Vildaka homse kroonikad

Vildaka homse kroonikad Lev Ver?inin Ver?inin on eesti lugejatele tuntud eraldi raamatuna ilmunud l?hiromaaniga «Kuninga tagasitulek» ja l?hilooga «Viimane partii» kogumikust «Mardus. Halli hordi tulek» (m?lemad 2002). Teda on tunnustatud mitmete vene ulmeauhindade, aga ka Euroopa Ulme?hingu parima uustulnuka preemiaga 1994. aastal. Kogumiku nimilugu r??gib s?jast ja patsifismist, kultuurikonfliktist ja sotsiaalsete probleemide lahendamise v?imatusest kaugtulevikus kaugel planeedil, kus vabastusliikumine on t?usnud relvile vihatud keisri vastu. Sellesse konflikti sekkub ka suur galaktiline s?prus?hendus. Tekst kandideeris vene olulisematele ulmeauhindadele Pronkstigu ja Interpresscon ning autor t??tas selle hiljem ?mber omaette mahukaks romaaniks. 1996. aastal ilmunud l?hiromaan «Vabariigi esimene aasta» on alternatiivajalugu, mis k?sitleb dekabristide ?lest?usu, nagu me seda oma ajaloost ei tea – T?ernigovi polgu ?lest?us Ukraina territooriumil on l?ppenud v?iduga ning v?lja on kuulutatud Venemaa vabariik, mis peab asuma v?itlusse v?lismaiste interventidega, taluma liitlaste reetlikkust ning hakkama saama revolutsion??ride omavahelise arvete?iendamisega. L?hiromaan v?itis Vene t?htsaima ulmeauhinna Strannik jutustuse kategoorias ning selle temaatilise eriauhinna M??k Peeglis, aasta parima alternatiivajaloo eest. T?lkinud Veiko Belials ja Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Kro?etskin. Sari: Orpheuse Raamatukogu. Kirjastus Fantaasia. Lev Ver?inin Vildaka homse kroonikad Orpheuse Raamatukogu: 1/2011 – H. P. Lovecraft «Hullumeelsuse m?gedes» 2/2011 – Charles Stross «Palimpsest» 3/2011 – Robert E. Howard «Bal-Sagothi jumalad» 4/2011 – Arthur C. Clarke «Comarre’i l?vi» 1/2012 – Aleksandr Beljajev «Professor Dowelli pea» 2/2012 – George R. R. Martin «??lendajad» 3/2012 – Ursula K. Le Guin «Meremaa jutud» 4/2012 – Paolo Bacigalupi «Alkeemik» 5/2012 – Alastair Reynolds «Suur Marsi m??r» 1/2013 – Aleksandr Beljajev «Viimane inimene Atlantisest» 2/2013 – H. P. Lovecraft «Vari aja s?gavusest» 3/2013 – Charles Stross «K?lmem s?da» 1/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Tigu n?lvakul» 2/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «V?ikemees» 3/2014 – Henry S. Whitehead «L??ne-India valgus» 4/2014 – E. F. Benson «?udusesarv» 1/2015 – Ray Bradbury «P?rmust t?usnud» 2/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Esmasp?ev algab laup?eval» 3/2015 – Joe Haldeman «Hemingway v?ltsing» 4/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Marslaste teine sissetung» 5/2015 – Robert A. Heinlein «Taeva orvud» 1/2016 – C. C. Finlay «Poliitohvitser, poliitvang» 2/2016 – Robert Sheckley «Tont nr 5» 3/2016 – Murray Leinster «Uurimismeeskond» 4/2016 – Isaac Asimov «?heksa homset» 1/2017 – John Wyndham «Kr??salised» 2/2017 – Alastair Reynolds «Aeglased kuulid» 3/2017 – Poul Anderson «Aja valvurid» 4/2017 – Dan Simmons «Heeliksi orvud» 5/2017 – Brian Aldiss «Peatumata» 6/2017 – Clifford D. Simak «Jumalate valik» 1/2018 – Kir Bul?t?ov «Kosmoselaevastiku agent» 2/2018 – Triinu Meres «Kuningate tagasitulek» 3/2018 – Alastair Reynolds «Spioon Europal» 4/2018 – Ursula K. Le Guin «Ilmaj?etud» 5/2018 – John Wyndham «Kraken ?rkab» 1/2019 – Roger Zelazny «Varjude Jack» 2/2019 – Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell «Takerdunud maa» 3/2019 – Robert A. Heinlein «Topeltstaar» 4/2019 – Stephen King «?ine vahetus» 5/2019 – Lev Ver?inin «Vildaka homse kroonikad» Orpheuse Raamatukogu 5/2019 Lev Ver?inin Vildaka homse kroonikad Originaalid: Хроники неправильного завтра 1992 Первый год Республики 1996 Sarja koostaja Raul Sulbi ISSN 2228-0464 ISBN 978-9949-661-45-9 (tr?kis) ISBN 978-9949-661-46-6 (epub) Copyright © 1992, 1996 by Лев Вершинин Published by permission of the Author via Alexander Korzhenevski Agency (Russia) «Vildaka homse kroonikad» t?lge © 2019, Veiko Belials «Vabariigi esimene aasta» t?lge © 2019, Tatjana Peetersoo Koostamine ja j?rels?na © 2019, Raul Sulbi Kaanepilt © 2019, Meelis Kro?etskin Toimetanud Eva Luts («Vildaka homse kroonikad» ja «Vabariigi esimene aasta») ning Veiko Belials («Vabariigi esimene aasta») Kujundanud Mihkel Laar ja Raul Sulbi Kirjastus Fantaasia Tartu 2019 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas VILDAKA HOMSE KROONIKAD M?NED L?IGUD «?LDISTEST ARUTLUSTEST» (PROLOOGI ASEMEL) Keegi ei taha surra. Banaalne m?te, nagu seegi lohutu fakt, et varem v?i hiljem tuleb iga?hel sellega leppida. Surevad ju l?ppeks k?ik. Surevad juhid ja alluvad, rocker’id ja maaklerid, b?ro- ja demokraadid… Surevad isegi need, kes on eluajal kuulutatud surematuteks. Muide, surematutest. Vaevalt et keegi m?letab t?pselt, kui mitu Rooma paavsti on ?ldse olnud. Samas on teada, et XXII sajandi l?puks v?is Benedictuse-nimelisi paavste kokku