Orioni v?? 1. Sari "Orpheuse Raamatukogu"

Orioni v?? 1. Sari "Orpheuse Raamatukogu" Aliette de Bodard, Robert Reed, Neal Asher „Orioni v?? 1“ on esimene k?ide kirjastuse Fantaasia uues l?hiromaanide kogumike sarjas, mis keskendub moodsa ja auhinnatud angloameerika l?hiproosa vahendamisele eesti keelde. Igas k?ites ilmub kolm l?hiromaani erinevatelt autoritelt.Sarja esimeses osas on esindatud t?nase ameerika ulme l?hiproosa vaieldamatu meister Robert Reed ja ta l?hiromaan „Mees kuldse ?hupalliga“ (2008), mis kuulub kirjaniku peamisse ulmesarja „The Great Ship“, mis keskendub planeedisuuruse v??ra kosmoselaeva reisile l?bi maailmaruumi.Briti ulmet esindab Neal Asher, ?ks populaarsemaid t?nap?eva inglise kosmoseulme autoreid, ja tema galaktilisse tulevikuajaloo ts?klisse kuuluv l?hiromaan „Tulnukarheoloogia“ (2007).New Yorgis s?ndinud ning Pariisis ?les kasvanud ja seal elav prantsuse-vietnami verd Aliette de Bodard on t?naseks v?itnud juba muljetavaldavad kolm Nebula auhinda, kandideerinud seitse korda Hugo auhinnale, v?itnud neli Briti ulme?hingu auhinda, Briti fantaasiaauhinna, Locuse preemia jmt auhindu. Tema kosmosevisioonid kujutavad Hiina ja Vietnami kultuuridele tuginevat galaktilist tsivilisatsiooni, seda maailma tutvustab ka „Pisarais P?rlite Tsitadell“. Koostaja Raul Sulbi Aliette de Bodard, Robert Reed, Neal Asher Orioni v?? 1 Orpheuse Raamatukogu: 1/2011 – H. P. Lovecraft «Hullumeelsuse m?gedes» 2/2011 – Charles Stross «Palimpsest» 3/2011 – Robert E. Howard «Bal-Sagothi jumalad» 4/2011 – Arthur C. Clarke «Comarre’i l?vi» 1/2012 – Aleksandr Beljajev «Professor Dowelli pea» 2/2012 – George R. R. Martin «??lendajad» 3/2012 – Ursula K. Le Guin «Meremaa jutud» 4/2012 – Paolo Bacigalupi «Alkeemik» 5/2012 – Alastair Reynolds «Suur Marsi m??r» 1/2013 – Aleksandr Beljajev «Viimane inimene Atlantisest» 2/2013 – H. P. Lovecraft «Vari aja s?gavusest» 3/2013 – Charles Stross «K?lmem s?da» 1/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Tigu n?lvakul» 2/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «V?ikemees» 3/2014 – Henry S. Whitehead «L??ne-India valgus» 4/2014 – E. F. Benson «?udusesarv» 1/2015 – Ray Bradbury «P?rmust t?usnud» 2/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Esmasp?ev algab laup?eval» 3/2015 – Joe Haldeman «Hemingway v?ltsing» 4/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Marslaste teine sissetung» 5/2015 – Robert A. Heinlein «Taeva orvud» 1/2016 – C. C. Finlay «Poliitohvitser, poliitvang» 2/2016 – Robert Sheckley «Tont nr 5» 3/2016 – Murray Leinster «Uurimismeeskond» 4/2016 – Isaac Asimov «?heksa homset» 1/2017 – John Wyndham «Kr??salised» 2/2017 – Alastair Reynolds «Aeglased kuulid» 3/2017 – Poul Anderson «Aja valvurid» 4/2017 – Dan Simmons «Heeliksi orvud» 5/2017 – Brian Aldiss «Peatumata» 6/2017 – Clifford D. Simak «Jumalate valik» 1/2018 – Kir Bul?t?ov «Kosmoselaevastiku agent» 2/2018 – Triinu Meres «Kuningate tagasitulek» 3/2018 – Alastair Reynolds «Spioon Europal» 4/2018 – Ursula K. Le Guin «Ilmaj?etud» 5/2018 – John Wyndham «Kraken ?rkab» 1/2019 – Roger Zelazny «Varjude Jack» 2/2019 – Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell «Takerdunud maa» 3/2019 – Robert A. Heinlein «Topeltstaar» 4/2019 – Stephen King «?ine vahetus» 5/2019 – Lev Ver?inin «Vildaka homse kroonikad» 1/2020 – Arthur C. Clarke «Kuutolmu varing» 2/2020 – Raul Sulbi (koost.) «Orioni v?? 1» Orpheuse Raamatukogu 2/2020 Orioni v?? 1 Koostaja Raul Sulbi Originaalid: The Citadel of Weeping Pearls by Aliette de Bodard 2015 The Man with the Golden Balloon by Robert Reed 2008 Alien Archeology by Neal Asher 2007 Sarja koostaja Raul Sulbi ISSN 2228-0464 ISBN 978-9949-661-49-7 (tr?kis) ISBN 978-9949-661-50-3 (epub) Copyright © 2015 by Aliette de Bodard. Published by permission of the author and her literary agents, Zeno Agency Ltd. Copyright © 2008 by Robert Reed. Published by permission of the author. Copyright © 2007 by Neal Asher. Published by permission of the author. T?lge © 2020, Piret Frey © 2020, Maria Reile © 2020, Jaana Talja Koostamine ja autoritutvustused © 2020, Raul Sulbi Kaanepilt © 2020 by NASA Toimetanud Eva Luts ja Leiger Luts Kujundanud Mihkel Laar ja Raul Sulbi Kirjastus Fantaasia Tartu 2020 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas ALIETTE DE BODARD Pisarais P?rlite tsitadell New Yorgis s?ndinud ning Pariisis ?les kasvanud ja seal elav prantsuse-vietnami verd Aliette de Bodard’i (1982) emakeel on prantsuse keel, kuid ta kirjutab ulmet inglise keeles. Ta on ?ks auhinnatumaid t?nap?eva noori ulmekirjanikke. De Bodard on t?naseks v?itnud juba muljetavaldavad kolm Nebula auhinda, kandideerinud seitse korda Hugo auhinnale, v?itnud neli Briti ulme?hingu auhinda, Briti fantaasiaauhinna, Locuse preemia jmt auhindu. Erialalt tarkvarainseneri koolitusega de Bodard deb?teeris 2006. aastal ning p?lvis kiiresti suurt t?helepanu. Vietnami juurte t?ttu on ta looming eriliselt huvitav. Suur osa ta loomingust, umbes kolmk?mmend eri pikkusega teksti kuulub nn. Xuya universumi ts?klisse, mis sai alguse 2007. aastal ajakirjas Interzone ilmunud looga «Kadunud Xuya pruut» (The Lost Xuyan Bride). See maailm algab alternatiivajaloost, milles suure osa P?hja-Ameerikat on m??dunud sajanditel koloniseerinud hoopis Hiina ning Mehhikos on alles asteekide tsivilisatsioon. Suur osa selle sarja teostest kasutab mainitud alternatiivi aga vaid kauge taustana ja liigitub pigem kaugtuleviku kosmoseooperiteks, kus galaktiline tsivilisatsioon on hiina-vietnami kultuuritaustaga. Sellest sarjast on p?rit ka enamik de Bodard’i auhindu