Aviaator

Aviaator Jevgeni Vodolazkin Noor mees ?rkab haiglavoodis. Tal ei ole aimugi, kes ta on v?i kuidas ta sinna sai. Arst u?tleb talle ta nime, aga ta ei m?leta seda. Ta ei m?leta midagi. Lootuses taastada enda unustatud minevik, hakkab Innokenti u?les kirjutama killustatud m?lupilte, mis viivad 20. sajandi algusaastate Peterburi, r??givad lapsep?lvest ja esimesest armastusest, jutustavad 1917. aasta revolutsioonist Venemaal ja sellele j?rgnenust. Aga kuidas suudab ta nii t?pselt m?letada toonast aega – vestlusi, l?hnu ja h??li, kui kalendris on 1999. aasta ja mees on veel noor? Jevgeni Vodolazkini „Aviaator“ on osaliselt inspireeritud kirjaniku mentori, viis aastat koonduslaagris veetnud Vene akadeemiku Dmitri Lihhat?ovi m?lestustest. P?eviku vormis kirja pandud romaan ei keskendu siiski sedav?rd Venemaa heitlikule ajaloole, kui pigem igap?evaste pisiasjade – puudutuste, vestluste, h??lte ja l?hnade – t?htsustamisele. Kas nendes peitubki ?nn? Kolme tegelaskuju kirjelduste kaudu j?uavad lugejani armastus ja kaotusvalu ning realistlik pilt nii 20. sajandi algusaastate kui ka 1990. aastate Venemaa argielust ja t?ekspidamistest. Romaan, millest leiab vihjeid nii Bulgakovi k?rgteosele „Valge kaardiv?gi“ kui ka Dostojevski „Kurit??le ja karistusele“, kindlustab Vodolazkini positsiooni Vene nu?u?disaegsel kirjandusmaastikul. Jevgeni Vodolazkin, keda kutsutakse ka uueks Umberto Ecoks ja Venemaa M?rqueziks, su?ndis 1964. aastal Kiievis ning elab Peterburis. Ta on vanavene kirjanduse, Venemaa keskaja ja folkloori ekspert ning erialateadmised on leidnud olulisel m??ral kasutust ka kirjaniku loomingus. Varasemalt on eesti keeles Vodolazkinilt ilmunud romaan „Lavr“ (2014), mis p?lvis Venemaa maineka kirjanduspreemia Bol?aja Kniga ja Jasnaja Poljana auhinna. Vodolazkini teoseid on avaldatud enam kui 30 keeles. Algup?rand: Евгений Водолазкин Авиатор © Evgenii Vodolazkin, 2016 Eestikeelne t?lge on v?lja antud koost??s kirjandusagentuuriga Banke, Goumen & Smirnova. T?lkija: Liivia Anion Keeletoimetaja: Saima Noor Sarja ?ldkujundaja: Zigmunds Lapsa K?ljendaja: Liina Valt Projektijuht: Katrin Jaaska Autori?igus eestikeelsele v?ljaandele: AS Postimees Grupp, 2019 Postimees Kirjastus kirjastus.postimees.ee K?ik ?igused kaitstud. Selle raamatu ?htegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada ?helgi kujul ega ?hegi vahendiga ilma autori?iguse omaja kirjaliku loata. ISBN (tr?kis): 978-9949-669-36-3 ISBN (elektrooniline v?ljaanne): 978-9949-669-37-0 ISSN (Postimees Kirjastuse romaanisari): 2674-3264 ISSN (Postimees Kirjastuse romaanisari, elektrooniline v?ljaanne): 2674-3272 Tr?kk: Tallinna Raamatutr?kikoda Minu t?trele „Mida te muudkui kirjutate?“ „Kirjeldan esemeid, tundeid. Inimesi. Ma kirjutan n??d iga p?ev, loodan need unustusest p??sta.“ „Jumala maailm on liiga suur, et selles edukas olla.“ „Teate, kui iga?ks kirjeldab kasv?i oma v?ikest t?kikest sellest maailmast … Kuigi tegelikult, miks v?ikest? Alati leidub ju keegi, kelle pilk maailmale on piisavalt lai.“ „N?iteks?“ „N?iteks aviaator.“ Vestlus lennukis Esimene osa ?tlesin talle: k?lmaga kanna m?tsi, muidu k?lmetad k?rvad ?ra. Vaata, kui paljud m??dujad on k?rvadeta, laususin ma. Ta n?ustus, jaa-jaa, peaks k?ll, aga ei kandnud. Naeris nalja peale ja j?tkas m?tsita k?imist. Vaat selline pildike ujus m?llu, kuigi kellest siin on juttu – pole ?rna aimugi. V?i n?iteks meenus skandaal – ilmetu, kurnav. Ei tea, kus puhkes. Kahju on sellest, et algas see k?ik ju ?ldjoontes h?sti, v?ib ?elda isegi heasoovlikult, aga p?rast s?imasid k?ik k?iki. Peamine, hiljem imestasid nad ka ise, miks? Keegi m?rkis, et matustel juhtub tihti nii: pool tunnikest r??gitakse sellest, kui hea inimene kadunuke oli. Aga siis meenub kellelegi kohalolijatest, et kadunuke, tuleb v?lja, ei olnud ainult hea inimene. Ja siis, nagu k?su peale, hakkavad paljud v?lja ?tlema, t?iendama – ja tulevad v?hehaaval j?reldusele, et ?ldiselt oli ta esmaklassiline lurjus. V?i siis juba p?ris viirastuslik n?gemus: kellelegi antakse vorstijupiga vastu pead, ja see inimene veereb allam?ge, veereb ega suuda peatuda, ja sellest veeremisest k?ib pea ringi … Minu pea. K?ib ringi. Laman voodis. Kus ma olen? Sammud. Sisenes valges kitlis tundmatu. Seisis, pani k?e huultele, vaatas mind (ukseavas on veel kellegi pea). Mina omakorda vaatasin teda justkui silmi avamata. Pooleldi suletud ripsmete vahelt. Ta m?rkas nende v?relemist. „?rkasite?“ Avasin silmad. L?henenud mu voodile, sirutas tundmatu k?e: „Geiger. Teie arst.“ Tirisin teki alt parema k?e v?lja ja tundsin Geigeri ?rna k?epigistust. Nii puudutatakse, kui kardetakse luid murda. Ta vaatas hetke ringi ja uks paugatas kinni. Mu k?tt hoides kummardus Geiger minu poole: „Aga teie olete Innokenti Petrovit? Platonov, kas pole nii?“ Ma ei saanud seda kinnitada. Kui ta nii ?tleb, t?hendab, tal on selleks alust. Innokenti Petrovit? … Peitsin vaikides k?e teki alla tagasi. „Te ei m?leta mitte midagi?“ k?sis Geiger. Noogutasin pead. Innokenti Petrovit? Platonov. Austust ?ratav. Natuke v?ib-olla kirjanduslikki. „Kas m?letate, kuidas ma ?sja teie voodi juurde tulin? Mis ma oma nimeks ?tlesin?“ Miks ta minuga siis nii? V?i olen ma t?esti nii kehvas seisus? Pidanud pausi, k?histan: „M?letan.“ „Aga enne seda?“ Tundsin, kuidas pisarad mind l?mmatavad. Ja siis need tungisidki v?lja ja ma lausa nutsin. V?tnud s?ngi k?rvalt laualt salvr?ti, kuivatas Geiger sellega mu n?gu. „No mis te n??d, Innokenti Petrovit?. Ilmas on nii v?he s?ndmusi, mida tasub m?letada, aga teie l?hete tujust ?ra.“ „Kas mu m?lu taastub?“ „Ma v?ga loodan. Teie juhtumi puhul ei saa midagi kindlalt muidugi v?ita.“ Ta pani mulle kraadiklaasi. „Teate, meenutage v?imalikult palju, siin on t?htis teie pingutus. Vaja on, et just teie ise k?ik meelde tuletaksite.“ N?en Geigeri ninas karvu. L?ual on kriimustused hommikusest habemeajamisest. Ta vaatab mind rahulikult. K?rge laup, sirge nina, n?pitsprillid – nagu keegi oleks ta joonistanud. On ?ks t??p n?gusid, mis tunduvad v?ljam?eldistena. „Kas ma sattusin avariisse?“ „V?ib ka nii ?elda.“ Avatud ?huaknas seguneb palati ?hk talvise aknataguse ?huga. Muutub h?guseks, v?releb ning raami vertikaalne liist sulandub ?hte puut?vega, ja siis need varased h?marikud – ma olen seda kuskil juba n?inud. Ja lendlevaid lumehelbeid olen n?inud. Sulavad, j?udmata aknalauale … Kus? „Ma ei m?leta midagi. Ainult mingeid pisiasju – lumehelbed haigla ?huaknas, klaasi jahedus, kui seda laubaga puutuda. S?ndmusi – ei m?leta.“ „Ma muidugi v?iksin teile midagi teie minevikust meenutada, aga t?ies ulatuses elu ?mber ei jutusta. Tean teie elust vaid k?ige pealiskaudsemat: kus te elasite, kellega l?bi k?isite. Seejuures ei tea ma teie m?tete ega tunnete lugu, m?istate?“ Ta t?mbas kraadiklaasi mu kaenla alt v?lja. „38,5. Paljuv?itu.“ Esmasp?ev Eile veel ei eksisteerinud aega. Aga t?na – esmasp?ev. Asi oli nii. Geiger t?i pliiatsi ja paksu vihiku. L?ks minema. Tuli tagasi kirjaalusega. „Kirjutage k?ik ?les, mis p?eva jooksul toimus. Ja k?ik, mis minevikust meenub, pange ka kirja. See p?evik on minu jaoks. Et ma n?eksin, kui kiiresti me edusamme teeme.