lugeda t?pselt kaksk?mmend seitse. Vaiksel varjulisel Leinajate alleel Vatikani taga?uedes v?ib iga soovija n?ha tagasihoidlikku musta tahvlit, mis annab teada Benedictus XXVII lahkumisest kadestamisv??rses eas – kaheksak?mne ?heksa aastaselt. Aga see pole t?si… ?ra kurvasta, kulla lugeja! – paavst Benedictus Kahek?mne Seitsmes on ikka veel elus ja saadab sulle tervisi… Jah-jah, ma olen elus, enamgi veel, ma pole end kunagi tundnud v?rskema ja reipamana, kuigi mu arst, magister Gianbattista di Montecassino – veidrik s??rane! – ?ritab mind j?tkuvalt ps?hhotroopseid aineid t?is toppida. Ma tahaksin n?ha auv??rse magistri n?gu (muide, praegu on ta sisse v?etud darhai meditsiinist), kui ta saaks teada, et ma s?litan k?ik need mulle tundmatu la vilja kestast pillid vetsupotti. Minu vanuses pole m?tet originaalsusega silma paista. … Mul on rikkalik raamatukogu, valge poni, imeline kabel. Avignon-7 on ?sna armas ja mul on siin hea, t?si k?ll, siin on igavav?itu. Vanaduses venib aeg pikkam??da. Just seep?rast hakkasin ma l?puks t?sisemalt Jumala ?le m?tisklema, kui Johannes Paulus Viies – olgu muld talle kerge! – mind skisofreenikuna siia peitis. V?ib l?putult vaielda, kas Lhasa-Teherani (?hendaval) Oikumeenilisel Konsiiliumil oli ?igus v?i mitte, aga olgu kuidas oli, sai minust kaheksateistk?mneks aastaks nii Rooma paavst, kui k?ik viis patriarhi, kui dalai-laama, kui suurimaam-mufti, m?ned aga nimetasid mind koguni Suureks Mgangaks. Issandale see ilmselt meeldis, no ja ega minagi vastu olnud. ?hes?naga – k?ik olid rahul, kuni mu kabinetti ilmusid m?ned t?hised suveniirid. T?hi-t?hi, stereokaardid: Mooses ja Fatima Muhamedovna Varna rannas, Muhamed ise, pisut vindine, Jeesus kohtusaalis vahi alt vabanemise hetkel, vanatoi Gautama koos ajatolla Khomeyniga. T?si, viimane stereo oli ilma p?henduseta. No ja siis? L?ppude l?puks on igal inimesel voli vabalt valida, kellega ta s?brustab, kas pole? Aga minu konklaav, v?i kui teile rohkem sobib – Kahal – haaras just sellest kinni. Aga n?ib, et ma olen ennast lobisema unustanud… Mugavus ja ?ksindus s?nnitavad kohati ?sna huvitavaid m?tteid. Targal inimesel on alati paeluv k?rvalt vaadata, kuidas kaks ?liriiki pungestavad ja kangutavad, ?ritades ?ksteist edestada. Aga l?puks saabub hetk, kui vaatamisest hakkab hirm. Mu semu Saalomon ?tles ikka: «K?ik l?heb m??da.» Onu Taaveti kadunud pojal oli ju lihtne targutada. Aga mina olen vana mees ja m?letan aega, kui iga p?ev oleks v?inud j??da viimaseks, ja k?igile korraga. Kui Konf?deratsioon kutsus mind ?ppustele «Armageddon» ?nnistusteenistust pidama, teadsin ma niinimetatud paranormaalsest relvast sama palju, kui sina, lugeja. Muide, magister Montecassino v?idab, et just siis ma segi p??rasingi. Jamps! M?tleks, pihustati planeedis?steem tolmuks. Niikuinii oli see asustamata, vist. Kuid minu kogudusele k?is see millegip?rast n?rvidele. Aga kasutasid nad seal ju ainult n?rgukest ?ppeseadeldist… Inimene on loodud nii, et isegi kuristiku serval olles ??rib ta korteri, sisustab selle oma ?ran?gemise j?rgi, teeb sugu, paljuneb ja ?ilmitseb, ?ritades siiski aknast mitte v?lja vaadata. Noil p?evil oli ju nii, et pruukis vaid Demokraatlikul Konf?deratsioonil teatada: «Meil on midagi!», kui ?htne Liit vastas viivitamatult: «Meil on ka, aga parem!» Ja v?imalik, et just seep?rast oli saatingite ilmumine ?le Galaktika laiali puistatud inimkonna jaoks viimane v?imalus. Kuidas, te ei tea, kes on saatingid? Aa, midagi olete kuulnud, aga ilma ?ksikasjadeta? ?ige, ?ksikasju teavad v?hesed. Aga mina tean k?ike! Mil moel? Ma ju r??kisin, et siin, Avignonil, on mul v?ga hea raamatukogu. Pealegi tunnen ma saatingite vastu huvi juba kaunikesti kaua. Need on kuratlikult (vabanda, Issand!) huvitavad olevused. Ilmusid nad ligikaudu kolmk?mmend aastat tagasi v?i veidi varem. V?lja n?gid need elukad erinevalt, kuid enamasti meenutasid kuradikese ja inglikese segu: sarvekestega, tiivakestega, tillukesed, ja k?igele lisaks muutsid pidevalt v?rvi – mustast valgeks ja vastupidi. Valitsused said nende ilmumisest teada enne teisi – ja k?ik ?hel ajal. Selgus, et saatingid ei s??nud, ei joonud ega surnud; m?ned r??givad, et vahel harva nad pooldusid nagu am??bid. Saatingit ei saanud tappa, ta ei ilmunud kunagi kohta, kus v?is oodata m?nd katakl?smi. Ja k?llap sa, lugeja, juba aimad, et m?iste «saating» m?tlesin v?lja just mina… Aastat viisteist tagasi lugesin ma mingist v?hetuntud ajakirjakesest artiklit, mis r??kis sellest, nagu oleksid saatingid tulnud meie maailma, et p??sta ummikusse j?udnud tsivilisatsioon v?ltimatust pea vastu seina puruks peksmisest. T?si k?ll, autor viitas anon??msetele allikatele, mis t?hendab, et valitsuse omadele, valitsuse info usaldusv??rsusega on aga lood, ise teate, kuidas… Aga mingi uba tema arutlustes oli. Kord tuli mul v?tta