v?itnud teoseid. Lisaks siinilmuvale teosele on selle maailma olulisemad tekstid ehk l?hiromaanid «Punases jaamas, triivides» (On a Red Station, Drifting; 2012) ja «Teemeister ja detektiiv» (The Tea Master And the Detective; 2018) Romaaniga «Allmaailma teener» (Servant of the Underworld; 2010) alguse saanud «Obsidiaani ja vere» (Obsidian & Blood) triloogia on alternatiivajalooline fantaasia, mis kujutab 15. sajandi maailma, kus asteekide impeerium ei h?vinud, vaid on hoopis ?ks domineerivaid j?ude. Tegelikult on see triloogia aga krimilood, kus ?ks asteekide ?lempreester t?idab detektiivirolli. Sari kasutab p?hjalikult asteekide religiooni ning nende jumalad eksisteerivad seal maailmas p?riselt. Fantaasiaromaaniga «Purunenud tiibade maja» (The House of Shattered Wings; 2015) alguse saanud sari «Langenute valdus» (The Dominion of the Fallen) kujutab varemetes Pariisi, mida valitsevad langenud inglid. Ka see romaan kasutab palju Vietnami tausta. Sarja teise osa tegevus toimub aga suuresti juba allmaailmas. De Bodard’i l?hiproosa paremik on ilmunud mahukas kogumikus «S?jast, m?lestustest ja t?hevalgusest» (Of Wars, and Memories, and Starlight; 2019). Siinilmuv l?hiromaan «Pisarais P?rlite tsitadell» (The Citadel of Weeping Pearls; 2015) tutvustab eesti lugejatele kirjaniku Xuya tulevikumaailma, Aasia-taustaga kosmosetsivilisatsiooni. Esmakordselt ilmus see pala ajakirjas Asimov’s Science Fiction oktoobri-novembrinumbris 2015, edasi Gardner Dozois aasta parimate ulmelugude kogumikus «The Year’s Best Science Fiction: Thirty-Third Annual Collection (2016), Paula Gurani aasta parimate l?hiromaanide antoloogias «The Year’s Best Science Fiction & Fantasy Novellas: 2016 Edition» (2016) ja Allan Kasteri kogumikus «The Year’s Top Short SF Novels 6» (2016). 2017. aastal ilmus l?hiromaan ka omaette pehmekaanelise k?itena. OHVITSER L?bi une kostis mingi heli: Suu Nuoc polnud kindel, kas kutsuti kella ja trummiga palvusele v?i andis h?iret s?ja?lem; see oli hoomamatu hetk, mis rippus nagu verepiisk m??gateral ja m?rgistas piiri hillitsetud ?ukonnaelu ja lahinguv?lja seadusetu raevu vahel. «Taevane Raamat, Taevane Raamat.» Peenike, ?rn h??l kajas tagasi laekuplilt, kuid ruum ise oli muutunud, avardunud ning v?tnud tajulaeva kuju: kaarduvad metallkoridorid, mille seintel kerisid memokatkete tulbad, teadvuse ?line kiht laotatud ?le t?hise akvarellmaastiku ja voodip?itsisse graveeritud pikaealisuse s?mboli. ?he kohutava, segase ?rkamishetke v?ltel polnud Suu Nuoc kindel, kas ta oli ikka veel oma magamistoas Purpurses Keelatud linnas, Esimesel planeedil, v?i rippus kaalutuna avakosmose t?hjuses. See polnud uni. See oli tajulaev: Kilpkonna Kuldne K??nis, ainus, kes p??rdus Suu Nuoc’i poole selle veidra tiitliga, mille keisrinna oli talle omistanud pooleldi austuse m?rgina, pooleldi pilkeks. Kilpkonna Kuldne K??nis kahtlemata ei asunud tema magamistoas: ta oli teadvus, tehisintellekt, mis oli suletud kosmoselaeva s?damesse, ning liiga raske, et v?inuks lahkuda orbiidilt. Kuid ta oli osav paljudes asjades ja ?ks neist oli Suu Nuoci sides?steemidesse h?kkimine ja tema kohtv?rgu kasutamine, et magamistoale uus ilme anda. «Laev,» sosistas mees, s?nad keelel liivateradena karedad. Ta silmad olid kinni kleepunud, aju ikka veel uneh?gus. «Praegu on tiigri valvekord .» Sel kellajal inimesed kas haudusid salaplaane, jagasid armastust v?i magasid ?iglase und, nad ei ?rganud, et leida end kistuna v?imatusse jutuajamisse. Kuid Kilpkonna Kuldne K??nis oli tehniliselt v?ttes muidugi keiserliku perekonna liige: enne, kui ta siirdati kosmoselaeva, millest pidi saama tema keha, oli ta s?ndinud keisrinna noorima t?tre, Tuhandes?damelise Ngoc Ha t?trena. Tavaliselt oli Kilpkonna Kuldne K??nis meeldiv, kuid aeg-ajalt v?is ta k?ituda samasuguse hooletu k?rkusega nagu keisrinna. «Mis seekord lahti on?» k?sis Suu Nuoc. Kilpkonna Kuldne K??nis r??kis peenikesel, v?riseval h??lel, mis ei sarnanenud sugugi tema tavalisele pingevabale, sundimatult ?leolevale toonile: «Ta ei vasta. Ma kutsusin teda ikka ja j?lle, aga ta ei vasta.» K?mme tuhat s?na puhkesid Suu Nuoc’i m?tteis ja praagiti v?lja sama armutult, nagu ta oli kunagi v?lja praakinud v?e?ksusi. «Kes?» k?sis ta. «Vanaema.» Inimesi, keda tajulaev vanaemaks nimetas, oli kaks; kuid kui keisrinna Rahuhoidja olnuks surnud, sagiks Suu Nuoc’i eluruumides ??teenijad, kes vaid vaevu suudaksid alla suruda ?revust isanda teadmatuses viibimise p?rast. «Disaini ja harmoonia suurmeister?» Tuled vilkusid ?mberringi, kirjam?rgid n?rgusid nagu haavad, mida kokku surutakse. «Ta ei vasta,» ?tles laev uuesti; k?lades iga m??duva viivuga j?rjest enam lapsena, kes ta tegelikult oli. «Ta oli siin; ja siis … kadus v?rgust.» Suu Nuoc saatis s?steemile korralduse luua kontakt disaini ja harmoonia suurmeistri Bach Cuc’iga, m?istatades, kas see toimib, kui tajulaev on h?kkinud ta portidesse. Siiski, tema n?gemisv?lja alumises osas v?is nagu tavaliselt n?ha ?henduse edenemisjoont, v?lja arvatud muidugi asjaolu, et keegi ei v?tnud vastu. Kohtv?rgu andmeil oli Bach Cuc’i viimane teadaolev asukoht tema labor Kirjandusliku V?ljapaistvuse torni l?hedal, kus raadioside Kilpkonna Kuldse K??nisega oli k?ige parem ja ?konoomsem. «Kas sa h?kkisid k?igisse mu portidesse?» k?sis mees t?ustes. Ta t?mbas s?gise kirstust v?lja r?ivaesemeid, voltis need lahti ja j?ttis k?rvale liialt ametlikuna tunduvad vormir?ivad, kuni leidis oma p??tonimustrilise tuunika. «Sa tead, et ma ei teinud seda,» Kilpkonna Kuldse K??nise toon oli j?ik. «Pidin k?sima,» ?tles Suu Nuoc. Ta sikutas tuunika ?le pea ja