Draakon. Vlad Taltose seiklused. Sari "S?ndmuste horisont"

Draakon. Vlad Taltose seiklused. Sari "S?ndmuste horisont" Steven Brust S?ndmuste horisont J?tkuvad palgam?rvar Vlad Taltose seiklused maailmas, kus inimesed on allasurutud rahvas ja maailma valitsevad Dragaera v?lurid.  Vlad Taltose seikluste romaan „Draakon“ j?rgneb ajaliselt kohe romaanile „Taltos“ – Vlad on koos dragaeralaste Morrolani ja Alieraga naasnud Surnute Radadelt ja leiab oma h?mmastuseks, et ta uued tuttavad pakuvad talle t??d ja raha ja seet?ttu ka uusi huvitavaid vaenlasi. Ja oma veelgi suuremaks h?mmastuseks leiab ta end ?kki s?jav?ljalt, viimasest paigast, kus ?ks endast lugupidav palgam?rvar olla tahaks.  Vladil j??b ?le loota vaid oma taibukusele ja oma teravakeelsele lohesarnasele kaaslasele – Loioshile. Kui k?ik on harmoonilises koosk?las, v?ib armee vastu seista loomulikele r?nnakutele, ja ka neile, mis paistavad olema ?leloomulikud. Sun Tzu, „S?jakunst” Steven Brust Dragon Copyright © Steven K. Z. Brust, 1998 Kaanepilt © Meelis Kro?etskin, 2019 T?lkinud © Eva Luts, 2019 Toimetanud Leiger Luts Kirjastus Fantaasia & kirjastus T?heveski ISBN 978-9949-661-25-1 ISBN 978-9949-661-26-8 (epub) See raamat on p?hendatud mu kallile s?brale Geri Sullivanile, kes originaalile vinge kaanepildi tegi. T?nuavaldused T?nan teid, kes te t?? valmimisel suureks abiks olite: Corwin Brust, Gail Catherine, Paul Knappenberger, Beki Oshiro ja Gypsy. T?nan ka Emma Bulli, Raphael Carterit, Pamela Deani ja Will Shetterly’d heade soovituste ja ?ldiste kavandite eest; Fred A. Levy Haskelli viimase minuti korrektuuri eest; Lizi, Bekit, Cyndit ja Teslat ?okolaadi, esimeste reaktsioonide ja Kraami eest; ja Patrickit ning Teresat paljude asjade eest, aga eriti Stateni saare praami eest. On viimane aeg tunnustada ja t?nada Steve Bondi, Reen Brusti, John Robeyd; ja John Stanleyd: Sa Tead, Kes Sa Oled. Ikka ja alati t?nan Adrian Morganit, kelle s?rmej?ljed on k?igi minu Dragaera kohta kirjutatud raamatute igal lehek?ljel. Ja eriline t?nu Stephen Jonesile Wembleyst, Inglismaalt, kes k?igepealt pakkus v?lja selle raamatu ideed. 1. M?lestused on t?prad No saatana silmamuna, seal ma j?lle olin... Meid oli nii paljudel viisidel ja nii palju kordi r?nnatud, et meie read olid t?iesti segamini, ja vaenlane muudkui kindlustas oma positsioone. Ma olin kurnatud ja hirmunud, just nagu ka mu ?lej??nud relvavennad, k?rvadest m??da sumisevatest m??kadest ja erinevatest loitsudest, mis l?ksid vuhinal ?le pea, v?i ehk t?pselt vastupidi, m??gad vuhisesid ja loitsud sumisesid; ja seal olid surnud inimesed, kes oigasid ja v??nlesid maas, ja haavatud inimesed lebasid vaikselt, ja see oli kindlasti t?pselt vastupidi, kuid ma annan selle teile edasi nii, nagu ma seda m?letan, kuigi ma tean, et mu m?lu m?ngib vahel mulle trikke. K?igepealt vabandage, et alustasin keskelt, kuid seekord k?ik algabki enam-v?hem sealt. Siin ma olin, t?iem??dulises lahingus; see t?hendab, kohas, kus ?kski endast lugupidav palgam?rvar olema ei peaks. Veel hullem, t?iem??dulises lahingus, terava tundega, et olen kaotajate poolel, v?hemalt selles rindel?igus. Seisin Doriani m?el, M??r umbes kahesaja jardi kaugusel minu taga, ja Hauakamber (mis pole hauakamber, ega ole kunagi olnud, ja seda ei peaks nii nimetama) minust umbes veerand miili vasakul. Tahtsin minema teleporteeruda, v?i v?hemalt joosta, kuid ma ei suutnud, sest, noh, ma lihtsalt ei suutnud. Mul oli m??k, ja mul oli k?llalt relvi kaasas, et j?tkuks poolele Cropperi kompaniile (minu ?ksus, hurraa-hurraa). Meie ees oli Vaenlane, kes l?henes iga sammuga, ja paistis, nagu nad kavatseksid seekord meist ?le marssida. Neid oli nii palju ja ma suutsin m?elda vaid: „Kui nad seda neetud m?ge nii v?ga tahavad, las nad siis saavad selle,” kuid ma teadsin, et eksin, ja kindlasti oleks mu relvavennad vaidlema hakanud; me olime k?vasti vaeva n?inud, et seda m?ge neilt endale v?tta. (Ja see oli meil eba?nnestunud. Miks see siis n??d meie k?es oli? Ma ei tea; nad ei selgita jalameestele selliseid asju.) Siis, nagu asi poleks juba k?llalt halb, kuulsin s?jatrummi p?ristamas signaali „Aeg elada”, mis t?hendas, et pidime r?nnakurivisse v?tma. Arvan, et kapten oli otsustanud, et me pole kaitsmiseks k?llalt tugevad, v?i ta tahtis kuulsuses?ras lahingusse ratsutada. Ma ei tea: mulle paistis, et kui sa juba asud k?rgendikul, milleks seda r?nnates maha j?tta? Tahtsin h??da teda idioodiks, kuid ma teadsin, et ta pole seda. L?dvendasin haaret m??ga k?epidemel ja hingasin kohustuslikult kolm korda s?gavalt sisse, kui ta meie ees positsioonile asus. Leidsin end otse Dunni k?rvalt. Dunn oli lipniku abiline, kelle elluj??mislootused olid umbes samasugused kui lipnikul, kelle omad olid matemaatiliselt peaaegu nullis, ja minu omad olid sellest vaid veidike k?rgemad. Noh, nad olid m?lemad seda t??d tahtnud; n??d neil oli see. Kapten ei pidanud seekord k?nesid; arvan, ta oli viimase paari p?eva jooksul juba k?ik vajaliku ?ra ?elnud. Ta andis m?rku edasiminekuks. Nagu ennegi, avastasin end liikumas, kuigi ei m?letanud, et olin otsustanud seda teha; kahtlustasin, nagu mitmel korral varemgi, et ehk oli seal mingit kerget loitsu