vastu saatingite delegatsioon, mis oli rings?idul m??da Maa linn-muuseume. Eraviisilises vestluses tunnistasid t?brikud, et neid ?okeerib m?nev?rra neile sarnaste olendite kujutamine piltidel, vibud k?es. Mu k?lalisi oleks v?inud nimetada vihasteks, kui olnuks millegagi v?rrelda, aga v?rrelda polnud millegagi, sest keegi polnud kunagi n?inud vihast saatingit. Nende olendite erapooletus ja vastumeelsus relvade suhtes olid ?ldse ?ldtuntud. See vastumeelsus, muide, oli vaid osa nende ?ldisest vastumeelsusest k?ikv?imalike konfliktide suhtes. R??banud pitsikese «Camus'd», k?sisin naljatlevalt: «On teie elul eesm?rk?» «Jah,» vastasid nad kooris. «Suur Tasakaal ilma konfliktideta.» «Kes k?ll andis teile selle eesm?rgi?» k?sisin, lootes salamisi, et nad mainivad Issanda nime. «Peasaating. Ja meie oleme vaid tema osakesed.» «Suudate te k?ike?» «Ei, me suudame rohkem.» … Ja nii oli. Saatingid olid ainus erapooletu j?ud. Ja olid nad ?ldse j?ud? Nad ei surunud kunagi kellelegi midagi peale, nad vaid soovitasid. Aga mitte j?rgida nende n?uandeid oli lollus, nad ei eksinud ju kunagi, ei eelistanud kunagi kedagi ja tunnetasid alati lubatu piire. Ja kui l?puks k?ik seda tunnistasid, pakkusid nad ?liriikidele v?lja oma kurikuulsa «sekkumise kvoodi». P?him?te oli lihtne ja elementaarne, nagu usu s?mbol: koos globaalse s?jategevuse keeluga, millega kaasneb loomulikult s?jav?gede kaotamine, on siiski lubatud konfliktide ajal paigutada tehnikat ja spetsialiste kolmanda maailma planeetidele. Loomulikult toimuks see k?ik v?imude palvel ja k?rgeimate ideaalide nimel. Kvoot ise – ja kvoodist ei teadnud loomulikult kaugeltki k?ik – pidi pariteetsetel alustel reguleerima saadetiste t?htaegu ja mahtusid. Idee oli nii hea, et paljud ametkonnad andsid teada soovist soetada endale isiklik saating… … Niisiis, ?udused k?ll ei kadunud, aga kahvatusid kuidagi: tekkis v?imalus m?elda rahulikult paljudest asjadest, mis varem «paranormaalsete» l?hkepeade kuhjamise m?llus olid ununenud. J??rap?isemalt kui enne unistas inimkond Galaktika piiride taha j?udmisest, Kosmosesse, v?ga kaugesse Kosmosesse minekust. Kes sinna esimesena v?lja murrab? Sellest v?is s?ltuda paljugi, mitte ainult prestii?. Kuid teoreetiliselt ammu v?lja t??tatud supergalaktiline h?pe oli v?imatu seni, kuni kosmoseehitus baseerus traditsiooniliste materjalide kasutamisel. Veidi m?elnud, soovitasid saating-konsultandid p??rata t?helepanu ?hele elemendile – bo?thiusele. See oli haruldane ?hend, mida polnud seni laborites s?nteesitud ja mida leidus vaid kusagil asustatud maailmade perifeerias, vististi Magalh?esi pilve ??realadel. Soovitused vaadati ?le. ESIMENE OSA P?HAD KULJUSED 1 Darhai. Oran? liin. Vabaduse 5. aasta 7. kuu 11. p?ev. «?ra viia!» L?heldane paistes n?oga mees, seljas mudaga m??ritud ja ilmselgelt mitte talle kuuluv jakk, p??dis ikka veel p?lvili langeda ja midagi paluda, kui poisid ta k?ed selja taha v??nasid ja v?ljap??su poole tassisid. Tu Samai teadis, mida ta kohe kuuleb. V??ras surm ei teinud talle kunagi r??mu; aga ei tema ega poisid, ega ka k?mned ja sajad tuhanded nendesarnased polnud s??di selles, et inimene, kes vingub praegu veel ?igluse V?lul bambusseina taga, ei n?e P?ikest. Seinalt silmitses Tu Samaid Armastatud ja L?hedane. Armastatud silmad olid kindlad ja rahulikud nagu alati, ja sama kindel oli ka Tu Samai pilk. Temal, caicheng Tu Samail, 85. N?idiskordoni komand?ril, oli turjal juba ?heksateist aastat: kaheksa kodus ja ?ksteist d?unglis. Lapsep?lve ei olnud. Noorukiiga ei olnud. Oli v?itlus. Oli esimene «triibuline», suur, hallinevate vuntsidega. Ta kerkis Tu Samai kohale p?eval, kui m?ekurust laskus k?lla karistajate rood. Mehed karjusid, naised h??dsid kedagi peenikese h??lega, aga vuntsi huvitas ilmselt muu: ta m?hatas rahulolevalt, n?hes k?ssit?mbunud poisikest, ja t?stis hoobiks ogalises saapas jala. Karistussalklane oli n?htavasti unustanud, et m?giloongid pole samasugused kui loongid, kes elavad Orus. Tu Samai ei m?leta, kuidas ta nuga triibulise p?rna tungis. Tu Samai m?letab ?htteist d?unglis veedetud aastat. Esimene relv – taadi mustrilise kabaga iselaskja, siis – vintp?ss, vana, aga oma, ehtne, lahingutrofee; seej?rel – automaat. See oli juba p?evil, kui v?itlejate r?hmad suureks ?igluse Armeeks ?hinesid. See r?ndas, j?ttes metsaloomade r??muks maha triibulistes kombinesoonides laipu. Linnad olid l?hedal, siis p?ris k?eulatuses. Triibulised lidusid itta. Tu Samai ei unusta kunagi, kuidas ta k?ndis v?itlejate rivis m??da Pao-Tuni l??mavaid t?navaid. Vaba Darhai s?mbol – teravarinnaline lind tokon, kes elab ainult vabaduses – hajutas oma laialilaotatud tiibadega udu. Armastatud ja L?hedane ise v?ttis Tu Samai k?est lipuvarda. See k?epigistus s??bis Tu Samai m?llu igaveseks. N??d aga valvab caicheng Tu Samai Oran?i liini. V?itlus