T?drukute linn

T?drukute linn Elizabeth Gilbert „Naise elus koidab kord aeg, mil ta v?sib pidevalt h?bi tundmast.Ja siis on ta vaba saama selleks, kes ta tegelikult on.”1940. aastal on 19-aastane Vivian Morris just ?likoolist v?lja visatud. T?druku j?ukad vanemad saadavad ta New Yorki t?di Pegi juurde, kes on ekstravagantse teatrimaja omanik. Seal tutvub Vivian terve rea eriskummaliste ja karismaatiliste tegelastega. Ent kui Vivian teeb ?he skandaalse vea, p??rab see terve tema maailma pahupidi, nii et tal kulub aastaid, et asjadest l?plikult sotti saada. Kuid viimaks toob see eksisamm talle ka uue arusaamise sellest, mis elu ta p?riselt elada tahab ja millist vabadust ta tegelikult ihkab.Menuraamatu „S??, palveta, armasta” autori h?rk romaan t?is glamuuri, armastust ja seiklusi jutustab noorest naisest, kes avastab, et selleks et olla hea inimene, ei pea sugugi olema tubli t?druk. Elizabeth Gilbert T?drukute linn Originaali tiitel: Elizabeth Gilbert City of Girls Riverhead Books New York 2019 Kujundanud Britt Urbla Keller Toimetanud ja korrektuuri lugenud Valli Voor Copyright © 2019 by Elizabeth Gilbert © T?lge eesti keelde. Anne Kahk, 2020 ISBN 978-9985-3-4824-6 e-ISBN 9789985349120 Kirjastus Varrak Tallinn, 2020 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Margareta Cordile – mu silmadele, mu k?rvadele, mu armsale s?brale Sa v?id teha rumalusi, kuid tee neid siis andumusega. – Colette NEW YORK, APRILL 2010 Hiljaaegu sain ma kirja tema t?trelt. Angelalt. Olin aastate jooksul sageli Angelale m?elnud, kuid see oli alles kolmas kord, kui me mingilgi kombel kokku puutusime. Esimest korda kohtusime 1971. aastal, kui ma ?mblesin talle pulmakleiti. Teisel korral ta kirjutas mulle, kui teatas oma isa surmast. See oli 1977. aastal. N??d seisis kirjas v?rske uudis ta ema siitilmast lahkumise kohta. Ma ei oska arvata, kuidas pidanuksin Angela meelest sellele teatele reageerima. Ehk ootas ta, et see l??b mu r??past v?lja? Aga ei, ma ei kahtlusta teda pahatahtlikkuses. Angela ei ole selline. Ta on hea inimene. Ja mis veel t?htsam – ta on paeluv isiksus. Kummastavalt ?llatas mind hoopis seik, et Angela emal oli ?nnestunud nii kaua vastu pidada. Miskip?rast olin oletanud, et ta on juba aastaid surnud olnud. Paratamatult on ju suurem osa tema eakaaslasi meie keskelt lahkunud. (Kuigi miks peaks teiste pikaealisus mind h?mmastama, kui ma ise ripun elu k?ljes sama kangekaelselt nagu ripuvad vetikad paadip?hja all? Ning pole ma sugugi see muldvana mutike, kes tempokas New Yorgis ringi tuterdades n?ib elule jalgu j??vat – veel ei oleks ma mingi hinna eest n?us loobuma ei oma senisest elustiilist ega ka mitte kinnisvarast.) Aga k?ige tugevamalt raputas mind Angela kirja viimane lause. „Vivian,” kirjutas Angela, „mul tekkis ?ks m?te. Kas v?iksite n??d, kui mu ema on surnud, r??kida mulle pisut p?hjalikumalt, kes te tegelikult minu isa jaoks olite?” Et niimoodi siis. Kes ma olin tema isa jaoks? Ainult mees ise oleks saanud sellele vastata. Aga kuna tema polnud pidanud vajalikuks oma t?trele minust r??kida, ei saanud ka mina v?tta endale ?igust Angelale ?elda, kes ma tema isa jaoks olin. Kuid ma v?isin talle selgitada, kes oli see mees olnud minu jaoks. ESIMENE PEAT?KK 1940. aasta suvel, kui mina olin ?heksateist ja lootusetult loll, saatsid vanemad mu elama t?di Pegi juurde, kellele kuulus teater New Yorgi s?dalinnas. Veidi enne seda olin saanud sule sappa Vassari erakolled?ist, sest polnud eriti loengutes k?inud, mist?ttu p?rusin k?ikidel esimese aasta eksamitel. Ma polnud tegelikult nii loll, nagu v?iks arvata mu edasij?udmatuse p?hjal, kuid nagu selgus: tarkusest pole erilist tolku, kui sa ?ldse ei ?pi. Sellele ajale n??d tagasi m?eldes ei meenugi, millega ma tegelesin kogu selle aja, mis oleks pidanud kuluma teadmiste omandamisele, aga ennast tundes oskan oletada, et keskendusin eelk?ige oma v?limusele. (M?letan ?hmaselt, et p??dsin sel aastal omandada meisterlikkust sellise soengu seadmisel, mida kutsuti „tagurpidi koolutatud laineks”; minu jaoks oli see elut?htis oskus ja tehniliselt ?pris keerukas, kuigi samas ?ldse mitte Vassari stiil.) Ma ei leidnud Vassaris oma kohta, ehkki iga?he jaoks, kes v?hegi tahtnuks seal oma kohta leida, j?tkunuks v?imalusi k?ll ja veel. Kolled?is leidus isiksusi ja huvikaaslaste seltsinguid igale maitsele, mind aga ei t?mmanud mitte ?hegi poole, ka ei pidanud ma v?imalikuks, et m?ni seltskond v?iks mind omaks v?tta. Sel aastal kohtas Vassaris m?ssumeelseid poliitikahuvilisi, kes riietusid karmilt mustadesse viigip?kstesse ning erutusid revolutsioonilistest hoovustest rahvusvahelises elus, millestki, mis aga mind karvav?rdki ei huvitanud. (Ja ei huvita siiani. Siiski, toona j?id mulle silma need mustad p?ksid, mis tundusid olevat meelik?itvalt ?ikid, muidugi eeldusel, et taskud poleks pungitamiseni t?is topitud.) Vassari t?drukute hulgas oli ka uljaid akadeemiliste k?rguste poole p?rgijaid, kellest pidid saama arstid ja juristid, ning seda ajal, kui naine oli neis ameteis t?eline haruldus. Need t?drukud oleksid pidanud mind paeluma, kuid seda ei juhtunud. (Ma isegi ei suutnud neid ?ksteisest eristada. K?ik nad kandsid ?hesuguseid ilma kindla vormita villaseid seelikuid, mis olid justkui vanadest sviitritest kuidagi kokku klapitatud – see vaatepilt m?jus mulle masendavalt.) Mitte et Vassaris poleks ?ldse glamuuri leidunud. M?ned sentimentaalsed hirvesilmsed keskajakursuse tudengid olid p?ris pilkup??dvad, nagu ka enesekesksed pikajuukselised kunstij?ngrid ja k?rgest soost seltskonnat?hed, kes pro?ilis meenutasid Itaalia hurdakoera – aga mina ei s?brunenud neist kellegagi. P?hjus v?is peituda aimduses, et selles koolis olid k?ik minust targemad. (Seda ettekujutust ei saa kirjutada ?ksnes noorusele omase ebakindluse arvele – arvan endiselt, et seal olidki k?ik minust targemad.) Kui aus olla, siis ei saanud ma ?ldse aru, mis mul kolled?isse asja oli. Teadsin, et seda teed k?ia oli mulle m??ratud saatusest, kuid keegi polnud vaevunud mulle selle m?tet lahti seletama. P?ris v?ikesest peale oli mulle korrutatud, et kunagi l?hen Vassarisse, kuid misp?rast – see j?eti enda teada. Milleks see k?ik hea oli? Mida see t?psemalt mulle andma pidi? Miks ma pidin elama mingis ahtas tohletanud ?hikatoas ning veel koos mingi tulevase sotsiaalreformide eestv?itlejaga? ?le?ldse oli mul selleks ajaks ?ppimisest k?rini. Olin New Yorgi osariigi Troy linnas Emma Willardi t?tarlasteg?mnaasiumis niigi juba aastaid drilli saanud sealse hiilgava, ainult nais?petajatest koosneva pedagoogilise personali k?e all, k?ik puha m?ne Seven Sistersi kolled?i l?petanud – kas sellest siis ei piisanud? Olin veetnud suure osa oma elust – kaheteistk?mnendast eluaastast peale – internaatkoolides ning v?isin n??d tunda, et olen oma aja ?ra istunud, v?ib-olla oli see p?hjus, miks mul oli igasugusest ?ppimisest k?rini. Kui palju raamatuid peab ?ks inimene l?bi lugema, et viimaks usutaks – ta oskab t?esti lugeda? Ma tean juba, kes oli Karl Suur, nii et j?tke mind ?kskord ometi rahule – vaat selline oli toona mu seisukoht. Pealegi olin ma peaaegu kohe tolle ?nnetu Vassari-aasta alguses avastanud Poughkeepsies ?he baari, kus m??di odavat ?lut ning kus v?is hiliste ??tundideni elavas esituses d??ssi kuulata. Olin leidnud viisi, kuidas kooli kodukorra keelust hoolimata tolles baaris k?ia: selleks tuli ?likoolilinnakust salaja v?lja lipsata (mu geniaalne h?ppesk?imise plaan h?lmas lukustamata tualetiakent ja peidukohas ootavat jalgratast – v?ite ette kujutada, millist peavalu ma sellega internaadi valvurile valmistasin), muidugi oli siis j?rgmisel hommikul keeruline ladina keele k??ndeid meelde j?tta, sest enamasti oli mul pea pohmelusest paks. Oli muidki takistusi. N?iteks tahtsid suitsetamist k?ik need sigaretid. L?hidalt ?eldes: mul polnud aega. Nii juhtuski, et 362 helge m?istusega Vassari-t?druku edetabelis maandusin mina 361. kohale, mispeale mu isa ?udusega h??atas: „Taevas halasta, mida see viimase koha t?druk ometi tegi?” (Haigestus lastehalvatusse, nagu hiljem selgus – vaeseke.) Niisiis saadeti mind Vassarist minema – t?iesti ?iglaselt – ning paluti viisakalt mitte enam tagasi tulla. Ema ei teadnud, mida minuga peale hakata. Me polnud isegi parimatel p?evadel temaga kuigi l?hedased. Ta oli suur hobusehuviline, aga kuna mina polnud ei hobune ega ka hobustest vaimustuses, nappis meil ?hiseid jututeemasid. Ja n??d olin ma talle nii hirmsal kombel h?bi teinud, et ta suutis mind vaevu taluda. Erinevalt minust oli minu ema Vassaris kenasti hakkama saanud, t?nan k?simast. (1915. aasta lend. Ajalugu ja prantsuse keel.) Tema maine, nagu ka helded iga-aastased annetused olid taganud minu vastuv?tmise sellesse ihaldatud kolled?isse – ja mida tegin mina? Meie maja koridorides minust juhuslikult m??dudes noogutas ema mulle nagu elup?line diplomaat. Viisakalt, kuid k?lmalt. Ka isa ei teadnud, mida minuga peale hakata, kuid ta oli oma hematiidikaevandusega v?ga h?ivatud ning tal polnud nagunii kombeks t?tre probleemiga t?sisemalt tegeleda. Muidugi olin ma talle pettumuse valmistanud, kuid tal oli suuremaid muresid. Ta oli t??stur ja isolatsionist ehk Euroopa asjadesse sekkumise vastane, kuid just Euroopas tuure koguv s?jategevus pani teda kartma oma ?ri tuleviku p?rast. Ilmselt seet?ttu ei mahtunud talle muid m?tteid p?he. Mis puutus minu vanemasse venda Walterisse, siis tema tegi Princetonis mehetegusid ega raisanud aega minu peale m?tlemisele, ainult m??daminnes m?istis mu vastutustundetuse hukka. Walter ise ei k?itunud kunagi vastutustundetult. Internaatkoolis olid kaaslased teda nii k?rgelt hinnanud, et h??dsid teda – p?riselt, ma ei luiska – Suursaadikuks. N??d ?ppis ta inseneriks, sest tahtis hakata rajama sedasorti infrastruktuuri, millest oleks kasu kogu maailma inimestel. (Minu paturegistrisse v?ib lisada sellegi, et erinevalt vennast ei olnud mul aimu, mida s?na „infrastruktuur” ?ieti t?hendab.) Walteri ja minu vanusevahe oli k?ll v?ike, k?igest kaks aastat, kuid lapsep?lves me kuigi palju koos ei m?nginud. Mu vend j?ttis lapsikused juba ?heksa-aastaselt seljataha ning ilmselt kuulus sellesse kategooriasse ka v?ike ?de. Mul polnud oma venna elus kohta ja ma teadsin seda. Ka mu s?brad olid oma eluga edasi l?inud. Nad s?itsid ?ra, et p?henduda kolled?i?pingutele, asusid t??le, abiellusid, said t?iskasvanuks – tegid k?iki neid asju, mis ei pakkunud mulle huvi v?i mida ma ei m?istnud. Nii polnudki mul kedagi, kes oleks minust hoolinud v?i mind