Когда право лукавой ночи, до заката, в могилу канет, в предрассветной, тоскливой корче, оживут и застонут камни. Вид их жалок, убог и мрачен под крупою росистой пудры. Вы не знали, что камни плачут ещё слаще, чем плачет утро, омывая росой обильной ветви, листья, цветы и травы? Камни жаждут, чтоб их любили. Камни тоже имеют право на любовь, на х

Kuutolmu varing. Sari "Orpheuse Raamatukogu"

kuutolmu-varing-sari-orpheuse-raamatukogu
Тип:Книга
Цена:1027.53 руб.
Просмотры: 218
ОТСУТСТВУЕТ В ПРОДАЖЕ
ЧТО КАЧАТЬ и КАК ЧИТАТЬ
Kuutolmu varing. Sari "Orpheuse Raamatukogu" Arthur C. Clarke "„Kuutolmu varing“ on briti ulmeklassiku Sir Arthur C. Clarke’i k?mnes eestikeelne raamat. Tegu on klassikalise katastroofiromaaniga, mille tegevus toimub l?hituleviku koloniseeritud Kuul. L?bus?idulaev Selene vajub kuuv?rina tagaj?rjel 15 meetri s?gavusele kuutolmu kihi sisse ning j??b sinna koos reisijatega l?ksu. Ja hapnikku j?tkub neil vaid piiratud ajaks.Algab keerukas p??steoperatsioon, samal ajal peab meeskond toime tulema reisijate ps?hholoogiliste probleemidega. Tegu on pingelise ja hoogsa teaduslik-fantastilise p?nevusromaaniga, mida asjatundjad loevad Clarke’i parimate romaanide hulka kuuluvaks." Arthur C. Clarke Kuutolmu varing Orpheuse Raamatukogu: 1/2011 – H. P. Lovecraft «Hullumeelsuse m?gedes» 2/2011 – Charles Stross «Palimpsest» 3/2011 – Robert E. Howard «Bal-Sagothi jumalad» 4/2011 – Arthur C. Clarke «Comarre’i l?vi» 1/2012 – Aleksandr Beljajev «Professor Dowelli pea» 2/2012 – George R. R. Martin «??lendajad» 3/2012 – Ursula K. Le Guin «Meremaa jutud» 4/2012 – Paolo Bacigalupi «Alkeemik» 5/2012 – Alastair Reynolds «Suur Marsi m??r» 1/2013 – Aleksandr Beljajev «Viimane inimene Atlantisest» 2/2013 – H. P. Lovecraft «Vari aja s?gavusest» 3/2013 – Charles Stross «K?lmem s?da» 1/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Tigu n?lvakul» 2/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «V?ikemees» 3/2014 – Henry S. Whitehead «L??ne-India valgus» 4/2014 – E. F. Benson «?udusesarv» 1/2015 – Ray Bradbury «P?rmust t?usnud» 2/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Esmasp?ev algab laup?eval» 3/2015 – Joe Haldeman «Hemingway v?ltsing» 4/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Marslaste teine sissetung» 5/2015 – Robert A. Heinlein «Taeva orvud» 1/2016 – C. C. Finlay «Poliitohvitser, poliitvang» 2/2016 – Robert Sheckley «Tont nr 5» 3/2016 – Murray Leinster «Uurimismeeskond» 4/2016 – Isaac Asimov «?heksa homset» 1/2017 – John Wyndham «Kr??salised» 2/2017 – Alastair Reynolds «Aeglased kuulid» 3/2017 – Poul Anderson «Aja valvurid» 4/2017 – Dan Simmons «Heeliksi orvud» 5/2017 – Brian Aldiss «Peatumata» 6/2017 – Clifford D. Simak «Jumalate valik» 1/2018 – Kir Bul?t?ov «Kosmoselaevastiku agent» 2/2018 – Triinu Meres «Kuningate tagasitulek» 3/2018 – Alastair Reynolds «Spioon Europal» 4/2018 – Ursula K. Le Guin «Ilmaj?etud» 5/2018 – John Wyndham «Kraken ?rkab» 1/2019 – Roger Zelazny «Varjude Jack» 2/2019 – Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell «Takerdunud maa» 3/2019 – Robert A. Heinlein «Topeltstaar» 4/2019 – Stephen King «?ine vahetus» 5/2019 – Lev Ver?inin «Vildaka homse kroonikad» 1/2020 – Arthur C. Clarke «Kuutolmu varing» Orpheuse Raamatukogu 1/2020 Kuutolmu varing Arthur C. Clarke Originaal: A Fall of Moondust 1961 Sarja koostaja Raul Sulbi ISSN 2228-0464 ISBN 978-9949-661-47-3 (tr?kis) ISBN 978-9949-661-48-0 (epub) Copyright © 1961 by Arthur C. Clarke T?lge © 2020, Martin Kirotar J?rels?na © 2020, Raul Sulbi Kaanepilt © 2020, Meelis Kro?etskin Toimetanud Eva Luts Kujundanud Mihkel Laar ja Raul Sulbi Kirjastus Fantaasia Tartu 2020 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas ESIMENE PEAT?KK Pat Harrisel oli au t??tada Kuu ainsa laeva kaptenina ja see meeldis talle v?ga. Kui reisijad Selene pardale tr?gisid ja aknakohtade p?rast v?istlesid, m?tles ta, milline reis neid seekord ees ootas. Tahavaatepeeglist paistis preili Wilkins, kes n?gi oma sinises Kuu Turismikomisjoni vormis v?ga ?ikk v?lja ja tegeles tavap?rase reisijate tervitamisega. Kui nad olid samas vahetuses, p??dis kapten temast m?elda kui preili Wilkinsist, mitte Suest – see aitas t??le keskenduda. Aga ta polnud kunagi aru saanud, mida naine temast arvas. Siin polnud ?htki tuttavat n?gu, t?iesti v?rske kamp, kes ootasid esimest kruiisi ?hinaga. Enamik reisijaist olid t??pilised turistid: eakad inimesed, kes k?lastasid maailma, mis oli nende nooruses k?ttesaamatuse s?mbol. Varastes kolmek?mnendates reisijaid oli vaid neli-viis, ilmselt puhkusele s?itnud tehniline personal m?nest kuubaasist. Pat oli avastanud ?sna tabava rusikareegli: k?ik vanad inimesed tulid Maalt, noorukid aga elasid Kuul. Aga Janu meri oli neile k?igile uus. Hall tolmune tasandik, mis ulatus Selene vaatlusakende taga l?putult kaugusesse, t?htedeni v?lja. Mere kohal rippus Maa kahanev poolkaar, tardunud oma kohale taevasse, kust see polnud liikunud juba miljard aastat. Emamaa ere sinakasroheline valgus heitis sellele veidrale