi mitte p?rast seda, kui kuuldi tema jooksust Bradley Ohaeri kamba vastu. „Sa v?id minna,” ?tles Shakira robotile. Vestib??livalvur p??rdus ja l?ks sisse tagasi. Naine n?is sama ?lbena nagu v?lisilmlane. Amy vaatas tema poole ?les, tundes ?htaegu nii vaimustust kui vihkamist. „Ma olen sinust kuulnud,” j?tkas Shakira. „Ma tahaksin sinuga r??kida.” Amy l?kkas l?ua ette. „Millest?” „Omavahel, kui v?imalik.” Omavahel t?hendas l?bi rahva k?ndimist, lindil v?i kohalikul teel seismist, ja kui vedas, v?is kusagilt leida vaba istme v?i pingi. Amy vastas: „Kui sul on mulle midagi ?elda, ?tle seda siin.” „Ta esitab v?ljakutse,” ?tles keegi Amy selja taga; ta vaatas ringi. Vaatajate hulgas oli Luis Horton, kes oli tema peale vihane sestsaati, kui ta v?itis teda pikal jooksul Yonkersi sektorini. „Ta esitab v?ljakutse,” kordas Luis. „V?ib-olla Amy ei saa talle vastu.” Amy ?tles: „Ma saan jagu igast jooksjast New Yorgis.” Shakira kortsutas kulmu. „Ma ?tlesin, et tahan r??kida. Ma pole ?elnud midagi jooksmise kohta.” „Kardad?” k?sis ?ks teine poiss. Shakira n?gu muutus s?ngemaks. Amy sai aru, kuhupoole asjad l?ksid – nad ootasid v?ljakutset. Tavaliselt oleks ta seda isegi n?udnud, kuid midagi siin ei klappinud. Miks peaks see naine, kellel kindlasti oli targematki teha, tulema Amyle v?ljakutset esitama, missugune ka Amy kuulsus poleks. Shakira polnud t?en?oliselt ammu jooksnud ja politseile vahele j??des oleksid tagaj?rjed tema kui t?iskasvanu jaoks palju r?ngemad. Aga mida muud v?is ta Amyst tahta? V?ib-olla midagi illegaalset, seadusevastast, kus kuluks ?ra poiss v?i t?druk, kes suudaks politseiniku eest minema p??seda. Amy kehitas ?lgu. „Olge n??d, poisid, iga?ks n?eb, et ta on lindijooksuks juba liiga vana.” „Jah, ma olen vana,” ?tles Shakira. „Ma olen peaaegu 21-aastane.” „Lewes ei karda,” pomises Luis seepeale. „Amy kardab.” Amy p?sed l?id ?hetama. Nad k?ik vahtisid n??d teda, talle tundus, et isegi m??dujad rahva hulgast vaatasid tema poole, n?hes, kuidas ta h?bisse j??b. „Ma ei karda midagi,” ?tles ta. „Juhi jooksu, Shakira Lewes – mind sa maha ei raputa. Siit kuni Sheepshead Bay kohalike teede ristmikuni – kui sa muidugi pole liiga vana sellise jooksu jaoks.” Shakira vaikis. „N??d! V?i oled sa liiga vana ja v?sinud, et proovida?” Naise tumedad silmad l?id s?delema. „Lepitud. Ma teen seda.” Keegi poiss huikas. Isegi Debora, kes ise kunagi lindijooksu ei teinud, ?hetas ootus?revusest. Amy oli ?kitselt nende k?igi peale pahane. Ta polnud selleks jooksuks valmis, ta sai alles n??d aru, et oli lootnud, et Shakira ei l?he selle peale v?lja. Kui naine teda v?idab, ei suuda ta kunagi sellega edasi elada, kui aga Amy v?idab, oletavad k?ik, et Shakira hiilgeaeg on lihtsalt m??das. Ta oli selle v?ljakutsega liialt riskinud ja ei teadnud ikka veel, mida Shakira temast tahtis. „L?ki,” ?tles Amy. „?ks hetk,” naine t?stis k?e. „See on ?ks-?hele, sinu ja minu vahel ja p?rast seda tahan ma ikkagi sinuga r??kida.” „R??gi minuga, kui oled mulle kaotanud,” ?tles Amy suurema veendumuseta ja j?rgnes siis Shakirale l?hima ribani. Shakira liikus ?le hallide lintide kiiremate ribade poole vaid pisut kiiremini, kui tavaks oli. Amy hoidis end l?hedale. Enamik poisse ja t?drukuid suundusid juba ekspresstee poole, nad tervitavad v?itjat l?pp-punktis Sheepshead Bay’s. Luis oma kahe s?braga tuli nende j?rel, et pisut Shakira stiilist ?ppida, enne kui teistele j?rele minna. S?itjate vahel oli veel veidi ruumi, kuid ribad hakkasid juba inimestega t?ituma. Shakira demonstreeris oma v?tteid, suurendades tempot. Ta tegi man??vri k?ljele, sammudes ?htlaselt ja tempot v?hendamata. Amy j?rgnes. Ta tegi popovit?’it, mis oli nime saanud triki t?iuslikkuseni lihvinud jooksjalt, h?pates edasi-tagasi kahe riba vahel enne kolmandale ribale edasi h?ppamist. Tal ?nnestus isegi dervi?. P??rdunud n?oga Amy poole, h?ppas ta ?hku ja tegi t?isp??rde, enne kui maandus graatsiliselt aeglasemale ribale. Dervi? oli ohtlik isegi aeglastel ribadel. Ta oli hea, kuid Amy tundis tehnikat. See on n?itamiseks, m?tles Amy, naine p??dis teda vaid hirmutada. Efektsed v?tted paelusid t?en?olisemalt t?helepanu ja kurnasid jooksja liiga vara v?lja. Amy j?rgnes Shakirale kohalikule teele ja vibutas end tema kannul sealt maha, j?ttes poisid seljataha. Ta liikus Shakira r?tmis, kuid oli ettevaatlik ja valvel. M?ned jooksjad uinutasid j?rgneja valvsuse oma r?tmiga ja tegid siis midagi ootamatut. Nad tantsisklesid ?le ribade ekspresstee poole. Rahvast oli ekspresstee platvormi??rsel ribal tihedalt. Shakira haaras postist ja vinnas end ?les, Amy haaras j?rgmisest postist. Naise pikad jalad tegid kordagi maad puudutamata tiiru, Shakira m??dus napilt ?hest reisijast, ning oli ribal tagasi, selg vastu tuult ning naeratas Amyle. Amy haaras oma postist ning oli samuti h?ppamas, kui m?ned inimesed astusid ootamatult just tema all ribale. Ta m?rkas vilksamisi ehmunud n?gusid, kui ta jalad ees nende poole s??stis, seal oli vaevalt ruumi maandumiseks. Naine l?i ribal k?ikuma ja mees haaras tal k?sivarrest. Amy m?istis samal hetkel, et ta ei saa h?ppega riskida. Shakira p??rdus, jooksis veel m?nest reisijast m??da, astus vasakule ja oligi kadunud. Amy klammerdus posti k?lge, tuul jalgu rebimas. Ta vinnas end ?les, olles ?kilisest kaotusest tuim. Ta oli kaotanud enne, kui nad Manhattani alumisse ossagi j?udsid, pisarad tungisid talle silmadesse. Keegi t?ukas teda ja reisijad kogunesid ta ?mber. „Kuradima jooksjad!” karjus mees. Teised s?itjad tr?gisid l?hemale, rusikahoop paiskas ta pikali. „Kutsuge politsei,” karjus naine. S?rmed klammerdusid Amy juustesse, jalahoop tabas teda vastu p?lve. Amy kattis pea k?tega, hoolimata, mis temast edasi saab – ta oli kaotanud. Erariides politseinik, kelle C-6 staatus andis talle privileegi istuda ekspresstee ?lemisel tasandil, t?mbas Amy rahvahulga keskelt v?lja, enne kui ta oleks liiga hullult peksa saanud, ja toimetas ta linnavalitsusse. Politsei peakorter asus ?lemistel korrustel. Amy oletas, et ta antakse ?le politseiohvitserile ja v?etakse vahi alla. Selle asemel juhtis detektiiv ta suurde ?hisruumi, mis oli t?is inimesi ja laudu, teistest eraldatud nurgalaua juurde. Amy istus laua ??res, tundes end n?ruselt ja ?ksinda, erar?ivais mees k?sis ta nime ja sisestas selle arvutisse, tegi p?ringu ning v?ttis ?hendust Amy isaga. „Sul veab,” ?tles mees p?rast k?ne l?ppu. „Su isa ei ole veel t??lt ?ra l?inud, niisiis ta tuleb lihtsalt oma korruselt ja viib su koju.” Amy vaatas mehe poole. „Sa tahad ?elda, et te ei hoia mind siin kinni?” Detektiiv vaatas talle kurjalt vastu. Ta oli suur mees, kiilasp?ine, tiheda habemega ning peaaegu sama tumeda nahatooniga nagu Shakira. „?ra arva, et ma ei kaalunud sinu kinni pidamist. Ma isegi ei pruugiks sinu peale aega raisata – ma ei salli vastutustundetuid lapsi, kes ei hooli kellegi ohutusest. Sa oleksid v?inud sellel ekspressteel m?ssu esile kutsuda. V?ib-olla ma oleksin pidanud sind rahvahulga halastava meele k?tte j?tma. Kas sa tead, t?druk, mis sinust edasi saab?” „Ei,” pomises Amy, kuigi ta v?is arvata. „K?igepealt tuleb alaealiste asjade kohus. Sulle v?idakse m??rata paar kuud noorte seaduserikkujate tasemel v?i sul v?ib