“ „Seni on k?ik minu s?ndmused seotud teiega. T?hendab, tuleb teist kirjutada?“ „Abgemacht ! Kirjeldage ja hinnake mind iga k?lje pealt – nii t?mbab minu tagasihoidlik isik teie teadvuseniidid endaga kaasa. Aga me laiendame teie suhtlusringi tasapisi.“ Geiger asetas kirjutusaluse mu k?hule. See t?usis koos iga minu hinget?mbega kurvalt ?les, aga v?lja oleks nagu ise hinganud. Geiger s?ttis asju. Avas vihiku, pistis pliiatsi mu s?rmede vahele – see oli tegelikult liiast. Ma olen haige (v?ib muidugi k?sida, mis mul viga on?), kuid k?ed-jalad liiguvad. Millest ?igupoolest kirjutada? Midagi ju ei toimu ja midagi ei meenu. Vihik on ilmatu paks – sellest j?tkuks terve romaani jaoks. Keerutan pliiatsit peos. Mis haigus mul ikkagi on? Doktor, j??n ma elama? „Doktor, mis kuup?ev t?na on?“ Ta vaikib. Mina vaikin ka. Kas ma k?sisin siis midagi ebas?ndsat? „Teeme nii,“ lausub Geiger l?puks, „et te panete kirja vaid n?dalap?evad. Nii on meil ajaga kergem toime tulla.“ Geiger ise on m?istatuslik. Vastan: „Abgemacht.“ Naerab. Aga mina v?tsin k?tte ning kirjutasin k?ik ?les – eilsest ja t?nasest. Teisip?ev T?na tutvusin ?de Valentinaga. Sihvakas. V?hejutukas. Kui ta sisenes, teesklesin magajat – see saab juba harjumuseks. Siis avasin ?he silma ja k?sisin: „Kuidas teie nimi on?“ „Valentina. Arst ?tles, et vajate rahu.“ ?helegi j?rgmisele k?simusele ta ei vastanud. Seistes seljaga minu poole, k??ris ta harjaga p?randat. R?tmi v?idutsemine. Kui ta kummardus, et ?mbris lappi loputada, paljastus kitli alt pesu. Mis rahust siin r??kida … Teen nalja. J?udu pole ?ldse. Hommikul m??tsin temperatuuri: 38,7, Geigerit teeb see murelikuks. Mind h?irib, et ma ei suuda m?lestusi unen?ost eristada. T?nasest ??st j?rgmised mitmet?henduslikud muljed. Laman kodus palavikus – gripp. Vanaema k?ed on k?lmav?itu, kraadiklaas on jahe. Lumehelbed akna taga tuiskavad t?is tee g?mnaasiumisse, kuhu ma t?na ei l?inud. Aga seal j?utakse nimekirjas t?heni „P“ (s?rm, ?leni kriidine, libistab p?evikulehte m??da alla) ja kutsutakse Platonovit. Aga Platonovit ei ole, kannab klassivanem ette, ta j?i gripi t?ttu koju, talle ilmselt loetakse „Robinson Crusoe’t“. V?imalik, et kodus on kuulda seinakella h??lt. Vanaema, j?tkab klassivanem, surub n?pitsprillid ninale ning tema silmad n?ivad l?bi prilliklaaside suured ja punnis. Ilmekas pildike, n?ustub ?petaja, nimetame seda apoteoosseks lugemiseks (elavnemine klassis). Klassivanem pajatab edasi: raamatus toimuv, kui asja tuumast l?hidalt r??kida, viib j?rgnevani. Kergemeelne noormees suundub merereisile ja elab ?le laevahuku. Ta uhutakse asustamata saarele, kus tal pole elamiseks vajalikke vahendeid, aga p?hiline – pole inimesi. Inimesi ei ole ?ldse mitte. Kui ta oleks algusest peale arukalt k?itunud … Ma ei tea, kuidas seda v?ljendada, et mitte moraliseerima hakata. See oleks nagu m?istujutt kadunud pojast. Klassitahvlil on harjutus (eilne aritmeetika), p?randalauad hoiavad endas hommikuse koristamise niiskust. ?petaja kujutab endale elavalt ette abitut vees rabelevat Robinsoni, kes p??ab kaldani j?uda. ?petajat aitab katastroofi selle t?elises ulatuses aduda Aivazovski maal „?heksas laine“. Vapustatud ?petaja vaikimist ei katkestata ?hegi h??dega. Topeltakende taga on vaevu kuulda vaid t?llarattaid. Olen ise ka vahel „Robinson Crusoe’t“ lugenud, aga haiguse ajal ju eriti ei loe. Valu silmades, read ujuvad. J?lgin vanaema huuli. Enne lehe p??ramist t?stab ta s?rme suu juurde. M?nikord v?tab lonksu jahtunud teed ja siis lendavad „Robinson Crusoe“ peale vaevum?rgatavad pritsmed. M?nikord on peat?kkide vahel toidupudi. Terveks saanuna lehitsen loetu t?helepanelikult l?bi ning raputan kuivanud ja lapikuks pressitud leivaj??nused lehtede vahelt v?lja. „M?letan palju erinevaid kohti ja inimesi,“ teatasin ma ?revalt Geigerile, „m?letan isegi mingeid ?tlemisi, aga l?? kasv?i maha – ei m?leta, kes ja milliseid s?nu lausus. Ja – kus.“ Geiger on rahulik. Ta loodab, et see l?heb m??da. Ta ei pea seda oluliseks. Aga v?ib-olla see t?esti ongi ebaoluline? V?ib-olla omab t?hendust vaid see, et s?nad lausuti ja need mu peas s?ilisid, aga kes ja kus – t?hiasi? Peab seda Geigerilt k?sima – tundub, et tema teab k?ike. Kolmap?ev Aga on ka nii: s?nad ei ole s?ilinud, kuid pilt on t?ielikult alles. N?iteks, inimene istub ?htuh?maruses. Toas on juba pooleldi pime, aga tema ei pane tuld p?lema ? hoiab kokku v?i mis? Nukker liikumatus. K??narnukk toetub lauale, laup puhkab peopesadel, v?ike s?rm hoidub eemale. Isegi pimedas on n?ha, et ta riided on kortsus, k?ik on selline pruunikas kuni v?rvitu, ainsateks valgeteks laikudeks ruumis on tema n?gu ja k?ed. Inimene oleks nagu m?tteisse vajunud, kuigi tegelikult ei m?tle ta millestki, lihtsalt puhkab. V?ib-olla isegi ?tleb midagi, aga s?nu pole kuulda. Mulle isiklikult pole ta s?nad t?htsad, no ja kellega tal r??kida on – iseendaga? Ta ju ei tea, et ma teda j?lgin, aga kui ?tlebki midagi, siis mitte mulle. Liigutab huuli, vaatab aknasse. Tilgad klaasil peegeldavad t?navavalgustust, helklevad t?lla tuledena. ?huaken kriuksub. Olen selle ajani n?inud palatis ainult kahte inimest – Geigerit ja Valentinat. Arst ja med?de – aga keda tegelikult veel vaja olekski? V?tsin j?u kokku, t?usin, l?ksin akna juurde – hoov on t?hi, lumi p?lvini. ?he korra komberdasin seinast kinni hoides palatist v?lja koridori ja kohe ilmus v?lja Valentina: teil on voodire?iim, minge palatisse tagasi. Re?iim … Muide: m?lemad n?evad v?lja nagu p?rineksid endisest ajast. Kui Geiger ei ole kitlis, kannab ta tingimata vestiga ?likonda. Meenutab T?ehhovit … Ma kogu aeg m?tlesin, keda ta k?ll mulle meenutab? T?ehhovit! Ja n?pitsprille kannab ka. Nendest, keda m?letan, n?gin n?pitsprille oma meelest ainult Stanislavskil, aga tema on inimene teatrist … ?ldiselt ?tleksin, et mind raviv paar on kuidagi teatraalne. Valentina – s?jaaja halastaja?e koopia. 1914. aasta. No ei tea muidugi, kuidas nad mu muljesse suhtuvad – Geiger loeb ju selle l?bi, nii me kokku leppisime. L?ppude l?puks ta ise ju palus mul varjamata kirjutada k?igest, mida m?rkan, meenutan, m?tlen ja ole lahke – nii ma kirjutangi. T?na murdus mu krihvel ja ?tlesin seda Valentinale. Tema v?tab taskust midagi pliiatsi sarnast ja ulatab mulle. „Veider,“ ?tlen mina, „metallist krihvel, ma pole sellist kunagi n?inud.“ Valentina l?ks n?ost punaseks ja v?ttis ruttu mu k?est selle tagasi. P?rast t?i teise pliiatsi. Miks ta punastas? Iga p?ev viib ta mind tualetti v?i v?tab mul s?stimiseks alusp?ksid jalast – ei punasta, aga n??d pliiats, n?ete siis. Minu elus on praegu massiliselt v?ikesi m?istatusi, mida ma ei suuda lahendada. Aga punastab Valentina veetlevalt, k?rvaotsteni. K?rvad on ?hukesed, graatsilised. Kui ta valge pear?tt eile ?les kerkis, imetlesin neid. T?psemalt, ?hte. Valentina kummardus lambi kohale, seljaga minu poole ja ta k?rv kumas l?bi valguse roosalt, tahtsin seda puudutada. Ei julgenud. Ja ega j?udu ka ei olnud. Mingi imelik aimdus on, nagu lamaksin selles voodis juba terve igaviku. Liigutan k?tt v?i jalga – tunnen lihastes valu, ja kui k?rvalise abita ?les t?usen, on jalad nagu vatist. Selle eest temperatuur langes natuke: 38,3. K?sin Geigerilt: „No mis siis minuga ikkagi juhtus?