Когда право лукавой ночи, до заката, в могилу канет, в предрассветной, тоскливой корче, оживут и застонут камни. Вид их жалок, убог и мрачен под крупою росистой пудры. Вы не знали, что камни плачут ещё слаще, чем плачет утро, омывая росой обильной ветви, листья, цветы и травы? Камни жаждут, чтоб их любили. Камни тоже имеют право на любовь, на х

T?de v?i tegu. III osa. T?de

tde-vi-tegu-iii-osa-tde
Тип:Книга
Цена:1235.97 руб.
Просмотры: 211
Скачать ознакомительный фрагмент
КУПИТЬ И СКАЧАТЬ ЗА: 1235.97 руб. ЧТО КАЧАТЬ и КАК ЧИТАТЬ
T?de v?i tegu. III osa. T?de Kristi Piiper T?de v?i tegu #3 Kolmas raamat populaarsest sarjast „T?de v?i tegu“ kannab alapealkirja „T?de“. Ja paljud k?simused, mis on Stellat kaua aega vaevanud, saavadki vastuse. Aga t?de ei selgu lihtsalt niisama – Stellal ja tema s?pradel Johannesel, Priidul ja K?rdil tuleb selle nimel k?vasti vaeva n?ha. Neil tuleb teoks teha ?ige ise?ralik plaan, et teada saada, kus on Stella ema ja mis mees ikkagi on tema isa. Malbe, aga samas tragi peategelane on valmis isegi oma elu ohtu seadma, et lastekodust p??seda.Lisaks sellele keerulisele ettev?tmisele tuleb Stellal hakkama saada s?ndmustega, mis hargnevad lastekodus, kus kasvandikel tuleb suvel ?ra teha kohustuslik praktika eri kohtades. Stella, kes saadetakse praktikale vaimse tervise keskusse, avastab, et tema toakaaslane Annabel hiilib ??siti ?hikatoast kuhugi v?lja, ja kui t?druk ?hel hilis?htul talle j?rgneb, on tagaj?rg ?ige hull. Mis asju ?limalt kahtlaselt k?ituv Annabel ikkagi ajab? M?ni t?druk lastekodus paistab ?ht-teist teadvat, aga saladust varjatakse ?lima hoolega. Tagatipuks peab end kummaliselt ?leval ka lastekodu kasvataja.K?rdi ja tema ?petaja inetuks kiskunud armuaf??r leiab lahenduse. Stella enda ja Johannese armastus ei kulge sugugi takistusteta. Johannese ema p??ab poega endale hoida, Stella aga avastab, et talle on tekkinud teinegi austaja. ?ldse, saatus ei taha, et Stella elus oleks k?ik lihtne ja selge. Temaga v?tab ootamatult ?hendust pool?de Sandra, kellest ta peaaegu mitte midagi ei tea.Kristi Piiper (snd 1983) on peale „T?de ja tegu“ triloogia kirjutanud veel kaks teost. 2015. aastal ilmus kirjastuses T?nap?ev tema sulest lasteraamat „Salapaha“ ja 2018. aastal “Kuidas mu isa uue t?? sai”. Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Toimetanud ja korrektuuri lugenud Krista Leppikson Kaane kujundanud Liis Karu © Tekst. Kristi Piiper, 2018 ISBN 978-9985-3-4502-3 ISBN 978-9985-3-4647-1 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif 1. OSA M?RKMIK ?hikatuba oli pime. Stella ?rkas ja n?gi silmanurgast ust Annabeli j?rel sulgumas. Juba mitmendat korda ?rkas ta ??sel selle peale, et kuulis toanaabrit v?lja hiilimas. Pilk kellale kinnitas, et oli kesk??, nagu pea iga kord, kui ta oli tabanud Annabeli salaja kusagile minemas. Stella ajas ennast kiiresti sooja teki alt v?lja, t?usis p?sti ja l?ks akna juurde. Veidi v?riseva k?ega t?mbas ta ribakardinasse vahe ja piilus v?lja. Selsamal hetkel avaneski all ?hika uks ning ta n?gi Annabeli rutakate sammudega l?bi hilissuvise ?? pargi poole astumas. H?maras liikuv kogu oli vaevalt j?udnud v??raste pilkude eest kaitsvate puude alla, kui seal peatus tulede s?ras l?henenud takso, et t?druk peale v?tta. Stellale tundus, justkui oleks puude all seisnud veel keegi. Auto tuled valgustasid hetkeks piisavalt, nii et Stella veendus, et seal oli t?esti veel ?ks inimene. Keegi tumedap?ine t?druk j?rgnes Annabelile autosse. Stella tundis taas, kuidas ?revus ja hirm temas maad v?tsid. P?rast Vormsilt tulekut olid t?drukud v?ga v?he koos olnud. Praktika, Annabeli stipendiumikatsed ja muud igap?evased tegemised olid enamiku nende ajast n?udnud. Lisaks oli Stella rohkem hakanud Priiduga suhtlema. T?druk kinnitas endale korduvalt, et see tuleneb vaid ?hisest praktikakohast, kuid juba mitmendat korda oli ta ennast avastanud Priidule ka muul ajal m?tlemast. Stella tundis poisi vastu s?gavat t?nulikkust. Ta ei suutnud siiani uskuda, et Priit oli oma tulevikuga riskides aidanud tal vaimse tervise keskusest isa kohta informatsiooni hankida. Dokumendid, mis poiss Olari kohta v?lja oli printinud, lebasid s?gaval Stella seljakotis, voodri all, kokkumurtuna suure ?mbriku sees. Koos ema kirjaga. Stella ei julgenud enam hetkekski ilma selle kotita kuhugi minna. Eriti n??d, kui ta oli hakanud usaldust ka Annabeli vastu kaotama. Stella j?lgis, kuidas takso v?ttis suuna maanteele ja edasi t?en?oliselt linna poole, ning lasi ribakardina lahti. Endale aru andmata avas ta j?rgem??da k?ik Annabeli sahtlid ja kapid. T?druk ei teadnud, mida ta otsib, kuid sisetunne ?tles talle, et Annabel ei ole see, kellena ta end esitleb. Stella t?stis riideid ?ksteise pealt, kombates l?bi k?ik sahtlite ja kappide seinad ja p?hjad. Mitte midagi. Absoluutselt mitte ?htegi peidetud asja. Stella oli pettunud ja istus j?uetult Annabeli voodile. Ta ei teadnud, kui kaua ta seal juba istunud oli, kui talle turgatas p?he tema enda peidukoht – tema kott. V?ike seljakott v?i k?ekott oli midagi nii tavalist ja avalikku, ning Annabel ei peitnud k?ll kunagi oma kotti, kuid Stellale tundus j?rele m?eldes, et ta ei avanud seda enamasti ka kellegi n?hes. Taksosse istudes ei olnud Annabelil justkui midagi kaasas. Stella vaatas toas ringi. Kus tema kott olla v?is? Ainuke koht, kuhu ta veel vaadata polnud j?udnud, oli jalan?ude kast voodi all. Ta sirutas k?e voodi alla ja kobas ettevaatlikult. Kott oligi seal! Ta ?ngitses selle v?lja ja katsus l?bi k?ik v?limised lukuga sahtlid. H?gieeniline huulepulk, salvr?tid, pastakad ... Ei midagi erilist. Stella tahtis avada koti suurt sahtlit, kui n?gi, et selle kaks k?rvuti asetsevat t?mblukku olid pisikese tabalukuga kinnitatud ning lukus. Annabel oli selle ilmselt mingilt reisikohvrilt v?tnud ning oma k?ekotile pannud. Stellas pesitsenud kahtlused said sel hetkel justkui kinnitust ning ilma igasuguste s??mepiinadeta v?ttis ta oma juukseklambri ning asus lukku logistama. K?rt oli talle kunagi seda ?petanud, kuigi Stella polnud uskunud, et tal seda oskust kunagi vaja l?heb. N??d oli ta K?rdile t?nulik. Lukk avaneski kl?psatusega ja Stella tundis j?lle, kuidas ta k?ed v?risema hakkasid. Tuba oli h?mar ja kotis tuli kobamisi sorida. Sall, pinal, rahakott ... Ja mingi m?rkmik, mida ta varem n?inud ei olnud. Ta krabas m?rkmiku ja istus kirjutuslaua taha, h?marale ??valgustile veidi l?hemale. See oli tumesinine, h?bedas?brulise kaanega ja A5 formaadis. Hetkeks tundis Stella s??mepiina, kuid soov Annabeli kohta l?puks ometi t?de teada saada sundis teda edasi tegutsema. M?rkmik oli pooleldi t?is kirjutatud. Stella hingamine kiirenes, kui ta lehti keeras ja silmadega diagonaalis ?le ridade laskis, ?ritades aru saada, millega on tegu. M?rkmiku sisu oli segane. Seal oli ridamisi mingeid eesnimesid, nende taga kuup?evad, mingid telefoninumbrid ja aadressid ... Korraga kuulis Stella v?ljast tasast autoh??lt. Kiire pilk ribakardina vahelt kinnitas, et Annabel tuli sama taksoga tagasi. P?evikut k?ekotti tagasi surudes kukkusid selle tagumise kaane vahelt v?lja fotod, mida Stella l?hemalt vaadata ei j?udnud, kuid mis ajasid teda veelgi enam segadusse. Ta haaras need k?tte ja toppis kiiruga oma padja alla. Annabel pidi iga hetk tuppa j?udma ning piltide m?rkmiku kaane vahele s?ttimiseks ei j?tkunud aega. M?rkmik uuesti kotis, surus Stella pisikese tabaluku j?uga kinni, viskas k?ekoti jalatsikasti ja l?kkas kogu kupatuse tagasi voodi alla. S?dame pekseldes lebas ta teki all, n?gu seina poole, silmad tugevasti kinni, ja p??dis magaja moodi hingata. Pildid padja all justkui k?rvetasid tema pead l?bi padja, kui Annabel tasakesi tuppa hiilis ning oma voodisse puges. 