Kivike taevas. Sari "S?ndmuste horisont"

Kivike taevas. Sari "S?ndmuste horisont" Isaac Asimov S?ndmuste horisont See on noore Isaac Asimovi esimene romaan, mis pani aluse Galaktikaimpeeriumi romaanidele ja Asumi sarjale.?hel hetkel on Joseph Schwartz ?nnelik pensionilel?inud r?tsep Chicagos, 1949. aastal. J?rgmisel on ta abitu v??ras Maal esimese Galaktikaimpeeriumi k?rgajal. Maa, nagu ta varsti teada saab, on stagnatsioonis, vaid kivike taevas, mida p?lgavad k?ik 200 miljoni Impeeriumi planeedi asukad, sest Maa inimesed julgevad v?ita, et see on inimkonna p?riskodu. Ja Maa on vaene, suurte radioaktiivsete piirkondadega – nii vaene, et k?ik Maa elanikud peavad kuuek?mneselt surema.Joseph Schwartz on kuusk?mmend kaks. Isaac Asimov Pebble in the Sky Copyright © 1950 by Isaac Asimov T?lkinud Jaana Talja, © 2019 Toimetanud Eva Luts Kaanepilt Meelis Kro?etskin, © 2019 Kirjastus Fantaasia & kirjastus T?heveski ISBN 978-9949-661-23-7 ISBN 978-9949-661-24-4 (epub) Minu isale, kes mulle esmakordselt tutvustas ulmekirjandust Isaac Asimov, enam-v?hem 100 Meil, inimestel, on veider komme pidada eriliseks mingeid ajahetki, mille m??ramine allub loogikale vaid suurte m??ndustega, kui k?igepealt aktsepteerida meie ajaarvamise absurdi piire ?letav suvalisus. Isaac Asimovi nime all tuntud mehe elus on ?ige mitu seika, mis sobiksid h?sti m?ne tema science fiction loo aluseks – et kas n?iteks ei m?ngi keegi Minimaalse Vajaliku Muutusega, et too geniaalne kirjanik ikka saaks inimkonnale oma lood kirjutada? (Kes ei tea, siis Minimaalne Vajalik Muutus oli kontseptsioon Isaac Asimovi raamatus „Igaviku l?pp” [„The End of Eternity”, 1955, ek 1973], kus ajar?ndurid muutsid suures ulatuses ajalugu, tehes kusagil kriitilises punktis vaid imev?ikseid muudatusi, nagu t?stes ?he purgi ?helt riiulilt j?rgmisele, k?rgemale...) Isaac Asimovi s?nnikuup?ev on tegelikult teadmata, ta s?ndis arvatavasti millalgi 1919. aasta 4. oktoobri ja 1920. aasta 2. jaanuari vahel – Venemaal, Smolenski oblastis, Petrovit?is, aasta p?rast oktoobrirevolutsiooni, nii et imestada ei ole siin midagi. Oma s?nnip?evaks valis ta 2. jaanuari sisuliselt ise, sest varasemaks koolipanekuks v?itis ta ema ta s?nnikuup?evaks 7. septembri 1919 ja Isaac lasi ise selle kolmandas klassis ?ra parandada. Millest see algne segadus s?nnikuup?evadega t?pselt tekkis, ei ole teada (liigub versioone lihtsast b?rokraatlikust segadusest kuni selleni, et ta vanemad pidasid paremaks pisut oodata, kas ta ikka ellu j??b; eks p?dur oli ta kogu elu, ei ?ppinud kunagi ei ujuma ega jalgrattaga s?itma, ja ta v?is juba paariminutisest p?ikese k?es olemisest p?letuse saada). 1921. aastal tabas Petrovit?i lapsi kahepoolse kopsup?letiku puhang, 16 neist suri, haigestunutest j?i ainult Isaac ellu. Too asula ise, muide, on ka parajalt absurdse ajalooga, kuuludes ?lem??dunud sajandil Valgevene alla sellep?rast, et j?rjekordselt idioodist tsaaril tuli p?he karmilt kontrollida, kas juudid ikka elavad ainult neile lubatud kohtades, ja kohalik natuke m?istlikum valitseja nihutas piiritulpasid, et inimesi ei aetaks nende kodudest v?lja (et nad n?iliselt asuksid Valgevenes, kus juutidel oli lubatud elada...) Pere h?lgas tsivilisatsioonist lahkunud Venemaa, kui Isaac oli kolmene. USA-sse oli neil paljudega v?rreldes kergem tulla, sest nende eest oli n?us vastutama seal elav Isaaci ema poolvend. Isaac Asimov maabus Liverpoolis 3. veebruaril 1923. aastal. Isaac ei ole kunagi osanud vene keelt, sest pere r??kis jidi?it ja inglise keelt; viimase v?ite puhul tuleb arvesse v?tta, et inglise keelt r??kisid nad ilmselt harjutamise m?ttes, sest ta isa, Judah Asimov, kodumaal haritud ja hinnatud kaupmees, leidis end USA-s praktiliselt kirjaoskamatuna, suutes end vaevu arusaadavaks teha. K?rvalep?ige – mind, kah ju Endist N?ukogude Inimest on alati huvitanud Isaac Asimovi p?ritoluga seotu. Lihtsalt et anda noorematele lugejatele ?ige vaatenurk – lugedes ?he esimese eesti keeles v?lja antud Isaac Asimovi raamatu eess?nast mainitud fakte, et kirjanik s?ndis N?ukogude Liidus ja pere emigreerus 1923. a USA-sse, k?is peast l?bi, et ooo, siis oli veel v?imalik siit vanglast v?lja saada... Petrovit?isse, Isaac Asimovi s?nnipaika on n??d isegi kivi pandud. Aga kuidas see elu seal tegelikult k?is? ?helt poolt on raske edasi anda seda kibedat irooniat, mis valdab, leides tobedate ameeriklaste tekstidest, et Isaaci isa „v?sis bol?evikest ametnikega vaidlemast” – bol?evikud lahendasid vaidlusi ekspluataatorlike klasside esindajatega kuuli abil. Teiselt poolt aga oli veel isegi sellistes sotsrealismi tippudes nagu „Kuidas karastus teras” (Nikolai Ostrovski) mainitud pursuisid – ju nad ei olnud veel 1920-ndate alguses k?ik maha lastud... Igatahes oli Isaaci vanematel haritud, taiplike ja ettev?tlike inimestena asi selge ja nii nad Lollidemaa h?lgasidki. M?ned aastad r?nka t??r?gamist ja pere ostis osaluse kommipoes Brooklynis, mida nad pidasid kokku ?le 40 aasta. Sellised poekesed m??vad lisaks maiustustele ka ajalehti