“ „See et,“ vastab ta, „te peate ise meenutama, muidu teie teadvus vahetub minu omaga. Ega te seda ju taha?“ Ma ei tea ise ka, tahan ma seda v?i mitte. ?kki selgub, et mul ongi selline teadvus, mis oleks parem asendada? Reede R??kides teadvusest: ma kaotasin selle eile. Geiger ja Valentina ehmusid k?vasti. ?rgates n?gin nende heitunud n?gusid – paistis, nagu neil oleks kahju mind kaotada. Meeldiv, kui sind mingil p?hjusel vajatakse, isegi kui see p?hjus pole isiklik, vaid nii-?elda puhas inimesearmastus. Geiger ei andnud kogu eilse p?eva jooksul mu lehti tagasi. Kartsin, et pingutasin ilmselt oma kirjutiste l?puosas ?le. Lamasin ja j?lgisin, kuidas lumehelbed akna taga langesid. Vaadates uinusin. ?rkasin – lumehelbed langesid ikka veel. Minu voodi ??res toolil istus Valentina. Kuivatas m?rja k?snaga mu laupa. Suudle, tahtsin ma ?elda, suudle mind laubale. Ei ?elnud. Muidu oleks ta enne suudlemist mu laupa pidanud kuivatama. Ja ?ldse, on ju teada, keda laubale suudeldakse … Aga vaat, ma v?tsin ta k?est kinni – ja ta ei t?mmanud ?ra, t?stis ainult meie ?hendatud k?ed minu k?hu peale, et mitte tasakaalu kaotada. Tema peopesa kattis mu k?mbla nagu majake – nii ?petatakse klaverim?ngus, kuidas k?tt hoida. T?en?oliselt ?petati mind ka kunagi, et ma selliseid asju tean. Keerasin k?tt, t?mbasin nimetiss?rmega m??da selle majakese lage ja tundsin, kuidas see v?patas, koost lagunes, minu peopesa peale vajus. Ja ma tundsin selle soojust. „Heitke minu k?rvale, Valentina,“ palusin ma. „Mul ei ole rumalaid m?tteid ja ma olen t?iesti ohutu, te teate seda. Mul on ainult vaja, et keegi mu k?rval oleks. P?ris k?rval, muidu ei soojene ma kunagi ?les. Ma ei oska seda seletada, aga nii see on.“ Liigutasin suure j?upingutusega ennast laias voodis ja Valentina heitis mu k?rvale – teki peale. Olin kindel, ise ka ei tea, miks, et ta mu palve t?idab. Kallutas pea minu pea poole. Hingasin sisse tema l?hna – triigitud t?rgeldatud lumivalge pesu l?hn segunenud l?hna?li ja noore keha l?hnaga. Ta jagas seda minuga ja ma ei saanud sellest k?llalt. Avatud ukseavas seisis Geiger, aga Valentina j?i lamama. Miski temas t?mbus pingule (ma tundsin seda), aga ta ei t?usnud. T?en?oliselt ta punastas – ei saanud mitte punastada. „V?ga hea,“ ?tles Geiger sisse tulemata, „puhake.“ Omamoodi suurep?rane reaktsioon. ?ldiselt ma ei kavatsenud seda kirjeldada, sest see ei puuduta ainu?ksi mind, aga kuna ta kord juba k?ike n?gi … Las Geiger m?istab toimuvat ?igesti (aga ta m?istab ju niigi). Ma tahan, et see korduks – kasv?i paar minutit p?evas. P?hap?ev ?rganud, lugesin m?ttes meieisapalvet. Tuli v?lja, et palvet m?letan ma ladusalt. M?nikord p?hap?eviti, kui ma kirikusse ei saanud minna, lugesin endale v?hemalt meieisa. Liigutasin huultega niisket tuult. Ma elasin saarel, kus jumalateenistustel k?imine ei olnud sugugi enesestm?istetav. Saar ei olnud asustamata, seal olid isegi kirikud, kuid k?ik oli kuidagi nii keeruline, et neid k?lastada polnud lihtne. ?ksikasju n??d enam meelde ei tule. Kirik – suur r??m, eriti lapsep?lves. Hoian ema seelikusabast kinni, t?hendab, et olen v?ike. Seelik poolkasuka all on pikk, lohiseb m??da p?randat. Ema paneb ikoonile k??nla ning seelik kerkib natuke ja koos sellega mu labakindas k?si. V?tab mind ettevaatlikult s?lle, t?stab ikooni juurde. Tunnen nimme kohal ta pihkusid, aga minu vildid ja labakud liiguvad ?hus vabalt ning ma nagu liuglen ikooni suunas. Minu all on k?mned k??nlad – pidulikud, v?nkuvad –, vaatan neid ega suuda sellelt kirkuselt pilku ?ra p??rata. K??nlad p?levad pragisedes, vaha voolab neid m??da alla, moodustades veidraid stalaktiite. Minu vastu j??b Jumalaema, k?ed laiali, ja ma suudlen ta k?tt, kuigi mitte eriti osavalt, sest mina ei juhi ise oma lendu, ning suudelnud, puudutan, nagu ette n?htud, ka laubaga. Samal hetkel tunnen Ta k?e jahedust. Ja vaat nii ma h?ljun kirikus, lendlen preestri kohal, libisen l?bi viirukipanni aromaatse suitsu. Heljun koori ja kirikulaulu kohal (kirikukoori juhi aeglustunud k?eviibete ja grimasside, mida ta teeb k?rgete nootide juures, kohal). Liuglen vananaiste helenduse ja p?hakoda t?itva rahva kohal, ?mber sammaste ja m??da aknaist, mille taga on mingi lumme tuisanud maa. Venemaa? Paokil ukse vahelt on aimata k?redat pakast, k?epidemel on h?rmatis. ?kki uksepragu laieneb ja tekkinud ristk?likus seisab Geiger. „Doktor, me oleme ju Venemaal?“ k?sin. „Jah, teatud m?ttes.“ T?mitab mu k?tt tilguti panemiseks. „Miks siis teie siin olete, Geiger?“ Ta vaatab mind imestunult: „Sellep?rast, et ma olen Venemaa sakslane. Deutschrusse. Aga kas te muretsesite, et oleme Saksamaal?“ Ei, ei muretsenud. Lihtsalt n??d ma v?in arvestada, et tean t?pselt meie asukohta. T?nase p?evani see p?ris selge polnud. „Aga kus on ?de Valentina?“ „Tal on t?na vaba p?ev.“ Pannud tilguti, m??dab Geiger mu palavikku. 38,1. „Ja mis, teisi ?desid pole siin v?i?“ tunnen huvi. „Olete t?itmatu.“ Aga mul pole teist ?de vaja. Ma lihtsalt ei saa aru, mis asutus see selline on, kus on ?ks arst, ?ks ?de ja ?ks patsient. No mis siis ikka, Venemaal on k?ik v?imalik. Venemaal … See peab levinud fraas olema, kui s?ilis isegi minu lagunenud m?lus. Selles on oma r?tm. Ma ei tea, mis selle taga seisab, aga fraasi m?letan. Mul on juba mitmeid selliseid, ei tea kust kohale ujunud, fraase. Neil on ilmselt oma ajalugu, aga mina lausun neid nagu esimest korda. Tunnen ennast Aadamana. V?i lapsena: lapsed lausuvad tihti fraase, mille t?hendust nad veel ei tea. Ja Venemaal on k?ik v?imalik, nojah. On selles hukkam?ist v?i isegi vanden?u? Tundub, et see on mingi pahaendeline m??tmatus, et k?ik liigub teadmata suunas. Mil m??ral see fraas k?ll mind puudutab? J?rele m?elnud, ?tlen fraasi Geigerile kui sakslasele ja palun tal seda hinnata. J?lgin tema huulte ja kulmude liikumist – nii mekitakse veini. Ta hingab h??lekalt sisse nagu vastuseks, aga p?rast pausi hingab sama h??lekalt v?lja. Kui sakslane, otsustas ta vaikida – oletame selleks, et mind mitte traumeerida. Selle asemel palub ta mul keelt n?idata, mis minu meelest on omamoodi ?igustatud. Minu keel t??tab veel olulisel m??ral iseseisvalt: toob kuuldavale selle, mida on harjunud tooma – nagu r??kivatele lindudele omane. N?htavasti sai Geiger mu keelest aru ja palub mul seda n?idata. Kui n?itan, vangutab pead. Ei r??musta teda mu keel. L?inud ukseni, p??rdub Geiger minu poole: „Ja veel … Kui te tahate, et ?de Valentina lamaks teie k?rval, oletame, et isegi teiega sama teki all, ?elge, ?rge h?benege. See on normaalne.“ „Teate ju k?ll, et ta on t?iesti v?ljaspool h?daohtu.“ „Tean, kuigi,“ ta vibutas s?rmega, „Venemaal on ju k?ik v?imalik, ah?“ Praegusel hetkel mitte k?ik … Tunnen seda nagu ei keegi teine. Reede K?ik need p?evad olin j?uetu. J?udu pole ka t?na. Peas keerlevad imelikud s?nad: „Aviaator Platonov“. Kas see on ka fraas? K?sin Geigerilt: „Doktor, kas ma olin aviaator?“ „Niipalju kui mulle teada – ei …“ Kus mind siis aviaatoriks kutsuti? Mitte Kuokkalas? T?pselt, Kuokkalas! H??an Geigerile: „See h??dnimi on seotud Kuokkalaga, kus ma … Kus me … Te olete ju Kuokkalas olnud, doktor?