2. OSA FOTOD Hommik saabus koos peavalu ja kohutava v?simusega. Uni tuli alles varahommikul ja ees ootav t?ispikk praktikap?ev n?is talumatuna. Annabel oli juba lahkunud, nagu ikka. Stella ringutas ja haigutas. Nii raske oli ennast voodist v?lja ajada. Ehmatusega meenus talle ??sel toimunu. Ta kargas istuli ja kavatses padja all olevad fotod kiiresti Annabeli kotti m?rkmiku vahele tagasi panna. Patja s?lle kahmates avastas ta ehmatusega, et pilte ei ole enam. Ta hakkas paaniliselt otsima, t?mmates teki voodi pealt maha ning nihutades voodit seinast eemale. Kergendustundega m?rkas ta, et pildid olid kukkunud voodi ja seina vahele. Ta v?ttis fotod, millest kaks olid tavalises albumim??dus veidi kortsunud pildid, puhus neilt tolmu maha ja j?i neid h?mminguga vaatama. Pilte oli kuus ning nendel olid mingid talle tundmatud mehed. Keskealised, natuke vanemad ja ?ks teistest m?rgatavalt noorem mees. Mida paganat! m?tles Stella. K?ik, mida ta seni Annabeliga seoses kahtlustada oli osanud, oli n??d nagu peoga p?hitud. See k?ik ei olnud kuidagipidi loogiline. Stella oli kartnud, et ehk on Annabelil mingi seos Olariga, kuna just tema oli nende asukoha Vormsil Olarile reetnud ... V?i siis mingisugune seos Evaga, mida Annabelil oli vaja tema eest varjata ... V?i siis ehk tema h?pnooside ja vargustega seoses, kuid ei ... Ei midagi sellist. See tundus olevat midagi hoopis muud. Veelgi segasemat. V?i kas oli? Ehk oli sel siiski esialgu arusaamatu seos tema varasemate kahtlustega? Stella pea k?is ringi. Kergelt vaarudes koperdas ta Annabeli voodi juurde, kiskus jalan?ude kasti v?lja, avas uuesti luku ja pani m?rkmiku vahele pildid tagasi, ?ritades neil olevaid n?gusid meelde j?tta. Kergelt uimane magamata ??st ja uutest kahtlustest, jooksis ta pikemalt m?tlemata pesema, et ?igeks ajaks praktikakohta j?uda. N??d haigutas t?druk juba mitmek?mnendat korda. Ta istus oma t??laua taga ja keerutas mingi talle tundmatu ravimifirma logoga pastakat n?ppude vahel. Vaimse tervise keskuses oli vaiksemaks j??nud, l?una l?henes ning ta lootis salamisi, et saab j?lle koos Priiduga s??ma minna. Praktika oli lihtne: telefonile vastamine, aegade broneerimine. See k?ik tuli tal pingutuseta ja loomulikult. T?? edenes lausa nii h?sti, et tal hakkas teinekord igav, ainsad p?nevamad hetked olidki l?unad Priiduga. Ta vaatas aknast v?lja, oodates, et kell saaks t?pselt 12 ning oleks ametlik luba s??ma minna. Suvi hakkas l?bi saama, kool l?henes. Stella kartis veidi uut kooliaastat. Uued ?petajad, uued klassikaaslased ja uued omavahelised suhted ... See k?ik hirmutas teda. Korraga hakkas mobiiltelefon laual vibreerima. „Jaa, tsau, K?rdu!” „Tsau! Saad korra r??kida?” K?rdi h??l oli r??msameelne ja t?is energiat. Kui teiste puhul oli see hea m?rk, siis K?rdi puhul m?jus see viimasel ajal pigem alarmeerivalt. „Mh-mh, saan. Mul ongi l?una varsti.” „Kuule, vaata, m?letad, ma r??kisin sulle oma plaanist seoses Veiko ja selle litsiga?” Stella krimpsutas tahtmatult n?gu. Suhe V??diga muutis K?rdi nii vastikuks. „Jah, midagi sa nagu r??kisid k?ll. Et tahad V??di naise hulluks ajada, nii et ta selle Egle maha j?tab ... Aga ausalt, see ei ole normaalne plaan, K?rdu ...” „Kuss, ?ra hakka j?lle! Mul on reaalselt su targutamisest nii j?hker kopp ees, et ... Kuula lihtsalt, eks ju, ja ole mu s?branna! Praegu sa k?itud rohkem nagu selle litsi s?branna, mitte minu!” Stella ohkas, K?rdiga oli t?iesti m?ttetu vaielda. „Loomulikult olen ma sinu s?branna, mitte Egle oma.” Ta teadis sisimas, et tahab igal juhul K?rdile toeks olla, sest kui ta ?ksi j?tta, v?ib s?branna endale veel hullema jama kaela t?mmata. „Okei, hea kuulda!” naeris K?rt juba j?lle r??msameelselt. „Nii, ?hes?naga, mul on su abi vaja. Sa nagunii