?ldine usundilugu

?ldine usundilugu Uku Masing K?esolev raamat on esimene eesti keeles ilmunud s?vitsiminev teos, kus ?li?pilane v?i uurija v?ib leida teavet usundiloo p?hit?dede, meetodite ja teooriate kohta. K?esolev e-raamat sisaldab autori?igusega kaitstud materjale ja kogu e-raamatu sisu on autorikaitse objekt. E-raamatu kasutamine on lubatud ?ksnes autori?iguste omaniku poolt lubatud viisil ning tingimustel. Tingimused e-raamatu kasutamiseks: 1. Kogu e-raamatu sisu on autori?igustega kaitstud. K?ik ?igused reserveeritud; 2. E-raamat on m?eldud ?ksnes isiklikuks kasutamiseks; 3. E-raamatu osaline v?i kogu sisu paljundamine mis tahes kujul on keelatud, va isiklikuks kasutamiseks e-raamatu digitaalses exlibrises fikseeritud e-raamatu omaniku poolt; 4. E-raamatust v?i selle ?ksikutest osadest v?ib teha isiklikuks tarbeks v?ljatr?kke ?ksnes e-raamatu digitaalses exlibrises fikseeritud e-raamatu omanik, e-raamatu kopeerimine ja kolmandatele isikutele jagamine ei ole lubatud; 5. E-raamatu v?ib alla laadida ning salvestada oma arvutisse ?ksnes e-raamatu digitaalses exlibrises fikseeritud e-raamatu omanik; Keelatud on e-raamatust k?rvaldada omandi?igust t?histavaid m?rke, etikette v?i muid e-raamatu m?rke. VASTUTUS Autori?igusega kaitstud e-raamatu mittesihip?rane kasutamine v?i omavoliline turustamine on ebaseaduslik ja on aluseks kahjun?ude esitamisele. E-raamatu v?ljaandja ja levitaja ei vastuta kahju eest, mis tuleneb e-raamatu v??rast kasutamisest. Kasutades k?esolevat e-raamatut n?ustute automaatselt eespool toodud tingimustega. Nimi: Kirjastus Ilmamaa eISBN: 978-9949-473-38-0 Paberraamatu ilmumisandmed, mille j?rgi on valmistatud e-raamat Toimetaja: Amar Annus Konsultandid: Tarmo Kulmar ja Kalle Kasemaa Selle raamatu v?ljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital, Haridusministeerium eesti keele ja rahvuskultuuri programmi raames © Ilmamaa 2000 Vanemuise 19, 51014 Tartu ISBN 9985–878–52–3 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas Kastani 38, 50104 Tartu § 1. P?him?isteist ja nende defineerimisest 1. Asjade defineerimisel, nende olu ?tlemisel on inimene tavaliselt ?sna armetu, sest ta ei lahuta olulist k?rvalisest habituaalselt. Ja m?istete defineerimisel on h?das needki, kel on kombeks m?elda. Viimati on ikkagi v?imalik saavutada vaid relatiivset t?psust. On oluline, et m?isted oleksid defineeritud s?nadega, millede t?henduses pole suuremat k?ikuvust, sest leidub vaid pisut s?nu, millede piirid on vaieldamatult kindlad. Iga t?lkija teab, et teise keele taolise sisuga s?na ei kattu t?pselt tema oma vastavaga, kuid filosoofid kipuvad seda sageli unustama ning teoloogid. Sellele parandatamatule pahele lisaneb, et iga defineerija jonnakalt peab ?igeks oma definitsiooni ja vahel ebateadlikult eeldab, et teised on m?elnud sama kasutades k?ll v?hemsobivaid s?nu. Sageli kujuneb nii olukord, et ?ks teadlane heidab teisele ette m?istmatust v?i definitsiooni puudumist teoses, kuigi t?epoolest nende erinevus juba avaldus eeldustes, s?nades, mida teine kasutas jutu alguses. Paljugi t?litsemisi usu ?mber olnuks olematud, kui vaidlejad vaevunuks s?nastama v?imalikult t?pselt seda, mida nad m?tlesid ?teldes “usk”. Enamasti arvati lohakalt ja laisalt, et m?iste on k?llalt selge k?igile. Kui tuli defineerida, siis eelistati ?hmaseid s?nu asja enda kohta ning mahutati definitsiooni sisse teadlikult v?i teadmatult need ebam??rased teooriad, mis m??rasid inimese ?ldise hoiaku. V?imalikult ebam??raseid s?nu kasutati, sest usk ja usund tundusid inimesile ?hmaste asjadena. Aga vanemaid arvamusi ei tee meile natukene koomiliseks ainult see, vaid ka inimeste suurem kinniolemine endas ja oma ajas ning selliste s?nade kasutamine, mis meile on muutunud imelikeks. S?nad ju s?ltuvad moest, neid v?ib panna t?hendama midagi, mida nad ei t?hendanud varemalt, kuigi endine t?hendus kunagi ei kao t?iesti. S?nade sisu s?ltub mentaliteedi muutustest teatavat keelt k?nelevate inimeste hulgas. Sisu muutumine toimub neile t?helepandamatult, punkti, millest p??le s?na sisu on ahenenud v?i avardunud v?i on sattunud hoopis mujale, ei saa tavaliselt m??rata ajaliselt. Seep?rast on iga s?naliselt v?ljendatud m?iste organism, milles on rudimente, atavisme, kontaminatsioone ning v??ranaloogiaid. Nad on samuti homo faber teosed nagu kujud, maalid, luuletused, m??did, teaduslikud teooriad. K?llap on aga nende kallal v?imalik nokitseda enam, igal k?nelejal on teadlikult v?i teadmatult kombeks neid muuta mistahes p?hjusel. Nad on elusamad muist inimese tooteist ja seep?rast kasutajal tavaliselt pole selget aimu oma enese v?i oma keelkonna s?nade sisust. Harilikult mitte rohkem kui sellest mesilasest, kes kogub talle mett v?i k?rbsest, kes teda t?litab. On k?llalt inimesi, kes teavad, et k?rbsel on neli jalga v?i koguni kolm, milledest ?ks olla toetamiseks. Kui keegi siis v?idab, et neid on kuus, nad ei usu v?i seletavad, et kaks jalga olevat ju moondunud k?ppadeks! Sama v?he on inimesele selge, mida ta m?tleb ?teldes “m?nu” v?i “usk” v?i “v?gi”, talle piisab sellest, et need s?nad satuvad umbkaudu ?igele kohale, kus nad ei paista lausa sobimatud. Inimeste vaidlemised maailmast on poolpimedate ja poolkurtide omad. Nende raamatud on seda v?hem, kuid siin j?llegi kiusab v?imetus leida t?pseid s?nu m?eldu v?ljendamiseks. 2. Meile kui kristlasile on oluline m?iste “usk” v?ljendus kristlusele algses kreekakeelses ning vastava s?na ulatus ja sisu ning ?rgsemad definitsioonid, mis on ju tuttavad igale kristlasele. Heebr. 11,1 v?idab, et usk (pistis) olevat elpizomen?n hypostasis, pragmat?n elenchos ou blepomen?n, mis on t?lgitud meie keelde “kindel lootus nende asjade peale, mida oodatakse, ja nende asjade t?estus, mida ei n?hta”. See on esmalt kujukas n?ide sellest, et defineerimisel ei tohi kasutada ebam??raseid s?nu, sest hypostasis ja elenchos on s?nad, millede sisu on v?ga k?ikuv ja sellele kohale seep?rast on v?ga palju t?lgitsemisi ning seletusi, millede varal tuleks enne teha kindlaks, mis defineerija m?tles ja siis alles hakata arutama, kas ta defineeris ?igesti. S?nastike j?rgi on hypostasis “allaasetamine, allaasetatu, alus, settinud osa vedelikust, paks; substants, mateeria, aine; kava, siht; olu, t?elus, eksistents; julgus” ja elenchos “t?estus, t?estusvahend, vastuv?idetega veenmine; katsetamine, uurimine, otsustus”. Sellest v?iks siis j?reldada, et autori arvates usk t?estab ja veenab meid n?htamatute asjade olemasolus ja on loodetavate asjade p?hi. Aga ka siis, kui see t?lgendus oleks enamv?hem ?ige (ta ei saa olla, sest hypostasis’e puhul v?itja m?tles kindlasti rohkem, kui sisaldab meie ?ks s?na), mis on pistis, pole siiski selge. Ebam??raselt v?iks k?ll ?elda, et ta on veendumus kristliku kuulutuse reaalsusele vastavuses, veendumus meile veel mitte tajutavate asjade kohta k?iva v?idetekompleksi t?esuses. See definitsioon ja veel enam ta ladina t?lge “est autem fides sperandarum substantia (LUTHER: “gewisse Zuversicht”, Rev. Vers. “substance”) rerum, argumentum (LUTHER: “Nichtzweifeln”, Rev. Vers. “evidence”) non apparentium on p?hjalikult m?justanud k?iki kristlaste poolt antud definitsioone, muutes usu veendumuseks m?istusega taibatavate v?idete t?esuses. Kreeka s?na pistis on seda aga ainult osati, sest ta v?ib t?hendada veel “truudus, usaldus, tagatis, pant, antud s?na; krediit; veendumus, kujutlus (vastand: teadmine); t?estamine, t?estusvahend; lubadus”, millest v?iks oletada vanemaks t?henduseks “(inimese) veenvus, usaldatavus” ja “(teise inimese) hoiak taoliste omadustega inimese suhtes”, ?kski indogermaani keel ei suuda ju teha vahet s??raste subjektiivsete ja objektiivsete n?hete vahel. Sellest muidugi j?rgneb, et algusest p??le pistis t?hendas hoiakut teatava v?idetekompleksi suhtes. Aga me v?ime ju kujutella olukorda, milles “usk” ei ole veel v?i enam mitte seoses intellektile taibatavate andmetega, mida v?inuks aga pistis t?hendada tol ajal? N?nda erueeritud m?iste varal v?iksime siis suunduda ajalukku ja otsida aega ning kohta, mil usklik inimene toda s?na kasutas esmakordselt ?hes v?i teises t?henduses. On ilmne, et Heebr. 