vedada ja sind m??ratakse m?neks p?evaks n?dalas appi haiglasse. Seal on sul palju v?imalusi n?ha avariiohvreid.” Mees sikutas end habemest. „Sellest v?iks sulle kasu olla. V?ib-olla satuksid kohal olema, kui tuuakse m?ni surnud lindijooksja, kes ei osutunud k?llalt kiireks. Sa v?id vaadata, kuidas tema vanemad nutavad, kui haigla viib l?bi rituaalse n?usoleku k?simuse, enne kui v?tavad laibalt k?ik kasutatavad organid. Ja sa oled s?gavas jamas, kui peaksid kordki veel valesti k?ituma.” Amy pigistas silmad kinni. „P?si siin,” ?tles mees, kuigi mis valikut Amyl olnukski ?hisruumis, mis oli politseinikke t?is. Ta istus ?ksi, kaevudes oma ahastusse, kuni detektiiv naasis tassi teega. Amyle ta ei pakkunud. Politseinik istus laua taha. „Kas sa ?tled mulle ?lej??nud jooksjate nimed?” Amy raputas j?uliselt pead. Nii madalale ta ometi ei lange, kui palju ta ka Shakirat vihkas. „Ma ei arvanudki, et ?tled. Sa ei tee nendele sellega teenet, kas tead. Ma loodan, et suudad endaga edasi elada, kui nad satuvad ?nnetusse v?i teevad viga kellelegi teisele.” Detektiiv tegi oma laua taga vaikides t??d, kuni saabus Amy isa. Amy vaatas tema s?nget kahvatut n?gu ja p??ras pilgu kiiresti k?rvale. Formaalne tutvustus v?ttis vaid hetke ja siis hakkas erar?ivamees Ricardo Steinile tema t?tre ?lesastumist selgitama, v?rtsitades tiraadi statistikaga lindijooksjate p?hjustatud ?nnetustest ja surmade arvust, mida m?ng sel aastal oli kaasa toonud. „Kui ma poleks s?itnud sel ekspressteel,” ?tles mees, „oleks t?druk v?idud armutult l?bi peksta – mitte et ta polnud seda ?ra teeninud.” „Ma saan aru, h?rra Dubois,” ?tles Amy isa. „Ta vajab ?ppetundi.” „Ma olen n?us.” Ricardo raputas oma paksud pruunid juuksed tagasi. „Ma n?ustun mistahes karistusega, mis talle m??ratakse. Tema ema ja mina ei hakka teda kaitsma ja kanname samuti osa s??d sellest, et ei kasvatanud teda k?llalt h?sti ega valvanud piisavalt ta j?rele. Te v?ite olla kindlad, et s??rane k?itumine tulevikus ei kordu.” „Ma usun, et hoolitsete selle eest, korralik linnakodanik, nagu te olete, h?rra Stein.” Dubois n?jatus tooli seljatoele. „Seet?ttu teen ma teile ja teie naisele teene ning lasen Amy minema hoiatusega. Ta on alles neliteist ja see on tema esimene rikkumine – esimene kord, millal ta vahele j?i, ja nagunii on alaealiste korrarikkujate tasand puup?sti t?is. Kuid ta on n??d meil kirjas ja kui ta ?ksk?ik mille eest veel kord kinni v?etakse, j??b ta aresti kuni kohtuni, kus talle m??ratakse juba karmim karistus.” „Ma olen t?nulik,” ?tles Amy isa. „Kuula mind, t?druk.” Dubois sirutas k?ed lauale. „?ra arva, et v?id pisut aega madalat profiili hoida ja siis uuesti lintidel jooksma hakata. N??d me teame, kes sa oled, ja sind on lihtne m?rgata. Pole just palju t?drukuid, kes lintidel jooksevad.” Ta vaatas isa poole. „Ma usun, et v?in loota, et hoiate ta joone peal. Teie staatusele ei m?juks h?sti, kui perekonnas oleks kurjategija.” „V?ite minu peale loota, h?rra Dubois.” Amy isa ei ?elnud koduteel t?drukule s?nagi. See oli halb m?rk, ta ei olnud muidu kunagi nii vaikne, ainult siis, kui ta oli tulivihane. Ta j?ttis Amy naiste isikliku juurde ja l?ks ise koju. Amy venitas isiklikus niikaua, kui julges, siis vedas end l?bi koridori, hirmust j?uetuna, p??des ?ra arvata, mida vanemad temaga teevad. Nad on kogu loo vahepeal l?bi arutanud ja ema on t?en?oliselt maininud n?ustaja varasemat teatist. Kui ta sisenes, istusid m?lemad diivanil, polnud lootust emalt pisut halastust paluda. Need kaks vaidlesid tema ees haruharva ja niiv?rd t?htsas asjas koondusid nad ?hisrindeks. Amy nihkus toolini ja istus. Ta ei kartnud peksa saada, tema vanemad ei uskunud f??silisse karistusse. Peksmine, isegi arvestades k?iki sinikaid, millega ekspressteel s?itjad olid teda juba kostitanud, polnukski nii halb, kui kuulata isa karme s??distusi ja juttu sellest, kui h?bistav oli tema ?leastumine nende k?igi jaoks. Ta polnud kordagi m?elnud oma vanematele ega sellele, kui endast v?ljas nad oleksid, kui ta oleks viga saanud. Ta ei m?elnud, kuidas tema haiglaslik individualism v?ib kahjustada Ricardo reputatsiooni t??l v?i tema ema oma naabrite hulgas. Ta polnud m?elnud, et selline plekk tema toimikus v?ib m?jutada ta enda tulevikuv?ljavaateid, ega aru pidanud selle ?le, millisesse ohtu ta asetab teised s?itjad. Ta ei olnud arvesse v?tnud, millist halba eeskuju ta annab noorematele lastele ja l?puks on ta t?ielikult eiranud oma isa varasemaid hoiatusi sellise tegevuse osas. Ajaks, kui isa noomimise l?petas, mitmete punktide juurde korduvalt tagasi tulles, oli liiga hilja, et s??klasse minna. Amy ema ohkas, kui ta seinalt v?ikese laua alla lasi ja taldrikusoojendaja sisse l?litas, isa nurises, et pidi ilma j??ma kanast, mida sektsiooni s??klas t?na pakuti. Nad olid hoidnud selle n?dala neljandat kodus einestamist koos m?ne toiduratsiooniga laup?evaks, kui Ricardo vanemad pidid k?lla tulema. Ka need plaanid oli Amy nurja ajanud. Amy l?kkas otomani lauale l?hemale ja istus maha, sellal kui ema raputas toidule pisut kokkuhoitud maitseaineid. Isa v?ttis vastu kommunikaatori k?ne, haugatas selle ekraanile paar s?na ja l?petas ?henduse. „See oli Debora Lister.” Isa t?stis kaks tooli laua ??rde ja v?ttis istet. „Ma ?tlesin, et sa ei saa r??kida.” Amy sonkis isutult s?moliha ja lillnaerist. Ja ongi hea, m?tles ta – Debora helistas nagunii ainult sellep?rast et jutustada, mis juhtus Sheepshead Bay’s, kui Shakira ?ksi ja v?idukalt v?lja ilmus. „Sa ei v?ta n??d m?nda aega vastu ?htegi k?net s?pradelt,” j?tkas Amy isa. „Ma informeerin koolidirektorit, et sa ei tohi koolitasemelt lahkuda muuks, kui otse koju tulemiseks, ning vestib??livalvur m?rgib ?les su lahkumisaja, nii et ?ra arva, et v?id koduteel ringi hulkuda. Kui sa ei ole koolis, istud kodus, v?lja arvatud k?igud koos meiega s??ma v?i isiklikku. Ja vabal ajal, kui sa ei tegele ?ppet??ga, koostad mulle ?levaadet lindijooksu ohtudest. Sa peaksid selle kohta ?pris kergesti infot leidma ja sa esitad selle mulle n?dala p?rast.” Ricardo t?mbas hinge. „Ja kui ma peaksin kunagi veel kuulma, et sa oled lintidel jooksnud, annan su ise politseile ?les ja n?uan kohtuistungit.” „S?? oma toitu, Amy,” ?tles ema, see oli esimene kord, kui ta suu lahti tegi. „Ma ei ole n?ljane.” „Parem s??, see on k?ik, mis meil selle n?dala toiduratsioonist veel alles on.” Amy sundis end s??ma. Isa l?petas s??mise ja toetas k??narnukid lauale. „On ?ks asi, millest ma ikka veel aru ei saa,” ?tles ta v?sinult. „Miks, Amy? Miks sa teed midagi sellist? Ma arvasin, et sul on rohkem m?istust peas. Miks sa niimoodi riskid?” Amy ei suutnud seda kauem taluda. „Ma olen parim.” Ta t?usis p?sti ja l?kkas otomani tagasi. „Ma olen parim lindijooksja linnas! See on k?ik, mida ma kunagi saavutan, see on k?ik, mida keegi minust hiljem m?letab! Ma olin parim ja n??d v?eti see minult ?ra!” Isa pupillid laienesid. „Sa ei paista eriti kahetsevat, noor daam.” „Mul on kahju, et ma kaotasin! Mul on kahju, et mind kinni v?eti! Mul on kahju, et sa pidid mulle j?rele tulema, kuid millegi muu p?rast mul kahju ei ole!” „Mine oma tuppa!” karjus isa. „Kui ma kuulen veel seesugust juttu, siis ma t?stan k?e sinu vastu!” Alysha tuli