l?bustanud. Ma ainult igavlesin ja olesklesin. Igavus n?ris mind nagu n?lg. Paar esimest juunikuu n?dalat veetsin tennisepalli garaa?i seina vastu loopides ning samal ajal lakkamatult „Little Brown Jugi” vilistades, kuni l?puks sai vanematel minust villand ning nad kupatasid mu linna t?di juurde elama – ja t?epoolest, miks peaks seda neile siis pahaks panema? Nojah, nad oleksid ju v?inud karta, et New York teeb minust kommunisti v?i narkomaani, aga ?ksk?ik mis muu oli ometi parem kui j??dagi kuulma, kuidas t?tar elu l?puni tennisepalli vastu seina loobib. Vaat nii, Angela, sattusin ma suurlinna, ja sealt k?ik alguse saigi. Nad saatsid mu New Yorki rongiga – oli see vast ?ks ?ge rong! Empire State Express, Uticast New Yorki. S?ravate kroomitud detailidega s?iduvahend hukkal?inud t?tre mujale toimetamiseks. J?tsin ema ja isaga viisakalt h?vasti ning loovutasin pagasi punase m?tsiga pakikandjale, mis pani mu ennast t?htsana tundma. Istusin kogu reisi aja restoranvagunis, r??pasin linnasepiima, s?in suhkrusiirupis pirne, t?mbasin suitsu ja lehitsesin ajakirju. Teadsin k?ll, et olen pagendatud, aga … v?hemalt stiilselt! Angela, noil aegadel olid rongid nii oluliselt paremad! Luban selles kirjat??s siiski anda oma parima, et mitte t??tuseni jahvatada sellest, kuidas minu ajal oli k?ik palju etem. Nooruses k?is mulle endale alati n?rvidele, kui vanad inimesed seda tegid. (Keda see huvitab? Kellele see sinu kuldne noorus korda l?heb, vana latatara?) Tahan Teile kinnitada: ma annan endale aru, et paljud asjad ei olnud neljak?mnendatel paremad. N?iteks olid deodorandid ja ?hukonditsioneerid lootusetult mannetud, mille t?ttu inimesed haisesid jubedalt, eriti suvel, ja siis oli meil veel Hitler. Rongid olid siiski kahtlemata paremad kui praegu. Millal saite Teie viimati v?imaluse rongis linnasepiima juua ja sigaretti suitsetada? Astusin rongi peale, seljas s?rtsakas viskoossiidist kleidike: l?okesemuster sinisel p?hjal, kollasega kanditud kaelus, tagasihoidlikult kitsas seelikuosa ja puusade kohal s?gavad taskud. M?letan toda kleiti nii selgelt, sest esiteks ei unusta ma mitte kunagi, mis kellelgi seljas on olnud – mitte iial! –, ja teiseks olin ma selle ise ?mmelnud. Tulemusega v?is t?esti rahule j??da. Vaid poolde s??rde ulatuv seelikuosa oli ?irtivalt lendlev ja pilkup??dev. M?letan sedagi, kuidas ma ?mblesin ?lgadele topeltpat?okke, meeleheitlikus lootuses, et meenutan siis Joan Crawfordi –, kuigi ma ei saa p?ris kindlalt v?ita, et saavutasin soovitud efekti. V?ib arvata, et oma tagasihoidliku klo??k?bara ning emalt laenatud lihtsa fassongiga sinise ridik?liga (kus hoidsin kosmeetikavahendeid ja sigarette, ega seal muud vist olnudki) ei peetud mind siiski ?lmidiivaks, vaid ikka selleks, kes ma p?riselt olin: sugulasele k?lla s?itev ?heksateistk?mneaastane neitsi. Koos tolle ?heksateistk?mneaastase neitsiga reisis New Yorki kaks suurt kohvrit: ?ks sisaldas mu garderoobi, k?ik riideesemed hoolikalt siidpaberisse m?hitud; teine oli pungil kangaid, kaunistusi ja ?mblusvahendeid, et ma saaksin endale uusi r?ivaid ?mmelda. Veel oli mul kaasas toekasse kasti pakitud ?mblusmasin, raske ja kobakas monstrum, mida oli ebamugav transportida. Kuid see masin oli ?htaegu mu veider ja imeline hingesugulane, ilma temata ma elada ei osanud. Seega reisis ta koos minuga. Sellesamuse ?mblusmasina ja ?ldse k?ige eest, mis sellega seoses mu ellu tuli, olen t?nu v?lgu vanaema Morrisele, nii et r??gime n??d natuke temast. Lugedes s?na „vanaema”, v?ib Teie silme ette, Angela, ehk kerkida kujutluspilt kenast v?ikesest hallip?isest mutikesest. Selline polnud mu vanaema teps mitte. Ta oli pikka kasvu, kirgliku loomuga vananev kokott, kes oli juuksed punakaspruuniks v?rvinud ning liugles l?bi elu parf??mi- ja klat?ipilves, riides nagu tsirkuseetendus. Ta oli k?ige v?rvikam naine, kes kunagi on maa peal elanud – ja seda s?na „v?rvikas” igas m?ttes. Vanaema kandis v?rvikirevaid sametkleite, mille toone ei nimetanud ta kunagi lihtsalt roosaks, purpurpunaseks v?i siniseks, nagu ?tleksid tavalised, p?rsitud kujutlusv?imega inimesed, vaid palju peenemalt: ashes of rose, cordovan ja della Robbia. Ta k?rvad olid augustatud, kuigi toona polnud see korralike naiste hulgas ?ldse levinud, ning tal oli mitu toretsevat ehtekarpi t?is keesid, k?rvar?ngaid ja k?ev?rusid, kallid ja odavad ?hes sasipuntras. P?rastl?unaste v?ljas?itude puhuks oli tal ekstra selleks ?mmeldud autos?idukost??m ning ta k?barad olid nii suured, et teatris vajasid need eraldi istekohta. Ta armastas kassipoegi ja kataloogikosmeetikat, ahmis ajalehtedest sensatsioonilisi m?rvalugusid ning aeg-ajalt kirjutas romantilisi luuletusi. ?le k?ige armastas mu vanaema siiski k?ikv?imalikke etendusi. Ta vaatas ?ra k?ik n?idendid ja muud spektaaklid, mis meie linnast l?bi k?isid, jumaldas ka kino?lme. Mina olin siis sageli tema saatja, sest meil oli t?pselt sama maitse. (Meie vanaema Morrisega armastasime sedasorti lugusid, kus k?igepealt r??vib ?ks pahaendelist kaabut kandev ohtlik mees ?hulisse kleiti r??tatud s??tu neiukese ning olukord kisub j?rjest t?baramaks, kuid siis ilmub kusagilt ootamatult teine, j?uliselt otsusekindla l?uapartiiga vapper mees, kes loomulikult vaese t?druku h?dast v?lja p??stab.) ?tlematagi selge, et ma armastasin oma vanaema. ?lej??nud pereliikmed aga suhtusid temasse sootuks teisiti. Nimelt valmistas vanaema k?igile peale minu piinlikkust. K?ige enam oma miniale (minu emale), kes ise kohe kindlasti ei olnud kerglane inimene. Ema ei suutnud ilmaski j?tta vanaema Morrise peale nina kirtsutamata, ?kskord nimetas teda lausa „teismeikka kinni j??nud s?hmerdiseks”. Otse loomulikult ei kirjutanud mu ema romantilisi luuletusi. Vanaema Morris oli see, kes ?petas mu ?mblema. Vanaema ise oli meisterlik ?mblejanna. (Tema omakorda oli saanud ?petust oma vanaemalt, kellel oli ?nnestunud t?usta Walesi immigrandist toateenijast j?ukaks Ameerika prouaks suuresti just t?nu osavusele n?ela ja niidi kasutamisel – ja selleks, m?elda vaid, oli kulunud vaid ?ksainus p?lvkond.) Mu vanaema tahtis, et ka minust saaks ?mblemises osavn?pp. Kui me just ei istunud kooreveniseid s??es kinos ega lugenud teineteisele ette ajakirjast leitud lugusid orjaks m??dud valgenahalistest neidudest, pusisime temaga ?mblust??d teha. Ja see oli meil t?sine harrastus. Vanaema Morris ei kartnud n?uda minult t?iuslikkust. Ta tegi mulle ette k?mme pistet ja mina pidin tegema j?rgmised k?mme ning kui minu pisted polnud tema omadega samal tasemel, rebis ?mbluse lahti ning k?skis mul uuesti proovida. Ta ?petas mind k?sitlema isegi nii v?imatuid materjale nagu v?rk ja pits, kuni enam ei leidunudki riidesorti, mida ma oleksin pidanud liiga suureks v?ljakutseks. Ja siis veel l?iked! Ja pehme vooderdus! Ja kehasse t??tlemine! Juba kaheteistaastaselt oskasin ma valmis teha t?iesti korraliku korseti – vaalaluust ribidega ja puha –, olgu pealegi, et p?rast 1910. aastat ei kandnud neid enam keegi peale vanaema Morrise. Ta v?is ju ?mblusmasina taga minuga p?ris karm olla, kuid tema kamandamine ei ajanud mul karva turri. Vanaema kriitika torkas, aga ei haavanud. R?ivad olid minu jaoks piisavalt p?nevad, et muuta mind ?pihimuliseks, ning ma m?istsin, et vanaema eesm?rk oli mu oskuste lihvimine. Ta kiitis mind harva, kuid see kiitus l?ks mul otse s?rmedesse. Minust saigi niimoodi osavn?pp. Kui ma olin kolmteist, ostis vanaema Morris mulle ?mblusmasina, millel oli m??ratud kunagi tulevikus koos minuga rongis New Yorki r?nnata. Sile ja l?ikiv must Singer 201 vuristas v?imsalt nagu tank – sellega sai kas v?i nahka ?mmelda, ma oleksin v?inud n?iteks Bugatti istmed ?ra polsterdada! T?nase p?evani pole ma saanud paremat kingitust. Ma v?tsin oma Singeri kaasa, kui l?ksin elama internaati, kus see andis mulle k?rgeima staatuse k?igi nende privilegeeritud t?drukute seas, kes tahtsid h?sti riides k?ia, kuid ei osanud vajaduse korral oma r?ivaid ise kohendada. Kui siis Emma Willardi t?tarlastekoolis levisid kuuldused, et mulle ei k?i mitte ?kski ?mblust?? ?le j?u – mis oli sulat?si –, ilmusid kooli?ed sageli alandlikult mu ukse taha ning palusid mul kleiti taljest veidi laiemaks teha v?i k?risenud ?mbluse ?ra parandada, v?i toodi mulle vanemalt ?elt saadud eelmise hooaja pidukleit, et ma teeksin selle uue omaniku jaoks t?pselt parajaks. Ma veetsingi k?ik need aastad Singeri kohal kummargil nagu s?dur kuulipilduja taga, ja peab ?tlema – see tasus ?ra. Olin populaarne t?druk, mis ongi internaatkoolis k?ige olulisem. Vist ?ldse igal pool. Peaksin siinkohal lisama, et teine p?hjus, miks vanaema mu ?mblema ?petas, oli mu ebaharilik kehaehitus. Varasest lapsep?lvest peale olin ma alati olnud liiga pikk ja liiga k?hn. Murdeiga tuli ja l?ks, mina aga venisin aina pikemaks. Aastaid polnud mul ?ldse mingit b?sti, kaelast allpool oli vaid koht, kuhu rinnad v?iksid kasvada. Mul olid kriipsujuku k?ed ja jalad. Poest polnud v?imalik mulle normaalselt istuvaid r?ivaid osta ning nii tunduski m?istlikum need ise endale ?mmelda. Pealegi ?petas vanaema Morris, olgu ta kiidetud, mind valima selliseid tegumoode, mis mu pika kasvu heas m?ttes esile t?id, selmet lasta mul paista tsirkuseartistina, kes karkudel k?ndides trikke teeb. Kui see n??d k?las nii, justkui ma oleksin oma v?limuse suhtes kriitiline, siis j?i Teile vale mulje. See polnud muud kui mu v?limuse kirjeldus: ma olin lihtsalt pikk ja peenike. ?rge kartke, mul ei ole Teile jutustada t??tut lugu inetust pardipojast, kes linna j?udnult avastab, et on hoopis kaunis luik. Angela, ma olen alati ilus olnud. Enamgi veel, olen seda alati ka teadnud. K?llap oli see mu ilu, mis pani ?he mehe Empire State Expressi rongis mind ainiti vahtima, kui ma restoranvagunis oma linnasepiima j?in ja siirupipirne s?in. Viimaks tuli ta minu juurde ja k?sis, kas tohib mu suitsule tuld pakkuda. Selleks loa saanud, v?ttis mees istet ning hakkas minuga ?irtima. Olin k?ll t?helepanust meelitatud, kuid ei osanud vastu ?irtida. Nii ma siis vastasin mehe l?henemiskatsele sellega, et vahtisin aknast v?lja ja teesklesin, et olen s?gavalt m?tteisse vajunud. Kortsutasin kergelt kulmu, lootuses t?simeelset ja dramaatilist muljet j?tta, kuigi t?en?oliselt paistsin pigem l?hin?gelik ja segaduses. Vahejuhtum oleks v?inud kujuneda isegi veel tobedamaks, kui ma mitte ?ige varsti poleks s?venenud rongi aknaklaasilt peegelduva iseenda pildi uurimisse, mis andis mulle m?neks ajaks m?testatud tegevust. (Vabandust v?ga, Angela, aga omaenese v?limusest vaimustumine