passid seal praksis pool aega netis, ma n?en k?ll, kui tihti sa online oled. Igatahes, mul oleks vaja, et sa kirjutaks Reiole, et ta mulle r?igelt meeldib, et ma olen t?iega armunud ja nii edasi.” K?rt vadistas Stellale ette oma j?rjekordset segast plaani. „Milleks see veel hea on?!” See oli isegi K?rdi kohta imelik plaan. „Ma lihtsalt tahan olla kindel, et Reio usub mind. Vaata, me oleme paar korda v?ljas k?inud juba, aga kuna ta reaalselt mulle kohe ?ldse ei meeldi, siis on mul suht raske usutav olla. Selleks olekski su abi vaja.” „Issand jumal ...” ohkas Stella t?dinult, teades samas juba ette, et teeb nagunii j?lle t?pselt, mis K?rt palub. „Mida ma talle kirjutan siis v?i nagu mis p?hjusel? Ma ei saa talle lambist kirjutada ju, et kuule, tere, tead, et K?rt on sinusse megaarmunud?! Me ei suhtlegi ju ?ldse.” „Ei, muidugi. No sa kirjutad ja k?sid, et kas me v?iks koos talle k?lla minna n?dalavahetusel, kui ta vanemad ?ra on. Ma tean, et tuleval n?dalavahetusel on nad Saaremaal. ?tledki, et mina r??kisin, et tal on lahe maja, kus saab aias t?illida ja grillida, ja et kuna mina olen temast nii huvitatud, siis sa tahaks ka nagu temaga tuttavaks saada ... Ja siis mainidki, et sa pole mind ammu nii ?nnelikuna n?inud.” K?rt ise oli oma m?ttest vaimustuses. „Fine! Ma teen seda. Saada mulle siis tema kontakt. Mul on ausalt ?eldes ?lipiinlik talle niimoodi kirjutada, aga jah, ma teen ?ra, kui see sulle nii oluline on.” „Oh, Stelts, sa oled lihtsalt parim!” kiljus K?rt sellise elevusega, et Stella pidi telefoni k?rvast kaugemale t?mbama. „Kirjuta talle juba t?na eks ju, siis saame talle varsti k?lla minna. Mul on sitaks hea plaan v?lja m?eldud! Sa ei kujuta ette, kui hea! Sul tuleb ju vaba n?dalavahetus n??d?” „Mh-mh, tuleb k?ll. Aga ma ausalt ?eldes ei tea, kas ma tahan seda ohverdada Reiole k?lla minemiseks ja V??di naise terroriseerimiseks.” Stella k?hkles. „Ma ei ole Johannest juba t?kk aega n?inud ...” „Ole n??d normaalne!” katkestas teda K?rdi n?udlik h??l. „Sa saad need asjad ju ilusti ?hildada. Reio juurde l?heme reede ?htul, laup?eva ja p?hap?eva oled oma Jussiga koos.” K?rt oli juba m?ni aeg tagasi hakanud Johannest Jussiks kutsuma. „N?us?” Stella andis alla. „Olgu. Teeme nii.” V?ib-olla see ei olnudki k?ige hullem m?te. Saaks Johannest n?ha ja K?rti ka. Korraga tundis ta eesootava n?dalavahetuse ?le elevust. Tal oli m?lemale nii palju r??kida – Annabeli kohta ja eriti Olari dokumentide kohta, mida ta telefoni teel arutada ei julgenud. T?drukud leppisid kokku, et ?ritavad j?rgmisel n?dalavahetusel selle ?ra teha. Kell sai kaksteist ning Stella hakkas s??kla poole k?ndima. Trepist alla minnes meenus talle j?rsku pahaendelisena lause, mille selgeltn?gija Ilona oli K?rdile ?elnud: „Selle mehe saamine l?heb maksma kellegi elu.” Selleks et K?rt saaks olla koos V??diga, peaks keegi surema? See tundus nii uskumatu ja s?rrealistlik, et Stella raputas selle m?tte peast. Ilmselt oli ta ka tegelikult pead raputanud, kuna j?rsku hakkas tema k?rval kuskilt v?lja ilmunud Priit naerma: „Mis sul viga on? Miks sa pead raputasid? Sul oli nii naljakas n?gu peas, umbes nagu oleksid midagi vastikut s??nud v?i n?inud ...” Stella punastas ja naeratas siis Priidule. „Ah, mulle tuli meelde mingi m?ttetu ?udus, mida ma kunagi YouTube’is n?gin. Vahet pole!” Ta katsus muretult naeratada ja v?ttis endale kandiku. Priiduga k?rvuti laua taga istudes ja seljankat s??es meenus Stellale j?lle Johannes. Poiss lubas juba mitu p?eva tagasi temaga ?hendust v?tta ja teada anda, millal ta saab ?hikasse tulla. Stellat h?iris, et John ei teadnud siiani Olari haigusloo sisust ega ka sellest, mida ta ette v?tta kavatses. Ta ei olnud seda kellelegi r??kinud, kuid tema peas k?pses juba pikemat aega plaan. Plaan, milles oli veel v?ga palju lahtisi otsi, aga ta