11,1 t?henduses me ei j?uaks kuigi kaugele, sest siin on ju eeldatud, et inimene on veendunud ?hes v?idetekompleksis, kuigi teisigi on olemas, mida ta “ei usu”. Ka vanemad t?hendused ei vii v?ga palju kaugemale. See aga t?hendab, et koorides v?lja s?na kogu sisu (mis v??raste keelte puhul iial ei saa olla l?plikult k?llaldane), me saavutame temale vastava m?iste ikkagi ainult teataval kindlal muutumisperioodil, millest p??le s?na on sundinud (piltlikult ?eldes) kasvatama ?ksnes m?ningaid vesiv?susid talle vastavat m?istet. V?ime n?iteks j?reldada, et kreeklaste jumalused olid inimesekujulised ning pistis oli veendumus nende antud oraaklite v?i lubaduste t?ideminekusse, kuid me ei saa selle s?na varal enam kirjeldada kreeklase hoiakut uskumisel, s.t., veendumusele eelnevat faasi s?naseletus ei anna enam. Samuti on muudegi keeltega: s?nale “usk” vastava s?na anal??s viib meid ainult teatavasse kaugusse, mitte aga iial sinna, mil inimene, ?eldes “usun”, eraldas selle vaimse toimingu teistest, mis samav?he tarvitsesid olla vastandid sellele hoiakule kui muude asjade ning n?hete nimed omavahel. Umbes samasisuline on ka ladina fides (pr. foi, ingl. faith) “usaldus (ehk usk) millegi v?i kellegi t?ele vastavusele, ?igeolemisele, h??tahtlikkusele, millest tekib veene; inimese juures ta on ausus, truudus, usaldatavus, h?? tahe, avaldugu see siis teos, lubaduses, v?ites, kirjelduses v?i tunnistuses kohtu ees; antud s?na, lubadus, t?otus, kinnitus, kohustus, garantii ja nende teostamine; krediidiks antu, lootuse p??le antu; julgeolek, isikukindlus; osutatud abi ja hool”. Ka siin on koos objektiivne ning subjektiivne, ometi ladina m?iste sisu kuidagi erineb kreeka omast. Meile on raske ?elda, kuidas, sest ka ladina s?na t?hendab inimese teatavat olekut ning hoiakut, millele v?ib tugeda ning olla julge, sellele vastavat reageerimist inimese poolt ning teiste reaktsiooni tema suhtes, aga n?ib, et selm??ral pole tegemist veendumusega teatavas v?idetekompleksis kui kreeka keeles. Alles romaani keelis m?iste ulatus kitsenes Heebr. 11,1 definitsiooni m?jul ja dogmaatikud pidid hakkama eraldama fides, quae creditur ning fides, qua creditur. (#litres_trial_promo) T?vele vastav verb on ladina keeles arhailine ja ta asemel kasutatakse credere, mis v?ib samah?sti t?hendada “uskuma t?eks peatavaid v?iteid” kui “kellelegi usaldama krediidiks”. Ladina keeles on veel teine s?na religio, mille piirid ei kattu t?iesti eelmisega, kuid mitteladinlasel on v?imatu ?elda selgelt, milles just seisneb nende m?istete erinevus, nende sisu ja ulatus, sest see on raske juba ise omagi keeles. Nende kahe m?iste eeskujul on Euroopa kultuurkeeledki p??dnud kasutada kaht m?istet, kuid samuti ebam??raselt, kord lastes neid kattuda rohkem, kord v?hem ning suunates kokku v?i teisale. S?na on vahel tahetud tuletada verbist religare, “siduma”, millest religio oleks ?henduse seos jumaluse ning inimese vahel, kuid t?en?osem alus on religere (vastand negligere), “t?helepanelik olema, hoolima”. Religio on siis k?ll “usk, usund (ja nende objektid: p?hamu, kuju, pilt jne.)”, kuid t?hendab ka “usklik tunne ja m?tteviis ning hoiak, mis avaldub kartuses ning harduses ja t?pses hoolikuses riituste ning kommete suhtes, peetagu seda liigseks ja naeruv??rseks v?i mitte”, sellest s?ltuvalt ta on tolle hoiaku tingitud “kohustus, s??mesund, vanne, p?hadus” ja ka vastupidi “needus, patt, usueeskirjade vastu eksimine”. Seep?rast on ehk ?ige ?elda, et religio t?hendas “t?helepanelikkus tabu suhtes s?nas, teos ja tundes; t?helepanematusest tekkinud pahed” ja koguni ?ldiselt “tabu”. Et juriidilise kallakuga inimestele olid olulised just sellised eeskirjad, siis pole imelik, et just see s?na omandas aja kestel ikka kitsenedes t?henduse, mis on ?sna taoline meie kunstlikule s?nale “usund”, mis t?hendab ?ksk?ik millise usu avaldustekompleksi m?tteis, s?nades ja tegudes. Ta moodustamisel oli vist sihiks saada vastet saksa “Religion’ile”, kui sellest eraldada “Glaube”, kuid ta on saanud ometi kitsama ning selgema sisu. Sest homo religiosus, “religi?ser (v?iks ?elda ka: gl?ubiger) Mensch” ei ole meie keeli “usundlik inimene”. Meie m?iste kitsam ja filosoofiliselt ning loogiliselt selgemalt piiriteldav sisu v?imaldab just meile n?ha, kui sagedasti Euroopa teadlased on soperdanud uuritava n?hte kallal ainult seep?rast, et neile pole olnud selgeid piire s?nadele. Otse nagu v?idaksime, et on olemas, ?tleme s?na “olde”, millest me ju k?ik ebam??raselt teame, mis ta on, sest teda v?ib ?elda ka teiste s?nadega, mis k?ll pole t?pselt kattuvad, ja siis hakkaksime otsima, kunas ja kus “olde” esmalt esines, milline ta oli siis ja, kuidas ta on saanud praeguseks ning seejuures ometi kogu aeg j?lgiksime nende ebat?psete s?non??mide ajalugu! Nagu eelpool ?eldud, indogermaani keele struktuur ei lubagi neile teha selget vahet sama asja subjektiivse ning objektiivse k?lje vahel, meie v?hemalt p??ame seda, kuigi ei suuda alati. Mitte ainult saksa teadlased pole siin teinud meie meelest palju pattu (neid osalt vabandab, et saksa “Glaube” on muutunud puhtintellektuaalseks vastandiks “Wissen’ile”), vaid paljud teisedki, nagu ilmneb allpool tsiteeritud “usu” definitsioonest, mis tahavad olla t?psed. Siinkohal ainult kaks v?ga ebam??rast n?idet. REINACH (Orpheus, 1930: 1) ?tleb, et usk (religion) on esmaseltp??miselt (primarily) tundeavaldus (sentiment) ja selle tundeavalduse v?ljendus erilist loomu aktide varal, mis on riitused, mahutades nii kokku subjektiivse hoiaku ning selle objektiivselt uuritavad avaldused. Kuid pisut hiljem ta defineerib, et usk (religion) on nende sisetunde k?hkluste (scruples, m?teldes igasuguseid tabusid) summa, mis takistavad meie v?imete vaba tarvitamist (v?i harjutamist: exercise). Siin ta t?eliselt arvestab ainult objektiivse k?ljega! Selle vahe mittearvestamine on v?imaldanud pikad vaidlused ning paksude raamatute kirjutamise, mis on ainult suurendanud olemasolevat segadust. 3. Meie “usk” ja “uskuma” sisaldavad vanemas keeles ka “usaldus” ning “usaldama” ja p??le selle veel mitu osalt k?ibelt kadunud t?hendusevarjundit, mis n?itavad, et Heebr. 11,1 alusel tekkinud ning “teadmisega” vastandatud t?henduslik sisu “t?ekspidamine, veene” ei ole s?na kogu sisu. Ta pigemini kunagi t?hendas “inimese sisemine olemus, meelsus, v?gevus, m?juv?im”, sellest siis “harjumus, tavaline hoiak, kava, plaan, veene”, nagu k?nek??ndudest ilmneb. Kui ?eldakse “minu usk ei aita (ei ulata) enam” v?i “minu usk on otsas”, siis see t?hendab: minu v?imed teatava olukorra muutmiseks on liiga v?ikesed m?ne asja v?i inimese puhul. Taoline t?hendus on ka v?ljendusil “katsusin oma usku (tema kallal)”, kas mina suudan avaldada mingit m?ju (m?nede meelest see k?ll t?hendab, kas mu arvamine temast on ?ige), “katsusin temaga k?ik usud l?bi (v?i: ?ra)”, millest esmalt paistab, nagu v?iks neid inimesel olla mitu, kuid on ilmselt m?eldud muutmisv?ime, veenmisv?ime mitut s?nastatud kuju. ?eldavat ka “katsusin (v?i: kaesin) tema usku”, tema olemust, tema hoiakut. Samas t?henduses esinevad “oma usku pidama”, “ta peab seda usku”, kus “usk” t?hendab harjumuseks saanud kava, ettev?tmist, mis ?hel inimesel v?ib tunduvalt erineda teise omast; samuti “ei ta anna oma usust j?rele”, vaid peab kinni oma tavadest, ei loobu millestki, mis ta teeb v?i m?tleb. K?ik nad n?itavad, et teatav veendumus faktides v?i arvamustes on ainult ?ks osa “usku”, ta on p?hiline osa inimest ning inimese enda mina hoiak tolle alusliku suhtes. Ainult kahest WIEDEMANNis esinevast k?nek??nust, mida ma pole kuulnud kunagi, ma ei tea ?elda, mis s?na t?hendab s??l, need on “oma usku kinni pidama”, olema abieluliselt ustav, kus “usk” v?iks olla “t?otus, ustavus, p?hiline kindlus ?ksikasja suhtes”; samuti “ei ta uskund temale seda head mitte” (t?lkes “er g?nnte ihm dieses Gute nicht”), mis minu meelest hoopis t?hendaks, “ei uskunud temast (tema kohta) seda h??d”, kuid v?ib olla m?eldud teisitigi. Kokkuv?tlikult saab ?elda, et meie “usk” on inimese olemuse, tema meelsuse tavaline kindlus ning m?juv?imsus ja sellest s?ltuv hoiak inimeses endas, mis mujale avaldub kolmel k?ljel: 1. tavaline veene inimeses, inimese usk s?na kitsamas m?ttes, 2. tavalised harjumused s?nades ning tegudes, inimese usund s?na tavalist t?hendust m??da, 3. inimese hoiak, kes tunneb kellegi teise olemust ja meelsust, see, mida h??ame usalduseks. See on aga vaid loogiline reastus, k?sitavaks j??b, kuidas need k?ljed ?he s?naga v?ljendatud m?istes on seoses geneetiliselt, s.t., mida nendest “usk” t?hendas k?igep??lt ja mis oli olemas enne, kas verb v?i noomen. V?ime oletada, et k?ikehaarav p?hit?hendus on vanim (vanim p?hit?hendus oli k?ikeh?lmav) ja v?rrelda teda teiste keelte vastavate m?istetega ning vaadelda teda ajalooliselt, sest mulle tundub, et m?istete t?psustumine ja endapiiramine on pika ajalise k?igu tulemus alles. V?rrelda kreeka v?i ladina m?iste sisuga meie oma on raske, sest esimesi me ei taipa k?llalt h?sti v?imetuse p?rast kujutella end nende inimeste hinge. Paistab k?ll, nagu oleks pistis p??miselt usklik hoiak v?idete suhtes, mis keegi esitab, ning fides selle hoiak, kes ei kahtle enda ega teise v?imes pidada kinni kehtivaist, ?igeist ning h?ist eluvormidest. Siis peaks ?tlema, et meie m?iste on primitiivsem olemuselt, laiema sisuga ning ebat?psem. Kuid see v?ib olla n?iline. Seep?rast, j?lgides meie m?iste sisu minevikku, peaksime j?udma kaugemale kui kreeka v?i ladina omaga. Tuleks siis uurida, kuidas ja kunas inimene sai ?ldse olemuse, meelsuse, ning teadlikuks oma olemusest, kuidas ta siis seda v?ga mitmel moel avaldas ning teostas v?ljaspoole eri aegadel ning eri kohtadel. S??rase uurimisega saaksime ehk ?sna kaugele, kuid meid v?ga takistaks m?iste enda sisemine ?hek?lgsus. 