kuulub olulise osana noore ja ilusa t?druku argip?eva.) Isegi see kena v?limusega v??ras mees polnud minu jaoks pooltki nii huvitav kui mu enda kulmukaar. Lisaks iseenda osavuse imetlemisele – olin suutnud kulmukaared modelleerida sedav?rd ideaalseks, et tulemus m?jus mulle endalegi suisa lummavalt – sain testida just sel suvel harjutatud nippi, kuidas kergitada ainult ?ht kulmu korraga, nii nagu teeb Vivien Leigh ?lmis „Tuulest viidud”. Nagu v?ite arvata, n?udis nii keerulise oskuse omandamine t?sist keskendumist. Ning kui peegelpilt oli mu kord oma v?imusesse v?tnud, ei tajunud ma enam aja kulgu. Kui ma viimaks uuesti ringi vaatasin, l?henes rong juba Grand Central Stationi perroonile, mis t?hendas, et algamas oli minu uus elu ning kena v?limusega mees sinna enam ei kuulunud. Kuid ?rge muretsege, Angela, kenasid mehi jagus minu eluteele veel k?llaga. Ahjaa! Peaksin veel mainima – kui Teid j?i ehk painama m?te, mis sai ikkagi mu vanaema Morrisest –, et vanaema oli surnud aasta enne seda, kui mina New Yorgis rongilt maha astusin. Tema elutee j?udis l?pule 1939. aasta augustis, vaid m?ni n?dal enne minu ?pingute algust Vassari kolled?is. Vanaema surm ei tulnud kellelegi ?llatusena – oli ta ju aasta-aastalt ?ha p?duramaks j??nud –, kuid ikkagi m?jus see kaotus (oma parima s?bra, mentori ja usaldusaluse kaotus) mulle muserdavalt. Teate mis, Angela? See r?nk kaotus v?is koguni olla ?ks p?hjusi, miks ma oma esimesel ?likooliaastal t?iega l?bi p?rusin. V?ib-olla ma polnudki lootusetu puupea. V?ib-olla oli see ikka veel aeg, kui mu hinge ei mahtunud midagi peale kurbuse? Alles n??d Teile kirjutades tuli see v?imalus mulle p?he. Heldeke. M?nikord kulub uskumatult palju aega, enne kui suudad milleski selgusele j?uda. TEINE PEAT?KK Igatahes olin ma ?nnelikult New Yorki j?udnud, kuid tundsin end uude maailma sattunult nagu ?sja munast koorunud tibupoeg, kelle suledki pole veel j?udnud korralikult ?ra kuivada. T?di Peg pidi mulle Grand Centralisse vastu tulema. Mu vanemad olid seda maininud, kui ma hommikul Uticas rongi peale l?ksin, kuid see oli ka k?ik, mida teadsin. Mulle polnud ?eldud, kus t?pselt ma peaksin t?di ootama. Ka polnud ma saanud telefoninumbrit, kuhu ootamatuste korral helistada, isegi mitte aadressi, kuhu v?iksin omap?i minna, kui selgub, et t?di polegi mulle vastu tulnud. Pidin lihtsalt „kohtuma t?di Pegiga Grand Centralis”, ei midagi enamat. Nojah, Grand Central oli t?esti suurejooneline, nagu nimigi ?tles, kuid ?htlasi oli see suurep?rane paik selleks, et otsija ei leiaks otsitavat, ja nii pole midagi imestada, et ma jaama saabunult sealt t?di Pegi eest ei leidnud. Seisin terve igaviku perroonil oma pagasihunniku k?rval ning j?lgisin raudteejaama pulbitsevat elu, kuid mitte keegi selles rahvamassis ei meenutanud mulle Pegi. Mitte et ma poleks teadnud, milline Peg v?lja n?eb. Olin t?diga varem paaril korral kohtunud, kuigi tema ja mu isa polnud ?ldse l?hedased. (See on vist liiga leebelt ?eldud. Isa suhtus oma ?esse samasuguse hukkam?istuga nagu nende m?lema emasse. Juhtus keegi ?htus??gilauas Pegi nime mainima, norsatas isa p?lglikult ja kuulutas: „Kena k?ll – laias ilmas sihitult ringi hulkuda, ainult oma tujude j?rgi elada ning muudkui raha tuulde loopida!” Mispeale mina m?tlesin: aga see ju ongi kena …) Lapsep?lvest m?letan, et Peg oli vahel k?inud meie kui oma v?heste sugulaste juures j?ule veetmas, kuid seda oli juhtunud harva – enamasti oli ta ju oma teatritrupiga ringreisil. K?ige selgemalt m?letan Pegi tollest p?evast, kui mina olin ?ksteist ning t??asjus New Yorki s?itnud isa oli mu linna kaasa v?tnud. Tookord viis Peg mu Central Parki uisutama. Ja j?uluvanaga kohtuma. (Kuigi me m?lemad leidsime, et ma olin j?uluvanasse uskumiseks lootusetult vana, poleks ma mingil juhul tahtnud j??da ilma sellest elamusest, mis mind salamisi p?nevile ajas.) Veel k?isin ma t?diga Rootsi lauas serveeritud l?unat s??mas. See p?ev oli mu elu ?ks vaimustavamaid. Me ei j??nud k?ll toona linna ??bima, sest isa j?lestas ja umbusaldas New Yorki, aga v?ite mind uskuda: mina olin terve selle p?eva ?nne tipul. Leidsin, et mul on hiiglama vahva t?di. Ta kohtles mind nagu inimest, mitte nagu last, ja see on suur asi ?heteistaastase silmis, kes ei taha, et teda peetaks selleks, kes ta p?riselt on. M?ni aeg tagasi k?is t?di Peg mu kodulinnas vanaema Morrise ehk oma ema matusel. Ta istus matusetalituse ajal minu k?rval ning hoidis mu k?tt oma suures turvalises pihus. K?ehoidmine ?htaegu lohutas ja jahmatas mind (Te v?ib-olla panete seda imeks, aga meie peres polnud kombeks k?est kinni hoida). P?rast matust kallistas Peg mind tugevalt nagu metsat??line, mispeale vallandus mu silmist t?eline Niagara juga ning ma nutsin ta lausa m?rjaks. T?di l?hnas lavendliseebi, sigarettide ja d?inni j?rele. Ja mina rippusin tema k?ljes nagu k?ige kurvem koaala kunagi. Kahjuks ei saanud ma p?rast matust temaga enam koos olla. Peg pidi peaaegu kohe ?ra s?itma, tal oli vaja linnas ?ks n?idend lavale tuua. Tajusin siis, et olin endale h?bi teinud, kui tema najal ennast t?hjaks nutsin, olgu pealegi, et ta p??dis mind lohutada. Nii et ega ma teda eriti tundnudki. Kui j?rele m?elda, siis selle, mida ma ?heksateistaastaselt New Yorki saabudes oma t?di Pegi kohta ?ldse teadsin, saab kokku v?tta ?pris l?hidalt. Ma teadsin, et Pegile kuulub Lily Playhouse’i teater, mis asub kusagil Midtown Manhattanil. Ma teadsin, et teatrikarj??r polnud olnud tema lapsep?lveunistus, vaid teatrimaailma oli ta sattunud poolkogemata. Teadsin, et Peg oli koolituselt Punase Risti ?de – kummaline k?ll – ning pidanud esimese maailmas?ja ajal seda ametit Prantsusmaal. Teadsin sedagi, et mingil ajal oli Peg ise m?istnud, et haavatud s?durite ravimisest paremini kukub tal v?lja neile meelelahutuse korraldamine. Ta avastas endas kaasas?ndinud ande lavastada v?lilaatsarettide ja barakkide juures tujut?stvaid jante, mis olid odavad, v?rvikad ja naljakad ega n?udnud ?lem??ra suuri ettevalmistusi. S?da on k?ll hirmus, kuid see ?petab iga?hele midagi, ja minu t?di Pegile oli see ?petanud meelelahutuse lavaletoomist. Ma teadsin, et p?rast s?da oli Peg pikka aega Londonis elanud ja teatris t??tanud. Ta oli West Endis parasjagu ?he rev?? lavaletoomisega ametis olnud, kui tutvus oma tulevase abikaasa Billy Buelliga – kena v?limuse ja karismaatilise olekuga USA ohvitseriga, kes oli samuti otsustanud s?ja l?ppedes Londonisse j??da, et p?henduda seal teatrikarj??rile. Sarnaselt Pegiga oli ka Billy p?rit „teatud ringkonnast”. Vanaema Morrisel oli kombeks ?elda Buellide kohta, et nad on „ropult rikkad”. (Olin aastaid selle v?ljendi ?le pead murdnud: mida see t?psemalt t?hendas? Vanaema suhtus j?ukusse lugupidavalt – kui suured pidid olema summad, mida ta oleks pidanud lausa ropuks? Kui ma seda viimaks tema k?est otses?nu k?sisin, kuulsin vastuseks: „Kullake, nad on Newportist,” justkui see oleks ammendav selgitus.) Kuid Billy Buellil, olgu pealegi Newporti taustaga, oli Pegiga niipalju sarnast, et ka tema ei hoolinud sedasorti kultuursest seltskonnast, kuhu ta s?nni poolest kuulus. Koorekihi lihvitud kommetele ja vaoshoitusele eelistas temagi teatrimaailma higil?hna ja litris?delust. Pealegi oli ta parandamatu elumees. Talle meeldis „l?butseda”, nagu tavatses ?elda vanaema Morris – see k?las viisakamalt kui „juua, raha tuulde loopida ja naisi taga ajada”. Abiellu astunud, naasid Billy ja Peg Buell Ameerikasse. ?heskoos asutati r?ndteater. Suure osa kahek?mnendatest veetsidki nad oma v?ikese trupiga linnast linna r?nnates, p?lgamata ?ra ka k?ige kaugemaid kolkaid. Billy koostas rev??kavu, kus tal endal oli peaosa, Peg oli produtsent ja lavastaja. Kummalgi polnud ?lem??ra suuri ambitsioone. See oli lihtsalt ?ks tore ajaviide, mis vabastas nad vajadusest k?ituda vastutustundlikult – nii nagu teised, korralikud t?iskasvanud. Vaatamata sellele, et nad tegid praktiliselt k?ik edu saavutamise v?ltimiseks, hiilis edu neile m?rkamatult ligi ega lasknud end enam maha raputada. 1930. aastal, kui majanduslangus muudkui s?venes ning rahvas ootas hirmuga ?ha halvemaid uudiseid, said mu t?di ja tema mees kogemata maha t?elise hitiga. Billy kirjutas n?idendi „Tema uskumatu af??r”, mis oli nii lustakas ja lennukas, et publik v?ttis selle vaimustusega vastu. „Tema uskumatu af??r” oli muusikaline farss Briti aadlisoost j?uka pere t?trest, kes armub Ameerika elumehesse (keda otse loomulikult kehastas Billy Buell). N?idend polnud midagi enamat kui ainult kerge meelelahutus, just nagu teisedki nende lavastused, kuid selle menu ?letas k?ik ootused. Igal pool ?le USA koukisid masendusest v?sinud kaevurid ja farmerid p?ksitaskust v?lja oma viimased sendid, et minna vaatama „Tema uskumatut af??ri”, ning nii osutus see lihtsakoeline, ajuvaba n?idend t?eliseks kullaauguks. Lavastus tekitas suurt furoori, kohalikud lehed kiitsid selle ?les ning 1931. aastal t?id Billy ja Peg oma menut?ki New Yorki, kus see p?sis aasta otsa tunnustatud Broadway teatri m?ngukavas. 