ja ajakirju, nii et Isaacil oli piisavalt lugemist sellest ajast, kui ta viiesena selle ise ?ra ?ppis. Umbes 11-selt loeb ta end ise science fiction’i f?nniks; muide, ta isa ei vaadanud alul sellele hea pilguga, et ta pulpajakirju loeb, kuid ta veenis isa, et need on harivad, sest pealkirjas on s?na „science” (teadus). Kirjutama hakkas ta umbes samal ajal ja avaldas ?ht-teist kooliajakirjas, ent m?nes m?ttes v?ib v?ita, et temast sai see, kellena me teda tunneme, t?nu sellele, et ta surus end 17. mail 1938 Astounding Science Fiction’i toimetaja John. W. Campbelli jutule. Too „n?gi temas midagi” ja kuigi ta Isaaci esimesed jutud tagasi saatis, tegi ta seda „k?ige leebemal viisil”, julgustades edasi kirjutama. Edasine, nagu ?eldud, on ajalugu – rohkem kui 500 raamatut ja umbes 90 000 muud kirjutist... aga seda v?ib juba iga huviline ents?klopeediast vaadata ja ka eestikeelsete raamatute ees- ja j?rels?nades on seda juba piisavalt tehtud. „Kivikesest taevas”, roboti- ja asumilugudest ja Asimovi tulevikuajaloost ?ldisemalt Nagu olen ka varem kirjutanud, toetan selle koolkonna m?tteid, kelle arvates Isaac Asimovi roboti- ja Asumi-raamatute ?hte maailmas?steemi (kronoloogiasse) toppimist v?ib vaadelda kui teatud mitte just k?ige loogilisemat f?nlemist v?i tagantj?rele kiimlemist autori teoste ?mber (vabandus nii ebakorrektse kujundi p?rast); autor end sellega ei vaevanud. Isaac Asimov kirjeldas kauge tuleviku Galaktikaimpeeriumit ikkagi oma ajastu m?tta otsast ja arendas robotitega seonduvat eraldi ja hoopis teise nurga alt. Tahtmata teostele midagi ette heita, ei saa me neist ?htki vaadelda ilma ajastu kontekstita – ikka v?ga veider on lugeda „Teraskoobastest” („The Caves of Steel”, 1954), et k?rvuti robotite ja kosmoselendudega on lennukites tekstidispleid, ja et „kunagi tulevikus ehk hakatakse seal ka filme n?itama”. Samamoodi on natuke varem kirjutatud algsetes Asumi-raamatutes k?rvuti aatomitehnoloogia ja s?ekaevandamine („J?lle on nad tagasi nafta ja kivis?e juures”, j?reldas Hardin Asumi k?rval asetseva kohaliku kuningriigi kohta – ja kas nad lendasid need valgusaastad Asumile aurumasina abil v?i?!?) „Kivike taevas” („Pebble in the Sky”, 1950) on Galaktikaimpeeriumi eellugu sarnaselt romaanidega „Kosmosehoovused” („The Currents of Space”, 1952, ek 2017) ja „T?hed kui tolmuk?bemed” („The Stars, Like Dust”, 1951). Kusagil Galaktika keskme l?hedal „kus taevas t?htedest kirab” on Trantor, mis valitseb 200 miljonit maailma (hilisemates Galaktikaimpeeriumi-lugudes on see miljonile kahanenud...) ja siinset piirkonda tuntakse Siiriuse sektorina ja k?ik ?mbritsevad maailmad vihkavad j??rap?ist ja ?lbet Maad, mis peab end inimkonna algkoduks. Muide, just selle raamatuga seostatakse ?leminekut meie ajaarvamiselt Galaktikaimpeeriumi omale, „klassikalistes” kronoloogiates esineb see tavaliselt kujul „827 GE, 12411 AD” – mis on muidugi t?ielik nonsenss, sest tekstis mainitakse, et Maa-l?hedased planeedid olla asustatud juba v?hemalt 50 000 aastat. Mis puutub sellesse, et inimkond on pika aja peale (olgu see siis k?mme v?i viisk?mmend tuhat aastat) oma s?nnikodu unustanud, siis... noh, natuke usutamatu see tundub, ent samas tasub m?elda, kui kardinaalselt muutub suhtumine ?hte v?i teise ajaloos?ndmusse juba ?he p?lvkonna jooksul, kuidas toimunut vastavalt moele v?i poliitilisele tellimusele muudkui v?ltsitakse ja v?gistatakse... Nii et kui j?tta k?rvale filosoofiline aspekt, kuidas ?ldse oleks v?imalik asustada terve meie Galaktika ?sna ?hesuguste, millegip?rast kohutavalt 1950-ndate ameeriklastega sarnanevate kitsarinnaliste, harimatute ja arenemisv?imetute kahejalgsetega, pole erilist vahet, millisest kronoloogiast l?htuda – lugemist ja Asimovi m?tete nautimist see ei sega... „T?hed kui tolmuk?bemed” on t?lkimisel ja ehk anname S?ndmuste horisondi sarjas enam-v?hem Asimovi sajanda s?nniaastap?eva puhul veel midagi v?lja – parim viis, kuidas saame ?hele XX sajandi suurimale kirjanikule austust avaldada. Ats Miller 1. Sammu pealt Kaks minutit enne seda, kui ta l?plikult kadus selliselt Maalt, mida ta tundis, sammus Joseph Schwartz Chicago ??relinna kaunitel t?navatel ja tsiteeris endamisi Browningut. M?nes m?ttes oli see kentsakas, sest suvaline m??duja poleks Schwartzi k?ll Browningu tundjaks pidanud. Ta n?gi v?lja t?pselt see, kes ta oli – pensionil r?tsep, kel puudus igasugune formaalne haridus, nagu t?nap?eva haritlased ?tlevad. Ometi oli ta teadmishimuline loomus teda ?sna palju lugema sundinud. Puhtalt valimatust aplusest oli ta kogunud kild killu haaval pealiskaudseid teadmisi peaaegu k?igest ja t?nu suurep?rasele m?lule suutnud neid ka korrastada. N?iteks oli ta nooremana lugenud kaks korda Robert Browningu luuletust „Rabi Ben Ezra” ja loomulikult oskas ta seda n??d peast. Enamik selle sisust j?i talle arusaamatuks, ent need esimesed kolm rida olid saanud viimastel aastatel talle nii omaseks nagu s?damel??gid. Sel h?sti p?ikeselisel ja kirkal 1949. aasta varasuvisel p?eval deklameeris ta neid oma