kasutatud, kuid ma ei usu. Ma m?letan, et ma t?esti, t?esti, t?esti tahtsin minema joosta, kuid ma ei suutnud, nii et ma tegin ainsat v?imalikku asja, mida sain: hakkasin palvetama. Selleks oli kaugelt liiga hilja ja sel polnud tulemusi. V?i siiski oli, aga ma ei n?inud neid. Kui m?lestusi r??kida, siis tuleks ehk alustada sealt, kus k?ik alguse sai. Ma ei tea, kust k?ik algas, sellep?rast ma siin jutustangi, ma tahan k?ik kokku panna ja asjast mingit m?tet leida. Muidugi antakse mulle selle eest ka raha, aga lisaks sellele. Kuhu ma j?ingi? Jah, kust k?ik alguse sai. ?rkasin tol hommikul ?les, meenutades midagi, mida olin eelmisel p?eval unustanud. Olin ?htul pidanud ?hepoolset vestlust metallkastiga, et j??dvustada oma m?lestusi k?igust Surmav?rava Kose juurde, just nagu ma praegugi teen, vastutasuks hea summa eest kullas ja erinevates kasulikes nipsasjades, ja olin tundnud, et olin t?itnud oma osa lepingust, aga siis, hommikul ?les t?ustes, kui k?ik oli valmis, sain aru, et olin midagi r??kimata unustanud, ja mu esimene m?te oli, et keegi oli sekkunud mu m?lestustesse. Mu teine m?te oli, et sellisel juhul kavatsen kellelegi haiget teha. Mu kolmas m?te oli v?lja selgitada, kes see ?nnetu isik oli. See oli hirmutav ja t?i mu t?iesti ?rkvele, mis viis selliste ?rritavate kaalumisteni nagu: „Kui palju sellest oli unen?gu?” M?ne hetke p?rast olin selle ?ra otsustanud, nii et t?usin ?les. Loiosh, mu kaaslane, hakkas just liigutama. Ta laperdas korraks laisalt oma nahkhiiresarnaste tiibadega, sisistas mu peale uniselt ja saatis mulle m?tte: „Kuidas oleks, kui s??ksime midagi?” Vastasin: „Kas m?letad Surmav?rava Koske?” „Ei. Ma olen seniilne. Muidugi m?letan...” „Kas m?letad, et Kose l?hedal oli ?ks suur kuju?” „Muidugi, boss. Kus Morrolan viis l?bi selle piinliku rituaali. Mis sellega on?” „Mitte midagi.” Jah. Rituaal. Ma olin ka selle unustanud. Ma vihkan, kui mul on h?irivaid m?tteid enne hommikus??ki. Ma vihkan, kui mul on m?tteid enne hommikus??ki. „Kas see on t?htis, boss?” „Las olla, Loiosh.” Nii tol korral juhtus, ja see n?itab, kui riukaline asi on m?lu: olin unustanud midagi t?htsat, mis oli juhtunud ainult m?ned p?evad varem, aga n??d, rohkem kui kolm aastat hiljem, m?letan, kuidas ?rkasin ?les ja r??kisin Loioshile sellest. Huvitav, kas pole? Kuid enn?e, ma j?tsingi sinu, sa kummaline, s?rav riistapuu, oletatavad k?rvad m?lemas otsas, segadusse selles suhtes, kes ja mis ma olen ja millega ?ldiselt tegelen. H?sti. Ma j?tan su pisut kauemaks segadusse ja kui sa ei usalda mind, et k?ik ?ra selgitan, siis mis sinna parata. J?tkan oma looga, sest mulle makstakse selle eest. Kloppisin endale kiire omleti, s?in selle ?ra ja pesin n?ud, m?eldes, et kas peaksin kelleltki k?sima mu kummalise unustamise kohta. Olin hiljuti leidnud paar uut tuttavat, kes oleks v?inud seda teada, kuid ma j?lestasin neilt k?simist; midagi nagu n?rkuse ilmutamine, arvan ma. Kuid see tegi mulle muret. M?tlesin ikka veel selle ?le, kui olin l?petanud oma Jheregi v?rvi r?ivaste selga t?mbamise (hall ja must, kui te m?rkmeid teete) ja kontrollimise, kas mu erinevad relvad on kasutusvalmis; mille j?rel ma astusin t?navale, mis oli mingis m?ttes minu oma. Ma tavaliselt ei liigu ringi ihukaitsja saatel. Esiteks oleks raske leida kedagi, kes suudaks mind hoiatada enne Loioshit; teiseks, ma pole k?llalt t?htis, et kedagi t?eliselt ohustada; ja kolmandaks, see on alandav. Ma tean, et m?ne jaoks Organisatsioonis on ihukaitsjate hulk staatuse m?rgiks, kuid minu jaoks on nad ainult ?rritavad. Mina olen teistsugune. Ma ei s?ndinud Organisatsiooni. Ma isegi ei s?ndinud Jheregi Kotta. Tegelikult, ma ei s?ndinud ka kodanikuna; olen inimene. Nemad ei ole. See on k?llalt suur erip?ra, et selgitada k?iki teisi. Nii et sain rahulikult ?mbrust vaadata. Vaatasin, kuidas Tecklad ringi jooksevad nagu v?ikesed n?rilised, kelle j?rgi nad on nime saanud, tehes asju, mida nad arvavad, et on t?htsad, valides talumeeste lettidelt puuvilju, kangrute poodidest kangaid, tehes panuse kohaliku kihlvedude vahendaja juures, tormates t??le aias v?i kangru juures, ja otseselt v?i kaudselt mind toites. Vaatasin Chreothat v?i Jhegaalat, aadlitiitlite, kuid kodanlase eludega, m??mas riiet v?i puuvilju v?i ostmas uimasteid v?i p??dmas kohaliku varastatud kaupadega kaubitseja juures tehingut teha, ja otseselt v?i kaudselt mind toitmas. Ja k?ige haruldasem palake, aadlikud ise, ringi kenitlemas nagu issolad kevadel, kerjustele penne jagamas, laskmas teenritel osta valitud veine ja eksootilisemaid uimasteid, ja otseselt v?i kaudselt mind toitmas. Pole ime, et olen nii k?hn. Keegi neist ei p??ranud mulle erilist t?helepanu, kui neist m??da jalutasin, valmistudes neist ?hel p?eval v?lja pigistama k?ike, mida suudan. Mulle meeldibki nii. Tee mu korterist kontorisse oli l?hike, kuid mul oli k?llalt aega, et j?lgida, mis ?mbruskonnas toimub; sel p?eval mitte midagi m?rkimisv??rset – polnud v?himatki vihjet s?ndmustele, mis olid juba liikuma pandud. Saabusin, nagu m?letan, sel p?eval varakult. Jheregid tegutsevad terve p?eva, kuid t?eline tegevus k?ib peamiselt ??siti, nii et asjad algavad vastavalt hilja; ma j?uan harva oma kabinetti