1932. aastal tegi MGM „Tema uskumatust af??rist” ?lmi, mille stsenaariumi kirjutas Billy, kuid ei esitanud enam peaosa. (Tema asemel pandi peaossa William Powell. Selleks ajaks oli Billy j?udnud ?ratundmisele, et kirjutada on lihtsam kui n?idelda. Stsenarist otsustab ise oma t??aja ?le, ei pea andma ennast publiku meelevalda ega taluma lavastaja kamandamist.) „Tema uskumatu af??ri” edu poegis terve pesakonna kuldseid j?rje?lme („Tema uskumatu lahutus”, „Tema uskumatu beebi”, „Tema uskumatu safari”), Hollywood vorpis neid veel paar aastat juurde teha. Kogu see „Uskumatu” vedamine t?i Billyle ja Pegile k?vasti sisse, kuid sai samas saatuslikuks nende abielule. Billy laskis Hollywoodil ennast ?ra v?rgutada ega p??rdunud enam koju tagasi. Peg otsustas r?ndteatriga l?pu teha ning osta „Uskumatu” autoritasu eest New Yorgis ?he suure vana lagunemisohus teatri, mis oleks p?riselt tema oma – Lily Playhouse’i. K?ik see juhtus 1935. aasta paiku. Billy ja Peg j?tsid abielu ametlikult lahutamata. Nende l?bisaamine paistis olevat endiselt s?bralik, kuid p?rast 1935. aastat ei saanud neid tegelikult enam abikaasadeks lugeda. Neil polnud ei ?hist kodu ega ?hist t??d ning Pegi algatusel hoidsid nad ka oma rahaasjad sestpeale lahus – mis t?hendas, et mu t?dil polnud enam juurdep??su tollele m??tilisele Newporti varandusele. (Vanaema Morris ei suutnud m?ista, kuidas v?is Peg Billy varandusest loobuda; varjamatu pettumusega m?rkis ta oma t?tre kohta: „Kahjuks pole Peg kunagi osanud raha v??riliselt hinnata.”) Mu vanaema oletas, et Pegi ja Billy abielu j?i lahutamata vaid seet?ttu, et m?lemad olid millegi sellisega tegelemiseks „liiga boheemlased”. Teine v?imalus: nad siiski armastasid veel teineteist. Kuid kahjuks eeldas armastuse p?simaj??mine seda, et abikaasad elaksid teineteisest v?imalikult kaugel, soovitatavalt eri maailmajagudes. („?ra naera midagi,” ?tles mu vanaema. „Nii m?nigi abielu ainult v?idaks sellest.”) Niipalju kui mina m?letasin, oli onu Billy kogu minu lapse- ja teismeliseea jooksul pildilt v?ljas olnud – algul seet?ttu, et ta tuuritas kusagil teatriga ringi, hiljem aga seep?rast, et oli asunud elama Californiasse. Ta oli kohe nii t?ielikult pildilt v?ljas, et ma polnudki teda kunagi kohanud. Minu jaoks oli Billy Buell pelgalt legend, mis koosnes juttudest ja fotodest. Aga kui glamuursed olid need jutud ja fotod! Meie vanaema Morrisega n?gime sageli Billy pilti Hollywoodi k?muajakirjades, lugesime tema kohta Walter Winchelli ja Louella Parsonsi klat?iveergudest. Meid valdas lausa eufooria, kui me n?iteks avastasime, et ta oli kutsutud Jeanette MacDonaldi ja Gene Raymondi pulma! Samas Varietys oli ka pilt, kus Billy seisis pulmapeol k?tkestava, ?rnroosasse pulmakleiti riietatud Jeanette MacDonaldi selja taga. Fotol vestles Billy Ginger Rogersi ja tema tollase abikaasa Lew Ayresiga. Vanaema osutas siis Billyle ja ?tles: „Siin ta meil on, r?ndab vallutusi tehes Ameerikas ringi, nii nagu alati. Ja vaata vaid, mismoodi Ginger talle naeratab! Mina Lew Ayresi asemel hoiaksin oma naisel n??d hoolega silma peal.” Uurisin siis fotot l?hemalt l?bi vanaema kalliskividega ehitud suurendusklaasi. N?gin ilusat blondi smokingus meest, kelle s?rmed puudutasid Ginger Rogersi k?sivart, ja t?epoolest, Ginger vaatas teda vaimustusest s?rades. Onu Billy oligi rohkem ?lmit?he moodi kui k?ik need teised mehed tema ?mber, kes olid p?riselt ?lmit?hed. Mind h?mmastas m?te, et see mees on abielus minu t?di Pegiga. Peg oli k?ll hiiglama vahva naine, kuid samas nii lootusetult kodukootud. Mida v?is selline mees temas k?ll omal ajal n?ha? Ma ei leidnud Pegi mitte kuskilt. Enam polnud m?tet loota, et keegi mulle perroonile vastu tuleb, sest olin juba kaua oodanud. J?tsin pagasi punase m?tsiga pakikandja hoolde ning tr?gisin Grand Centralis edasi-tagasi saaliva rahvahulga vahelt l?bi t?di otsima. V?iks ju arvata, et mulle tegi t?siselt muret v?ljavaade, et j??ngi ihu?ksi New Yorgi m??tu suurlinna ilma mingi plaani v?i julgustuseta, kuid millegip?rast see polnud nii. Olin kindel, et k?ik l?peb h?sti. (Kas see pole mitte privilegeeritud klassi tunnus: ?ks heades oludes ?les kasvanud noor daam ei oskagi n?ha muud v?imalust, kui et ?ige varsti tuleb keegi ikka teda h?dast v?lja aitama.) Ringirabelemisest viimaks v?sinud, istusin raudteejaama suures ootesaalis k?ige paremini n?htavale pingile ning j?in sinna lahendust ootama. Ja m?elda vaid – mind leitigi ?les! Minu p??stjaks osutus l?hikest kasvu, h?bedaste juustega, tagasihoidlikus hallis kost??mis naine, kes l?henes mulle nagu bernhardiin kadunud suusatajale – p?hendunud keskendumisega, mis k?neles kindlast kavatsusest ?lesleitu j?lle elule turgutada. ?ieti on „tagasihoidlik” lootusetult mannetu s?na, iseloomustamaks kost??mi, mida see naine kandis. Tegemist oli vormitu kahe n??bireaga riideesemega, mida rahvusvahelises mastaabis kasutatakse illusiooni loomiseks, nagu naisel ei oleks ei rinda, taljet ega puusi. Kahtlustasin kohe Suurbritannia importi. Kost??m oli lihtsalt jube. Veel kandis naine kobakaid madala kontsaga n??ritavaid poolsaapaid ja vanamoodsat rohelist keeduvillast k?barat, sellist, mida eelistavad orbudekodude juhatajad. Teadsin seda naiset??pi internaadip?evilt: ta meenutas mulle vanat?drukut, kes joob l?unas??gi juurde Ovaltine’i ja v?simuse peletamiseks kuristab soolveega kurku. Naine oli l?binisti t?helepandamatu ja seda koguni nimme. See neljakandiline matroon l?henes mulle kirgastunud missioonitundest aetuna, k?es jahmatavalt suur, ilustustega h?beraamis pilt. Ta puuris pilguga fotot ja seej?rel mind. „Kas teie olete Vivian Morris?” k?sis ta. Ontlik h??ldus reetis, et kaherealine jakk polnud ainus Briti import. Tunnistasin, et see ma olen. „Te olete kasvanud,” nentis naine. Sattusin segadusse: kas ma oleksin pidanud teda tundma? Olin ma temaga lapsep?lves kohtunud? Minu segadussesattumist adunud, n?itas v??ras naine mulle raamitud pilti, mis tal kaasas oli. N?gin oma ?llatuseks sellel mu enda perekonda umbes neli aastat tagasi. Pilt oli tehtud p?ris fotoateljees – ema oli tookord otsustanud, et me peaksime „kordki ametlikult j??dvustatud saama”. Fotol olid mu vanemad, vapralt talumas alandust, et peavad poseerima lihtlabasele fotograa?le. M?tliku n?oga vend Walter hoidis k?tt ema ?lal. Pildil oli ka veidi kiitsakam ja noorem variant minust, seljas oma vanuse kohta lapsik madrusekleit. „Mina olen Olive Thompson,” teatas naine h??lega, mis laskis arvata, et ta on harjunud asju teatavaks tegema. „Olen teie t?di sekret?r. Ta ise ei saanud tulla. T?na juhtus teatris midagi ootamatut. V?ike tulekahju. Ta saatis mind teile vastu. Vabandust, et pidite ootama. J?udsin siia juba mitu tundi tagasi, kuid mul polnud ?ratundmiseks midagi peale selle foto, nii et teie otsimisele kulus aega. Nagu n?ha.” Oleksin toona tahtnud naerda, nagu n??dki seda meenutades. Mulle tegi kangesti nalja juba ainu?ksi m?te, kuidas ?ks puine keskealine proua eksleb Grand Centrali raudteejaamas, kaasas hiiglama suur h?beraamis foto – millest v?is arvata, et see on kiiruga m?ne rikka inimese seinalt haaratud (seda see muide oligi) –, ja p?rnitseb v??raid n?gusid, et sobitada neid kokku ?he neli aastat varem pildistatud t?druku omaga. Kuidas sain mina teda mitte m?rgata? Olive Thompson seevastu ei n?inud olukorras midagi naljakat. Mulle oli m??ratud ?ige pea teada saada, et see oli talle t??piline. „Teie kohvrid,” j?tkas Olive. „Korjake kokku. Me v?tame takso ja kohemaid teatrisse. ?htune etendus on juba alanud. Tehke n??d kiiresti. Enam pole aega niisama passida.” Sammusin s?nakuulelikult ta j?rel nagu pardipoeg pardiema sabas. Ega j??nud ?ldse niisama passima. Imestasin endamisi: v?ike tulekahju? Kuid ei tihanud midagi t?psemalt p?rida. KOLMAS PEAT?KK V?imalus esimest korda New Yorki kolida tuleb ette vaid kord elus, Angela, ja see on p?ris suur asi. V?ib-olla ei k?tke see m?te Teie jaoks erilist romantikat, olete ju New Yorgis s?ndinud. V?ib-olla on meie v?rratu kodulinn Teie jaoks midagi endastm?istetavat. Aga v?ib-olla te armastate seda linna minust veel enamgi – l?hedases suhtes oleva inimese kombel, mida mina ei oska isegi ette kujutada. Igatahes olete ?nnega koos, et olete saanud siin ?les kasvada. Ja siiski – Teil pole avanenud kunagi v?imalust siia kolida, mis v??rib mu meelest kaastunnet. Olete ilma j??nud ?hest elu k?ige h?mmastavamast kogemusest. New York 1940. aastal! New York ei saa mitte kunagi enam selliseks, nagu ta oli siis. Ma k?ll ei taha teha maha k?iki neid teisi New Yorke enne ja p?rast aastat 1940. Ka neil on oma t?hendus. Kuid tegemist on suurlinnaga, mis s?nnib iga kord uuesti selle noore inimese silmade l?bi, kes satub siia esimest korda. Mist?ttu just see linn, just see paik – uueks loodud vaid minu pilgule vaadata – on lakanud n??dseks olemast. Ja siiski mu m?llu talletatud, seal igavesti s?ilitamiseks, justnagu paberilehtede vahele pressitud orhidee. See linn j??b alati minu t?iuslikuks New Yorgiks. Teil v?ib ju olla enda t?iuslik New York, nagu ka k?igil teistel on iseenda oma, kuid minu oma j??b aegade l?puni minu omaks. Grand Centrali jaamast Lily Playhouse’ini polnud kuigi pikk maa – me s?itsime p?iki l?bi kesklinna –, kuid taksojuht viis meid otse Manhattani s?damesse, t?pselt ?igesse kohta, et uustulnuk saaks aimu New Yorgi j?ulisest tuksest. Mul oli suurlinna saabumisest kananahk ihul, oleksin tahtnud n?ha k?ike korraga. Siis aga meenusid mulle head kombed ning ma p??dsin m?nda aega Olive’iga vestlust arendada. Nagu selgus, ei kuulunud Olive nende hulka, kes tunnevad vajadust sisustada oma aega verbaalsete harjutustega, ning tema eriskummalised vastused t?statasid minu jaoks ainult uusi k?simusi, mida ma siiski ei s?andanud esitada, sest aimasin, et ta v?ib-olla ei soovi teemat edasi arendada. „Kui kaua te olete mu t?di juures t??tanud?” k?sisin mina. „Sestsaadik, kui Mooses oli veel m?hkmetes.” Seedisin m?nda aega kuuldut. „Ja millised on teatris teie kohustused?” „P??da ?hust kinni k?ik, mis on alla kukkumas – enne kui need maha prantsatades katki l?hevad.” S?it j?tkus vaikuses, kuni ma ka seda enda jaoks lahti m?testasin. Katsetasin uuesti: „Mis sorti t?kki t?na teatris m?ngitakse?” „See on muusikal. Nimelt „Elu emaga”.” „Aa! Olen sellest kuulnud.” „Ei, ei ole. Te peate silmas „Elu isaga”. N?idendit, mis jooksis mullu Broadwayl. Meie t?kk on „Elu emaga”. Pealegi on see meie oma muusikal.” Arutlesin endamisi: on see ?ldse seaduslik? Kas t?esti on lubatud n?pata pealkiri suurelt Broadway hitilt, muuta ?ra ?ksainus s?na ja tuua lavale oma variant? (Vastus sellele k?simusele oli – v?hemalt 1940. aastal Lily Playhouse’is – aga muidugi.) P?risin edasi: „Mis siis, kui inimesed ostavad pileti teie etendusele eksikombel, sest loodavad n?ha „Elu isaga”?” Olive, tuimalt: „Just. Oleks see vast hirmus ?nnetus.” Olin hakanud end tundma noore, rumala ja t??tuna ning otsustasin vait j??da. V?isin n??d kogu ?lej??nud aja takso aknast v?lja vahtida. N?ha suurlinna vahelduvat pildigaleriid oligi piisavalt p?nev. Igast suunast hakkas mulle silma midagi jalustrabavat. Midtown Manhattan kauni suvep?eva hilis?htusel tunnil – seda ei ?leta miski. ?sja oli sadanud. Taevas oli purpurpunane, dramaatiline. Mu pilk tabas riivamisi pilvel?hkujate peegeldavaid klaaspindu, neoonsilte ja vihmast l?ikivat asfalti. Inimesed t?ttasid, tormasid, lonkisid ja komberdasid k?nniteedel. Kui me Times Square’ilt l?bi s?itsime, t?itis seda v?rviline tulemeri: kirev kaleidoskoop k?ige kuumematest uudistest ja k?rsitust reklaamist. Poodide read ja tantsusaalid, kus soovija sai endale pileti eest tantsupartneri, uhked kinod, kohvikud ja teatrid vihisesid m??da mu meeli lummates. P??rasime Forty-?rst Streetile, mis j??b Eight ja Ninth Avenue vahele. Ei olnud see mingi ilus t?nav siis ega ole seda t?nap?evalgi. Toona hakkasid mulle eelk?ige silma tulet?rjeredelite sasipuntrad t?htsamate hoonete tagak?lgedel, mis vaatasid fassaadiga Fortieth ja Forty-second Streetile. Aga seal, keset toda k?ike