4. Sest m?isteteanal??s valgustab ikkagi p??miselt m?iste ratsionaalset, filosoofilist k?lge, me ei saavuta peaaegu midagi tundest, mis on inimesel ja oli avastades esmalt ning avastades ?ha edasi oma olemust kogu maailma taustal. Nagu avastus, et midagi on ilus, midagi h?? v?i ?ige oli kunagi ja on praegugi seotud emotsioonidega, nii ka avastus “mina olen s??rane v?rreldes muuga”. Seda ka olulist k?lge me ei saa avastada m?istelise anal??siga, kuigi saavutame teatava suuna. Seda on v?imalik avastada ainult introspektiivselt (s?na k?ige laiemas m?ttes), s.t., vaadeldes iseenda m??dunud uskumisakte v?i teiste omi, mis on avaldunud s?nas, kirjas, kunstis ja osalt tegudeski. ?igus ja kohus kasutada seda meetodit ei olene sellest, mis moel oleme teinud kindlaks uuritava s?na tavalise sisu ega sisust endast. Sest me tahame teda ju t?psustada ning selgitada introspektiivsel teel, et defineerida teda t?psemalt kui v?imaldab s?naanal??s. Muidugi leidub k?llalt definitsioone, mis olenedes v?itjate filosoofilisist eeldusist, j?tavad emotsionaalse k?lje hoopis k?rvale, ja usule annavad koha vastavalt s?steemistruktuurile (vrdl. HEGEL, DORNER) v?i p??avad objektiivistada oma kogemusi olemasolevast (NATORP, SABATIER, RITSCHL). Needki definitsioonid pole t?iesti aprioorset laadi, vaid mingil moel on kasutatud introspektsiooni, kas ajaloolist v?i ps?hholoogilist. Teised, milledes emotsioonid on olulised, erinevad emotsioonide valiku ning nende r?hutuse suhtes, samuti selles, kas nad peavad olema kehtivad ainult ?rgseile inimesile v?i praegustelegi. Mina isiklikult defineeriksin usku, ?eldes, et ta on inimese alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev hoiak selle suhtes, mis ta tunneb olevat m?istetamatu, saladusliku ja endast k?rgema ning v?imsama. Nii ?ldises ulatuses definitsioon on kehtiv igal ajal ja k?igis paigus. Selle definitsiooniga, millele taolisi on nimetatud allpool, poleks rahul ei t?sised ortodokssed inimesed, kellele usk on esijoones veene teatavais “t?dedes” v?i m?nede kommete absoluutses ?igustuses, kuid ka mitte ateistlike kalduvustega liberalistlikud evolutsionistid. LUBBOCK, arvestades umbes taolise definitsiooniga, ?tleb (174): “Kui juba pelk hirmutunne ja arvamus [Bewusstsein], et v?ibolla veel peale meie ka teised v?ekad olendid [kas ta m?tleb, et inimesedki on “m?chtige Wesen”?] elutsevad maailmak?iksuses, kehtivad religioonina, siis peame me vabalt j?rele andma, et see on inimeste ?hisomand.” Ta pole aga sellega n?us, sest siis peaks lapse kartus pimeda ruumigi eest olema religioon ja p??legi: Tunded, milliseid koer v?i hobune oma peremehe vastu ?les n?itab, paistavad kujult sarnased ja t?epoolest on esimeste kuu poole ulgumises silmn?htavaid ?hisjooni tseremooniatega, milliseid r?ndurid on t?heldanud metsikute rahvaste juures. LUBBOCK ise ei ?tle, mis ta meelest on religioon, kuid vihjeist (172. 177) ilmneb, et see on mingi “Glaubenslehre” [usu ?petus] ja mingi “Gottheit”[jumalus] on olemas, sest primitiivseimad inimesed olevat feti?istid, nad uskuvat, et “inimene v?ivat sundida jumalust oma soove kuulda v?tma”. P?latud definitsioon, kui sinna panna kartuse asemel m?ni ?ldisem s?na, on mu meelest ?sna ?ige. Ja ma isiklikult olen veendunud, et koera ulgumine on usundlik toiming, usuavaldus, samuti nagu tema reageerimist kiirele liikumisele v?i tiirlemisele v?iks nimetada maagiliseks toiminguks. Ma ei n?e p?hjust, miks usk primaarse hoiakuna peaks olema v??ras loomele t?iesti ja omane ainult inimestele. Usk sisaldab teatavad emotsioonid, mis pole v??rad meilegi (t?htsusetusetunne t?htedevaatlemisel, ruumi v?i ajatajus, suures metsas); ta sisaldab soovi ning p??de olla h??s l?bisaamises selle endast suuremaga (?ksk?ik, kuidas ta teda kujutleb) ja hoida teda endale s?bralikuna ?ksk?ik milliste vahenditega, m?justamine tuleb arvesse alles siis, kui inimene hakkab arvama, et see v?ib talle teha halbagi. Endastm?istetavalt sisaldab usk veende, et on olemas midagi inimesest v?imsamat ja suuremat ning p??de m?ista selle olemust, et koordineeruda. K?igi usundite usklikele on need jooned p?hilised usu juures, aga nad erinevad taolise n?hte kujutlemiselt, kirjeldamiselt, m?istmiselt ning viimati vahendeilt, mida nad kasutavad koordineerumiseks temale. Teisis?nu, usk on ?ldinimlik (kui mitte veel avaram) n?he, usundid on metamorfootilised avalduskujud; usk on indiviidi hoiak, usund on tingitud sotsiaalsest struktuurist (kuigi sellele omakorda v?ib m?juda usk). S?nastuselt ja osalt sisultki taolisi definitsioone leidub ?sna rohkesti. Nii on S?DERBLOMile usk (WG: 143. 211. 223) “aimdus millestki ?leinimlikust olemises; segatuna kartuse ja lugupidamisega selle vastu” v?i “harras aukartus” [heilige Scheu] selle definitsiooniks. R. THURNWALD (Handbuch der vergleichenden Psychologie I, Abt. 2, 1922: 279 jj.) arvab religiooni olevat “teatav hingelaadi seadumus [Gem?tseinstellung] ?leinimliku suhtes”. E. LEHMANN (LR : I, 1925: 23, 29) ?tleb religiooniks “tunne teatud j?ududega vastastikku asetatusest, millised inimtegevuse ?le k?rguvad ja sellele korraldavat m?ju avaldavad” ning soovi “end nende j?rele kohandada”. K. BETH (RuM: 399): “tunne inimliku suutlikkuse suhtelisusest”, millele inimene reageerib nii, et “ta s?ilitab t?esti iseendas oma kogemuse abil saadud j?uetuse tunde j?lje, nimelt k?ige kaduva, indiviidi ja ?hiskonna piiratuse ning ahtuse tunde ja m??rab sellega ekvivalentse v??rtuse [Gegenwert] kindlaks”. Umbes n?nda m?tles ka W. JAMES (Die religi?se Erfahrung in ihrer Mannigfaltigkeit, 1907), kelle arvates ?rgn?hteks on (391) “m?stiline elamus, milles inimene saab l?pmatuga ?heks ja see ?htsustervik teadlikuks ka enesest”. Sellele on iseloomustav “pidulikkus ja t?sidus ja vaimustunud pulma-meeleolu” (44), ning religioon on siis (27. 35) “?ksikute inimeste tunded, tegevused ja kogemused niiv?rd, kui nad arvavad endid mistahes jumaliku j?uga ?henduses olevaina, kuidas nad seda viimast ka endale l?hemalt ette ei kujutaks”. V?ga kaugel pole sellest ka SCHLEIERMACHER v?ites, et religioon tekib “aus der Bestimmtheit des unmittelbaren Selbstbewusstseins” (#litres_trial_promo) ja on ?ieti “schlechthinniges Abh?ngigkeitsgef?hl” . Veelgi vanemad teadlased v?isid olla samal arvamisel “usulise tunde” sisu kohta, kuid nemad juba uskusid ta p?hjustajaks midagi v?i kedagi selgemini nimetatavat. Albert R?VILLE: “Religioon on inimese elu ?ram??ratus inimliku m?stilise vaimu h?sti ?hendava tunde l?bi, millega ta tunneb ?ra maailma ja iseenda ?le domineeriva ja millega talle meeldib tunda end ?henduses olevana.” (RHR 110 (1934), 12) Clifford GOERTZ: “Usund on s?mbolite s?steem, mis v?imaldab tekitada inimestes tugevaid, t?ielikult haaravaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone, formuleerides arusaamu eksistentsi ?ldise korralduse kohta ja ?mbritsedes need arusaamad s??rase tegelikkuseauraga, et need meeleolud ja motivatsioonid n?ivad ainulaadselt elu l?hedased.” (Anthropological Approaches to the Study of Religion, New York 1966:4) Nagu muudegi ?rgsete n?hetega, on ka usu kui emotsiooniga (ja veendegagi) — ta on mitmesuunaline, olenedes sellest, mis k?lje inimene eraldab temast. Inimkond on terviku lahutamisel osadeks tavaliselt toiminud dualistlikult ja seep?rast v?ib k?neleda siin nagu mujalgi ambivalentsusest. Too ebam??rane, m?istetamatu k?rgem p?hjustab korraga kartuse ning armastuse, mis esmaselt on koos v?luvuses, fastsineerivas. Fastsineeriva kohta (olgu ta v?ga ilus asi v?i n?he nagu ?hur?nnak) me ei saa ?elda iial, kas me teda armastame v?i kardame, kas ta teeb meile hirmu v?i julgust, teame vaid, et ta t?mbab ning t?ukab eemale korraga. Kuigi mu seletus paistab umbes sama, mis R. OTTO oma tremendumi ning fascinansi suhtest, erineb ta t?epoolest t?iesti, sest OTTO ?tleb (Das Heilige: 43): “Der qualitative Gehalt des Numinosen (an den das Mysteriosum die Form gibt) ist einerseits das schon ausgef?hrte abdr?ngende Moment des tremendum mit der “majestas”. Anderseits aber ist er offenbar zugleich etwas