teiselt poolt lauda ja haaras mehe ?lest?stetud k?est ning Amy p?genes oma tuppa. Tema elu oli l?bi. Amy ei osanud sellele kuidagi teistmoodi vaadata. Jutt l?ks kiiresti liikvele: ta kaotas Shakira Lewesile ja politsei nabis ta kinni, Luis Horton tegi oma parima, et seda uudist levitada. Iga kord, kui vestib??livalvur m?rkis ?les Amy lahkumisaja ja tuletas talle meelde, et ta otse koju l?heks, irvitas osa poisse ja t?drukuid tema ?le. Amy turtsus vastuseks, kui s?brad, Debora sealhulgas, talle k?simusi esitasid ja peagi ei r??kinud keegi temaga v?ljaspool tunde. Keegi ei julgenud jooksust juttu teha ega Amyle r??kida, mida too Lewes oli ?elnud, kui ta sihtpunkti j?udis. Toimus Liangi ja Amy ema n?upidamine ja veel alandust, kui n?ustaja sai teada, millist ettekannet ta isa jaoks peab koostama. N?ustaja Liang ja direktor sundisid teda m?ngu hukkam?istvat ettekannet esitama kooli avalikel ekraanidel, ning ta judises sisimas piinlikkusest, m?eldes, kuidas tema kujutist n?inud ?pilased ta ?le naersid. Alaealiste kurjategijate tasemel veedetud aeg poleks saanud hullem olla. P?rast kolme n?dala m??dumist Amy vanemad leebusid pisut. Ta pidi endiselt koolist otse koju tulema, kuid tohtis p?rast ?htus??ki teha kodut?id koos s?pradega ?hisruumis. Tema langemisega seotud uudised vahetas v?lja k?lakas Luis Hortoni edukast jooksust Queeni serva Tom Jandowi kamba vastu. Amy s?brad r??kisid temaga j?lle, kui olid piisavalt nutikad, et mitte mainida Shakira Lewesi. Amy oli h?vitatud ja see oli k?ik tolle naise s??. Ta pelgas igap?evast lintidel s?itmist, kus ta m?nikord silmas vilksamisi teisi lindijooksjaid ja tajus, millest oli ilma j??nud. Ta ei kuulnud enam ribade muusikat, nende r?tmilist laulu ja vaikset undamist, mis teda jooksma meelitanuks. Ta oli juba redeli alumisel pulgal, ainus vabadus, mida ta eales kogeda sai, oli n??d tema jaoks kadunud. Temast saab j?rjekordne k?be teraskoobastes, tema m??dunud kuulsus unustatud. Amy tuli oma korrusel koos Deboraga liftist v?lja, ning t?mbus korraga ?okist kangeks. Koridoris, naiste isikliku ees tolknes Shakira Lewes. „Mida ta siin teeb?” k?sis heledap?ine t?druk. „Ma ei tea.” „Ma ei r??kinudki sulle,” ?tles Debora, „kuid kui ta jooksu l?petas, siis…” „Mind ei huvita.” Amy v?ttis oma v?tme v?lja, kui nad ukseni j?udsid, olles otsustanud naist ignoreerida. Isikliku ees passimine oli ??rmiselt ebaviisakas. „Tere, Amy,” ?tles Shakira. „Kas sa pole juba piisavalt jama kokku keeranud?” n?hvas Amy. „Sa ei kuulu siia.” „Aga me ei saanudki r??kida. See on esimene v?imalus, millal sain sind otsima tulla, ja ma olin p?ris kindel, et astud koolist tulles siit l?bi.” Amy surus hambad kokku. „Ma ei saa n??d siis enam kusele ka rahus minna.” „Ma tahan sinuga r??kida,” ?tles Shakira. Ta tasandas h??lt, kui kolm naist isiklikust v?lja tulid. „T?na, p?rast ?htus??ki, ?ksi.” Amy surus v?tme tugevamini pihku. „Miks ma peaksin sinuga r??kima?” Shakira kehitas ?lgu. „Ma ootan Hempsteadis, G-tasandil, Long Islandi ekspresstee l?pus. Tule seal maha ja k?nni ?le ribade t?navale G-20. Ma seisan Tadi antiigipoe ees. Arvad, et leiad selle ?les?” Amy tundis n?rdimust. „Ma suudan v?ga h?sti teed leida. Kuid ma ei tea, miks ma peaks seda vaevaks v?tma.” „?ra siis v?ta. Ma olen seal kella seitsmest ja ootan kuni ?heksani. Oma asi – kui sa v?lja ei ilmu, siis ma sind rohkem ei t?lita. Aga sulle v?iks huvi pakkuda see, mis mul ?elda on.” Shakira p??ras ?mber ja k?ndis ?ra liftide poole, enne kui Amy midagi vastata j?udis. Debora sikutas ta isikliku uksest kaugemale. „Kas sa l?hed?” k?sis ta. „Jah, ma tahan kuulda, mida ta minust tahab.” „Aga su vanemad keelasid sul sektsioonist lahkuda. Kui m?ni nende s?pradest sind n?eb…” „Ma l?hen sellegipoolest. Ma pean minema.” Ta klaarib selle naisega arved ?hel v?i teisel kombel. „Linna serva?” sosistas Debora. „Ta ei saa mulle midagi teha t?naval, mis on t?is inimesi. Deb, sa pead mulle katet tegema. Ma ?tlen oma vanematele, et olen sinu pool. Ma ei usu, et nad helistavad ja kontrollivad, aga kui nad seda teevad, ?tle, et l?ksin isiklikku.” „Kui mu isa enne mind kommunikaatori juurde ei j?ua.” „Ma pean sellega riskima,” ?tles Amy. Debora hingas pahinal v?lja. „Ta v?ib sulle uue v?ljakutse esitada. Mis sa siis teed?” „Ma muretsen selle p?rast siis, kui asi niikaugele j?uab.” Ta oli tegelikult juba otsustanud. Kui Shakira tahab veelkord joosta, ei saa ta keelduda. Ja ta hoolitseb selle eest, et m?ni tuttav poiss ootaks sihtpunktis. Olgu risk milline tahes, see oleks tema v?imalus oma kaotatud au tagasi saada. Amy j?udis G-20 t?navale poole kaheksaks. Shakira ootas, nagu oli lubanud, vanamoelises kirjas sildiga antiigipoe ees. N?rusev?itu ?mbruskonnas ei olnud palju poode, eluruume ?mbritsevad k?rged metallseinad n?isid tavalistest tuhmimad ja t?naval oli vaevalt m?nisada inimest. Amy tundis end k?hedalt. Need olid linna viletsamad sektorid, kus – niiv?rd l?hedal linna servale – elasid need, kes omadega vaid vaevu v?lja tulid. Shakira p?rnitses plastmasstopsidest ja nugadest-kahvlitest tehtud kaunist v?ljapanekut poe aknal. Poe sees oli omanik teinud kaasajale m??nduse – ostjaterida teenindas robot. „Sul ei kulunud kaua, et kohale j?uda,” pomises Shakira. „Ma ei tohiks siin ?ldse olla,” ?tles Amy. „Mul on keelatud oma sektsioonist lahkuda ja mu vanemad arvavad, et olen s?bra pool.” Kordki polnud nad esitanud liiga palju k?simusi ja paistsid isegi pisut kergendust tundvat, et Amyt ?htul kodus pole. „Ma lubasin poole ?heteistk?mneks tagasi olla, nii et lase tulla, mis sul ?elda on.” „Ma ei tahtnud sinuga v?idu joosta, kuid sa k?isid mulle peale ja mu uhkus on siiski veel alles.” Shakira p?imis s?rme ?mber p?ksirihma. „Ja kui ma juba kord jooksin, siis v?tsid vanad harjumused v?imust. K?llap ma tahtsin n?ha, kas mu reaktsioonikiirus on veel endine.” „K?llap said sellega p?rast k?vasti kiidelda.” „Ma ei kiidelnud,” ?tles Shakira. „Ma sain vaid lastega kokku ja ?tlesin, et nad koju l?heksid. Ma ?tlesin, et sind oli raske maha raputada ja et sa oled ?ks parimaid jooksjaid, kes eales mu kannul on jooksnud.” Amy k?verdas huuli. „Nii kena sinust, Shakira. Sellegipoolest tegid mulle ?ra.” „Ma n?gin, mis juhtus, miks sa ei h?panud ribale tagasi. M?ned jooksjad oleksid sellega ikkagi riskinud, isegi veel v?hema ruumiga, kui sinul oli. Nad oleksid h?panud, mis sest, kui m?ni inimene oleks ribalt maha l??dud. Mul on hea meel, et sina pole antisotsiaalne.” „Mida sa sellegipoolest minust tahad?” k?sis Amy. M?ned naised peatusid tema k?rval, et poe vaateakent silmitseda, kuid ta ignoreeris neid, isegi selles n?ruses linnaosas polnud inimesed nii j?medad, et teiste juttu pealt kuulata. „H?va, minuni j?udsid jutud t?drukust nimega Amy Barone-Stein, kes suudab joosta koos parimate lindijooksjatega. Mul on ikka veel m?ni lindijooksjast tuttav, kuigi mu kolleegid neid heaks ei kiida. Ma arvasin, et oled ehk pisut minu moodi – rahutu, v?ib-olla natuke vihane, juureldes selle ?le, kas sinust saab kunagi midagi enamat, kui vaid mutrike linna masinav?rgis.” Amy taganes sammukese. „Ja siis?” „Ma m?tlesin, et sulle v?iks v?ljakutse huvi pakkuda.” „Aga sa enne ?tlesid, et ei kavatsenud lindijooksu