muud kui kaunist kvartalit, seisis Lily Playhouse oma kirkas reklaamis?ras, kutsudes publikut vaatama „Elu emaga”. Veel t?nagi n?en ma seda vaimusilmas enda ees. Lily oli ?ks v?ga suur hoonem?rakas, kujundatud stiilis, mida ma tagantj?rele oskan nimetada art nouveau’ks, kuid noil p?evil paistis see mulle pigem raskep?rane. Ja oh sa poiss, hoone vestib??l ei lasknud sisseastujal kindlasti kahelda, et ta on saabunud ?limalt t?htsasse paika. Seal oli k?ik v?imas ja tume: nikerdatud puit, laepaneelid, veripunased keraamilised plaadid ja t?eliselt vanad Ti?any lambid. Seinu kaunistasid tubakasuitsust plekilised maalid palja ?lakehaga n?m?dest, trallitamas koos saat?rite j?ukudega – ja jumala eest, ?ks n?m?dest oleks pidanud ometi ette vaatama, et mitte kogemata rasedaks j??da. Teistel freskodel maadlesid lihaselised mehed merekoletistega, s??remarjad heroiliselt pingul, m?judes pigem erootiliselt kui v?givaldselt. (Neid vaadates tekkis tunne, et musklimees tegelikult ei taha v?itjaks tulla, kui Te m?istate, mida ma silmas pean.) ?lej??nud piltidel r?selesid puuv?rades puun?m?d, kikkis rinnad ?ieli, ja puude alt l?bi voolavas j?es vallatlesid j?en?m?d, kes pritsisid vett ?ksteise paljaste tisside peale, n?od nalja t?is, nagu nad hakkaksid kohe-kohe Ameerika inglise keeles kahem?ttelisi ?lemeelikusi h??dma. Vestib??li sammastel looklesid kobaratest rasked viinapuuv??did, rippuba ja muidugi liiliad. K?ik kokku j?ttis mulje bordellist. Minu silmis oli see imeline. „Ma viin teid n??d etendust vaatama,” teatas Olive k?ekellale pilku heites, „mis hakkab just l?ppema, taevale t?nu.” Ta l?kkas lahti suured uksed, mis viisid teatrisaali. Pean kahetsusega m?rkima, et Olive Thompson sisenes oma t??kohta nagu keegi, kes parema meelega seal midagi ei puudutaks, mina seevastu olin lummatud. Teatri interj??r v?ttis t?epoolest ?hku ahmima, see meenutas tohutut kuldses valguses k?mblevat, vana ja kulunud ehtekarpi. Ahmisin pilguga k?ike: lohklikuks vajunud lavap?randat, eba?nnestunult paigutatud tooliridu parteris, rasket karmiinpunast eesriiet, kitsukest orkestriruumi, ?lekullatud lage ja pahaendeliselt s?tendavat kroonl?htrit, mida vaadates tuli v?gisi m?te: „Mis siis, kui kogu see kupatus sealt alla sajab …?” K?ik oli grandioosne, aga k?ik oli koost lagunemas. Lily t?i mulle meelde vanaema Morrise – mitte ainult seet?ttu, et vanaema oli jumaldanud just selliseid vanu toretsevaid saale, vaid ta oli ka ise olnud just samasugune: vana, liialdav ja uhke, uljalt ?lesl??dud oma ammu moest l?inud sametis. J?ime seisma tagaseina ??rde, kuigi vabu kohti oli piisavalt. Tegelikult paistiski, et laval on peaaegu sama palju inimesi kui publikus. Mina polnud ainus, kes seda t?siasja m?rkas. Olive luges vaatajad kiiresti ?le, t?mbas taskust v?ikese m?rkmiku, kirjutas arvu ?les ja ohkas. Kui n??d r??kida laval toimunust, siis see pani lausa pea ringi k?ima. Etendus oli ilmselgelt l?pufaasis, sest laval juhtus palju asju korraga. Taustal vihtus tantsida terve rivi neide ja noormehi, ehk oma tosina jagu, kes suud k?rvuni venitades ja h?peldes k?si-jalgu tolmuse laealuse poole sirutasid. Oleks v?inud arvata, et lava keskel palavikuliselt steppivad kena v?limusega noormees ja reibas t?tarlaps p??avad selle rabelemisega oma elu p??sta, ise samal ajal laulda r??kides, kuidas n??dsest saab k?ik olema lausa suurep?rane, sest, musike, me oleme nii armunud! Vasakul v?is n?ha show-tantsijannasid, kelle kost??mid ja liigutused j?id v?ga t?pselt ?ldtunnustatud siivsuse piirile, kuid nende panus teemaarendusse – mis see ka polnud – j?i pehmelt ?eldes arusaamatuks. Nende ?lesanne n?is olevat v?ljasirutatud k?tega ?he koha peal aeglaselt ringikeerutamine, et vaataja saaks v?imaluse imetleda amatsoonlike ?guuride v?lusid, kiirustamata ja iga k?lje pealt. Lava teises servas seisis hulgusekost??mis mees, kes ?ongleeris keeglikurikatega. Isegi ?naali kohta tundus stseen ?lipikk. Orkester m?rtsus, taustatantsijad loopisid muudkui jalga, refr??n kajas ?ha uuesti – hingematvalt ?nnelik paarike ei suutnud kohe kuidagi uskuda, kui v?rratu saab nende elu sestpeale olema –, show-tantsijannad demonstreerisid oma kehav?lusid, ?ongl??r higistas ja tegi, mis suutis, kuni ?ht?kki t?stsid lavalolijad orkestri k?igi pillide pr??gatuse saatel k?ed ?les, pro?ektori valgusvihk libises korraks ?le voogava k?temere ja etendus oligi l?ppenud! Aplaus. Mitte just tormiline k?teplagin. Rohkem nagu kerge vihmasabin. Olive ei plaksutanud kaasa. Mina plaksutasin viisakalt, kuigi see k?las saali t?hjas tagumises osas ?pris ?ksildaselt. Aplaus ei kestnud kaua. Artistide lavalt lahkudes ?hvardas saal juba p?ris vaikseks j??da, mis pole kunagi hea m?rk. Pealtvaatajad m??dusid meist s?nakuulelikus rivis nagu t??lised, kes vahetuse l?ppedes koju l?hevad, kusjuures seda nad olidki. „Mis te arvate, kas neile meeldis?” k?sisin Olive’i k?est. „Kellele?” „Publikule.” „Publikule?” Olive pilgutas silmi, nagu ta ise poleks selle peale tulnudki, et tunda huvi, mida publik etendusest arvab. Hetke k?simust kaalunud, vastas ta: „Te peaksite m?istma, Vivian, et meie publik ei tule Lilysse, aetuna r??msast elevusest, ega tunne lahkudes vaimustust saadud kunstielamusest.” J?reldasin tema toonist, et Olive’it selline asjade seis rahuldab v?i ta v?hemalt lepib olukorraga. „Tulge,” ?tles ta mulle. „Teie t?di on lava taga.” Ja nii me l?ksimegi lava taha keset seda l?rmakat, kaootilist rahmeldamist, mis v?tab maad vahetult p?rast etenduse l?ppu. K?ik olid kuhugi teel, k?ik h??dsid midagi, t?mbasid suitsu, koorisid kost??me seljast. Tantsutrupi liikmed l?itsid ?ksteise sigarette, show-tantsijannad harutasid peakaunistusi juuste k?ljest lahti. M?ned tunkedes mehed nihutasid dekoratsioone, kuid ei m?elnudki ennast t??ga higiseks ajada. Naerdi palju – valjusti, talitsematult –, kuid mitte kellegi nalja peale, vaid niisama, nagu meelelahutajatel kombeks, nad lihtsalt on sellised. Ja seal seisiski t?di Peg, nii pikk ja v?imas, k?es m?rkmealus. Ta oli lasknud oma hallisegused kastanpruunid juuksed kahetsusv??rselt l?hikeseks l?igata, selle eba?nnestunud soenguga meenutas ta pisut Eleanor Roosevelti, kuigi Pegil oli l?ug. Seljas oli tal pikk l?hekarva, diagonaalkoega seelik, sinine pluus oli aga kahtlaselt meestes?rgi moodi. Jalas olid tal sinised p?lvikud ja bee?id mokassiinid. Kui see k?lab nagu ajast ja arust komplekt, siis seda see oligi. Pegi riided olid juba toona vanamoodsad, oleksid vanamoodsad t?nap?eval ja j??vadki vanamoodsaks, kuni p?ike plahvatab. Polegi olemas inimest, kes n?eks kena v?lja l?hekarva seelikus, sinises meestes?rgis, p?lvikute ja mokassiinidega. Masendavat ?ldmuljet s?vendas veel asjaolu, et ta vestles parajasti kahe hingematvalt ilusa tantsijannaga. Lavagrimm andis neile kahele juurde ebamaist glamuuri ja nende juuksed olid l?ikivates lokkides pealaele kuhjatud. M?lemad kandsid kost??mi peal roosast siidist hommikumantlit ning see oli k?ige seksikamalt naiselik vaatepilt, mida minu silmad kunagi n?inud olid. ?ks neidudest oli blondiin – t?psemalt ?eldes plaatinablond –, ja tema ?guur oleks pannud Jean Harlow’ kadedas meeleheites hambaid kiristama. Teine oli kuum br?nett, kelle erakordne ilu oli mulle kohe silma hakanud, kui ma saali tagaseina ??rest laval toimuvat vaatasin. (Pole siiski vaja imestada, et ma nii kaugelt tema erakordse ilu ?ra n?gin – ka marslane oleks seda m?rganud, kui ta osanuks Marsilt ?igesse suunda vaadata!) „Vivvie!” h??dis Peg ja tema lai naeratus pani mu maailma s?rama. „Sa said hakkama, tirts!” Tirts! Mitte keegi polnud mind mitte kunagi tirtsuks kutsunud, mingil arusaamatul p?hjusel tekkis mul tahtmine s??sta t?di k?te vahele ja nutma puhkeda. Pealegi m?jus alati julgustavalt, kui keegi ?tles, et sa said hakkama – justkui oleksin saanud maha mingi v?git?kiga! Kuigi tegelikult piirdusid mu saavutused sellega, et k?igepealt visati mind v?lja kolled?ist, siis kupatati v?lja vanemate majast ning k?ige tipuks ?nnestus mul veel Grand Centralis ?ra kaduda. Igatahes oli t?di r??m minu n?gemise ?le palsam mu hingele. Tundsin, et olen teretulnud. Ja mitte ainult teretulnud, vaid lausa oodatud. „Sa kohtusid juba Olive’i, meie loomaaia valvuriga,” ?tles Peg. „Ja see on Gladys, meie tantsutrupi juht …” Plaatinablond naeratas, puhus n?rimiskummist mulli ja s?nas: „Kuidask?sik?ib?” „… ja tema on Celia Ray, ?ks meie show-tansijannadest.” Celia ulatas mulle oma haldjak?e ja lausus madala h??lega: „V?ga meeldiv. R??m kohtuda.” Celial oli erakordne h??l. Mitte ainult New Yorgi aktsendi p?rast – ta k?neles erilise kraapiva rinnah??lega. Minu ees seisis tantsijanna, kelle h??l t?i meelde Lucky Luciano. „Oled sa s??nud?” k?sis Peg. „Pigem vist n?ljane kui hunt?” „Ei,” vastasin. „Lausa n?ljane ma pole, see oleks liialdus. Kuigi korralik ?htueine on veel s??mata.” „L?hme siis v?lja s??ma. Tellime ?mbrit?ie h?id jooke ja r??gime, mis vahepeal juhtunud.” Olive segas vahele. „Peg, Viviani pagas ei ole veel ?les toodud. Tema kohvrid seisavad alles vestib??lis. Tal on pikk p?ev seljataga, ta tahab kindlasti end veidi v?rskendada. Ja ?ldse, me peame n??d trupile palka maksma.” „Las poisid toovad ta kompsud ?les,” teatas Peg. „Minu meelest n?eb t?druk veel piisavalt v?rske v?lja. Ja trupp ei vaja veel raha.” „Trupp vajab alati raha.” „K?ll me homme ?iendame,” ?hmas Peg ebam??raselt, mis Olive’it mitte p?rmugi ei rahuldanud. „Ma ei taha just n??d rahast r??kida. V?iksin praegu hobuse nahka panna ja mis veel hullem – olen janusse suremas. L?hme lihtsalt v?lja, eks ole?” See k?las, nagu Peg paluks Olive’ilt luba. „Mitte t?na ?htul, Peg,” tuli range vastus. „Liiga pikk p?ev. T?druk peab saama puhata ja ennast siin sisse seada. Bernadette j?ttis meile ?les pikkpoissi. Ma v?in v?ileibu juurde teha.” Peg vajus norgu, kuid virgus juba hetke p?rast. „L?hme siis pealegi ?les!” h??dis ta. „Tule, Vivvie! L?ki!” Nagu ma aja m??dudes aru sain, t?hendas t?di h??e „L?ki!” seda, et kutsutud on k?ik kuuldekaugusel viibijad. Peg liikus alati ringi suure saatjaskonnaga ega olnud seltskonna suhtes valiv. Seet?ttu tulid tol ?htul Lily Playhouse’i ?lakorruse eluruumidesse lisaks mulle, t?di Pegile ja tema sekret?rile Olive’ile ka need kaks showtantsijannat: Gladys ja Celia. Viimase hetke t?iendusena liitus meiega hajevil olekuga noormees, kes j?i Pegi v?rku teel teatri tagaukse poole. Tundsin temas ?ra etenduses osalenud tantsija. L?hedalt vaadates osutus ta umbes neljateistaastaseks noorukiks, kellele oleks ?ra kulunud ?ks korralik