eigent?mlich Anziehendes, Bestrickendes, Faszinierendes, das nun mit dem abdr?ngenden Momente des tremendum in eine seltsame Kontrast-harmonie tritt.” (#litres_trial_promo) See t?hendab, et numinoossel (“p?halikkus [das Heilige] ilma selle k?lbeliste aspektideta ja ?ldse ilma selle ratsionaalsete aspektideta”, ib. 6) on kaks k?lge: tremendum ning fascinans, minu meelest aga fascinansi v?ib vaadata kui tremendumit ja amandumit ning fascinans on esimene atribuut, mis inimene saab anda sellele, mida ta tunneb endast suurema. Seep?rast (ja muil p?hjusil, mis k?sitletud allpool) just on m?ttetu v?ita usu (ja usundi) p?hjustajaks inimlikku hirmu. Aga selles emotsioonis on veel teisigi suundi, inimene tunneb samaaegselt oma t?hisust (mida OTTO nimetaks “Kreatur-gef?hl”), v?rreldes selle suurep?rase, ?liv?imsa, imeliku, totaalselt temast erineva miskiga ja mingit ?levust, mida ta p?rast saab omale seletada ainult t?hisuse tunde katartilise m?juga. Paistab nagu h?vitaks t?hisuse tunne iseenda v?i nagu kasvaksid need kaks r??biti, sest ?levuseski on inimene teadlik t?iesti oma t?htsusetusest. Talle endalegi v?ib tunduda imelik, et ??rmine alandus ometi v?rdub ??rmise ?lendusega, vaglaks muutumine jumaluseks saamisega. Ladina terminiga minu meelest seda osa emotsioonist v?iks nimetada extollens, inimene on t?stetud v?ljaspoole ennast ja ometi k?ige rohkem tema ise. Aga need on ainult silmahakkavamad segamatud ja lahutatamatud s?mbiootilised paarid usulise emotsiooni paljudest k?lgedest, kes tahab killustada, v?ib neid leida k?mneid, kui mitte sadu. Taolised paarid on eraldatavad ka usu kui veende sisul, ka s??l iga v?imaliku v?ite kohta, mis on v?imalik teha, v?ib panna vastuv?itegi ning seegi pole v??r. “N?he”, millega tegemist, on paradoksaalne ja irratsionaalne ning ometi kihutab inimese m?tlema ja teeb talle vajaliseks m?istmise. Kuigi inimene v?i kogu inimkond vahetevahel deklareerib, et ta on paradoksaalne ning peabki olema m?istusele absurdumiks, see on ajutine n?he. Sest m?ista on vaja juba selleks, et kohanduda ja olla harmoonias selle “nimetuga”. Temast kui irratsionaalsest k?neldakse just siis, kui ei hoolita kohandumisest sellega v?i ollakse kindel, et harmoonia nagunii juba on t?iuslik, muil aegadel ei anna inimkonnale rahu m?istetamatu olemasolu. Viimati ?kskord peaks vajadus m?ista andma v?imegi selleks. Paaristatavad on ka usuavalduste, kohandumiskatsete, usunditoimingute vaatek?ljed. Iga taoline toiming on ?heltpoolt olemasoleva harmoonia avaldus, koordinatsiooni deklareerimine, kuid ometi on ta sihiks tollesama harmoonia saavutamine ning suurendamine. ?helt teiselt k?ljelt v?iks k?iki usundilisi toiminguid pidada endakaitseks fascinans’i eest, sest ilus ja kole m?lemad m?juvad inimesele h?vitavalt, kuid sama ?ieti v?ib ?elda, et neis avaldub endaloovutamine, kogu oma olemuse andmine tolle “nimetu” m?jupiirkonda. Ning taolisi vastandk?lgi siingi v?ib leida palju. K?igega kokku: usk pole defineeritav ?hesuunalisena ja ?hem?ttelisena, hoiakuna ei minevikus ega olevikus, mille laad oleks selge ning eraldatav k?igist teistest. Seep?rast k?ik definitsioonid, mis ei deklareeri sedagi, on vaid ligikaudsed ja l?henemisv??rtused, mis ?iged on k?ik, kuid k?ik v??radki. Loendan siin veel m?ned kaugemad minu omale, j?ttes v?lja nende usundiloolaste omad, kellede teooriatest on juttu edaspidi. KANTi meelest usund tekib “aus dem moralischen Bewusstsein des Menschen mit seinen Postulaten”, HEGEL arvab religiooni olevat “das Wissen des unendlichen Geistes durch Vermittelung des endlichen Geistes oder das Wissen des endlichen Geistes von seinem Wesen als unendlicher Geist. Die positiven Religionen sind die notwendigen Entwicklungsstufen der Selbstverwirklichung des Religionsbegriffs”. DORNERile (Grundriss der Religionsphilosophie 1903: 51. 131) ta on “die Beziehung des Geistes auf das absolute Wesen als auf eine ?ber die endlichen Gegens?tze hinausgreifende, hinter den sinnlichen Erscheinungen liegende Realit?t; — aber in welcher Weise diese Beziehung zum Bewusstsein kommt, ist vom Entwicklungsstadium der Menschheit abh?ngig”. TROELTSCH (ZfThuK 1895 : 380) arvab: “Das religi?se Erlebnis ist eine Verbindung von Vorstellungen mit begleitenden Gef?hlen, aus denen mancherlei Willensantriebe hervorwachsen.” EUCKENi (Wahrheitsgehalt der Religion, 1901: 58) j?rgi religioon on “das Aufleuchten einer selbst?ndigen Geisteswelt im Menschen, die Gegenwart eines absoluten Lebens, in ?bermenschlichen Tatsachen begr?ndet als das Werk und der Wille Gottes”. NATORP (Die Religion innerhalb der Grenzen der Humanit?t, 1894 : 52. 61) v?idab religiooni olevat: “Das Gef?hl des Unendlichen, welches die sp?tern endlichen Objektsetzungen hervorbringt und dauernd begleitet, in dem die Unendlichkeit des Gef?hls sich wie Erf?llung mit einem unendlichen Gegenstande darstellt.” SABATIER (Religionsphilosophie, 1898: 284) ?tleb: “Die Religion bringt die Vers?hnung des Gegensatzes zwischen Weltbewusstsein (theoretische Vernunft) und Selbstbewusstsein (praktische Vernunft) durch einen gewaltigen instinktiven Aufschwung des Wesens, das dem Untergange nahe ist, sich selber seiner eigenen W?rde gewiss wird und aus seinem eigenen Grunde die Religion des Geistes mit unwiderstehlicher Kraft hervorbrechen l?sst.” RITSCHL (Rechtfertigung und Vers?hnung III , 189) v?idab religiooni oluks: “Die Selbstbehauptung der sittlichen Pers?nlichkeit als Glaube an erhabene geistige M?chte, durch deren Hilfe die dem Menschen eigene Macht in irgend einer Weise erg?nzt oder zu einem Ganzen in seiner Art erhoben wird, welches dem Druck der Naturwelt gewachsen ist.” STANGE (Christentum und moderne Weltanschauung 1911 : 5) ?tleb religiooni olevat “?lemeelelise vaatlemine ja oluline t?iendus meelelise kogemuse mittet?ielikkusele”, millele taoliselt ju Max M?LLERgi on ?elnud olevat religiooni “a faculty of the mind which enables a man to grasp the infinite independently of sense and reason”. Ja GESE (Einleitung in die Religionsphilosophie 1918:103), kes on seletanud m?istesaavutamist endavaatlemise varal, kinnitab religiooni olevat “unsere Lebenserfahrung, unser eigenstes innerstes Wesen und der konzentrierte Ausdruck unserer gesamten Pers?nlichkeit”, (#litres_trial_promo) mille v?iks ?elda just eesti s?na “usk” sisuks. DURKHEIM: “Religioon [on] uskumuste ja tegevuste ?hendatud s?steem, mis seostuvad p?hade asjadega [vrdl. “the sacred is at bottom society personified”], see t?hendab sama, mis eraldatud ja keelatud asjadega — uskumuste ja tegevustega, mis ?hendavad ?heks moraalseks kogukonnaks, mida kutsutakse kirikuks, k?ik need, kes sellesse kuuluvad.” KLAATSCH (Der Werdegang der Menschheit 1922:229): “Zusammenhang, den der Mensch mit denjenigen Dingen und M?chten herzustellen sucht, die “?berirdisch” oder seinem Fassungsverm?gen nicht zug?nglich sind… Religion der Versuch, sich mit dem R?tsel des Daseins abzufinden.” JODL (LFL:224): “Krankheitserscheinung des menschlichen Geistes” [inimvaimu haiguse n?he] ehk “?ks vaimse surve liikidest… moonutatud ja fantastiline peegeldus inimeste peades nende ?le valitsevaist looduslikest ja ?hiskondlikest j?ududest.” LICHTENBERG (Verin. Schriften I, 145): “Der Glaube an einen Gott ist Instinkt… zur inneren Gestalt des Erkenntnisverm?gens unentbehrlich.” von MONAKOW, ajuanatoom ja neuroloog Z?richis, (Naturwissenschaft 1932, 729) v?idab, et religioon on inimeses “tief versanktes Streben nach Unendlichkeit (Unsterblichkeit der Gattung, ewiges Leben), andererseits nach Vereinigung mit dem Universum, dem Kosmos, aus dem wir hervorgegangen sind und in das wir zur?ckkehren werden”. P. TILLICH (Religionsphilosophie): “Inimese suhe sellega, mis talle tingimata korda l?heb, (s.t. sellega, mis on tema isiksuse p?hihoiakule otsus tava t?hendusega)” ja kunst on vastavalt “puhta t?henduss?gavuse k?sitamine k?ikides asjades”. Ma ei seleta neid definitsioone, mis on ainult valik m??ratust hulgast, ei taha neile v?ita ka midagi vastu. Ajaloolisel uurimisel nad vaevalt on kasutatavad. 