vaikset kindlust meenutava m?lu s?gavustes. „Koos minuga sa vanane! On parim aeg veel ees, on viimne vaatus esimesest t?htsam...” Schwartz m?istis seda t?ielikult. Olles noorp?lves Euroopas heidelnud ja varases meheeas ?hendriikides r?ganud, oli mugava vanadusp?lve t??nus meeldiv. Majaomanikuna ja isiklike s??stude najal v?is ta pensionile j??da ning oligi seda teinud. Hea tervise juures naine, kaks h?sti mehele pandud t?tart ja viimastel aastatel s?dant r??mustav t?trepoeg – mille ?le tal kaevata oli? Muidugi oli ju aatompomm ja see m?nev?rra nilbe jutt Kolmandast maailmas?jast, aga Schwartz uskus inimloomuse headusesse. Tema ei uskunud, et tuleb uus s?da. Tema uskus, et maailm ei n?e enam kunagi vihas l?hatud aatompommi p?ikesetaolist p?rgut. Nii ta siis naeratas kannatlikult lastele, kellest ta m??dus, ja soovis neile endamisi kiiret ja mitte liiga keerulist teekonda l?bi nooruse, et nad j?uaksid oma parima, rahuliku ajani, mis neid veel ees ootab. Schwartz t?stis jala, et astuda ?le unarusse j?etud h?ljatud kaltsunuku, kellest keegi veel puudust ei tundnud ja kes talle keset k?nniteed vastu naeratas. Ta ei olnud jalga veel p?ris maha pannud... Chicago teises otsas asus Tuumauuringute Instituut, kus t??tavatel inimestel v?isid olla inimloomuse p?hiv??rtuse kohta oma teooriad, kuid kes neid m?nev?rra h?benesid, kuna m??teriista selle v??rtuse tarvis ei olnud veel leiutatud. Kui nad selle peale pikemalt m?tlesid, soovisid nad sageli, et mingi taevane m?rguanne takistaks inimloomusel ja inimeste leidlikkusel muutmast igat s??tut ja huvitavat avastust surmatoovaks relvaks. Ja ometi, kui h?da k?es, riskis seesama teadlane, kel ei olnud niipalju s?dametunnistust, et talitseda tuumauuringutega seotud uudishimu, mille t?ttu v?ib ?hel p?eval hukkuda pool maakerast, oma eluga t?htsusetu kaasinimese p??stmiseks. Sinine kuma keemiku selja taga oli see, mis doktor Smithi t?helepanu ?ratas. Ta m?rkas seda poolavatud uksest m??dudes. R??msameelne noor keemik loksutas vilistades lahusega t?idetud katseklaasi. V?hehaaval lahustuv valge pulber kukerpallitas laisalt l?bi vedeliku. Sel hetkel doktor Smith tegelikult midagi muud ei n?inudki, kuid siis sundis teda peatuma pannud instinkt tegudele. Ta tormas ruumi, haaras tollipulga ja t?mbas laual olevad asjad p?randale. Kostis sulametalli surmakuulutav sisin. Doktor Smith tundis, kuidas higipiisk nina otsa veeres. Noormees vahtis t?hjal pilgul betoonp?randat, kus h?bedase metalli peenikesed pritsmed juba tardudes ikka veel kuumust kiirgasid. „Mis juhtus?” k?sis ta vaevukuuldavalt. Doktor Smith kehitas ?lgu. Ta oli ise ka liimist lahti. „Ma ei tea. Sina peaksid paremini teadma. Mida sa siin teinud oled?” „Midagi ei ole teinud,” halises keemik. „See oli lihtsalt tooruraani proov. Ma tegelen vase elektrol??tilise m??ramisega... ma ei saa aru, mis juhtus.” „Juhtus, mis juhtus, noormees, aga mina v?in ?elda, mida ma n?gin. See plaatinast tiigel helendas. Tegemist oli tugeva radiatsiooniga. Sa ?tled, et sul oli siin uraan?” „Jah, aga tooruraan ja see ei ole ohtlik. ??rmine puhtus on ju l?hustumise ?ks olulisemaid eeldusi, kas pole?” Ta t?mbas keelega kiiresti ?le huulte. „Kas te usute, et siin oli tegemist l?hustumisega? See ei ole plutoonium ja seda ei pommitatud.” „Ja selle kriitilist massi ei ?letatud,” s?nas doktor Smith m?tlikult. „V?i v?hemalt ei ?letatud seda, mida meie kriitiliseks massiks peame.” Ta vahtis voolukivist lauda, kappide kobrutavat ja mullitavat v?rvikihti ning betoonp?randal jooksvaid h?bedasi triipe. „Uraan sulab umbes 1800 kraadi juures ja me ei tunne tuuman?htusi nii h?sti, et v?iksime sellesse kergelt suhtuda. L?ppude l?puks on see ruum siin hajukiirgusest k?llastunud. Ja n??d, noormees, kui metall maha jahtub, tuleb see lahti kraapida, kokku koguda ja p?hjalikult anal??sida.” Doktor Smith vaatas m?tlikult ringi, astus siis vastasseina juurde ja katsus rahutult ?hte kohta oma ?la k?rgusel. „Mis see on?” k?sis ta keemikult. „Kas see on alati siin olnud?” „Mis asi, s??r?” Noormees astus n?rviliselt ligi ja vaatas kohta, mida vanem mees n?itas. Seal oli imetilluke auk, selline, mille j?tab peenike nael, mis on seina l??dud ja siis uuesti v?lja t?mmatud. Ent see nael oleks pidanud olema l??dud l?bi krohvi ja tellise, l?bi kogu seina, sest august paistis p?evavalgus. Keemik raputas pead. „Ma ei ole seda enne n?inud, aga ma pole ka otsinud, s??r.” Doktor Smith ei ?elnud midagi. Ta tuli aeglaselt seina juurest ?ra, m??dudes termostaadist, ?hukesest plekist r??ptahukast, kus loksus vesi, ja kus soojenditeks olevad elektripirnid elavh?beda relee pl?ksumise r?tmis h?irivalt vilkusid. „Nonii, aga kas see oli enne siin?” Doktor Smith kratsis k??nega ?rnalt ?hte kohta termostaadi laiemas otsas. Seal oli l?bi metalli puuritud pisike ringikujuline auk. Vesi p?ris selleni ei ulatunud. Keemiku silmad l?ksid suureks. „Ei, seda pole seal k?ll varem olnud. V?in pea anda.” „Hmmm. Kas teisel pool on samasugune?” „Pagan v?tku! See t?hendab, jah, on k?ll, s??r!” „Heakene