k?hut?is. „Roland, tule koos meiega ?les ?htust s??ma,” k?skis Peg. Nooruk l?i k?hklema. „Ah ei, pole vaja, Peg.” „?ra muretse, kullake, toitu on piisavalt. Bernadette tegi piraka pikkpoisi. J?tkub k?igile.” Kui paistis, et Olive kavatseb vastu vaielda, sisistas Peg ta vaikima. „Ah, Olive, ?ra n??d m?ngi guvernanti. Ma v?in oma portsu Ronaldiga pooleks teha. Tema peaks natuke juurde v?tma ja mina veidike maha v?tma – nii ongi parem. ?le?ldse, me p?sime praegu enam-v?hem vee peal, v?ime endale lubada paar n?ljast ?ra toita.” Me suundusime teatrihoone tagumisse ossa, kust viis lai trepp Lily ?lemistele korrustele. ?les ronides ei suutnud ma p??rata pilku kahelt show-tantsijannalt. Celialt ja Gladyselt. Ma polnud veel selliseid kaunitare n?inud. Olin ka internaadip?evil n?itlejahakatisi kohanud, kuid see oli hoopis midagi muud. Emma Willardi kooli n?iteringi t?drukud paistsid kuuluvat nende hulka, kes ei pese mitte kunagi juukseid, kannavad alati pakse musti v?imlemistrikoosid ning viimne kui ?ks kujutab ette, et m?ngib Medeiat – kogu aeg. Neid ma kohe ?ldse ei talunud. Seevastu Gladys ja Celia – nemad kuulusid hoopis teise kategooriasse. Nad esindasid justkui mingit teist liiki. Olin lummatud nende glamuurist, k?neviisist, meigist, sellest, kuidas nad oma siidi r??tatud taguotsa h??ritasid. Kusjuures Rolandi liigutused olid sama graatsilised. Temagi oli n?tke, kenitlev olevus. Ja kui kiire oli nende k?ne! Kui peibutavalt heitsid nad ?hku kuulujutukatkeid nagu v?rvilisi konfette. „Tal pole peale v?limuse midagi pakkuda!” teatas Gladys ilmselt m?ne tantsut?druku kohta. „Isegi mitte seda!” t?iendas Roland. „Tal on ju ainult jalad!” „Pole just palju!” m?rkis Gladys. „?heks hooajaks v?ib-olla piisab,” arvas Celia. „V?ib-olla.” „See tema kallim ei tee ka asja paremaks.” „See tainapea!” „Kulistab ainult ?ampust k?rist alla.” „Ta peaks poisi pikalt saatma!” „Ei ?tleks, et poiss on kirest n?rkemas!” „Kui kaua jaksab ?ks t?druk olla kinos kohan?itaja?” „Ja ometi on tal s?rmes p?ris kobe teemant.” „Millal ta ?kskord m?istuse p?he v?tab?” „Hangiks endale parem m?ne maakast dollarituulutaja.” Kes olid need inimesed, kellest nad r??kisid? Milline oli see elu, mida siin arutati? Ja kes oli too ?nnetu t?druk, keda trepi peal taga r??giti? Kuidas v?is ta loota saavutada midagi enamat kui seda on kinos kohan?itaja amet, kui ta m?istust p?he ei v?tnud? Kes talle ikkagi teemandi kinkis? Ja kes maksis kinni need ?ampused, mida k?rist alla kulistati? K?ik see huvitas mind! L?ks mulle korda! Ja kes, taeva p?ralt, on maakast dollarituulutaja? Ma polnud veel kunagi nii palavalt soovinud kuulda saada, mismoodi lugu l?peb, ehkki sellel lool polnud isegi s?ndmustikku, olid vaid nimeta tegelased, viited meeletutele tegudele ja aimdus ees ootavast krahhist. Mu s?da puperdas p?nevusest – nii nagu puperdaks Teilgi, kui oleksite t?hine ?heksateistaastane, kelle p?he pole veel kunagi t?siseid m?tteid eksinud. J?udsime h?maralt valgustatud trepimademele, Peg keeras ukse lukust lahti ja laskis meid sisse. „Tere tulemast koju, tirts,” soovis Peg. Minu t?di maailmas kujutas „kodu” endast Lily Playhouse’i kolmandat ja neljandat korrust. Seal asusid eluruumid. Nagu hiljem selgus, kasutati hoone teist korrust kontorina. Esimene korrus oli muidugi teatri p?ralt, nagu ma juba kirjeldasin. Aga kolmas ja neljas olid kodu ning sinna me n??d saabusime. N?gin kohe ?ra, et Pegil pole sisekujunduse peale erilist annet. Tema maitse (kui seda s?na siin ?ldse kasutada) t??ris teda raskep?rase, moest l?inud antiigi ja eri komplektidest p?rit toolide poole; ?ldmulje viitas vaid otsustusv?imetusele esemete kokkusobitamisel. Panin veel t?hele, et Pegi seintel rippusid samasugused tumedad ja masendavad maalid nagu mu vanematekodus (ilmselt samade sugulaste p?randus). Puha pleekinud hobusepildid ja eakate tusase ilmega kveekerite portreed. Mulle hakkas silma vana h?be ja vanaaegne portselan, seda oli rohkelt igal pool – k??nlajalad ja teeserviisid ja muu taoline –, osa sellest v?is olla p?ris hinnaline, aga mine sa tea. Paistis, et neid esemeid ei kasutatud ega peetud oluliseks. (Samas leidus igal horisontaalsel pinnal tuhatoose, mis ilmselgelt olid kasutuses ja omanikule olulised.) Ma ei taha v?ita, nagu oleksid eluruumid olnud mingi seapesa. Toad polnud r?pased, lihtsalt k?ik oli kuidagi hoolimatult juhuslik. M?rkasin silmanurgast s??gisaali – ?igemini ruumi, mida igas teises kodus oleks kasutatud s??gisaalina –, siin aga sai einestamise asemel hoopis lauatennist m?ngida. K?ige tipuks paiknes m?ngulaud otse madalal rippuva kroonl?htri all, mis pidi palli p?rgatamise v?gagi keeruliseks tegema. Maandusime elutoas, mis oleks v?inud olla meeldivalt avar, kui sinna poleks olnud kuhjatud arutul hulgal m??blit ega toodud lisaks veel tiibklaverit, et l?kata see lugupidamatult vastu seina. „Kes vajab janu kustutamiseks midagi pudelist ja kannust?” h??dis Peg nurgas asuva baari poole loovides. „Martiinit? On soovijaid? Teen k?igile?” Soovijad ei j?tnud kahtlust: jah! K?igile! Oli siiski ?ks erand. Olive l?kkas pakkumise tagasi ning j?lgis Pegi tegevust kulmu kortsutades. V?inuks arvata, et Olive arvutab peast iga martiini maksumust poolepennise t?psusega – mida ta t?en?oliselt tegigi. T?di ulatas mulle martiiniklaasi nii endastm?istetavalt, nagu me oleksime juba ammu temaga koos tipsutama hakanud. Olin sellest vaimustuses. Tundsin end j?rsku nii t?iskasvanuna. Mu vanemad tarbisid alkoholi (muidugi m?ista, nad olid ju valged anglosaksi protestandid), kuid mitte kunagi koos minuga. Olin alati sunnitud salaja pudelit kummutama. Paistis, et mitte enam. Terviseks! „Ma n?itan teile n??d teie eluruume,” ?tles Olive. Pegi sekret?r juhatas mulle teed l?bi j?neseurgu meenutava koridori ning l?kkas lahti selle l?pus asuva ukse. Ta ?tles: „See on teie onu Billy korter. Peg soovib, et te hakkaksite siin elama.” Olin ?llatunud. „Onu Billyl on siin korter?” Olive ohkas. „Teie t?di hoiab tema jaoks neid ruume, et tal oleks koht, kus peatuda, kui ta peaks l?bis?idul ??maja vajama, mis k?neleb kustumatust kiindumusest, mida Peg oma abikaasa vastu tunneb.” Ma vist ei kujutanud ainult ette, et Olive’i suust k?lasid s?nad „kustumatu kiindumus” rohkem nagu „krooniline l??ve”. Igatahes olgu t?di Peg t?natud, sest Billy korter oli taevalik. Need ruumid ei olnud eelmiste kombel asju t?is topitud, kaugeltki mitte. Oh ei, siin oli stiili. V?ikeses elutoas olid kamin ja peen must lakitud kirjutuslaud, millel seisis kirjutusmasin. Magamistoa aknad avanesid Forty-?rst Streetile, kena kaheinimesevoodi tumedat puitu kaunistas kroom. P?randat kattis t?iuslik valge vaip. Ma polnud veel kunagi seisnud valge vaiba peal. Magamistoast p??ses avarasse riietustuppa, mille ?ht seina kattis kroomitud raamis peegel; kiiskavvalge kapikomplekt ei sisaldanud ainsatki riideeset. Riietusruumi nurka oli paigutatud v?ike kraanikauss. K?ik s?ras puhtusest. „Teil pole siin kahjuks oma vanni,” m?rkis Olive samal ajal, kui tunkedes mehed mu kohvrid ja ?mblusmasina riietusruumi tassisid. „?le koridori asub ?hine vannituba. Jagate seda Celiaga, kes elab ajutiselt Lilys. Teises tiivas on h?rra Herbert ja Benjamin. Neil on kahe peale omaette vannituba.” Mul polnud aimugi, kes on h?rra Herbert ja Benjamin, kuid oletasin, et saan selle peatselt teada. „Olive, kas Billy siis ei vaja ise oma korterit?” „Vaevalt k?ll.” „Olete p?ris kindel? Kui tal ikkagi peaks neid tube vaja minema, siis ma loomulikult l?hen kuhugi mujale. Tahtsin ?elda, et ma ei pea ju elama nii uhketes ruumides nagu need siin …” Ma valetasin. Vajasin ja himustasin seda v?ikest korterit kogu s?damest, olin m?ttes selle juba enda omaks kuulutanud. Otsustasin, et see ongi koht, kus minust saab ?ks m?rkimisv??rne tegelane. „Vivian, teie onu pole juba ?le nelja aasta New Yorgis k?inud,” teatas Olive ning vaatas mind oma erilise pilguga, mis j?ttis mulje, justkui ta loeks mu m?tteid, nii nagu uudistelugeja loeb tekstimasinast s?nu. „?tleksin, et te v?ite siin p?ris julgelt oma laagri ?les l??a.” Oo, milline ?nn! Pakkisin lahti m?ned h?davajalikud asjad, pesin silmn?o puhtaks, puuderdasin nina ja t?mbasin kammiga l?bi juuste. Ja siis ruttu tagasi suurde, tuubil t?is elutuppa, kogu selle kola ja l?rmi keskele. Tagasi Pegi maailma, mis oli nii uudne ja l?rmakas. Olive l?ks k??ki ja naasis alam??dulise pikkpoisiga, mis lebas armetutel salatilehtedel. Nagu ta oli hoiatanud, ei j?tkunud sellest kogu seltskonnale. Kuid Olive k?is veel korra ?ra, et tuua lisaks k?lmi lihal?ike ja leiba. Ta oli leidnud ka pooliku kana, millel oli luude k?ljes liha kaunis kasinalt, taldrikut?ie marineeritud aedvilju ja paar karbit?it k?lma Hiina t?navatoitu. Panin t?hele, et keegi oli avanud akna ja l?litanud sisse v?ikese ventilaatori, mis teps mitte ei suutnud l?mbet suvekuuma v?lja tuulutada. „Lapsukesed, hakake s??ma,” k?skis Peg. „V?tke nii palju, kui tahate.” Gladys ja Roland kargasid pikkpoisi kallale nagu p?ev otsa p?ldu k?ndnud sulased. Mina maitsesin pisut chop suey’d. Celia ei puudutanud toitu, ainult k?sitses oma martiiniklaasi ja sigaretti liigutustega, mis suurelise elegantsi poolest ?letasid k?ik senin?htu. „Kuidas etenduse algus ?nnestus?” tahtis Olive teada. „Ma j?udsin alles ?naali ajaks.” „Nojah, mitte p?ris „Kuningas Leari” tasemel,” vastas Peg. „Kuigi puudu j?i vaid k??nev?rra.” Olive’i n?gu t?mbus veelgi enam pilve. „Kuidas nii? Mis juhtus?” „Otseselt mitte midagi,” j?tkas Peg. „See on ju ?ldse ?ks mannetu t?kk, mis ei v??ri taganutmist. On olnud mannetu algusest peale. V?hemalt ei saanud publiku seas keegi j??vat traumat. K?ik lahkusid ilma k?rvalise abita, omal kahel jalal. Ja ?ldse, j?rgmisest n?dalast toome v?lja uue t?ki, milleks enam olnu p?rast muretseda.” „Ja kui palju kassat tuli? P?evase etenduse eest, ma m?tlen?” „Mida v?hem me neist asjadest r??gime, seda parem,” kuulutas Peg. „Kui palju ikkagi kassasse raha laekus, Peg?” „Olive, ?ra esita mulle k?simusi, mille vastust sa kuulda ei taha.” „Ma siiski pean seda teadma. Me ei saa lubada endale nii kesist saalit?it nagu t?na.” „Oo, kuidas mulle meeldib kuulda sind k?nelemas saalit?itest! Kui t?psem olla, siis p?evasel etendusel oli h?ivatud 47 istekohta.” „Peg! Sellest ei piisa!” „?ra kurvasta, Olive. Ei maksa unustada, et suvel k?ib meil ikka v?hem rahvast. Publikuga on lood nagu nad on. Kui me tahaksime meelitada kokku terveid horde, ei lavastaks me n?idendeid, vaid korraldaksime pesapalliturniire. V?i investeeriksime ?hujahutuss?steemi. Keskendame n??d parem t?helepanu oma L?unamere-lavastusele, et see oleks j?rgmisel n?dalal lavak?ps. Tantsijad v?iksid homme hommikul harjutama hakata, siis on nad teisip?evaks vormis.” „Homme hommikul ei saa,” teatas Olive. „??risin lava v?lja laste tantsustuudiole.” „Tubli oled. Majanduslikult m?tlev, nagu alati, vana semu. Olgu siis homme p?rastl?unal.” „Mitte ka homme p?rastl?unal. Siis on lava ujumiskooli k?sutuses.” See pani Pegi ?hku ahmima. „Ujumiskooli? Kas ma kuulsin valesti?” „Linnavalitsuse rahastatud ettev?tmine. Nad tahavad selle piirkonna lapsed ujuma ?petada.” „Ujuma? Olive, kas nad kavatsevad meie lava ?le ujutada?” „Muidugi mitte. Seda nimetatakse kuivamaatreeninguks. Selleks pole vett vajagi.” „Tahad vist ?elda, et nad ?petavad ujumise teooriat?” „Enam-v?hem. Ujumise aluseid. Kasutavad selleks toole. Ja linn maksab kinni.” „Heakene k?ll, Olive. Teeme siis nii, et sa annad Gladysele teada aja, milleks sa pole meie lava laste tantsustuudiole v?i ujumise kuivale trennile v?lja ??rinud, et Gladys teaks, millal ta v?ib l?puks hakata L?unamere tantse seadma!” „Esmasp?eva p?rastl?unal,” vastas Olive. „Esmasp?eva p?rastl?unal!” h?ikas Peg show-tantsijannale. „Kas kuulsid? Sa ju saad k?ik esmasp?eva p?rastl?unaks kokku aetud?” „Mulle nagunii ei meeldi p?ris hommikul trenni teha,” teatas Gladys, mis minu meelest ei k?lanud nagu kinnitus. „See ei tohiks olla kuigi keeruline, Gladdy,” j?tkas Peg. „Rev?? tuleb selline ?huline. Nuputa midagi v?lja, sa ju oskad.” „Mina tahan ka L?unamere-lavastuses kaasa teha!” palus Roland. „K?ik tahavad L?unameres kaasa teha,” nentis Peg. „Vaata, Viv-vie, lapsukesed armastavad neid eksootilisi rahvusvahelisi teemasid. Nad on v?lutud kost??midest. Juba ainu?ksi sel aastal on meil olnud indiaaniteema, Hiina neitsi lugu ja siis veel Hispaania tantsijannaga t?kk. Mineval aastal katsetasime eskimo armuromaaniga, kuid see kukkus l?bi. Kost??mid ei toiminud, et mitte ?elda enamat. Karusnahad, m?istad isegi. Rasked. Ja laulud polnud ka meie parim toodang. Kasutasime nii mitmes kohas „j??” ja „h??” riimi, et endalgi hakkas s?da l?ikima.” „Roland, sa v?iksid L?unamere-loos olla ?ks hula-hula-t?drukutest,” ?tles Gladys ja puhkes naerma. „No ma olen selleks igatahes piisavalt ilus!” h??dis poiss kelmikalt poseerides. „Seda kindlasti,” kiitis Gladys. „Ja lisaks oled sa veel nii haprake, et ?hel p?eval viib tuul su minema. Ma pean alati hoolega vaatama, et ei s?tiks sind laval enda k?rvale seisma. Sest sinu k?rval paistan mina vist heas toitumuses lehmana.” „V?ib-olla sellep?rast, Gladys, et sa oled viimasel ajal juurde v?tnud,” m?rkis Olive. „Peaksid j?lgima, mida suhu paned, muidu sa ei mahu varsti enam oma kost??mide sisse.” „Sellel, mida inimene s??b, pole tema ?guuriga ?ldse mingit pistmist!” vaidles Gladys vastu ja k??nitas pikkpoisist veel ?ht t?kki v?tma. „Ma ajakirjast lugesin. Loeb hoopis see, kui palju sa kohvi jood.” „Sina jood natuke liiga palju kanget kraami,” h?ikas Roland. „See hakkab sulle kohe p?he!” „Muidugi see hakkab mulle p?he!” m??nis Gladys. „Seda teavad minu kohta k?ik. Aga tead mis: mu armuelu oleks palju vaesem, kui ma nii kergesti jokki ei j??ks!” „Viska mulle korraks huulepulka, Celia,” ?tles Gladys teisele showtantsijannale, kes v?ttis selle vaikides oma siidr?? taskust ja ulatas k?sijale. Gladys v?rvis huuled k?ige r?igemat punast tooni, mida minu silmad kunagi n?inud olid, ja suudles Rolandit m?lemale p?sele, kuhu j?i maha suur, kiiskav musij?lg. „Vaat nii, Roland. N??d sa oledki k?ige ilusam t?druk selles toas!” Rolandit ei paistnud teiste aasimine h?irivat. Tal oli portselannuku n?gu ning minu asjatundlik pilk tabas ?ra, et ta t?en?oliselt kitkub kulme. Mind vapustas, et poiss isegi ei p??a rohkem mehe moodi olla. R??kides vehkis ta k?tega nagu neiuke oma esimesel ballil. Ta ei p?hkinud punaseid huulej?lgi oma p?skedelt maha! V?inuks suisa arvata, et poiss tahabki n?ha v?lja nagu t?druk! (Loodan, et Te n??d valesti aru ei saanud, Angela: selleks ajaks polnud ma omasooiharate inimestega eriti kokku puutunud. V?hemalt mitte geidega. Samas kui lesbisid olin ma siiski kohanud – neid k?ll. Veetsin ju ikkagi terve aasta Vassaris. Isegi mina polnud nooruses nii taipamatu.) Peg p??ras oma t?helepanu n??d minule. „Aga kuule! Vivian Louise Morris! Millega sina kavatsed tegelema hakata, n??d kui oled siia meie juurde New Yorki maandunud?” Ah et millega ma kavatsesin tegeleda? Eks ikka sellega siin! Tahtsin koos show-t?drukutega martiinit juua, p??da kinni teaberaasukesi Broadway artistide elust ning kuulata hoomamatult pealt t?hja juttu poistest, kes n?evad v?lja nagu t?drukud! Tahtsin kikitada k?rvu, kui minu kuuldes r??giti kellegi armuelust! Muidugi ei v?inud ma seda v?lja ?telda. Teatasin hoopis kirka pilguga: „Ma soovin k?igepealt veidi ringi vaadata! Siin nii-?elda sisse elada!” Nad k?ik j?id mulle otsa vaatama. Justkui ootaksid veel midagi. Huvitav, mida? „Ma ei oska ju suurlinnas ringigi liikuda. Oht ?ra eksida on esialgu mu suurim mure,” lisasin, kuigi tundsin, et teen ennast narriks. Vastuseks mu mannetule ettek??ndele laiselda haaras t?di Peg laualt pabersalvr?tiku, kuhu ta kritseldas kiiruga Manhattani kaardi. Kuidas ma kahetsen, Angela, et ma seda kaarti alles ei hoidnud. See oli k?ige liigutavam skeem, mida v?ib ?ldse ette kujutada: saar nagu suur k?ver porgand, keskel tume nelinurk, mis pidi kujutama Central Parki; Hudsoni ja East Riveri ebam??rased lainelised jooned; saare all??res dollarim?rk t?histamas Wall Streeti asukohta; Harlemi kohal saare tipus noodiv?ti ja k?ige keskel s?rav t?ht seal, kus asusime meie – p?ris Times Square’i l?hedal. Maailma keskpunktis! Bingo! „Vaat nii,” leidis Peg, „n??d sa oskad siin ringi liikuda k?ll. ?ra eksida on v?imatu, tirts. Vaatad t?navasilte. K?ik on ju nummerdatud, pole midagi lihtsamat. Ainult pea meeles: Manhattan asub saarel. Inimesed kipuvad seda unustama. Kui k?nnid ?hes suunas liiga pikalt, tuleb vesi l?puks vastu. Kui sulle j?gi vastu tuleb, keerad aga otsa ringi ja v?tad uue suuna. K?ll sa ?ra ?pid. Isegi sinust rumalamad on meie linna l?puks selgeks saanud.” „Isegi Gladys oskab siin ringi liikuda,” lisas Roland. „Vaata ette, p?iksekiir,” hoiatas Gladys. „Ma olen siin s?ndinud.” „Ait?h!” t?nasin ja torkasin salvr?ti taskusse. „Ja kui teatris on vaja midagi teha, siis mina v?in ju aidata.” „Sa oled valmis abistama?” Pegi paistis see ?llatavat. Ilmselt polnud tal minu suhtes kuigi suuri ootusi. Taevake, mida olid mu vanemad talle r??kinud? „Sa v?id siis teha midagi Olive’i juures kontoris, kui sind sellised asjad t?mbavad. Mingit kontorit??d v?i nii.” Olive v?patas seda ettepanekut kuuldes ja kardan, et mina tegin sama. Tahtsin temaga koos kontoris toimetada just samapalju, kui tema soovis mind endale abiliseks. „V?i istud piletikassas,” j?tkas Peg. „M??d etendustele pileteid. Sa pole ju ?ldse musikaalne, ega ju? See h?mmastaks mind v?ga, kui oleksid. Meie suguv?sas pole keegi musikaalne.” „Ma oskan ?mmelda,” m?rkisin. Laususin need s?nad vist v?ga vaikselt, sest keegi poleks neid justkui kuulnudki. Olive’il oli ettepanek: „Peg, sa v?iksid panna Viviani Katharine Gibbsi kooli masinakirja ?ppima.” Peg, Gladys ja Celia oietasid kooris. „Olive muud ei teegi, kui p??ab sokutada meid k?iki Katharine Gibbsi kooli masinakirja ?ppima,” selgitas Gladys. Ta v?ristas dramaatiliselt ?lgu – v?inuks arvata, et masinakirja ?ppimine on umbes sama hirmus katsumus kui rahnude purustamine s?javangide laagris. „Katharine Gibbsi koolist saab noor neiu oskused, mis tagavad talle ameti,” kuulutas Olive. „Noor neiu peaks ometi suutma endale leiba teenida.” „Mina ei oska masinakirja ja ometi on mul amet!” h??dis Gladys. „Ei noh, ma juba teenin endale leiba! Siin, teie juures!” Olive t?ttas parandama: „Show-tantsijanna ei ole p?riselt ametis, Gladys. Ta saab vaid aeg-ajalt t??d. Need on kaks eri asja. See sinu amet pole kuigi kindel. Seevastu sekret?r leiab alati t??koha.” „Ma pole ainult show-tantsijanna,” vaidles Gladys haavatud uhkusega vastu. „Ma olen tantsujuht. Ja tantsujuht saab iga kell t??d. ?le?ldse, kui n?pud p?hjas, v?ib ju mehele minna.” „?ra sina, tirts, mitte kunagi masinakirja selgeks ?pi,” hoiatas Peg. „Aga kui ikkagi ?pid, siis ?ra seda v?hemalt avalikult tunnista, sest muidu j??d elu l?puni masinal tippima. Kiirkirjast hoia samuti eemale. See oleks sinu l?pp. Kui naisele on kord kiirkirjalehed pihku pistetud, ei saa ta neist enam kunagi lahti.” Ootamatult avas suu ingellikult ilus olevus toa kaugemas nurgas, tegi seda esimest korda p?rast trepist ?les tulekut. „Sa vist ?tlesid, et oskad ?mmelda?” k?sis Celia. J?lle jahmatas mind tema madal kare h??l. Pealegi oli ta oma pilgu n??d mulle suunanud, mis tekitas pisut k?hedust. Ei tahaks k?ll s?naga „k?rvetav” ?le pingutada, kuid Celiast r??kides ei saa sellest ?le ega ?mber: tema pilk t?epoolest k?rvetas, isegi kui tal polnud kavatsust kedagi k?rvetada. Minul hakkas Celia pilgu all nii ebamugavalt palav, et pidasin paremaks p?gusalt noogutada ning suunata vastuse ohutuse m?ttes Pegile. „Jah. Ma oskan ?mmelda. Vanaema Morris ?petas.” „Mis sorti asju sa ?mbled?” tahtis Celia teada. „No n?iteks ?mblesin ise selle kleidi.” Gladys karjatas: „Sa ?mblesid ise selle kleidi?” Gladys ja Roland s??stsid paigalt – nii nagu seda olid varemgi teinud k?ik need t?drukud, kes avastasid, et ma kannan enda ?mmeldud kleiti. J?rgmisel hetkel n?ppisid nad kangast nagu kaks kaunist p?rdikut. „See on sinu tehtud?” uuris Gladys. „Isegi kaunistused?” p?ris Roland. Oleksin tahtnud vastata: „See pole veel midagi!” Sest t?esti, minu oskusi arvestades polnud see v?ike kleidike, olgu pealegi ?pris pilkup??dev, tegelikult mitte midagi erilist. Aga ma ei tahtnud uhkeldada. Piirdusin t?demusega: „Ma kannangi ainult enda tehtud asju.” Toa teisest otsast kostis j?lle Celia h??l: „Kas sa kost??me oskad teha?” „K?llap vist. Oleneb kost??mist, aga usun, et saaksin hakkama.” Tantsut?druk t?usis p?sti ja k?sis: „Kas midagi taolist suudad j?rele teha?” Ta laskis siidr??l ?lgadelt maha libiseda, mis paljastas kost??mi selle all. (Ma tean – „laskis ?lgadelt maha libiseda” k?lab suureliselt, kuid Celia kuulus nende naiste hulka, kes ei v?ta lihtsalt riidest lahti nagu lihtsurelikud. Ei, nemad lasevad r?ivaesemetel maha libiseda.) Celia ?guur oli ahhetamapanev, samas kui kost??m polnud midagi erilist: napp kaheosaline metallil?ikeline kehakate, natuke ujumiskost??mi moodi. M?eldud imetlemiseks pigem