enne keskp?eva. Sel p?eval tulin enne oma sekret?ri, riputasin mantli varna, seadsin rapiiri seina vastu ja istusin kirjutuslaua taha, et vaadata, kas ja millised kirjad on hommiku jooksul saabunud. Seal oli ainult ?ks kiri: kallihinnaline p?rgamendit?kk asus keset mu kirjutuslauda; sellele oli kena, elegantse k?ekirjaga kirjutatud: „V. Taltos, baronet”. T?stsin selle ?les ja uurisin tagak?lge, millel oli Draakonite pitser. Langetasin selle hetkeks ja m?tlesin enne selle avamist, v?ib-olla pisut kartes, mis seal kirjas oli. Ei, ma t?iesti kindlalt kartsin, mis seal kirjas olla v?iks. V?tsin kirja ja murdsin pitseri, enne kui Loiosh j?udis n??gutama hakata. Baronet Oleks suur r??m j?lle Sinuga kohtuda. See v?iks ka Sulle kasulikuks osutuda. Kui Sulle meeldiks abi teleporteerumisel, v?iksid seda k?sida parun Lokran e’Tericsilt Draakoni Kojast. Tule t?na k?mnenda tunni ja keskp?eva vahel ja ma v?tan Sind otsekohe vastu. Austusega Morrolan e’Drien. P. S. Sa v?ljendasid, et eelistad formaalset kutset meie viimasele abipalumismeetodile; loodan, et see kiri leiab Sinu heakskiitu. M. Panin kirja j?lle k?est ja m?tlesin paljudele asjadele. Nagu alati, kui Morrolaniga tegemist tegin, ei teadnud ma p?riselt, kuidas temasse suhtuda. Ta nimetab oma kodu Mustaks Lossiks, mis on kas peaaegu rumaluseni k??ndivalt pretensioonikas v?i tema v?e ?iglane ja m?istlik teadvustamine, valige. Ta on ebatavaline – ehk oleks „unikaalne” parem s?na –, sest ta on dragaeralane, ja veel enam, Draakoniisand, kes on uurinud Ida n?iakunsti, mis n?itab kas seda, et ta ei jaganud oma kaasmaalaste arvamust inimeste suhtes, v?i et ta on nii p?lglik, et v?ib hoolimatult uurida meie salakunste; valige. „Viimane meetod”, millele ta vihjas, oli olnud nii solvav, et me olime peaaegu teineteist tapnud selle p?rast, nii et see meenutus oli kas vastik haavamine v?i rahupakkumine; valige. Kuid mulle ei tulnud korrakski p?he tema kutset mitte vastu v?tta. „Me l?heme Musta Lossi, Loiosh.” „Ei suuda ?ra oodata, boss. Millal?” Konsulteerisin psiooniliselt Keiserliku Kuuliga. Oli v?hem kui tund enne keskp?eva. „Kohe,” vastasin. Kinnitasin rapiiri tagasi k?ljele, kuid selle raskus ja vastu jalgu koputav tupp ei tekitanud minus erilist kindlustunnet. Melestav, mu sekret?r, oli just saabunud. Ta paistis ?llatuvat mind n?hes. ?tlesin: „L?hen asju ajama. Kui sa mind enam kunagi ei n?e, s??dista Morrolani Draakoni Kojast. N?gemist.” Astusin tagasi t?navale – esimesed sammud, nagu selgus, mis alustasid teekonda, mis viis mind s?ja ja surma poole. V?tsin kabrioleti, et v?hendada samme, mida tegema pidin. Ma ei p??ranud jooksjale erilist t?helepanu, kuid maksin talle h?sti. See on v?ib-olla millekski t?henduslik. Draakoni Koda asub Keisrilossi vastas, ainult pisut p?hjakaarest l??ne poole, ja selle ees seisab neljak?mne jala k?rgune Kieron Vallutaja kuju, kes hoiab m??ka k?es, otsaga Ida suunas; selle n?gemine v?sitab mind. Kieroni n?ol pole mingit eristatavat ilmet, v?hemalt mitte alt vaadates. Ukse juurde viival trepil on (?llatus-?llatus) seitseteist astet, ja uks seisis lahti, kui ma pisut valutavate jalgadega saabusin, just enne keskp?eva. Kui siseneda Draakoni Kotta, siis j?uad Suurde Saali, tohutusse, k?misevasse, kajavasse paika, mille seinamaalingud kujutavad v?givalda, nahast akendega, millest ei paista eriti valgust l?bi, marmorp?randaga ja ?ksiku, v?ga laia trepiga keset p?randat, ja paljude tillukeste rippuvate lampidega k?rgel-k?rgel laes, kus neist ?ldse kasu pole ja mis t?en?oliselt vajavad levitatsiooniloitsu, et seal p?sida; kuid seal on k?llaldaselt valge maalide n?gemiseks, tekitades k?simuse, kuidas nad seda paika tegelikult valgustavad. Ma ei hoolinud sellest eriti. Viimati ?mbritses mind nii palju Draakoniisandaid siis, kui mind arreteeriti mu eelmise bossi surma j?rel, ja mulle ei meeldinud see kuigi palju rohkem, kui tookord oli meeldinud. Nad seisid r?hmadena ja olid k?ik relvastatud. Arvan, et nad vestlesid vaikselt, kuid see ruum kajas kohutavalt, nii et see kostis ??rmiselt l?rmakana. Siin ja seal olid hallist kangast drapeeringud, mis t?hendas, et keegi oli surnud. Seisin seal nagu idioot pikka, pikka aega – ?tleme pool minutit – Loiosh ?lal, ja siis m?rkasin tunnimehi, kummalgi pool ust – see t?hendab kummalgi pool mind – ja m?rkasin, et nad vahtisid mind ??rmiselt ebas?bralikul ilmel. Siis hakkasin end palju paremini tundma, sest ma eelistan vihkamist ignoreerimisele. L?henesin mehele, sest naise pikkus oleks asetanud mu silmad rindade k?rgusele ja selleks ei paistnud ?ige aeg olevat. Muutsin oma k?nnaku reipamaks, sest Draakoniisandad, nagu paljud metsloomad, v?ivad haista hirmu. Ta vaatas alla minu poole (mu silmad olid tema rangluu k?rgusel) ja hoidis pilku Loioshist eemal; t?en?oliselt arvas, et saan liiga suure rahulduse, n?hes tema reaktsiooni jheregile minu ?lal, ja tal oli ?igus. ?tlesin: „Otsin parun Lokranit.” Draakoniisand neelatas, surus l?uad kokku ja k?sis: „Kes sa oled?” M?tlesin, kas sellest k?simusest probleemi tekitada, kuid ma ei teadnud k?itumistavasid ega tahtnud riskida. „Vladimir Taltos Jheregi Kojast, isand Morrolan e’Drieni kutsel.” See peaks tal suu kinni