teha.” „Ma ei r??gi sellest,” ?tles Shakira. „Ma pean silmas t?elist v?ljakutset – midagi palju raskemat ja palju huvitavamat kui lindijooks. See v?iks sinu jaoks midagi t?hendada, kui sellega hakkama saaksid.” Amy taganes veelgi sammukese, olles kindel, et naine kavatseb pakkuda talle mingit kahtlast ettev?tmist. „Vaata, ma olen Lije’i – Elijah Baley – grupis, need on inimesed kes kord n?dalas linnast v?lja l?hevad. Tema poeg Bentley on minu tuttav.” Amy ahmis ?dini vapustatuna ?hku. „Aga miks…” „Meid on praegu vaid v?ike grupp. Linn toetab meid pisut, peamiselt t?nu Baleyle, ma arvan, kuid ma usun, et linnavalitsuses peetakse meid just sama imelikeks kui k?igi ?lej??nute poolt ning arvatakse, et vaid petame end lootusega kunagi uusi maailmu asustada.” „Milleks vaeva n?ha?” ?tles Amy. „V?lisilmlased ei lase kedagi Maalt v?lja.” „Lije ju k?is.” „See oli teistmoodi ja nad saatsid ta siia tagasi nii kiiresti, kui v?hegi said. Ma v?in kihla vedada, et nad isegi ei t?nanud teda selle m?rva lahendamise eest. Nad ei lubaks kunagi kampa maalasi oma maailmadesse.” „Nende omadesse mitte,” Shakira n?jatus vastu akent. „Kuid Lije Baley usub, et ?hel p?eval lubaksid nad asutada kolooniaid asustamata maailmades – ehk varem, kui me praegu arvame – ja et nad annavad meile laevu, millega sinna lennata. Kuid me ei saa asustada uut maailma, kui me pole valmis elama v?ljaspool linna.” Amy raputas pead. „Keegi ei saa v?ljas elamisega hakkama.” „Maalased said kunagi. Need maalased, kes asustasid kaua aega tagasi v?lisilmlaste maailmad, said hakkama. V?lisilmlased saavad sellega hakkama ja meie saame ka – v?hemalt kaks-kolm tundi n?dalas. See on alles algus, et harjuda, ja see ei ole kerge, kuid ?mberasujad peavad olema meietaolised inimesed, kes on n?idanud, et suudavad linnast v?ljuda.” „Ja sa tahad mind sellesse gruppi?” k?sis Amy. „Ma arvasin, et sa tahad ehk tulla. Me vajaksime rohkem liikmeid ja noored kohanevad kiiremini. M?tle selle peale korraks. Kui meil ?nnestub Maalt lahkuda, vajame iga kolonisti, iga?ks on oluline ja kasulik. Meil on vaja inimesi, kes julgeksid alustada uut elu, individualiste, kes tahavad ise midagi korda saata, ehk isegi neid, kes on m?nev?rra antisotsiaalsed, kui nad vaid teistega koost??d teevad. Sinust v?iks saada ?ks nendest, Amy.” „Kui te ealeski minema p??sete.” Shakira naeratas. „Mida on sul kaotada, kui proovid?” Ta tegi pausi. „Kas sa kujutad ette, kui ebakindel on elu linnas? Kui palju j?tkub veel uraani meie j?ujaamade jaoks? M?tle, kui palju me kulutame energiat paljalt selleks, et varustada linna veega ja saada lahti solgist. Kujutle korraks, mis juhtuks, kui ?hu juurdevool katkeks vaid tunniks v?i kaheks – inimesi sureks sadade ja tuhandete kaupa. Me peame linnad maha j?tma. Need ei saa l?putult kasvada, ilma et ei neelaks enda alla maad, mida me vajame p?llumajanduseks, ja metsa, kust saame puidumassi. V?hem toitu, v?hem ruumi, v?hem k?ike, kuni…” Amy vaatas korraks k?rvale. Ta ema oli sama juttu r??kinud. „Siin ei ole tulevikku, Amy.” Shakira nihkus talle l?hemale. „Teistes maailmades v?iks see meil olla.” Amy ohkas. „V?ike hulk inimesi ei muuda midagi.” „See on algus ja kui me oleme edukad, tulevad teised j?rele. Tundus, et sa pidasid oluliseks seda, mida tegid, kuigi sa vaid jooksid lintidel.” Noor naine kummardus Amyle l?hemale. „Minu v?ljakutse sulle on selline: tule koos minuga linnast v?lja.” „Koos nende inimestega?” „Kohe praegu. Kindlasti ei karda luumurdude ja eluga riskiv lindijooksja pisut v?rsket ?hku.” „Aga…” „Tule!” Amy, suutmata keelduda, j?rgnes Shakirale m??da t?navat. Naine peatus k?rgete seinte sees oleva avause ees. Amy piilus sinna sisse ja n?gi pikka, kehvasti valgustatud tunnelit, mis l?ppes j?rgmise seinaga. „Mis see on?” k?sis Amy. „V?ljap??s. M?nda neist valvatakse n??d, aga seda mitte. ?igupoolest pole mingit vajadust neid valvata – enamik inimesi ei tea neist midagi v?i ei soovi neist m?elda. Isegi siin sektsioonis elavad inimesed on t?en?oliselt v?ljap??su olemasolu unustanud. Tuled sa minuga?” „Mis siis, kui keegi meile j?rele tuleb?” Amy vaatas n?rviliselt selja taha t?navale, mis paistis n??d veel t?hjemana kui enne. „See pole ohutu.” „Usu mind, keegi ei tule. Nad eelistavad uskuda, et seda paika pole olemas. Kas tuled?” Amy neelatas kuuldavalt ning noogutas siis. See oli ainult tunnel, selles polnud midagi hirmsat. Nad astusid sisse ja Amy hoidus Shakira l?hedusse, kui t?navalt kostev tuttavlik, rahustav m?ra vaiksemaks j?i. „V?ljap??s on l?pus,” ?tles Shakira. Tema h??l k?las harjumatus vaikuses ??nsalt. Kui nad tunneli teise otsa j?udsid, t?mbus Amy k?ht krampi. „Valmis?” k?sis Shakira. „K?llap vist.” „Hoia minust kinni. V?ljas on praegu pime ja see teeb selle sulle lihtsamaks. Ma ei lase sinust lahti.” Shakira surus k?e vastu seina. Aeglaselt ilmus n?htavale avaus. Amy tundis n?ol k?lma ?hku ja kui nad v?lja astusid, sulgus uks nende selja taga. Amy sulges silmad, kartes vaadata ja igatsedes juba taga linna soojust ja turvalisust. Teda tabas tuulehoog, mis oli tugevam kui tuul k?ige kiiremal lindil. Amy avas silmad ja vaatas ?les. Ta kohal k?rgus must t?hine taevas ja ere p?rlikarva ketas pidi olema Kuu. Kui tuul ja kontideni ulatuv k?lm v?lja arvata, v?inuks ta olla linna planetaariumis. Kuid planetaariumis polnud v?imalik aduda, kui ??retu oli taevas, samuti polnud seal h?bedasi pilvi, mis seilasid allpool s?simusta avarust. Amy vaatas allapoole; sinakasvalge tasandik laius ta ees t?hjana, v?lja arvatud farmi kuplid kauguses. Tema k?rvad tuikasid vaikusest, mida h?iris vaid tuule lakkamatu ulgumine. Lage taevas – ja valge asi, mis maad kattis, pidi olema lumi. Tuul tuli j?lle, puhus lendu lumevihuri ja vaibus seej?rel. Igal pool tema ?mber oli ruumi, t?idetud filtreerimata ?huga, tema jalge all oli muld ning k?ike seda valgustas kuu; linna turvalised seinad olid kadunud. Amy k?ht t?mbus krampi, s?da tagus kiiresti ja pea hakkas ringi k?ima. Haare, millega ta Shakirast kinni hoidis, l?dvenes, valge v?li hakkas silme ees keerlema. Siis ta kukkus, l?bi l?putu vaikuse pimedusse, mis oli sama must nagu taevas… K?ed p??dsid ta kinni ja t?stsid ?les, ta tundis seljal soojust. Vaikus oli kadunud. Amy ahmis ?hku ja taipas, et on tagasi tunnelis. Amy pilgutas silmi, ta suu kuivas. „Ka sinuga on k?ik korras?” k?sis Shakira ja katsus ta otsaesist, Amy n?jatus raskelt Shakirale. „Ma t?in su sisse nii kiiresti, kui sain. Mul on kahju, ma unustasin, et t?na on t?iskuu. See olnuks kergem, kui v?ljas oleks p?ris pime.” Amy v?rises, suutmata lahti lasta. „Ma ei teadnud,” ?tles ta. „Ma ei m?elnud…” Ta v?bistas end rahuldustundest, nautides soojust ja linna t?navailt kostvat kauget ?htlast m?ra. Ta proovis naeratada. „Mul vist ei l?inud v?ga h?sti.” „Aga l?ks k?ll. Esimesel korral, kui mina v?lja l?ksin, minestasin niipea, kui olin s??mu v?rsket ?hku sisse t?mmanud. Teisel korral jooksin vaid m?ne sekundi p?rast tagasi sisse ja vandusin, et ei t?sta enam kunagi jalga v?ljapoole. Sa said palju paremini hakkama – ma lugesin sekundeid. Me seisime seal v?hemalt kaks minutit.” Shakira toetas teda k?e alt, kui nad aeglaselt tagasi t?nava poole l?ksid. „Saad sa ise