k?ll, tule n??d siia ja vaata l?bi aukude... Pane, palun, see termostaat kinni. Seisa siia.” Doktor Smith pani s?rme seinas olevale augule. „Mida sa n?ed?” h??dis ta. „Ma n?en teie s?rme. Kas seal ongi auk?” Doktor Smith ei vastanud, vaid ?tles rahulikult, kuigi ta ise seda ?ldsegi polnud: „Vaata n??d teiselt poolt... Mida sa n??d n?ed?” „N??d ei n?e ma midagi.” „Aga see on koht, kus seisis tiigel uraaniga. Sa vaatad t?pselt seda kohta, on ju?” „Vist k?ll, s??r,” tuli vastumeelne vastus. Doktor Smith heitis kiire pilgu ikka veel avali uksel olevale nimesildile ja s?nas j?iselt: „H?rra Jennings, see on ?lisalajane. Te ei tohi sellest mitte kunagi mitte kellelegi r??kida? Kas on selge?” „T?iesti selge, s??r!” „L?hme n??d siit minema. Saadame kiirgusmeeskonna ruumi kontrollima ja meie teiega veedame aega isolaatoris.” „Te tahate ?elda, et meil v?ib olla kiiritusp?letus?” Keemik l?ks n?ost valgeks. „Eks me n?e.” Ent mitte kummalgi ei leitud kiiritusp?letusest mingeid m?rke. Vereanal??sid olid korras ja ka juuksejuurte uuring ei n?idanud midagi. Iiveldust, mida nad tundsid, peeti l?puks ps?hhosomaatiliseks ja muid s?mptomeid ei ilmnenud. Kogu instituudis ei leidunud kedagi, ei siis ega tulevikus, kes oleks osanud seletada, miks peaks tiigel tooruraaniga, mille mass on alla kriitilise ja mida neutronitega ei pommitata, ?ht?kki sulama ja niimoodi surmavalt ja silmatorkavalt kiirgama hakkama. Ainus j?reldus oli, et tuumaf??sikal on ikka veel varuks kummalisi ja ohtlikke saladusi. Ja ometi ei suutnud doktor Smith avaldada raportis, mille ta l?puks kirjutas, kogu t?de. Ta ei maininud laboris olevaid auke ega asjaolu, et see auk, mis oli tiigli asukohale k?ige l?hemal, oli vaevum?rgatav, et see, mis oli termostaadi teises k?ljes, oli grammike suurem, ning et seinas olevast august, mis asus ohtlikust kohast kolm korda kaugemal, oleks v?inud naela l?bi pista. Sirgjooneliselt laienev kiir v?ib ulatuda mitme miilini, enne kui see ei saa Maa kumeruse t?ttu enam kahju teha, ja selleks ajaks on selle l?bim??t k?mme jalga. P?rast seda ulatub kiir laienedes ja n?rgenedes kosmosesse, muutudes ?heks imelikuks l?imeks selle tekstuuris. Doktor Smith ei r??kinud sellest ettekujutusest mitte kellelegi. Ta ei r??kinud ka seda, et laskis j?rgmisel hommikul alles haiglas viibides tuua hommikused lehed ja vaatas veerud ?he kindla eesm?rgiga l?bi. Aga hiigelsuures metropolis kadus iga p?ev palju inimesi. Ja keegi polnud l?inud kisades politseisse ega r??kinud ?hmast juttu sellest, kuidas otse tema silme all kadus ?ks inimene – v?i ?kki pool inimest? V?hemalt ei olnud lehes sellest midagi. L?puks sundis doktor Smith end asja unustama. Joseph Schwartzi jaoks oli see juhtunud sammu pealt. Ta oli t?stnud kaltsunukust ?leastumiseks parema jala ja tundnud hetkeks peap??ritust, nagu oleks tuulispask ta ?heks t?hiseks hetkeks ?hku t?stnud ja pahupidi p??ranud. Kui ta jala j?lle maha pani, tungis kogu ?hk tema kopsudest ?he hooga v?lja ja ta tundis, kuidas ta aeglaselt k?kra t?mbub ja murule vajub. Ta ootas silmi avamata t?kk aega, kuid tegi need l?puks lahti. Asi oligi nii! Ta istus murul, kuigi oli varem k?ndinud asfaldil. Majad olid kadunud. Rivikaupa ?ksteise k?rval k?kitavad valged majad, iga?he ees muruplatsid, k?ik olid kadunud. Ja see ei olnud muru, mille peal ta istus, vaid lihtsalt rohi, hooldamata ja metsikult vohav rohi, ning ?mberringi olid puud, palju puid, ja silmapiiril paistis neid veel. Siis saabus t?eline ?okk, sest puude lehed olid rusked ja ta tajus k?e all surnud lehtede kuiva rabedust. Ta oli k?ll linnainimene, kuid tundis s?gise ?ra, kui see k?es oli. S?gis! Ometi oli ju siis, kui ta parema jala ?les t?stis, v?rske ja s?tendavroheline juunikuu p?ev. Sellele m?eldes vaatas Schwartz automaatselt oma jalgu ja sirutas terava karjatusega k?e nende poole... V?ike kaltsunukk, millest ta ?le oli astunud, v?ike hingus tegelikkust... Aga ei! Ta keeras nuku v?risevate k?tega ringi, kuid see polnud enam terve. See polnud ka muljutud. See oli pooleks l?igatud. Kui kummaline! See oli pikuti v?ga korralikult poolitatud, nii et l?ngajuppidest sisu ei olnud ?ldse v?lja tulnud. L?imed olid lihtsalt l?bi l?igatud. Schwartzi t?helepanu k?itis miski, mis tema vasakul kingal s?deles. Nukku ikka veel k?vasti k?es hoides t?stis ta vasaku jala paremale p?lvele. Kingatalla ots, see, mis ulatub kingapealse alt v?lja, oli ?ra l?igatud. See oli niimoodi ?ra l?igatud, nagu seda poleks suutnud mitte ?kski maine nuga mitte ?hegi maise kingsepa k?es. V?rske l?ikepind oli nii sile, et l?ikis peaaegu nagu vedelik. Schwartzi peataolek oli j?udnud piki selgroogu ajju, kus see n??d ta ?udusest tarduma pani. Viimaks hakkas ta valjusti r??kima, sest t?iesti segi maailmas on ka enda h??lel rahustav m?ju. H??l, mida ta kuulis, oli madal ja pinges ja hingeldav. „Esiteks, ma ei ole hull,” s?nas ta. „Ma tunnen end t?pselt nii, nagu ma olen end alati tundnud... Aga kui ma hull olen, siis ma ei saa muidugi sellest ise aru, v?i ?kki saan? Ei...” Ta tundis, kuidas