paigale k?lma s?ra – ja k?lm oli siin t?epoolest, maapinnal ehk kolmsada kraadi alla nulli. Keegi poleks palja silmaga vaadates aru saanud, kas meri oli vedel v?i tahke. See oli t?iesti tasane ja ilmetu, puutumata arvukatest pragudest ja l?hedest, mis muidu k?ikjal viljatu taevakeha pinda katsid. Mere monotoonset ?ksluisust ei rikkunud ainuski k?ngas, rahn v?i kivit?kike. ?kski meri Maal – isegi mitte v?ike tiik – polnud iial nii tasane. See meri koosnes tolmust, mitte veest ja oli seega k?igile inimteadmistele v??ras – ning seet?ttu see ka paelus ja peibutas neid. Peen kui talgipuru, vaakumis isegi kuivem kui Sahara aher liiv, voolas see tolm sama h?lpsalt ja kergelt kui mistahes vedelik. Tolmu sisse kukkunud rasked esemed kadusid hetkega, ainsagi plartsatuseta, oma olemasolust j?lgegi j?tmata. Mere reetlikul pinnal ei saanud liikuda miski peale v?ikeste kahekohaliste tolmusaanide – ja Selene, ootamatu kombinatsiooni kelgust ja bussist, mis ei erinenudki nii v?ga lumesaanidest, mis terve p?lvkonna eest Antarktika uksed avasid. Selene ametlik nimetus oli Tolmuristleja, Mark I, ehkki nii palju kui Pat teadis, polnud Mark II isegi mitte visandina olemas. Seda v?is nimetada laevaks, paadiks v?i kuubussiks, nagu tuju tuli; Pat eelistas paati, sest see v?ltis segadust. Seda s?na kasutades ei v?inud keegi teda kosmoselaevade kaptenitega segi ajada – ja kosmosekapteneid oli muidugi jalaga segada. «Tere tulemast Selene pardale,» ?tles preili Wilkins, kui k?ik olid istet v?tnud. «Kapten Harrisel ja minul on suur r??m teid tervitada. Meie reis kestab neli tundi ja esimeseks sihtkohaks on Kraatrij?rv sada kilomeetrit ida pool Ligip??smatutes M?gedes…» Pat pani tuttavat sissejuhatust vaevu t?hele, ta keskendus stardiprotseduurile. Selene oli p?him?tteliselt maapinnal liikuv kosmoselaev. Pidigi olema, sest ta reisis vaakumis ja tal tuli oma habrast lasti vaenuliku v?lismaailma eest kaitsta. Ehkki Selene ei lahkunud kunagi Kuu pinnalt ja teda viisid edasi elektrimootorid, mitte raketid, oli tal t?elise kosmoselaeva p?hivarustus ja see k?ik tuli enne lahkumist ?le kontrollida. Hapnik korras, v?imsus korras, raadio korras. («Halloo, Vikerkaare baas, Selene sidekontroll. Kas te kuulete minu majakat?») Inertsnavigaator nullitud. ?hul??si turvalukk sisse l?litatud. Kabiinilekke detektor korras. Sisevalgustus korras. Plank lahti ?hendatud. Ja nii edasi, rohkem kui viisk?mmend artiklit, mis endale h?da korral automaatselt t?helepanu t?mbasid. Aga Pat Harris, nagu k?ik kogenumad kosmosemehed, ei lootnud kunagi automaatsetele hoiatustele, kui v?is kontrolli ise l?bi viia. L?puks sai ta valmis. Peaaegu h??letud mootorid hakkasid p??rlema, aga labad olid veel tolmused ja Selene vaevu v?rises oma ankrukaablites. Siis seadis ta pakpoordi tiiviku k?rgemale k?igule ja laev hakkas tasapisi paremale p??rama. Kui Selene oli sadamahoonest eemal, juhtis Pat laeva otseks ja l?kkas gaasi edasi. T?iesti uudse disainiga arvestades allus laev imeliselt h?sti. Siin polnud aastatuhandete katse-eksituse vilju, mis ulatuksid tagasi esimese neoliitikumi inimeseni, kes palgi j?kke t?ukas. Selene oli esimene omasugune, s?ndinud paari inseneri peas, kes istusid t??laua taha m?ttega, kuidas ehitada s?iduk, mis v?iks liuelda ?le tolmumere. M?ned neist, kahtlemata vana j?ge meenutades, tahtsid ahtrisse vesiratta ehitada, aga l?puks j?id t?husamad pinnaalused tiivikud peale. End l?bi tolmu puurides ja laeva enda ees l?kates tekitasid need raja, mis meenutas ??rmiselt kiiret mutti, aga kadus m?ne sekundiga, j?tmata merre mingit m?rki laeva m??dumisest. Port Rorise j?ssakad r?hukuplid kadusid kiiresti silmapiiri taha. V?hem kui k?mne minutiga oli sadam silmist kadunud ja Selene j?i t?iesti ?ksi. Laev h?ljus millegi keskel, mille jaoks polnud nime ?heski inimkonna keeles. Pat l?litas mootorid v?lja, lasi laeval tasapisi peatuda ja ootas, et ?mberringi v?taks maad vaikus. See oli alati nii: reisijatel l?ks pisut aega, et ?mbruse veidrust aduda. Nad olid lennanud l?bi kosmose ja n?inud ?mberringi t?hti, nad olid vaadanud ?les – v?i alla – Maa s?deleva palge poole, aga see oli midagi muud. Ei maa ega meri, ei ?hk ega kosmos, vaid veidike k?ike. Enne kui vaikus rusuvaks muutus – kui ta liiga kaua ootas, v?is keegi kartma hakata – t?usis Pat p?sti ja p??rdus reisijate poole. «Tere ?htust, daamid ja h?rrad,» alustas ta. «Loodan, et preili Wilkins tegi teil olemise mugavaks. Tegime siin peatuse, sest see on hea koht, et teile merd tutvustada – et te nii-?elda ?ldmulje k?tte saaksite.» Ta viipas akende poole, nende taga laiuvale tontlikule hallile avarusele. «Mis te arvate,» k?sis ta vaikselt, «kui kaugel on meie silmapiir? Teisis?nu, kui suur ?ks inimene teile paistaks, kui ta seisaks seal v?ljas, kus t?hed maaga kohtuvad?» Paljalt silma j?rgi ei saanud keegi sellele k?simusele vastata. Loogika ?tles, et Kuu on v?ike taevakeha ja silmapiir peaks olema v?ga l?hedal. Aga meeled r??kisid hoopis teist keelt: nende j?rgi oli see maa t?iesti tasane ja ulatus