“ „N??d nimetatakse seda veidi teisiti.“ „Kuidas?“ „No n?iteks Repino … Peaasi – kirjutage oma meenutused ?les.“ Kirjutan – homme. Olen v?sinud. Laup?ev Oleme n?bu Sevaga Soome lahe ??res. Seva on mu ema vennapoeg. Lapsep?lves k?las see suguluse selgitus mulle hirmus keerulisena. Kirjutan seda praegugi t?rkega. N?bu on muidugi kergem, aga Seva on k?ige parem. Seva vanematel on Kuokkalas maja. Me lennutame temaga lohet. Jookseme m??da ?htust supelranda p?ris veepiirini. M?nikord l?hme paljajalu vette ja pritsmed helgivad loojuvas p?ikeses. Kujutleme end lenduritena. Lendame kahekesi: esimesel istmel mina ja tagumisel Seva. Seal, k?lmas taevas on k?le ja ?ksildane, aga meie s?prus soojendab. Kui hukkume, siis koos: see l?hendab. Proovime seal ?leval r??kida, aga tuul viib me s?nad lendu. „Aviaator Platonov,“ karjub Seva mulle tagantpoolt. „Aviaator Platonov, kursil asustatud punkt Kuokkala!“ Ma ei saa aru, miks Seva oma kolleegi poole nii tseremoniaalselt p??rdub. V?ib-olla selleks, et Platonov ei unustaks, et ta on aviaator. Seva peenike h??l (selliseks see tal ka j?i) on kosta kogu asustatud punktis, kust me ?le lendame. Vahel seguneb h??l kajakate kisaga ja muutub peaaegu eristamatuks. T?tt-?elda ?rritab see karjumine mind v?ga, aga vaadates Seva ?nnelikku n?gu, ei leia ma endas j?udu teda vaikima sundida. Tegelikult, t?nu sellele imelikule linnu moodi h??let?mbrile ta mulle meelde j?igi. Enne uinumist antakse meile kuuma piima meega. ?ldiselt ma ei armasta kuuma piima, aga p?rast lendu lahe kohal ja meretuult n?kku ei kutsu see protesti esile. Me joome Sevaga, vaatamata sellele, et piim alles hakkab jahtuma, seda suurte valjude s??mudega. Piima toob soomlasest piimanaine ja see on t?esti v?ga maitsev, eriti siis, kui ei ole kuum. Vene keeles puterdades kiidab soomlanna oma lehma. Seda lehma kujutan ma ette l?psinaise sarnasena – hiigelsuurena, pikaldasena, laiali asetsevate silmade ja pringi udaraga. Me jagame Sevaga ?hte tuba tornikeses. Temal on panoraamvaade (taga mets, ees meri), mis pole kogenud aviaatoritele sugugi v?het?htis. Igal ajal saab ilma hinnata: udu mere kohal – vihma t?en?osus; lainej?nesed ja m?nnilatvade kiikumine – tormituul. M?nnid ja lained muudavad valgete ??de h?maruses oma v?ljan?gemist. Nad ei ole ?hvardavad ega ohtlikud, ei, nad lihtsalt kaotavad oma p?evase ?rnuse. Samasugust rahutust koged, n?hes m?ttesse vajunud inimest naeratamas. „Kas sa juba magad?“ k?sib Seva sosinal. „Ei,“ vastan, „aga hakkan j??ma.“ „Ma n?gin akna taga hiiglast,“ n?itab Seva merepoolsele aknale. „Need on m?nnid. Maga.“ Paari minuti p?rast on kuulda Seva nohisemist. Ma vaatan Seva n?idatud aknasse. Ja n?en hiiglast. Esmasp?ev Esmasp?ev – raske p?ev … Veel ?ks fraas mu vaesest peast. Huvitav, on neid seal veel palju? Ikka pole veel inimesi ega s?ndmusi, aga s?nad j?id – seal nad on. N?htavasti kaovad s?nad viimastena, eriti kirjutatud. V?imalik, et Geiger ise ka ei saa l?puni aru, kui s?gav idee see on – kirjutada. V?ib-olla, et just nimelt s?nad osutuvad selleks niidikeseks, mille abil ?nnestub kunagi v?lja tirida k?ik, mis oli? Mitte ainult minuga – k?ik, mis ?ldse oli. Raske p?ev … Aga ma tunnen mingit kergust, isegi teatavat r??mu. Sellep?rast vist, et ootan kohtumist Valentinaga. Katsusin t?usta – pea hakkas ringi k?ima ja kergus kadus. Aga r??m ei kadunud. Sisenenud, patsutas Valentina mulle ?lale – nii meeldiv. Temast ?hkuvad kummalised l?hnad – mulle t?iesti v??rad. L?hna?li, seep? Valentina loomulikud l?hnad? K?sida on ebamugav, aga ega pole ka vaja. K?iges peab salap?ra olema, eriti naises … See on ju ka fraas. Tundub, et see on fraas! N?e, veel ?ks: „Soojus kandub metalli m??da ruttu edasi“ – see meeldis mulle v?ga. V?ib-olla mitte k?ige tavalisem, aga minu jaoks ?ks esimesi, mis kuuldud. Istume teadmata kus, teadmata kellega, segame lusikaga teed. Olen umbes viieaastane, ma arvan mitte rohkem, toolile mu all on pandud tikitud padi (ma ei ulatu lauani), segan teed nagu t?iskasvanu. Klaas on klaasihoidjas. Lusikas on tuline. Viskan selle k?linal klaasi sisse, puhun s?rmedele. „Soojus kandub metalli m??da ruttu edasi,“ kostab meeldiv h??l. H?sti, j?tan meelde. Kordasin seda igal sobival juhul, kuni sain kaksteist. Ei, see ei ole k?ige varasem. „Mine kartmatult“ – vot see on. L?hme j?ulude ajal kellegi majja. Trepi ??res on karutopis, seisab tagumistel k?ppadel, esimestel k?ppadel kandik. „Milleks see kandik?“ k?sin ma. „Visiitkaartide jaoks,“ vastab isa. Mu s?rmed sukelduvad karu tihedasse kasukasse. Miks karul visiitkaarte vaja on (t?useme marmorastmeid pidi ?les), ja mis need visiitkaardid on? Kordan mitu korda seda s?na, libisen, aga ripun isa k?e otsas. Silmitsen k?ikudes vaibast teed marmoril – kullatud kinnitustega seotud, natuke k?lgedelt k??natud, see ka k?igub. Isa naerev n?gu. Siseneme eredalt valgustatud saali. J?ulukuusk, ringm?ng. Mu k?ed kleepuvad kellegi higist, mul on vastik, aga k?tt ei saa lahti lasta ja ringm?ngust v?lja tulla. Keegi r??gib, et ma olen kohalolijatest k?ige v?iksem (siis me istume juba toolidel kuuse ?mber). Ta teab kuidagi, et ma oskan salmi lugeda, ja palub mul seda teha. Minu k?rval on vanaaegses mundris vanamees, ordenid kaheharulise habeme all. „See,“ r??gitakse, „on Terenti Ossipovit? Dobrosklonov.“ Meie ?mber tekitatakse vaba ruumi. Vaatan vaikides Terenti Ossipovit?it. Ta seisab, n?jatudes jalutuskepile, kaldudes kergelt viltu, nii et p?he vilksatab isegi m?te, et ta v?ib kukkuda. Ei kuku. „Mine kartmatult,“ soovitab Terenti Ossipovit? mulle. Panen kutse eest plehku, pea kummargil ja k?ed laiali, l?bi tubadeanfilaadi, m?rgates, kuidas mu kuju vilksatab peeglites ja kappides k?lisevad n?ud. Viimases toas p??ab paks k??git?druk mu kinni. Litsudes mind oma p?lle vastu (hingemattev k??gihais), kannab mu pidulikult saali tagasi. Paneb p?randale. „Mine kartmatult,“ k?lab Terenti Ossipovit?i soovituse kordus. Ma isegi ei l?he, lendan, kerkin kellegi j?ul Viini toolile ja loen kokkutulnuile luuletuse. Meenub, et v?ga l?hikese … Aplausik?min pluss karum?mm kingituseks. Mida ma neile siis lugesin? ?nnelik, pressin end l?bi austajatehulga, pilguga minu edu s??dlasi t?nades – k??git?drukut ja Terenti Ossipovit?it, kes mind s?nadega julgustas. „Ma ju ?tlesin,“ ta k?si silub habeme kaht haru, „mine kartmatult.“ Minu elus ei ole alati k?ik nii h?sti l?inud. Teisip?ev Geigerile meeldivad mu kirjeldused. ?tles, et minu k?tt juhib k?ikv?imas detailide jumal. Hea kujund: Geiger oskab olla poeetiline. „Aga v?ib-olla ma olin enne m?lukaotust kirjanik?“ k?sin ma. „V?i ajalehereporter?“ Kehitab ?lgu. „V?i veel keegi, n?iteks kunstnik. Teie kirjeldused on v?ga, ma ?tleksin – n?htavad.“ „Kumb siis, kunstnik v?i kirjanik?“ „Maalikunstnik. Me ju leppisime kokku, et peamises ette?tlemist ei tule.“ „Ja sellep?rast v?hendasite personali kahe inimeseni?“ „Jah, et keegi v?lja ei lobiseks. J?id kaks k?ige kindlamat.