k?ndida?” k?sis naine, kui nad tunnelist v?lja tulid. „Ma usun k?ll.” Shakira lasi ta lahti. Amy vaatas t?navale, mis oli talle enne nii t?hjana tundunud, ja rahunes k?iki neid inimesi n?hes. „Shakira, ma ei saa seda teist korda teha. Ma ei suutnud seda vastu v?tta – k?ike seda ruumi.” „Mina arvan, et saad.” Shakira ristas k?ed rinnal. „Sa suudad, kui kohe alla ei anna. Me l?heme v?lja kahe p?eva p?rast. Sa pead rohkem riideid selga panema – oleks hea, kui kannaksid kindaid ja m?tsi.” Amy raputas pead, m?eldes, kui imelik on vajadus soojemate r?ivaste j?rele – linnas ei muutunud temperatuur kunagi. „Kuna on talv, teeme vaid l?hikese jalutusk?igu – me ei j?? v?lja kuigi kauaks. Mul oleks hea meel, kui tuleksid meiega. Ma v?in j??da sinuga sissep??su juurde ja sa ei pea v?lja j??ma sekundikski kauem, kui suudad vastu pidada. Usu mind, see l?heb kergemaks, kui sa ?ha uuesti proovid, isegi kui arvad praegu, et ei suuda seda taluda. See v?ib sulle isegi meeldima hakata.” „Ma ei tea…” alustas Amy. „Kas sa proovid?” Amy hingas s?gavalt sisse, tundes linna l?hnu: kergelt m?rkjat kehade l?hna, kellegi parf??mi, teravat hapukat l?hna, millele ta nime ei osanud anda. Ta polnud neid kunagi varem m?rganud. „Ma proovin.” Ta kulm t?mbus kortsu. „Mu vanemad l??vad mu maha, kui nad sellest teada saavad, ma pean mingi ettek??nde v?lja m?tlema…” „Aga sa pead neile ?tlema, Amy.” „Nad ei luba mind ilmaski.” „Siis pead leidma viisi, kuidas neid veenda. Nad peavad teadma, ja selleks on kaks m?juvat p?hjust. Esiteks p?hjustavad lapsed, kes ilma vanemate loata v?lja tulevad, Lije’ile probleeme, ja teiseks, ehk soovivad nemadki meiega ?hineda. Ma tulen sulle sinu poole j?rele, siis sa pead neile ?tlema, miks ma seal olen. Sa v?id anda mulle siis oma vastuse.” „Veel ?ks asi,” lausus Amy. „Baley on ju detektiiv. Kui ta saab teada, et mind arreteeriti, siis ta ehk ei taha mind.” Shakira naeris. „?ra selle p?rast muretse. V?in sulle saladuskatte all ?elda, et Lije Baley oli omal ajal p?ris hea lindijooksja. Ma olen ta minevikust pisut oma onult ja ?helt teiselt vanalt olijalt kuulnud. Ta ei pane seda sulle pahaks, kuid kellelegi teisele ?ra sellest r??gi.” Shakira v?ttis tal k?est, kui nad lintide poole jalutasid. „Parem l?heme n??d koju.” Amy heitis talle k?rvalpilgu: „Sa ei tahaks veelkord joosta?” „Mitte mingil juhul. Sul on pahandusi niigi k?ll ja sul on n??d palju enamat kaotada. V?ime pisut tantsida, kuid ainult siis, kui on ruumi ja vaid aeglasematel ribadel.” Taas kord ?mbritsesid Amyt Kingsbridge’i sektsiooni toekad m??rid. Ta oli v?ljas oleva k?lmuse, tuule, vaikuse ja kohutava t?hjuse juba peaaegu unustanud. Ja ta teadis, et l?heb v?lja tagasi. Turvatunnet pakkuvad teraskoopad ei pruugi igavesti j??da ohutuks pelgupaigaks.Ta peab t?hjusele vastu astuma, kuni ta seda enam ei karda, ning ta m?tiskles, millisena n?ib linn talle siis. Amy seisatas m?neks viivuks korteriukse taga, enne kui v?tmekaardi pilusse libistas. Ta vanemad v?isid olla juba magama heitnud ja ta ei saa neile sellest r??kida hommikus??gi ajal sektsiooni s??klas. Ta v?ib neile r??kida homme ?htul ja ta p??ab mitte loota liiga palju. Uks l?ks lahti ja Amy astus sisse. Vanemad oli veel ?rkvel, teineteise kaisus diivanil. Nad istusid kiiresti ?les ja kohendasid oma ??riideid. „Amy!” isa n?is pisut kohmetuna. „Sa j?udsid vara.” „Mina arvasin, et j?in hiljaks.” Isa heitis pilgu seinal olevale ajan?itajale. „Oh, jah, ilmselt k?ll. Ma ei m?rganud. H?va, las see ?ks kord olla.” Amy silmitses paari. Nad n?isid heas tujus olevat, ema pruunid silmad s?rasid ja isa lai n?gu polnud pinges nagu tavaliselt. Tal ei pruugi r??kimiseks paremat v?imalust tulla ja ta ei soovinud, et ema kuuleks hommikul proua Listerilt, et Amy ei olnudki Debora pool. „Ee,” Amy k?hatas. „Ma pean teiega r??kima.” Isa vaata uuesti kellaaega. „On see t?htis?” „See on v?ga t?htis.” Ta l?ks tooli juurde ja istus vanemate vastu. „Sellega t?esti ei anna oodata. Palun laske mul l?puni r??kida ja siis v?ite ?elda, mida soovite.” Amy tegi pausi. „Ma ei olnud Debora juures. Ma tean, et ma poleks tohtinud, kuid ma k?isin sektsioonist v?ljas.” Isa hakkas midagi ?tlema, kuid ema haaras tal k?est. „Mitte lintidel jooksmas, aus?na,” ?tles Amy ruttu. Ta lasi pilgul langeda, julgemata otse nende poole vaadata, ja r??kis oma esimesest kohtumisest Shakiraga, katastroofiliselt l?ppenud jooksust, kohtumisest Hempsteadi t?naval, sellest, mida Shakira r??kis grupi kohta, kes v?ljas k?isid, ja katsumusest, mille ta oli sel ?htul l?bi teinud linnast v?ljas lageda taeva all. Ta ei r??kinud v?ga ladusalt, tehes pause, et lisada ?ksikasju, kuid l?petades uskus ta, et oli k?ik olulise ?ra r??kinud. Amy vanemad lasid tal r??kida ja vaikisid, kui ta oli l?petanud. Amy sundis end l?puks ?les vaatama. Isa n?gi v?lja vapustatud ja ema h?mmeldunud. „Sa k?isid v?ljas?” sosistas Alysha. „Jah.” „Kas sa ei olnud paanikas?” „Ma pole kunagi elus niimoodi kartnud, kuid ma pidin, ma…” Amy isa n?jatas ku?etile. „Sa astusid teadlikult meie keelust ?le.” Ta k?las pigem meeleheitel kui vihasena. „Sa valetasid meile ja ?tlesid, et oled koos Debora Listeriga. Sa lahkusid sektsioonist koos kahtlase noore naisega, kes on ka ise lindijooksja ja…” „Ta ei ole,” protesteeris Amy. „Ta ei jookse enam ja ta poleks ka minu vastu jooksnud, kui ma poleks peale k?inud – ma r??kisin ju. See oli minu s??.” „V?hemasti sa m??nad, et oled s??di,” ?tles isa. „Mina lasin sinul r??kida, nii et lase n??d minul l?petada. N??d tahab see naine, et sa j?lguksid koos tema grupiga linnast v?ljas. Ma keelan selle ?ra, kas kuuled? Sa ei tee temaga enam mingit tegemist ja kui ta helistab v?i tuleb siia, siis ?tlen talle seda ise. Ma pean sinuga karmim olema, Amy. Kuna sa ei ole meiega aus oma tegemistes, siis ei tohi sa sellest korterist lahkuda ja…” „Rick,” Alysha h??l oli vaikne, kuid kindel. „Lase minul r??kida. Kui ?hinemine nende inimestega on Amy jaoks nii oluline, siis v?ibolla ta peaks seda tegema.” Ricardo kahvatas ja p??rdus oma naise poole. „Ma tean, et ta eiras meie keeldu, kuid ma arvan, et saan aru, miks ta pidas seda vajalikuks. Pealegi, kui suurtesse pahandustesse saaks ta sattuda, kui koos nendega on linna detektiiv? See tundub k?llalt ohutu.” „Ohutu?” ?tles isa. „Minna v?lja, petta end kujutlusega, et…” „Lase tal minna, Rick.” Alysha v?ttis isa k?e oma k?te vahele. „See noor naine r??kis talle t?tt. Sa tead, et see on t?si, sa tead, mida osakonna statistilised ennustused n?itavad, ?ksk?ik, kas tunnistad seda enesele v?i mitte. Kui on mingi v?imalus, et Elijah Baley inimesed v?ivad Maalt lahkuda, on ehk parem, kui Amy l?heb nendega.” Amy t?mbas s?gavalt hinge, ?llatunud, et ema asus tema poolele ja seisis tema juuresolekul isale vastu. „Sa oleksid sellega n?us?” k?sis Ricardo. „Mis siis, kui v?lisilmlased lubavadki need inimesed Maalt v?lja – mitte et ma peaksin seda t?en?oliseks, aga mis siis, kui nad lubavad? Sa ?tled, et oleksid rahul, kui ei n?e enam iial oma t?tart?” „Ma ei oleks rahul – k?llap tead seda isegi. Kuid kuidas saan ma tema k?lge klammerduda, kui tal oleks v?imalus, kuitahes v?ike, millekski muuks? Ma tean, milliseks tema elu kujuneb siin. Ma parem