l?pmatusse. See jagas universumi kaheks ning rullus t?htede all l?putult edasi… Illusioon ei kadunud kuhugi ka siis, kui selle p?hjust teada. Silm ei suuda vahemaid hinnata, kui pole millelegi keskenduda. Pilgud libisesid abitult ?le ilmetu tolmuookeani. Seal polnud isegi Maa atmosf??ris v?ltimatut pehmet h?gu, mis l?hedusest v?i kaugusest aimu annaks. T?hed olid liikumatud valgust?pid, kuni ebam??rase silmapiirini v?lja. «Uskuge v?i mitte,» j?tkas Pat, «siin v?ib n?ha vaid kolme kilomeetri kaugusele. See teeb kaks miili neile, kes pole veel suutnud meeterm??dustikule ?le minna. Tean, et silmapiir n?ib olevat paari valgusaasta kaugusel, aga sinna v?iks k?ndida kahek?mne minutiga, kui selle tolmu peal oleks v?imalik k?ndida.» Ta l?ks tagasi oma kohale ja pani mootorid t??le. «J?rgmised kuusk?mmend kilomeetrit pole suurt midagi n?ha,» h?ikas ta ?le ?la, «nii et hakkame liikuma.» Selene s??stis edasi. Esimest korda v?is tajuda t?eliselt suurt kiirust. Rada laeva j?rel muutus pikemaks ja tormilisemaks, kui p??rlevad tiivikud raevukalt tolmu hammustasid. N??d paiskus tolm m?lemal pool Selenet ?hku suurte tontlike pilvedena. Kaugusest v?is Selene paista lumesahana, mis tungib j?ise kuu all l?bi talvise maastiku. Aga need hallid aegamisi kokku vajuvad kuhjad polnud lumi ja nende teed valgustav lamp oli planeet Maa. Reisijad l??gastusid ja nautisid sujuvat, peaaegu h??letult s?itu. Kuule lennates olid nad k?ik sadu kordi kiiremini liikunud, aga kosmoses ei saanud kiirust tajuda, palju p?nevam oli niiviisi nobedalt ?le tolmu libiseda. Kui Harris p??ras Selene j?rsku kurvi, pannes laeva laias kaares tiirlema, j?udsid nad peaaegu j?rele peenele langevale loorile, mille tiivikud taeva poole paiskasid. Tundus lausa vale, et see uskumatu tolm v?is t?usta ja langeda nii puhtas joones, ?hutakistusest t?iesti puutumata. Maal oleks see mitu tundi h?ljunud – v?ib-olla p?evi. Niipea, kui laev oli kindla kursi sisse v?tnud ja ?mbruses ei paistnud midagi peale lageda tasandiku, hakkasid reisijad tutvuma kirjandusega, mis oli etten?gelikult nende k?sutusse antud. Iga?hel oli kaust fotode, kaartide, suveniiride («See dokument t?endab, et hr/pr/prl .... on purjetanud Kuu meredel tolmuristleja Selene pardal») ja informatiivse tekstiga. Piisas selle lugemisest, et saada teada k?ik, mis neid Janu mere kohta huvitas, ja ehk pisut enamgi. Enamik Kuust, nagu nad lugeda v?isid, oli kaetud ?hukese tolmukihiga, tavaliselt mitte ?le paari millimeetri. Osa sellest moodustas kosmiline pr?gi – v?hemalt viie miljardi aasta jooksul Kuu kaitsetule pinnale langenud meteoriitide j??nused. Osa oli pudenenud kuukalju k?ljest, kui see p?eva ja ?? ??rmuslike temperatuurierinevuste m?jul paisus ja kahanes. Kust see tolm ka ei p?rinenud, oli see nii peen ja ?htlane, et voolas nagu vedelik, isegi Kuu n?rgas gravitatsiooniv?ljas. Aja jooksul oli tolm m?gedest madalikele triivinud, moodustades tiike ja j?rvi. Esimesed avastajad olid seda ette n?inud ja tavaliselt selleks valmistunud. Aga Janu meri tuli ?llatusena: keegi polnud oodanud rohkem kui paarisaja kilomeetrise l?bim??duga tolmukogumit. Kuu merede m?istes oli see v?ga v?ike; astronoomid polnud seda kunagi ametlikult tunnustanud, m?rkides, et tegu oli vaid v?ikese osaga Sinus Rorisest, Kaste lahest. Nad protesteerisid, kuidas saaks osa lahest olla terve meri. Aga Kuu Turismikomisjoni reklaamikirjutaja leiutatud nimi j?i nende vastuv?idete kiuste k?lge. See oli v?hemalt sama sobiv kui teised niinimetatud merede nimed: Pilvede meri, Vihma meri, Vaikuse meri. R??kimata Nektari merest… Bro???r sisaldas ka rahustavat informatsiooni, mis pidi hajutama ka k?ige n?rvilisema reisija hirmud ja n?itama, et Turismikomisjon oli k?igele m?elnud. «Teie turvalisuse huvides on rakendatud k?ik v?imalikud ettevaatusabin?ud,» kuulutas voldik. «Selenel on hapnikuvarusid rohkem kui n?dalaks ja igast esmat?htsast seadmest on kaks eksemplari. Automaatne raadiomajakas edastab teie positsiooni regulaarsete vahemike tagant ja v?ga ebat?en?olisel juhul, kui laev peaks kaotama kogu v?imsuse, veab Port Rorise tolmusaan teid koju vaid v?ikese viivitusega. Eelk?ige pole p?hjust muretseda halva ilma p?rast. ?ksk?ik kui halb meres?itja te ka poleks, Kuul on v?imatu merehaigeks j??da. Janu merel pole kunagi torme, see on alati tasane ja vaikne.» Need viimased lohutavad s?nad olid kirjutatud heas usus, sest kes oleks v?inud arvata, et need peagi v??raks osutuvad? Kui Selene Maa valguses vaikselt l?bi ?? kihutas, ajas Kuu oma asju edasi. P?rast aastatuhandete pikkust und oli tegemist korraga palju. Viimase viiek?mne aastaga oli siin rohkem juhtunud kui eelmise viie miljardi aasta jooksul, ja peagi pidi veel rohkem s?ndima. Esimeses linnas, mille inimkond oli v?ljaspool oma koduplaneeti rajanud, jalutas peaadministraator Olsen pargis. Ta oli pargi ?le v?ga uhke, nagu k?ik Port Claviuse kaksk?mmend viis tuhat elanikku. See oli muidugi v?ike, kuigi mitte nii v?ike, nagu vihjas see neetud telekommentaator, kes kutsus parki «suurusehullustusega