“ Naerab. P?rast l?unat Geiger lahkus. N?gin teda koridoris, mantel seljas, m?ts k?es, kui Valentina sisse tuli. Kuulsin ta sumbuvaid samme alguses korrusel, seej?rel trepil. Kaks p?eva ei palunud ma Valentinal enda k?rvale heita, kuigi ma sellest unistasin. Vaatamata Geigeri loale (v?i sellest hoolimata?). Aga n??d – palusin. Ja vot n??d on ta juba mu k?rval, pihk minu peos. Tema juuksesalk k?ditab mu k?rva. Mul on raske m?elda, et meid v?idaks tabada sellelt. Milleltki muult sobimatult, v?ib-olla isegi ebas?ndsalt ? ei oleks hirmus, sest s?ndsusetus oleks midagi, mida v?ikski oodata, aga vot sellelt … Siin on ju k?ik nii ?huke veel, nii v?risev ja seletamatu, ja minust ei lahku tunne, et see k?ik on juba kunagi olnud. K?sin Valentinalt, kas temaga on midagi sellist juba kunagi juhtunud, on tal ehk mingeid ebam??raseid m?lestusi, isegi mitte m?lestusi – oletusi. Ei, vastab, ei ole olnud, ?ldse midagi sellist pole olnud, kust neid m?lestusi v?tta? Aga see on ju juba juhtunud – minul. Tegelikult ka, ega ma seda siis v?lja m?elnud. Lamasime just niimoodi liikumatult voodis, k?sik?es, oimud vastamisi. Ma ei s?andanud s?lge neelatada – kartsin, et ta kuuleb kl?nksu, vihuti k?hatasin, et seda heli otsekui ?igustada – nii mittemateriaalsed olid meie suhted. V?i kartsin, et p?lveliiges naksub – ikka sellep?rast, et muidu oleks kohe asja ?hulisus purunenud, kogu meie habras suhe. Selles ei olnud midagi kehalist. Mulle aitas tema randmest, tema v?iksest s?rmest – tillukesest kui p?rlmuttersoomus, siledast ja roosast. Ma kirjutan ja mu k?si v?riseb. Jah, j?uetusest, palavikust, aga ka tohutust tunnetepingest. Ja veel sellest, et m?lu k?ike ?lej??nut mu eest varjab. Mis see oli? „Mis see oli?“ kisendan pisarsilmil ?de Valentinale. „Miks ma ei suuda meenutada enda elu ?nne t?ielikult?“ Valentina surub oma jahedad huuled mu otsmikule. „V?ib-olla siis see ei oleks enam ?nn.“ V?ib-olla. Aga et seda m?ista, peab k?ik meenuma. Kolmap?ev Meenutan. Trammir??pad k?lmunud j?el. Elektriline tramm viib ?helt kaldalt teisele, poekesed akna taga. Trammijuht puurib pilgu lumetormi ja h?marusse, aga teist kallast pole veel n?ha. Laternad valgustavad vaevalt teed, nende virvendavas valguses tundub iga ebatasasus j??l prao v?i auguna. Trammijuht on keskendunud, tema on viimane, kes lootuse kaotab. Konduktor on ka k?va hingega, aga ei unusta ennast julgustamast s??mudega plaskust, sest pakane ja see kuuvalguses maastik tekitavad ebakindlust iga?hes, aga konduktor peab erksaks j??ma. M??b pileteid viis kopikat t?kk, rebib neid j??tunud s?rmedega. Tema all on k?mme s?lda vett, k?lgedel lumetorm, tema ?bluke „laevuke“, kollane tuluke j??l, p??dleb oma eesm?rgi poole – hiiglasliku pimedusse eksinud kirikutorni poole. Tunnen ?ra selle kirikutorni tipu ja selle j?e. N??d ma tean, millises linnas ma elasin. Neljap?ev Ma ju armastasin l?putult Peterburi. Tulles teistest paikadest sinna tagasi, tundsin teravat ?nnetunnet. Selle harmoonia vastandus minu silmis kaosega, mis hirmutas ja segas mind lapsep?lvest saati. Ma ei suuda praegu nagu kord ja kohus taastada oma elu s?ndmusi, m?letan vaid, et kui mind selle kaose lained ?le ujutasid, p??stis mind m?te Peterburist – saarest, millel need oma kohale asetuvad … Valentina tegi mulle praegu pehmesse kohta s?sti. Mingi vitamiin. Vitamiinid on kasulikud, need pritsid on millegip?rast palju meeldivamad kui s?stid ravimiga. Ma kaotasin m?tte … Ah jaa, harmoonia. Rangus. N?e, meie isa ja emaga – mina keskel, nemad ??rtel, hoiavad mind k?test, l?hme Teatri t?navat m??da Fontankast Aleksandra teatri juurde, otse keset teed. Me ise – s?mmeetria kehastus, v?i kui soovite – harmoonia. Ja nii me l?heme siis, aga isa r??gib mulle, et majadevaheline kaugus on v?rdne majade k?rgusega ja t?nava pikkus ?letab k?mnekordselt majade k?rgust. Teater kasvab, l?heneb, ajab hirmu peale. Kiirenedes peaaegu pilvedeni. Jaa, vaat mis: t?nav nimetati hiljem ?mber, t?histati kuidagi armetult. Milleks? Aga veel tuli meelde tulekahju. Mitte p?ris tulekahju ise, aga see, kuidas s?ideti seda kustutama – Nevskit m??da, varas?gisel, p?rastl?unal. Ees ronkmustal ratsul kappab pasunapuhuja. Pasun suu juures, nagu apokal?psiseingel. Pasunapuhuja tuututab, tehes teed tulet?rjeveokile ja k?ik tormavad laiali. Voorimehed piitsutavad hobuseid, suruvad neid tihedalt teeservale ja j??vad seisma k?ljega tulekahju poole. Ja siis kihutab tekkinud t?hjuses raevukalt Nevskit m??da vanker pritsimeestega. Nad istuvad pikal pingil, seljaga ?ksteise poole, messingist kiivrid peas ja nende kohal lehvib tulet?rje?ksuse lipp. Lipu k?rval on tulet?rjepealik – ta l??b kella. Oma kiretuses on tulet?rjujad traagilised, nende n?gudel m?nglevad leekide helgid, mis neid juba ootavad, kuskil s?ttinud tulekahju, seni veel n?gematu. S?itjate peale lendavad tulikollased lehed Katariina aiast, kus on oma tulekahju. Meie emaga seisame surutuna vastu raudaeda ja vaatame, kuidas kaalutud s?demed voorile kanduvad: s?de eraldub aeglaselt sillutuskividelt ja lendleb madalalt Nevski kohal. Tulet?rjujate pikkvankri taga s?idab m??da kahehobuseveok s?restikega, tulet?rjevoolikute rullide ja redelitega, seej?rel teine veok aurupumbaga (katlast – aur, torust – suits), selle taga meditsiinifurgoon, et p??sta p?letada saanuid. Ma nutan ja ema r??gib, et ma ei kardaks, aga ma ei nuta ju hirmu p?rast, vaid tundetulvast. Vaimustusest nende inimeste mehisuse ?le ja suurest austusest, sellep?rast et nad nii suursuguselt liiguvad kellahelina saatel tardunud rahvahulgast m??da. Ma tahtsin v?ga saada tulet?rjepealikuks ja iga kord p??rdusin tulet?rjujaid n?hes nende poole h??letu palvega mind oma ridadesse v?tta. S?ites omnibussiga Nevskit m??da, kujutlesin alati, et suundun tulekahjule. Tundsin ennast ?levalt ja natuke kurvalt ega teadnud, kuidas seal l?pututes leekides k?ik veel kujuneb, ja ma p??dsin rahvahulga vaimustunud pilke ja tervitusi, pead kergelt ?hele k?ljele kallutades, vastasin ainult silmadega. K?ige j?rgi otsustades ma tulet?rjujaks siiski ei saanud, aga n??d, aja m??dudes, ma ei kahetse seda. Laup?ev Terve eilse p?eva tehti uuringuid. See j?ttis kuidagi imeliku mulje … Ei, mul ei olnud valus, isegi mitte ebameeldiv. Imestama panid riistad – ma polnud selliseid kunagi n?inud. Ma ei ole muidugi mingi riistade spetsialist ja k?ik, mis ma nende kohta ?elda v?in, ei ole rohkem kui minu aisting, aga see aisting on ebatavaline. „Kas ma olin kaua teadvuseta?“ k?sisin p?rast ?de Valentinalt. „Niikaua, et j?udsid uued arstiriistad ilmuda?“ Vastuse asemel heitis Valentina mu k?rvale. Silitas pead. Niimoodi silitas mind kunagi Anastassia. Oli seda n??d vaja, ?kki ujus nimi v?lja. Ma ei m?leta, kes ta on, miks ta mind silitas, aga m?letan, et Anastassia. Tema s?rmed r?ndasid mu juustes ringi, vahetevahel seisatusid m?tlikult. Libisesid p?selt k?rva juurde, kompisid pehmelt selle kumerusi ja ma kuulsin ebareaalselt valju sahinat. Juhtus, et Anastassia surus lauba mu lauba vastu ning p?imis me juuksesalgud ?hte. Heledad tumedatega. See innustas meid metsikult, me olime nii erinevad. „Millest te m?tlete?“ k?sib Valentina minult. „?tle mulle „sina“, eks?“ „Millest sa m?tled?