p?rnitses end nelja aastaaja kirstu k?rval asuvast peeglist: kahvatu ja sakris, juuksed kiiruga taha s?lmeks kokku sikutatud, kuid tuunikale tikitud p??tonid andsid m?rku keisrinna erilisest soosingust, mis omistati talle p?rast Nelja Jaama lahingut. See oli selge s?num – neile, kes teesklesid mitte teadvat, kes ta on –, et see t?usikust rohmakas s?dur omab v?imu, mis on talle omistatud k?rgemalt poolt. Kutsung kajas endiselt t?hjuses, ta katkestas selle k?eviipega. Lahendamist vajas selge ja konkreetne probleem ning sellises olukorras teadis ta alati t?pselt, mida teha. «L?hme,» ?tles ta. Suurmeister Bach Cuc’i laboratoorium ?mbritses sise?ue. Sel hilisel tunnil oli sisse l?litatud vaid v?lisvalgustus, mis heitis sillutisele varje ja t?i meelde vana kolonistide ebausu libarebastest ja verdimevatest deemonitest. Purpurses Keelatud linnas oli kuivaperiood ja Bach Cuc oli seadnud installatsioonid sisehoovi pukklaudadele – Suu Nuoc ei m?letanud poolte metallist ja traadist v?ljapanekute t?hendust ega hoolinudki sellest eriti. «Kus ta oli, kui teda viimati n?gid?» k?sis Suu Nuoc Kilpkonna Kuldselt K??niselt. Muidugi ei saanud laev lahkuda Esimese planeedi orbiidilt, ta lihtsalt manas esile avatari iseendast. Enamik laevu valisid midagi lapse- v?i ajusuurust; Kilpkonna Kuldse K??nise avatar oli v?ike, vaid kokkupigistatud rusika suurune, kuid t?iuslik, j?ljendades t?pselt laeva kerekontuure ja v?ljaulatuvaid t?ukureid – Suu Nuoc oli veendunud, et kui ta vaevuks silmi kissitama, n?eks ta kindlasti ka v??rile maalitud orhideesid. «Sees,» ?tles Kilpkonna Kuldne K??nis. «Nokitses asjade kallal.» Ta k?las, nagu oleks toibunud, tema h??l oli j?lle rahulik, ning ta kasutas taas pingutuseta ?ukonna k?neviisi ja s?navalikut. See pani Suu Nuoc’i tundma end kalana kuival, kuid v?hemalt ei pidanud ta kantseldama paanikas ja segaduses tajulaeva – ta polnud ei tema ema ega tuule ja vihma valitseja ning tal polnud aimugi, mida tulnuks sellises olukorras ette v?tta. Ta j?rgnes laevale ?hte suurematest paviljonidest, mille lakitud puidust v?lisk?lg koos ?hukestele metallplaatidele graveeritud pikaealisuse s?mbolitega j?ljendas p??dlikult Vana-Maa ehituskunsti. Sisemus oli siiski t?nap?evasem: t??riistu t?is laudade segadik; kohtv?rk pungil virtuaalseid ?lest?hendusi, kr?ptiliste m?rkustega nagu «lisa rohkem khi’d G4-le» ja «palun tee ?hendused uuesti» – s?numid, mida teadlased olid j?tnud endile ja ?ksteisele. Ta lasi silmadel ruumis pingsalt ringi k?ia: kaks t??riistu t?is lauda, nurgas mahaj?etult vilkuv terminal, ?hus n?rk l?hn, mida ta ei osanud t?pselt m??ratleda – justkui p?lenud puidu h?ng, kuid veidi teravama, magusama varjundiga, nagu oleks p?letatud laimi- v?i longanipuud. Talle ei hakanud silma midagi ?hvardavat, kui samas oli tajutav aegamisi leviv, rutuga t?hjaks tehtud ruumi iseloomustav vaikus. «On siin keegi?» k?sis Suu Nuoc, p?hjusetult tegelikult. V?rk oleks talle teada andnud, kui seal oleks keegi olnud, kuid ta oli harjunud lahinguv?ljadega, kus ei saanud j??da lootma v?rgu olemasolule v?i usutavusele. «Teda pole siin,» ?tles Kilpkonna Kuldne K??nis aeglaselt ja rahulikult, nagu t?iskasvanu, kes r??gib lapsega. Justkui tal oleks vaja veel ?hte patroniseerivat k?rgestis?ndinud ?ukondlast … Kuid laev oli tema vastutusel, nagu ka tegelikult suurmeister Bach Cuc, sest tsitadelli projekt oli s?jav?e valvsa pilgu all. Olgugi, et ta ise ei taibanud teadusest peaaegu midagi. «Jah, ma n?en,» ?tles Suu Nuoc. Tema pilk j?i pidama uksel toa kaugeimas nurgas: p?rani avatud ligip??s varjestatud kambrisse. V?rk n?itas, et harmooniakaar oli deaktiveeritud. Seega polnud kambris kedagi. V?lja arvatud … ta k?ndis l?hemale ja piilus kambrisse, olles hoolikas, et mitte l?ve ?letada. Harmooniakaared k?rvaldasid saaste, hoolitsedes selle eest, et teisele poole j??v keskkond oleks steriilne; ning kui v?hegi v?imalik, v?ltis mees ebameeldivat protsessi, mis eemaldas iga k?rvalise osakese tema pooridest. Kambris polnud midagi, ega kedagi; ka mitte virtuaalseid m?rkmeid ega s?numeid, ainult kohtv?rgu viidad, mis pakkusid talle abistavat infot selle kohta, mida kambri erinevad seadmed teevad, suunates teda suurmeister Bach Cuc’i tegevusaruannete juurde. Millest ta hetkel ei huvitunud. Ta vaatas t??toa veel kord ?le. Kilpkonna Kuldne K??nis oli ?elnud, et suurmeister Bach Cuc kadus keset ?hendust. Kuid miski siin ei viidanud muule, kui tavalisele ?htule, labor oli t?hi, sest teadlased olid magama l?inud. V?lja arvatud … Ta pilk j?i pidama harmooniakaare k?rval asuval laual. Seal oli mingi ese, kuid ta ei n?inud t?psemalt, sest suurmeister Bach Cuc oli sellele pannud oma pitseri, varjates objekti sel moel k?igi eest, kellel polnud vastavaid ligip??su?igusi – isiklik pitser, mis j?i p?sima ka siis, kui kohtv?rk oli v?ljas. Suu Nuoc astus k?heldes l?hemale. Senini polnud ta lugupidamisest Bach Cuc’i vastu kasutanud oma k?rgema j?rgu ohvitseri ligip??su ega avanud suurmeistri isiklikke m?rkmeid ja kirjavahetust, milleks tal oli muidu ?igus. Long Quan oleks teda n?rgaks nimetanud – muidugi tema selja taga, ta abi polnud sugugi rumal –, kuid Suu Nuoc pidas targemaks mitte kasutada oma ?igusi kergek?eliselt. ?ukonnas oli neid, kes polnud talle andestanud nii kiiret ja k?rget t?usu ametiredelil; ilma aastaid klassikuid tuupimata, et sooritada eksameid; veetmata pikka aega m?nel v?hemprestii?sel ametikohal Kunstide Akadeemias, kuni ?ukond tunnustanuks tema v??rtust. Nad nimetasid teda keisrinna narruseks – hoolimata tema edukusest kindralina Nelja Jaama lahingus, m?ssulise armee mahasurumisel He