pole l?bi, kuigi k?ik poisid ei m?ista veel seda. Seal, Oran?i liini taga k?nnivad veel triibulistes kombinesoonides mitteinimesed. Seal – Oran?i liini taga – on Tu Samai koduk?la. «Vend caicheng!» Tu Samai virgus. «Kuulen, vend juhendaja!» «On aeg…» «Jah, loomulikult, juba tulen.» … Kurjategija keha oli v?lult juba ?ra viidud. L?bi h?da keerukaid m?rke tehes ei suutnud Tu Samai vabaneda m?ttest, et hommikuse prillipapa asemele oleks vabalt v?inud sattuda vend juhendaja. Vend juhendaja ei teadnud ju, mida t?hendab t??tada viiendast eluaastast alates – nii kui jalad kandma hakkasid, v?id m??da n?lva roomata ja la vilju korjata – v?hemalt kakssada p?evas. Kakssada! V?i peksab j?relevaataja bambuskepiga su selga, metsistudes ise punetavaid vorpe vaadates. Vend juhendaja pole p?evagi d?unglites m?danenud. Tema ?ppis Pao-Tuni ?likoolis ja teadis Suurt Vabadust ainult paksude raamatute j?rgi. Vend juhendaja t?mmul k?sivarrel kiiskab abieluv?ru. Aga kus on Tu Samai kihlatu? Tu Samai sulges silmad ja kujutles vend juhendaja isa, venda ja onu pikkades oran?ides keepides – millegip?rast oli caicheng selles kindel. Ja mis peamine: juhendaja oli s?ndinud Orus! Aga Armastatud ja L?hedane ?tles: «Raamatud – see on hea!» Ja seep?rast teeb Tu Samai p?letavat vihkamist ?letades neid arusaamatuid k?verikke, kuulates ?petaja j?lestusv??rselt meloodilist h??lt… Snaiper nihutas oksi, et vaadet avardada. Siit, baaniani v?ras asuvast h?sti maskeeritud pesast oli Kaheksak?mne Viies kordon n?ha nagu peopesal. Snaiper heitis pilgu kellale ja siis sihikusse. ?igel hetkel kronomeeter piuksatab. Treenitud pilk libises ?le laigulistes kombinesoonides k?hetute figuuride, otsides esimest ohvrit. Esimest sel p?eval, mitte Snaiperi jaoks ?ldse. S?rmed libisesid harjumusp?raselt ?le s?lkude p?ssikabal, ?le k?igi kuuek?mne ?heksa, peatudes hetkeks igal neist. See oli sigala eest. Parim sigala ?mbruskonnas, soe sigala, kus p?rsad kunagi ei surnud. See, see, see – ja nii kuni ?heksandani – kaheksa muu suuruse suurep?rase maat?ki eest; muld oli seal ?rn ja katsudes pehme nagu Tiao, poodniku t?tar. See on Tiao eest, kes ei j?udnudki Snaiperi majja tulla. Teda oli alati maa poole t?mmanud. Ta armastas k?ndida l?bi kerge hommikuse udu, jalad uppumas Oru pehmesse mutta, ja tervitada t??le kiirustajaid. Ta armastas v?ga maad, rohkem kui vanemad vennad, aga isa kutsus ta enda juurde ja ?tles: «S?idad Pao-Tuni ?ppima. Perel on tarvis oma advokaati.» Isaga ei vaielnud kunagi keegi. Seda enam noorim poeg. Ta polnud siis veel Snaiper. Ta s?itis ?ppima, kuid naasis vaheaegadeks ning naeratas t??tajatele, kes noorh?rra ees kummardasid, ning jagas lihtsaid kingikesi, mille ?le nad lastena r??mustasid… Siis aga sai k?ik see otsa. Viisk?mmend seitse, viisk?mmend kaheksa, viisk?mmend ?heksa. Isa. Vennad. Maja. R?pased d?unglibandiidid tulvasid lainena m?gedest alla ja uputasid tasandikuk?lad, ning neetud Surematu Isanda t?llmokad p?genesid nende eest, j?ttes saatuse hoolde need, kelle selja taga seisid p?lvkondade kaupa oran?ides keepides eellased. Kuusk?mmend kaheksa, kuusk?mmend ?heksa! T?na tuleb ?mmargune number. V?rskelt v?rvatud poisikesed teda ei huvitanud; Snaiper jahtis alati suuremat saaki. Caicheng’i embleemidega m?gilasest barbar ?ratas huvi, aga sellised j?uavad enamasti kuuli eest k?rvale p?igata, oma reputatsiooni aga Snaiper hoidis. Seal ta on, seitsmek?mnes! Snaiper vilistas naudingust. Prillidega siidik?est haisev reetur n?is kuidagi tuttav, v?imalik, et nad olid isegi ?likoolis kohtunud. Aga kui ka mitte, vahet polnud: s??raseid oli seal palju. Ja just nemad olid k?iges s??di. Sellised, nagu see m?gilane-caicheng, olid ohutud. Sellised v?ivad p?letada, tappa, r??vida, aga l?puks surevad bambuse otsas, v?i kui veab, avavad oma sitases k?lakeses kokkur??vitud kraami poe. Aga prillipapadest raamatutargad, kes on oma oran?id keebid kappidesse unustanud, tampisid neile p?he idiootlikku m?tet, et inimene on siga. Ja mis peamine: see seal, kes neid alatuid s?nu tahvlile kirjutas, oli samuti p?rit Orust! Snaiper v?ttis kaitseriivi maha ja l?kkas kuuli rauda. Kell piuksatas. … ?petaja langes alles n?oli platsi kinnitrambitud mullakamara poole, Tu Samai aga teadis juba, et Laskja on surnud. Caicheng lasi harva m??da, sellep?rast ta caichengiks oligi saanud. Oran?i liini taga l?ksid liikvele tihedalt l?bip?imunud p??sastikud, nagu oleksid nad ainult seda lasku oodanudki. Tuhmil urinal liikusid Kaheksak?mne Viienda suunas j?ssakad soomukid, nende j?rel aga k??rutades jalav?eahelikud. Triibulistes kombinesoonides kujud sobitusid h?sti sihikusse. Poisid v?tsid oma kohad sisse ja neil olid t?iesti t?iskasvanute n?od. Iga?ks neist paistis n??d Tu Samai eakaaslasena… Kolme tunni p?rast suutsid ainult kolm soomukit k?mnest tagasi ?le Oran?i liini roomata. Tu