h?steeria temas pead t?stab, ja surus selle alla. „Peab olema mingi muu seletus.” Ta m?tles j?rele. „?kki on see uni? Kuidas ma aru saan, kas see on uni v?i mitte?” Ta n?pistas end ja tundis seda, kuid raputas siis pead. „Ma v?in ju seda ka unes n?ha, et tunnen n?pistust. See ei t?esta midagi.” Ta vaatas meeleheites ringi. Kas unen?od on nii selged, nii ?ksikasjalikud, nii pikad? Ta oli kunagi lugenud, et enamik unen?gusid ei kesta ?le viie sekundi, et need tekivad siis, kui magajat kasv?i v?heke segatakse, ja et unen?gude kestus on illusioon. N?rune lohutus! Ta t?mbas s?rgik?ise ?les ja vaatas kella. Sekundiseier muudkui tiirles ja tiirles ja tiirles. Kui see oli uni, venis viis sekundit ikka v?ga pikaks. Schwartz t?stis pilgu kellalt ja p?hkis k?lma higiga kaetud otsaesist. „?kki on mul m?lukaotus?” Ta ei vaevunud endale vastama, vaid peitis pea k?te vahele. Mis siis, kui tema m?istus, mis oli nii pikalt ja nii truult k?inud sissetallatud ja ?litatud rada, oli kaldunud sellelt k?rvale just siis, kui ta oli t?stnud jala... Mis siis, kui ta pani jala maha siin kummalises paigas kolm kuud hiljem, s?gisel, v?i aasta ja kolm kuud hiljem v?i k?mme aastat ja kolm kuud hiljem, siis, kui ta m?lu tagasi tuli... Sellisel juhul n?iks see ?heainsa sammuna, ja k?ik see... Aga kus ta oli vahepeal olnud ja mida teinud? „Ei!” See s?na tuli valju karjatusena. See ei saanud t?si olla! Schwartz vaatas oma s?rki. See oli s?rk, mille ta oli selga pannud selsamal hommikul – v?i mis oleks pidanud olema seesama hommik – ja see oli veel t?itsa puhas. Ta m?tles veidi, pani k?e pintsaku taskusse ja v?ttis v?lja ?una. Ta hammustas sellest raevukalt ?he suut?ie. ?un oli v?rske ja sellest ?hkus k?lmkapi jahedust, kus see oli olnud paar tundi tagasi – v?i mis pidi olema paar tundi. Aga v?ike kaltsunukk, mis sellega juhtunud oli? Schwartz tundis, kuidas ta hakkab enesevalitsust kaotama. See pidi olema uni. V?i oli ta t?epoolest hull. Talle torkas p?he, et aeg oli edasi l?inud. Oli hiline p?rastl?una, sest varjud olid muutunud pikaks. Ootamatult ja halvavalt koitis talle selle paiga vaikne mahaj?etus. Schwartz ajas end jalule. Oli selge, et ta peab leidma inimesi, mistahes inimesi. Selleks pidi ta leidma maja ja parim viis maja leida, oli leida tee. Ta keeras automaatselt suunda, kus puid tundus olevat h?redamalt, ning hakkas k?ndima. Kui ta sirge ja isikup?ratu asfaldilindini j?udis, hiilis ?htune jahedus talle juba p?ue ja puuladvad hakkasid muutuma tumedaks ja ?hvardavaks. Schwartz tormas t?nulikkusest nuuksudes tee poole ja tundis k?vale pinnale j?udes kergendust. Ent maantee oli m?lemas suunas t?iesti t?hi ja hetkeks tundis ta taas hirmu j?ist haaret. Ta oli lootnud, et teel on autosid. Oleks olnud nii lihtne neid peatada ja k?sida... oma innukuses k?sis ta seda valjusti: „L?hete ehk Chicago poole?” Aga mis siis, kui ta pole ?ldse Chicago l?hedalgi? H?sti, k?lbab ka mis tahes muu suur linn, ?ldse mis tahes koht, kust ta saab helistada. Tal oli vaid neli dollarit ja kaksk?mmend seitse senti, aga oli ju ka politsei... Schwartz k?ndis keset teed ja j?lgis m?lemat suunda. Loojuv p?ike ega esimeste t?htede ilmumine ei avaldanud talle mingit muljet. ?htegi autot polnud ikka veel n?ha. ?ldse midagi polnud n?ha ja n??d hakkas juba p?riselt pimedaks minema. Schwartz arvas, et ta pea hakkab j?lle ringi k?ima, sest vasakut k?tt j??v silmapiir siras. Puude vahelt oli n?ha k?lma sinist helki. See ei olnud h?plev punane kuma, milline pidi tema kujutlust m??da olema metsatulekahju, vaid n?rk ja roomav helendus. Asfalt tema jalge all n?is samuti veidi s?delevat. Ta kummardus seda katsuma, kuid k?e all tundus see t?iesti tavaline. Ainult silmanurgast pani ta t?hele kerget s?tendust. ?kitselt leidis Schwartz, et jookseb meeletuna m??da teed, kingad eba?htlases r?tmis tuhmilt t?mpsumas. Ta taipas, et kaltsunukk on ikka veel tal k?es ja viskas selle hooga ?le ?la. Irvitav, pilkav eluj??nuk... Kuid siis j?i ta paanikas seisma. Olgu too kaltsunukk mis tahes, see oli t?end tema tervest m?istusest ja ta vajas seda! Nii ta siis kobas p?lvili maas roomates pimedas ringi, kuni leidis nuku, mis paistis n?rga kuma taustal tumeda laiguna. Nuku t?itematerjal punnitas v?lja ja ta surus selle sisse tagasi. Ta j?tkas k?ndides teed, olles jooksmiseks liiga h?dine, v?i v?hemalt nii ta endale ?tles. Schwartz oli juba p?ris n?ljane ja t?eliselt hirmul, kui ta paremat k?tt tulukest m?rkas. Muidugi oli see maja! Keegi ei vastanud tema meeletule h??dele, aga see oli maja, reaalsuse s?de, mis talle l?bi viimaste tundide kohutava ja nimetu ?uduse silma pilgutas. Schwartz keeras teelt k?rvale ja l?ks otse ?le maastiku, l?bi kraavide, ?mber puude, l?bi alusmetsa ja ?le oja. Kummaline, et isegi oja kumas veidi fosforselt! Ent seda m?rkas ainult pisike osake tema meeltest. Ja siis ta oli p?ral ja sirutas k?ed valge ja k?va ehitise puudutamiseks v?lja. See ei olnud tellisest, kivist ega puidust, aga ta ei p??ranud sellele mingit t?helepanu. Maja n?gi v?lja, nagu