teaksin, et ta teeb kusagil midagi, millel on m?te, isegi kui see t?hendaks, et me kaotame tema, selle asemel et pean minema l?bi elu, teeseldes, et ei n?e tema frustratsiooni ja pettumust.” Ricardo ohkas s?gavalt. „Ma ei suuda uskuda, et kuulen sind niimoodi r??kimas.” „Oh, Rick,” ema lasi ta k?e lahti. „Aastaid tagasi oleksid sa k?ll oodanud, et ?tlen ja teen ootamatuid asju.” Ta naeratas selle lause peale. „Kui rutiinseks me oleme muutunud sellest saadik.” Ta vaatas isa pisut aega vaikides. „Ma ehk l?hen koos Amyga selle grupiga kokku saama. Ma peaksin nagunii ?le vaatama, mis inimesed need on. V?ib-olla astun isegi korraks linnast v?lja.” Tema abikaasa kortsutas kulmu, tundudes l??asaanuna. „On see vast kena olukord,” ?tles ta. „Mitte ainult mu t?tar pole s?nakuulmatu, vaid ka minu naine on minu vastu. Kui mu kaast??lised saavad kuulda, et hulgute ringi Baley kambaga, siis pole see mulle osakonnas just hea reklaam.” „T?esti?” Amy ema kergitas kulme. „Nad on alati teadnud, et me m?lemad oleme, ?tleme, pisut ekstsentrilised ja oli aeg, mil see sind ei h?irinud. Ehk peaksid ka ise tulema Baley grupiga kohtuma. On m?istlikum, kui su kolleegid arvavad, et toetad meie tegevust, ?ksk?ik kui veidra ja l?bustava nad leiavad selle olevat, kui et meie vahele on l?he tekkinud.” Ema suu tuksatas pisut. „Sa ju tead, mida ?eldakse – ?nnelik perekond t?hendab ?nnelikumat linna.” Ricardo p??rdus Amy poole. „Sa teeksid seda veel? Ma m?tlen, l?heksid v?lja?” „Jah, l?heksin,” vastas Amy. „Ma tean, et see pole kerge, kuid ma pingutan.” „On hilja,” ?tles isa, „Ma ei jaksa sellele praegu m?elda.” Ta t?usis ja v?ttis Alyshal k?est, kui too diivanilt kerkis. „Me arutame seda homme, kui mul on olnud aega j?rele m?elda. Head ??d, Amy!” „Head ??d!” Ema-isa sosistasid isekeskis, kui Amy oma tuppa l?ks. Isa oli n??dseks tagasi t?mmanud ja Amy oli kindel, et ema r??gib talle augu p?he. Amy riietus magama heitmiseks lahti, uskudes, et v?idab selle lahingu. Ta sirutas end v?lja, v?sinud ja valmis magama j??ma ning n?gigi peagi und. Ta oli uuesti lindil, mis viis ta v?lvkaare alt lageda taeva alla, kuid seekord ta ei kartnud. Linn magas. Lindid ja ekspressteed liikusid edasi, kandes neid v?heseid, kes olid ?rkvel – noori armunuid, kes olid v?lja kohtamisele hiilinud, patrullivaid politseinikke, haiglat??tajaid, kes p??rdusid ?isest vahetusest koju, ja rahutuid hingi, kes hulkusid New Yorgi teraskoobastes. Amy seisis lindil, tema l?heduses vaid m?ni inimene. Neli poissi kihutasid m??da ja hetkeks tundis ta kiusatust nendega ?hineda. Ta oli varemgi m?nikord ??sel v?ljas olnud, et harjutada v?tteid ajal, kui ribad olid t?hjemad, ning tulnud tagasi oma sektsiooni enne, kui vanemad ?rkasid. K?ige aeglasemale ribale hakkas rahvast kogunema. Linn ?rkas. Tema vanemad on juba t?usnud, kui ta tagasi j?uab, kuid ta oli kindel, et nad m?istavad, mis oli Amy t?na v?lja meelitanud. Ema ja isa olid kaasa tulnud kohtumisele Elijah Baley ja tema r?hmaga. Detektiiv oli pikk, tumeda peaga mees, kellel oli kitsas t?sine n?gu, kuid see muutus pisut r??msamaks, kui Shakira talle uusi v?rvatuid tutvustas. Amy ema-isa ei tulnud nendega v?lja, ehk teevad nad seda j?rgmine kord. Ta teadis, et see on nende jaoks katsumus, ja lootis, et nad leiavad julgust selle sammu astumiseks. Nad tulevad temaga grupi j?rgmisele kohtumisele – niipalju olid nad lubanud. Ehk siis, kui Amy suudab hirmuta v?lja minna ja k?ndida m??da maapinda sama julgelt nagu Shakira, v?ib-olla siis juhatab ta nad ise v?lja. Amy h?ppas ?les, tegi p??rde dervi?’iga ja jooksis m??da linti edasi. Riba laulis ta jalge all, ta kuulis j?lle selle muusikat. Amy kummardus ettepoole, viskas hundiratta ja h?ppas siis j?rgmisele ribale. Ta tantsis hallide ribade vahel, kuni j?udis ekspressteele ning hiivas end sellele. Amy pigistas kramplikult posti, kui meenutas esimest pilku p?evavalgusele. Lume valevus oli pimestav ning selle kohal laius piinavalt selge sinine taevas ereda tuld l??skava palliga – alasti p?ikesega. Ta sai aru, et seisab mullapallil, mida ?mbritseb vaid ?huke ?hukiht, t?pike, mis kihutab l?bi tohutu t?hja ruumi, mida pole v?imalik kujutledagi. Teda haaras paanika, mis kihutas ta tagasi linna, kus ta k?ssitas tunnelip?randal, hirmust ja meeleheitest haige. Kuid seal olid Shakira tugevad k?ed, mis aitasid tal t?usta, ja Elijah Baley h??l, kui ta r??kis Amyle oma varasematest hirmudest. Amy ei l?inud sel p?eval enam v?lja, kuid sundis end seisma lahtisel uksel ja hingama veel s??mukese talvist ?hku. See oli algus. Ta pidi sellest jagu saama, kui ta tahtis kunagi ise teisi v?lja juhtida v?i j?rgneda lootusrikastele asustajatele uude maailma. Amy lahkus ekspressteelt ja tantsis ribadel, n?idates oma oskusi, kujutledes, et jookseb veel ?ht, viimast lindijooksu. Ta oli Hempsteadi l?hedal, kus oli Shakiraga kohtunud. T?nav oli peaaegu t?hi, aknad pimedad. Amy tuli lindilt maha ja kiirustas tunneli poole, joostes l?bip??suni, kuni ahmis ?hku l?hikeste kiirete hinget?mmetega. Kui ta j?udis tunneli teise otsa, k?hkles ta vaid hetke ja surus siis k?e vastu seina. Tekkis avaus. Kaugete ribade summutatud m?hin h??bus ta seljataga ja ta oli v?ljas, ?ksi, ning hommikutuul paitas ta n?gu. Taevas oli pea kohal kui tume kuppel. Amy vaatas itta ja n?gi, kuidas koit t?hiskoobast valgustama hakkas. Asenioni lahendus Robert Silverberg Fletcher j?llitas juhmilt l?bi hoiukambri paksu akna paistvaid v?ikeseid halli metalli kuhjakesi. „Plutoonium-186,” pomises ta. „Absurd! T?ielik absurd!” „Ohtlik absurd, Lew,” ?tles Jesse Hammond tema selja taga. „Katastroofiline absurd.” Fletcher noogutas. Ainu?ksi termin „plutoonium-186” k?las tema jaoks t?ieliku jaburdusena. Sellist ainet ei saanud olemas olla. Plutoonium-186 oli v?imatu isotoop, tubli viiek?mne neutroni jagu liiga kerge. V?i mitte nii tubli viiek?mne neutroni jagu, arvestades ohte, mida see kraam maailma eri paigus kokku kuhjudes tekitas. Ent asjaolu, et plutoonium-186 olemasolu oli teoreetiliselt v?imatu, ei muutnud kuidagi teist ja koledamat asjaolu, et just praegu k?kitas seda tema ees kolm kilogrammi. Ega asjaolu, et sedam??da, kuidas plutoonium-186 kogus maailmas ?ha kasvas, suurenes ka oht, et tekib kontrollimatu tuumareaktsioon, mis tooks kaasa tuumaholokausti. „N?e, siin on hommikused raportid,” ?tles Fletcher faksilehtede patakaga Hammondi poole lehvitades. „Veel kolmteist grammi tekkis Accra ?likooli tuumauuringute laboris. Viisk?mmend grammi Genfis. Kaksk?mmend milligrammi… no nii v?hesel pole t?htsust. Aga Chicagos, Jesse, Chicagos tekkis kolmsada grammi, ?he suure kamakana!” „J?ulukingitused kuradilt,” pomises Hammond. „Ei, mitte kuradilt. Korralikelt t?sistelt teadlastelt, kes juhtumisi elavad ?hes teises universumis, kus plutoonium-186 pole mitte ainult v?imalik, vaid ka t?iesti ohutu. Ja keda nii tohutult h?mmeldab, et see meid h?mmeldab, et nad muudkui saadavad seda meile hulgipartiidena! Mida me selle k?igega pihta hakkame, Jesse? Mida, jumala nimel, me selle k?igega pihta hakkame?” Raymond Nikolaus t?stis ruumi kaugemas otsas oma laua taga pea. „Pakime l?ikivasse punase- ja rohelisekirjusse paberisse ja saadame neile tagasi?” pakkus ta. Fletcher