Valguse h??bumine. Orpheuse raamatukogu

Valguse h??bumine. Orpheuse raamatukogu Samuel E. Martin George R. R. Martin, „Valguse h??bumine“„Troonide m?ngu“ saaga legendaarse autori George R. R. Martini (1948) deb??tromaaniks oli 1977. aastal s?nge kosmoseooper „Valguse h??bumine“, mis j?udis ilmumise j?rel kohe ulmekirjanduse prestii?ikaima preemia – Hugo auhinna finalistide sekka ning kandideeris ka Briti Fantaasiaauhinnale.Hulkurplaneet Worlorn, mis ?hegi t?hes?steemi juurde ei kuulu ja millel elavad kummalisi vanu kombeid austavad ning end aadellikuks pidavad kuritegelikud j?ugud, on pikka aega p?sinud kuue p?ikese juures, n??d aga neist eemaldumas. Valguse aeg, pidustuste aeg on l?ppemas, kui sellesse maailma satub seikleja Dirk t’Larien, kes otsib oma kunagist armastatut Gwen Delvanot, kuid satub manipuleerija l?ksu ja osutub tahtmatult oluliste s?ndmuste vallandajaks. T?lkinud Tatjana Peetersoo, kaanepilt Meelis Kro?etskin. 366 lk. Sari: Orpheuse Raamatukogu. Kirjastus Fantaasia. George R. R. Martin Valguse h??bumine. Orpheuse raamatukogu Orpheuse Raamatukogu on kirjastuse Fantaasia sari, mida paneb kokku ulmekirjanduse ekspert Raul Sulbi. Sari keskendub l?hiromaanide ja jutukogude t?lkimisele ning v?ljaandmisele. Meie avaldamisplaanis on p?nevaid ja kirjanduslooliselt olulisi tekste 19. sajandist ja 20. sajandi esimestest k?mnenditest, millel suuresti rajaneb t?nap?evane fantastika. Kuid me anname v?lja ka l?hiproosat ulmekirjanduse kuldajastust ning sellele j?rgnenud 20. sajandi teise poole k?mnenditest. Erilisel kohal sarjas on moodsa, just praegu ilmuva uue ja v?rske ulmekirjanduse eestindamine. Orpheuse Raamatukogu ei tee vahet ulmekirjanduse alaliikidel: meie sarjas on oma koht nii teaduslikul fantastikal, fantaasia- kui ka ?uduskirjandusel. Vana-Kreeka laulik ja poeet, «Laulude Isaks» kutsutud ning osa allikate j?rgi inimkonnale kirjakunsti ?petanud Orpheus ulmesarja nimes peaks lisaks kaunite kunstide nauditavale ettekandmisele viitama ka v?imele k?lastada armastuse nimel lisaks meile h?sti tuntud maailmale ka teistsuguseid, teispoolsusse j??vaid fantastilisi reaalsusi ja ulmelisi maastikke ning neis n?htust lugusid ja laule esitada. Pisut m?stilise, prohvetliku ning erakliku, aga samas ?liinimlike v?imetega kangelasena sobib Orpheuse nimi m?rgistama ideaalselt ?ht v??rtkirjanduse ambitsiooni ning laia temaatilise haardega ulmesarja. Orpheuse Raamatukogu: 1/2011 – H. P. Lovecraft «Hullumeelsuse m?gedes» 2/2011 – Charles Stross «Palimpsest» 3/2011 – Robert E. Howard «Bal-Sagothi jumalad» 4/2011 – Arthur C. Clarke «Comarre’i l?vi» 1/2012 – Aleksandr Beljajev «Professor Dowelli pea» 2/2012 – George R. R. Martin «??lendajad» 3/2012 – Ursula K. Le Guin «Meremaa jutud» 4/2012 – Paolo Bacigalupi «Alkeemik» 5/2012 – Alastair Reynolds «Suur Marsi m??r» 1/2013 – Aleksandr Beljajev «Viimane inimene Atlantisest» 2/2013 – H. P. Lovecraft «Vari aja s?gavusest» 3/2013 – Charles Stross «K?lmem s?da» 1/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Tigu n?lvakul» 2/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «V?ikemees» 3/2014 – Henry S. Whitehead «L??ne-India valgus» 4/2014 – E. F. Benson «?udusesarv» 1/2015 – Ray Bradbury «P?rmust t?usnud» 2/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Esmasp?ev algab laup?eval» 3/2015 – Joe Haldeman «Hemingway v?ltsing» 4/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Marslaste teine sissetung» 5/2015 – Robert A. Heinlein «Taeva orvud» 1/2016 – C. C. Finlay «Poliitohvitser, poliitvang» 2/2016 – Robert Sheckley «Tont nr 5» 3/2016 – Murray Leinster «Uurimismeeskond» 4/2016 – Isaac Asimov «?heksa homset» 1/2017 – John Wyndham «Kr??salised» 2/2017 – Alastair Reynolds «Aeglased kuulid» 3/2017 – Poul Anderson «Aja valvurid» 4/2017 – Dan Simmons «Heeliksi orvud» 5/2017 – Brian Aldiss «Peatumata» 6/2017 – Clifford D. Simak «Jumalate valik» 1/2018 – Kir Bul?t?ov «Kosmoselaevastiku agent» 2/2018 – Triinu Meres «Kuningate tagasitulek» 3/2018 – Alastair Reynolds «Spioon Europal» 4/2018 – Ursula K. Le Guin «Ilmaj?etud» 5/2018 – John Wyndham «Kraken ?rkab» 1/2019 – Roger Zelazny «Varjude Jack» 2/2019 – Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell «Takerdunud maa» 3/2019 – Robert A. Heinlein «Topeltstaar» 4/2019 – Stephen King «?ine vahetus» 5/2019 – Lev Ver?inin «Vildaka homse kroonikad» 1/2020 – Arthur C. Clarke «Kuutolmu varing» 2/2020 – Raul Sulbi (koost.) «Orioni v?? 1 » 3/2020 – George R. R. Martin «Valguse h??bumine» Orpheuse Raamatukogu 3/2020 George R. R. Martin Valguse h??bumine Originaal: Dying of the Light 1977 Sarja koostaja Raul Sulbi ISSN 2228-0464 ISBN 978-9949-661-53-4 (tr?kis) ISBN 978-9949-661-54-1 (epub) Copyright © 1977 by George R. R. Martin T?lge Tatjana Peetersoo © 2020 J?rels?na Raul Sulbi © 2020 Kaanepilt Meelis Kro?etskin © 2020 Toimetanud Eva Luts Kujundanud Mihkel Laar ja Raul Sulbi Kirjastus Fantaasia Tartu 2020 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas Rachelile, kes mind kord armastas PROLOOG ?ks seikleja, sihitu hulkur, loomise heidik – see maailm oli k?ike seda ?hekorraga. Lugematuid sajandeid oli ta ?ksi ja eesm?rgita langenud l?bi k?lmade ?ksildaste paikade p?ikeste vahel. T?htede p?lvkonnad olid ?ksteisele j?rgnenud, p?hkides suursuguselt ?le tema viljatute taevaste. Ta ei kuulunud neist ?hegi juurde. Ta oli maailm iseeneses ja iseenda oma – t?ielikult. Teatud m?ttes polnud ta isegi osa galaktikast; tema koperdav rada kulges l?bi galaktikatasandi nagu nael, mida taotakse l?bi ?mmarguse puidust lauaplaadi. Ta oli osa eimillestki. Ja eimiski oli v?ga l?hedal k?ep?rast. Inimajaloo koidikul tungis hulkur l?bi t?htedevahelise tolmu kardina, mis kattis v?ikest t?htsusetut piirkonda galaktika tohutu l??tse ?laserva l?hedal. Selle taga asus k?put?is t?hti – umbes kolmk?mmend v?i nii, k?igest k?put?is. Ja siis t?hjus, k?ige s?gavam ??, mida see ringihulkuv planeet oli kunagi n?inud. Langedes l?bi selle varjuj??nud piiriala, kohtas ta seal laastatud inimkonda. K?igepealt leidsid Maa imperaatorid oma peadp??ritava joobunud ekspansiooni k?rgajal ta ?les siis, kui Vana Maa F?deraalimpeerium ikka veel ?ritas ?le tohutute, v?imatute kuristike k?iki inimeste maailmu valitseda. S?jalaevast nimega «Mao Zedong», mis oli hranganeid r??states vigastada saanud, mille meeskond oli oma t??kohtadel surnud ning mille mootorid vaheldumisi kord t??le hakkasid ja siis j?lle v?lja l?litusid, sai inimmaailma esimene laev, mis Ahvatleja Loori taha triivis. «Mao» oli mahaj?etud, ?hust t?hjaks jooksnud laev, t?is groteskseid laipu, mis sihitult selle koridorides ulpisid ja umbes kord sajandis vastu vaheseinu p?rkasid; kuid selle arvutid t??tasid endiselt, t?ites pimesi oma rituaalide ts?klit, uurides ?mbrust piisavalt h?sti, et m?rkida nimetu hulkurplaneet oma kaartidele, kui kummituslaev sellest m?ne valgusminuti kaugusel h?ppest v?lja ilmus. Peaaegu seitse sajandit hiljem komistas ?ks Toberi kaupmees «Mao Zedongile» ja sellele sissekandele. Sel ajal polnud see enam uudiseks; planeet oli juba uuesti ?les leitud. Celia Marcyan oli teine avastaja. Tema «Varjuk?tt» tiirles ?he standardp?eva jooksul ?mber morni planeedi selle valitsuseta p?lvkonna ajal, mis j?rgnes kollapsile. Kuid hulkuril polnud Celiale midagi pakkuda peale kaljude ja j?? ning l?putu ??, nii et natukese aja p?rast l?ks naine oma teed. Siiski oli ta nimeandjat sorti ning kinkis enne lahkumist maailmale nime. Ta pani planeedile nimeks Worlorn ega ?elnud kunagi, misp?rast v?i mida see t?hendab – ja Worlorn ta n??d oli. Ning Celia liikus edasi teiste maailmade ja teiste lugude juurde. Kleronomas oli j?rgmine k?laline aastal ai-46. Tema uurimislaev tegi m?ned l?hikesed retked ja kaardistas t?hermaad. Planeet loovutas tema sensoritele oma saladused; see oli suurem ja rikkam kui need maailmad, mis ta siiani avastanud oli, oma k?lmunud ookeanide ja k?lmunud atmosf??riga, mis ootasid vabastamist. M?ned r??givad, et esimestena maandusid aastal ai-97 Worlornile Tomo ja Walberg oma hullumeelsel retkel l?bi galaktika. On see t?si? Arvatavasti mitte. Igas inimeste asuala maailmas on oma lugu Tomost ja Walbergist, kuid «Uinuv Hoor» ei tulnud enam kunagi tagasi, nii et kes v?iks teada, kus nad maandusid? Hilisemad kohtumised planeediga olid pigem faktid kui legendid. Ilma oma t?heta, kasutu ja ?ksnes marginaalset huvi pakkuv Worlorn leidis ?ldist ?ram?rkimist Serva t?hekaartidel – Serv oli laialipillutatud ja h?redalt asustatud maailmadega piirkond Ahvatleja