vaateaknaks». Ja Maal polnud kindlasti ?htki parki, aeda ega muud paika, kus v?is n?ha k?mne meetri k?rguseid p?evalilli. K?rgel pea kohal triivisid m??da ?hukesed kiudpilved – v?i nii v?hemalt n?is. Loomulikult olid need vaid kupli sisek?ljele kuvatud kujutised, aga illusioon oli nii t?iuslik, et m?nikord ?ratas see peaadministraatoris koduigatsuse. Koduigatsuse? Ta parandas end: tema kodu oli siin. Aga s?gaval oma s?dames teadis ta, et see polnud t?si. Tema laste jaoks ehk, aga mitte talle. Tema oli s?ndinud Maal, Stockholmis, lapsed Port Claviuses. Nemad olid Kuu kodanikud, teda aga liitsid Maaga sidemed, mis v?isid aastate jooksul n?rgeneda, kuid ei murdunud iial. V?hem kui kilomeetri kaugusel peakupli k?rval vaatas Kuu Turismikomisjoni juht viimast tuluaruannet ja lubas endale kerget rahulolu. Nad j?tkasid eelmise hooajaga v?rreldes arengut – mitte et Kuul olnuks aastaaegu, aga siia tuli m?rgatavalt rohkem turiste, kui Maa p?hjapoolkeral saabus talv. Kuidas huvi ?lal hoida? See oli alati probleem, sest turistid tahtsid vaheldust, neile ei saanud j?rgem??da ?ht ja sama asja ette s??ta. Senin?gematu maastik, n?rk gravitatsioon, Maavaated, pimeda k?lje saladused, erakordne taevas, pioneeride asundused (kus turistid polnud niikuinii alati teretulnud): kui need said juba n?idatud, mida Kuul veel pakkuda oli? Kui kahju, et Kuul polnud veidrate kommete ja veel veidrama v?limusega p?rismaalaseid, keda k?lalised v?inuks kaameratega kl?psida. Paraku pidi suurimat Kuult leitud eluvormi mikroskoobiga vaatama ja sellegi eellased saabusid Lunik 2 pardal, vaid k?mmekond aastat enne inimesi. Volinik Davis soris m?ttes l?bi viimase telefaksi sisu, m?eldes, kas v?iks sellest abi leida. Otse loomulikult oli seal tavaline palve mingilt telekompaniilt, millest ta kuulnudki polnud, mis kibeles kangesti Kuust veel ?ht dokumentaalfilmi tegema – kui k?ik kulutused kinni maksta. Sellele kavatses ta kindlasti eitavalt vastata; kui ta oleks k?ik niisugused pakkumised vastu v?tnud, olnuks tema osakond peagi pankrotis. Siis oli veel s?naohter kiri tema kolleegilt New Orleansi Linnastu Turismikomisjonis, kes pani ette personali vahetuse. Tal oli raske n?ha, kuidas sellest Kuule v?i New Orleansile kasu t?useks, aga see ei maksnud midagi ja v?is luua head tahet. Ja siis – palju huvitavam – palve Austraalia veesuusatamise meistrilt, kes uuris, kas keegi oli kunagi proovinud Janu merel suusatada. Jah, see oli kahtlemata huvitav idee; teda ?llatas, et keegi polnud varem proovinud. V?ib-olla oligi, Selene v?i m?ne v?iksema tolmusaani taga. Igatahes tasus seda katsetada; ta otsis alati uusi meelelahutuse v?imalusi ja Janu meri kuulus ta isiklike lemmikprojektide hulka. Sellest projektist aga sai k?igest paari tunniga t?eline ?udusunen?gu. TEINE PEAT?KK Silmapiir Selene ees polnud enam t?iuslik sirge kaar; Kuu serva kohale oli kerkinud sakiline m?gedeviirg. Kui ristleja nende poole tuiskas, n?isid m?ed aeglaselt taeva poole t?usvat nagu mingis tohutus liftis. «Ligip??smatud M?ed,» teadustas preili Wilkins. «Nimi tuleb sellest, et meri ?mbritseb neid t?ielikult. K?llap panete t?hele, et need on palju j?rsemad kui enamik Kuu m?gedest.» Ta ei peatunud sellele pikemalt – oli paratamatu t?siasi, et enamik Kuu tippudest valmistasid suure pettumuse. Tohutud kraatrid, mis Maalt tehtud fotodel nii muljet avaldavad v?lja n?gid, osutusid l?hemalt vaadates laugeteks k?ngasteks, mille reljeefi koidu ja loojangu varjud suuresti liialdasid. Mitte ?hegi Kuu kraatri seinad ei t?usnud isegi nii j?rsku kui San Francisco t?navad ja ainult v?hesed tegid sihikindlale ratturile suuremaid takistusi. Aga Turismikomisjoni ?llitiste j?rgi poleks keegi seda arvanud, sest neis n?idati vaid k?ige t?helepanuv??rsemaid kaljusid ja kanjoneid, mida oli pildistatud hoolega valitud nurga alt. «Neid m?gesid pole t?naseni p?hjalikult l?bi uuritud,» j?tkas preili Wilkins. «Eelmisel aastal viisime sinna salga geolooge, panime nad maha sellel neemel, aga nad p??sesid vaid paari kilomeetri kaugusele. Neis m?gedes v?ib leiduda mida iganes; me lihtsalt ei tea.» Tubli t??, Sue, m?tles Pat endamisi. Esmaklassilise giidina teadis preili Wilkins h?sti, mida kujutlusv?ime hooleks j?tta ning mida t?psemalt seletada. Ta r??kis kergel vestluslikul toonil, milles polnud j?lgegi saatuslikust leelotavast r?tmist, sellest paljude professionaalsete giidide kutsehaigusest. Ja ta tundis oma teemat l?bi ja l?hki: v?ga harva leidus k?simusi, millele ta vastata ei osanud. Ta oli t?eliselt erakordne noor daam ja ehkki ta esines Pati erootilistes unistustes ?sna sageli, tundis mees tema ees sisimas pisut hirmu. Reisijad p?rnitsesid l?henevaid m?gesid imetlusest haaratuna. Keset ikka veel salap?rast Kuud avanes nende ees veelgi s?gavam m?istatus. Ligip??smatud M?ed kerkisid saarena neid valvavast veidrast merest, v?ljakutse j?rgmise p?lvkonna maadeavastajatele. Nimest hoolimata oli nendeni n??d v?rdlemisi lihtne j?uda, aga kuna miljoneid ruutkilomeetreid kergemat maastikku j?i veel l?bi