naeris ??nsalt. „V?ga naljakas, Raymond. V?ga-v?ga naljakas.” Ta hakkas ruumis edasi-tagasi sammuma. Vaikuses tundus talle, justkui oleks ta kingakontsade kl?bin p?randa kiviplaatidel detonaatori tiksumine, mis muutub ?ha valjemaks ja valjemaks. Fletcher – nad k?ik, kogu teadlaskond – olid maadelnud selle probleemiga juba terve aasta, tundes end aina kasutumalt. Plutoonium-186 oli hakanud salap?rasel kombel tekkima ?le maailma laboritesse, kus oli olemas ?ks kahest v?rdv??rse aatomikaaluga elementidest. Sama salap?raselt haihtusid gramm grammi vastu ja aatom aatomi vastu need sobivad elemendid – volfram-186 v?i osmium-186. Kuhu see volfram ja osmium kadus? Kust see plutoonium tuli? Ja mis peamine, kuidas sai plutooniumi isotoop, mille aatomituumas oli ainult 92 neutronit, ?ldse sekundi murdosast murdosagi v?ltel eksisteerida? Plutoonium oli ?ks raskemaid keemilisi elemente, mille iga aatomi tuumas oli tervenisti 94 prootonit. L?him asi plutooniumi stabiilsele isotoobile oli plutoonium-244, milles noid 94 prootonit hoidis koos 155 neutronit, ent ka siis tikkus plutoonium-244 tuum v?ltimatult lagunema, poolestusajaga oma 76 miljonit aastat. Plutoonium-186 aatomid, kui need ?ldse eksisteerida saanuks, laguneksid dramaatiliselt laiali palju kiiremini kui ?ks 76-miljondik sekundit. Ent keemialaboritesse volfram-186 ja osmium-186 asemele tekkiva aine aatomnumber oli 94, selles polnud kahtlust. Ja element 94 oli plutoonium. Ka siin polnud midagi vaielda. Tuumas 94 prootoni olemasolu oli plutooniumi iseloomulik tunnus. Kui prootoneid oli niipalju, pidi see element olema plutoonium. Sellel v?imatult kergel plutooniumi isotoobil, sellel plutoonium-186-l oli veel ?ks v?imatu iseloomulik joon – see ei olnud mitte ainult stabiilne, vaid lausa nii t?ielikult stabiilne, et polnud koguni radioaktiivne. Aine lihtsalt k?kitas seal, n?hes v?lja ?ha mittesalap?rasem, ja ei v?tnud vaevaks kas v?i kr??mikestki energiat kiirata. V?hemalt mitte esimese katse k?igus. Ent teine katse tuvastas positronikiirguse ja kolmas h?mmeldunud katse kinnitas seda. H?da oli selles, et kolmas m??tmistulemus n?itas k?rgemat radioaktiivsuse taset kui teine. Ja neljas k?rgemat kui kolmas. Ja nii edasi ja edasi. Mitte keegi ei olnud eales kuulnud mis tahes aatomnumbri v?i -massiga elemendist, mis alguses on stabiilne ja siis hakkab ilmutama ?htlaselt tugevnevat radioaktiivsust. Mitte keegi ei teadnud ka seda, mis v?ib juhtuda, kui see protsess takistamatult j?tkub, kuid v?ljavaated paistsid ?pris plahvatuslikud. Parim seni tehtud ettepanek oli muuta aine pulbriks ja segada see mitteradioaktiivse volframiga. See toimis veidi aega, kuni ka volfram muutus radioaktiivseks. Seej?rel kasutati veidra elemendi energiakiirguse t?kestamiseks grafiiti ja tulemused olid m?nev?rra paremad. Plahvatusi ei toimunud. Aga plutoonium-186-t tuli ?ha juurde. Ainus seletus, mis tundus kuskiltki otsast – aga mitte kuigi suurest otsast – m?istlik, oli see, et aine tuli mingist tundmatust ja ehk koguni adumatust kohast, mingit liiki paralleeluniversumist, kus loodusseadused olid teistsugused ja aatomi siduvad j?ud olid niiv?rd palju v?imsamad, et plutoonium-186 sai eksisteerida stabiilse isotoobina. Miks nad aga suvalisi plutoonium-186 k?nkraid siia saatsid, seda ei osanud keegi isegi oletada mitte. Veel t?htsam k?simus oli, kuidas panna neid seda ettev?tmist l?petama. Tuumalagunemise tulemusel muutuks plutoonium-186 l?puks tavaliseks osmiumiks v?i volframiks, ent need kaksk?mmend positroni, mida iga plutooniumituum selle protsessi k?igus kiirgas, leidsid ja h?vitasid v?rdv??rse arvu elektrone. Meie universum v?is endale kahtlemata lubada siin-seal kahek?mne elektroni kaotust. T?en?oliselt v?iks meie universum lubada endale elektronide ?htlast kadu h?mmastavalt pika aja v?ltel, ilma et oleks tunda mingit erinevust. Aga varem v?i hiljem tooks see elektronikaost p?hjustatud nihe ?le?ldise positiivse laengu suunas kaasa t?sised ja ehk ka ettearvamatud s?mmeetria ja energia talletamise probleemid. Kas universumi tasakaal laguneks koost? Kas tuumadevahelised vastasm?jud muutuksid intensiivsemaks? Kas t?hed – v?i ka koguni P?ike – muutuksid supernoovadeks? „See ei saa niimoodi j?tkuda,” teatas Fletcher s?ngelt. Hammond heitis talle pahura pilgu. „Ahjaa? Seda oleme me ?elnud n??dseks juba kuus kuud.” „Aeg on midagi ette v?tta. Nad muudkui saadavad meile seda juurde ja juurde ning meil pole aimugi, kuidas neile ?elda, et nad juba ?ra l?petaksid.” „Meil pole ju isegi aimugi, kas nad ?ldse olemas on,” m?rkis Raymond Nikolaus. „Hetkel pole see oluline. Oluline on see, et seda kraami tuleb pidevalt juurde ja mida rohkem meil seda on, seda ohtlikum see on. Meil pole udust ettekujutustki, kuidas nendele saadetistele l?pp teha. Seega peame leidma mingi mooduse sellest vabaneda niipea, kui see siia j?uab.” „Ei tea, mis sul siis m?ttes on?” k?sis Hammond. Fletcher p?rnitses oma kolleege pilgul, mis ?tles selgelt, et mingit vastuvaidlemist ta ei kannata, ja lausus: „Ma kavatsen r??kida Asenioniga.” Hammond hirnatas naerda. „Asenioniga? Sa oled peast segi!” „Ei. Tema on. Aga ta on ainus, kes oskab meid aidata.” Asenioniga juhtunu oli ?ks kurb lugu, r?nk ja peaaegu m?istetamatu. ?ks vahedamaid m?istusi, keda tuumaf??sikas oli ?ldse kunagi teatud, mees, kes oli v?rdv??rne Rutherfordi, Bohri, Heisenbergi, Fermi ja Meitneriga. Kaheteistk?mneselt Harvardi kraad, viis aastat hiljem MIT doktorikraad, millele j?rgnes rida s?ravaid uurimust?id, milles ta uuris tuuma siduvate j?udude k?ige s?gavamaid saladusi. Kahek?mne esimese sajandi viimaste k?mnendite saabudes n?is, et Asenion lahendab kohe-kohe l?plikult k?ik universumi igavesed m?istatused. Ent siis, kahek?mne kaheksa aastaselt, ilma v?himagi eelneva hoiatuseta, astus ta kogu kupatuse juurest lihtsalt minema. „Mul pole enam huvi,” teatas ta. „F??sikal ei ole minu jaoks enam mingit t?htsust. Miks peaksin vaevama end k?simustega, kuidas mateeria on konstrueeritud? Kui t??tu see k?ik on. Kui me vaatame Parthenoni, kas vaevame siis pead, millest on tehtud sambad v?i missuguseid tellinguid oli vaja nende p?stitamiseks? Meid peaks huvitama vaid see, et Parthenon on olemas ja meeli?lendavalt kaunis. Universumiga peaks olema sama lugu. Ma n?en universumit ning see on kaunis ja t?iuslik. Miks peaksin urgitsema selle tellingute ?lesehituses? Miks peaks ?ldse keegi seda tegema?” Ja selle s?numiga loobus ta oma professoriametist, p?letas ?ra oma uurimist??d ja t?mbus Manhattani West Side’is ?he korterelamu kolmek?mne kolmandale korrusele, kuhu ehitas keeruka labor-kasvuhoone, milles kavatses hakata l?bi viima k?rgetasemelisi taimekasvatuseksperimente. „Bromeeliad,” teatas Asenion. „Hakkan kasvatama h?briidbromeeliaid. N??dsest peale on bromeeliad minu elu m?te ja keskpunkt.” Romelmeyer, kes oli olnud Asenioni juhendaja Harvardis, pani selle n?ilise l?bip?lemise ?let??tamise arvele ja arvas, et Asenion toibub sellest vast kuue v?i kaheksa kuuga. Jantzen, kellel oli olnud harukordne privileeg olla MIT-s Asenioni h?mmastava dissertatsiooni esimene lugeja, oli samav?rd kaastundlik ja pakkus, et Asenionil pidi olema tekkinud t??s mingi kohutav ummik, mis oli