5. Eelnenud definitsioonis on oluline “alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev hoiak”, see just on iseloomustav “usulisele elamusele”. On kujuteldav ja olemas vastupidinegi: inimene ei taha koordineeruda, vaid koordineerida endale ja oma soovidele. Sellest hoiakust, millel pole nime meie keeli (kreeka s?naga v?iksime h??da teda hybris’eks), tekib see, mida h??takse maagiaks ehk n?iduseks ja ta samuti nagu uskki v?ljendub s?nades, m?tetes ning tegudes. (#litres_trial_promo) Samuti nagu usulisel elamusel on “maagilisel elamuselgi” oma emotsionaalne ja veendeline sisu. Arvestades meie m?istetega on need kaks hoiakut t?ieliselt vastandid: usundis avalduv usk, koordineerudes ?ha selgemini m?istetavaks saava “nimetuga”, tunnistab inimese muutuvaks ja kasvavaks suuruseks, maagias avalduv ?leolek j?tab inimese sisemiselt staatiliseks, tahtes vaid suurendada tema v?imu (vrdl. s??raste maailmavaadete suhte kohta UA 1939:122–128). Selleks kasutatakse k?iki, enamasti divide et impera p?him?tet rakendades saadud, rohkem v?i v?hem t?elisi teadmisi “nimetu” sisust ning olemusest. K?simuseks on aga, kas nad ?rgses (v?i ?rgsemas) inimeses olid koos segamatult ja lahutamatult v?i pole need kaks hoiakut ?ldse ajaliselt korrelaadid, kuigi nad sisuliselt on. P?hjendusi ?heks v?i teiseks arvamiseks on k?sitletud edasises, siin esitan ainult loogilised v?imalused ning oma arvamise. JEVONS (An Introduction to the History of Religion, London 1896:28 jj.) v?idab, et “sympathetic magic” p?rinevat inimliku arengu algajast, mil inimene polnud veel tunnetanud oma j?u piire ja seep?rast arvanud enda v?imeliseks m?justama looduslike n?hete k?iku ja tegema teisi taolisi asju, mis talle polevat siis paistnudki ebaharilikud, vaid endastm?istetavad. Alles ebaharilike n?hete ootamatu toimumise kaudu olevat ta saanud “?leloomulise”, miski temast endast v?ljaspool seisva v?imu kujutelma. Siis ta esmaselt olevat taibanud oma v?imu piire, mis kogemata rohkenedes muutunud ?ha kitsamaks. Arengus mahaj??nud rahvad v?i indiviidid olevat ometi talitanud endiselt ja nende tegude vahetevahene ?nnestumine pannud arenenumad oletama, et on tegu ?leloomuliste v?imude m?juga. Viimati omistatud “?leloomulised” j?ud neile arengus mahaj??nud endile ja s??lt tunginud siis maagia religiooni ning matnud k?ik oma alla. Ma ei tea kedagi teist, kes v?idaks nii radikaalselt ja selgelt, et maagia oli olemas enne usundit, kuigi sellele vaatele kaldub rohkem v?i v?hem kogu preanimistlik koolkond. Risti vastupidist arvamist esindab W. SCHMIDT (UG I (1926), 572 j.) seletades: “See oli t?ieliku kaitsetuse tunne, mida inimene tundis loodusega vastakuti seistes, niikaua kui ta seda oma k?tet??ga ?letada ei suutnud, ja seda oli alguses k?llalt v?he… kuhu ta siis p?genes oma abituses ja puuduses? Siit astub esile see… isikustamise moment tegevuse juures… just see sisemiselt kausaalsustungiga seotud personifitseerimise tarve viib inimese ?he k?rgema olemuse tunnustamiseni, millele kui looduse loojale ja valitsejale omistatakse ka kogu v?im tema toimimises. Tema poole p??rdub inimene sellel personifitseerimise perioodil nagu ?ks inimene teise poole, s?nas ja palves, mitte ainult s?nalises palves, vaid dramaatilise esitusega, kogu oma keha osav?tul. See on k?ik maailma p?hjuslikkuse isikliku k?sitluse loomulik tulemus, mis inimese ?le sel perioodil valitseb. Vastupidiselt sellele kannab maagia kahtlemata selgelt asist iseloomu, s.t., ta tahab K?rgeimast Isikulisest P?hjusest hoidumise v?i eitamise l?bi asja enese poole p??rduda ja saavutada soovitud eesm?rke temas salap?raselt uinuvate j?udude abiga. See uus meetod v?is juba preanimistlikul ajal pooldajaid leida k?ikjal neis paigus, kus mingil p?hjusel taheti loobuda austusest ja kuulekusest K?rgeima Olendi [H?hste Wesen] vastu ja seda suruda tahaplaanile. See pidi veel oluliselt tugevnema, kui n??d animism m?ngu tuli, mis soodustas selliselt veelgi K?rgeima Olendi t?rjumist, kui ka v?imaldas l?bi vaimuidee kujundamise n?idumist eemalt [Fernzauber], l?bi mille maagia v?itis uusi laiu valdkondi ja tema ?leolek vana personaalse k?sitluse ?le tugevnes veelgi. Kord m?istetuna pidi maagiline j?ud inimese eneseteadvusele meelep?rasem olema kui palumine teise isiku ees.” Mina isiklikult ei usu kummatki, kuigi esimese usutavaks tegemiseks v?iks vihjata lapse hoiakule v?lismaailma suhtes ja teist jaatades (selles pikas tsitaadis on SCHMIDTi teooria olemas peaaegu terveni) saab s?ilitada ortodoksse ilme. Mulle tundub, et on ?sna ?ige BETHi (RuM:397j.) arvamine, kuigi ta ei n?ita, kuidas need kaks hoiakut l?ksid lahku ja ta t?epoolest tahaks ometi usulisele anda primaadi. Asja t?htsuse p?rast tsiteerin temagi arvamise p??jooned: “Religioonile ja maagiale eelnenud etapi t?elise v?ljakujunemise ps??hiline omap?ra seisneb s ? m b i o o t i l i s e s tundeseisundis, milles inimene tunnetab end kokkuliidetult kas enesele l?hedalseisvate universumi osadega v?i universumi kui tervikuga nii, et sama olemus, sama eluimpulss on teistes ja temas endas olemas. Selles s?mbiootilises elutundes kujundab end too suhtumine [Einstellung] maailma ja tema osadesse, mis ei ole ei religioon ega maagia, too p??raste j?ur?tmide tunne, l?bi millede inimene omandab teatud veendumuse kahepoolsest suhtest ja m?jutusest… Need on aga kaks t?iesti erinevat laadi, kuidas inimene, kes tunnustab l?putut-tajumatut, sellesse suhtub… Maagia reageerib nii, et inimese omast kogemusest p?rineva kaitsetuse tunde tembeldab valetajaks [L?gnerin] ja teeskleb enese v?imetele mittevastavat j?udu, oskust ja meisterlikkust, mida ta ?tleb ikka j?lle l?bi omaenese abin?ude ?igustavat, l?hidalt, milles ta andub illusioonile, mis muutub seda keerulisemaks ja tihedamaks, mida enam maagiline tegevus ?pardusi ja pettumusi endaga kaasa toob. Religioon reageerib nii, et inimene tunnustab oma l?pliku kaitsetuse tunde ehedust ja t?esust koos ?leval ja v?ljaspool kogemuslikku seisva j?u tunnustamisega, mis viimati omal moel tahtes m?eldud, tema elu tahab, nii nagu see on, n?nda et ta end talle hea s?damega ja usaldavalt ?ra annab… On v?imalik tegelikkuses asja niimoodi k?sitleda, et maagia ja usund on kaks ps??hilise k?itumise v?ljendust ja vormi, mis l?htuvad samast reaktsioonide kogumist… Seej?rel v?ivad m?lemad vaimsed n?htused samah?sti olla ?heskoos tekkinud kui ka algusest peale... Tundub mulle aga oluline kindlaks m??rata, et religioosne tunne on t?epoolest primaarne reaktsioon s?mbiootilis-s?mpateetilises elu- ja maailmak?situses.” Segasev?itu seisundeid nende kolme v?imaluse vahel on rohkesti. Neist poleks muidu k?neleda m?tetki, kuid m?ndagi nad n?evad ometi, millest kategoorilisemad hoiakud l?hevad m??da. Nii arvab LEHMANN (LR:31. 64. 87), et maagia kuulub poolmateriaalseile, poolvaimseile “deemonite” usundile, kultus kuulub jumalusile ja kuigi need kaks printsipiaalselt erinevad, praktiliselt j??vat piir “immer etwas fliessend”. Tal on selles ?igus, et maagia on avaldanud m?ju usunditoiminguile, kultusele, kuid andes kultuse m?istele liiaks kitsad piirid, ta ajab ta peaaegu segi maagiaga, ?teldes (LR 4 I (1925), 64–66): “Kui maagia puhul oli tegemist ebaisikuliste j?udude ja deemonlike vaimudega, olid nende k?sutamine ja inimlikule tahtele alluvaks tegemine selle tehnika erilised oskused, ollakse kultuses vastamisi isikuliste vaimude ja jumalatega, kellede tahtele p??takse m?ju avaldada, neid enese suhtes heatahtlikuks muuta, nii et nad ise p??rduksid inimeste edenemise ja ?nne kasuks. Kuna kultuses k?sitletakse p?hadust kui midagi isikulist, on ka suhe temasse isiklik: palvetamine, austamine, hardus — k?ik seisundid, mis maagias t?ielikult puuduvad. Teine erinevus on, et maagiaga v?ivad tegeleda ?ksikud maagid, kultuses on aga n?utav organiseeritud preesterkond... Selgelt eraldub jumalateteenimine lihtsast deemoniteusust teda hingestava meelsuse l?bi, l?bi suhte inimese ja tema jumala vahel. See on nimelt ?ldiselt s?bralik... ja alles seal, kus kultus takerdub puhtalt tehnilisse, nagu k?rgelt arenenud preesterlikes ohvrireligioonides, v?ib vaadelda tagasilangemist maagiasse. Nii juhtus see nt. veedalikus kultuses, kus just ohverdamise tehnikate k?rge aste j?ttis nii?elda jumalad braahmanite meelevalda ja pidi jumaliku tahte allutama tugevamale v?givaldsele preesterkonnale... Sellegipoolest on ikkagi raske t?mmata selget piiri kultuse ja maagia vahele. Sest maagia elab ?ldiselt kultusevormides edasi, osaliselt vanade vormide j??nukina, mis kutsutakse ellu nooremate institutsioonide poolt, kohati paljude kultuslike tegevuste alusena, mis j??vad oma olemuselt ikka veel maagiliseks. Siiski t?lgendatakse sellesarnaseid vorme ja k?situsi, kui nad kuuluvad jumalateteenimise valdkonda, teisiti ja neid ei vaadelda enam maagilistena.” Kuigi ta siis kuskil ei t?sta seda esile eriti, on LEHMANNi eelduseks ometi, et maagia on vanem usundist ja nii ebam??raselt k?nelevad paljud teisedki, kelle arvamisi mu meelest ainult osalt on v?imalik pooldada. On t?iesti kujuteldav, et usuline ja n?iduseline hoiak on sama “?rgtunde” tulemused, kas suktsessiivselt v?i kontemporaanselt, sest nii v?ib juhtuda praegusegi inimesega. Kuid anastamine ?helpool, koordineerumine (mitte alistumine, sest v?hemalt hiinlase hoiakut tao p??dmisel ei saa kuidagi nimetada selleks) teisel pole minu meelest v?hemalt ainsad v?imalikud “?rgtunde” tahud, ainsad paarid ning vaatlemisev?imalused ja reaktsioonid. Dualism, ?ksk?ik, kus me teda n?eksimegi, tundub meile loomulik ainult seep?rast, et maastmadalast on meil tegu juhuslikult paariti esinevate n?hetega, mis ainult vahel v?imaldavad konstruida keskmisegi. Teadlased, kes arvavad, et alistamine v?i alistumine on ainsad suhtumisv?imalused, eksivad kindlasti ja ei selgita mitte “?rgse”, vaid eneste mentaliteedi struktuuri. Ma ei hakka siin loendama teisi tahke, sest seni kui inimkond vaatleb k?ike ainult positiivse v?i negatiivse v?imu telge pidi ning ei n?e isegi X ja Z telje olemasolu, ei leidu s?nu, r??kimata t?pseist, et ?elda midagi nende kohta. Teisis?nu, arvan, et inimese “?rgkogemus” sisaldab rohkem, kui ta ?heleainsale suunale pendlina k?ikuma needitud m?istus talle praegu lubabki taibata. 