Loori suitsjalt tumedate gaaside ja Tohutu Musta Mere enda vahel. Siis tegi ?ks Wolfheimi astronoom aastal ai-446 Worlorni oma uuringute objektiks ja see oli p?ris esimene kord, kui keegi vaevus k?iki koordinaate kokku koondama. Just see muutis k?ike. Huntmehest astronoomi nimi oli Ingo Haapala ja ta ilmus oma arvutitoast metsikult erutatuna, nagu huntinimesed tihtipeale ikka on. Sest Worlorni jaoks pidi k?tte j?udma p?ev – pikk helge p?ev. K?igi v?lismaailmade taevas l??mas t?hekogu nimega Tuleratas; selle imelisus oli kurikuulus isegi nii kaugel kui Vana Maa. Kujundi keskmeks oli punane ?lihiid: Naba, P?rgusilm, Paks Saatan – sel oli tosin nime. Tema ?mber orbiidil, v?rdsete vahemaadega, kenasti paika s?titud nagu kuus samas roopas veerevat kollasest leegist marmorkuulikest, olid ?lej??nud: Trooja P?ikesed, Saatana Lapsed, P?rgukroon. Nimed polnud t?htsad. T?htis oli Ratas ise, kuus keskmise suurusega kollast t?hte, mis avaldasid austust oma tohutule punasele isandale; see oli ?htaegu k?ige ebat?ep?rasem ja k?ige stabiilsem mitmest t?hest koosnev s?steem, mis siiani avastatud. Ratas oli l?hiajaline sensatsioon, uus m?steerium inimkonna jaoks, kes oli vanadest m?steeriumidest t?dinenud. Tsiviliseeritumates maailmades pakkusid teadlased selle seletuseks v?lja oma teooriaid; Ahvatleja Loori taga tekkis selle ?mber kultus ning mehed ja naised r??kisid t?heinseneride h?vinud rassist, kes olid liigutanud terveid p?ikesi, et endale m?lestusm?rki rajada. Nii teaduslikud oletused kui ka ebausklik kummardamine vohasid palavikuliselt paark?mmend aastat ja hakkasid siis hajuma; v?ga l?hikese aja p?rast oli teema unustatud. Huntmees Haapala teatas, et Worlorn teeb ?mber Tuleratta laia aeglase h?perboolina ?he tiiru, sisenemata tegelikult korrakski s?steemi, kuid j?udes sellele k?llalt l?hedale. Viisk?mmend standardaastat p?ikesepaistet ja siis j?lle v?lja Serva pimedusse, viimastest t?htedest m??da, galaktikatevahelise t?hjuse Tohutusse Musta Merre. Need olid rahutud sajandid, mil K?rg-Kavalaan ja teised v?lismaailmad ?ha m?jukamaks muutusid ja p??dsid leida kohta inimkonna killustunud ajalugudes. Ja k?ik teadsid, mis juhtus. Tuleratas oli alati olnud v?lismaailmade uhkuseks, ent kuni praeguseni oli see olnud planeetideta uhkus. Siis j?rgnes tormide sajand, kui Worlorn valgusele l?henes: need olid j?? sulamise, vulkaanilise aktiivsuse ja maav?risemiste aastad. K?lmunud atmosf??r ?rkas v?hehaaval ellu ja hirmu?ratavad tuuled ulgusid nagu koletislikud v?ikelapsed. V?lismaailmlased seisid k?ige sellega silmitsi ja v?itlesid. Terraformijad tulid Toberilt Looris, ilmastikuvalvurid Pimekoidult, ning seal oli teisigi meeskondi Wolfheimist, Kimdissist, ai-Emerelist ja Mustaveiniookeani Maailmast. K?rg-Kavalaani rahvas juhtis seda k?ike, kuna K?rg-Kavalaan teatas, et hulkur kuulub neile. J?upingutused kestsid rohkem kui sajandi ning need, kes surma said, on Serva laste jaoks siiani poolm??tilised olendid. Kuid viimaks j?i Worlorn rahulikuks. Siis kerkisid linnad ning Ratta valguse all ?ilmitsesid kummalised metsad ja lasti lahti loomad, et anda planeedile elu. Aastal ai-589 kuulutati Serva Festival avatuks, Paks Saatan t?itis veerandi taevast ja tema lapsed s?rasid eredalt ta ?mber. Sellel esimesel p?eval lasksid toberlased oma stratosf??rikilbil kumada, nii et pilved ja p?ikesevalgus liikusid ja p??rlesid kaleidoskoobi mustritena. Tulid j?rgmised p?evad ning saabusid laevad. K?igist v?lismaailmadest ning ka kaugematest maailmadest teiselt poolt Loori, Taralt ja Daronne’ilt, Avalonilt ja Jamisoni Maailmast, sellistelt planeeditelt nagu Newholme ja Vana Poseidon ning isegi Vanalt Maalt endalt. Viis standardaastat liikus Worlorn periheeli poole, viis aastat sellest eemale. Aastal ai-599 Festival l?petati. Worlorn j?udis h?marusse ja hakkas liikuma ?? poole. 1. PEAT?KK Akna taga laksus vesi vastu kanali servas kulgeva puust k?nnitee vaiasid. Dirk t’Larien t?stis pilgu ja m?rkas madalat musta pargast kuuvalgel aeglaselt m??da triivimas. Ahtris seisis ?ksik kogu ja t?ukas peenikese tumeda ridvaga. K?ik oli ?pris selgelt v?lja joonistunud, sest pea kohal paistis Braque’i kuu, rusikasuurune ja v?ga ere. Selle taga oli liikumatu ja suitsjas pimedus, teisi t?hti varjav kardin. Tolmu- ja gaasipilv, m?tles ta. Ahvatleja Loor. Algus saabus t?kk aega p?rast l?ppu: sosinajuveel. See oli m?ssitud h?bedase fooliumi kihtidesse ja pehmesse tumedasse sametisse, t?pselt nii, nagu ta selle naisele aastate eest oli andnud. T?na ??sel keeras ta pakendi lahti, istudes oma toas akna juures, millest avanes vaade laiale r?pasele kanalile, kus kaupmehed oma l?putuid puuviljapargaseid ritvadega ?les- v?i allavoolu t?ukasid. Kalliskivi oli just niisugune, nagu Dirk m?letas: s?gavpunane, mida pitsina l?bistasid peenikesed mustad jooned, tilgakujuliseks lihvitud. Ta m?letas p?eva, mil selgeltn?gija oli selle nende jaoks graveerinud, kui nad veel Avalonil olid. T?ki aja p?rast puudutas ta seda. See tundus s?rmeotsa all sile ja v?ga k?lm ning hakkas tema aju s?gavustes sosistama. M?lestusi ja lubadusi, mida Dirk polnud unustanud. Ta viibis siin Braque’il mingi kindla p?hjuseta ega osanud ?ldse arvata, kuidas nad ta ?les leidsid. Aga nad leidsid ja Dirk t’Larien sai oma kalliskivi tagasi. «Gwen,» lausus ta tasa iseendale, lihtsalt et seda s?na uuesti ?elda ja oma keelel soojust tunda. Tema Jenny, tema Guinevere, h?ljatud unistuste valitsejanna. Sellest on seitse standardaastat, m?tles ta, silitades s?rmega k?lma, k?lma juveeli. Kuid see tundus nagu seitse eluiga. Ja k?ik on m??das. Mida tahab naine temast n??d? See mees, kes teda armastas, see teine Dirk t’Larien, see lubaduste andja ja juveelide kinkija, oli surnud mees. Dirk t?stis k?e, et hallikaspruunide juuste pahmakat silmadelt tahapoole siluda. Ja ?kki meenus talle tahtmatult, kuidas Gwen oli tema juuksed laubalt p?hkinud iga kord, kui kavatses teda suudelda. N??d tundis ta end v?ga v?sinult ja v?ga eksinult. Tema hoolikalt hellitatud k?nism l?i vankuma ja ?lgadele langes raskus, selle isiksuse kummituslik raskus, kes ta kunagi oli olnud ja n??d enam mitte. Muidugi oli ta aastate jooksul muutunud, nimetades ise seda targemaks saamiseks, kuid praegu tundus kogu see tarkus ?kki hapuks minevat. Tema ekslevad m?tted viivlesid k?igil murtud lubadustel, edasil?katud ja siis h?ljatud unistustel, ohustatud ideaalidel, t?dimusele ja k?dunemisele loovutatud s?raval tulevikul. Miks sundis naine teda meenutama? Liiga palju aega oli m??dunud, liiga palju Dirkiga juhtunud – arvatavasti juhtunud nende m?lemaga. Pealegi polnud ta tegelikult kunagi arvanud, et naine v?iks sosinajuveeli kasutada. See oli olnud rumal ?est, millega t?iskasvanu pretendeeris nooruse romantikale. ?kski m?istlik t?iskasvanu poleks sellisest absurdsest t?otusest kinni pidanud. Muidugi ei saanud Dirk lahkuda. Tal oli seni vaevalt j?tkunud aega Braque’il ringi vaadata, tal oli tema enda elu ja t?htsaid asju teha. Pole v?imalik, et p?rast kogu seda aega ootaks Gwen, et ta v?lismaailmadesse lendaks. N?rdinult sirutas ta k?e ja v?ttis kalliskivi pihku ning pigistas s?rmed selle v?ikese asjakese ?mber k?vasti rusikasse. Viskan selle aknast v?lja, otsustas ta, kanali tumedasse vette, v?lja ja minema koos k?igega, mida see t?hendab. Ent pihku surutuna sai kivist j?ine p?rgu ja m?lestused muutusid nugadeks. … sest ta vajab sind, sosistas juveel. Sest sa lubasid. Tema k?si ei liikunud. Rusikas j?i kokku pigistatuks. K?lmus peopesas l?ks valust tugevamaks ja muutus tuimuseks. See teine Dirk, see noorem – Gweni Dirk. Ta oli lubanud. Kuid seda oli teinud ka naine, m?letas Dirk. Kaua aega tagasi Avalonil. Vana selgeltn?gija, targaks saanud emerel, kellel oli v?ga v?he annet ja punakaskuldsed juuksed, oli graveerinud kaks juveeli. Ta oli tunnetanud Dirk t’Larieni, oli tajunud kogu seda armastust, mis Dirkil oma Jenny vastu oli, ning pannud siis sellest juveeli sisse nii palju, kui tema viletsad psioonilised v?imed lubasid. P?rast oli ta teinud sedasama Gweniga. Siis olid nad kalliskivid omavahel vahetanud. See oli olnud Dirki m?te. V?ib juhtuda, et see ei j?? alati n?nda, oli ta naisele ?elnud, tsiteerides ?ht iidset luuletust. Nii olid nad m?lemad t?otanud: saada mulle see m?lestus ja ma tulen. ?ksk?ik, kus ma olen v?i millal v?i mis on meie vahel juhtunud. Ma tulen ja selles ei saa k?simustki olla. Kuid see oli purunenud t?otus. Kuus kuud p?rast seda, kui naine oli ta maha j?tnud, oli Dirk saatnud kalliskiviga kutse. Gwen polnud