sundinud ta hullumeelsuse ??relt vapustunult tagasi t?mbuma. „V?ib-olla oli ta arvanud, et on l?plike vastuste avastamise l?vel, aga leidis end siis hoopis vaatamas otse p?hjatusse vastuolude kuristikku,” oletas Jantzen. „Mis tal muud ?le j?i kui jooksu pista? Aga ega ta kaua ei jookse. See pole tema moodi.” California Tehnoloogiainstituudi teadur Burkhardt, kes oli uurinud sama valdkonda, mille Asenion hiljem enda omaks tegi, n?ustus Jantzeni anal??siga. „Ta ilmselt komistas millegi t?siselt tumeda ja karvase otsa. Aga k?ll ta ?hel hommikul ?rkab, lahendus peas olemas, ja siis saadab ta taimekasvatuse pikalt. L?unaks avaldab ta teadust??, mis p??rab pea peale k?ik, mida me enda arvates tuumaf??sikast teame, ja ongi korras.” Jesse Hammond aga, kes oli oma f??sikukarj??ri kahe viimase aasta jooksul igal hommikul Asenioniga tennist m?nginud, ei olnud sugugi nii haleda s?damega. „Ta on peast segi l?inud,” teatas ta. „Ta on t?iesti konkreetselt ?ra keeranud ja sama meest temast enam k?ll ei saa.” „Arvad nii?” kahtles Lew Fletcher, kes oli olnud Asenioniga pea sama l?hedane kui Hammond, kuigi ei m?nginud tennist. Hammond naeratas. „Pole kahtlustki. Umbes kahe aasta eest m?rkasin esmakordselt ta silmis mingit kummalist pilku. Ja siis hakkas ta ka kummaliselt m?ngima – servib ja ise ei vaatagi, kuhu. Teeb topeltvea, aga endal on t?iesti kama kaks. Ja teate, mis veel hullem? Kogu aasta jooksul ei vaielnud ta mulle kordagi vastu, kui ?tlesin, et ta pall on audis. See oli v?ga kahtlane, sest vanasti tegi ta seda alati. N??d n?is aga, et tal on t?iesti ?ksk?ik. Lasi lihtsalt k?igel minna. T?ielikult ?kstaspuha. Ma veel ?tlesin endale, et see t??p hakkab k?ll ?ra p??rama.” „V?i t??tab parajasti probleemi kallal, mis tundub talle t?htsam kui tennis.” „Sama asi,” ?tles Hammond. „Ei, Lew, ma ju r??gin sulle, ta on t?iesti liimist lahti lagunenud. Ja mitte miski ei liimi teda enam tagasi kokku.” See vestlus oli toimunud peaaegu aasta tagasi. Vahepeal ei olnud juhtunud midagi, mis oleks kellegi arvamust muutnud. Plutoonium-186 kummastav saabumine meie maailma ei olnud kutsunud Asenioni Manhattani katusekorterist esile ?htegi kommentaari. Teda ei olnud ilmselgelt erutanud ka muidu prestii?sete f??sikute seas ?kki tekkinud arutelud s??rastest fantastilistest asjadest nagu paralleeluniversumid. Asenion p?sis k?rgel Manhattani t?navate kohal oma bromeeliate keskel endiselt vait. Noh, v?ib-olla ta ongi hull, m?tles Fletcher. Aga ta m?istus ei saa ju olla t?ielikult l?bi k?rsanud. Ja temas v?ib veel olla peidus idee v?i paar… „No sa ei n?e ju sugugi vanem v?lja, mis?” m?rkis Asenion. Fletcher tundis, et punastab. „Taevas, Ike, meie viimasest kohtumisest on m??dunud vaevalt poolteist aastat!” „Kas t?esti?” k?sis Asenion ?ksk?ikselt. „Mulle tundus, et justkui kauem.” Ta naeratas napilt ja ?raolevalt. Teda ei paistnud eriti huvitavat ei Fletcher ega see, mis oli Fletcheri tema eraldatud tornitippu toonud. Asenion oli muidugi alati olnud v?heke kummaline – eemalolev ja salap?rane ning kerge, ent selgesti tuntava ?leolekuvarjundiga, mis peaaegu k?igile kohe n?rvidele k?ima hakkas. Ta muidugi oligi teistest ?le. Aga ta andis seda k?igile alati selgelt teada ega paistnud kunagi hoolivat, et neile ei tundunud see iseloomujoon kaugeltki mitte armastusv??rne. N??d n?is ta veel eemalolevam kui kunagi varem, veel kummalisem ja veel v??ram. V?limuselt polnud ta p?rmugi muutunud: seesama elegantselt sihvakas kogu, ?llatavalt, koguni rabavalt kena. Kuigi r??giti, et ta polnud oma katusekorterist juba ?le aasta v?ljas k?inud, polnud temas k?betki toasistujale omast jumetust. Tema nahk oli endiselt s?gavat oliivikarva, peaaegu vahemereliselt t?mmu. Ta paksud tumedad juuksed langesid vallatult laiale laubale. Ent tema tumedates l?ikivates silmades oli miski teisiti. Endisel Asenionil – ?ksk?ik, kui ametis ta mingi k?rgema f??sika keeruka probleemiga ka polnud – oli peaaegu alati olnud silmis kelmikas s?de, s?bralik kuratlik l?ige. See mees, see taimekasvatajast erak siin oli aga hoopis teistsuguse ilmega – askeetlik, udulooriga kaetud, mujalviibiv. Tema pilk oli niisama s?rav nagu varemgi, ent see s?ra oli k?lm justkui mingi kauge t?he helk. Fletcher s?nas: „P?hjus, miks ma siin olen…” „Sellest k?igest v?ime r??kida hiljem, eks ole, Lew? K?igepealt tule minuga kasvuhoonesse. Tahan sulle midagi n?idata. Tegelikult pole mitte keegi seda veel n?inud.” „Noh, kui sa just…” „N?uan, jah. Tule. Luban sulle, et see on midagi erakordset.” Ta p??rdus ja juhatas teed l?bi korteri keeruka lab?rindi. Suur paljude tubadega katusekorter oli sisustatud ??rmiselt lohakalt, odava viletsas seisukorras tudengim??bliga. Igal pool uitasid ringi kassid, viis, kuus, kaheksa volaskit, kes teritasid polstri peal k??si, luurasid t?hjades kappides, mille uksed olid irvakil, vahtisid alla raamaturiiulite otsast, mis olid kaetud kaanteta raamatute korratute kuhjadega. ?hus oli tunda kirbet kassikuse lehka. ?kitselt aga keeras Asenion ?mber nurga ja otse tema kannul astunud Fletcher leidis end vahtimas justkui mingisse t?iesti teise maailma. Nad olid j?udnud sissep??suni imelisse klaasseintega juurdeehitisse, mis kulges nagu vaatlusplatvorm ?mber kogu hoone tipu. Sissep??su taga n?gi Fletcher ?hmaselt sadu v?i ehk koguni tuhandeid kummalise v?limusega taimi, millest m?ned rippusid laest, teised olid kinnitatud puust talade k?lge, osad olid paigutatud t?usvate astmeridadena pinkidele ja muist kasvasid p?randasse s?vistatud peenardest. Asenion toksis seinas paikneval rombikujulisel klahvistikul k?rmelt sisse turvakoodi ja klaasuks libises vaikselt lahti. Ukseavast paiskus pahvak sooja niisket ?hku. „Ruttu!” ?tles Asenion. „Sisse!” Tunne oli selline, nagu oleks astunud otse Amazonase d?unglisse. Kesktalvise Manhattani korteri kareda ja kuiva ?hu asemel ?mbritses neid ?kitselt troopika tihke, niiske ja magus l?mbus, mis m?hkis nad justkui m?rja kangana endasse. Fletcher peaaegu ootas, et kuuleb pea kohal papagoide kriiskamist. Ja need taimed! Need pentsikud taimed, mis klammerdusid iga pinna k?lge ja t?itsid iga viimse kui ruuttolli! Enamik neist j?rgisid sama ?ldp?him?tet: laiade l?ikivate lehesiilude rosetid kroonina ?mbritsemas keskset karikakujulist moodustist, mis oli piisavalt s?gav, et sinna mahuks mitu untsi vett. Ent kui see p?hisarnasus v?lja arvata, olid taimed ?ksteisest meeletult erinevad. M?ned olid tillukesed, teised j?lle tohutult suured. Osadel jooksid piki pakse lihakaid lehti kirevad kollased, punased ja lillad v??did, samas kui teisi katsid k??tlevate, j?uliste ja silmipimestavalt keerukate v?rvikombinatsioonide raevukad laigud. M?ned roheliste lehtedega taimed olid aga alates kohast, kus lehed karika ?mber koondusid, tuliv?i veripunased v?i hoopis s?nget ja salap?rast sinist tooni. Osad olid relvastatud muljetavaldavate hammastega ja n?isid olevat valmis ettevaatamatuid k?lalisi nahka panema. Teiste s?damikust aga kaardusid n?tkete odadena v?lja kummalise kujuga puhast ja erksat tooni ?ied, mis olid inimesestki pikemad. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/koostanud-martin-h-greenberg/asumi-sobrad/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.