uurimata, pidid m?ed oma korda ootama. Selene libises m?estiku varju ja enne, kui keegi midagi aru sai, oli madalal rippuv Maa m?gede taha kadunud. Planeedi ere valgus m?ngles endiselt k?rgel pea kohal tippude ?mber, aga all valitses pilkane pimedus. «Ma l?litan salongi tuled v?lja,» lausus stjuardess, «et v?iksite paremini n?ha.» Kui tuhm punane taustavalgus kustus, tundis iga reisija end Kuu ??s ?ksi. Isegi Maa k?rgetelt tippudelt peegelduv s?ra hakkas kaduma, kui ristleja s?gavamale varjudesse tuhises. M?ne minuti p?rast j?id alles vaid t?hed: k?lmad liikumatud valgust?pid nii t?ielikus pimeduses, et m?istus kippus selle vastu t?rkuma. Selles t?htede segadikus oli raske tuttavaid t?htkujusid ?ra tunda. Pilk takerdus mustritesse, mis Maal kunagi ei paistnud, eksis t?hekogumite ja udukogude s?delevasse lab?rinti. Kogu selles lummavas panoraamis leidus vaid ?ks ?ratuntav maam?rk – Veenuse kiiskav majakas, mis s?ras k?igist teistest taevakehadest eredamalt, kuulutades koidu l?henemist. Kulus mitu minutit, enne kui reisijad taipasid, et imed ei piirdunud ainult taevaga. Kihutava ristleja taga venis pikk helendav rada, nagu oleks v?luri s?rm Kuu pimedale ja tolmusele pinnale valgusest joone t?mmanud. Selene j?ttis endast maha komeedi saba, just nagu Maa troopilistes ookeanides seilavad laevad. Aga siin polnud mikroorganisme, kes surnud merd oma tillukeste lampidega valgustaksid. Ainult lugematu hulk tolmuebemeid, mis s?rtsusid ?ksteise vastu, maandades Selene kiirel m??dumisel tekkinud elektrilaenguid. Isegi p?hjust teades oli see kaunis vaatepilt: p??rata pilk tagasi ?he ja n?ha helendavat elektrilist linti, mis pidevalt kasvas ja h??bus, nagu peegelduks Kuu pinnalt Linnutee ise. Helendav j?lg uppus valgusesse, kui Pat helgiheitja sisse l?litas. Kurjakuulutavalt l?hedal libises m??da tohutu kaljusein. Siin t?usis m?ek?lg ?mbritsevast tolmumerest peaaegu p?stloodis ja s??stis pea kohal teadmata k?rgustesse, n?ides ?kitselt materialiseeruvat vaid seal, kus p?iklev valguss??r sellele langes. Nende m?gedega v?rreldes olid Himaalaja, Kaljum?estik ja Alpid alles vasts?ndinud. Maal hakkas erosiooni j?ud m?estikke r?sima niipea, kui need tekkisid, ja paari miljoni aasta p?rast j?i neist j?rele vaid hale vari. Aga Kuul polnud tuult ega vihma, mitte midagi, mis kaljut kulutaks, peale tolmuk?bemete hoomamatult aeglase eraldumise, kui kivi pind ??jaheduses kokku t?mbus. Need m?ed olid sama vanad kui maailm, mis nad s?nnitas. Pat oli oma esinemiskunsti ?le uhke ja j?rgmine osa oli tal hoolega ette planeeritud. See tundus ohtlik, aga oli tegelikult t?iesti ohutu, sest Selene oli seda marsruuti sadu kordi l?binud ja juhtimiss?steemi elektrooniline m?lu teadis teed paremini kui ?kski inimesest piloot. Ta l?litas helgiheitja ?kitselt v?lja ja reisijad taipasid, et kuni valgus neid ?hel pool pimestas, hiilisid m?ed teisest k?ljest salaja ligi. Selene kihutas peaaegu t?ielikus pimeduses piki kitsast kanjonit – ja isegi mitte otse, p?igeldes aeg-ajalt siia-sinna, et v?ltida n?htamatuid takistusi. M?ned neist polnud mitte ainult n?htamatud, vaid lausa olematud: Pat oli kursi aeglasel kiirusel ja turvalises p?evavalguses ette programmeerinud, et n?rvik?di suurendada. Tema selja tagant pimedast salongist kostvad ahhetused n?itasid, et ta oli h?sti hakkama saanud. Muust maailmast ei paistnud midagi peale kitsa t?histaeva riba k?rgel pea kohal, mis kaldus p??rases kaares vasakult paremale ja tagasi iga kord, kui Selene ?kitselt kurssi muutis. ?ine V?idus?it, nagu Pat seda m?ttes kutsus, kestis umbes viis minutit, aga n?is palju pikem. Kui ta helgiheitjad taas sisse l?litas ja ristleja j?lle laias valguss??ris liikus, kostsid reisijate suust l?bisegi kergenduse ja pettumuse ohked. Keegi neist ei unustanud seda elamust niipea. N??d, kus nad v?isid j?lle n?ha, paistis selgelt, et nad ronisid ?lespoole piki j?rsun?lvalist orgu v?i kuru, mille k?ljed hakkasid tasapisi teineteisest kaugenema. Peagi laienes kanjon umbes kolmekilomeetrise l?bim??duga amfiteatriks, kustunud vulkaani s?dameks, mis s?ndis m??tmatu igaviku eest, p?evil, mil isegi Kuu oli noor. Kuu standardite j?rgi oli kraater v?ga tilluke, aga samas ainulaadne. K?ikjale j?udev tolm oli sellesse n?kku tulvanud ja aastasadade jooksul ?ha k?rgemaks kerkinud. Turistid Maalt seilasid n??d pehmes mugavuses ?le katla, kus kunagi oli m?llanud p?rgutuli. Need leegid h??busid ammu enne elu s?ndi Maal ega pidanud enam iial ellu ?rkama. Aga siin leidus veel j?ude, mis polnud sugugi surnud, vaid ainult ootasid oma aega. Kui Selene alustas aeglast kaart ?le j?rskude seintega amfiteatri, meenus nii m?nelegi reisijale kruiis koduplaneedi m?gij?rvel. Siin valitses samuti varjuline liikumatus ja laeva all v?is aimata samasugust tundmatut s?gavikku. Maal leidus palju kraatrij?rvi, Kuul aga oli neid ainult ?ks – ehkki kraatreid oli palju enam. Pat ei kiirustanud, ta tegi j?rvele kaks ringi peale ja lasi helgiheitjatel ?le kaljuseinte libiseda. Nii oli kraater k?ige m?juvam: eredal p?eval, kui