kaugelt kui l?hedalt. Tihedalt ihule liibuvaid k?rge v?rvliga l?hikesi p?kse katsid kirevad litrid; rinnahoidjale oli maitsetult kokku kuhjatud mitut sorti p?rleid ja sulgi. Tema seljas n?gi kost??m efektne v?lja, kuid kahjuks vaid seet?ttu, et Celia oleks ka haiglakitlis lausa v?rratu paistnud. Kui aus olla, siis kogu see komplekt oleks v?inud talle pisut paremini istuda. N?iteks ?lapaelad olid valede vahedega. „Suudan,” vastasin. „P?rlitele kulub aega, aga see on k?ttev?tmise asi. Muu pole ?ldse keeruline.” Mu peas l?i j?rsku s?rama idee, nagu t?helend ??taevas. „Kuulge, kui teil on kost??mikunstnik, siis ma v?iksin ju t??tada tema juures. V?iksin hakata tema assistendiks!” Tuba t?itis vali naerulagin. „Kost??mikunstnik!” h??dis Gladys. „Mis sa arvad, mis meil siin on – Paramount Pictures? Ega sa ometi arva, et meie keldris elutseb Edith Head?” „T?drukud hoolitsevad ise oma kost??mide eest,” selgitas Peg. „Kui meie kost??milaos ei leidu midagi sobivat – ja enamasti ei leidu –, peab iga?ks endale ise kost??mi hankima. See maksab, aga nii meil need asjad k?ivad. Kust sina enda oma said, Celia?” „Ostsin teise t?druku k?est. M?letate El Moroccost ?ht Evelyni? Ta abiellus ja kolis Texasesse. J?ttis mulle terve kastit?ie kost??me. Mul vedas.” „Igatahes vedas.” Roland t?mbas ninaga. „Vedas, et sa tripperit ei saanud.” „Ah, mis sa ?elutsed, Roland,” noomis Gladys. „Evelyn oli t?itsa tore t?druk. Sa oled lihtsalt armukade, sest ta napsas endale kauboi.” „Vivian, me k?ik oleksime l?pmata t?nulikud, kui sa t?drukuid kost??mide asjus abistaksid,” ?tles Peg. „Kas sa teeksid mulle L?unamere-kost??mi?” palus Gladys. „Nagu need Hawaii hula-hula-tantsijatarid kannavad?” Sama h?sti v?iks keegi k?sida meisterkokalt, kas ta oskab putru keeta. „Ikka,” lubasin. „Kas v?i homme teen ?ra.” „Teeksid ehk mulle ka ?he sellise?” k?sis Roland. „Eelarves pole uute kost??mide jaoks vabu vahendeid,” hoiatas Olive. „See ei tulnud isegi jutuks.” „Ah, Olive,” ohkas Peg. „Sa r??gid nagu pastoriproua. Lase lapsukestel ometi l?butseda.” Olin j?tkuvalt teadlik Celia pilgust, mis p?sis minu peal sestsaadik, kui ?mblemisest juttu tuli. Tema j?lgitav olla tundus ?htaegu hirmutav ja erutav. „Tead, mis?” s?nas ta viimaks, kui oli mind piisavalt uurinud. „Sa oled p?ris kenake.” Ei saa j?tta mainimata, et selle t?siasja m?rkamisele kulub harilikult v?hem aega. Samas Celia, selle n?o ja selle ?guuriga naise puhul ei tasunud imestada, et ta mind alles mingi aja m??dudes ?ldse t?hele pani. „Kui aus olla,” j?tkas ta ja naeratas tol ?htul esimest korda, „siis sa justkui meenutaksid mind ennast.” Selguse m?ttes, Angela: ega ikka ei meenutanud k?ll. Celia Ray oli jumalanna. Mina seevastu olin teismeline. Siiski, h?sti v?ga ?ldises plaanis v?is tema t?helepanekus ka mingi iva olla: me m?lemad olime pikka kasvu br?netid, elevandiluukarva naha ja laiali asetsevate pruunide silmadega. Meid oleks v?inud pidada n?budeks kui mitte ?dedeks, kuigi kindlasti mitte kaksikuteks. Minu ?guuri ei andnud tema omaga isegi v?rrelda. Tema oli virsik, mina oksaraag. Ja ometi olin ma meelitatud. Igatahes olen ma t?nase p?evani veendunud, et ainus p?hjus, miks Celia Ray mind oma t?helepanu v??riliseks pidas, oli t?siasi, et ma ?ige pisut temaga sarnanesin, ja see hakkas talle silma. Sest kui Celia, edev nagu ta oli, mind vaatas, oli see, nagu ta imetleks iseennast (v?ga udusest, v?ga kaugel asetsevast) peeglist – ja Celia teele polnud veel sattunud peeglit, mis poleks talle meeldinud. „Me v?iksime sinuga ?kskord ennast ?htmoodi riidesse panna ja linna peale minna,” ?tles Celia oma madala Bronxi k?hinaga, mis k?las nagu kume nurrumine. „Kujutan ette, millistesse sekeldustesse me siis satuksime.” Ma ei osanud selle peale mitte midagi kosta. Lihtsalt istusin ja maigutasin suud nagu m?ni Emma Willardi kooli ?pilane, kes ma alles hiljuti olin olnud. Mis puutub t?di Pegi, ?rgem unustagem, et n??dsest minu ametlikku hooldajasse, siis ?tles tema seda kahtlaselt kombel?tvusele viitava k?laga kutset kuuldes vaid: „Ohoh, t?drukud, oleks see vast nali.” Peg seisis juba baarileti ??res, et segada kokku veel ?hed martiinid, kuid Olive tegi loole l?hikese l?pu. Lily Playhouse’i kuri sekret?r t?usis p?sti, plaksutas k?si ja h?ikas: „Aitab k?ll! Kui Peg ?igel ajal magama ei l?he, pole temast homme hommikul millekski tolku!” „Pagana pihta, Olive, ma veel n?itan sulle!” ?hvardas Peg. „Mine voodisse, Peg,” k?skis k?igutamatu Olive, s?nadele suurema m?ju andmiseks v??d kohendades. „Kohe praegu.” Seltskond pudenes laiali. K?ik soovisid ?ksteisele head ??d. Mina l?ksin oma korterisse (oma korterisse!) ning pakkisin veel veidi kohvreid lahti. Kuid ma ei suutnud ?ieti keskenduda. Mind oli vallanud r??mus, n?rviline erutus. Peg tuli mind ?le vaatama, kui ma parajasti kleite kappi riputasin. „Sul on siin mugav olla?” k?sis ta Billy laitmatus korteris ringi vaadates. „Mulle meeldib siin v?ga. Korter on imearmas.” „Just. Billy ei lepikski v?hemaga.” „Kas tohib sinult midagi k?sida, Peg?” „Muidugi.” „Mis lugu oli selle tulekahjuga?” „Mis tulekahjuga, tirts?” „Olive ?tles, et teatris oli t?na v?ike tulekahju. M?tlesin k?sida, kas k?ik on ikka korras?” „Ah see! Ainult mingid vanad kulissid v?tsid maja taga kogemata tuld. Mul on tulet?rjujate hulgas s?pru, nii et k?ik sai korda. Heldene aeg, oli see t?na? Vaat kus lops, j?udsin juba unustada.” Peg h??rus silmi. „Tead mis, tirts. Sulle saab varsti selgeks, et elu Lily Playhouse’is v?ikestest tulekahjudest koosnebki. Aga n??d marss magama v?i Olive saadab sulle ametiv?imud kaela.” Nii ma heitsingi magama, esimest korda New Yorgi linnas ja esimest (kuid kindlasti mitte viimast) korda ?he meesterahva voodis. Mitte ei meenu, kes koristas ?ra ?htus??gist j??nud segaduse. T?en?oliselt Olive. NELJAS PEAT?KK Juba kaks n?dalat p?rast New Yorki kolimist oli mu elu p?hjalikult muutunud. L?bitehtud muudatuste hulka kuulus, kuigi mitte sellega piirdudes, ka s??tuse kaotamine – v?ga l?bus lugu, mille ma Teile peatselt ?ra r??gin, Angela, ainult veidike kannatust. Aga k?igepealt tahan ma selgeks teha, et Lily Playhouse erines kardinaalselt nendest maailmadest, mida ma seni tundnud olin. Sealses elus segunesid glamuur, visa vindumine, ?ksteisele j?rgnevad katastroo?d ja ?levoolav l?busus nagu m?nes liialdustega joonis?lmis – teiste s?nadega: t?iskasvanud k?itusid seal nagu lapsed. Polnud j?lgegi korrast ega reeglitest, millele perekond ja kool olid mind seni allutada p??dnud. Lilys ei p??dnud mitte keegi (kui vapralt kannatav Olive v?lja arvata) normaalse elukorralduse v??rikat r?tmi j?rgida. Joomine ja pidutsemine olid pigem normiks. S??di, millal juhtus. Magati poole p?evani. T??ga ei hakatud pihta kindlal kellaajal, kuid samas paistis, et t??aeg v?is venida ?ksk?ik kui pikaks. Plaanid muutusid pidevalt; saabunud k?lalisi ei vaevutud k?igile tutvustama ega hiljem viisakalt ?ra saatma; kunagi polnud p?ris selge, kelle kohus on tegeleda millise ?lesandega. Taipasin ?ige varsti suure h?mmastusega, mis pani mul lausa pea ringi k?ima, et enam polnud kedagi, kes oleks mu tulekutel ja minekutel silma peal hoidnud. Ma ei pidanud mitte kellelegi aru andma ning minult ei oodatud t?tt-?elda ?ldse midagi. V?isin soovi korral kost??mide ?mblemisel abiks olla, kuid see polnud ?ieti t???lesanne, mida teised minult eeldanud oleksid. Mulle ei kehtestatud ?htust kojutulekuaega, keegi ei tulnud vaatama, kas ma heitsin ikka kodus magama. See oli elu ilma ?hiselamu korrapidaja ja emata. Ma olin vaba. Teoorias oli t?di Peg muidugi minu eest vastutav. Ta oli ikkagi veresugulane, olin usaldatud tema hoolde in loco parentis. Kuid ta ei l?inud hoolitsusega liiale – pehmelt ?eldes. T?epoolest, t?di Peg oli esimene vabam?tleja, keda ma oma elus kohtasin. Ta leidis, et inimene peab saama ise oma elu ?le otsustada – m?elda vaid, milline senikuulmatu vaatevinkel! Pegi eluviis oli kaootiline, kuid seletamatul kombel see ikkagi toimis. Pidevale segadusele vaatamata suutis ta anda Lilys iga p?ev kaks etendust: p?evase (mis algas kell viis ning t?i saali eelk?ige naisi ja lapsi) ja ?htuse (mis algas kell kaheksa, oli v?ljakutsuvam ning m?eldud pigem t?iskasvanud meessoost publikule). Lisaks anti p?hap?eval ja kolmap?eval veel ?ks matinee. Laup?eva keskp?eval said omakandi lapsed tulla vaatama mustkunstniku etteastet, mis oli neile tasuta. Enamasti ?nnestus Olive’il ??rida teatriruume v?lja kohalikele huviringidele p?evaseks kasutamiseks; seda hirmu muidugi polnud, et teater v?iks kuivamaa ujumistrenniga rikkaks saada. Meie publiku moodustasid enamjaolt „kohalikud” – l?himate kvartalite elanikud, peamiselt iirlased ja itaallased, ka m?ned Ida-Euroopa juurtega katoliiklased ja p?ris palju juudi perekondi. Lily Playhouse’i ?mbritsevad kortermajad olid pungil t?is v?rskeid immigrante, kes elasid t?eliselt kitsastes oludes, k?mnete kaupa ?hes korteris koos. Seda arvestades p??dis Peg j?tta lavastuste keele v?imalikult lihtsakoeliseks, et inglise keelega alles tutvust tegev publik ikka aru saaks. Ka meie n?itlejatel, kes ei kuulunud just diplomeeritud professionaalide hulka, oli siis kergem teksti p?he ?ppida. Meie lavalaudadel n?htavad koomuskid ei meelitanud kokku ei turiste, kriitikuid ega ?ldse neid, keda loetakse traditsiooniliseks teatripublikuks. Me pakkusime t??lisklassi maitsele kohandatud meelelahutust t??lisklassi kuuluvale vaatajaskonnale – ja kogu lugu. Peg ei tahtnudki, et me kujutaksime ette, justkui teeksime midagi enamat. („Parem toon lavale ?he hea jalaviskamis-show’ kui k??baka Shakespeare’i,” kuulutas ta.) T?epoolest, Lily tegevus ei h?lmanud paljusid teatriprotsessi osi, mis iseloomustasid t?siseltv?etavaid Broadway truppe. Me ei katsetanud, kuidas lavastus publikule peale l?heb, k?igepealt kusagil provintsis ega korraldanud glamuurseid esietenduspidusid. Me ei sulgenud augustis uksi, nagu tegid paljud teised Broadwayl. (Lily publik ei j??nud puhkusele, ka meie mitte.) Isegi esmasp?eviti ei pidanud me puhkep?eva. Olime teater, mida kunagi nimetati „katkematu kavaga majaks”, sest me pakkusime meelelahutust iga jumala p?ev aasta l?bi. Niikaua, kui meie piletihind p?sis samal tasemel ?mbruskonna kinode omaga, k?is meil piisavalt rahvast (heitluses kohaliku klientuuri dollarite p?rast olid meie suurimateks konkurentideks peale kino ka ebaseadusliku hasartm?ngu korraldajad). Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/elizabeth-gilbert/tudrukute-linn/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.