tulnud. Selle j?rel poleks Dirk kunagi oodanud, et naine meenutab tema t?otust. Siiski oli ta seda n??d teinud. Kas naine t?esti ootab, et Dirk tuleb? Ja Dirk teadis s?gava kurbusega, et see mees, kes ta tookord oli, see mees oleks tulnud Gweni juurde, hoolimata sellest, kui v?ga ta naist vihkaks – v?i armastaks. Kuid see loll oli ammugi maha maetud. Aeg ja Gwen olid ta tapnud. Ent ta kuulas ikkagi juveeli ning tajus neid vanu tundeid ja oma uut v?simust. Ning viimaks t?stis ta pilgu ja m?tles: nojah, l?ppude l?puks ei olegi ehk veel liiga hijla. T?htede vahel liikumiseks on palju mooduseid ja m?ned neist ?letavad valguse kiirust, m?ned mitte, aga k?ik need on aeglased. L?heb tarvis suuremat osa inimese elueast, et laevaga inimeste asuala ?hest ??rest teise s?ita, ja inimeste asuala – inimkonna hajali asetsevad maailmad ja tohutu t?hjus nende vahel – on galaktika v?ga tilluke osa. Kuid Braque asus Loori ja selle taga paiknevate v?lismaailmade l?hedal ning edasitagasi toimus m?ningane kaubandus, nii et Dirk v?is leida laeva. Selle nimi oli «Unustatud Vaenlaste V?rin» ning see l?ks Braque’ilt Tarale ja seej?rel l?bi Loori Wolfheimi ja siis Kimdissi ja l?puks Worlornile, ning kuigi laev liikus valgusest kiiremini, v?ttis reis aega rohkem kui kolm standardkuud. Dirk teadis, et p?rast Worlorni liigub «V?rin» edasi K?rg-Kavalaanile ja ai-Emerelile ja Viimaste T?htede juurde, enne kui ?mber p??rab, et oma v?sitavat teekonda taas korrata. Kosmodroom oli ehitatud vastu v?tma kahtk?mmet laeva p?evas; praegu teenindas see ehk ?hte laeva kuus. Suurem osa sellest oli suletud, pime ja mahaj?etud. «V?rin» laskus keset v?ikest ala, mis siiani toimis, lastes l?heduses olevate eralaevade pundil ja osaliselt koost lahti v?etud Toberi kaubalaeval k??bustena paista. Tohutu terminali ?ks sektsioon, automatiseeritud, kuid siiski elutu, oli endiselt eredalt valgustatud, kuid Dirk l?ks sellest kiiresti l?bi ja astus v?lja ??sse, v?lismaailma t?hja ??sse, mis nuttes t?hti igatses. Nad olid teda oodates seal, kohe peaukse taga, enam-v?hem nagu ta oligi arvanud. «V?rina» kapten oli laserkiirega s?numi saatnud kohe, kui laev h?ppest v?lja tavakosmosesse j?udis. Nii et Gwen Delvano oli siis Dirkile vastu tulnud, nagu Dirk oli teda palunud. Kuid ta polnud tulnud ?ksi. Gwen ja mees, kelle ta oli kaasa v?tnud, r??kisid teineteisega vaiksel ettevaatlikul h??lel, kui Dirk terminalist ilmus. Dirk peatus kohe ukse taga, naeratas nii muretult, kui v?hegi suutis, ja pillas oma ainsa kerge koti maha. «Hei,» lausus ta vaikselt. «Kuulsin, et siin k?ib Festival.» Naine oli tema h??le peale ?mber p??ranud ja naeris n??d oma naeru, mida mees nii h?sti m?letas. «Ei k?i,» ?tles ta. «Sa oled umbes k?mme aastat hiljaks j??nud.» Dirk kortsutas kulmu ja vangutas pead. «Pagan!» ?tles ta. Naeratas siis j?lle ja naine astus tema juurde ning siis nad kallistasid. Teine mees, see v??ras, seisis ja vaatas pealt ning temas polnud enesekindluse j?lgegi. See oli p?gus kallistus. Kohe, kui Dirk oli k?ed naise ?mber pannud, t?mbus Gwen tagasi. Juba hetke p?rast seisid nad teineteisele v?ga l?hedal ja silmitsesid teineteist, et n?ha, mida aastad on teinud. Naine oli vanem, aga ?sna samasugune nagu enne, ja kui Dirk n?gigi mingeid muutusi, siis olid need arvatavasti ?ksnes m?lul?ngad. Naise suured rohelised silmad polnud k?ll enam p?ris nii suured, kui Dirk neid m?letas, ja ta oli natuke pikem, kui Dirkil meeles oli, ja ehk ka raasuke kogukam. Siiski oli ta piisavalt endine; ta naeratas samamoodi ja tema juuksed olid samasugused, ilusad ja tumedad, langedes ?lgadele s?tendava kosena, mustemana kui v?lismaailma ??. Ta kandis k?rge kaelusega valget pulloveri ja v??tatud, tugevast kameeleonkangast p?kse, mis praegu olid ??mustaks muutunud. Samamoodi armastas ta r?ivastuda ka Avalonil. Praegu kandis ta veel k?ev?ru ja see oli uus. V?i ehk oleks ?ige s?na k?sivarrev?ru. See oli massiivne ese, tore nefriitidega h?bev?ru, mis kattis poole tema vasakust k??narvarrest. Pulloveri varrukas oli ?les keeratud, et seda n?idata. «Sa oled k?hnem, Dirk,» lausus naine. Mees kehitas ?lgu ja surus k?ed jakitaskutesse. «Jah,» ?tles ta. T?tt-?elda oli ta peaaegu kuivetu, kuigi liigsest k?ssis istumisest natuke k?hmus ?lgadega. Aastad olid teda ka muul moel vanemaks muutnud; praegu olid tema juuksed pigem hallid kui pruunid, kuigi varem oli see olnud vastupidi, ja peaaegu sama pikad kui Gwenil, kuigi mehel moodustasid need lokkide ja sasipusade massi. «Pikk aeg,» s?nas Gwen. «Seitse standardaastat,» vastas Dirk noogutades. «Ma ei arvanud, et…» Teine mees, ootav v??ras, k?hatas n??d, justkui meenutades, et nad pole omavahel. Dirk t?stis pilgu ja Gwen p??ras ?mber. Mees astus l?hemale ja kummardas viisakalt. L?hike, lihav ja v?ga blond – tema juuksed paistsid peaaegu valgetena; ta kandis erksav?rvilist rohelise-kollasekirjut siid?likonda ning tillukest musta kootud m?tsi, mis j?i kummardusest hoolimata paigale. «Arkin Ruark,» ?tles ta Dirkile. «Dirk t’Larien.» «Arkin t??tab koos minuga ?he projektiga,» ?tles Gwen. «Projekti?» Naine pilgutas silmi. «Kas sa isegi ei tea, miks ma siin olen?» Dirk ei teadnud. Sosinajuveel oli saadetud Worlornilt, nii et ta polnud teadnud muud kui vaid seda, kust naist leida. «Sa oled ?koloog,» ?tles Dirk. «Avalonil…» «Jah. Instituudis. T?kk aega tagasi. L?petasin selle, sain oma tunnistused k?tte ja olen p?rast seda elanud K?rg-Kavalaanil. Kuni mind siia saadeti.» «Gwen on Raudnefriidi Kogumuse juures,» lausus Ruark. Tema n?ol oli kerge pingutatud naeratus. «Mina esindan Imp-rili Linnaakadeemiat. Kimdissil. Teate seda?» Dirk noogutas. Ruark oli niisiis kimdissi, v?lismaailmlane, ?hest nende ?likoolist. «Impril ja Raudnefriit, nojah, ajame sama asja, teate k?ll? ?koloogiliste vastasm?jude uurimine Worlornil. Festivali ajal pole seda kunagi korralikult tehtud, sest v?lismaailmad pole ?koloogias kuigi tugevad, mitte ?kski neist. Teadus oli ai-unustatud, nagu ?eldaks Emerelil. Aga see ongi projekt. Gwen ja mina tunneme teineteist juba varasemast ajast, nii et me arvasime, noh, et kui me siin juba sama asja p?rast oleme, siis oleks hea m?te koos t??tada ja v?lja uurida, mida saame.» «Vist k?ll,» ?tles Dirk. Tegelikult polnud ta sellest projektist just antud hetkel eriti huvitatud. Ta tahtis Gweniga r??kida. Ta vaatas naisele otsa. «Pead mulle hiljem k?igest sellest jutustama. Kui me r??gime. Kujutan ette, et sa tahad r??kida.» Naine heitis talle veidra pilgu. «Jah, muidugi. Meil on palju, millest r??kida.» Dirk t?stis oma koti maast. «Kuhu?» k?sis ta. «Tahaksin vist pesta ja midagi s??a.» Gwen vahetas Ruarkiga pilke. «Arkin ja mina just arutasime seda. Ta v?ib sind enda juurde v?tta. Elame samas hoones. K?igest paar korrust on vahet.» Ruark noogutas. «Hea meelega, hea meelega. S?pradele on meeldiv teeneid osutada ja me m?lemad oleme Gweni s?brad, eks?» «Ee…» ?tles Dirk. «Ma miskip?rast m?tlesin, et v?iksin sinu juures peatuda, Gwen.» Naine ei suutnud talle m?nda aega otsa vaadata. Ta vaatas Ruarki, maapinda, musta ??taevast, enne kui tema silmad viimaks leidsid Dirki omad. «Arvatavasti,» lausus ta n??d ettevaatliku h??lega, enam naeratamata. «Aga mitte kohe praegu. Ma ei usu, et see oleks k?ige parem, mitte silmapilk. Aga muidugi me l?hme koju. Meil on auto.» «Sinnapoole,» pistis Ruark vahele, enne kui Dirk oleks j?udnud oma m?tted s?nastada. Miski oli v?ga veider. Oma reisikuude jooksul «V?rina» pardal oli ta taaskohtumise stseeni sadu kordi l?bi m?nginud ning kujutlenud seda m?nikord ?rna ja armastavana, m?nikord aga vihase vastasseisuna ja m?nikord oli see olnud pisararohke – kuid see siin polnud sugugi niisugune, vaid hoopiski kohmakas ja j?rskude p??retega, mille k?ige tunnistajaks oli ?ks v??ras. Tegelikult hakkas ta juurdlema, kes see Arkin Ruark ?ige on ja kas tema suhted Gweniga on ikka sellised, nagu nad ?tlesid. Kuid nad polnudki suurt midagi ?elnud. Teadmata, mida ?elda v?i m?elda, kehitas Dirk ?lgu ja j?rgnes neile, kui nad teda ?huauto poole juhatasid. Teekond oli ?pris l?hike. Auto, kui nad viimaks selleni j?udsid, jahmatas Dirki. Ta oli oma r?nnakutel n?inud paljusid mitut sorti ?huautosid, kuid ?kski neist polnud sellesarnane: tohutu suur ja terashall, oma kaarduvate lihaseliste kolmnurksete tiibadega paistis see peaaegu elus, nagu suurep?rane metalli valatud lend-hiidsarvikrai. V?ike neljaistmeline kokpit oli paigutatud tiibade vahele ja tiivaotste all m?rkas ta vilksamisi pahaendelisi torusid. Ta vaatas Gweni otsa ja osutas