Huongis ja ?nnestunud vallutusretkel Suitsu rahva aladele – k?ik, mida nad m?letasid, oli see, et ta oli korra maganud keisrinnaga, ning ?lendatud positsioonile, mis oli tunduvalt k?rgem, kui seda lubanuks kunagise (v?i praeguse) lemmiku staatus. Kuid Kilpkonna Kuldne K??nis ei olnud eblakas ega l?inud kergesti paanikasse. Suu Nuoc sirutas k?e v?lja ja kasutas oma privilegeeritud ligip??su?igust – pitser v?reles ja kadus. Selle all oli … Ta hingas s?gavalt sisse – tema teadvus muutus selgeks nagu j??klaas, k?ik ruumis olev teravnes talumatuse piirini; harmooniakaar joonistus v?lja k?lmas kristalses valguses nagu skalpelliga l?igatult. Pitser oli varjanud viit metallkuuli, mis olid poetatud portselankaussi nagu toiduj??tmed ning mis l?hnasid ikka veel n?rgalt anesteetikumi ja desinfitseerimisvahendi j?rele. M?luimplandid. Esivanemate implandid. Elavate ja esivanemate m?lestuste vaheline ?hendusl?li: hoidla vaimisikutele, kes jagasid teadmisi k?ige kohta, alustades ?ukonnaintriigides orienteerumisest kuni sobilike vastuste andmiseni vestlustes, mis kubisesid kirjanduslikest vihjetest. Viis t?kki – pole ime, et suurmeister Bach Cuc oli vestluskunstis alati sedav?rd elegantne ning kasutas mis tahes olukorras pingutuseta t?pselt ?igeid p??rdumisi ja keelepruuki. Heita nii m??daminnes k?rvale sellised hindamatud liitlased – ei, sa ei teinud seda mingi hinna eest. Kuid miks j?ttis r??vija need maha? «Ta poleks eemaldanud…» ?tles Kilpkonna Kuldne K??nis. Suu Nuoc katkestas k?et?stega endastm?istetava. «Ma pean teadma, kuhu suurmeister oma uurimist??ga v?lja j?udis. Kokkuv?tlikult.» Aega oli v?he, t?endid kadusid samal ajal, kui nad r??kisid. Laev teadis seda samuti. Kilpkonna Kuldne K??nis ei teinud pilkavat m?rkust, mida mees ootas – selle kohta, et Suu Nuoc, olles s?jalise uurimist?? ?levaataja, teadis matemaatikast vaevalt niipalju, et abakust k?sitseda. «Sa v?id vaadata minu logisid viimaste s?vakosmoses k?imiste kohta,» ?tles laev aeglaselt. «Ma t?in sealt tema jaoks n?idiseid.» S?idulogid. Suu Nuoc k?skis oma tavap?rastel implantidel sorteerida k?ik ruumis leiduvad m?rkmed omaniku j?rgi kronoloogiliselt. «Kas suurmeister Bach Cuc teadis, kus tsitadell asub?» k?sis ta. See oli ometigi eesm?rk, milleni k?ik need uurimisretked pidid v?lja viima: Kilpkonna Kuldne K??nis, suurmeister Bach Cuc’i meistriteos, tungimas s?vakosmosesse, otsides j?lgi millestki, mis oli haihtunud palju aastaid tagasi, ajal, kui Suu Nuoc oli veel vaid unistus oma vanemate m?tetes. Pisarais P?rlite tsitadell – ja sellega koos selle looja ja valitseja, keisrinna vanim ja soosituim t?tar, Ereprintsess Ngoc Minh. P?rast viimast kohutavat t?li oma emaga ja p?genemist Esimeselt planeedilt oli tsitadellist saanud Ngoc Minhi pelgupaik, tema valdus ?ukonnast eemal. Kuni keisrinna, t?dinud t?tre trotsist, oli saatnud keiserliku armee seda h?vitama ja tsitadell oli haihtunud ?heainsa ??ga koos k?igiga, kes seal sees, et mitte kunagi enam v?lja ilmuda. «Seal oli … j?lgelemente orbitaaljaamadest ja laevadest,» ?tles Kilpkonna Kuldne K??nis aeglaselt; mehel oli tunne nagu t?lgiks laev ?eldut talle arusaadavasse keelde – oli see siis tajulaevale omasest v?i teaduslikust keelest? «Kujutised ja m?lestused riietusesemetest ja portselann?udest …» Laev tegi pausi, h?ljudes harmooniakaare ees. «K?ik oli sama uus, nagu olnuks need eile tehtud.» «Seda ma teadsin,» nentis Suu Nuoc n?gu krimpsutades. Ta ei teadnud, milliseid v?iteid oli suurmeister Bach Cuc kasutanud keisrinna veenmiseks, kuid laialt oli tuntud Bach Cuc’i teooria s?vakosmose kohta –, et selle kaugeimates soppides voolab aeg teistsuguse kiirusega ja kurdub tagasi endasse, nii et minevik on k?esirutuse kaugusel – ja tsitadelli, mis kadus j?ljetult kolmk?mmend aastat tagasi, v?ib m??ratust maailmaruumist ?les leida. Muidugi juhul, kui olid ise tajulaev, inimesed ei suutnud minna nii s?gavale ja loota elluj??misele. «Siis sa saad aru, miks ta elevil oli,» ?tles Kilpkonna Kuldne K??nis. «Jah.» Ta v?is seda ette kujutada – ettevaatlikku suurmeistrit Bach Cuc’i ja ekstaatilist laeva. «Ta arvas, et j?udsid l?hedale.» «Ei,» ?tles Kilpkonna Kuldne K??nis. «Sa ei saa aru, Taevane Raamat. Ta pidi tegema veel m?ne anal??si, enne kui ta oleks saanud mulle osutada … piirkonda, mida uurida. Kuid ta arvas, et leidis j?ljed. Ja et mina v?iksin sukelduda uuesti s?vakosmosesse ning minna j?lgipidi sinna, kus iganes tsitadell end peidab. Ta arvas, et suudab leida Ereprintsess Ngoc Minhi ja tema inimesed.» Suu Nuoc vaikis, silmitsedes harmooniakaart. Ta polnud enam p?hendatud keisrinna m?tetesse; ta ei teadnud, miks too tahtis Ereprintsess Ngoc Minhi tagasi. M?ni ?tles, et keisrinna on leebunud ja kahetseb t?li oma t?trega. M?ni arvas, et ta tahab endale relvi, mida Ereprintsess oli loonud; tehnoloogiat, mis oli v?imaldanud tsitadellil vaevata v?ltida iga v?lisj?udude ja ka Dai Vieti v?e?ksust, keda saadeti teda tabama. Ja oli neid, kes arvasid, et keisrinna pikk elu hakkab viimaks l?pule j?udma ja ta tahab, et Ngoc Minhist saaks tema p?rija, j?ttes k?rvale rohkem kui tosinajagu t?treid ja poegi Purpursest Keelatud linnast. Suu Nuoc teadis k?iki neid kuulujutte. Ausalt ?eldes ei huvitanud see teda; keisrinna oli suver??n, ja polnud tema asi seda kahtluse alla seada. Kuid ta oli s?stikutes ja paviljonides piisavalt kuulnud, ning tema spioonid olid toonud k?llaldaselt k?lakaid luuleklubide v?istlustelt ja bankettidelt, teadmaks, et sugugi k?ik ei tervitanud m?tet printsessi tagasip??rdumisest. Ereprintsess Ngoc Minh oli olnud j?rsk ja ebameeldiv ning paljud polnud talle