oleks see pruunikashallist k?vast portselanist, aga Schwartzile ei l?inud see korda. Ta otsis ?ksnes ust ja kui ta selleni j?udis ja uksekella ei n?inud, l?i ta jalaga ukse pihta ja kisas kui kurjast vaimust vaevatud. Ta kuulis sees liikumist ja inimh??le, mis ei olnud tema enda oma, ?nnistatud ja armsat k?la. Ta h??dis uuesti. „Hei, teie seal sees!” Kostis ?litatud ukse avanemise vaikne heli ja uks l?kski lahti. N?htavale ilmus naine, silmis kerge ?revus. Ta oli p?evitunud ja kiitsakas ja tema taga paistis karmin?olise t??riietes mehe kuivetu kogu... Ei, need ei olnud t??riided. Tegelikult ei sarnanenud need millelegi, mida Schwartz varem n?inud oli, aga mingil seletamatul moel n?gid need v?lja nagu riided, milles mehed t??d tegid. Ent Schwartz ei hakanud anal??sima. Tema jaoks olid need inimesed ja nende riided kaunid, nagu paistavad ?ksikule mehele ilusad tema s?brad. Naine hakkas r??kima ja tema h??l oli selge ja otsustav ning Schwartz haaras uksest, et mitte pikali kukkuda. Tema huuled liikusid kasutult ja k?ik k?lmniisked hirmud, mida ta oli tundnud, tulid laviinina tagasi, l?mmatades hingamise ja pitsitades s?dant. Naine r??kis keeles, mida Schwartz polnud kunagi varem kuulnud. 2. V??rast lahtisaamine Loa Maren ja tema pikatoimeline abikaasa Arbin m?ngisid sama p?eva ?htujaheduses kaarte, kui mootoriga ratastoolis istuv vanem mees nurgas ?rritunult ajalehte krabistas ja k?ratas: „Arbin!” Arbin Maren ei vastanud kohe. Ta s?rmitses hoolikalt siledaid nelinurki ja kaalus j?rgmist k?iku. Alles siis, kui ta oli aegamisi otsusele j?udnud, vastas ta hajameelselt: „Mis sa tahad, Grew?” Halliseguste juustega Grew vaatas ?le ajalehe raevukalt oma v?imeest ja k?rtsutas uuesti lehte. Ta sai sedasorti l?rmist oma tunnetele suurt leevendust. Kui mees on energiast pungil, kuid avastab end ratastooli aheldatuna, jalgade asemel kaks surnud keppi, peab ju, kosmose nimel, olema midagi, mida ta saab enda v?ljendamiseks teha. Grew kasutas selleks ajalehte. Ta krabistas ja ?estikuleeris sellega ja l?i ajalehega asjade pihta, kui vaja. Grew teadis, et igal pool mujal, v?lja arvatud Maal, edastasid uudiseid masinad. Nende vaatamiseks kasutati tavalisi raamatulugereid. Ent Grew irvitas selle peale vaikselt. Mahak?inud ja mandunud komme! „Kas sa lugesid arheoloogilisest ekspeditsioonist, mida nad Maale saadavad?” k?sis Grew. „Ei lugenud,” vastas Arbin h?irimatult. Grew teadis seda, sest keegi peale tema ei olnud ajalehte veel lugenud ja videost oli perekond eelmisel aastal loobunud. Ent tema m?rkus oli nagunii ?eldud lihtsalt vestluse gambiidina. „Igatahes on ?ks selline tulemas,” m?rkis ta. „Ja impeeriumi toetusrahadega pealegi, mis te selle peale kostate?” Ta hakkas kummaliselt konarliku h??lega ajalehte tsiteerima, nagu seda teeb automaatselt enamik inimesi, kui nad valjusti ette loevad. „„Impeeriumi arheoloogiainstituudi vanemteadur Bel Arvardan r??kis Galactic Pressile antud usutluses lootusrikkalt Siiriuse sektori ??realal asuval planeedil Maa (vt kaart) kavandatavate arheoloogiliste uuringute loodetavatest tulemustest. „Maa esindab oma arhailise tsivilisatsiooni ja ainulaadse keskkonnaga ebardlikku kultuuri, mida meie sotsiaalteadlased on liiga kaua eiranud,” r??kis ta. „Mul on p?hjust arvata, et j?rgneva aasta v?i paari jooksul muutuvad meie fundamentaalsed arusaamad ?hiskonna arengust ja inimkonna ajaloost kardinaalselt.” Ja nii edasi ja nii edasi,” l?petas Grew v?idukalt. Arbin Maren oli kuulanud ainult poole k?rvaga. „Mida ta ebardliku kultuuri all m?tleb?” pomises ta. Loa Maren ei olnud ?ldse kuulanud ja ?tles vaid: „Sinu kord, Arbin.” „Noh, kas te ei k?sigi mult, miks Tribune selle ?ra tr?kkis? Teate ju k?ll, et m?juva p?hjuseta ei tr?kiks nad Galactic Pressi artiklit ka miljoni impeeriumi ?hiku eest.” Ta ootas tulutult vastust ja s?nas siis: „Sest neil on selle kohta juhtartikkel. Terve lehek?lje pikkune juhtartikkel, mis teeb selle Arvardani maatasa. On ?ks vend, kes tahab teaduslikul eesm?rgil siia tulla, ja nemad pingutavad nabad paigast, et teda eemale hoida. Vaadake vaid seda kihutust??d. Vaadake vaid!” Grew vehkis nende poole ajalehega. „Lugege, miks te ei taha seda lugeda?” Loa Maren pani kaardid k?est ja surus kitsad huuled k?vasti kokku. „Isa,” ?tles ta, „meil on raske p?ev seljataga, nii et ?rme praegu poliitikast r??gi. V?ib-olla hiljem, eks ole? Palun, isa.” Grew p?rnitses t?tart altkulmu ja osatas: „Palun, isa! Palun, isa! Mulle tundub, et te hakkate oma vanast isast t?esti ?ra t?dinema, kui keelate talle m?nda vaikset s?na p?evas?ndmuste kohta. K?llap olen siin nurgas istudes ja teid kolme eest t??tama sundides risuks jalus... Kelle s?? see on? Ma olen tugev. Ma tahan t??d teha. Ja te teate, et ma v?iksin lasta oma jalad korda teha ja olla sama terve kui vanasti.” R??kides laksas ta jalgade pihta tugevaid, tooreid ja k?lavaid l??ke, mida ta k?ll kuulis, kuid ei tundnud. „Ainus p?hjus, miks ma ei saa seda teha, on see, et ma olen juba liiga vana, et nende vaev ?ra tasuks. Kas see pole