Samai ohkas kergendusega ja l?ks staapi helistama, et kanda ette j?rjekordsest piiri-intsidendist. Ta ei j?udnud veel torugi ?ra panna, kui eemal seisva k?nka tagant s??stis kordoni suunas kaheksa purpurmusta noolt, mis segasid ?htlaseks massiks kollased bambusonnid, rohelise murukamara ja punased inimihu r?balad. Tu Samai ei viivitanud. «Ladjok!» «Jah, caicheng!» ?ks kolmest elluj??nust, seljas kohatult suur kombinesoon, ajas end vankudes Tu Samai ees sirgu. «Jookse, Ladjok! Jookse staapi ja ?tles, et see on s?da!» Poisike silmitses ?udusega komand?ri moonutatud n?gu. «Ma ei l?he.» «L?hed…» Ja caicheng haaras p?stoli. «Ei!» Ladjok raputas v?risedes pead. «Poiss, see on s?da!» Tu Samai huuled v?patasid. «See on s?da, meil ei ole aga enam sidet. Jookse…» Ja poisi poole rohkem t?helepanu p??ramata vaatas caicheng ringi: tema selja taga seisid veel kaks. Triibulised ahelikud ?letasid Oran?i liini. «N?idiskordon Kaheksak?mmend Viis! Suure Vabaduse eest, Armastatud ja L?hedase eest – edasi!» … Ja kui leegiheitja juga Tu Samaid tabas, meenusid talle selgelt Juhi karmid ja hellad silmad. ?hinenud ?legalaktikaline Agentuur (??GA) teatab: … Populaarne joogit?ht Ozi Gutelli saabus suure kontsertprogrammiga Walvis Bay kuurorti planeedil Maa. … Port-Robespierre?is planeedil Gideon-2 avati pidulikult ?legalaktiline bo?thiuse kasutamise konverents. L?hikese tervitusk?nega esinesid eesistujad Aavo R. Haritonov ja Anthony Rodriguez. … Uus-Bathumi «Reali» sensatsiooniline v?it Galaktika Karika kaheksandikfinaalis. Seis 6:0. «Reali» ?ansid kasvavad. «Celesta» on paanikas! … Olukord Darhai planeedil on pingestunud. Demarkatsioonijoonel toimuvad piiratud kokkup?rked. Esineb inimohvreid. 2 Darhai. Pao-Tun. Vabaduse 5. aasta 7. kuu 13. p?ev. Baral-Gur. Oran?i ajastu 1147. aasta 4. kuu 28. p?ev. 24. mai 2098 Galaktika ajaarvamise j?rgi. Kaks hallip?ist keskendunud meest, keda lahutas vaid poleeritud tammine laud, tundsid teineteist ammu ja h?sti. Sellistest kohtadest nagu Darhai ei kutsuta just sageli saadikuid tagasi. Kuid viimasel viiel aastal kohtusid nad harvemini, kui neile meeldinuks. Tsiviliseeritud inimeste vaatenurgast metsikuv?itu kohalikud poliitilised t?lid ei viinud mitte ainult Darhai l?henemiseni, vaid ka Konf?deratsiooni ja ?htse Liidu vastasseisuni. Liidu saadik j?i vabastatud Pao-Tuni, Galaktika Demokraatliku Konf?deratsiooni saadik lahkus linnast. Muuseas, iidne Baral-Gur meeldis talle juba ennegi rohkem. K?ige ebameeldivamaks osutus selles olukorras aga viieks aastaks katkenud ?histe kalap??kide traditsioon. Aga oli ju, mida meenutada! Don Miguel oskas valmistada tsitsipaod punases veinis. «See on t?esti vaimustav,» ?tles Surematu Isand, kes kord nende ettevaatamatuse t?ttu sellisele piknikule sattus. P?rast seda ebameeldivat juhust kaebas don Miguel tihti kolleeg Hadjibullale Palee salateenistuse l??mameeste h?bematuse ?le, kelle ind kulinaarsete kogemuste j?rele ?letas erialaseid v?imeid. Jah, oli, mida meenutada. N??d aga istusid saadikud teine teisel pool lauda. «Kuidas on, don Miguel, kas ootame veel pool tundi?» «Eks ootame. Kuhu neil ikka p??su, kolleeg?» «Olete juba blanketi 38 murd 7 ?ra vormistanud?» «Loomulikult, nagu ilmselt teiegi. Kvoot on ikkagi suur asi.» «Jaa, meie ajal seda ei olnud…» Telefonid helisesid korraga. Pannud torud ?ra, vaatasid saadikud teineteisele otsa. «Olukord halveneb.» «Kahjuks jah, kolleeg.» «Vabandage, aga te n?udsite arvatavasti kogu limiiti?» «Loomulikult. K?ik viisk?mmend. Las kergitavad kukrut.» «T?iesti n?us. T?hendab – viisk?mmend viiek?mne vastu? Mis siis ikka – need m?nguasjad on teineteist v??rt.» Don Miguel teadis, mida r??kis. Kunagi nooruses, enne tasakaaluajastu saabumist ja «Deklaratsiooni armeede kaotamisest» oli ta tankist. Ja luges enne uinumist t?nase p?evani aegajalt Guderiani. Muide, kolleeg Hadjibulla ei saanudki seda m?ista: tema teenis lennuv?es ja tollal nad kokku ei juhtunud. «Ja ikkagi – nad venitavad.» Hadjibulla vaatas kella. «Mis lahti?» «Arvan, et k?ik on kombes. Enam pole kaua j??nud. L?litan sisse?» «Laske k?ia!» Vastuv?tja esipaneel l?i helendama ja kabineti s?bralikku vaikusesse l?ikus terav kurguh??l: «Vennad ja ?ed!