p?ike paiga kuumuse ja valgusega ?le kallas, kaotas see suure osa oma v?lust. Praegu aga kuulus j?rv kujutlusv?ime kuningriiki, nagu oleks see Edgar Allan Poe piinatud m?tetest s?ndinud. Ikka ja j?lle v?is m?rgata veidrate kogude liikumist, alati silmanurgast, kitsast tuledes??rist v?ljaspool. See oli muidugi puhas fantaasia vili: neis avarustes ei liikunud miski peale p?ikese ja Maa varjude. Maailmas, mis polnud iial elu tundnud, ei saanud olla ka kummitusi. Oli aeg tagasi p??rata ja m??da kanjonit avamerele seilata. Pat suunas Selene t?mbi v??ri m?gedesse uuristatud kitsa prao poole ja neid ?mbritsesid taas k?rged kaljud. Tagasiteel j?ttis ta tuled p?lema, et reisijad n?eksid, kuhu nad s?idavad – pealegi poleks ?ise V?idus?idu trikk teisel korral nii h?sti ?nnestunud. Kaugel ees v?ljaspool Selene tuledes??ri ilmus v?hehaaval n?htavale valgus, mille pehme kuma levis ?le kivide ja kaljupragude. Maast paistev kitsas veerandik helendas sama v?imsalt kui tosin t?iskuud ja n??d, m?gede varjust v?ljudes, v?is planeet j?lle taevast valitseda. K?ik kaksk?mmend ?ks meest ja naist Selene pardal t?stsid pilgu sinakasrohelisele poolkaarele, imetlesid selle ilu ja lasid end s?rast lummata. Kui veider, et Maa tuttavad tasandikud, j?rved ja j?ed kaugelt vaadates nii taevalikult hiilgasid! Ehk v?is sellest midagi ?ppida: ?kski inimene ei suuda oma maailma p?riselt hinnata, kuni n?eb seda kosmosest. Ja ka Maa peal j?lgisid kasvavat Kuud kindlasti paljud pilgud – rohkem kui iial varem, sest n??d oli Kuu inimkonnale ise?ranis t?htis. T?iesti v?imalik, ehkki ebat?en?oline, et et samal hetkel piidlesid m?ned pilgud l?bi v?imsate teleskoopide Selene tulede n?rka s?det, mis tasapisi l?bi Kuu ??pimeduse roomas. Aga nad ei teinud sellest mingit numbrit, kui s?de korraga v?reles ja kadus. Mull oli m?gede juurte all miljon aastat kasvanud nagu tohutu m?dapaise. Kogu inimkonna ajaloo jooksul r?hus gaas Kuu mitte veel t?ielikult surnud sisemusest n?rgematele kohtadele ja kogunes sadade meetrite s?gavusel ??nsustesse. Siinsamas Maal oli ?ksteise j?rel m??dunud mitu j??aega, samal ajal kui maa-alused koopad kasvasid, kohtusid ja viimaks liitusid. N??d oli m?dapaise l?hkemas. Kapten Harris oli laeva automaatjuhtimisele l?litanud ja vestles parajasti reisijatega esimeses reas, kui esimene v?nge laeva raputas. Ta m?tles ??rikeseks hetkeks, kas tiivikulaba tabas midagi tolmu sees, aga siis kadus pind s?na otseses m?ttes jalge alt. See langes aeglaselt, nagu Kuul tavaks. Selene ees siledal tasandikul avanes mitme aakri ulatuses ?mmargune auk nagu tohutu naba. Mingi j?ud ?ratas mere igavikulisest unest, pani selle virguma ja liikuma. Selle liikumise kese s?venes tunneliks, nagu tekkinuks tolmus hiiglaslik keeris. Maa s?ra heitis kogu kohutavale moondumisele armutut valgust, kuni kraater sai nii s?gav, et selle teine serv t?ielikult varjudesse kadus. N?is, nagu Selene kihutaks hukatuslikus kaares otse mustavasse pimedusse. T?de oli peaaegu sama halb. Kui Pat juhtpaneelini j?udis, oli laev piki v?imatuna n?ivat n?lva kaugele alla libisenud. Selene kiirus ja tolmu kiirenev voog laeva all kandsid seda otse s?gavikku. Tal ei j??nud ?le muud, kui ?ritada laeva kere otse hoida ja loota, et nende hoog viib nad ?le kraatri teise serva v?lja, enne kui see nende ?mber kokku variseb. Kui reisijad ka karjusid, siis Pat neid ei kuulnud. Tal j?tkus mahti vaid selleks kohutavaks iiveldama ajavaks libisemiseks ja oma katseteks ristleja ?mberminekut v?ltida. Aga samal ajal, kui ta juhtimispuldiga v?itles, lisades v?imsust esmalt ?hele ja siis teisele tiivikule, et Selenet tasakaalus hoida, h?iris teda mingi veider ja j?releandmatu tunne. Ta oli seda kunagi varem n?inud, kusagil mujal, kuidagimoodi… See oli muidugi naeruv??rne, aga m?te ei j?tnud teda rahule. Alles siis, kui ta j?udis lehtri p?hja ja n?gi l?putut n?lva, mida m??da tolm kraatri t?hes?ras servalt alla voolas, paotus m?lestusteloor p?gusaks hetkeks. Ta oli j?lle poisike ja m?ngis ?he unustatud suve kuumas liivas. Ta oli leidnud v?ikese, t?iuslikult sileda ja s?mmeetrilise augu, mille p?hjas miski luuras: t?ielikult liiva alla maetud, nii et paistsid ainult ootavad l?uad. Poiss vaatas uudishimulikult pealt, juba aimates, et siin pidi aset leidma mingi mikroskoopiline draama. Ta m?rkas sipelgat, kes pahaaimamatult oma asju ajades kraatri serval komistas ja m??da n?lva alla veeres. Sipelgas oleks h?lpsasti ?les p??senud, aga niipea, kui esimene liivatera augu p?hja j?udis, s??stis koletis oma peidupaigast v?lja. Tema esijalad paiskasid rabeleva putuka poole liivajoa, kuni laviin sipelgast v?itu sai ja ohver kraatri keskele libises. Just nagu Selene praegu. Auku Kuu pinnas polnud kaevanud sipelgal?vi, aga Pat tundis end sama abituna kui hukule m??ratud putukas, keda ta paljude aastate eest j?lgis. Temagi ihkas sipelga kombel turvalise servani j?uda, samas kui nihkuv pind kiskus teda alla s?gavikku, kus ootas surm. Sipelga hukk oli kiire, aga teda ja ta kaaslasi ootasid pikad kannatused. R?gavad