lootis k?ik oma peas enne selgeks m?elda, kui ta asjast Priidule ja K?rdile r??gib. Johannesega aga tahtis ta k?ige esimesena r??kida. Ka Annabeli m?rkmiku vahelt leitu kripeldas endiselt. Stella tundis, et peab seda kellegagi jagama. „Priit ... Kui ma sulle midagi r??gin, siis sa ju ei r??gi seda kellelegi edasi? Ma m?tlen, kohe mitte kellelegi, isegi mitte Villile.” Priit t?stis pilgu taldrikult ja Stella n?gi tema silmis t?rganud huvi. „Ei, muidugi mitte. Sa v?id mind usaldada. Tead ju k?ll, mida ma tegin ja millega riskisin, kui su isa terviseandmeid uurisin. Villi ei tea sellest ka midagi.” Stella noogutas. Ta usaldaski poissi. „Jah, muidugi ... Lihtsalt, ma tegin midagi p?ris inetut. Aga samas mingis m?ttes olen rahul, et ma seda tegin, saad aru ...” Ta n?jatus Priidule l?hemale ja j?tkas sosinal. „Ma sobrasin Annabeli kotis ja leidsin ta m?rkmiku. Ja ma lugesin seda ...” Priit noogutas. „Nii ... No pole hullu. Seda m?rkmikku m?tled, kuhu me oma eesm?rgid pidime kirja panema, jah?” „Ei, mitte seda. Mkm. See oli selline m?rkmik, mida ma tal kunagi varem n?inud pole.” Stella k?hkles ikka veel. „Lihtsalt, see oli v?ga imelik m?rkmik ...” „Mis m?ttes imelik? Mis seal kirjas on siis? Nagu ta p?evik v?i?” Stella tegi pausi, ?ritades ?igeid s?nu leida. „Tead, ma isegi ei oska ?elda, mis see on. See on t?is kuup?evi, kellaaegu, nimesid ja aadresse. Ja mis veel imelikum, selle m?rkmiku vahel ...” Stella tasandas veelgi h??lt. „Selle m?rkmiku vahel olid pildid. Mingitest vanematest meestest.” Tundus, et Priit ei n?e selles midagi ebatavalist. „?kki need on Annabeli sugulased? Ma m?tlen ka, et see on veidi imelik m?rkmik nende kuup?evade ja kellaaegade t?ttu, aga ma ei oska k?ll kahtlustada, et see midagi hullu n??d kohe oleks.” Stella noogutas j?lle. „No sina jah v?ib-olla ei oska, aga sa ei tea ka, millega Annabel tegeleb. Vaata, ta k?ib kuskil ??siti, salaja.” „Hm ... Aga need pildid, kas sa ei tundnud neist kedagi? K?ik v??rad n?od?” „Mh-hm, t?iesti v??rad. Aa, muide, ?ks neist oli h?sti noor ... Ma arvan, et maksimaalselt kahek?mnene.” „Miks sa nendest telefoniga pilti ei teinud?” uuris Priit. Issand, t?esti miks?! kahetses Stella. „Ma ei tea, ma kartsin, et Annabel tuleb iga hetk tagasi. Ma ei tahtnud vahele j??da ju ... Ja ega mul ei tulnud ausalt ?eldes p?hegi.” „Arusaadav ... Aga kas need pildid on tal ikka veel m?rkmiku vahel? ?kki sa saad millalgi ikkagi pilti teha. Siis saaksime edasi m?elda. Ja nendest nimedest ja aadressidest ka.” Stella naeratas t?nulikult. Nii hea, et ta sai Priidule k?igest r??kida. ?ksi oleks kindlasti tuhat korda hullem olnud. „Tead, ma proovin t?na ?htul. Siis saaksin sulle homme juba n?idata.” Stella tajus, et keegi j?lgib neid. Teadmine, et Olari on vabadusse p??senud, oli ta valvsaks ja paranoiliseks muutnud. Selja taha vaadates n?gi ta kergendustundega hoopis Beritit neid pildistamas. Berit lehvitas naeratades ja tuli l?hemale. „Hei! Ma teen Puurmaa jaoks k?igist praksi ajal pilte. Kodulehe jaoks.” „Maru t??tu. Miks sina seda tegema pead?” uuris Priit. „Ma ei tea, Puurmaa m??ras mind seekord. Vahet pole, ma saan selle eest oma praksikohast vabasid p?evi.” Berit lehvitas ja l?ks minema. Stella ja Priit leppisid kokku, et kohtuvad j?rgmise p?eva l?una ajal. 3. OSA Statsionaaris Ka j?rgmisel hommikul ?rgates avastas Stella end ?hikatoas ?ksi. Ta oli h?sti v?lja maganud, kuid toas oli umbne ja v?ga palav ning t?druk avas akna. Peavalu oli tagasi. Viimasel ajal valutas tal pea tihti. ??kapisahtlis olev ibuprofeenikarp hakkas t?hjaks saama. Kell oli kuus ja Annabel oli nagu ikka varakult lahkunud. Stella otsustas esimese asjana m?rkmiku vahel olevatest fotodest pilti teha. K?te v?rinal muukis ta uuesti s?branna koti luku lahti, pildistas kiiresti fotod ja m?ned m?rkmikulehek?ljed oma