sinnapoole. «Kas need on laserid?» Naine noogutas, ?ige natuke naeratades. «Kus p?rgus te ringi lendate?» k?sis Dirk. «See n?eb v?lja nagu s?jamasin. Kas hranganid kavatsevad meid r?nnata? Ma pole midagi niisugust n?inud sestsaadik, kui me Avalonil Instituudi muuseumides ringi vaatasime.» Gwen hakkas naerma, v?ttis Dirkilt koti ja viskas tagaistmele. «Karga sisse,» ?tles ta mehele. «See on t?iesti kena ?huauto K?rg-Kavalaani t??stuselt. Nad hakkasid alles hiljuti neid ise tegema. See on kavandatud v?lja n?gema nagu loom, must mardus. Lendav kiskja, ?htlasi ka Raudnefriidi Kogumuse loomast vend. V?ga t?htis nende folklooris, midagi tootemi taolist.» Gwen istus sisse, juhtkangi taha, ning Ruark j?rgnes pisut kohmakalt, h?pates ?le soomustatud tiiva tagaistmele. Dirk ei liigutanud ennast. «Aga sellel on laserid!» r?hutas ta. Gwen ohkas. «Need ei ole laetud ja pole kunagi olnudki. K?igil K?rg-Kavalaanil ehitatud autodel on mingit sorti relvad. Kultuur n?uab seda. Ja ma ei pea silmas ?ksnes Raudnefriiti. Punateras, Braith ja Shanav?rava Kindlus on k?ik samasugused.» Dirk k?ndis ?mber auto ja ronis Gweni k?rvale, kuid tema n?gu j?i ilmetuks. «Kes?» «Need on neli tugevat kavalari koalitsiooni,» seletas Gwen. «M?tle neist kui v?ikestest rahvastest v?i suurtest suguv?sadest. Nad on natuke m?lemat.» «Aga miks laserid?» «K?rg-Kavalaan on v?givaldne planeet,» vastas Gwen. Ruark norsatas korraks naerda. «Ah, Gwen,» ?tles ta. «See on t?iesti vale, t?iesti!» «Vale?» k?hvas naine. «V?gagi,» s?nas Ruark. «Jah, t?iesti, sest kui sa oled t?ele l?hedal, poolenisti, aga mitte p?riselt, on see k?ige hullem vale ?ldse.» Dirk p??rdus oma istmel, et lihavale blondile kimdissile otsa vaadata. «Mis sa sellega m?tled?» «K?rg-Kavalaan oli v?givaldne planeet, t?epoolest. Kuid t?si on ka see, et praegu on v?givaldsed sealt tulnud kavalarid. S?jakas rahvas, iga viimane kui ?ks neist, tihtipeale ksenofoobid, rassistid. Uhked ja armukadedad. Oma ?hus?dade ja duellikoodeksiga, jah, ja sellep?rast on kavalari autodel relvad. Millega ?hus v?idelda! Ma hoiatan sind, t’Larien…» «Arkin!» surus Gwen hammaste vahelt ja Dirk v?patas terava ?eluse p?rast naise h??les. Gwen l?litas ?kki sisse gravitatsiooniv?re, puudutas juhtkangi ning ?huauto s??stis edasi ja lahkus protestivingatusega maapinnalt, kiiresti k?rgemale t?ustes. Sadam nende all oli eredalt valgustatud seal, kus «Unustatud Vaenlaste V?rin» keset v?iksemaid t?helaevu seisis, k?ikjal mujal aga varjudes. Selle ?mber laius pimedus kuni n?htamatu silmapiirini, kus must maa ?hines veelgi mustema taevaga. ?ksnes ?huke t?hepuuder valgustas ?lal olevat ??d. See oli Serv, millest k?rgemal laius t?htedevaheline ruum ja allpool oli Ahvatleja Loori ?hmane kardin, ning maailm paistis ?ksildasem, kui Dirk oli kunagi kujutlenud. Ruark oli pomisedes rahunenud ja pika hetke v?ltel lasus autos raske vaikus. «Arkin on Kimdissilt,» lausus Gwen viimaks ja itsitas sunnitult. Siiski m?letas Dirk teda liiga h?sti, et ennast lollitada lasta; ta polnud raasugi v?hem pinges kui hetk tagasi Ruarkile k?hvates. «Ma ei saa aru,» ?tles Dirk, ennast ?pris rumalasti tundes, sest teised paistsid arvavat, et peaks saama. «Sina pole v?lismaailmlane,» t?hendas Ruark. «Avalon, Baldur, mis iganes, see pole t?htis. Sinu rahvas Looris ei tunne kavalare.» «Ega kimdisse,» m?rkis Gwen natuke rahulikumalt. Ruark uratas. «Sarkasm,» ?tles ta Dirkile. «Kimdissid ja kavalarid, nojah, me ei saa omavahel l?bi, kas tead. Niisiis Gwen r??gib sulle, et mul on eelarvamused ja sa ei peaks mind uskuma.» «Jah, Arkin,» s?nas naine. «Dirk, ta ei tunne K?rg-Kavalaani, ei m?ista selle rahva kultuuri. Nagu k?ik kimdissid r??gib ta sulle neist ainult halba, kuid k?ik on palju keerulisem, kui tema kinnitab. Nii et pea seda meeles siis, kui see libekeelne lurjus hakkab sind t??tlema. See peaks lihtne olema. Vanal ajal kinnitasid sa mulle alati, et igal probleemil on kolmk?mmend tahku.» Dirk naeris. «?sna ?iglane,» m?rkis ta, «ja t?si. Kuigi m?ne viimase aasta jooksul olen hakanud arvama, et kolmk?mmend on natuke v?he. Ma ei saa ikkagi ?ldse aru, mis siin praegu toimub. N?iteks auto – kas see kuulub su t?? juurde? V?i pead sa mingi niisuguse asjandusega lendama sellep?rast, et t??tad Raudnefriidi Kogumuse heaks?» «Ah,» ?tles Ruark valjusti. «Ei saa t??tada Raudnefriidi Kogumuse heaks, Dirk. Sa kas kuulud nende hulka v?i ei kuulu – ainult kaks v?imalust. Kui sa ei kuulu Raudnefriiti, siis sa ei t??ta selle heaks!» «Jah,» ?tles Gwen j?lle teraval toonil. «Ja mina kuulun Raudnefriiti. Soovin, et sa seda meeles peaksid, Arkin. M?nikord hakkad sa t??tuks muutuma.» «Gwen, Gwen,» s?nas Ruark ja see k?las v?ga erutatult. «Sa oled s?ber, hingekaaslane, v?ga suurel m??ral. Meie kaks oleme lahendanud olulisi probleeme. Ma ei solvaks sind iialgi, ei kavatsekski seda teha. Siiski ei saa sina iialgi olla kavalar. Esiteks oled sa liiga palju naine, t?eline naine, mitte k?igest eyn-kethi ega betheyn.» «Ei ole? Mina ei ole v?i? Siiski kannan ma h?bedast ja nefriidist k?ev?ru.» Ta heitis pilgu Dirki poole ja tasandas h??lt. «Jaani p?rast,» ?tles ta. «Tegelikult on see tema auto ja sellep?rast ma sellega lendangi, kui vastata su esialgsele k?simusele. Jaani p?rast.» Vaikus. Ainus heli oli tuul, mis nende ?mber tuhises, kui nad ?lespoole pimedusse s??stsid, tuuseldades Gweni pikki sirgeid juukseid ja Dirki sassis salke. See l?ikas tema ?hukestest Braque’i r?ivastest otse l?bi. Ta imestas korraks, miks ei ole ?huautol mullikujulist kuplit, vaid ?ksnes ?huke tuuleklaas, millest eriti kasu polnud. Siis ristas ta k?sivarred rinnale ja libistas end istmel madalamale. «Jaan?» k?sis ta vaikselt. K?simus. Ta teadis, et vastus tuleb, ja kartis seda lihtsalt viisi t?ttu, mismoodi Gwen oli lausunud selle nime, justkui mingi veidra trotsiga. «Ta ei tea,» ?tles Ruark. Gwen ohkas ja Dirk sai aru, et naine on pinges. «Mul on kahju, Dirk. Arvasin, et sa tead. See on kestnud pikka aega. M?tlesin, noh, et keegi neist, keda me m?lemad varem Avalonil tundsime, et keegi neist on sulle kindlasti r??kinud.» «Ma pole enam kedagi n?inud,» s?nas Dirk ettevaatlikult. «Seda me teame m?lemad. Sina tead. Ma reisin v?ga palju. Braque, Prometheus, Jamisoni Maailm.» Oma h??l k?las tal k?rvus ??nsalt ja naeruv??rselt. Ta tegi pausi ja neelatas. «Kes on Jaan?» «Jaantony Riv Hunt k?rg-Raudnefriit Vikary,» ?tles Ruark. «Jaan on mu…» Naine k?hkles. «Seda pole lihtne seletada. Ma olen Jaani betheyn ning tema teyn’i Garse cro-betheyn.» Ta vaatas Dirki poole, t?stis korraks pilgu ?huauto m??dikutelt ja p??ras kohe tagasi. Dirk ei paistnud m?istvat. «Abikaasa,» ?tles naine siis ?lgu kehitades. «Mul on kahju, Dirk. Nii ?elda pole p?ris ?ige, kuid k?ige l?hem, mida saan ?he s?naga v?ljendada. Jaan on mu abikaasa.» Dirk k?ssitas madalal oma istmes, k?sivarred rinnal risti, ega ?elnud midagi. Tal oli k?lm ja ta oli solvunud ning imestas, miks ta ?ldse seal on. Talle meenus sosinajuveel ja ta imestas veel rohkem. Kindlasti oli naisel mingi p?hjus, miks Dirki j?rele saata, ning aja jooksul r??gib ta sellest. Ja tegelikult v?is Dirk ju vaevalt k?ll eeldada, et Gwen on ?ksi. Terminalis oli ta korraks isegi m?elnud, et arvatavasti Ruark… ja see polnud teda h?irinud. Kui ta oli liiga kaua vait olnud, vaatas Gwen j?lle tema poole. «Mul on kahju,» kordas ta. «Dirk. T?esti. Sa poleks pidanud ?ldse tulema.» Ja Dirk m?tles: tal on ?igus. Nad lendasid ?hiselt vaikides edasi. S?nad olid ?eldud ja need polnud s?nad, mida Dirk oli oodanud, kuid s?nad polnud midagi muutnud. Ta viibib siin Worlornil ja Gwen on endiselt tema k?rval, kuigi ?kitselt v??raks muutunud. Nad m?lemad on v??rad. Ta k?ssitas oma istmel, ?ksi oma m?tetega, ja k?lm tuul paitas ta n?gu. Braque’il oli ta miskip?rast arvanud, et sosinajuveel t?hendab, et naine kutsub teda tagasi, et ta tahab Dirki j?lle. Ainus k?simus, mis tal tekkis, oli see, kas ta ikka peaks minema, kas peaks naise juurde tagasi p??rduma, kas Dirk t’Larien suudab ikka veel armastada ja armastatud olla. Kuid asi polnud ?ldsegi selles, teadis ta n??d. Saada see m?lestusja ma tulenja selles ei saa k?simustki olla. See oli lubadus, ainult lubadus. Ei midagi muud. Ta muutus vihaseks. Miks naine temaga nii teeb? Ta oli juveeli alles hoidnud ja tajunud Dirki tundeid. Gwen oleks v?inud ometi arvata. ?kski tema vajadus ei saa v??rida selle meeldetuletuse hinda. Siis j?i Dirk t’Larien l?puks j?lle rahulikuks. Silmad k?vasti kinni pigistatud, v?is ta j?lle n?ha Braque’i kanalit ja ?ksildast musta pargast, mis oli korraks oluline paistnud. Ja ta m?letas oma otsust uuesti proovida, olla selline, nagu ta oli kunagi olnud, tulla naise juurde ja anda, mida ta anda suudab, ?ksk?ik mida naine vajada v?ib – nii iseenda kui ka tema p?rast. Ta ajas end pingutusega sirgu, v?ttis k?ed rinnalt, avas silmad ja istus k?rgemale terava tuule k?tte. Siis vaatas ta kaalutletult Gweni otsa ja naeratas talle oma vana ujedat naeratust. «Ah, Jenny,» ?tles ta. «Ka minul on kahju. Aga see ei loe. Ma ei teadnud, kuid see ei loe. Mul on hea meel, et ma tulin, ja ka sinul peaks hea meel olema. Seitse aastat on liiga pikk aeg, eks?» Naine heitis talle pilgu, p??ras selle siis j?lle oma instrumentidele ja lakkus n?rviliselt huuli. «Jah. Seitse aastat on liiga pikk aeg, Dirk.» «Kas ma kohtun Jaaniga?» Naine noogutas. «Ja Garse, tema teyn’iga.» Kusagil all kuulis Dirk vee h??lt, pimedusse kadunud j?ge. See kadus kohe; nad liikusid ?pris kiiresti. Dirk piilus ?le ?huauto serva, tiibade all m??da tuhisevasse pimedusse, siis vaatas ?les. «Teil on rohkem t?hti tarvis,» s?nas ta m?tlikult. «Mul on tunne, nagu oleksin pimedaks j??nud.» «Ma tean, mida sa m?tled,» ?tles Gwen. Naine naeratas ja ?ht?kki tundis Dirk ennast paremini, kui oli pikka aega tundnud. «Kas m?letad Avaloni taevast?» k?sis ta. «Jah. Muidugi.» «Seal on palju t?hti. See oli ilus maailm.» «Ka Worlorn on ilus,» ?tles naine. «Kui palju sa seda tunned?» «Natukene,» vastas Dirk, endiselt talle otsa vaadates. «Ma tean Festivalist, ja et see on hulkurplaneet, aga rohkem eriti mitte. Laeval r??kis mulle ?ks naine, et Tomo ja Walberg avastasid selle oma r?nnakul galaktika l?ppu.» «Mitte p?ris,» s?nas Gwen. «Kuid sellel lool on teatavat v?lu. Igatahes, k?ik, mida sa n?ed, on osa Festivalist. Terve planeet on osa Festivalist. Sellest v?tsid osa k?ik Serva maailmad ja neist iga?he kultuur peegeldub ?hes linnas. Siin on neliteist linna, sest Serval on neliteist maailma. Nende vahel on kosmosejaam ja ?hisala, mis on nagu mingi park. Lendame sellest praegu ?le. ?hisala pole eriti huvitav, isegi p?evaajal. Festivali aastatel peeti siin laatu ja m?nge.» «Kus on sinu projekt?» «T?hermaal,» ?tles Ruark. «Linnade taga, teisel pool m?eseina.» Gwen ?tles: «Vaata.» Dirk vaatas. Silmapiiril suutis ta ?hmaselt eristada m?gede ahelikku, sakilist musta barj??ri, mis ronis ?hisalast v?lja ja varjutas madalamaid t?hti. K?rgel ?hel m?etipul paistis verev valgus, mis nende l?henedes kasvas. See muutus pikemaks ja k?rgemaks, kuid siiski mitte eredamaks. Selle v?rvus j?i h?guseks, ?hvardavaks punaseks, mis meenutas Dirkile millegi poolest sosinajuveeli. «Kodu,» teatas Gwen, kui valgus suurenes. «Linn nimega Larteyn. Lar on vana kavalari s?na taeva kohta. See on K?rg-Kavalaani linn. M?ned kutsuvad seda Tulefordiks.» Dirk tabas ainsa pilguga, misp?rast. Ehitatud kaljunukile, kalju selle all ja kalju selle taga, oli see Kavalaani linn ?htlasi ka kindlus – neljakandiline ja tugev, massiivsete m??ride ja kitsaste aknapiludega. Isegi linnam??ride taga kerkivad tornid olid rasked ja kindlad. Ja madalad; m?gi k?rgus nende kohal ja tagasipeegelduv valgus muutis tumeda kivi verevalt plekiliseks. Kuid linna enda tuled ei peegeldunud; Larteyni m??rid ja t?navad p?lesid omaenda tuhmilt h??guvas tules. «H??gkivi,» seletas Gwen vastuseks Dirki v?lja?tlemata k?simusele. «See absorbeerib p?eva jooksul valgust ja annab selle ??sel tagasi. K?rg-Kavalaanil kasutati seda peamiselt ehete valmistamiseks, kuid nad kaevandasid seda terve tonni ja toimetasid Festivali ajaks Worlornile.» «Barokk on muljetavaldav,» ?tles Ruark. «Kavalarlik on muljetavaldav.» Dirk vaid noogutas. «Sa oleksid pidanud seda n?gema vanul p?evil,» ?tles Gwen. «Larteyn j?i p?eval seitsme t?he valgust ja s?ttis ??sel tohutult heledalt. Nagu valgusest pistoda. Kivid on n??d h??bumas – Ratas j??b iga p?evaga ?ha kaugemale. J?rgmise k?mne aastaga muutub see linn pimedaks nagu ?rap?lenud s?ed.» «See ei paista eriti suur,» lausus Dirk. «Kui palju inimesi siia mahub?» «Kunagi mahtus miljon. Sa n?ed k?igest j??m?e tippu. Linn on ehitatud m?e sisse.» «V?ga kavalarlik,» ?tles Ruark. «S?gavale ulatuvad rajatised, kindlus kivi sees. Kuid praegu t?hi. Viimati lugesime kokku kaksk?mmend inimest, meie ise kaasa arvatud.» ?huauto ?letas v?lism??ri, l?kitades v?lgatuse kaljule avara eenduva m?ek?lje servas, ning sooritas ?he pika p?stloodse laskumise kaljust ja h??gkivist m??da. Nende all n?gi Dirk laiu k?nniteid, laisalt lehvivate vimplite ridu ja suuri groteskseid, p?levate h??gkivist silmadega vees?liteid. Hooned olid valgest kivist ja eebenipuust ning nende k?lgedel peegeldusid kalju tuled pikkade punaste triipudena, nagu m?ne tohutu tumeda looma lahtised haavad. Nad lendasid ?le tornide, kuplite ja t?navate, k??nuliste puiesteede ja laiade bulvarite, avatud sise?uede ja hiiglaslike, paljukorruseliste r?dudega v?liteatrite. T?hjus, k?ikjal t?hjus. Mitte keegi ei liikunud Larteyni punasest valgusest l?biimbunud teedel. Gwen laskus spiraalis ?he neljakandilise musta torni katusele. Kui ta selle kohal h?ljus ja gravitatsiooniv?rel aegamisi hajuda laskis, et maanduda, m?rkas Dirk nende all platsil veel kaht ?huautot: ?ks sale kollane tilgakujuline ja teine hirmu?ratav vana lahingulendaja, kandiline ja soomustatud, laser-kahur esikapotil ja impulsstorud k?lgedel. Naine maandas oma metallist sarvikrai kahe auto vahele ja nad ronisid katusele. Kui nad liftide juurde j?udsid, p??rdus Gwen Dirkile otsa vaatama, tema n?gu oli r?huvas punakas valguses ?hetav ja v??ras. «On juba hilja,» ?tles ta. «Meil on parem puhkama minna.» Dirk ei hakanud kuuletumisest probleemi tegema. «Jaan?» s?nas ta. «Sa kohtud Jaaniga homme,» vastas naine. «Pean saama v?imaluse temaga enne r??kida.» «Miks?» k?sis Dirk, kuid Gwen oli juba ?mber p??ranud ja trepi poole minema hakanud. Siis saabus lift ning Ruark pani k?e Dirki ?lale ja t?mbas ta sisse. Nad s?itsid alla, et magada ja und n?ha. 2. PEAT?KK Ta sai tol ??l v?ga v?he magada. Iga kord, kui ta uinuma hakkas, ?ratasid teda unen?od: m?rgiga pikitud katkendlikud n?gemused, mis ?rgates ?ksnes poolenisti meeles olid; ja ta ?rkaski ?? l?bi ikka ja j?lle. Viimaks ta loobus. Hakkas selle asemel oma asjades tuhnima, kuni leidis h?bedases ja sametises pakendis kalliskivi, ning istus siis juveeliga pimeduses, juues selle k?lmi lubadusi. Tunnid m??dusid. Siis Dirk t?usis ja riietus, libistas juveeli taskusse ja l?ks ?ksinda v?lja vaatama, kuidas Ratas t?useb. Ruark magas rahulikult, kuid ta oli seadistanud Dirkile uksekoodid, nii et v?lja- ega sissep??semisega polnud probleemi. Dirk s?itis liftiga tagasi katusele ja ootas ?? viimaste j??nuste hajumist, istudes halli ?huauto k?lmal metalltiival. See oli veider koidik, tuhm ja ohtlik, ning sellest s?ndinud p?ev oli h?mune. K?igepealt imbus silmapiirile ?ksnes ebam??rane pilvine kuma, punakasmust plekk, mis linna h??gkividel n?rgalt peegeldus. Siis t?usis esimene p?ike: tilluke kollane pall, mida Dirk palja silmaga vaatas. M?ne minuti p?rast ilmus silmapiiril teises kohas j?rgmine, natuke suurem ja eredam. Kuid need kaks, ehkki t?htedest ?ratuntavalt suuremad, andsid ikkagi v?hem valgust kui Braque’i t?iskuu. Natukese aja p?rast hakkas ?hisala kohale ronima Naba. Algul oli ta vaid tuhmi punase valguse joon, kadudes tavalisse koiduvalgusse, kuid muutus siis j?rjekindlalt eredamaks, kuni Dirk v?is n?ha, et see pole peegeldus, vaid tohutu punase p?ikese kroon. Kui ta ?lespoole t?usis, muutus maailm roosaks. Ta vaatas t?navatele enda all. Larteyni kivid olid n??d k?ik kustunud; ?ksnes seal, kuhu langesid varjud, v?is ikka veel n?ha kivide h??gust ja sealgi vaid ?hmaselt. S?ngus oli laskunud linnale nagu hallikas linik, millesse v?heke p?imus pleekinud punast. K?lmas n?rgas valguses olid k?ik ?ised leegid h??bunud ning vaiksetel t?navatel kajasid surm ja mahaj?etus. Worlorni p?ev. Kuid oli alles koidik. «Eelmisel aastal oli valgem,» lausus ?ks h??l tema selja taga. «N??d l?heb iga p?evaga aina pimedamaksja k?lmemaks. P?rgukrooni kuuest t?hest j??vad kaks n??d Paksu Saatana taha peitu ja neist pole mingit kasu. ?lej??nud muutuvad v?ikeseks ja kaugeks. Saatan ise vaatab ikka veel alla Worlorni peale, kuid tema valgus on v?ga punane ja muutub ?ha j?uetumaks. Nii et Worlorn elab aeglaselt kahanevas p?ikeseloojakus. Veel m?ned aastad ja seitse p?ikest t?mbuvad kokku seitsmeks t?heks ning j?? tuleb j?lle tagasi.» K?neleja seisis v?ga vaikselt ja silmitses p?ikeset?usu, jalad pisut