panema. Panigi. „Trepist ?les, otse edasi, viimane uks vasakule. Koputage ja sisenege.” Visandasin kummarduse, pidades vastu kiusatusele sellega r?hutatult ?le pingutada. „Mida sa kardad, boss?” „J?? vait, Loiosh.” Astmed olid minu jaoks liiga k?rged, muutes v?ljakutseks neist hooletult ?les ronida, kahe Draakoniisanda pilk mind j?lgimas. Andsin oma parima. Mu sammud kajasid ja trepp j?tkus liiga pikalt. Kui ma viimaks ?les j?udsin, l?ksin otse m??da koridori, mis oli pikem kui maja, milles mu kontor asub. See l?ppes suure uksega, mida ignoreerisin; selle asemel peatusin ?he vasakpoolse ukse juures, nagu juhendatud. Koputasin kergelt ja sisenesin. Lokran p??rdus; ta oli ilmselt aknast v?lja vaadanud. Ta oli noor, s?ravate silmadega, ja ta kulmude kohal oli tuhmunud valge arm – ilmselt oli see arm talle kuidagi sentimentaalse v??rtusega, sest ta polnud seda eemaldanud. Ta juuksed olid tumedad, sirged ja tagasi kammitud, peaaegu Jheregi l?ikega. Tal oli kummaski k?es neli s?rmust ja k?ikidel s?rmustel olid kalliskivid. Toas oli neli polsterdatud tooli, sohva ja polnud kirjutuslauda; lihtne hall lipp rippus akna kohal. Kolm v?i neli pikka musta saua seisid kaugema seina vastas ja raske m??k mustas tupes oli tema k?rval. Ta silmad kitsenesid korraks, kui ma sisenesin, siis ta ?tles: „Taltos?”, seda ?igesti h??ldades. Kummardasin ja vastasin: „Lokran?” Ta noogutas. „Tulge pisut l?hemale.” Tegin seda. Ta viipas hooletult minu poole, nagu putukat t?rjudes, ja mu sisikond p??rles ja ma olin Musta Lossi hoovis, seistes esmapilgul nagu h?redas ?hus, mis tundus k?va pinnana, ?tleme sillutisekividena, kuid paistis, nagu ei hoiaks mind miski ?leval. Niisama lihtsalt. Neetud, ta oleks v?inud mind ette hoiatada. Olen palju m?elnud k?simuse ?le, miks teleporteerumine mu seedimist h?irib; miks nii juhtub k?igi idalastega, aga mitte dragaeralastega. Teleporteerumiste vahepeal olen sageli otsustanud, et see on vaid idalase ettekujutus, aga kohe p?rast teleporteerumist tundub see vastus mitterahuldavana. Morrolani lossi ees seistes, kui mind ?mbritsesid ta m??rid, tornid ja valvurid, tuli mulle p?he, et ?kki h?irib teleporteerumine ka dragaeralaste k?htusid, kuid nemad lihtsalt ei tunnista seda. Kuidas saab see, kui su sisikond nii ?gedalt ringi h?pleb, et sa v?id tunda seda loksumas, mitte sind haigeks teha? Kas siin on mingi osa looduslikul valikul? Ma ei usu seda; ma lihtsalt ei usu, et loodusel oli kavas saata inimesi ?hest kohast teise vahepealset ala l?bimata. Pean selgitama, et m?tlesin neid m?tteid, andes oma k?hule aega maha rahuneda. Siis m?rkasin, et tunnimehed tornidel vaatasid mind, kuigi nad ei paistnud eriti ?llatunud olevat. H?sti, nii et mind oodati. ?he torni tipus lehvis ?ksik lipp, t?iesti hall. Viimaks riskisin alla vaatamisega. Mu all olid puud, mis paistsid tillukeste p??sastena, ja kaks teed ning ?ks oja olid vastavalt pruunid ja sinised jooned, mis kohtusid, jooksid ?ksteisest ?le ja peaaegu paralleelselt, moodustades kujundi, mis paistis peaaegu m?rgina mingisugusest ruunilisest t?hestikust. Ehk oli see s?mbol, mis ?tles lossile: „?ra kuku maha.” See oli lohutav m?te. Kohendasin mantlit, t?mbasin k?ega l?bi juuste ja l?henesin Musta Lossi topeltustele. Need paiskusid lahti, kui l?hemale j?udsin, mis poleks pidanud mind ?llatama, sest nad olid teinud sedasama eelmisel korral. Vandusin endamisi, kuid hoidsin kerget naeratust suul ega aeglustanud sammu – Draakoniisandad j?lgisid mind. Ma polnud seda eelmisel korral m?rganud, aga ?ks p?hjus, miks leedi Teldra uksele ilmumine on nii efektne, on see, et ta on ainus asi, mida n?ed – peale tema on sissep??s valgustamata ja tekib tunne, nagu siseneksid t?hjusse, nii nagu surnute maad ette kujutatakse. (Kuigi surnute maa pole t?hi – see on hullem. Aga pole t?htis.) „Isand Taltos,” ?tles Teldra. „T?nan, et austasite meie kodu. Isand Morrolan ootab teid. Palun, tulge sisse ja olge tervitatud.” Tundsin end teretulnuna, hoolimata mu k??nilisema poole sosinast. „Tere-tere.” ?letasin l?vepaku. Seekord ei pakkunud leedi Teldra, et v?tab mu mantli, sest olin eelmisel korral selle andmisest keeldunud. Ta juhatas mind maale t?is eeskotta, laiast, kaarduvast trepist ?les ja viimaks raamatukokku. See oli suur ja t?is polsterdatud toole ja pakse raamatuid; kolm just sissek?igu k?rval v?lja pandud raamatut olid tohutud juveelidega inkrusteeritud k?ited, iga?ks ketiga pjedestaali k?ljes; see oli huvitav, kuid otsustasin mitte nende kohta k?sida. Kui ma sisenesin, pani Morrolan raamatu k?rvale ja t?usis, mulle kergelt kummardades. Ta avas suu, t?en?oliselt mingiks irooniliseks viisakuseks, nagu vastandina Teldra siirastele komplimentidele, kuid ma k?sisin: „Kes on surnud?”, enne kui ta s?nad suust sai. Ta sulges suu, vaatas Loioshi poole ja noogutas tooli suunas tema oma k?rval. Istusin. Ta ?tles: „Baritt.” Vastasin: „Oh.” Morrolan paistis ootavat, et ma midagi ?tleksin, nii et viimaks s?nasin: „Tead, esimesel korral, kui teda kohtasin, oli mul tunne, et ta polegi elus...” „?ra tee selle ?le nalja, Vlad.” „H?sti. Mida sa tahad, et ?tleksin? Mulle ei j??nud mulje, et ta oleks sinu s?ber.” „Ei olnudki.” „Nii?” Leedi Teldra ilmus