andestanud, et ta abiellus ema k?su vastaselt alamast soost jaamass?ndinuga. Paljud ei hoolinud temast enesest, kuid kartsid, et ta v?ib ?ukonna elukorralduse segi paisata ja ?hvardada sel moel privileege, mille nad olid saanud, teenides m?nd teist printsessi v?i printsi. Kahtlemata ei olnud m?eldav vastu hakata keisrinna korraldustele, kuid mittekuuletumiseks oli ka muid v?imalusi … «Taevane Raamat?» Suu Nuoc neelas alla kurku t?usnud sapi. «Me peame sellest keisrinnale kohe ette kandma.» INSENER Pisarais P?rlite tsitadelli kadumise ajal oli Diem Huong kuueaastane. Tema viimases ja k?ige eredamas m?lestuses sellest s?ndmusest seisis ta laevatekil, kas K?igutamatu Rahu v?i Seederm?ndide Erakla pardal ning vaatas t?hti. Ema hoidis tal k?est kinni; nende ?mber vilksatasid kohalikud elanikud, ilmudes ja kadudes, teleporteerudes laevalt laevale, millest koosnes nende kodu. Kogu ?mbrus k?mbles samasuguses k?lmas karges ?hus nagu tsitadellgi – tekitades aistingu, mis toniseeris luid ja kargestas kopsudest tulevat ?hku, kuni sellega v?inuks teemante l?igata. «See p?sib ikka veel,» ?tles ema k?rvalseisjale, pikale korpulentsele mehele, kelle r?? oli indigov?rvi, pealetikitud lendavate kurgedega. «Ereprintsess kaitseb meid l?puni. Ma usun …» Diem Huong p??dis t?hti paremini n?ha, t?ustes kikivarvule, k?ed toetumas eendaknale, ning p??rdus nii, et tsitadelli laevad j?id ta vaateulatusest v?lja. Thuy oli talle r??kinud, et kui sul ?nnestub k?ik ?igesti ritta saada, v?id n?ha kuni Kolmeteistk?mnenda planeedi juures asuva musta auguni v?lja. Ehtsa musta auguni – t?druk peaaegu lootis, et n?eb, kuidas see laevad endasse imeb, kuigi Thuy oli alati valevorst olnud. Mees ?tles midagi, mida Diem Huong enam ei m?letanud; ema oli talle vastanud midagi sama arusaamatut, kuid k?lanud murelikuna. Siis m?rkas ta, mida Diem Huong teeb. «L?peta see! ?ra h?bista mind! Sa k?itud nagu v?ike metslane!» Sellest oli kolmk?mmend aastat ja ta ei teadnud – mitte enam –, milline osa m?lestusest oli t?eline ja mida ta oli ilustanud. Kas ta oli vaid ette kujutanud murelikkust ema h??les? Kindlasti ei teinud talle miski muret siis, kui nad l?ksid isaga laevale, mis suundus tagasi Laialipillatud P?rlite orbitaaljaama – nautige oma puhkust, oli ema soovinud, naeratanud ja neid m?lemat kallistanud, nagu oleks k?ik korras – ma tulen teile peagi j?rele. Aga ta ei tulnud kunagi. J?rgmisel hommikul, kui nad sildusid Laialipillatud P?rlite keskjaamas, saabusid tajulaeva vahendusel uudised, et tsitadell oli haihtunud ainsa ??ga koos k?igi sealsete elanikega ja seda pole v?imalik leida. Impeeriumi pealetungiv armee – s?duritele oli antud k?sk tsitadell maani maha p?letada – j?udis etten?htud koordinaatidele, kuid ei leidnud midagi peale t?htedevahelise t?hjuse. ?hestki pardal viibinust polnud j?lgegi – ei emast, ei Ereprintsessist, ei erakutest – k?ik olid l?inud, nagu poleks neid kunagi olemaski olnud. Aeg m??dus ja lootused tsitadelli leida kahanesid, m?lestused tuhmusid ja h?gustusid; kuid Diem Huongi unen?gudes kestis stseen edasi. Oma kaootilistes ?revates unedes teadis ta iga s?na vestlusest emaga; ja iga s?na vestlustest, mida ta pealt oli kuulnud, kui m?ngis p?randal oma nuku Em Be Be’ga, kui ema k??gis s??a tegi, nende ?mber heljumas k??slaugu ja kalakastme h?ng – see oli ankrukohaks lapsep?lve, mille ta oli kaotanud. Unes ta teadis, miks ema oli otsustanud nende juurest ?ra minna. Kuid siis ?rkas ta ?les, s?da kurgus ja talle meenus, et on ikka veel ?ksi. Et isa pole kunagi kohal, vaid ta uputab oma kurbuse t??sse kaubalaeval, tulles kuudepikkustelt s?itudelt koju tuimana kurnatusest, sorgolik??rist ja jumal teab millistest keelatud ainetest. Et tal pole vendi ega ?desid ning isegi tema t?did ei m?ista, kui armetult ?ksiku ja hirmununa ta end tunneb, lebades pimeduses koikus, ilma ainsagi lahke s?nata, mis peletaks ?udusunen?gusid. M?ne aja m??dudes hakkas ta esivanemate altarile, ema kujutava hologrammi – selle petliku kujutise, mis eales ei muutu ega kunagi vanane – ette panema omapoolseid annetusi, mis oli tema s?natu tunnistus, et kuigi ema ei pruugi olla surnud, on ta nende jaoks sama k?ttesaamatu nagu siis, kui ta oleks. Kuid see polnud t?htis, sest tal oli teine tee, et saada vastuseid, mida ta vajas. Kolmk?mmend aastat p?rast tsitadelli kadumist ?rkas Diem Huong ?les kindla veendumusega, et see p?ev on k?es – ja seet?ttu, mida ta ka ei teeks, muutub tema elu suund p??rdumatult. Sel korral see toimib: p?rast jumal teab kui paljusid tagasil??ke ja purunenud masinaosasid. Ta ei teadnud, kust see veendumus tuli – kindlasti mitte usaldusest protot??pi, mille olid oma vabal ajal loonud k?put?is pooleldi haritud insenere ja kaootiline geeniusest teadlane –, kuid veendumus oli tema sisemuses, k?lm ja vankumatu. V?ib-olla oli see pelgalt tema usk, et see l?heb tal korda, et seade t??tab ja saadab ta sinna, kus ta peab olema. Millal ta peab olema. Ta tegi oma hommikusi v?imlemisharjutusi, liikudes sujuvalt ?hest Kuldtikandi etapist j?rgmisse, tegi seda pingevabalt, keskendudes sisse- ja v?ljahingamisele, samas kui tema keha v?ttis asendeid «Taeva ja maa eraldamisest» kuni «Tagasivaatava targa ??kullini»; ning l?puks p?rast viimaseid harjutusi t?usis varvastele tuttavliku, energiast pakatava enesetundega, higi m??da keha n?rgumas. Otse loomulikult ei olnud neil laborit. Nad olid tavalised linnakodanikud, kellel oli hobi ja k?ik, mida nad said endale ?lerahvastatud orbitaaljaamas lubada, oli mahaj?etud teemaja, mis oli t?is tuubitud kasutamata laudu ja dekoratiivpatju. Lam, kellel oli alati