telefoniga ?les ja pani k?ik v?imalikult korrektselt tagasi. Tal oli veel poolteist tundi aega, enne kui tuli praktikale minna. Ta viskas uuesti voodisse pikali, v?ttis ??kapilt oma mobiiltelefoni ja valis varasele kellaajale m?tlemata Johannese numbri. Telefon kutsus, aga keegi ei vastanud. Stella ei saanud aru, miks Johannes talle j?lle ei vasta ega pole varasemate k?nede peale tagasi helistanud. L?una saabudes kiirustas Stella s??klasse. Ta oli terve hommiku kannatamatult Priiduga kokku lepitud kohtumist oodanud. Pildid tema telefonis olid mitmesse eri kohta salvestatud ning igaks juhuks isegi tema enda e-maili aadressile saadetud. ?nneks Priit seisis juba s??klas j?rjekorras. Stella haaras kandiku ja seisis poisi k?rvale sabasse. Pahane naisterahvas tema selja taga tegi tr?gimise kohta m?rkuse, kuid Stella oli nii omades m?tetes, et isegi ei m?rganud seda. „Tsau, ma sain pildid!” sosistas ta Priidule. „Oh, super! Tahaks neid juba n?ha! Tatar ja hakklihakaste palun.” M?lemad asetasid tellitud toidu kandikule ning koos leiti k?ige kaugemas ja eraldatumas nurgas laud. Nad olid just maha istunud, kui Priit Stellale ehmunult otsa vaatama j?i. „Jessas, mis sul juhtus?” Esimesel hetkel ei saanud t?druk aru, millest selline k?simus, kuid juba j?rgmisel sekundil tundis ta sooja niret oma ninast ?le huulte l?uani vajumas. Metalne maitse huultel kinnitas, et see oli veri. Stella p?hkis ehmunult varrukaga n?gu, kuid verejooks oli nii tugev, et veidi verd voolas ka lauale ja taldrikusse. S?da oli ka paha ja ta ajas kiiresti pea kuklasse. Priit ulatas talle laualt hunniku salvr?tte. „Appi, ma ei tea, millest see on ...” Stella surus j?uga ninale, kui Priit tal k?est kinni v?ttis. „L?hme esimesele korrusele, seal on vastuv?tt! L?hme k?hku sinna, seal antakse esmaabi!” Stella n?ustus, verejooks oli vastikult tugev. Priit juhatas ta esimesele korrusele. T?druk vaatas salvr?tti ninal hoides ringi. See n?gi v?lja, nagu haiglate vastuv?tud tavaliselt olid. Ta oli s??rases kohas k?inud, kui vanat?di Asta kiirabiga haiglasse toimetati. „Tere! Sellel neiul siin hakkas v?ga j?rsku ja v?ga tugevalt ninast verd jooksma,” seletas Priit vastuv?tu?ele, kes seepeale neid edasi l?bivaatusruumi juhatas. „Tugev ninaverejooks,” ?tles ?de ?le ukse ruumis istuvale valges kitlis naisele ning j?ttis Stella ja Priidu tema hooleks. „Palun tule siiapoole ja nuuska nina h??best t?hjaks! ?ra hoia pead kuklas, see ei ole hea, kui veri neelu valgub.” Ligi kolmek?mneaastane valges kitlis naisterahvas ulatas Stellale suured veidi karedad salvr?tid ja viipas pooleldi t?is lahtise pr?gikasti suunas. Stella v?ttis paberid vastu ja nuuskas ettevaatlikult. „Tugevamini, t?iesti puhtaks! Vastasel juhul pean aspiraatorit kasutama, et ?ldse midagi n?ha.” Stella nuuskas uuesti, tugevamini. Jube tunne oli nuusata, n?hes nii suurt kogust verd enda seest v?lja voolamas. Refleks oli proovida seda pigem tagasi enda sees hoida. „Nii, tule n??d siia!” Meedik oli Stellaga l?puks rahul. T?druk poetas paberid pr?gikasti ning n?gi n??d ka tohtri nimesilti, kus seisis: dr Kaisa Kull, resident. Verd voolas k?ll edasi, kuid arsti see ei h?irinud. Kindad k?es, vaatas ta lambiga Stellale ninasse. „Ei ole midagi hullu n?ha peale selle, et limaskest on ?hest kohast ?rnemapoolne ja tundub mehaaniliselt vigastada olevat saanud. Kas sa v?tad mingeid ravimeid?” „Ei, ei v?ta.” Stella ei olnud ammu haige olnud. „See t?hendab, peale ibuprofeeni ei v?ta midagi. Mul valutab peaaegu iga p?ev pea.” „Selge. Ilmselt oledki sellega liiale l?inud. Ja inimesed kipuvad tihti k??ntega nina limaskesta vigastama, nii et selline h?da on tavaline. Aga ibuprofeeni ?ks toime on vere vedelamaks muutmine. Seda saab k?ll k?sim??gist piiramatult osta, ent sellega tasub ettevaatlik olla. Eriti veel siis, kui toas on kuiv ?hk ja liiga soe temperatuur. Lubatud kogust ei maksa ?letada! Ja ?le?ldse tuleks sind uurida, kui sul sageli peavalud on.” Arst v?ttis oma kummikinnastes k?ed Stella ninalt ja t?druk tundis, kuidas uus soe verenire m??da huuli alla vajus. Tohter ulatas talle salvr?tid. „Ma arvan, et ma j?tan sind natukeseks ajaks siia statsionaari. Paneme sulle tampooni, mis on h??bimisvastase ainega immutatud.” Ta v?ttis telefoni ja helistas kuskile. „Ene, tule pane palun patsiendile paremasse ninas??rmesse eesmine tamponaad ja j?ta ta m?neks tunniks sisse.” Stella ei saanud aru, miks talle h??bimisvastase ainega immutatud tampoon pannakse, kas poleks just vaja h??bimist soodustada, et verejooks peatuks? Kas arst tegi kogemata vea? Minuti p?rast tuli ruumi ?de, kes surus Stellale ninaauku suure pika marlitampooni. See oli v?ga ebamugav ja Stella arvas, et ta n?eb kindlasti ka kohutav v?lja, kuna tampoon ulatus otsapidi ninas??rmest v?lja. Piinlikkustundega vaatas ta Priidu poole, kes j?lgis k?ike murelikult. „Kuna verejooks on tugev, siis me j?tame sind praegu m?neks ajaks siia,” kordas ?de Ene arstilt juba kuuldud s?nu. „Noormees v?ib praegu ?ra minna ja hiljem tagasi tulla, kui on soovi.” „Kuule, ma l?hen ?tlen, et sa ei saa enam t??le tulla t?na. Tulen p?rast tagasi.” Priit lehvitas ja j?ttis Stella ?ega kahekesi, kes seej?rel t?druku palatisse number kolm juhatas. Ruum oli kohe vastuv?tulaua juures. Stella istus veidi kigisevale steriilsele haiglavoodile. Nina tundus katsudes h?sti paks, tampoon oli ninas??rme laiaks venitanud ja kogu n?gu tundus pinge all olevat. Ta vaatas oma n?ppu, millega oli just nina katsunud. V?hemalt ei olnud see enam verine. Ta s?ttis ennast padja najale poolistuvasse asendisse. Palat oli suhteliselt t?nap?evaselt sisustatud, n?gi ?sna selline v?lja, nagu ta linna haiglas vanat?di Astat vaatamas k?ies n?inud oli. Huvitav, tal ei olnud aimugi, et siinses tervisekeskuses ka statsionaar oli. ?hmaselt tuli talle meelde, et praktikabaasi tutvustaval ringk?igul oli seda vist isegi mainitud, kuid see oli tal t?iesti ununenud. Stellale meenus ehmatusega tema seljakott – ega ta seda ometi s??klasse ei olnud j?tnud!? ?nneks lebas kott tema voodi k?rval kapi peal. Ilmselt oli Priit seda hoidnud ja ?e k?tte andnud. Ta otsis kotist telefoni ja helistas Johannesele. Ikka ei mingit vastust. Ta otsustas poisile kirjutada j?rjekordse s?numi. „Miks sa ei vasta? Kas sinuga on k?ik korras? Kui sa telefonile ei vasta, siis ma tulen linna sinu juurde!” Ta vajutas „Saada”, pani telefoni kapile ja sulges silmad. Kerge peavalu oli tagasi ja silmad kinni olla oli k?ige mugavam. Koputus uksele ?ratas Stella. Ta oli endalegi m?rkamatult tukkuma j??nud. Keegi avas ettevaatlikult ukse. See oli Priit. Poiss hoidis ?hes k?es mahlapakki, teises ?okolaadi. „Ma t?in sulle s??a. N??d kus sa verest t?hjaks oled jooksnud, peaks sul lisaenergiat vaja minema.” Naerdes ulatas ta ?okolaadi Stellale ja asetas mahlapaki kapile. Stella tundis j?lle piinlikkust – suur pooleldi verine tampoon turritas ninast v?lja ja tema valget pluusi kaunistasid verenired. „Mh, ?ra vaata mind, ma olen nii r?ve!” naeris ta ja tegi ?okolaadi lahti. „Sa poleks isegi siis r?ve, kui sul samasugune m?lemast ninaaugust v?ljas oleks. Okei, siis v?ib-olla isegi oleksid,” naeris Priit vastu. „Issand, pildid, Priit! Ma t?iesti unustasin!” Stellale meenusid j?rsku Annabeli m?rkmiku vahel olnud pildid ehk siis p?hjus, miks ta nii v?ga l?unat oli oodanud. Ta tahtis fotosid Priidule n?idata, et n?ha, mis tema sellest arvab. Avanud telefonis oma galerii, ulatas ta mobiili Priidule. Poiss vaatas keskendunult pilte. „Ma ei tea ka neid mehi ... Lootsin, et ?kki tean, aga ei ...” Ta keris pilte edasi, kuni j?udis kuuenda meheni. „Oota, mida!? Seda kutti ma k?ll tean!” Priit p??ras