joogiga – valge vein, mis oleks v?inud olla liiga magus, v?lja arvatud et see oli serveeritud j??t?kkidega. R??pasin seda, et olla viisakas, ja siis avastasin, et mulle meeldis see. Issola lipsas toast v?lja. Polnud lauda, millele peekrit toetada, kuid toolil olid laiad, lamedad k?sitoed. V?ga mugav. „Nii?” kordasin. „Teisest k?ljest,” ?tles Morrolan, „oli ta t?htis mees. Ja esimesest k?ljest...” „Oli ta Draakon,” j?reldasin. „Jah, ma tean.” Morrolan noogutas. J?in veel veidi veini. K?lmatunne aitab magusust v?hendada. Vean kihla, et te ei teadnud seda. „Nii et mis selle vaese lurjusega siis juhtus?” Morrolan hakkas vastama, siis peatus ja ?tles: „See pole t?htis.” „H?sti,” n?ustusin. „V?hemalt pole see t?htis minu jaoks.” Olin kohtunud Barittiga, v?i t?psemalt tema varjuga, Surnute Radadel. Morrolan polnud Barittile meeldinud esimesest hetkest peale, sest Morrolan oli minu oma reisikaaslaseks valinud, mis peaks andma teile idee selle kohta, kuidas Baritt ja mina omavahel l?bi saime. J?tkasin: „Oletan, et sa ei kutsunud mind siia kaastunnet avaldama.” „Sul on ?igus.” „Nii?” Ta kallutas pead ja vaatas mulle k?sivalt otsa. „Mis vedelik see oli, mis sa Surnute Radadel mulle andsid, Vlad?” Naersin. „Kas asi on selles? Kas kutsusid mu sellep?rast siia?” „Tegelikult mitte. Olen lihtsalt uudishimulik.” „Oh. No j?? siis uudishimulikuks.” Olin talle manustanud jumalanna verd, p?hjustel, mis on praegu selgitamiseks liiga keerulised, ja tol ajal ma polnud millegi selgitamiseks sobivas seisundis. „Nagu soovid. Baritt, nagu ma ?tlesin, suri. Tema omandit ?le vaadates...” „Mida? Juba? Ta pole veel Surmav?ravanigi viidud.” „Mis sellest?” „Te tegutsete pika elueaga t??pide kohta kohutavalt kiiresti.” „On p?hjuseid.” „Oled t?na v?ga kidakeelne, kas pole?” „Kui r??giksin sulle Draakoni Koja sisepoliitikast, oleks see sulle kohutavalt t??tu. Ja siis peaksin su tapma, et sa selliseid asju tead. Nii et parem sulle mitte probleeme tekitada.” „Hea m?te,” ?tlesin. Loiosh nihutas end mu ?lal, ilmselt rahutuks muutudes. „Nagu ma ?tlesin, tema vara ?le vaadates avastasime teatud asju.” Ta peatus. Ootasin. Ta j?tkas. „Tal oli suur kollektsioon Morganti relvi. V?ga suur. Sadu relvi.” Surusin judina maha. „Oletan, et p?hjus, miks tal need on, ei puutu samuti minusse.” „See on t?si. Ja muide, ka mina ei tea, miks tal need on.” „Mis nendega siis on?” „Veetsin eile suure osa p?evast neid uurides. Mind huvitavad sellised asjad.” „Eriti kui neid on palju.” Ta silmad kitsenesid hetkeks, siis ta ilmselt otsustas seda m?rkust eirata. „Niisugused relvad,” j?tkas ta, „esindavad v?imu. M?ned meist ihkavad v?imu, m?nda ohustavad v?imuihkajad.” „Kumb sina oled?” „Esimene.” „Ma teadsin seda,” ?tlesin. „Ma ei oodanud, et sa seda tunnistaksid.” „Miks mitte?” Ma ei saanud vastata, nii et ma ei teinudki seda. „J?tka,” vastasin. „Kes on vaenlane?” „Sa oled p?ris kiire taibuga.” „Jah, kuid mu arst ?tleb, et see on ravitav.” „Ta m?tles, et see on hea, boss.” „Ma tean seda.” „Jah,” ?tles Morrolan. „Ma usun, et mind ootab ees konflikt kellegagi nende relvade p?rast.” „Kes see v?iks olla?” „Ma ei tea. On m?ned v?imalused. K?ige t?en?olisem on... noh, see pole t?htis.” „Ah nii?” „Selle jaoks, mida sinult vajan, ei pea sa seda teadma.” „Kui ?nnelik kokkusattumus. Mida sa siis vajad?” „Vajan, et korraldaksid varastatud relvade j?litamise.” „Kas m?ned relvad on varastatud?” „Mitte veel,” vastas ta. „Kui kindel sa varastamiskatses oled?” „?sna suurel m??ral.” „Miks?” „Ka see pole t?htis. Mina kaitsen neid, nagu ka m?ned teised. Kui keegi tahab varastada ?ht v?i rohkemat neist, peab ta palkama ekspertvarga, ja see t?hendab Jheregit, ja see t?hendab...” „Et v?in j?rele uurida, mis sellest on saanud. M?istan.” „Boss, sa v?id sellega probleemidesse sattuda.” „Ma tean.” N?jatusin tagasi ja vaatasin Morrolani. Ta vastas mu pilgule. Hetke p?rast ?tlesin: „Sel juhul pole minust kasu, Morrolan. Kui ma midagi teada saaksin, siis ma ei usu, et tahaksin sellest sulle r??kida. See on Jheregi-asi, tead?” „Muidugi tean, jah.” Ta kortsutas kulmu ja paistis m?tisklevat. „Teiselt poolt,” ?tles ta, „selle j?rgi, mis ma sinu – see t?hendab, Jheregi – t??st aru saan, siis see, kes varastas, poleks t?en?oliselt rohkemat kui t??riist, kelle palkas keegi teine, kas see on ?ige?” „Jah,” vastasin, mitte eriti ?nnelik selle ?le, kuhu vestlus t??ris. „Noh, siis, kas sa saaksid ehk v?lja uurida...” „V?ib-olla,” tunnistasin. „Mida selleks vaja oleks?” „Raha. Palju raha.” „Mul on raha.” „Ma siiski tahaksin j?rele m?elda. See v?iks panna mind olukorda, mille suhtes ma pole kindel, kas see mulle meeldiks.” „Ma m?istan. Kuid m?tle siiski j?rele. V?iksin sulle pakkuda...” „?ra ?tle mulle. Ma ei taha ahvatlusse sattuda. Ma annan sulle teada.” Ta noogutas ega surunud peale, mis teenis talle minu poolt m?ned plusspunktid. „On veel ?ks asi,” ?tles ta. Hoidsin irooniat tagasi ja ootasin. „Baritti surma asjaolud...” „Mis ei puutu minusse.” „...on lisaks muudele asjadele n?idanud mulle Musta Lossi turvas?steemi haavatavust.” „Kuidas, palun?” „Baritti surma asjaolud...” „Ma kuulsin seda, ma lihtsalt ei m?ista. Kuidas on loss haavatav, mis heljub poole