harkis ja k?ed puusas. Ta oli pikk mees, sale ja lihaseline, palja rinnaga isegi k?lmal hommikul. Tema punakas pronksine nahk paistis Paksu Saatana valguses veelgi punasemana. Tal olid k?rged nurgelised p?sesarnad, raske kandiline l?ug ja laubalt taanduvad ?lgadeni juuksed, sama mustad kui Gwenil. Ja k?sivartel – oma t?mmudel k?sivartel, mida katsid peened mustad karvakesed – kandis ta kahte ?htviisi massiivset k?ev?ru. Nefriit ja h?be vasakul k??narvarrel, must raud ja punane h??gkivi paremal. Dirk ei liigutanudki sarvikrai tiival. Mees vaatas tema peale alla. «Sa oled Dirk t’Larien ja kunagi olid sa Gweni armuke.» «Ja sina oled Jaan.» «Jaan Vikary, Raudnefriidi Kogumusest,» vastas mees. Ta astus edasi ning t?stis k?ed, t?hjad peopesad v?ljapoole. Dirk teadis kuskilt seda liigutust. Ta t?usis p?sti ja surus oma peopesad kavalari omade vastu. Seda tehes m?rkas ta veel midagi. Jaan kandis mustast ?litatud metallist v??d ja tema k?ljel rippus laserp?stol. Vikary tabas tema pilgu ja naeratas. «K?ik kavalarid on relvastatud. See on komme, millest me lugu peame. Loodan, et sa ei ole sama ?okeeritud ja eelarvamuslik kui Gweni s?ber, see kimdissi. Kui oled, siis on see sinu probleem, mitte meie oma. Larteyn on K?rg-Kavalaani osa ja sa ei saa oodata, et meie kultuur ennast sinu oma j?rgi kohandaks.» Dirk istus j?lle. «Ei saa. K?ige p?hjal, mida ma eile ?htul kuulsin, oleksin vist pidanud just relvi ootama. Ma leian, et see on imelik. Kas kuskil k?ib s?da?» Vikary naeratas v?ga pingutatult – see oli sujuv, sihilik hammaste paljastamine. «Alati k?ib kuskil s?da, t’Larien. Juba elu ise on s?da.» Ta tegi pausi. «Sinu nimi: t’Larien. Ebaharilik. Ma pole sellesarnaseid varem kuulnud, minu teyn Garse ka ei ole. Kus on su kodumaailm?» «Baldur. See on kaugel, teisel pool Vana Maad. Ma vaevalt m?letangi seda. Mu vanemad tulid Avalonile, kui olin v?ga v?ike.» Vikary noogutas. «Ja sa oled ringi r?nnanud, Gwen r??kis mulle. Milliseid maailmu sa oled n?inud?» Dirk kehitas ?lgu. «Muude seas Prometheust, Rhiannoni, Thisrocki, Jamisoni Maailma. Muidugi Avaloni. ?htekokku tosinat, enamasti Avalonist primitiivsemaid kohti, kus mu teadmiste j?rele oli n?udmist. Kui oled k?inud Instituudis, on tavaliselt lihtne t??d leida, isegi kui sa pole eriti osav v?i andekas. Mulle sobib. Mulle meeldib r?ndamine.» «Siiski pole sa siiani kunagi k?inud Ahvatleja Loori taga. Ainult v?sas, aga mitte kunagi v?lismaailmades. V?id leida, et siin on asjad teistmoodi, t’Larien.» Dirk kortsutas kulmu. «Mis s?na see oli, mida sa kasutasid? V?sas?» «V?sas,» kordas Vikary. «Ah. Huntinimeste sl?ng. V?samaailmad, j?nnis maailmad, nagu soovid. V?tsin selle v?ljendi ?le m?nelt huntmehelt, kes Avalonil ?ppimise ajal mu s?prade hulka kuulusid. See viitab t?htede sf??rile, mis j??b v?lismaailmade ning Vana Maa ?mbruses asuvate esimese ja teise p?lvkonna kolooniate vahele. See oli v?sa, kust hranganid t?htedele imbusid ja oma orimaailmu juhtisid ning Maa imperaatorite vastu v?itlesid. Enamik planeetidest, mida sa nimetasid, olid siis juba tuntud ning iidsed s?jad puudutasid neid raskelt ja nad j?id p?rast kokkuvarisemist j?nni. Avalon ise on teise p?lvkonna koloonia, mis kunagi oli sektori pealinn. Kas sa ei arva, et sel on teatav vahe maailma jaoks, mis neil ai-killustunud sajanditel asus nii v?ga kaugel?» Dirk noogutas n?usolevalt. «Jah. Ma tean natuke ajalugu. Sina paistad teadvat palju.» «Ma olen ajaloolane,» s?nas Vikary. «Suurem osa minu t??st oli p?hendatud ajaloo v?ljas?elumisele minu oma maailma, K?rg-Kavalaani m??tidest. Raudnefriit saatis mu suurte kuludega Avalonile, et saaksin just sel eesm?rgil vanade arvutite andmebaasid l?bi uurida. Kuid veetsin seal ?ppides kaks aastat, mul oli palju vaba aega ja tekkis huvi ka inimkonna ?ldisema ajaloo vastu.» Dirk ei ?elnud midagi, vaid vaatas ainult p?ikeset?usu poole. Paksu Saatana punane ketas oli n??d poolenisti t?usnud ja v?is n?ha ka kolmandat kollast p?ikest. See oli p?hjasuunal teistest pisut kaugemal ja n?is k?igest t?hena. «Punane t?ht on ?lihiid,» m?lgutas Dirk, «kuid seal ?leval paistab ta ainult natuke suurem kui Avaloni p?ike. Ta peab olema ?pris kaugel. Peaks olema k?lmem, j?? peaks n??d juba platsis olema. Aga siin on k?igest k?lm.» «See on meie t??,» ?tles Vikary talle teatava uhkusega. «T?tt?elda mitte just K?rg-Kavalaani, aga igatahes v?lismaailmade t??. Tober s?ilitas kokkuvarisemise ajal suurema osa Maa imperaatorite j?uv?ljatehnoloogiast ja hiljem on toberlased seda sajandite v?ltel edasi arendanud. Ilma nende kilbita poleks Festival saanudki toimuda. Periheelil oleks P?rgukrooni ja Paksu Saatana kuumus Worlorni atmosf??ri ?ra p?letanud ja mered keema pannud, kuid toberlaste kilp blokeeris selle raevu ja me saime pika s?rava suve. N??d aitab kilp samal kombel soojust hoida. Siiski on sel omad piirid nagu k?igel muulgi. K?lm tuleb.» «Ma ei arvanud, et me niimoodi kohtume,» ?tles Dirk. «Miks sa siia katusele tulid?» «Juhuslikult. Mitu aastat tagasi r??kis Gwen mulle, et sulle meeldib p?ikeset?usu vaadata. Ja ka muid asju, Dirk t’Larien. Ma tean sinust palju rohkem kui sina minust.» Dirk naeris. «Noh, see on t?si. Eilse ?htuni ma isegi ei teadnud, et sa olemas oled.» Jaan Vikary n?gu oli karm ja t?sine. «Aga ma olen olemas. Pea seda meeles ja me v?ime s?brad olla. Lootsin sind ?ksinda leida ja sulle seda ?elda, enne kui teised ?rkavad. Siin ei ole Avalon, t’Larien, ja t?na pole eile. Siin on surev Festivalimaailm, seadusteta maailm, nii et iga?ks meist peab k?vasti klammerduma nende seaduste k?lge, mille oleme endaga kaasa toonud. ?ra pane minu omasid proovile. Alates Avalonil veedetud aastatest olen p??dnud endast m?elda kui Jaan Vikaryst, kuid ma olen endiselt kavalar. ?ra sunni mind olema Jaantony Riv Hunt k?rg-Raudnefriit Vikary.» Dirk t?usis p?sti. «Ma ei tea t?pselt, mida sa m?tled,» ?tles ta. «Kuid arvan, et v?in olla piisavalt s?damlik. P?ris kindlasti pole mul midagi sinu vastu, Jaan.» Sellest paistis piisavat, et Vikary rahule j??ks. Ta noogutas aegamisi ja pistis k?e oma p?kste taskusse. «See on mu s?pruse ja hoolimise m?rgiks,» ?tles ta. Tema k?es oli mustast metallist rinnam?rk, tilluke sarvikrai. «Kas v?iksid seda oma siinviibimise ajal kanda?» Dirk v?ttis selle tema k?est vastu. «Kui sa tahad,» ?tles ta, teise ametlikkuse peale naeratades. Ta kinnitas selle oma krae k?lge. «Koidik on siin h?mar,» s?nas Vikary, «ja ka p?ev pole palju parem. L?hme alla meie korterisse. ?ratan teised ?les ja me hakkame s??ma.» Korter, mida Gwen kahe kavalariga jagas, oli m??ratu. K?rge laega elutoas domineeris kahe meetri k?rgune ja kaks kord nii lai kamin, s?simusta simsiga, millel k?kitavad h??gkivist raidkujud tuhka valvasid. Vikary juhtis Dirki neist m??da, ?le paksu musta vaiba avaruste, s??gituppa, mis oli peaaegu sama suur. Dirk istus k?rge seljatoega puutoolile, ?hele kaheteistk?mnest suure laua ??res, aga tema v??rustaja l?ks tooma toitu ja seltskonda. Ta tuli varsti tagasi, kandes taldrikut ?hukeste pruunide lihaviiludega ja korvikest k?lmade k?psistega. Ta asetas need Dirki ette, siis p??rdus ja lahkus taas. Kohe p?rast tema minekut avanes teine uks ja sisenes uniselt naeratav Gwen. Ta kandis oma vana peapaela, pleekinud p?kse ja vormitut rohelist, laiade varrukatega toppi. Dirk v?is n?ha tema raske nefriidist ja h?bedast v?ru helki, mis oli tihedalt vasaku k??narvarre ?mber. Koos temaga tuli sammu v?rra tagapool ?ks teine mees, peaaegu sama pikk kui Vikary, kuid mitu aastat noorem ja palju sihvakam, r?ivastatud pruunikaspunasest kameeleonkangast l?hikeste varrukatega spordidressi. Ta heitis Dirkile pilgu v?ga sinistest silmadest, need olid k?ige sinisemad silmad, mida Dirk oli kunagi n?inud, ja paiknesid k?hnas, punase t?ishabeme ja teravate joontega n?os. Gwen istus maha. Punahabe seisatas Dirki tooli ees. «Mina olen Garse Raudnefriit Janacek,» ?tles ta. Ja pakkus oma peopesi. Dirk t?usis, et enda omad nende vastu suruda. Garse Raudnefriit Janacek, m?rkas Dirk, kandis v??l laser-p?stolit, mis rippus nahkkabuuris h?bedase terasest r?ngasv?? k?ljes. Tema parema k??narvarre ?mber oli must v?ru, Vikary oma kaksik – raud ja miski, mis paistis olevad h??gkivi. «Sa arvatavasti tead, kes ma olen,» ?tles Dirk. «Kahtlemata,» vastas Janacek. Tal irvitas ?pris pahatahtlikult. M?lemad istusid maha. Gwen mugis juba k?psiseid. Kui Dirk j?lle oma istmele maandus, sirutas naine k?e ?le laua ja n?ppis v?ikest raikala kujulist n?ela tema krael, mingi salajase nalja peale muheledes. «N?en, et