…» «Vennad ja ?ed! Vaba Darhai lapsed!» Juht nihkus ettepoole ja ennetades teda sammukese v?rra, astusid noorukesed automaaturid trib??ni servale. «Me ei tahtnud s?da, meid sunniti. Sajandeid polnud darhailane-?lesehitaja, darhailane-t??line muud, kuid pori oran?ides keepides ebainimeste jalge all. Kas on tarvis teile r??kida, milline oli m?gede elanike ja Oru elanike saatus? Tee armastatud Vabaduseni on sillutatud tuhandete eludega; seda ei ole veel, on vaid saabuvate p?evade, mil iga darhailane n?eb P?ikest, n?rgad kasvud. Me astusime sellele teele ilma v?risemata – ja keegi ei suuda sundida meid k?rvale astuma v?i peatuma!» «Dai-dan-dao-du!» plahvatas mass l?hikeses m?irges ja tardus taas. Sajad tuhanded silmad olid suunatud Armastatud ja L?hedase haprale kogule. Sel hetkel tundis iga?ks end selle k?hetu hallip?ise inimese poolt kaheksa aastat tagasi s??datud Vabaduse v?imsa t?rviku tillukese s?demena, ei enamana. Siiski ei, mitte inimese. Juhi! Suur linn Pao-Tun laotus Oru verisel savipinnasel nagu v?itleja lapiline jakk. Viis aastat tagasi laiusid siin veriste lahingute j?rel vaid varemed. Mitte jumalad, kes koos triibulistega p?hasse Baral-Guri lahkusid, vaid inimesed, kes praegu trib??ni ees seisid, taastasid linna ja tegid selle Armastatu ja L?hedase veatute visandite j?rgi veelgi ilusamaks. Ainult t?navad j?eti sillutamata, nagu tuhandeid aastaid tagasigi. Sest juht ?tles: «Kombeid tuleb austada.» «Mu armsad! Vaenlast ei peata miski, kui me kokku ei hoia. Vaadake!» ?ks automaaturitest t?ukas otse trib??ni servale r?balatena rippuvas kombinesoonis poisikese. «See noor kangelane on s?numitooja Kaheksak?mne Viiendast, Surematust kordonist. Nad hoidsid vaenlast tagasi, kuni suutsid, ja langesid siis kangelastena. Austame nende m?lestust…» «Dai. Dan. Dao. Du,» lausus v?ljak m??detult. «Kuidas suudame kangelastele tasuda? Kui caicheng Tu Samai oleks elus, saaks temast t?na daocheng. Ma arvan, et noor s?dalane Ladjok ei tee sellele tiitlile h?bi…» Massist kostis h??e: «Joondume Ladjoki j?rgi!» «Poiss, kanna neid embleeme uhkusega. Ja pea meeles: rahvas ei salli r?hujaid!» Juht t?mbas teismelise l?hemale, embas ja vaatas otse silma. «V?itlus j?tkub. Me v?idame!» H??etega «Dai-dan-dao-du!» voolas rahvamass laiali. Adjutant, kes oli h??letult trib??nile ilmunud, kallutas austusega pead: «Saadik ootab, vend Juht…» Tihedad oran?id eesriided summutasid m?riaadidena helisevate p?hade kuljuste meloodia. Peastaabi ?lem oli nagu ikka keskendunud ja vaoshoitud. Ta langetas Surematu Isanda ees pea t?pselt nii palju, kui oli rituaalide j?rgi ette n?htud isikule, kes kuulus ?hte Seitsmeteistk?mnest Perekonnast. «Valitseja! Operatsiooni esimene osa l?ks laitmatult. Oran? liin on murtud!» Isanda klanitud n?gu j?i ilmetuks. «Ma ei kahelnud selles, marssal. Tuleb aeg – ja ma t?nan teie auv??rseid esiisasid. Seni aga m??ran teid Pao-Tuni kuberneriks. P?rast vallutamist tuleb linn puhastada.» «Langen ?ksjagu lugupidavalt Surematu jalge ette.» Peastaabi ?lema v?ljapeetus ei j??nud alla Isanda omale. «Julgen m?rkida, et minu hoole alla usaldatud Pao-Tuni v?tmine on planeeritud operatsiooni «Tagasip??rdumine» viimase etapina. Ja see on v?imatu… Andestage, vaevalt v?imalik ilma ?liraskete tankideta.» «?ndsuse Palee vaatab Peastaabi ettepaneku l?bi. ?rge keelduge oma veetlevale kaasale tervitusi ?le andmast.» Isand ei suutnud siiski teda haaranud erutust varjata: pisut laienesid ja v?lkusid pruunid kollaste t?hnidega silmad. Peastaabi ?lem lubas endale sisemise muige. Oskus ennast valitseda on k?rge kunst, mis pole v?imetekohane kaugeltki iga?hele. Ja loomulikult mitte tantsijanna pojale m?giloongide kandist. Kadunud Surematu Isand, praeguse papa, oli pisut vabameelne – ta valis liignaisi ilu j?rgi. Kui v?rskelt m??ratud Pao-Tuni kuberner oli juba uste juurde j?udnud, peatas teda ?ndsuse Palee isikliku sekret?ri mesine h??l: «Marssal, te unustasite oma ordeni.» … Kaheksateist minutit hiljem v?ttis saadik don Miguel Juan Rodrigo Santa-Maria de Guerro-Blanco-i-Carvajal vastu Surematu Isanda. ??GA teatab: … Enarba kraatri ekspeditsiooni traagiline eba?nn planeedil Galug. Doktor Ziegel ?tleb: «Me proovime veel kord.» … Konverentsi majandussektsiooni plenaaristungil puhkesid pingelised debatid bo?thiuse kasutamise ?le. Obstruktsioonikatseid tabas fiasko. … Ulatuslik skandaal puhkes Galaktika Demokraatliku Konf?deratsiooni Finantskontrolli Valitsuses. Inspektorit, keda tuntakse h??dnime «V?ikemees» j?rgi, s??distatakse hiiglasliku altk?emaksu v?tmises. … Suurriikide saadikud pidasid seeria konsultatsioone seoses Darhai konflikti eskaleerumisega. Saavutatud on p?him?tteline kokkulepe. Kohtumised m??dusid ?ksteisem?istmise ?hkkonnas. 3 Maa, K?igi Planeet. Walvis Bay. 3. juuli 2098 Galaktika ajaarvamise j?rgi. Helesinised lained limpsivad sametist liiva. Ei ?htegi pilve taevas. Veebruar on L?una-Aafrikas pehme, hiiliv kuu. Juuli tuuled ja augusti tormid on veel kaugel. Nagu pilkeks on selle paradiisliku nurgakese nimeks ikka veel jubedav?itu Luukererannik. Aeg-ajalt tulevad taast?rganud savannist rannikuliivale uudishimulikud antiloobid, et vaadata kummalisi inimesi, kes ukerdavad soolases vees, libiseda v??rikalt lamamistoolidest m??da ja saada seda, millega vana bu?man Hendrik, kaitseala valvur, neid kunagi ei hellita. Nagu ikka, kihab haiaediku ?mber rahvamass. Vaatepilt on seda v??rt: kaks harrastajat kahe elukutselise vastu. Kaks teravate elamuste