praktilist meelt, kasutas seladonglasuuriga joogin?usid n?idiste hoidmiseks ning selgus, et pealemaalitud figuuridega portselann?ud talusid ?pris h?sti kuumust ja happeid. Teemaja oli t?hi: see polnud ?llatav, kuna enamik neist olid hilised t?usjad. Ta leidis ahjust – k??gi omast ?mber ehitatud – viimased masinaosad, kenasti tahenenud keraamika, millel sibavad botid t?mbusid eemale, kui ta selle j?rele k?e sirutas. Skeemide s??vitus oli t?iuslik, selle h?bedane v?rgustik sama peen kui siidkangal. Diem Huong p??rdus ja silmitses viivukese masinat. Seal polnud palju, mida vaadata: kandiline inimesesuurune karkass nelja v?ljaulatuva metallist tugivardaga, mis meenutas k?rgema kasti esindaja kandetooli ilma selle arhailiste kandjateta. Materjalidena olid nad kasutanud laudu ja toole, mille nikerdusi hakkas karkassil veelgi silma. Sel oli katus, kuid polnud seinu; peamiselt ehituslikel kaalutlustel: t?htis oli vaid raamistik – vardad, mida jahutati allapoole k?lmumistemperatuuri ja mis toimisid genereeritud v?ljade ankrutena. Suurt osa sellest ta ei m?istnud: ta oli botijuht, graveeris metallile ja keraamikale mikroskeeme. Kuid ta ei olnud masinat ennast v?lja m?elnud ega ehitanud. Seda tegi Lam – ainus teadlane nende hulgas, kellel oli keiserlik kraad prestii?sest Kunstide Akadeemiast, ning kes oli sama p?dev klassikalises matemaatikas kui klassikalises kirjanduses. Lam oli liikunud hiilgava karj??ri poole, enne kui j?ttis k?ik sinnapaika ja p??rdus tagasi koju, p?etama haiget isa v?ikeses t?htsusetus jaamas kaugel ??remaal, kus teadust kasutati vaid rikkil?inud seadmete parandamiseks. Masin oli seet?ttu olnud tema jaoks teretulnud v?ljakutse. Ta oli s??vinud artiklitesse, mis olid p?rit k?ikjalt tervest impeeriumist; ta kasutas varasemast ajast p?rit sidemeid teadlastega, kes t??tasid keiserlikus administratsioonis erinevatel ametikohtadel, alustades neist, kes konstrueerisid militaarseid tajulaevu, kuni nendeni, kes aitasid kaugetel planeetidel kohalikul v?imul riisikoristuseks botte timmida. Ja kuidagimoodi olid nad selle valmis ehitanud, millalgi ajavahemikus alates hilis?htustest sessioonidest, milles oli liialt palju riisiviina ja praetud pehme koorikuga krabisid, kuni varahommikuste rabistamisteni, kui nuudlisupp sooja ja raskena nende k?htusid t?itis. Diem Huongi s?rmed sulgusid masinaosa ?mber. Nagu eelminegi, oli ka see sile, uurded vaevutuntavad, pind k?lm. Kas see erineb eelmisest ja peab koormusele vastu? Ta p?lvitas masina k?rvale ja leidis m?lu j?rgi kombates t?hja pesa ning libistas detaili raamistikku. Ta oleks v?inud lasta seda teha bottidel ja nood olnuksid temast palju osavamad, paigaldades selle murdosa t?psusega, kuid oli asju, mille tegemist ei j?etud robotitele. Seej?rel ta eemaldus, ?hendas toa kohtv?rku ja l?litas masina sisse. Pehme punane valgus, nagu vana-aasta?htu laternatest, t?itis ruumi, kui masin k?ivitas soojenemists?kli. Ta teadis, et oleks pidanud ootama Lami ja teisi, nii et nad n?eksid, mille jaoks nad pingutanud olid – ilma nende teadmata alustada ei olnud just ilus. Kuid ta pidi katsetama, kas see uus osa t??tab – polnud ju m?tet korraldada tseremooniat puhuks, kui osa puruneb nagu eelmisel korral, v?i l?heb midagi muud valesti, nagu oli l?inud lugematutel varasematel kordadel. Nii esitatuna k?las see peaaegu m?istlikult, kuid s?gaval sisimas teadis Diem Huong, et k?simus polnud testimises ega kindlustundes. Ta lihtsalt pidi n?gema masinat t??tamas, muidu ta ei saanud olla kindel, et tema n?gemus saab t?eks. Teised ei oleks sellest aru saanud; nende jaoks oli Pisarais P?rlite tsitadell vaid huvitav objekt ja masin p?nev tehniline v?ljakutse, mis aitas leevendada asteroidiparves kaevandamise masendavat t?dimust. Diem Huongi jaoks oli see ainus tee lunastuseks. Ema oli edasi liikunud ja vaid esivanemad teadsid, kuhu. Seega oli tee edasi suletud. Kuid kusagil mineviku t?histel tundidel, kusagil neil p?evil, mil tsitadell oli veel olemas ja Ereprintsess Ngoc Minhi t?li keisrinnaga alles puhkenud, oli ema veel elus. T?hendab, leidus tee tagasi. Ruumi temperatuur langes j?rsult. Vardad j??tusid, muutusid libedaks ja k??tlevaks, justkui oleksid need ?likihiga kaetud – ja ruumis tekkis s?vakosmoses viibimise tunne – valestiolemise tunne, mis j?rjest tugevnes, surve veidratele kehapunktidele, mida ei pidanuks olema. ?hk kasti sees n?is muutuvat – ei midagi ilmselget, kuid seal v?beles ja v?reles nagu kuumalaines; harmooniakaare p??rded t?usid aeglaselt t?isv?imsuseni ning selle ??red muutusid s?gavsiniseks. «Vara ?leval?» Lam. Siin? Diem Huong p??rdus ehmunult ringi ja n?gi s?pra uksele n?jatumas, sarkastiline muie suul. «Ma hakkasin…» ?tles ta. Lam raputas pead. Naeratus kadus ja asendus millegi muuga – nukruse ja m?istmisega, segunedes sel moel, et Diem Huong tahtnuks k?garasse t?mbuda. «Sa ei pea selgitama.» Kuid ta pidi. «Ma pean…» «Muidugi sa pead.» Lami h??l oli pehme. Ta k?ndis laborisse, peatus ja vaatas masinat kriitilisel pilgul. «Hmm.» «Kas see ei t??ta?» k?sis Diem Huong, s?da kurgus. «Ma ei tea,» vastas Lam. «Luba mul sulle meenutada, et keegi pole seda varem proovinud.» «Ma arvasin, et selles ongi asi. Sa ?tlesid, et nad k?ik eksivad.» «Mitte selliselt s?nastatuna, ei.» Lam p?lvitas varraste k?rvale ja hakkas k?tt nende poole sirutama, kuid muutis meelt. «Ma ?tlesin vaid, et m?ni lahendus ei saa kuidagimoodi t??tada. See on seotud s?vakosmose olemusega.» «Tajulaevade s?vakosmosega?» «See ei kuulu tajulaevadele,» ?tles Lam hajameelselt – ta astus ?petajarolli loomulikult ja kes oli Diem Huong, et teda selles s??distada? Lam