miili v?i rohkema k?rgusel? V?lja arvatud alla kukkumine, muidugi.” „See pole t?en?oline.” „Mul on hea meel seda kuulda. Olen alati tahtnud k?sida, miks mu k?rvad lukku ei l?he, kui ?les teleporteerun?” Ta paistis kavalana, kuid ei ?telnud mulle. „Ilmselgelt,” ?tles ta, „v?ib sellesse lossi tungida iga?ks, kes oskab teleporteeruda ja varjata end minu valvurite eest.” „Sul pole julgeolekuabin?usid?” „M?ned on, kuid neid pole k?llalt. Mulle paistab, et sinust v?iks olla pisut abi, kui ?tleksid, kuidas saaksin neid parandada.” M?tlesin selle ?le ja taipasin, et ma tean t?pselt, mida v?iks ette v?tta. „Jah, ma v?in seda teha.” Kaalusin hetkeks tasu kohta k?sida, kuid j?rele m?eldes arvasin, et oleks kasulikum teha head t??d ja lasta tal suuremeelsust n?idata. Ta kortsutas hetkeks kulmu ja paistis m?ttesse j??vat. „Ps??hiline side, boss.” „Ma tean seda, Loiosh.” „Sa oled valetaja, boss.” „Noh, jah.” Selleks ajaks sisenes tuppa ?ks Draakoniisand ja kummardas Morrolanile. Ta polnud pikk ja oli dragaeralase kohta ?sna j?ssakas, l?hikeste, helepruunide juuste ja kahvatute silmadega; ta ei tundunud mulle v?itlejana, kuid ta kandis m??ka, mis t?hendas, et ta oli mingeid selle eesm?rgiga kohuseid t?itmas. Morrolan ?tles: „Fentor, see on baronet Vladimir Taltos. Ma tean, et sulle sobib idalastega koos t??tamine, aga kuidas sa Jheregisse suhtud?” Fentor k?sis: „Mu isand?” Loiosh k?sis: „Mida ta ?tles?” Vastasin: „???hh?” Morrolan s?nas: „Ma just palkasin isand Taltose turvakonsultandiks. See muudab teatud asjaoludel sinu tema alluvaks.” Tundsin, kuidas mu suu avanes ja sulgus. Morrolan oli teinud mida? Ja millal? Fentor ?tles: „See pole probleem, mu isand.” „Tore,” vastas Morrolan. „Vabandust,” ?tlesin. „Jah?” „Pole t?htis. Suur r??m, Fentor.” „Minu poolt ka, isand.” „Boss, sind v?eti just t??le.” „Noh, jah. V?rvati, tegelikult.” „Sa peaksid talle ?tlema, et ta ei kasutaks kunagi seda v?ge kurjadel eesm?rkidel.” „Kindlasti ?tlen.” Mulle tuli p?he, et n??d, kus ma enam-v?hem tema heaks t??tasin, pidi olema raskem varjata tema eest teavet, mida ta saada tahtis. Muidugi, ehk on mul ?nne ja keegi ei varasta ?htegi neist relvadest. Millegip?rast ma kahtlesin selles. Fentor kummardas viisakalt meile m?lemale ja lahkus. K?sisin: „Morrolan, mida sa mulle ei r??gi?” „Paljusid asju.” „N?iteks. Mul on tunne, et sa pole just eriti mures selle p?rast, et keegi m?nda juhuslikku Morganti relva varastab.” „Sa peaksid usaldama oma tundeid; need paistavad olevat usaldusv??rsed.” „T?nan sind v?ga.” Ta t?usis ?kki ja ?tles: „Tule kaasa, Vlad. N?itan sulle ?mbruskonda ja tutvustan m?ningaid inimesi.” „Ei j?ua ?ra oodata,” vastasin. T?usin ja j?rgnesin talle. 2. Piiride ?letamine Kas teate, kuidas l?hnab lahinguv?li? Kui nii, siis tunnen teile kaasa. Kui te ei tea, siis te ei saagi teada, sest mul pole mingit kavatsust seda kirjeldada, v?lja arvatud see, et inimesed ei l?hna seestpoolt eriti h?sti. Ma astusin ?le mullahunnikute (ma ei saa seda t?sisel ilmel „kaitsevalliks” nimetada), mille loomisele olime nii palju aega ja vaeva p?hendanud, ja liikusin rahulikul sammul edasi; mitte liiga kiiresti, mitte liiga aeglaselt. Ei, kui j?rele m?elda, kaugelt liiga kiiresti. Aeglane roomaminegi oleks olnud liiga kiire. Kohendasin ?lav??d, mis oli ainus m?rk, n?itamaks, kummal poolel ma olen, olin kaotanud oma kena v?ikese m?tsi kusagil paari viimase r?nnaku ajal. Umbes pool ?ksusest oli need kaotanud, ja paljud vaenlastest samuti. Kuid meil k?igil olid ?lav??d, mis n?itasid, kelle poolel me oleme, nagu lindid, mis eristavad liivapalli meeskondi. Ma pole kunagi liivapalli m?nginud. Olen n?inud Draakoneid ja Tecklasid L??nepargis liivapalli m?ngimas, kuigi mitte kunagi samas m?ngus ja kindlasti mitte samas v?istkonnas. M?elge sellest, mida tahate. „Kas sa pole m?elnud k?rgele ?hku t?usta ja siit paigast minema lennata?” k?sisin oma kaaslaselt viiendat korda. „Ma olen sellele m?elnud,” vastas ta neljandat korda (esimesel korral polnud ta ?ldse vastanud, nii et pidin k?simust kordama; siiani oli meid ainult kolmel korral r?nnatud). Ja: „Kuidas me ?ldse selle supi sisse sattusime?” Olin unustanud, kui palju kordi oli ta seda k?sinud. Samas mitte nii palju, kui ma seda ise endalt k?sisin. Liikusime edasi. Kuidas me ?ldse selle supi sisse sattusime? K?sisin Sethralt hiljem, miks ta k?skis meil hoida positsiooni, mis ei paistnud kunagi eriti t?htis olevat – v?lja arvatud muidugi minu jaoks, isiklikel p?hjustel, milleni j?uan hiljem. „Samal p?hjusel, miks ma lasksin Gutrini odafaalanksil p?sida selles v?ikeses orus teist vasakul. Seda paika hoides te ?hvardasite tervet tiiba ja ma pidin hoidma paigal osa vaenlase reservidest. Nii kaua kui te ?hvardasite j?tkuvalt seda positsiooni, pidi ta kas seda tugevdama v?i olema valmis selle tugevdamiseks. Sel viisil v?isin oodata ?iget aega ja kohta oma reservide kasutamiseks, mida ma tegin, kui...” „H?sti, h?sti,” ?tlesin. „Pole t?htis.” Ma ei tahtnud tehnilist selgitust, tahtsin, et ta ?tleks: „See oli eluliselt t?htis terve s?jak?igu jaoks.” Tahtsin, et mul oleks olnud t?htsam osa. Me olime m?ngunupud laual, ?ks sama t?htis kui teine. K?ik malenupud tahavad olla kui