“ Aga ei millestki. Mul lihtsalt ei ole millestki m?elda – ma ei m?leta midagi. N?e, ka Anastassiast on j??nud ainult nimi. Nimi ja ta nisukarva juuste l?hn – ka seda ei ole ma unustanud. Aga v?ib-olla adun Valentina juuste l?hna kui meenutust, mis mu m?lus on s?ilinud. V?i nii: Valentina juuste (samuti nisukarva) l?hn meenutab mulle seda, mis mind kunagi ?nnelikuks tegi. P?hap?ev Geiger t?i mulle „Robinson Crusoe“. Mitte uue, lihtsustatud ?igekirjaga v?ljaande, vaid revolutsioonieelse: 1906. aastast. Just nimelt seda raamatut ma lapsep?lves lugesin – teadis ta seda? Ma oleksin selle suletud silmil ?ra tundnud – kombates, kaalu j?rgi. L?hna j?rgi nagu Anastassia juuksed. Minu s??rmetesse on alatiseks j??nud selle raamatu l?ikivatest lehtedest tulvav tr?kiv?rvil?hn. See oli r?ndamise l?hn. Nende raamatulehtede sahin oli kui saare lehtede sahin, mis kaitsesid Robinsoni p?ikese eest – need olid hiigelsuured, ererohelised, ??tsusid vaid veidi. Kristalltilgakestega hommikuti. Ma lehitsesin raamatut ja tundsin selle ?ra lehek?lg lehek?lje haaval. Iga reaga elustus m?lus k?ik see, mis saatis raamatut minu m??danikus – vanaema k?ha, k??gis maha kukkunud noa heli, (sealtsamast) praadimise l?hn, isa paberossi l?hn. Otsustades raamatu v?ljaandmise aja j?rgi, toimusid k?ik minu ?les m?rgitud s?ndmused mitte enne 1906. aastat. Esmasp?ev Inimene istub laua ??res. Uksepiida vahelt on n?ha: k?hmu vajunud, l?ikab vorstist ?htlaseid viilukaid, saadab need ?ksteise j?rel suhu. Nukker s??maaeg. Ohanud, kallab kruusi viina, kummutab ?hekorraga, matsutab suud. Aeg-ajalt vaatab aknasse. Seal on lehed, tinakarva, pikeerivad diagonaali m??da alla. Nad oleksid sujuvalt laskunud, aga tuul kisub neid kaasa. Aga mina j?lgin k?ike koridorist, kus on pime. Vaatlen mitte p?ris ukse juurest, aga veidi kaugemalt, sellep?rast pole mind n?ha. Mind huvitab, mida teeb inimene, kes ei tea, et teda j?lgitakse. Aga ta ei teegi midagi, l?ikab ainult viil viilu j?rel vorsti ja loputab need nukralt viinaga alla. Enne kruusi v?tmist p?hib s?rmed ajalehe vastu. Nii, on siis seda vaja, ei midagi erilist, aga tuli meelde. Kus ja millal see oli? Mu palavik ei ole juba mitu p?eva ?le 37,5 t?usnud. Ja tunnen ennast paremini, n?rkus kaob tasapisi. M?nikord istun voodis, kuni jaksan, aga ma v?sin ikka veel kiiresti. Oli selline piinamine: inimene pandi istuma latile v?i kitsale pingile, nii et ta jalad p?randale ei ulatunud. Ja magada ei tohi, k??ru vajuda ka ei tohi. K?ed p?lvedel. Sunniti istuma p?eva ja ??, kuni jalad tursusid. Nii seda kutsutigi – ?rrele saatma. Milline tohuvabohu mu peas ikka on … Parem nii: oleme Ligovos Pole?ajevi pargis. Juunikuu. Seal on Ligovka j?eke, ?sna v?ike muidu, aga pargis lai nagu j?rv. Sissep??su juures suurel hulgal uhkeid hobus?idukeid ja landoosid ning ma k?sin isalt, kas kogu linn on siia s?itnud. Isa kaalub m?ne hetke, mis minu k?simuse taga seisab – lihtsameelsus v?i iroonia. Vastab ettevaatlikult: ei, mitte kogu. Tegelikult ?hkus mu k?simusest r??mu – ma armastan rahvakogunemisi. Siis veel armastan. Murul on laudlinad, samovarid, grammofonid. Meil grammofoni ei ole ja ma vaatan, kuidas k?rvalistujad k?epidet keerutades grammofoni ?les keeravad. Ei m?leta, kes istub, aga siiani n?en, kuidas k?epide keerleb. Hetke p?rast kostab muusika – ragisev, katkev, kuid ikkagi muusika. Laulmine. Kastit?is v?ikseid nohuseid lauljaid – kuidas ma k?ll tahtsin siis seda k?ike omada! Hoolitseda selle grammofoni eest, hellitada, panna talvel ahju k?rvale, aga peamine ? keerata seda ?les kuningliku lohakusega, nagu tehakse ammu sisse harjutud asjaga. K?epideme keerutamine n?is mulle lihtne, kuid samal ajal ei osanud ma seda voogavate helidega seostada, see oli nagu v?ti avamaks ilu. K?e ringliikumises oli midagi mozartlikku, midagi dirigendikepi viibetest, vaikseid instrumente elavdavat ja maiste seaduste m?ttes isegi mitte t?iesti m?istetavat. Mina n?htavasti dirigeerisin omaette, lauldes kuuldud meloodiaid, ja see tuli mul p?ris h?sti v?lja. Kui ma poleks unistanud tulet?rjepealikuks saamisest, siis oleksin tahtnud muidugi dirigendiks saada. Ja sel juunikuu p?eval me n?gime ka dirigenti. Ta eemaldus oma dirigendikepile kuuletuva orkestriga aeglaselt kaldast. Ei olnud mitte pargi- ega puhkpilliorkester, vaid – s?mfooniaorkester. Muusikud olid parvel, arusaamatu, kuidas nad ?ra mahtusid, ja vett m??da voolas muusika. Parve ?mber ujusid paadid, pardid, kuulda oli nii tulli krigin kui ka pr??ksumine, aga k?ik see sulandus muusikasse – ?ldjoontes suhtus dirigent sellesse isegi soosivalt. Muusikutest ?mbritsetuna oli dirigent samas ?ksik: selles ametis on k?sitamatu traagika. See ei ilmne ehk nii teravalt nagu tulet?rjepealiku puhul, kuna ei ole seotud tule ega ?ldiste v?liste asjaoludega, aga selle olemus p?letab sisemiselt s?dant veel tugevamini. Teisip?ev Toidutalongide neli erinevat kategooriat … Esimene – t??listele. See on nael leiba p?evas. T?iesti piisav. Teine – teenistujad, veerand naela leiba p?evas. Kolmas – mitteteenistujatest intelligendid, k?igest kaheksandik. Neljas – bur?uid. Ka kaheksandik, ainult kahe p?eva peale. Ja ?ra mitte millestki keeldu … K?sisin Geigerilt, kas ka praegu on toidutalongid k?ibel. Ta vastas, et on juba ?ra muudetud. Noh, jumal t?natud. V?ike l?bu – talongide vastu kaupa vahetada, eriti seepi ja petrooleumi. Kuulsin, et avati uus v?ljastuspunkt Vassili saarel, 8. liini ja Keskmise liini nurgal. L?ntsisin Petrogradist sinna – k?ik ei tea uusi kohti, sellep?rast on seal tavaliselt v?iksem j?rjekord. Tuul on lahelt ja sajab peenikest lund, torgib k?rvu. Mulle anti kaasa vanaema r?tik (vanaema ei olnud enam elavate kirjas), et ma seoksin selle nokkm?tsi peale, aga mina, loll, h?benesin. Ja juba Tut?kovi sillal pidi tuul mind peaaegu ?mber t?ukama. V?tsin portfellist r?tiku v?lja ja m?ssisin pea ?mber. Ja k?sitakse, mis siin h?beneda – selline lumetorm, et midagi peale k?lgedele v?ljasirutatud k?te pole n?ha. Ja kui isegi on n?ha – kes mind selles r?tikus ?ra tunneks? Noh, l?henedes 8. liinile, v?tsin selle siiski ?ra. Seisin j?rjekorda. Pelageja Vassiljevna r??gib mulle: „Mina olen Pelageja Vassiljevna, olen j?rjekorras teie ees, aga tahan seista ni?is, kus tuul v?hem puhub.“ „Muidugi,“ vastan, „Pelageja Vassiljevna, muidugi seiske ni?is, mis ma muud teile ikka ?elda saan?“ „Aga te ei l?he j?rjekorrast ?ra? Kui l?hete, astuge minu juurde ni??i sisse (n?itab) ja hoiatage.“ Ma noogutan, aga ta j??b paigale. „Ma seisaksin,“ r??gib ta, „aga mul on palavik t?usnud. Ei tea, mis minust p?rast seda seismist alles j??b. Aga ilma petroolita pole millelgi toitu valmistada.“ Juurde astub Nikolai Kuzmit?: „Mine, Pelageja, ma seisan sinu eest, ?ra jumala p?rast muretse.“ Naine loovutab talle oma koha j?rjekorras. „Nikolai Kuzmit?i p?rast olen ma rahulik.“ K?ik seisjad on lumega ?le puistatud – m?tsid, ?lad, ripsmed. M?ned kopsivad jalgu teineteise vastu. Ni?ist piilub v?lja Pelageja, usaldamatult Nikolai Kuzmit?i vahtides. Too m?rkab Pelagejat ja vangutab laitvalt pead. „Ait?h sulle, Nikolai,“ ?tleb naine ja varjub ni??i. Esimese tunni k?ik naljatavad ja r??givad sellest, kui raske on ilma petrooleumita elada. Petrooli ja puudeta. Kolmanda tunni l?pu poole tuleb ligi Skvortsov, mingil moel mulle tuttav. Toetades ?ldist vestlust, ?tleb Skvortsov, et 1919. aasta on halvim ta elus. „Aga pikk su elu on?