oli masina tervenisti ehitanud, ta v??ris v?imalust pisut s?rada. «Laevad lihtsalt … kasutavad seda, et j?uda kuhugi mujale? Ruum muutub s?vakosmoses veidraks, seep?rast j?uadki kohale varem, kui see saaks v?imalik olla. Ja kus l?heb veidraks ruum, seal l?heb veidraks ka aeg.» Ta kuvas juhtpaneeli: viisakusest Diem Huongi vastu kuvas ta selle n?htavalt, mitte ei kasutanud ainu?ksi oma implante. Ta k?si liikus j?rjest kiirenevas tantsus, libistas ?ht markerit teise j?rel, nihutas ?ksteise j?rel l?liteid: see oli muutuvate v?rvide ja kuvade ballett, milles ta n?is orienteeruvat sama kiiresti, nagu ta hingas, olles sama keskendunud ja muretu nagu Diem Huong oma hommikusi v?imlemisharjutusi tehes. Siis ta peatus ja j?ttis ekraani uueaastalaternate punas ?hku rippuma. «Tule taevas appi. Ma arvan, et see t??tab.» T??tab. Taevane valitseja, see t??tab. Lami s?nad – ja naine teadis, millest ta r??gib – muutsid selle t?eliseks. «Sa arvad…» Ta julges seda vaevu ette kujutada. Ta n?eb uuesti Pisarais P?rlite tsitadelli – ta r??gib uuesti oma emaga, saab teada, miks ta tema ja isa maha j?ttis… Lam astus kulmu kortsutades harmooniakaarele l?hemale. Hoiatuseta sirutas ta end v?lja, n?tke nagu v?itleja, ja viskas k?est midagi. See l?ks l?bi ukse – v?ike pikergune ese, nagu kivike –, tegi kukkuma hakates kaare; ja haihtus seda tehes, eseme vari p?randal muutus j?rjest l?bipaistvamaks, kuni kahanes olematuks. Ekraanil libises marker kogu kuvapikkuse vasakule. Diem Huong vaatas Lamile k?sivalt otsa. «Kas see liikus ajas tagasi?» Lam uuris ekraani ja kortsutas uuesti kulmu. «Tundub nii. Ma sisestasin aja, mille mulle ?tlesid – umbes k?mme p?eva enne tsitadelli haihtumist.» Ta ei k?lanud veendununa. Diem Huong ei s??distanud teda. See oli algusest peale olnud hullumeelne ja ebareaalne ettev?tmine, kuid ka tsitadell ise oli alguses olnud hullumeelne ettev?tmine ja seda nii mitmel moel, olles ?htlasi Ereprintsess Ngoc Minhi ja tema j?rgijate m?ss ?ukonnaelu ettem??ratuse vastu. Hullumeelne ja ebareaalne – kuni see haihtus. Lam k?ndis kuva juurde tagasi. Aeglaselt ja ?rnalt nihutas ta markeri tagasi paremale. Alguses m?tles Diem Huong, et midagi ei juhtu, kuid siis n?gi ta j?rk-j?rgult varju tekkivat, seej?rel pooll?bipaistvat massi ja siis oli masina p?randal j?lle n?ha Lami visatud tindikivi, selgelt ja kindlalt, nagu see poleks kunagi kadunud olnudki. «V?hemasti tuli see tagasi,» ?tles Lam. Ta h??lest kostis kergendust. «Kuid …» Tagasi. Nii et ta v?ib sellest eluga v?lja tulla. Ja kui ei, siis ta oleks seal, kus see midagi t?hendaks. Ta saaks vastused oma k?simustele – v?i ei tunneks enam kunagi ?tlemata j?etud s?nade varju endal lasumas. Diem Huong liikus, justkui l?bi paksu t?rvakihi, need oli sammud, mille tegemiseks ta oli hommikust saadik valmistunud. «V?ike ?de?» k?sis Lam tema selja tagant. «Sa ei saa…» Diem Huong teadis, mida Lam ?tlema hakkas: et nad ei teadnud kindlalt. Masin oli vaid pooleldi valmis, korralikult testimata, l?puni l?bi katsetamata. Tema teadmiste p?hjal v?is see uks avaneda musta auku; v?i ?igesse ajahetke, kuid vaakumi, kus ta poleks saanud hingata, v?i laavav?ljale, kus ta kopsud hetkega kuumaks tuhaks k?rbevad. Et nad v?iksid leida kellegi v?i maksta kellelegi v?i isegi kasutada loomi, kuigi see oleks tegelikult sama halb kui inimestegagi – ka nemad on elavad hinged. «Sa tead, kuidas sellega on,» ?tles Diem Huong. Uks siras tema ees siniselt ja ta tundis n?ol tuult, pisut k?lma, nagu j??st tehtud pintslikarvade puudutus. Vastused. L?pp tema luupainajatele ja hirmudele segastes unen?gudes. «Jah, ma tean,» ?tles Lam aeglaselt. Tema k?ed liikusid, k?sivarred p?imusid ?mber Diem Huongi rindkere. «Aga see pole piisav p?hjus. Tule tagasi, v?ike ?de. Me veendume, et see on ohutu, enne kui sa s??stad jumal teab kuhu.» See oli ikka veel v?imalik. Diem Huong v?iks ikka veel tagasi p??rata ja kui ta p??raks ?mber, n?eks ta Lami pisaraist ujuvaid silmi ning loeks sealt, millist narrust ta kavatses teha. «Ma tean, et see pole ohutu,» ?tles Diem Huong ja vabastas end ?rnalt Lami k?te vahelt ning astus edasi – k?lmusesse, mis oli p?hjatum kui ilmaruumi t?hjus. KEISRINNA Mi Hiep oli ?rkvel h?rja valvekorrast saadik – mida enam vanadus tema kontidesse puges, seda v?hem und n?is ta vajavat. Neil p?evil, kui impeeriumis k?is taplus, oli uni luksus, mida ta ei saanud endale lubada. Ta pidi hobuse valvekorra ajal vastu v?tma Nami f?deratsiooni delegatsiooni, mis j?ttis talle k?llaldaselt aega, et n?uandjatega hetkeolukorda arutada. Leedi Linh kuvas ?hku l?hedase t?hes?steemi kaardi, ning t?stis hoolikalt esile lapikese Dai Vieti piirialal. «Nami f?deratsioon koondab laevastikku,» ?tles ta. «Kui kaua neil kulub meieni j?udmiseks?» k?sis Mi Hiep. Leedi Linh raputas pead. «Ma ei tea. S?jaministril ei ?nnestunud nende mootorite v?imsust v?lja selgitada.» Mi Hiep silmitses laevastikku. Kui need oleksid tavalised v??raste laevad, kuluks neil kuid v?i aastaid, et kohale j?uda – l?bi esimese kaitseliini impeeriumi s?damesse. Kui need oleksid tavalised laevad, oleks ta sokutanud nende sekka tajulaeva, mis surmava graatsia ja laskevalmis relvastusega suudaks ?heainsa t?pse l??giga nad k?ik vaid s?damel??gi v?ltel sandistada. Kuid need olid uued laevad. La Hoa ajamiga ja keisrinna spioonide v?itel v?rdsed v?i v?imekamad kui mis tahes tajulaev, kelle ta v?iks v?lja panna. «Mis te arvate?» k?sis Mi Hiep oma esivanematelt. Tema ?mber tekkisid hologrammid: imperaatorid ja keisrinnad vanaaegses ?ukonnariietuses – alates v?ljar?nde-aegsetest viie siiluga r??dest kuni viimistletud