sina ja Jaan olete teineteist leidnud,» s?nas ta. «Enam-v?hem,» vastas Dirk ja just siis tuli Vikary tagasi, pigistades kohmakalt paremas k?mblas nelja tinakruusi sanga ja hoides vasakus tumeda ?lle kannu. Ta asetas k?ik selle keset lauda, tegi siis veel ?he viimase retke k??ki taldrikute ja s??giriistade j?rele ning t?i klaaspurgi magusa kollase pastaga, mida tema s?nul tuli k?psistele m??rida. Kuni ta ?ra oli, l?kkas Janacek kruusid ?le laua Gweni ette. «Vala,» s?nas ta ?pris k?skival toonil, enne kui oma t?helepanu j?lle Dirkile p??ras. «Mulle on r??gitud, et sina olid esimene mees, keda ta tunda sai,» lausus ta, kui Gwen jooki kruusidesse kallas. «Sa j?tsid ta maha koos aukartust?ratava hulga halbade harjumustega,» t?hendas ta k?lma naeratusega. «Mul on kiusatus solvang vastu v?tta ja sind rahulduse saamiseks v?lja kutsuda.» Dirk n?is jahmunud. Gwen oli t?itnud kolm kruusi ?lle ja vahuga. Ta asetas ?he Vikary kohale, teise Dirki ette ja v?ttis kolmandast pika s??mu. Siis p?hkis ta k?eseljaga ?le huulte, naeratas Janacekile ja ulatas talle t?hja kruusi. «Kui sa kavatsed vaest Dirki minu harjumuste p?rast ?hvardada,» s?nas ta, «siis ma arvan, et pean Jaanile v?ljakutse esitama k?igi nende aastate eest, mil ma ise olen sinu harjumuste all kannatanud.» Janacek keerutas t?hja ?llekruusi k?es ja kortsutas kulmu. «Betheyn’i-lita,» lausus ta kergel vestlustoonil. Ta valas endale ise ?lut. Vikary tuli tagasi hetk hiljem. Ta istus, v?ttis lonksu oma kruusist ja nad hakkasid s??ma. Dirk avastas v?ga varsti, et talle meeldib hommikus??giks ?lut juua. Ka k?psised, millele m??riti paks kiht magusat pastat, olid suurep?rased. Liha oli ?sna kuiv. Janacek ja Vikary k?sitlesid teda einetamise ajal, Gwen aga naaldus seljatoele ja tundus olevat ?sna l?bustatud, r??kides v?ga v?he. Kaks kavalari olid t?ielikus kontrastis. Jaan Vikary kummardus ettepoole (ta rind oli endiselt paljas ning tihtipeale ta haigutas ja kratsis ennast ?raolevalt), s?ilitades ?ldiselt s?bralikult huvitatud tooni, naeratas alatasa ja paistis olevat hoopis rohkem l?dvestunud, kui oli olnud katusel. Siiski rabas ta Dirki kuidagi ebateadlikult, nagu pinges mees, kes teeb teadlikke pingutusi l?dvestumiseks, isegi tema tahtmatud liigutused – naeratused, s?gamine – tundusid olevat ?pitud ja kontrollitud. Garse Janacek istus sirgemalt kui Vikary, ei kratsinud ennast kordagi ja kasutas ametliku kavalari keele kogu k?nemaneerlikkust, kuid n?is sellest hoolimata hoopis rohkem p?riselt l??gastunud, nagu mees, kes nautis piiranguid, mida tema ?hiskond oli talle peale pannud, ega osanud m?eldagi p??dest end neist vabaks kiskuda. Tema k?ne oli hingestatud ja j?rsk; ta paiskas v?lja solvanguid samamoodi, nagu hooratas pillub s?demeid, ja suurem osa neist oli suunatud Gwenile. Naine l?i m?ned tagasi, kuid n?rgalt; Janacek oskas seda m?ngu palju paremini kui tema. Enamasti paistis see hooletu, s?damliku m?ttevahetusena, kuid mitu korda arvas Dirk, et on tabanud t?elise vaenulikkuse varjundi. Vikary kaldus iga s?navahetuse peale kulmu kortsutama. Kui Dirk juhtus mainima oma Prometheusel veedetud aastat, haaras Janacek sellest k?hku kinni. «?tle mulle, t’Larien,» n?usid ta, «kas sa pead Muundatud Inimesi inimesteks?» «Muidugi,» ?tles Dirk. «Nad ju ongi. Planeet on Maa imperaatorite poolt asustatud t?kk aega enne s?da. Kaasaegsed prometheuslased on k?igest vana ?koloogilise R?nnaku?ksuse j?reltulijad.» «T?tt ?elda,» laususJanacek, «ei ole ma su j?reldusega n?us. Minu arvates on nad oma geenidega sellisel m??ral manipuleerinud, et kaotasid ?iguse ennast ?ldse inimesteks nimetada. Kiil-inimesed, veealused inimesed, m?rki hingavad inimesed, hruunide kombel pimeduses n?gevad inimesed, nelja k?ega inimesed, hermafrodiidid, siseelunditeta s?durid, m?istuseta sigivad emised – need olendid ei ole inimesed. V?i, t?psemalt ?eldes, on nad mitte-inimesed.» «Ei,» ?tles Dirk. «Olen kuulnud terminit mitte-inimene. See on ?hine v?ljend paljudes maailmades, kuid see t?hendab inimmaterjali, mis on nii palju muteerunud, et ei saa enam p?hirassiga j?rglasi. Prometheuslased on seda hoolikalt v?ltinud. Nende juhid – nad ise on t?itsa normaalsed, ainult v?ikeste muudatustega pikaealisuse ja muu sellise suhtes – noh, nende juhid korraldavad Rhiannonile ja Thisrockile regulaarseid r??steretki. Et tavalisi Maa-normaalseid inimesi hankida…» «Kuid isegi Maa pole m?ne viimaset sajandi jooksul eriti Maa-normaalne olnud,» katkestas teda Janacek. Siis kehitas ta ?lgu. «Ma poleks pidanud vahele segama, eks? Igal juhul on Vana Maa liiga kaugel. Kuuleme ainult sajandivanuseid kuulujutte. J?tka.» «?tlesin juba oma seisukoha,» t?hendas Dirk. «Muundatud Inimesed on endiselt inimesed. Isegi madalamad kastid, k?ige grotesksemad, kirurgide poolt k?rvaleheidetud ?pardunud eksperimendid – k?ik nad suudavad tavainimestega paljuneda. Sellep?rast nad neid steriliseerivadki, et kardavad j?rglasi.» Janacek v?ttis s??mu ?lut ja uuris teda oma intensiivselt siniste silmadega. «Nad siis teevadki ristpaljunemist?» Ta naeratas. «?tle mulle, t’Larien, kas sul sealveedetud aasta jooksul avanes kunagi v?imalus seda isiklikult proovida?» Dirk lahvatas n?ost punaseks ja leidis end Gwenile otsa vahtimas, nagu oleks k?ik see kuidagi naise s??. «Ma ei elanud need eelmised seitse aastat ts?libaadis, kui sa seda silmas pead,» k?hvas ta. Janacek autasustas tema vastust irvitusega ja vaatas Gweni poole. «Huvitav,» s?nas ta naisele. «See mees veedab mitu aastat sinu voodis ja viskub siis otsekohe loomalikkusesse.» Viha v?lgatas ?le naise n?o; Dirk teadis naist ikka veel piisavalt h?sti, et seda ?ra tunda. Ka Jaan Vikary polnud just liiga ?nnelik. «Garse,» lausus ta hoiatavalt. Janacek andis j?rele. «Ma vabandan, Gwen,» ?tles ta. «Ma ei tahtnud solvata. Kahtlemata omandas t’Larien oma eelistused n?kineidude ja kiil-naiste suhtes sinust t?iesti olenemata.» «Kas kavatsed minna k?nnumaad uurima, t’Larien?» k?sis Vikary valjusti, vestlusteemat sihilikult teiselt kavalarilt ?le v?ttes. «Ma ei tea,» ?tles Dirk ?lut limpsides. «Kas ma peaksin?» «Ma ei anna sulle kunagi andeks, kui sa seda ei tee,» s?nas Gwen naeratades. «Siis ma l?hen. Mis seal nii huvitavat on?» «?kos?steem. See formeerub ja sureb samal ajal. ?koloogia oli Serval pikka aega unustatud teadus. Isegi praegu on k?igis v?lismaailmades kokku v?hem kui tosin koolitatud ?koinseneri. Kui Festival tuli, k?lvati Worlornile neljateistk?mnest eri maailmast p?rit eluvorme, peaaegu m?tlematagi nende vastastikusele toimele. Tegelikult olid kaasatud rohkem kui neliteist maailma, kui tahate arvesse v?tta ka mitmekordseid transplantatsioone – loomi, kes toodi Maalt Newholme’ile, sealt Avalonile, sealt Wolfheimi ja siis Worlornile, sedasorti lood. Arkin ja mina uurime praegu, kuidas asjad on kujunenud. Oleme seda teinud juba mitu aastat ja t??d on nii palju, et v?ime veel k?mme aastat j?tkata. Tulemused v?iksid pakkuda erilist huvi k?igi v?lismaailmade farmeritele. Nad saavad teada, millist Serva ?oorat ja faunat v?ivad nad ohutult oma kodumaailmadesse tuua ja millistel tingimustel, aga millised on nende ?kos?steemile m?rgised.» «Kimdissi loomad on osutunud eriti m?rgisteks,» uratas Janacek. «Just nagu need manipuleerijad isegi.» Gwen irvitas tema suunas. «Garse on ?rritatud, sest paistab, nagu hakkaks must mardus v?lja surema,» ?tles ta Dirkile. «See on h?biasi, t?esti. K?rg-Kavalaanil endal on neid k?titud nii palju, et see on selgelt ohustatud liik, ning loodeti, et isendid, kes kaksk?mmend aastat tagasi siin vabadusse lasti, v?iksid ennast sisse seada ja paljuneda, nii et neid saaks j?lle kinni p??da ja enne k?lmade saabumist K?rg-Kavalaanile tagasi toimetada. Kuid n?nda see ei l?inud. Mardus on hirmu?ratav kiskja, kuid kodus ei suuda ta inimesega v?istelda. Worlornil oli tal oma ni??, mille tekitas Kimdissilt p?rit puutontide invasioon.» «Enamik kavalare peab marduseid ainult kas nuhtluseks v?i h?daohuks,» seletas Jaan Vikary. «Oma looduslikul asualal on ta sagedane inimesetapja ning Braithi, Punaterase ja Shanav?rava Kindluse jahimehed, ?ksikute eranditega, peavad mardust p?hiliseks jahiloomaks. Raudnefriidi suhtumine on alati olnud teistsugune. On ?ks muistne m??t sellest ajast, mil Kay Raud-Sepp ja tema teyn Roland Hunt-Nefriit v?itlesid Lameraani k?ngastel ?ksip?ini deemonite armeega. Kay oli kukkunud ja Rolandit, kes tema kohal seisis, tabas hetkeline n?rkus, kuid siis tulid ?lalt k?ngastelt mardused, neid lendas v?ga palju ?heskoos, piisavalt mustad