“ k?sib keegi j?rjekorrast. „Aastat ?heksateist tuleb ?ra? V?i kaksk?mmend? Mida sina selles elus ?ldse oled n?inud?“ „No esiteks …“ Vastates teeb Skvortsov n?o, et ta on j?rjekorra t?ie?iguslik liige ja et ta seisab minuga koos. H??l on tal kindel, aga j?rjekord ei usu teda. „Vaat tema,“ n?itab Nikolai Kuzmit? minu peale, „seisis siin p?ris algusest peale, me m?letame teda. Pelageja Vassiljevnat m?letame, kelle asemel seisan siin mina (hetkeks n?itab Pelageja ennast ni?ist). Sind aga, anna andeks, ei m?leta.“ Skvortsov kehitab ?lgu ja nendelt lendab lund maha. Hetke p?rast sulandub Skvortsov lumetormiga. Lahkub kergelt, ilma riiuta. Kaob minu elust igaveseks, sest ilmselt pole ma teda rohkem kohanud. Kolmap?ev Kapi peal on Themise kujuke, see kingiti isale juriidilise teaduskonna l?petamise puhul. Mulle n?idati tema rinna peale, ?eldes: Themis. Hiljem k?siti, eriti just k?laliste juuresolekul: kus Themis on? Ma n?itasin. Ei teadnud siis veel, kes see Themis on, m?tlesin, et see t?hendab iga kapil seisvat pudi-padi. Mulle meeldis Themises k?ik peale kaalukausside – need ei ??tsunud. Kuni seitsmenda eluaastani ma kannatasin seda, aga p?rast proovisin teha kaalud liikuvateks, painutasin neid, koputasin haamriga. Ma olin kindel, et need peavad kiikuma, m?tlesin, et miski on kinni j??nud. Kaalud muidugi murdusid. Neljap?ev T?na j?i Geiger p?rast hommikust l?bivaatust palatisse. Libistas k?ega ?le Viini tooli seljatoe. „Te k?sisite kord Valentina k?est, kas te olite kaua teadvuseta …“ Naaldus m?lema k?ega toolikorjule ja vaatas mind. T?stsin teki l?uani. „On ka see saladus?“ „Ei, miks siis. Teie rehabilitatsioon l?heb edukalt ja ma arvan, et v?ib juba teile ?ht-teist selgitada. Aga ainult ?ht-teist, nii et mitte k?ike korraga.“ Nagu oodanud seda lauset, tuli palatisse Valentina kolme tassiga kandikul. Ta oli t?stnud vaevalt jala ?le uksel?ve, kui taipasin, et see on kohv. See l?hnas. H?sti keedetud kohv – millal ma seda k?ll viimast korda j?in? Mul aidati t?usta ja minuti p?rast istusime k?ik kolmekesi – mina voodis, Geiger ja Valentina toolidel. „Asi on selles,“ ?tles Geiger, „et te olite t?esti v?ga kaua teadvuseta ja maailmas on toimunud muutused. Ma hakkan teile nendest tasapisi r??kima, aga teie j?tkate k?ige meenutamist, mis teiega on toimunud. Meie ?lesanne teiega on, et need kaks voogu ?hineksid valutult.“ Kohv osutus selliseks nagu selle l?hn, v?ib-olla isegi terake paremaks. Geiger hakkas r??kima kosmose alistamisest. Tuleb v?lja, et meie ja ameeriklased lendame koos juba ammu kosmoses. Mis siis ikka, pidades silmas Tsiolkovski ideid, seda oli oodata. (Mis mulle kohvis puudu j??b, on suhkur. K?sin, kas ma saaksin suhkrut. Geiger k?hkleb, ?tleb, et ei tea, kuidas gl?koos minu organismile m?jub.) Esimesena oli kosmoses venelane, seej?rel k?isid ameeriklased Kuul. Ma tean v?he kosmosest ja Kuust, aga minu meelest pole seal ?ldse midagi teha. „Inimesed k?isid k?ige s?gavamate merede p?hjas,“ j?tkab Geiger. Noogutan. „Kas teie ajal oleks v?inud millestki sarnasest m?elda?“ k?sib Valentina. „Jah,“ vastan, „mingid sellekohased ideed olid juba siis.“ Jutustan, et laatadel oli selline m?nguasi nagu Austraalia elanik. Klaasist balloonikeses ujus vees v?ike punnis silmadega (samuti klaasist) isand. ?leval oli ballooni kinnitusel kummimembraan. Surud membraanile – Austraalia elanik, keerutades ?mber oma telje, l?heb p?hja. „Austraalia mees mere p?hja teel, otsib ?nne veel tema meel!“ h??dis m??ja. H?pates ?hel jalal ja liibates liikus m??ja laadal ?llatavalt kiiresti ?hest kohast teise ning tema h??l kord vaibus, kord k?las ?kki kuskil k?rval. „Austraalia mees mere p?hja …“ K?iki l?bustas, et inimeste ?nne eest v?itlejad nii ebatavalised v?lja n?evad. Et nad on nii liikuvad. Venemaa elanikud, erinevalt austraallastest, sellise kiirusega keerutada muidugi ei osanud. Geigeri k?si on Valentina ?lal. S?rmed n?pivad justkui masinlikult tema juuksesalku. N?itavad minu peale. Geiger ?tleb talle teatraalse sosinaga otse k?rva sisse: „See pole ju ainult loodusj?udude vallutamine, m?tle suuremalt – see on k?simus ?nnest …“ „Tundub, et v?itlus ?nne eest teid eriti ei vaimusta?“ k?sib Valentina minu k?est. „See,“ ?tlen, „toob ?ldiselt kaasa ainult trag??dia.“ Valentina ei tee katset Geigeri k?est vabaneda. Naeravad. Huvitav, kas nende vahel on mingid suhted? Geiger suhtleb temaga juba v?ga omamehelikult. Geiger r??kis veel midagi tehnika vallast, aga mulle ei j??nud k?ik meelde. Jah, n??d kirjutatakse pastapliiatsitega (sule sees on kuul) – vot see on see, mida Valentina paar p?eva tagasi minu eest peitis. Nad tahtsid mind vapustusest s??sta. ?tlen ausalt, mind see ei vapustanud. ?htul t?usis mul palavik ja Valentina luges mulle „Robinson Crusoe’t“. K?sis, mida nimelt lugeda ja ma palusin lugeda seda, kust raamat parasjagu avaneb. Mul on ju ?ksk?ik, millisest kohast, mina m?letan seda peast. Lahti tuli lugu sellest, kuidas Robinson oma endiselt laevalt asju ?ra kannab. Tagavaramastidest ehitab ta parve ja k?ik k?igu j?rel viib ta kaldale toidukraamitagavara, puusepat??riistad, purjeriide, k?ied, p?ssid, p?ssirohu ja paljugi mida veel. Parv k?igub sellele laotavate varakastide raskuse all ja lugeja s?da puperdab, sest see k?ik on Robinsoni viimne vara, asendust ei ole millelegi. Tema ajal toimunu j?i kuskile kaugele, v?ib-olla isegi on igaveseks l?inud. N??d on ta teises ajas – endise kogemuse ja endiste harjumustega, ta peab need kas unustama v?i taaslooma kogu kaotatud maailma, mis ei ole v?ga lihtne. Arvan, et Geigerit ei seo Valentinaga midagi. Nad suhtlevad omavahel sundimatult, aga sellest ei j?reldu veel tuhkagi. Selline arstlik maneer. Reede Rentisime Siverskisse suvila. S?itsime kohale Varssavi raudteeliini m??da teises klassis, suitsu- ja aurupahvakutes. Rongis?it sinna kestis kahe tunni ringis, peatudes neli korda: Aleksandrovskis, Gatt?inas, Suidas ja muidugi meie Siverskis. Need on minu esimesed kohanimed ilmas, esimesed asustatud maailma tunnused v?ljaspool Peterburi. Ma ei kahtlustanud veel Moskva olemasolu, Pariisist ei teadnud midagi, aga Siverskit teadsin. Ja peatuseid teadustasin Var?avkal kaheselt – nii vanemad mulle r??kisid. Peatunud Siverskis, hingas vedur raskelt v?lja, ja see oli tema l?plik hingamine. Midagi temas veel korises, midagi pahises, aga valmisolekut edasi s?ita enam ei olnud: nendes helides ilmutas ennast vaid suutmatus koheselt vaikseks j??da. Nii korsatab v?idus?iduhobune p?rast jooksu hingamist taastades. Pagasivagunist laaditi k?ruvankrile meie rohkearvulised kimpsud-kompsud – sulgmadratsid, v?rkkiiged, n?ud, pallid, ?ngeridvad. Meie s?itsime kerges t?llas, aga vanker venis aeglaselt me taga. S?ites l?bi Orede?i, peatusime veskitammil. Vaatasime, kuidas kutsar korjas kokku Siverski mehi, et nad l?kkaksid vankrit t?usul j?rsule kaldale. T?psemalt, ei korjanud, vaid valis v?lja – seal, tammi juures, seisis oodates neid terve hulk, kes teadsid, et rongilt tullakse vankritega, mida on vaja tagant l?kata. V?tsid 20 kopikat n?gu, v?hemaga