mitte m?ngijad, siis v?hemalt nupud, mille p?rast m?ngijad k?ige rohkem muretsevad. Et ma polnud m?ngija, oli ?ks asi, mis mulle muret tegi. Kunagi, kui ma t?itsin ?he oma Jheregi ?lemuse k?ske, tundus mulle, et olin ainult malenupp ja mitte m?ngija, kuid mul oli juba m?nda aega olnud omaenda territoorium, ja ma olin sellega juba harjuma hakanud. See oli osa probleemist: Jheregi Kojas ma olin kui mitte just v?ejuht, siis v?hemalt vanemohvitser. Siin ma olin, noh, ma arvan, et paljusid asju, aga kui k?ik need kokku panna, siis polnud need tegelikult eriti t?htsad. Aga kuidas me selle asja sisse sattusime? Sellel polnud tegemist mingite suurte ideedega. Ma m?tlen, et sa otsustad s?ja ?le vastavalt sellele, kellel on ?igus, ainult niikaua, kui sa pole tulemusest huvitatud; kui sa oled ?ks osav?tjatest v?i tulemus m?jutab tunduvalt sinu elu, siis pead v?lja m?tlema moraalseid printsiipe, mis su ?igete poole asetaksid – mitte midagi uut, k?ik teavad seda. Kuid see siin oli nii toores. Keegi polnud vaevunud sellele mingit head maski leidma. See v?itlus oli maa ja v?imu p?rast, kes saab suurema t?ki, ilma k?ige ?hemagi ilustava kattekihita. Need kattekihid v?ivad olla t?htsad, kui sa marsid ridade poole, kus ootavad sind vastikud teravad asjad. Baritt suri, sellest algas k?ik. Siis veenis Morrolan mind l?ksu seadma sellele, kes tema p?randust varastada sooviks. Kragar, mu aset?itja Organisatsioonis, paistis murelikuna, kui ma talle sellest r??kisin, kuid olen kindel, et isegi temal, kes tundis Draakoneid paremini, kui mina kunagi suudaksin, polnud aimugi, kuidas see l?ppeda v?iks. „Mis siis, kui keegi relva varastab, ja sa saad teada, kes,” ?tles ta, „ja see on keegi, kellega sa ei taha t?lli minna?” „See on muidugi hea k?simus. Kuid paistab ebat?en?olisena, et selle taga on Jhereg.” „Ei, Vlad, see oleks Draakon. Selles probleem ongi.” Kragar oli kunagi olnud Draakon, tema peaks teadma. Kuigi ta praegu oli Jhereg, pidi ta ikkagi teadma. Uurisin Kragarit. Ma tundsin teda paremini kui ?ksk?ik keda neist, keda ma ?ldse ei tundnud. Olime t??tanud koos ihukaitsjatena, kui ma esmakordselt Jheregi tulin, ja sellest peale koost??d j?tkanud. Ta oli ainus dragaeralane, keda ma ei vihanud, v?lja arvatud ehk Kiera. Aga kui j?rele m?elda, oli Kiera mulle j?tkuvalt m?istatuseks. Kragar oli vapper ja pelglik, sooja s?damega ja ?el, l?bus ja p?hendunud, s?bralik ja t?iesti halastamatu; tal oli ka kummaline v?ime v?i puue sulanduda ?mbruskonda nii t?ielikult, et v?isid otse tema poole vahtida, m?istmata, et ta oli seal. Ma ei suutnud meenutada oma ainsatki ideed, mida ta poleks k?lma veega maha jahutanud, ega ainsatki, milles ta poleks mind m??gapidemeni toetanud – vahel lausa otseses m?ttes. „Mis lahti on?” k?sis ta. „Ma m?tisklen.” „Kas sa ei v?iks seda omaette teha?” „Oh, kas keegi on siin?” „Sa oled naljavend, Vlad.” „Igal juhul,” ?tlesin, t?stes vestluse ?les sealt, kus see keset p?randat lebas, „selles peitub palju raha.” Kragar h??litses viisil, mida ma kirjeldada ei p??a. Tunnetasin, et Loiosh hoiab tagasi m?ningaid m?rkusi. Paistab, et ?mbritsen end kaaslastega, kes arvavad, et olen idioot, ja see t?en?oliselt ?tleb minu kohta midagi s?gavat ja t?hendusrikast. „Nii,” ?tlesin, „kelle me sellele t??le paneme?” „Ma ei tea. V?ib-olla peaksime ise sinna minema ja asjad ?le vaatama.” „Ma kartsingi, et sa niimoodi ?tled.” Ta heitis mulle h?mmeldunud pilgu, mis kiiresti kadus. On asju, milles dragaeralased ja inimesed kunagi teineteist ei m?ista, ja hinge h?vitavad relvad on ilmselt ?ks neist. Ma m?tlen, nad vihkavad neid sama palju v?i rohkemgi kui meie, kuid dragaeralastel pole tavaliselt sellist k?ikehaaravat hirmu, mida niisugused relvad inimestes tekitavad. Ma ei tea, miks see nii on. „Kuidas me sinna saame?” „??rin t?lla.” Baritt oli elanud nelinurkses, hallis kivimajas, Adrilankha ??relinnas, l??nepoolsetes m?gedes. Ta t?en?oliselt nimetas seda lossiks. Ma v?in nimetada oma tuunikat tooliks, kui tahan. Sellel oli kolm korrust, suur eesuks, paar teenrite sissek?iku, m?ned klaasaknad ja j?rsult langev katus. Ta valdused paistsid mulle liiga kaljustena ja muld liiga liivasena, et see v?ga hea oleks. Talupoegi oli t??l, kuid mitte v?ga palju. Paar valvurit olid peaukse ees, Draakoni Koja livreedes. Kui Kragar ja mina l?henesime, n?gin ?ht, kes kandis sama embleemi, mida Morrolani inimesed kasutasid; teisel oli m?rk, mida ma ?ra ei tundnud. Harjutasin vestlust, mida kavatsesin nendega pidada. Ma ei jaga seda teiega, sest tegelik vestlus tuli v?lja teistsugune. „Baronet Taltos?” k?sis Morrolani m?rgi kandja. Noogutasin. „Palun tulge sisse.” Aus?na, vestlus, milleks olin valmistunud, oleks olnud palju l?busam. Kuid sain kompensatsiooni. Valvur k?sis: „Pidage – kes tema on?”, esmakordselt Kragarit m?rgates. „Mu partner,” ?tlesin, itsitust maha surudes. „H?va,” lausus ta. Vaatasin teist valvurit, kes p??dis ilmetuna paista. M?tisklesin, kelle heaks ta t??tada v?iks. L?ksime Kragariga sisse. Vaevalt ?le l?ve j?udnud, tabas mind tunne, nagu siseneksin teistsugusesse maailma – ma m?tlen, j?i mulje, nagu oleksin kahe sammu vahepeal lahkunud Dragaerast ja sisenenud paika, mis oli