6. Olen eelnevas (ja edasiseski) katsunud k?ia loogilise positivismi (G. E. MOORE, L. STEBBING) teed, pidades esmalt t?htsaks teha kindlaks v?imalikult selgelt ja t?pselt, mida m?eldakse teatava m?istega v?i v?itega, mida peetakse t?eks (ka meie eneste poolt). Teatavasti on eriti “normaalse, terve m?istuse” v?ited just selt k?ljelt ?pris ebam??rased, ebanormaalsed ning ebaterved. Selle toimingu vajadus n?itab, et oleme ?kskord ometi j?udnud nii kaugele kui hindud enne relativistliku budismi teket, hiinlased “keeleuurijate” (ming chia) koolkonnas ja sofistideaegsed kreeklased. Kas aga filosoofia ning k?ik filosoofilist laadi teadused tahestahtmatult ei saagi kaugemale sellest pretsieerimisest, pole mulle nii kindel kui mainituile, m?tlen ikkagi, et teinud selle t??, n?eme, kust on v?imalik minna edasi, kust mitte. Heidame seep?rast mitte kuigi s?gavale tungiva pilgu usundi ja n?iduse evoluutidele (nii on edasises nimetatud k?iki n?hteid, mis meie meelest koonusena, t?epoolest ehk kerana tekivad teatava ?rgn?hte paisumisel, kusjuures viimast s?na just on kasutatud seep?rast, et meie m?istus elab veel am??blikult, kuigi me muidu mitte). Et maagia eeldab mingit mehhaanilise kausaliteedi (“post hoc ergo propter hoc”) tunnistamist inimese poolt, siis on juba ammugi v?idetud, et temast on arenenud teadused ja maagiat on nimetatud primitiivseks teaduseks (TYLOR, Primitive Culture I , 112 jj.; FRAZER GB I ; 62–75. III , 458 j.; LEHMANN, LR:31; SCHMIDT UG I, 573 jm.). Kuid isegi seda need inimesed ei t?psusta, milliseid teadusharusid nad m?tlevad, v?imaldades n?nda vaidlustel religiooni ning teaduse suhte ?le muutuda nii ebam??raseks, et igal v?hegi arukamal inimesel on v?imalik hankida kuulsust tillukese raasukese kainemalt m?tlemise varal. SCHMIDT ?tleb ju: “Aja jooksul end mitmel viisil “teaduseks” arendades [subj. maagia] — vrdl. astroloogia (ja astronoomia), alkeemia (ja keemia) jne. —, omandas ta samuti suurema “asjalikkuse” eelise, samal ajal kui vana isikuline k?sitlus, usk k?rgemasse olendisse, diskrediteerus aina enam ja enam kui “antropomorfism”.” Ja veel segasemalt LEHMANN: “See, mis meil t?hendab loodusetundmist ja loodusj?udude tehnilist valitsemist, on metslaste jaoks n?idus ja maagia.” Lausega, mille sisust ja veel rohkem, m?ttest, anal??simisel ei j?? midagi m?istetavat. Kuigi m?ttelaadilt hulga l?hedamal t?ele, tippsaavutis segaduses on aga REINACHi (Orpheus :23j.) arutelu juba seep?rast, et ta ei p??a piiritella religiooni ja maagiat vastastikku ning religioonis n?eb tabude kogu: “Ma olen pannud ette m??ratleda maagiat kui animismi strateegiat,… valeteadust, mis on k?igi t?eliste teaduste emaks… Kui kord on muutunud maagia elukutseks, sotsiaalse terviku [body] paratamatuks institutsiooniks, pidi maag h?da sunnil tootma m?ningaid meeldivaid tulemusi, mis olid ette kavatsetud esile kutsuma tunnustust ja respekti; n?nda muutus ?arlatan arstiks, astroloogiks, metallurgiks ja nagu keskaja astroloog ja alkeemik, kasvatas ta inimkonna kasulike leiutiste kapitali, mis viimati tegi tema enese kasutuks. Ma v?iksin n?idata, et k?ik primitiivse inimkonna suured leidused, kaasaarvatud tuli, olid tehtud religiooni soosingul ja maagia v?simatu hoolitsuse kaasabil. On t?si, et maagia ei tootnud igal pool samu tulemusi… N?nda — ja see tundub mulle meie uuringu peamine tulemus — me leiame, et religiooni algup?ra liitub inimkonna m?tte ja intellektuaalse tegevuse algup?raga; selle allak?ik ja selle piiratus on progressi ajalugu, mille tema ?ksi on teinud v?imalikuks… Aja jooksul on religioon s?nnitanud inimkonna teadmiste teatud harusid, t?ppisteadusi, moraali ja seaduse, millised loomulikult arenesid selle kulul. Isegi meie ajal kalduvad tabud kodifitseeruma arukaiks seadusiks. Animism loob p?hja f??sikale, keemiale ja astronoomiale ja teaduse piirides otsib varjupaika spiritualismist. L?puks kaotab maagia, mis m?ngib nii suurt osa teatavais riitustes, oma iseloomulikud tunnused ja need riitused kalduvad muutuma s?mboleiks nagu armulaud kristluse reformeeritud kirikutes.” Ma ei hakka esitama selle arutelu sisemisi vigu ja inkonsistentse, edasisist p?hilisist v?iteist nad nagunii saavad ilmseks. Minu meelest nimelt on n?idusest tekkinud k?ik teadused, millede sihiks on suurendada inimese v?imu looduse ?le ning “parandada eluj?rge” looduslike orjade arvu suurendamisega v?i nende paremini ekspluateerimisega, loomulikult, teatavate tehnikate varal. Usundi evoluutideks on aga k?ik teadused, millede sihiks on m?ista universumi terveni v?i osade kaupa, et siis koordineeruda ja saavutada p?siv harmoonia, seejuures on aga ?ksk?ik, kas nad sooritavad seda toimingut selgete s?nadega v?i vaikivad pidades koordineerumist endastm?istetavaks. Nende v?idete p?rast v?ib heita ette, et ma usundit v?tan puhtintellektualistliku n?htena ega arvesta ta seost tunde-tahtega (selle k?simuse kohta § 2), teen temast maailmaseletava teaduse, mis tigedate inimeste arvates ammu on antikveerunud. Ma ei tunnista ?igeks kummatki neist etteheiteist; igas maailmaseletuses on ?heks oluliseks osaks tunde-tahte, instinktide, tungide (kuidastahes nimetada) p?hjustused ning hinded. Usk muidugi ei saa iganeda, usund loomulikult v?ib antikveeruda nagu iga muu inimlik reaktsioon, kuid ta ei ole sunnitud lonkama umbes sada aastat tagapool praegust “nimetu” m?istmise tasapinda, iganenus ei ole ta konstitueeriv tegur. Mainitud kahe hoiaku, anastamise ja kohandumise vahel on j??nud kogu inimkonna ajaloo kestel p?sima vastuolu ning pinevus ja k?llap see p?sib praeguse inimese l?ppemiseni. Kuid ometi on need kaks igavesti seotud ?ksikisikus ning ajaloos. Kohanemine eeldab ju selle m?istmist, millele kohanetakse, kuid m?istmist v?ib kasutada selle anastamisekski ning seda tehti ja tehakse. Samm edasi ?hel k?rbise k?ljel tingib ?ksk?ik kui peatselt j?rgneva sammu teisel k?ljel. Ja nii see meie n?hes v?ib jatkuda l?pmatuseni. Sellelt minu meelest loogiliselt kindlalt ja ps?hholoogiliselt selgelt seisundilt muutuvad olematuks juba aastasadu kestnud vaidlused poolpimedate teoreetikute vahel kahe t?e, uskumise ja teadmise ning usu (?igemini: usundi) ja teaduse vahel. Kainelt vaadeldes asja on esimesel hetkel ilmne, et keegi ei ?tle selgelt, mis ta m?tleb olevat teaduse v?i usundi olu, arvestab “terve m?istuse” ebam??raste definitsioonidega (mis on t?eliselt umbes seda laadi nagu ?ks definitsioon t?ugule: “K?ik, mis roomavad, hirmsad on ja kardetakse, on t?ugud. Nad v?ivad olla igal pool, ka aia p??l”), vussib meelega, tuues asja oma s?mpaatiad ja antipaatiad ja viimati nimetab seda oma intellekt-mulgipudru v?ljendust kriitiliseks uurimuseks. Ma ei saa siinkohal n?idata ?ra taoliste t?litsejate k?iki vigu, vaid vihjata ainult m?nele. ?heski keeles pole “teadma” ja “uskuma” t?ielised vastandid ja meie keelde on katsutud nende vastandlikkust istutada saksa “wissen” ja “glauben” eeskujul, mis on vastandid suuremal m??ral, sest Heebr. 