ei n?ustunud: sellest jagus neile kahe pudeli ?lle jaoks, aga v?hem nad ei joonud. J?udnud perroonile, hingasin sisse v?rratut Siverski ?hku. Olin v?ike, ei osanud veel v?ljendada, milles selle erilisus seisnes (ma ei oska seda vist ka praegu), kuid selgelt m?istsin juba siis, et Peterburi ?huga ei ole sellel midagi ?hist. V?ib-olla see ei olnud isegi ?hk, vaid midagi hoopis muud – tihe, aromaatne, mitte niiv?rd sissehingatav, kuiv?rd joovastav. Ja vaated olid teised ja v?rvid ja helid. Rohelised, kohavad. Pruunid, p?hjatud, laksuvad. P?ikesepaistelisel p?eval helesiniseks muutuvad. Oli veejoa m?ha tammil ja vikerkaar metallist k?sipuule langeva vee pritsmetes. Tammi ?hel k?ljel ? t?iuslikkus ja m?tlikkus, teisel ? pulbitsemine ja ?ngistus. Ja k?ige selle ?le ? tuline ookrikarva kalju, devoni t??pi, teaduslikult v?ljendudes, savi, millele asetati ahjutelliseid. Keegi seal seda devoni saviks ei nimetanud. ?eldi punane savi ja pandi tellis tellise j?rel paika. Kellu oli punane, t??riided olid punased, punase v?rviga koos olid isegi ninad, millele nuuskamise ajal punaste s?rmedega suruti. Aga mina seisin ehitatava sauna juures madruse?likonnas, nelja-aastane, vaatasin, kuidas telliskivid savi peale laoti, kuidas pottsepp meloodiliselt neile kelluga koputas, naljatles minuga ja mina naersin. See koputamine oli minu jaoks sisuliselt ?sna keeruline ahju ehitamisel, oli selle vaieldamatu tipp. Ma palusin pottsepalt kellu ja koputasin ise – mitte nii oskuslikult, mitte nii meloodiliselt, aga mingisugune heli ikkagi v?lja tuli. Ja mu varrukad olid savised. Maja Orede?i kohal. J?gi lookleb allapoole, aga meie tee ?lespoole. ??tsume v?rkkiiges, mis seotud kahe m?nni vahele. T?psemalt, v?rkkiiges kiigub naabrit?druk, ta istub ?sna kiige ??rel, aga mina laman k?rval, vaadates teda. Olen seitsmeaastane, arvan, et mitte ?le seitsme, aga need r?tmilised liikumised juba erutavad mind. Meie oleme paat lainetel, aga j?gi meie all kord s??stab ?les, kord kaob, muutudes m?ndide latvadeks. Iga t?usuga puudutavad tema lahtised juuksed mind, need libisevad ?le mu silmade, ?lgade, huulte, ma ei p??rdu ?ra, j?lgin seda, kuidas laieneb m?rg plekk tema kleidil abaluude vahel. Panen oma peo laigule ja ta ei l?kka seda eemale, sest talle nagu mullegi on see meeldiv, aga kui mu peopesa liigub vasakule, ma tunnen, kuidas ta s?da peksleb. Kiiresti ja tugevalt. See on meie v?ike m?rg saladus ja minu k?ige esimene armastus. Laup?ev T?na anti mulle uut mikstuuri ? kohutavalt kibe. J?in seda ja meenus, kuidas ma elus esimest korda viina v?tsin. See oli Eliisabeti nimep?eval, mida t?histati Mohhovaja t?nava tohutu suures korteris. M?letan elektrivalgusega t?idetud saali, eksootilisi taimi veen?udes. Ei m?leta, kes see Eliisabet selline on. Minu juurde astub Skvortsov. Ta silmad s?ravad. „T?na ??sel s?idan Saksa rindele. Teen ettepaneku sel puhul k?rakat visata,“ ja t?stnud saterkuue pooleldi ?les, n?itab p?ksitaskust v?ljaulatuva pudeli kaela. „Asunik.“ Skvortsoviga tutvusingi siin, Eliisabeti juures, pool tundi tagasi. Skvortsovile oli raske ?ra ?elda, sest kui inimene s?idab rindele, v?ib see tema viimane palve olla. Ma n?ustun. Ja samal ajal ebalen: mul on piinlik tunnistada, et ma pole veel kunagi viina joonud. Skvortsov viib mu trepimademele ja v?tab oma pudeli v?lja. Sulgeb korralikult v?lisukse. Toetudes seljaga vastu ust, j?tab huuled pikemaks ajaks pudelile. Ma ei tea, kuidas t?pselt viina juuakse. N?en vaid, et vedeliku hulk pudelis ei v?hene, ei teki isegi mulle. Selle eest eristan ma selgelt pudelis ujuvat soga ja mulle hakkab tunduma, et selle allikas on jooja suu. Rahuloleva h??litsusega eemaldub Skvortsov pudelist, mis mulle kahtlaselt t?is n?ib. „Me oleme sajandi eakaaslased, Innokenti, j?relikult vastutame oma aja eest.“ Skvortsov seisab juba nagu k?ikudes. „Sellep?rast ma l?hengi rindele, m?istad? Joo, sinu kord.“ Sajandi eakaaslased – ka fraas. ?ks nendest, mis k?lab elus palju kordi. Mul oli Skvortsovi naljakas ja natuke vastik kuulata. Ja juua p?rast tema huuli oli t?lgastav, aga ?ra ?elda ei saa – m?tleb viimati, et ma kardan viina juua. V?tan otsustusv?imetult pudeli. „Ega ilmaasjata ?elda: kui viina v?tta,“ julgustab Skvortsov mind, „laksti, pool pudelit ?he s??muga!“ V?tan ?he lonksu (etten?htust hulga v?hem) ja see p?letab mu kurku. L?kkan pudeli eemale, et hingata. „?ra hinga, joo edasi!“ karjub Skvortsov h?steeriliselt. V?tan veel ?he lonksu ja p?he tuleb m?te Skvortsovi ilast. Sellest ilast, mis ta v?ib-olla pudelisse lasi. Mul l?heb s?da pahaks. „Sinu viga oli see, et sa hingasid sisse,“ r??gib Skvortsov mulle. „Ei oleks pidanud sisse hingama.“ Tema h??les on tunda rahulolu. Ta ulatab mulle oma taskur?tiku, et suud p?hiksin, aga ma l?kkan k?e k?rvale. Ma kardan, et pilk tema r?tikule ajab mind uuesti oksele. N?gin Skvortsovi veel kord paari p?eva p?rast Nevskil. Ta viipas mulle eemalt. Ei olnud ta siis kuskile s?itnud. Praegu tuli p?he: kui me oleme sajandi eakaaslased, siis olen mina s?ndinud 1900. aastal. Loomulik m?te, kuid millegip?rast ei olnud see mulle kohe p?he tulnud. „Doktor, kas ma s?ndisin 1900. aastal?“ k?sin Geigerilt. „Jah,“ vastab ta. „Te olete sajandi eakaaslane.“ Mnjaa … Esmasp?ev Kuokkala. Iga p?ev p?rast hommikus??ki kihutame Sevaga rannas ringi. Hommikused v?ljalennud said meil harjumuseks. Mina hoian n??ri ja juhin lohe-aeroplaani. Seva hoiab ka n??rist, aga madalamalt, tema ei juhi seal enam midagi, nii et ?igem on ?elda, et ta ripub n??ri k?ljes. Seda sellep?rast, et iga kord, kui Seva v?tab masinat juhtida, pikeerib see kohe alla ja heidab j?uetult veepinnale lamama. Sellised s?ndmused on osa m?ngust: ?nnetused on lennunduse algusaastatel sage n?htus. H?mmastav ainult, et meie puhul on need k?ik kindlalt minu n?oga seotud. Seva on sama vana kui mina, aga millegip?rast peetakse teda minust nooremaks. On muidugi inimesi, keda alluva positsioon ei solva, nad p??dlevadki selle poole ja v?tavad seda kui oma loomulikku kohta elus. Seva pole selline – ta kannatab alluva positsiooni p?rast, aga teist v?tta ei suuda. Vot Seva n?iteks on argp?ks. Noh, mitte argp?ks – nii ei ole ilus ?elda –, ta on arglik. Kardab v??raid, siluette aknal, mesilasi, konni, usse. Ma r??gin talle, et ussid ei ole m?rgised, v?tan ussil s?rmedega peast natuke madalamalt kinni ja tahan Sevale anda, aga mu onupoeg l?heb kohe n?ost valgeks ja ta huuled v?risevad. Mul hakkab Sevast kahju. Lasen ussi lahti ja see roomab kohe teed m??da eemale. ?htul istus Geiger mu palatis. Ta luges l?bi minu oletused tema ja Valentina suhtes. Veenis mind, et see ?leskirjutus on oma siiruses suurep?rane. Tema, Geiger, taotleb igati mu alateadvuse t?ielikku avatust ja palub oma m?tete ja tunnete v?ljendumisel mitte h?beneda. Nii on lood. Minnes ?tles: „Minu suhted Valentinaga ei saa segada teie suhteid temaga.“ Tema suhted … Neljap?ev Paar p?eva lamasin t?usmata. Uskumatu n?rkus. Ei olnud j?udu kirjutada. Aga t?na ujus mu vaesest ajust v?lja selline fraas Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/evgeniy-vodolazkin/aviaator/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.