v?hemalt sama v??ras nagu mu Ida esivanemate kodumaa. Esimeseks ?llatuseks oli see, et kiviuksest sisse tulles j?udsid fuajeesse, mis oli t?is pruuni klaasi – vaase, kandelaabreid, t?hje karahvine ja teisi klaasesemeid, mis asusid tumedast puust pjedestaalidel v?i riiulitel. Seinad olid v?rvitud mingit v?rvitooni, millel ?nnestus p?sida kusagil valge ja kollase vahepeal, kus ?kski v?rv ei tohiks ellu j??da, muutes k?ik erksaks ja l?busaks ja t?iesti teistsuguseks kui k?igil teistel Draakoniisandatel, kellest olin kunagi kuulnud v?i keda kohanud – ja kindlasti teistsuguseks kui Baritt, keda olin kohanud Surnute Radadel. Mu m?tisklust katkestas Kragari ?tlus: „Uh... boss? Kuhu me l?heme?” „Hea k?simus.” Enamik v?lureist t??tas kas keldris, kuhu oleks k?ige m?istlikum panna raskeid esemeid, mida v?is vaja minna, v?i tornis, kus oleks k?ige v?iksem risk kogu maja minema p?hkida, kui midagi valesti l?heb. Baritti puhul v?is selleks olla t?en?oliselt mingi juhuslik ruum juhuslikus paigas, kus tal mugavam oli. Loiosh niheles mu ?lal n?rviliselt. Lahkusime fuajeest ja j?udsime mingisugusesse elutuppa, kus oli veel rohkem pruuni klaasi ja karahvine kui teises ruumis, ainult et need olid t?is. Seinal minust vasakul oli suur ?limaal Barittist, kus ta paistis t?htsa ja v??rikana. Teisel pool tuba oli v?ike uks, mis v?is viia k??ki, ja paremale ning vasakule viisid koridorid; ?hest p??ses t?en?oliselt magamistubadesse j?udva trepini, teisest selle korruse teistesse tubadesse. V?tsime parempoolse ja leidsime laia, sirge, valgest poleeritud kivist trepi. L?ksime tagasi ja proovisime teist koridori, mis paistis rohkem lubavat. „Hei, boss.” „Jah, Loiosh?” „Mul on kuidagi naljakas tunne. See on nagu...” „Meid j?lgitakse, Vlad,” ?tles Kragar. „Pole ?llatav,” vastasin. „Mina m?rkasin esimesena.” „J?? vait.” „Ignoreerime seda, arvan,” ?tlesin Kragarile. „Oleks kummaline, kui siin valveloitse poleks. Kas peaksime seda ust proovima?” „Seda suurt rauaga tugevdatud ust, millele on raiutud ruun ja mida valvavad kaks Draakoniisandat, odad selle ees risti pandud? Miks see peaks olema just see ?ige uks?” „Sa oled naljakas, Kragar. J?? vait, Kragar.” „Kes sa oled ja mis p?hjusel sa siin viibid?” k?sis ?ks valvureist, naine, kes seisis nagu kuju, oda kindlalt ukse ette risti asetatud. „Sa tead m?lemat vastust,” ?tlesin. Ta naeratas kergelt, mis muutis ta mulle meeldivamaks. „Jah, kuid ma pean k?sima. Ja sina pead vastama. V?i pead lahkuma. V?i pean sind tapma.” „Baronet Taltos, Jheregi Kojast, isand Morrolani ?lesandel, ja hetkeks arvasin, et sa meeldid mulle.” „Olen lummatud,” ?tles ta. Ta n?ksatas oda k?rvale; ta kaaslane tegi sama ja tee oli vaba. Ta ?tles: „Teile teadmiseks, et terve maja ?mber on telepordiblokk ja eriti tugev on see selles toas.” „Kas see on viisakas viis mulle ?tlemiseks, et ma midagi ei varastaks?” „Ma ei kavatsenud viisakas olla,” vastas ta. ?tlesin: „L?hme.” „Sinu j?rel,” vastas Kragar. M?lemad valvurid v?patasid ja siis vaatasid teda, nagu poleks teda enne m?rganud, mida nad v?ib-olla polnudki. Siis nad tegid n?o, et olid teda kogu aeg n?inud, sest muidu oleks olnud ebav??rikas. Paistis, et midagi muud mul ?le ei j??, nii et t?mbasin riivi eest ja avasin ukse. On ?ks lugu, t?en?oliselt tundmatu p?ritoluga, kuid kes hoolib, Lishnist, tulerammi leiutajast. Paistab, et ta leiutas selle meeleheitest, kuna ta ei saanud mingil muul moel p??seda oma kuue kutriga kaheksa priki ja kahe s?jalaeva k?est, kes olid l?iganud ta ?ra ?hes v?ikesest r?nnakust alguse saanud s?jak?igus Elde saare vastu. Olles varustanud oma kutrid uue leiutisega, asus ta r?nnakule, uputas seitse k?mnest laevast ja kahjustas ?lej??nud kolme, siis, veel ?hes inspiratsioonihoos, viis oma meeskonnad kaldale, vallutas palee ja sundis peale tingimusteta allaandmise, mis l?petas s?ja jalapealt. Kui ta lossist v?lja k?ndis, allkirjastatud allaandmisakt peos, k?sis ?ks ta alluvatest jutu kohaselt, et kuidas ta end tundis. „H?sti,” ?tles ta. Ma t?esti kahtlen, kas see niimoodi juhtus, kuid see on hea lugu. R??gin seda sellep?rast, et kui keegi oleks k?sinud, kuidas ma end tundsin, kui mind ootas tuba, kus oli rohkem Morganti relvi, kui olin arvanud maailmas eksisteerivat, oleksin ma lihtsalt ?telnud: „Halvasti.” „Boss...” „Ma tean, Loiosh.” Igal pool olid relvade kuhjad. Nagu ootaks mind madusid t?is tuba. V?isin tunnetada kaht Draakoniisandat minu taga ja isegi teadmine, et ma n?itan hirmu nende ees, ei suutnud mind sundida edasi astuma. „See on ?sna kole, Vlad.” „?ra sa r??gi, Kragar.” „Huvitav, milleks ta neid kogus.” „Huvitav, miks seriolid neid ?ldse leiutasid.” „Sa ei tea, Vlad?” „Ei. Aga sina?” „Muidugi tean. Noh, v?hemalt mida r??gitakse.” „Ja mida siis r??gitakse?” „Kaua enne Impeeriumi tekkimist leiutas need seriolide sepp, et teha s?da nii kohutavaks, et keegi enam ei v?itleks.” Norsatasin. „Sa teed nalja. Kas usud, et nad v?isid olla nii rumalad?” „Kuid see t??tas.” „T?esti?” „Seriolide hulgas.” „Hmh.” „Kas l?heme sisse?” „Ma ei usu, et suudan.” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/steven-brust/draakon-vlad-taltose-seiklused/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.