ja parves, et p?ikest varjata. Nad langesid n?ljaselt deemonite armee peale ja ?gisid nad ?ra, viimase kui ?he, j?ttes Kay ja Rolandi ellu. Hiljem, kui need teyn-ja-teyn leidsid oma koopa, t?is naisi, ja asutasid esimese Raudnefriidi Kindluse, sai mardusest nende vend ja tootem. ?kski Raudnefriit ei ole kunagi tapnud mardust ja legend ?tleb, et millal iganes m?ni Raudnefriidi mees on surmaohus, tuleb mardus teda juhatama ja kaitsma.» «Kena lugu,» s?nas Dirk. «See on rohkem kui lugu,» ?tles Janacek. «Raudnefriidi ja marduste vahel on side, t’Larien. Arvatavasti on see psiooniline, arvatavasti on see tunnetuslik, arvatavasti on see puhas instinkt. Ma ei v?ida, et tean. Ja ikkagi on see side olemas.» «Ebausk,» ?tles Gwen. «Sa t?esti ei peaks Garsest v?ga halvasti m?tlema. Pole tema s??, et ta kunagi eriti haridust ei saanud.» Dirk m??ris k?psisele pastat ja vaatas Janacekile otsa. «Jaan mainis, et ta on ajaloolane, ja ma tean, millega Gwen tegeleb,» lausus ta. «Aga sina? Mida sina teed?» Sinised silmad p?rnitsesid k?lmalt. Janacek ei ?elnud midagi. «Mulle j?i mulje,» ?tles Dirk j?tkates, «et sa ei ole ?koloog.» Gwen naeris. «See mulje on jube ?ige, t’Larien,» ?tles Janacek. «Mida sa siis Worlornil teed? Ja kui juba jutuks tuli,» p??ras ta pilgu Jaan Vikaryle, «siis mida teeb seesuguses kohas ?ks ajaloolane?» Vikary hellitas oma ?llekruusi kahe suure peo vahel ja r??pas sellest m?tlikult. «See on k?llalt lihtne,» ?tles ta siis. «Ma olen Raudnefriidi Kogumuse kavalari k?rgisand, kes on nefriidi ja h?beda kaudu seotud Gwen Delvanoga. Mu betheyn saadeti k?rgisandate n?ukogu h??letusel Worlornile, niisiis on loomulik, et minagi siin olen, ja samuti ka minu teyn. Saad aru?» «Vist k?ll. Te pakute siis Gwenile seltsi?» Janacek paistis v?ga vaenulik. «Me kaitseme Gweni,» s?nas ta j?iselt. «Tavaliselt tema enda rumaluse eest. Ta ei peaks ?ldse siin olema, aga ikkagi on, nii et ka meie peame siin olema. Mis puutub su eelmisesse k?simusse, t’Larien, siis olen ma Raudnefriit ja Jaantony k?rg-Raudnefriidi teyn. Ma v?in teha k?ike, mida mu kindlus v?iks minult n?uda: pidada jahti v?i harida p?ldu, minna duellile, alustada k?rgs?da meie vaenlaste vastu, teha tittesid meie eyn-kethi’de k?htudesse. Just k?ike seda ma teengi. Kes ma olen, seda sa juba tead. ?tlesin sulle oma nime.» Vikary heitis talle pilgu ja k?skis tal vaikida, tehes parema k?ega j?rsu l?ikava liigutuse. «M?tle meist kui hiljaks j??nud turistidest,» ?tles ta Dirkile. «Me uurime ja imestame, me triivime l?bi metsade ja surnud linnade, me l?bustame ennast. Me v?iksime mardused puuri pista, et nad K?rg-Kavalaanile tagasi viia, ainult et me ei leia ?htegi mardust.» Ta t?usis p?sti, juues samal ajal oma kruusi t?hjaks. «P?ev liigub ?htu poole, aga meie istume siin,» ?tles ta, kui oli kruusi lauale pannud. «Kui sa tahad metsa minna, siis peaksid seda varsti tegema. M?gede ?letamine n?uab aega isegi ?huautoga ja pole tark tegu p?rast pimeda saabumist v?lja j??da.» «Oh?» Dirk l?petas oma ?lle ja p?hkis suu k?eseljaga puhtaks. Salvr?tid ei paistnud kavalari lauakommete juurde kuuluvat. «Mardused pole kunagi olnud Worlorni ainsad kiskjad,» ?tles Vikary. «Metsades leidub tapjaid ja j?litajaid neljateistk?mnest maailmast ja mardused on neist ohutuimad. K?ige hullemad on inimesed. Praegu on Worlorn lihtne t?hi maailm ning selle varjud ja k?nnumaad on t?is kummalisi asju.» «Parem, kui l?heksite relvastatult,» s?nas Janacek. «V?i veel parem kui Jaan ja mina teiega kaasa tuleksime. Teie ohutuse p?rast.» Ent Vikary raputas pead. «Ei, Garse. Nad peavad ?ksi minema ja r??kima. Sel kombel on parem, saad sa aru? See on mu soov.» Siis kogus ta k?sivarret?ie taldrikuid ja k?ndis k??gi poole. Kuid ukse juures ta seisatas ja heitis ?le ?la pilgu tagasi ning tema silmad kohtasid korraks Dirki omi. Ja Dirkile meenusid p?ikeset?usu ajal katusel kuuldud s?nad. Ma olen olemas, oli Jaan ?elnud. Pea seda meeles. «Kui ammu sa viimati taevalauaga s?itsid?» k?sis Gwen, kui nad natuke aega hiljem katusel kohtusid. Ta oli selga pannud kameeleonkangast ?hes t?kis tunked, tuhmis punakas valguses kattis see v??tatud r?ivaese teda saabastest kaelani. Peapael, mis tema musti juukseid paigal hoidis, oli samast materjalist. «P?rast seda enam mitte, kui laps olin,» vastas Dirk. Ta enda r?ivad olid t?pselt samasugused; naine oli need talle andnud, et nad saaksid metsaga ?hte sulada. «Avalonist saadik. Aga ma tahan proovida. Olin kunagi selles p?ris hea.» «Siis tuled kaasa,» ?tles Gwen. «Me ei saa minna liiga kaugele ega liiga kiiresti, kuid see ei loe.» Ta avas sarvikrai kujulise halli ?huauto pakiruumi ning v?ttis v?lja kaks v?iksemat h?bedast pakki ja kaks paari saapaid. Dirk istus j?lle ?huauto tiivale, et uued saapad jalga panna ja kinni n??rida. Gwen pakkis lahti lauad, kaks v?ikest, kangapaksusest pehmest metallist platvormi, mis olid vaevalt nii suured, et neil seista. Kui ta need maha laotas, m?rkas Dirk alumisele tasapinnale paigaldatud gravirestide ristuvaid traate. Ta astus jalgu ettevaatlikult asetades ?he peale ning tema saabaste metalltallad lukustusid kindlalt paigale, kui platvorm j?igastus. Gwen ulatas talle juhtimispuldi ja ta kinnitas selle niimoodi v??le, et see talle pihku ulatus. «Arkin ja mina kasutame laudu selleks, et metsas ringi vaadata,» r??kis Gwen talle, p?lvitades ka oma saapaid kinni n??rima. «?huauto on muidugi k?mme korda kiirem, kuid alati pole lihtne maandumiseks piisavalt suurt lagendikku leida. Lauad on t?psemaks l?hivaatluseks head, kui me ei ?rita kaasa tassida liiga palju varustust ega hakka liigselt kiirustama. Garse nimetab neid m?nguasjadeks, aga…» Ta ajas end sirgu, astus oma platvormile ja naeratas. «Oled valmis?» «Kindel see,» vastas Dirk ja tema s?rm silitas paremas peopesas olevat h?bedast tahvlikest. Ainult natuke liiga tugevasti. Laud h?ppas ?les- ja v?ljapoole, tirides tema jalgu endaga kaasa ning paisates ta pea alaspidi, kui ?lej??nud keha jalgadest maha j?i. Tal ?nnestus vaevu p??seda kolba purustamisest vastu katust ning ta kerkis taevasse, metsikult naerda lagistades ja lauakese all rippudes. Gwen tuli talle j?rele, seistes oma platvormil ja kerkides h?mariku tuules ?lespoole pikaajalisest harjutamisest s?ndinud osavusega nagu mingi v?lismaailma d?inn, kes lendab h?bedasel vaibaj??nusel. Selleks ajaks, kui ta Dirkini j?udis, oli mees juhtimisseadmega k?llalt kaua m?ngida saanud, et end j?lle lauale p?sti saada, kuigi ta k?ikus ikka veel edasi-tagasi, p??des tasakaalu hoida. Erinevalt ?huautodest puudusid laudadel g?roskoobid. «Uuuiiiiii!» karjus ta, kui naine l?hemale j?udis. Gwen liikus naerdes tema taha ja patsutas teda s?damlikult seljale. Sellest piisas, et Dirki j?lle pea alaspidi paisata, nii et ta hakkas Larteyni kohal taevas hullumeelseid hundirattaid tegema. Gwen tuli tema j?rel ja karjus midagi. Dirk pilgutas silmi ja m?rkas, et v?ib kohe vastu k?rge eebenmusta torni seina p?rgata. Ta n?ppis oma juhtimispulti ja s??stis p?stloodis ?les, ikka veel v?ideldes, et tasakaalu k?tte saada. Dirk oli k?rgel linna kohal ja seisis jalul, kui Gwen talle j?rele j?udis. «Hoia eemale,» hoiatas mees muigega, tundes end rumala, kohmaka ja m?nglevana. «Kui sa mind veel kord uppi l??d, toon lendava tanki ja tulistan su laseriga taevast alla, naine!» Ta kaldus ?hele k?ljele, sai pidama, kuid kompenseeris siis ?le ja kaldus huilates teisele k?ljele. «Sa oled purjus!» karjus Gwen talle l?bi tuhiseva tuule. «Liiga palju ?lut hommikus??giks.» Ta lendas n??d mehe kohal, k?sivarred rinnal risti, ja j?lgis tema rabelemist pilkava hukkam?istuga. «Need asjandused paistavad palju stabiilsemad, kui ripud nende k?ljes, jalad ?lespidi,» teatas Dirk. Ta oli viimaks saavutanud midagi tasakaalutaolist, kuigi viis, kuidas ta k?si k?rvale t?stetuna ?hus hoidis, n?itas selgelt, et ta ise kahtles selle s?ilitamises. Gwen laskus temaga ?hek?rgusele ning liikus tema k?rvale, vankumatu ja enesekindel, tumedad juuksed metsiku musta vimplina selja taga lehvimas. «Kuidas l?heb?» karjus ta, kui nad k?rvuti lendasid. «Arvan, et sain asja k?ppa!» teatas Dirk. Ta oli ikka veel p?sti. «Tubli. Vaata alla!» Mees vaatas alla, oma jalge all oleva platvormi napist turvalisust m??da. Tema all polnud enam Larteyn oma tumedate tornide ja kahvatanud h??gkivist t?navatega. Selle asemel oli seal pikk-pikk Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/samuel-e-martin-22394301/valguse-haabumine-orpheuse-raamatukogu/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.