otsijat kahe helesinise hai vastu. M?ned nimetavad seda spordiala «tasakaaluajastu corrida’ks». Kuigi neil on m?neti ?igus, pole haidel peaaegu v?himatki v?imalust mitte ainult v?idule, vaid isegi p??semisele. Jah, juhtub teinekord ka vastupidi. Aga nii harva, et K?ige Elusa S?prade Kosmiline Liiga peab juba aastaid kompromissitut, kuid tulutut v?itlust selle tapmise alaliigi vastu. Praegugi leidus kaasaelajate summas kenake neidis, kes ergutas kalu. Muide, tal ei vedanud: juba kaks minutit enne kontrollaja l?ppu rahunes punetav vesi ja l?hkiste k?htudega haid vajusid p?hja. Surunud teineteisel k?tt, l?ksid v?itjad lahku. «Leemurike, kas sa t?esti tahtsid, et l?hkise k?huga oleksin seal ulpinud hoopis mina?» «Kutsuge mind Elmiraks, Andrei.» «J?ta… oleks ma teadnud, et see on sinu jaoks nii t?htis, poleks ma ?ldse sinna roninudki.» «Mul pole m?rtsukalt vastutulekut tarvis.» «Aga see oli ju aus v?itlus…» «Just nimelt. Sa k?itusid nagu mingi… muistne s?dur!» «Solvad, ?lemus… Muistse s?duri oleks see elajas ?ra s??nud, nii et silm poleks ka pilkunud. Ja ?ldse, miks sulle s?durid ei meeldi?» «No tead!» T?epoolest, p?him?tted – see pole sul kilo rosinaid. Neis j?rele anda oskavad v?hesed, aga kaitsma viimse hinget?mbeni on k?ik meistrid. Aga… Armunute t?lid ei kesta kaua. Ja kuigi Leemurike oli k?ige elusa veendunud kaitsja, polnud tundetute silmade ja teravate hammasteridadega suur kala isegi vaatamata oma vaieldamatult traagilisele saatusele k?ll see, kes oleks v?inud nad t?siselt t?lli ajada. Igal juhul kirju seltskonnani, mis end vee ??res m?nusalt sisse oli seadnud, naasid Andrei ja Elmira mitte k?ll veel l?plikult leppinuna, aga ka mitte enam t?litsevatena. Vastuv?tt oli etteheitev. «Oo, Andrju?a! Kitarr ei j?ua sind ?ra oodata…» «Olge n??d, poisid, te olete ju k?ike kuulnud. V?i… eritellimuse peale,» kiire pilk Elmira poole, «?ks v?ga vana laul!» «L?igib vasena ?ine roog, l?kkes kustuvas suitseb maa. Kopteritel suurem on hoog, kui ma sooviksin lennata. Meie vahel taas nagu sein, vaikus ajada hulluks mis v?ib; sinu osaks saab kirjalein, kirjutada ma siit ei v?i.» Keelte pehme s?rmitsemine kogus j?udu, tugevnes, kitarr ei sosistanud enam, see r??kis, vaikselt ja v?imsalt. «Valla lahvatab silmapiir, p?hjani taevasina see joob. S?da ja rahu mu all pole siin, ainult s?da, mis surma toob. K?iki meid ootab kuskil kuul, t?na surma me tellime. Sihtm?rk maa, koos me nagu tuul, sest et k?sk on meil selline…» Laul k?las kahel h??lel. Andrei hiljutine paarimees haiaedikust, pikka kasvu blond nooruk, punane m?rk rinnas, oli oma seltskonna maha j?tnud, istus n??d nende juurde ning liitus viimase salmiga. «Jalge all j?lle kindel maa. Relvad hauguvad ammu siin, neil, kes oodand meid, huultel «Hurraa!», v??ras keeles, kuid ikkagi. Koit ??st kiikab aknasse, tardub viivuks k?ik s?jateil, bareti Maa l?kkab kuklasse, helesinise nagu meil… M?lemad seltskonnad olid kuidagi m?rkamatult ?hiseks ringiks sulandunud. Nooruke poiss, vaat et k?ige noorem siin, ?ritas lauljatele l?hemale p??seda, aga ta suruti eemale, h?igates: «Jaan, k?rvad k?tan kuumaks!» «Suitsu kustutan, kostab h?ik, ootab kopter, libe on maa. J?uan koju kord, r??gin k?ik, aga vabanda, kirjas ei saa…» Laul katkes keelte l?hikese nuuksatusega, aga keegi ei liigutanudki. T?drukud k?ssitasid v?risedes. «Kummaline laul,» s?nas Elmira. Heledap?ine muigas. «S?durilaul.» «Hea laul!» kuulutas Jaan selgade tagant kategooriliselt ja, kummaline k?ll, just see lause murdis tardumuse. «Ja ikkagi on imelik: s?jav?ge pole enam ammu, aga laulud on alles,» vastas Elmira nagu punkti pannes. Rohkem sellest ei r??gitud. Vestlused t?rkasid ja kogusid j?udu, kasvades peagi ?le ?ldiseks suminaks. Seltskonnad tutvusid omavahel ja nagu juhtub ?sna sageli K?ikide Planeedi, nagu Maad kutsuti, supelrandades, selgus, et isegi kui omavahel poldud kohtutud, oli paljudel ?hiseid tuttavaid. Tekkisid k?iki huvitavad jututeemad, lahati Uus-Batumi «Reali» v?imalusi v?ita Peamine Karikas, m?isteti ?hel meelel hukka bu?mani rahvusk??k (arusaamatu p?ritoluga vaglad piimas ja k?rberoti kuivatatud saba), ja veel palju-palju muud. Vaid kaks noort ei sekkunud ?ldisse lobisemisse. «Meeldiv kohata kedagi, kes tunneb s?durifolkloori. Andrei!» «Jimmy!» «Oled ammu Walvis Bay's?» «Teist n?dalat. Asjad aetud – ja kohe Maale.» «Kuule, Jim, ega sa juhtumisi astrof??sik ole?» «Tema ise.» «Mina samuti. M?estikujaam?» «Just nii.» «Cerion-4?» «Ei, Penelope-2.» «Kahju. Ma arvasin, et oleme naabrid.» Vaikus. «Siin on siiski m?nus…» «Puhkusel on igal pool m?nus.» Jimmy ajas end istuma ja haaras p?lvede ?mbert kinni. «Muide, sinu otsustav hoop seal, basseinis… Vana Mehhiko koolkond, mis?» «Ei, see oli kendost. Pealegi – mis koolkonnad seal vee all ikka? Haidel pole vahet…» Samal ajal keskendus ?ldine suhtlemine l?plikult