11,1 m?ju s??l on olnud suurem ja kestnud kauem. Aga, kui ka vahe teha PLATONi moel (Politeia V) ja nimetada uskumiseks seda hoiakut, mis ei ole inimv?imete ulatuses kindel usutava vastavuses t?ele ja teadmiseks seda, mis on, ka siis pole saavutatud otsustavat selgust. Me peame esmalt defineerima, mis on t?elus ja t?de, siis tegema kindlaks, mis moel nad meile on kogetavad ja, kuidas me saame kontrollida, et m?ni meie arvamine t?elusest vastab t?elusele, m?ni mitte, mis asi on t?estamine ja, kuidas me ?ldse saame t?estada ?ht asja m?ne teise varal. P??le hulga taolisi k?simusi v?ime k?sida viimaks, mis p?hjusel me teame m?nd ja teist usume, kas p?hjused selleks on loodusekorras v?i meis enestes? L?pptulemuseks s??rasele tunnetusteoreetilisele arutelule (kui j??da m?istete mainitud piiramise juurde) aga on viimati ikka see, et inimkond on liiaks noor ja koguni ehk arengus liiaks madal aste, et tohtida m?nd oma arvamist nimetada teadmiseks. K?ik meie teadmised on oletused, uskumused, nende t?esust t?estades me t?estame ainult nende omavahelist konsistentsi, seda, et meie maailm on ?htlane. Kuid ta on seda ainult teatavate eelduste t?ttu, millede ?le k?nelemine meile ei tule m?ttessegi, sest nad on nii algelised, lihtsad ja vajalised. Kui aga ometi arutada edasi taoliselt nende segaste “terve m?istuse” vaadetega, siis v?ib varsti hakata kahtlema, kas inimene vaimult on ?ldse v?imeline saama t?iuslikumaks. Sest iidses ja lakkamatus laveerimises teadmise ja uskumise vahel ei avaldu viimaks muud kui inimlik ogarus, umbes taoline sellele, mis ?kskord ei suutnud loobuda fiksideest, et m?isteil “all” ja “?lal” on absoluutne reaalsus. Miski ju ei taga meile, et taolisi fiksideid meie m?istuses pole ?learuselt palju. Tavaliselt arvatakse teadmiste allikaks meeltetajusid ning aprioorseid tunnetusi, mis inimeses t?usevad esile teatavate kogemuste m?jul ja t?estuseks peetakse seda, et mingi v?ide on taandatav neile. Et aga meie meeltetajud ?ksnes ebam??raselt vastavad t?ele, teab ometi iga inimene, kes ei ole oma “terve m?istuse” fiksideede (nagu “?lal” ja “all”) trellide taga. N?gemine infrapunasesse ja ultravioletti on kujuteldav, vast ehk olemaski kuskil m?nede olendite juures. Seda, et on k?rgemaid ja madalamaid helisid, kui suudame kuulda meie, teatakse enamasti, keegi seep?rast ei v?ida, et meie teadmised helidest vastaksid t?ele. Kuid iseenda silma inimene rumalusi peab k?ikide aistinguorganite kuningaks ning oletab ta andvat ?iged vastused. Enamik inimesi m?tleb: Meie n?eme midagi, oletame, et puud. Sedasama eset vaatleb ka teine inimene. Vaatame talle silma. Tema silmis n?eme me seda puud kujutatuna t?iesti samasugusena, nagu me n?eme seda tegelikult. J?relikult? — Kaks pilti on t?iesti ?hesugused: ?hte me n?eme vahenditult, teist aga selle inimese silmade peeglikestes. Ja see teine pildike on esimese pildi t?etruu koopia… Algup?rand ja koopia on ?hesugused, meie aisting on samasugune nagu koopia… Me n?eme esemeid niisugustena, nagu nad tegelikult eksisteerivad. Kui aga pisutki taoliste v?idete ?le m?elda, siis selgub igale inimesele, et asi ei ole n?nda juba seep?rast, et inimeste silmad on erineva teravusega, et nende v?imed mikroskoopilises ja teleskoopilises suunas on piiratud, et nende sisse pole ehitatud m??duriista, mille abil v?iksime t?psustada asjade piirjooned ega aparaati, mille abil v?iksime projitseerida v?lja tagasi oma v?rviaistingu ning v?rrelda seda teise inimese vastava projektsiooniga. Peame ju m??nma, et meie n?gemise ulatus on piiratud samuti nagu kuulmisegi ja seep?rast pole meil ?igust v?ita, et n?eme esemeid sellistena, nagu nad tegelikult eksisteerivad. P??legi on s??rase v?ite puhul veel t?iesti unustatud, et natukene aega enne ja ehk hiljemgi veel jaatatakse k?igest s?damest looduslikku arengut. K?ik taolised inimesed jaatavad teda pooliti ainult, niipea kui tuleb tegu inimese seisukohaga universumis, nad ei suuda loobuda oma totrast usust (sest seda nad ei saa t?estada silmadega ega aprioorselt), et praegune inimene on arengu haripunkt. Kui ?elda, et ta pole seda, siis saavad meie meeled ?he keskp?rase vahel?li omadeks ja on v?ga suur h?bematus hiljemtulevate vastu pidada oma meeli v?imelisimaiks ja t?psemaiks kui nende omi. S??rane meelega pime ja andestamatu patustamine oli omane dogmatistlikele teoloogele, kes koos ristiusu absoluutsusega t?estasid just oma ristiusu tippsaaduseks, millele v?is j?rgneda ainult stagnatsioon v?i langus. Seda viga on n?htud, kuid s?gavamal inimeses peidusolevat ?lbust ei taheta n?ha, seda rumalust koguni ?igustatakse ja rajatakse temale isegi filosoofilisi s?steeme! Mis ?igusega aga v?iksime v?ita, et “loodus” (#litres_trial_promo) ei saa tehtud enam midagi k?rgemat inimesest, mis ?igusega me usume (v?i teame), et meie silmadest paremaid n?gemiselundeid ta enam ei suuda teha? On inimesi, kes talitavad teisiti ja mitte nii lausa rumalalt. Nad k?nelevad, et meie tunnetused on relatiivsed, kui on juttu tunnetusest. Kui aga on juttu samast m?nes muus seoses, siis nad v?idavad umbes n?nda: Looduslik kaut?uk — taimemahl — oli asi iseeneses, kui aga keemia ?ppis seda kaut?ukit kasutama t??stuslikeks otstarbeiks, siis muutus ta tunnetamatust asjast iseeneses asjaks meile. Teaduse ja tehnika arenedes tekib tunnetatud asju ?ha rohkem. Kui j??da selle n?ite juurde, siis: siin on unustatud t?iesti, et tulevased p?lved v?ivad avastada uued kaut?uki kasutamisv?imalused ja see t?hendab, et meie pole teda veel tunnetanud, meie ainult oletame seda. Kui j?gi on kalap??giks, liikumiseks meile ja veskite ehitamiseks, kas ta on siis tunnetatud, s.t. vana ratsionalistide viga: tunnetus pole k a s u tunnetus ainu?ksi. V?i, teisis?nu, kui j??da sakslaste definitsioonide juurde teaduse ning usu kohta, siis v?ime v?ita, et meie usume oma meeli ning oma tunnetusi, meil pole midagi, mida v?iksime h??da teadmiseks ega ?htki vahendit, millega kontrollida, kas meie kogemused vastavad t?ele. Ja ?kski teadus ei kirjelda asju, nagu nad on, vaid PICARDi (Das Wissen der Gegenwart: 4) s?nadega “kujutab m e i l e v?lise maailma suhteid”. Kumb on tunnetanud tselluloidi, kas termiidid, kes teda kasutavad toiduks v?i meie? Kui me oma ning koduloomade v?ljaheiteid hakkasime kasutama v?etiseks v?i piirituse ajamiseks, kas nad alles siis said “asjaks meile”? Sageli me ei tea ju p?ris lihtsate asjade puhulgi, kummat s?na kasutada, meie “terve m?istus” on h?das ja ta h?da on naljakam kui hale. Kuidas on v?rvipimedaga, kes ei taju punast ega rohelist: kas ta usub nende v?rvide olemasolu v?i teab ta seda? Kui n?eme paralleeljooni silmapiiril l?ikumas, mida me siis teame, mida usume? Kui k?neleme sellest, et midagi on “all”, midagi “?lal”, kas k?neleme sellest, mida teame v?i asjust, mida usume? Ja, kui minna aprioorsete teadmiste juurde, mida taolised “terve m?istuse” tallalakkujad p??avad tavaliselt v?hendada miinimumini, siis, nende juures on veel raskem eraldada teadmist ning uskumist. Kuidas on lugu kolmnurgaga, mille nurkade summa on 180°, kas me teame midagi ta olemasolust v?i usume ainult? Pole ju kindel, kas kolme t?he ?hendavad jooned maailmaruumis moodustavad taolise kolmnurga ja p??le meie kujutluse (v?i mingi ajupeeglikese) on see ainus koht, kus ta v?iks esineda. Kes tagab meile, et dimensioone pole neli v?i kuusk?mmend kolm, sest me n?eme kaht ja m?istusega oletame juurde kolmanda? Kui neis k?simusis inimene ei usu aprioorseid t?estatamatuid aksioome, siis ta ei usu neist dedutseeritud s?steemi ja tulemus on ometi, ta ei tea midagi! Ja siingi kehtib sama, mis aistingute kohta: et me k?ik (ka “usklikuimad” kristlased) usume arengut, siis tuleb j?reldada, meie teadmised (v?ibolla, teadmine arengu olemasolustki) on usk, mis tendeerib teadmise (saksa m?ttes) suunda. Kuid keegi ei sunni meid v?tma omaks seda rumalat eraldamist teadmise ning uskumise vahel, mis on tingitud m?istete segadusest ning ?lbusest ?hel ja teisel pool. V?ime rahulikult ?elda, et uskumine on teatav ps??hiline hoiak, mis avaldub tegudes, milles implicite on olemas soov m?ista “nimetut”. K?ike seda, mida juba oleme j?udnud m?ista, eneste arvates meie teame, kuid meie teadmised alati on relatiivsed. See, mida h??ame m?istmiseks, toimub k?ikjal alati induktiivse intuitsiooni varal (vrdl. § 3. 