telefoniekraani Stella poole. „See on Steko. Ta oli ka meil siin lastekodus, aga l?petas paar aastat tagasi kaheteistk?mnenda ja minu teada kolis Eestist ?ra, kuskile l?unasse.” „Mis m?ttes l?unasse?” „Kuskile soojale maale, ma t?pselt ei tea, r??giti, et Dubaisse v?i kuskile. Aga ta ei tundnudki Annabeli! Annabel tuli alles siis meile, kui Steko oli juba ?ra l?inud! Kuule, aga ?kki ta teeb l?petajatest mingit uurimist??d v?i midagi?” Stella ohkas v?sinult. „?kki me t?esti m?tleme ?le. V?ib-olla need ongi endised ?pilased ja ?petajad v?i midagi muud kooliga seotut ... Ah, ma ei tea lihtsalt enam, mida arvata.” J?rjekordne ummikseis tekitas masendust. Priit uuris fotosid m?rkmiku lehek?lgedest. „V?tame veits aega seda k?ike seedida. Aga vaata, see aadress siin, see kordub palju! Paju 17.” Stella vaatas m?rkmikusse kritseldatud aadresse, kellaaegu ja nimesid. „On jah palju seda! ?kki see ongi see koht, kus Annabel ??siti k?ib?” J?rsku kostis uus koputus uksele. „Sisse!” Uksel seisis veidi kohmetunud Katriin. „Hei!” Katriini pilk langes voodil istuvale poisile ja seej?rel Stellale. „Kuulsin, et sa oled siin, Puurmaa saatis mind vaatama, kuidas sul on.” „?de ?tles, et ta saab varsti koju. Ja et ta tuleb v?tab selle junni ka kohe ninast ?ra,” seletas Priit Stella asemel. „Ma enne just r??kisin ukse taga ?ega, kui ma siia tulin.” Katriin vaatas Priitu, seej?rel taas Stellat, tekkis ebamugav vaikus, kuni Priit p?sti t?usis. „Aga davai, ma l?hen. Hiljem n?eme!” Katriin ootas vaikides ukse juures, kuni Priit v?lja l?ks, ja istus siis voodile. „Kuule ... Mis teil Priiduga on? Te olete kogu aeg koos viimasel ajal.” Stella raputas ehmunult pead. „Issand, mida?! Mitte midagi pole! Meil on lihtsalt praks samas majas. Mul pole seal kellegagi olla muidu!” Ta tundis, et ?igustas ennast natuke liiga tuliselt, sest juba vaataski Katriin teda kahtlustava n?oga. „T?hendab, no ta on tore poiss ka muidugi ...” Katriin naeratas. „On k?ll jah. Mulle ka meeldib. Aga sul on linnas kutt ju?” „Jaa, on, Johannes. Ma l?hengi vist n?dalavahetusel linna tema juurde natukeseks ajaks. Hullult tahaks n?ha teda juba.” Tundus, et Katriin j?i selle vastusega rahule, sest ta vahetas teemat. „Tead, kui rahul ma olen, et ma tanklasse praksi sain! Ma reaalselt olen Annabelile igavesti t?nulik! ?lemus on nii lahke, vahepeal laseb varem ?ra ja ...” Stella ei saanud aru. „Aga te pole ju eriti kooski! V?i passib ?lemus ka p?evad l?bi tanklas?” Katriin tundus natuke segadusse sattuvat. „Aa, ei, ega ma tegelt ei tunnegi teda. Ja ega ta pole jah tanklas eriti. Aga no paar korda oleme ikka n?inud ja siis tundus lihtsalt selline m?nus inimene.” Katriini puterdamine pani Stella muigama. „Kuule, ega ma kade ei ole, et sa rahul seal oled! ?ra pabista! Lihtsalt tundus kummaline. Sa oled Annabeliga ka viimasel ajal nii palju koos. Kuidas tal l?heb? Me elame samas toas, aga peaaegu ei suhtlegi. Ma ei tea, kas ma olen midagi valesti teinud v?i milles asi.” Katriin seletas, kui v?ga kiire Annabelil praksi ja stipendiumikatsete t?ttu on, ta peab palju aega raamatukogus istuma. „Asi ei ole ?ldse sinus, tal ongi lihtsalt jube palju tegemist praegu!” Stella muigas taas. Miks Katriin Annabeli niimoodi ?igustab ja kaitseb? „Muidugi, saan aru.” Palati uks avanes ja ?de astus mingi kandikuga sisse. „Nii, vaatame su ?le ja laseme koju ?ra.” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/kristi-piiper/tode-voi-tegu-iii-osa-tode/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
Наш литературный журнал Лучшее место для размещения своих произведений молодыми авторами, поэтами; для реализации своих творческих идей и для того, чтобы ваши произведения стали популярными и читаемыми. Если вы, неизвестный современный поэт или заинтересованный читатель - Вас ждёт наш литературный журнал.