spordiprobleemidele. Midagi ?llatavat selles polnud – Galaktika Karika aastal oli jalgpall j?lle moes, ennetades nii l?putut malet?empionaati kui rallit Lutetia – Uus-Dakar. Sel hooajal oli Uus-Batumi «Real» komeedina ette rebinud, kasvatades kiiresti v?imalust saada uueks, saja kahek?mne kuuendaks «Universumi surematute meeskondade» klubi liikmeks. «Ja ikkagi pole «Real» mingi ?ige meeskond!» kuulutas Jimmy h?ikeid kuulates veendunult. «Ega ma vaidlegi,» ?iendas Andrei. «Kui seda l?putut treenerite vahetamist poleks olnud, siis meie «T?ernomorets»…» «Just-just,» noogutas Jimmy s?gavm?tteliselt. «Meil «Celestas» on sama jama.» «Pole viga, k?ll me ?kskord finaalis kohtume, Jimmy!» «Kindla peale, Andr?!» Nad vahetasid f?nnim?rke. Jimi s?rgil s?ras «T?ernomoretsi» sini-valge m?rk, Andrei kaela aga ehtis kett «Celesta» punakuldse embleemiga, mis oli sihilikult pisut robustse t??tlusega. «Hoia seda…» Jimmy kohendas medaljoni. «Ise tegin.» Kusagilt ?lalt langes alla kitarr. «?rge laiselge, artistid! Sinu kord, J. J.» P?ikesekiir veikles m?nglevalt «Cremona» lakitud k?ljel. Jimmy kruttis pinguteid. «Bu?man Hendriku laul. Olete p?ri?» «Aeg kui surra k?tte j?uab, tuleb tuul ja kustutab meid. L?bi tolmu, liiva s?uab, me j?ljed endale ta n?uab. Igaveseks me j?ljed pei?t k?igilt me k?nnitud teilt.» Jimmy vaikis, aga laul ei katkenud. Istujad laulsid kaasa ja blondil kitarristil ei j??nud muud ?le, kui neid saata. «Sest kui j?lg j??ks kustumata, surm j??ks justkui saabumata, sestap siis, kui ?ige viiv, tuul me j?ljed kaasa viib…» M?rkamatult ujus nende juurde p?ikeses s?tendav infokera ja teatas delikaatselt k?hatades: «James Patrick O'Hara! Teid ootab ?heksateistk?mnes vestluskabiin. Ar?akuni, Andrei Miroslavovit?! Teid ootab kahek?mne teine vestluskabiin. T?nan t?helepanu eest.» Poisid t?usid peaaegu korraga ja suundusid kiirustamata paviljoni poole. T?drukud vaatasid neile j?rele. Kahek?mne teise kabiini kohal s?ras helesinine tuli: «Side on loodud.» «Noh, Jim, ma l?ksin.» «H?va.» Andrei sulges enda j?rel ukse ja vajutas pimendusnuppu. Ekraan s?ttis. Andreile vaatas otsa v?sinud olekuga eakas mees nelja karikakra?iega l?kmetel. «Mu kindral, leitnant Ar?akuni ilmus teie k?su peale!» «Leitnant, Kodumaa n?uab, et te t?idaksite oma kohust.» «Kuulen k?sku!» «Teie j?rele on saadetud flaier. Pange end valmis.» Kui Andrei kabiinist v?ljus, oli ruum t?hi. ?heksateistk?mnenda kabiini kohal s?ras sinakas helendus. Kabiini pimeduses seisis subaltern James O'Hara valveseisangus pagunitel viit vahtralehte kandva mehe kujutise ees. ??GA teatab: … Pretsedenditu l??ming Walvis Bay's! Joogit?ht Ozi Gutelli galakontserdil puhkes konkureerivate f?nniklubide vahel kaklus. Linna haiglatesse on toimetatud seitse ohvrit, kes said kergemaid kehavigastusi. … Bo?thiuse kasutamise konverentsi k?ikide sektsioonide istungitel j?uti tupikusse. Lord Corkney kutsus h?rraseid ?les maksimaalsele vaoshoitusele. … K?ige Elusa S?prade Kosmilise Liiga Suurduuma otsustas heita enda hulgast v?lja vasakradikaalse r?hmituse, kes kutsub ?les loobuma orgaaniliste toodete tarbimisest. Liiga peakorteri ees on ekstremistide piketid! … Olukord Darhail j?tkuvalt pingeline. 4 Ohrmazd-2 (?htne Galaktikaliit). Gaia-Eleftera (Galaktika Demokraatlik Konf?deratsioon). 17. juuli 2098 Galaktika ajaarvamise j?rgi. Kohalviibijad v?tsid kiirustamata istet, nad peatusid kord ?he, kord teise tooli juures, vahetasid uudiseid, naersid v?rske anekdoodi ?le. Kogunenuks nad mujal, oleks seda v?inud pidada iga-aastaseks klassikokkutulekuks v?i millegi huviliste klubi aastakoosolekuks. Saalis valitses l?rm. Kokkusaamise koht aga h??lestas seevastu t?iesti kindlale, asjalikule lainele. Ja selleks hetkeks, kui raske purpurne eesriie avanes, paljastades lava keskel seisva v?ikse laua, olid sahinad ja sosinad vaibunud. Turske, pisut k?hmus mees, seljas vormipintsak, mille l?kmetel ilutsesid neli karikakra?it, sammus rivisammul laua juurde. Tema n?gu oli ?htaegu mehine ja tark, nagu m??rustik ette n?gi (paragrahv 28, l?ige «B»). Istet v?tmata p??rdus ta saali poole ja lausus vaikselt: «Tere, s?brad!» Saal reageeris: aplaus kestis kolm minutit, t?pselt nagu m??rustik ette n?gi. «S?brad! Te olete meie Liidu erinevate planeetide lapsed, teil on erinev nahav?rv ja te r??gite erinevaid keeli, aga teid ?hendab suur ja p?ha arusaam – viha v?givalla vastu. Te olete ohverdanud k?ik, isegi isiklikud elud, selle nimel, et ?htne Galaktikaliit areneks, tugevneks ja ?itseks, et kusagil Universumis ei voolaks verd ega pisaraid. Pikki aastaid pidite isegi oma emade eest varjama oma olemasolu ?llast eesm?rki, aga t?na on teie p?ev koitnud: kurjus t?stab pead!» Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/lev-versinin/vildaka-homse-kroonikad/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.