mootorid tegid pisut edusamme, aga mitte piisavalt. Tolmu langes ?ha kiiremini ja mis veel hullem, see hakkas ristleja ?mber kerkima. Tolm j?udis akende alumise servani, siis hiilis m??da klaase ?les ja kattis need viimaks t?ielikult. Harris seiskas mootorid, enne kui need end t?kkideks rebisid, ja samal hetkel varjas tolmulaine nende pilgu eest viimase osa Maa poolkaarest. Nad vajusid pimeduses ja vaikuses Kuu s?gavusse. KOLMAS PEAT?KK Maak?lje p?hjaosa liiklusjuhtimiskeskuse k?rgetes sideriiulites virgus rahutult ?ks elektrooniline m?lu?ksus. Kell oli sekund ?le kaheksa, GMT; ?ks signaalide muster, mis pidi saabuma automaatselt kord tunnis, polnud kohale j?udnud. K?put?is kiipe ja mikroskoopilisi releesid asus inimm?ttest kiiremini juhtn??re otsima. «OOTA VIIS SEKUNDIT,» ?tles kodeeritud k?sk. «KUI MIDAGI EI JUHTU, SULGE VOOLURING 10011001.» Tilluke osa liiklusjuhtimisarvutist, mis parasjagu probleemiga tegeles, ootas kannatlikult selle kohutavalt pika aja – piisavalt pika, et teha sada miljonit kahek?mnekohalist tehet v?i tr?kkida v?lja enamik Kongressi raamatukogust. Siis sulges arvuti vooluringi 10011001. K?rge Kuu pinna kohal saatis antenn, mis oli veidral kombel otse Maale suunatud, kosmosesse raadiolaine. Sekundikuuendiku jooksul vilksas signaal viiek?mne tuhande kilomeetri kaugusele releesatelliiti nimega Lagrange II, mis vahendas sidet Kuu ja Maa vahel. Veel kuuendik sekundit ja raadiolaine tuli tagasi, seekord v?imendatult, j?udes kogu Maak?lje p?hjaosani, poolusest ekvaatorini. Inimkeeles oli s?num lihtne. «TERE, SELENE,» ?tles signaal. «MA EI SAANUD TEIE MAJAKA SIGNAALI. PALUN VASTAKE OTSEKOHE.» Arvuti ootas veel viis sekundit. Siis saatis signaali uuesti, ja uuesti. Elektroonilises maailmas olid m??dunud terved geoloogilised ajastud, aga masina kannatus oli l?putu. Arvuti konsulteeris taas juhistega. Edasi ?tlesid need: «SULGE VOOLURING 10101010.» Arvuti kuuletus. Liiklusjuhtimiskeskuses muutus ?ks roheline tuli ?kki punaseks ja h?iresignaal hakkas l?rmama. Inimesed ja masinad said esimest korda teada, et kusagil Kuul on probleem. Algul levisid uudised aeglaselt, sest peaadministraator suhtus asjatusse paanikasse v?ga halvasti. Ja turismivolinik veelgi halvemini: miski ei m?junud ?rile kehvemini kui h?ired ja h?daolukorrad, isegi kui neid p?hjustasid l?bi p?lenud korgid, lahti t?mmatud juhtmed v?i ?litundlik alarm, nagu ?heksal juhul k?mnest. Aga Kuu-suguses paigas tuli alati valvel olla. Parem kujuteldavate kriiside p?rast ehmuda kui t?elised t?helepanuta j?tta. M??dus mitu minutit, enne kui volinik Davis vastumeelselt tunnistas, et see tundus t?eline. Selene automaatmajakas oli ka korra varem vastamata j?tnud, aga Pat Harris vastas niipea, kui temaga ristleja sagedusel ?hendust v?eti. Seekord valitses vaikus. Selene ei reageerinud isegi signaalile, mis saadeti hoolikalt valvatud ja ainult h?daolukordadeks m?eldud KUUKRIISI kanalil. See uudis pani voliniku piki maa-alust h?ljukteed Turismitornist Clavius Citysse kiirustama. Liiklusjuhtimiskeskuse sissep??su juures kohtas ta Maak?lje peainseneri. See oli halb m?rk – j?relikult pidas keegi p??steoperatsiooni vajalikuks. Kaks meest vahetasid t?sise pilgu ja neid m?lemat painas sama m?te. «Loodan, et teil ei l?he mind vaja,» lausus peainsener Lawrence. «Milles h?da? Kuulsin ainult, et saadeti KUUKRIISI signaal. Millisele kosmoselaevale?» «Mitte kosmoselaevale. Selenele. Ta ei vasta Janu merest.» «Jumala eest… Kui temaga seal midagi juhtus, saame ligi ainult tolmusaanidel. Ma r??kisin kogu aeg, et peaksime kaks ristlejat liinile panema, enne kui turiste s?idutama hakkame.» «Ma ?tlesin sama, aga Majandusosakond pani veto peale. Nad v?itsid, et me ei saa teist enne, kui Selene kasumit sisse toob.» «Loodan, et ta ei too hoopis pealkirju,» t?hendas Lawrence s?ngelt. «Sa tead k?ll, mida mina turistide Kuule toomisest arvan.» Volinik teadis v?gagi h?sti – see oli nende ammune t?li?un. N??d m?tles ta esimest korda, kas peainseneri jutus v?is olla iva. Liiklusjuhtimiskeskuses oli v?ga vaikne, nagu alati. Suurtel seinakaartidel vilkusid pidevalt rohelised ja kuldsed tuled, mille rutiinsed s?numid j?id ?heainsa kiiskava punase k?rval t?htsusetuks. Valveohvitserid istusid kaitseinglitena ?hu, voolu ja kiirguse konsoolide taga, vastutades veerandi maailma turvalisuse eest. «Ei midagi uut,» teatas maaliikluse ohvitser. «Me ei tea ikka mitte midagi. Ainult seda, et nad on kusagil merel.» Tema s?rm joonistas suurele kaardile ringi. «Kui nad just kursist kohutavalt k?rvale ei kaldunud, peavad nad olema selles piirkonnas. Kella 19.00 kontrolli ajal olid nad planeeritud marsruudist kilomeetri kaugusel. Kell 20.00 signaal kadus. Mis ka ei juhtunud, see toimus kuuek?mne minuti jooksul.» «Kui kaugele Selene tunni ajaga j?uaks?» k?sis keegi. «T?iskiirusel saja kahek?mne kilomeetri kaugusele,» vastas volinik. «Aga tavalise kiirusega k?vasti alla saja. Turismireisil ei kiirustata.» Ta p?rnitses kaarti, nagu ?ritaks sellest paljalt range pilguga informatsiooni v?lja