mitte ebardlik kultuur? Kuidas teisiti nimetada maailma, kus mees saaks t??d teha, aga tal ei lasta? Kosmose nimel, minu meelest on aeg l?petada see jama nende niinimetatud veidrate institutsioonidega. Nad pole mitte ainult veidrad, need on peast p?runud. Minu meelest...” Grew vehkis k?tega ja vihast n?kku tulvav veri v?rvis selle punaseks. Arbin oli toolilt p?sti t?usnud ja tema haare vanema mehe ?lal oli tugev. „Kus see ?rrituse p?hjus siis on, Grew? Kui sa oled lehe l?bi lugenud, vaatan ka juhtkirja ?le.” „Muidugi, aga te olete nendega ?hte meelt, nii et mis sest kasu on? Teie, noored, olete ?ks nannipunnide kari, pehme vaha Iidsete k?tes.” „Pea suu, isa. ?ra hakka j?lle sellega peale,” ?tles Loa teravalt. Hetkeks istus ta kuulatades. Ta ei osanud p?ris t?pselt ?elda, miks, aga... Arbin tundis j?lle seda v?ikest k?lma okast, mis ilmutas end iga kord, kui Iidsete ?hingust juttu tuli. Polnud lihtsalt turvaline niimoodi r??kida nagu Grew, Maa igivana kultuuri pilgata... See oli ehtne assimilatsionism. Arbin neelatas t?siselt. See s?na oli t?pselt sama kole ka siis, kui seda v?lja ei ?eldud. Grew nooruses oli olnud muidugi palju tobedat juttu vanade tavade h?lgamisest, aga praegu olid teistsugused ajad. Grew peaks ju seda teadma... ja t?en?oliselt ta teadiski, ainult et ratastooli vangina j?rgmise rahvaloenduse ootuses p?evi ?htusse veeretades ei olnud lihtne j??da m?istlikuks ja asjalikuks. Grew ei lasknud end k?igutada, kuid ei ?elnud asja kohta siiski enam midagi. Aja m??dudes muutus ta ?ha vaiksemaks ja tal oli ?ha raskem pilku tr?kitud ridadel hoida. Ta ei olnud j?udnud veel spordilehek?lgi ?ksikasjalikult ja kriitiliselt l?bi uurida, kui tema longu vajuv pea l?plikult rinnale langes. Ta norskas tasakesi ja ajaleht kukkus v?sinud ja tahtmatu krabinaga tema s?rmede vahelt. Siis hakkas Loa murelikult sosistama. „V?ib-olla pole me ta vastu ?iglased, Arbin. Isasuguse jaoks on selline elu karm. V?rreldes eluga, mida ta enne elas, oleks ta justkui surnud.” „Surmaga ei saa midagi v?rrelda, Loa. Tal on tema ajalehed ja raamatud. Las ta olla! Veidike p?nevust nagu t?nane annab talle s?rtsu. N??d on ta p?evade kaupa heas tujus ja vait.” Arbin s?venes j?lle oma kaartidesse ja kui ta k?e ?he j?rele sirutas, kostis uksele kloppimist ja k?hedah??lseid karjeid, mis s?nadeks p?ris ei vormunud. Arbini k?si v?rahtas ja peatus. Loa silmadesse tekkis hirm ja ta vaatas ?ksisilmi abikaasale otsa, alumine huul v?risemas. „Vii Grew ?ra. K?hku!” Loa oli ratastooli juures enne, kui mees j?udis lause l?petada, ning sosistas Grew’le rahustavalt. Ent magav kuju t?mbas tooli liikumise peale s?gavalt hinge ja ehmatas end virgeks. Ta ajas end sirgu ja haaras automaatselt ajalehe j?rele. „Mis lahti on?” n?udis ta ?rritunult ja ?ldsegi mitte sosinal. „???. K?ik on korras,” pomises Loa ebam??raselt ja veeretas ratastooli teise tuppa. Ta sulges ukse ja toetus seljaga selle vastu. Tema kuivetu rind t?usis ja vajus, kui ta abikaasa pilku otsis. Keegi tagus uuesti uksele. Kui uks paotus, seisid nad tihedalt teineteise ligi nagu ?ksteist kaitstes. Neist ?hkus vaenulikkust, kui n?htavale ilmus l?hikest kasvu t?idlase kehaehitusega mees, kes neile aralt naeratas. „Kas me saame teid kuidagi aidata?” k?sis Loa tseremoniaalse viisakusega, kuid p?rkus tagasi, kui mees ?hku ahmis ja kukkumise v?ltimiseks k?e v?lja sirutas. „Kas tal on halb?” k?sis Arbin h?mmeldunult. „Las ma aitan ta sisse.” Sellest oli m??dunud tunde ning Loa ja Arbin valmistusid oma magamistoa vaikuses voodisse heitma. „Arbin,” alustas Loa. „Mis on?” „Kas see on ohutu?” „Ohutu?” Paistis, et mees j?ttis naise k?simuse tagam?tte meelega m?rkamata. „Ma m?tlen seda, et me selle mehe majja lubasime. Kes ta ?ldse on?” „Kust mina tean?” tuli ?rritunud vastus. „Aga me ei saa ju haigele mehele ulualust keelata. Kui me homme ei saa teada, kes ta on, teatame piirkondlikule julgeolekuametile ja asi vask.” Arbin p??rdus eemale, p??des ilmselgelt vestlusest p??seda. Kuid tema naine katkestas vaikuse vaikselt, kuid tungivalt. „Ega sa ei arva, et ta on Iidsete ?hingu agent? Et ta tuli Grew p?rast, tead k?ll.” „Sa m?tled selle p?rast, mida Grew t?na ?tles? See ei ole loogiline, nii et ei arva.” „Sa tead v?ga h?sti, et ma ei m?elnud seda. Ma m?tlesin sellep?rast, et me oleme Grew’d juba kaks aastat ebaseaduslikult enda juures hoidnud, ja et me murrame peaaegu et k?ige p?hamat tava.” „Me ei tee kellelegi halba. Me ju t?idame oma normi, eks ole, kuigi see on m??ratud kolmele inimesele... kolmele t??inimesele. Ja kui rikumegi, miks nad peaksid midagi kahtlustama? Me ei lase teda ju majastki v?lja.” „Nad v?isid talle ratastooli j?rgi j?lile saada. Sa pidid mootori ja muud jupid v?ljast ostma.” „?ra hakka n??d j?lle sellega peale, Loa. Ma olen mitu korda seletanud, et ostsin tooli jaoks k?igest tavalisi k??gitarvikuid. Pealegi ei ole teda Vennaskonna agendiks pidada ?ldse loogiline. Kas sa arvad, et nad m?tleksid ?he vaese ratastoolis mehe p?rast v?lja sellise keerulise plaani? Kas nad ei tuleks