barokkstiilis r?ivasteni, mis said v?imalikuks t?nu bottide t?psusele. Esimene esivanem, imperaator ?iglaselt S?jakas – hallip?ine, noorenduskuurideta kipra t?mmanud – hakkas r??kima: «Niipalju on kindel, laps – nad pole siin, et sinuga s?brustada.» ?heksas esivanem, imperaator Muutuste S?ber, kes oli nime saanud eksiilis surnud Vana-Maa keisri j?rgi, kortsutas kaarti uurides kulmu. «Oletades, et nad suudavad liikuda l?bi s?vakosmose …» – ta p?rnitses kaarti – «usun, et nende sihtm?rgiks on keiserlikud dokid.» «See tundub loogilisena,» s?nas leedi Linh m?tlikult ja ettevaatlikult. Ta n?gi v?lja vanem kui ?kski teda ?mbritsevaist imperaatoritest – ning kahek?mne kolmas imperaator, kes tema k?rval seisis, oli ta kord reetmise eest vangistanud. Mi Hiep teadis h?sti, et nad k?ik tekitasid leedi Linhis ebamugavust. «See v?imaldaks neil vallutada tajulaevad…» «Kes keelduksid neid teenimast,» l?ikas Mi Hiep teravamalt, kui kavatses. «Nad m?letaksid endiselt oma perekondi.» «Jah,» lausus leedi Linh, iga s?na kaaludes. Ta vaatas pisut ebakindlalt Mi Hiepile otsa, ilmel, milles Mi Hiep tundis ?ra k?hkluse. J?relikult m?lkus tal meeles midagi t?sist – leedi Linh polnud oma arvamuse v?lja?tlemisel kunagi h?belik, t?epoolest, valedesse k?tesse sattunud memorandumi t?ttu oli ta kolmk?mmend aastat vanglas veetnud. «J?tka,» ?tles Mi Hiep noogutusega. Ta valmistus kuulma halvimat. Leedi Linh ?hendus ekraaniga. Viivuks, kuni tema implandid kuvaga s?nkroonisid, v?relesid kuval v?rvid ja selgelt oli n?ha keiserliku salateenistuse – Brokaatvalve – agendi punast pitserit, seej?rel ilmus n?htavale midagi hoopis muud. See oli tajulaev – esmapilgul t?iesti tavap?rase ja ohutuna tunduv. Laevakere eesotsas oli veider k?hm, ja siis veel m?ni siin-seal, nagu paised. Laev hakkas liikuma ja sai selgeks, et sellega on midagi v?ga-v?ga valesti. Polnud surmavat graatsiat ega ajatut elegantsi, vaid joodiku siksakitav, koperdav liikumisstiil, p??rded, mis ootamatult sirgjoonelisteks muutusid, man??vrid, mis algasid ega j?udnud l?pule. Mida nad k?ll olid teinud? Esivanemate nimel, mida nad olid teinud? «See on kaaperdus,» teatas leedi Linh napilt. «?hendage v?tmepunktidesse m?ni moodul ja te saate m?jutada seda, mida laev n?eb ja m?tleb. Edasine on vaid … peen manipulatsioon.» M?nda aega valitses vaikus. Seej?rel k?las norsatus esimese imperaatori poolt, kes oli omale valitsejanimeks valinud ?iglaselt S?jakas – p?rast troonile t?usmist ?le rivaalide laipade. «Ei tundu mulle just eriti peene manipulatsioonina. Kui see on k?ik, mis neil meie vastu on …» «See,» ?tles leedi Linh leebelt, peaaegu vabandavalt, «on ligi aasta vana. Meil on ettekandeid, et tehnoloogiat on edasi arendatud, kuid pole pilte ega videosid. Brokaatvalvuritel on olnud j?rjest keerulisem sisse imbuda. Nami f?deratsioon on umbusklik.» Umbusklik. Mi Hiep h??rus otsaesist. Ulatuslik v?gede liikumine. Tehnoloogia, mille abil tajulaevad meie endi vastu p??rata. Keiserlikud dokid. Ei pidanud olema tuulte ja vete meister, et aru saada, mis toimub. «Ma m?istan,» ?tles ta. Nami f?deratsiooni saadikute tulekuni oli veel kaks tundi, kuid ta juba teadis, mida nad ?tlevad. Nad toovad keni vabandusi ja r??givad talle s?jalistest man??vritest ning vajadusest korda hoida oma isemeelsetel piirialadel. Ja tema naeratab ning noogutab ega usu sellest s?nagi. ?heksanda imperaatori kummituslik kuju metallpaneelide taustal p??ras ringi. «Keegi tuleb,» ?tles ta. Kuueteistk?mnes keisrinna t?stis pea nagu jahikoer, kes tuult nuusutab. «Suu Nuoc. Lapsel on kiire. Ta vaidleb sissep??su juures valvuritega. Te j?tsite korralduse mitte segada?» «Jah,» vastas Mi Hiep ohet alla surudes. ?kski esivanematest ei sallinud Suu Nuoc’i, ta ei teadnud, kas nad pidasid teda keisrinnale sobimatuks armukeseks v?i p?lastasid ta madalat s?nnip?ra. Mi Hiep ei olnud narr: ta polnud edutanud s?jav?e juhatusse endist armukest. Ta oli edutanud tarka, v?imekat meest, kes oli talle ?dini lojaalne ning see oli see, mis luges. Esivanemad v?isid sellest lakkamatult r??kida ja seda pahaks panna, kuid ta oli ammu karastunud ning pelgalt pilgud v?i t?re jutt ei pannud teda h?benema. M?nikord ta k?sis endalt, kuidas oleks olla t?eliselt ?ksinda – mitte kahek?mne nelja ainuvalitseja otseliini viimane j?reltulija, kelle esivanemate simulatsioonid olid sedav?rd detailsed, et nende ?lalhoidmiseks l?ks vaja tervet paleetiiba. See oli muidugi p?haduseteotus; ja esivanematest oli kasu, kuid ikkagi … Tegelikult tundis ta end alati ?ksildasena. «Laske ta sisse,» saatis ta ihukaitsele. Suu Nuoc sisenes hingetuna, talle j?rgnes Kilpkonna Kuldse K??nise v?ike, rusikasuurune avatar. Mees vaatas ruumis kiiresti ringi ja laskus aeglaselt p?randale, nii et pea puudutas parketitahvleid. «Teie k?rgeausused,» ?tles ta. Keisrid ja keisrinnad p?rnitsesid mornilt, nende hukkam?istust jahenes ruumi temperatuur. «Keisrinna.» «Kindral.» Mi Hiep palus tal viipega t?usta, kuid mees j?i sinna, kus oli, pilk kangekaelselt p?randale p??ratud. «Kas midagi on pahasti?» k?sis keisrinna. Esivanemate halvakspanu ?rritas teda – tema s?navalik oli liialt vaba keisrinna ja kindrali vaheliseks k?neluseks. Leedi Linh kasutas Suu Nuoc’i saabumisest tingitud segadust, et ruumist aegamisi ja diskreetselt v?lja libiseda – oletades ?igesti, et Mi Hiep soovib ?ksi j??da; nii ?ksi kui see on v?imalik koos kahek?mne nelja esivanemaga sinu m?tetes. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/aliette-de-bodard-robert-reed-neal/orioni-voo-1-sari-orpheuse-raamatukogu/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.