pigistada. «Kui nad on merel, leiame nad peagi. Kas olete tolmusaanid v?lja saatnud?» «Ei, sir. Ma ootasin luba.» Davis vaatas peainseneri poole, kes oli Kuu sellel k?ljel k?rgeim ametnik p?rast peaadministraator Olsenit. Lawrence noogutas aeglaselt. «Saatke nad v?lja,» s?nas ta. «Aga ?rge niipea tulemusi oodake. Mitme tuhande ruutkilomeetri l?bi otsimine v?tab aega, eriti ??sel. ?elge, et nad s?idaksid viimasest teadaolevast asukohast piki marsruuti edasi, ?ks saan kummalgi pool, et otsida l?bi v?imalikult lai ala.» Kui k?sk oli antud, p?ris Davis ?nnetult: «Mis sinu arvates juhtus?» «On vaid paar v?imalust. K?ik pidi kiiresti k?ima, sest nad ei saatnud s?numit. See t?hendab tavaliselt plahvatust.» Volinik kahvatas: sabotaa? oli alati v?imalik, selle vastu polnud keegi kaitstud. Kosmoselaevad, nagu lennukid enne neid, olid oma haavatavuse t?ttu teatud kurjategijatele vastupandamatud sihtm?rgid. Davis m?tles Veenuse liinilaevale Argo, mis h?vis koos pardal viibinud kahesaja mehe, naise ja lapsega, sest ?ks maniakk pidas vimma reisijale, kes teda vaevu tundis. «V?i siis kokkup?rget,» j?tkas peainsener. «Laev v?is m?nele takistusele sisse s?ita.» «Harris on v?ga ettevaatlik juht,» m?rkis volinik. «Ta on seda teed palju kordi s?itnud.» «Iga?ks v?ib eksida. Maa valguses s?ites on vahemaid lihtne valesti hinnata.» Volinik Davis peaaegu ei kuulnudki teda; ta m?tles k?igele, mida tal teha tuleks, kui juhtuks k?ige hullem. Alustuseks oleks k?ige parem lasta ?igusosakonnal kahjutasuvormid ?le vaadata. Kui l?hedased hakkaksid Turismikomisjoni paari miljoni dollari p?rast kohtusse kaebama, l?heks kogu j?rgmise aasta reklaamikampaania luhta – isegi kui ta v?idaks. Maaliikluse ohvitser k?hatas n?rviliselt. «Kui tohib midagi v?lja pakkuda,» lausus ta peainsenerile, «siis me v?iksime Lagrange’iga ?hendust v?tta. Need astronoomid seal ?leval ehk n?evad midagi.» «??sel?» k?sis Davis skeptiliselt. «Viiek?mne tuhande kilomeetri k?rguselt?» «?sna lihtsalt, kui laeva helgiheitjad veel t??tavad. Tasub proovida.» «Suurep?rane m?te,» kiitis peainsener. «Tee seda kohe.» Ta oleks pidanud ise selle peale tulema. Ta m?tles, kas oli veel m?ne v?imaluse kahe silma vahele j?tnud. See polnud esimene kord, kui ta oli sunnitud rinda pistma selle veidra ja kauni maailmaga, mis oli k?ige v?luvamatel hetkedel nii lummav, h?da korral aga surmavalt ohtlik. Kuud ei saanud iial nii t?ielikult taltsutada nagu Maad ja ehk oligi nii parem. Sest just puutumata t?hermaa v?lu ja ?hk?rn, kuid alaline oht meelitas ?le kosmoses?gaviku kohale nii turiste kui maadeavastajaid. Peainsener oleks eelistanud ilma turistideta l?bi ajada, aga nad aitasid talle palka maksta. Ja n??d tuli tal pakkima hakata. Kogu kriis v?is veel ?hku haihtuda ja Selene v?lja ilmuda, teadmata, kui palju paanikat ta tekitas. Aga insener sellesse ei uskunud ja minutite m??dudes sai tema hirmust veendumus. Ta otsustas veel tunni oodata ja s?ita siis suborbitaalse s?stikuga Port Rorisesse ning edasi sinna, kus tema vaenlase, Janu mere kuningriik juba ootas. Kui PRIORITEET PUNANE signaal Lagrange’i j?udis, magas dr Thomas Lawson s?gavalt. Segamine pahandas teda: kuigi kaaluta olekus l?ks iga kahek?mne kahe tunni tagant vaid kaht tundi und vaja, tundus pisut ebaaus sellestki ilma j??da. Siis j?udis s?numi sisu talle kohale ja ta oli korraga t?iesti ?rkvel. Viimaks ometi n?is, et ta sai siin midagi kasulikku teha. Tom Lawson polnud selle ?lesande ?le kunagi suuremat r??mustanud: ta tahtis teha teaduslikku uurimist??d ja Lagrange II ?hustikus oli kaugelt liiga palju segajaid. Satelliit, mis t?nu gravitatsiooniseaduse v?hem tuntud tagaj?rjele kosmilise k?ielk?ndijana Maa ja Kuu vahel rippus, tegi astronautide heaks k?iksugu juhut?id. M?lemas suunas s?itvad laevad remontisid siin ja kasutasid jaama k?nekeskusena – ehkki jutud, nagu oleks nad sealt posti peale v?tnud, ei vastanud t?ele. Lagrange oli ka peaaegu kogu Kuu raadioside vahejaam, sest selle all laius terve Kuu Maa-poolne k?lg. Sajasentimeetrine teleskoop oli m?eldud Kuust miljardeid kordi kaugemate objektide vaatlemiseks, aga sobis ka selleks t??ks suurep?raselt. Nii l?hedalt oli vaade isegi v?hese v?imsusega oivaline. Tom n?is rippuvat otse Vihma mere kohal ja v?is vaadata alla Apenniinide teravatele tippudele, mis hommikuvalguses s?tendasid. Ehkki tema teadmised Kuu geograafiast olid h?gused, tundis ta ?he pilguga ?ra Archimedese ja Platoni, Aristilluse ja Eudoxuse kraatrid, Alpioru tumeda armi ja Pico ?ksildase p?ramiidi, mille pikk vari langes ?le tasandiku. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/arthur-c-clarke-3/kuutolmu-varing-sari-orpheuse-raamatukogu/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
Наш литературный журнал Лучшее место для размещения своих произведений молодыми авторами, поэтами; для реализации своих творческих идей и для того, чтобы ваши произведения стали популярными и читаемыми. Если вы, неизвестный современный поэт или заинтересованный читатель - Вас ждёт наш литературный журнал.