pigem keset p?eva ametliku l?biotsimisorderiga? Palun, m?tle sellele.” „H?sti, Arbin, kui sa t?esti nii arvad... ja ma t?esti loodan, et see nii on... sellisel juhul peab ta olema mujalttulnu. Ta ei saa olla maalane.” Naise silmad olid korraga selged ja innukad. „Mis m?ttes ei saa olla? See on hoopis naeruv??rne jutt. Miks peaks Impeeriumist keegi siia, Maale tulema?” „Ma ei tea, miks! Tegelikult tean k?ll. ?kki on ta seal mingi kuriteo toime pannud.” Loa sattus oma ettekujutusest kohemaid vaimustusse „Miks mitte? See on loogiline. Maa on sellisel juhul endastm?istetav koht, kuhu tulla. Kes oskaks teda siit otsida?” „Kui ta ikka on mujalttulnu. Mis t?endid sul selle kohta on?” „Ta ei r??gi meie keelt, ega ju? Seda pead sa k?ll tunnistama. Kas sa said ta jutust s?nakestki aru? Nii et ta peab tulema kusagilt Galaktika kaugest nurgast, kus on selline kummaline dialekt. R??gitakse, et inimesed Fomalhautilt peavad ?ppima praktiliselt uue keele, et end Trantoril imperaatori ?ukonnas selgeks teha. Kas sa ei saa aru, mida see k?ik t?hendab? Kui ta on Maal v??ras, ei ole ta rahvaloendusametis registreeritud ja on r??mus, kui saab seda v?ltida. Me v?ime teda talus isa asemel t??le panna ja j?rgmisel hooajal on meid j?lle kolm inimest, mitte kaks, kes peavad kvooti t?itma. Ta v?ib saagikoristusel juba praegu aidata.” Loa vaatas erutatult mehe ebakindlasse n?kku, kuid too m?tles pikalt, enne kui lausus: „L?hme magama. Hommik on ?htust targem.” Sosistamine l?ppes, tuli kustus ja l?puks magas kogu maja. J?rgmisel hommikul oli Grew kord asja ?le j?rele m?elda. Arbin oli esitanud selle k?simuse ?sna lootusrikkalt. Ta tajus ?ias enesekindlust, mida ta endas ei leidnud. „Sinu probleemid tulevad ilmselgelt asjaolust, et mina olen registreeritud t??inimesena, nii et tootmiskvoot on m??ratud kolmele. Ma ei taha enam probleemiks olla. See on n??d juba teine aasta, kus ma ?le oma aja elan. Aitab k?ll.” Arbin tundis piinlikkust, ta ei olnud seda hoopiski niimoodi m?elnud. „Ma ei tahtnud ?ldsegi ?elda, et sa meile t?li teed.” „Nojah, l?ppude l?puks, mis t?htsust sel on? Kahe aasta p?rast on rahvaloendus ja ma l?hen nagunii.” „Aga sa saaksid siiski kaks aastat oma raamatutega olla ja puhata. Miks peaks sulle neid keelama?” „Sest teistele keelatakse. Ja mis saab sinust ja Loast? Kui nad mulle j?rele tulevad, viivad nad teid ka ?ra. Mis mees ma oleksin, kui elaksin paar n?rust aastat teie elu hinnaga...” „J?ta j?rele, Grew. Pole vaja draamat tekitada. Me oleme sulle mitu korda ?elnud, mida me teeme. Me teatame sinust n?dal enne rahvaloendust.” „Ja t?mbate arsti haneks?” „Arstile anname altk?emaksu.” „H?h. Ja see uus mees, tema teeb teie rikkumise kahekordseks. Te hakkate ju teda ka varjama.” „Me ajame ta minema. Kosmose nimel, miks me peame selle p?rast praegu muretsema? Meil on kaks aastat aega. Mida me praegu temaga peale hakkame?” „V??ras,” m?tiskles Grew. „Koputab ukse taga. Ei ole teada, kust ta tuleb. Tema jutust ei saa keegi aru... Ma ei tea, mida sulle soovitada.” „Ta on viisakate kommetega, tundub, et surmani hirmunud. Ta ei tee meile halba,” r??kis Arbin. „Hirmunud, mis? Mis siis, kui ta on n?rgam?istuslik? Mis siis, kui tema lalin ei ole v??ras dialekt, vaid lihtsalt hullumeelse sonimine?” „See ei tundu t?en?oline.” Ent Arbin niheles rahutult. „Sa kinnitad seda endale, sest tahad teda ?ra kasutada... H?sti, ma ?tlen sulle, mida teha. Vii ta linna.” „Chicasse?” Arbin oli kohkunud. „See oleks katastroof.” „?ldsegi mitte,” m?rkis Grew rahulikult. „Sinuga on see h?da, et sa ei loe ajalehti. Mina ?nneks loen. Tuumauuringute Instituut on juhtumisi v?lja t??tanud seadme, mis peaks tegema inimestel ?ppimise lihtsamaks. N?dalal?pu lisas oli sellest terve lehek?lg. Ja nad otsivad vabatahtlikke. Sina vii see mees sinna. Las tema olla vabatahtlik.” Arbin raputas kindlameelset pead. „Sa oled hull. Ma ei saaks midagi sellist teha. Esimese asjana k?sivad nad tema registreerimisnumbrit. See tooks kaasa uurimise ja siis nad saaksid sinu kohta ka teada.” „Ei nad saa. Sa ei saa asjale pihta, Arbin. P?hjus, miks instituut vabatahtlikke otsib, on see, et seade on alles eksperimentaalne. T?en?oliselt on see paar inimest tapnud, nii et ma olen kindel, et nad ei hakka k?simusi esitama. Ja kui v??ras surebki, ei ole ta olukord sugugi halvem kui praegu. Ulata mulle raamatuluger ja pane kuues ketas peale. Ja too mulle leht kohe, kui see tuleb, eks?” Kui Schwartz silmad avas, oli keskp?ev juba m??das. Ta tundis, kuidas ise ennast toitev valu s?dant pigistas, sest ?rgates ei olnud naist tema k?rval, keegi ei ?elnud tuttavlikke s?nu... Ainult ?ks kord varem oli ta tundnud sellist valu ja see hetkeline m?lupilt heitis eredat valgust ammu unustatud s?ndmustele. Seal ta oli, alles nooruk, seismas talvisel k?lat?naval lumes... saan ootamas... saanis?idu l?pus pidi teda ootama rong... ja p?rast seda suur laev... Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/ayzek-azimov/kivike-taevas/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.