4), mida vanemal ajal v?ljaspool usundeidki nimetati ilmutuseks, ?ksk?ik siis, keda peeti ilmutajaks. Nii saadud v?ited ei vasta t?ele, vaid l?henevad sellele. Usund nagu iga maailmaseletav teadus tuleneb s??rasest induktiivsest intuitsioonist, ta on h?potees (PICARD defineerib selle “als Verallgemeinerung beobachteter Tatsachen” nagu natukene liiga kitsalt), teooria, mida ei saa aga kontrollida miski muu kui inimese siseelu varal ega t?estada. T?epoolest on samuti ka teiste maailmaseletustega, needki empiiriliselt antud andmeist tuletatud teooriad pole kuigi suurel m??ral, kui ?ldse, kontrollitavad ja t?estatavad. Nende v??rtus seisneb hoopis selles, et nad aitavad edasi v?imaldades uusi t?helepanekuid ning kogemusi. Seep?rast on usund, nagu iga teine maailmaseletav teadus, t?de vaid relatiivselt. Kui meie m?istmine oleks t?de absoluutselt, siis peaksid arengut eeldavad teadlased v?itma, et tulevase k?rgemale arenenud ning targema olendi m?istmine pole absoluutne t?de. Dogmatistlikud teoloogid on siin k?ll patustanud kahjuks palju k?neledes usu, kas v?i kristluse absoluutsusest, andes sellega j?rgnevaile p?lvedele k?tte juba ette tunnistused rumaluse kohta ning endile pannes v?lja viied. Iga usundi kohta kehtib sama, mis BOUTMY j?rgi iga filosoofilise ja teadusliku s?steemi kohta. Need hakkavad lagunema ning taanduma, kui nende teened omandatud m?istete kogumiku korraldamisel v?henevad ja nad enam ei moodusta k?lvulist raami meie uuringute jaoks ega m?justa meetodit uuteks avastusteks. Neist v?ivad s?ilida siis ainult ?ksikud osad, milledest m?ned saavad inimvaimu definitiivseks omandiks ja on veel siis m??ratu v??rtusega, kui kogu s?steem juba on iganenud. ?ieti usklik inimene on nii alandlik, et ta teab, ?kski ta kogemus jumalusest v?i reaalsusest pole absoluutne t?de juba seep?rast, et ta ise on puudulik, ise v?imetu “ilmutusest” v?tma k?ike, mis on selles. Ta teab, et iga usund on relatiivselt ?ige maailmaseletus, tema enda omagi arvatud kaasa. Kui ta m?tleb teisiti, siis ta on ?lbe, kuid ?lbe ei saa iial olla usklik. Oma usundi absoluutsuse k?simuse asemel vaevab usklikku teine hoopis t?sisem: kas on inimesel v?i tollel olendil, kes ?kskord tuleb inimese asemele v?i veelgi kaugemail “loodusekroonel” ?ldse kunagi v?imalik saada absoluutset m?istmist ning adekvaatset kohandumist, absoluutset usundit ja adekvaatset usku? Teisis?nu see t?hendab, kas on maailmaruumis kuskil ja kunagi v?imalik Jumala absoluutne ilmutus ja selle absoluutne m?istmine? See k?simus vaevab usklikku, kuid vastata ta ei saa, v?ibolla, kunagi mitte. Teadlase suhe “teadusega ?ldse” on sama, mis uskliku suhe usundiga, nagu ?tleb PICARD (Das Wissen: 7): “Me mitte ainult alati ei imetle teaduse ilu, vaid me usume ka selle h?vesse: see on lohutav ja kosutav m?te k?igi jaoks, kes teadust teenivad.” P?hjused teadlane olemiseks on samad, mis usklikul uskuda nagu PICARD seletab edasi, et m?nedele on teadused v??rtuseks just ta “ebakindluse ja m??ratlematuse” p?rast ja nende ihaks “l?henemist [t?elusele] edasi ja edasi viia… tegemata enesele illusiooni k?ikide meie teadmiste relatiivsusest”. Need inimesed ?tleksid JACOBY ning GAUSSiga, et “teaduse ainuke eesm?rk on inimliku vaimu austamine”. Teised, kes sageli muutuvat dogmatisteks ja suurendavat ebajumalate arvu, p??dvat teaduse varal lahendada universumi m?istatusi. Kolmandad aga, nagu MONTAIGNE, n?gevat teaduses ainult imelise kasulikkusega instrumenti. S??raste asjadega pole muidugi t?estatud, et usund ja “teadus ?ldse” on samad, kuid on t?estatud, et nad on samade inimvaimu regioonide avaldused. Enda relatiivsusest teadliku maailmaseletava teaduse ja usundi vahel pole siis t?epoolest olulist vahet. Ainult ehk see, et usundiga on tavaliselt liidetud temast s?ltuvad (kuigi on teadlasi, kes ei usu seda s?ltumist) hoiakureeglid, teatav eetika. Seda p?hjustab aga vaid asjaolu, et usundid on vanemad teadustest ning igast maailmaseletavast teadusest tuleneks teatav eetika. PICARD ju v?idab, et teadus on h??, ?ksk?ik, kuidas ta v?ttis seda s?na sisuliselt. Et usundlike hoiakureeglite hulka on sattunud ka maagia omi, selles pole s??di usund, vaid need inimesed, kes igal v?imalikul kombel p??avad usundit katsuda muuta kilbiks ja maskiks oma agressiivseile p??deile, kes alandliku hoiaku taha peidavad ?lbuse. Vastuolu usundi ja maagia ehk teoreetiliste ning praktiliste teaduste vahel on m?nel perioodil olnud v?ga suur ja ?ksikisikud, kes erinevad neile vastavalt, ei sobi ?ieti kunagi. Juba seep?rast, et n?idteadlane kui anastaja ei tunne mingit eetikat p??le selle, et siht p?hitseb vahendi ja sihiks on v?im. Kreeklased muigasid praktilisi teaduseid, meie p?evil aga arusaajamad inimesed katsuvad nad, kasv?i teoreetiliselt sobitada omavahel v?ites (PICARD, Das Wissen: 6), et teadlased-unistajad, kes n?ivad olevat maetud oma teooriaisse, on oma t??des just praksise mehed v?i, et teooria praktikata on alusetu ja praktika on pime ilma teooriata. Nii v?idetakse k?ll, kuid needsamad inimesed arvavad ometi, et teadus on suunatud maailma muutmisele, loodusj?udude valitsemisele ja inimkonnas olemasoleva korra muutmisele nende huvides, kes k?sutavad teadlasi. Minu meelest on k?ll v?imalik neid kahte poolust siduda ?ksikisikus ning ajalooski, kuid inimestel on kalduvus j??da seisma poolele teele. On loomulik, et usklikul koordineerumiseks on vaja m?ista seda, millele v?i kellele ta peab koordineeruma. Kuid m?istmine on teadmine ja n?iad avastasid, et teadmine on v?im ning leppisid sellega ja kasutasid ?hek?lgselt k?ike saavutatut. Kui loodusj?ude p??takse valitseda selleks, et saada kaugemale ja s?gavamale nende m?istmises, siis oleks k?ik korras, kuigi me valitsedes omandame midagi uut. See poleks siis halb. Kui aga on sihiks v?im selle miski ?le, mida inimene, kes ihkab v?imu, ei teagi ja selle taotamisega suurendatakse ainult inimeste vajadusi nende ?nne arvel, siis pole v?imalik kujutella pahemat. Kas s??rast poolele teele j??mist on v?imalik v?ltida, ma ei tea, inimesed ju ei tunnegi, et nad on piirdunud liiga v?hesega. Mitte ainult siin, sest mujal inimelus pole asi paremini, paljude vajadus armastuse j?rgi on vajadus omandada v?imu kellegi ?le ja saanud v?imu, otsib uusi objekte. Sest inimest ei rahulda v?im, vaid m?istmine, kuigi v?hesed teavad seda. Viimati kattuvad maailmaseletavad teadused ja usundid ka selles, et nad seni, kui me “n?eme ainult peeglis” kasutavad m??te m?istmise v?ljenduseks. Kui teadus j??b kinni teatava m??di k?lge (PICARDi teisel teadlasteliigil tavaline) ega uuenda pidevalt oma m?toloogiat, ta muutub sama iganenuks nagu usundid, mis ei loobu kord sobivaks peetud v?rdumeist. Teadlane, kes p??ab t?pselt kirjeldada flogistoni v?i valguseetrit ja teha need olendid k?igile ustavaiks, on sama naeruv??rne nagu usklik, kes inglitest teab k?ik, teeb neist igaks v?imalikuks talituseks sobivad olendid. Ja praegu sobivate m??tide ning m??tiliste olendite t?esuses kahtlevad teadlased sama v?he nagu usklikudki, sest kindlasti ?kskord tulevikus on mateeria ja vaim, liikumine ja energia, gravitatsioon ja elekter saanud tukkuvaiks kaaslasiks flogistonile ja valguseetrile. 7. K?igest eelnevas k?neldust saab iseendast ilmseks, et usu kui hoiaku ajalugu on v?imatu kirjutada meie taibuga inimestel. Saame teha k?ll katsetusi, aga ka neid ebam??raseid, usundi(te) ajaloo kohta. V?imalused esimeseks on sama v?ikesed kui k?sitleda ajalooliselt armastustunnet, ilutunnet, ?igustunnet ja teisi taolisi. Olemasolevaist diferentsiaalest peaks olema v?imalik inteegrida isegi s??rane ajalugu, kuid meie m?istusega inimene ei tule veel toime sellega. Aga nagu on v?imalik kirjutada armastuse v?i t?eavalduste ajalugu n?nda ka usundite oma, v?ibolla, h?lpsamini kui m?nd teist. J?rgnevas teoses on katsutud anda l?hikene, kuid autori meelest piisav ?levaade arvamisist usundi tekkimise, ?rgse usundi ja selle diferentsumisk?igu kohta. Edasi on k?sitletud ?ksikuid kesksemaid ja ?ldinimlikumaid usundi v?ljenduskujusid, alasid, milledel avaldub usk kui hoiak, kuid neidki mitte kogu maailma ulatuses. Olen katsunud esitada p?hilised jooned k?ikide nende rahvaste v?i kultuurkondade usundite kohta, mis mu arvates meile on olnud olulised selles ulatuses, et iga?ks soovi korral ise v?iks lisada andmeid etnograafilisest v?i folkloristlikust kirjandusest. Et nende rahvaste hulgas p??le h?imurahvaste esinevad baltlased ja germaanid, on loomulik, siberi rahvaste, indiaanlaste ja vahel koguni pol?neeslaste esinemine on tingitud ?hest mu privaatteooriast. Arvan nimelt, et umbes 5000–2000 e.Kr. oli olemas veel kaunis ?htlane kultuurkond, mida nimetan INIkultuuriks, kuhu kuulusid soomeugrilaste, indiaanlaste ja arvatavasti pol?neeslastegi esivanemad. Tekstis esitatud n?ited p?hjendavad mu teooriat paremini kui teoreetiline arutlus ta kohta. P??le nende on esitatud n?iteid ka neilt rahvailt v?i kultuurkondadest, kellede arvamised on risti vastu boreaalsete usundite omadele, kuid muidugi ainult juhul, kui boreaalsed usundid veel ?htuvad v?i on ?sna sarnased. Viimati on k?sitletud ka primitiivse maagia ?ldtunnuseid. § 2. Arvamisi usundi tekkimise p?hjustest (?levaade ilma algusundi olemuse teooriaid puudutamata) 1. Nagu § 1.4 arvan usu olevat alandliku, lepliku ja koordineeruda tahtva hoiaku selle suhtes, mis inimene ?kskord tundis olevat m?istetamatu, saladusliku ja endast k?rgema ning v?imsama. Sellele hoiakule vastav maailmaseletus ning k?itumine on usund. N??d v?ib aga ometi k?sida: milline osa inimese hingest, mis v?imed ?ldse tingisid s??rase hoiaku tekkimise, millised keskused inimeses, tunded v?i tungid reageerisid kogemustele maailmast usklikult ja usundiga? Minu arvates on see k?simus k?ll ?sna m?ttetu, sest arvan, et alguses inimene ?ldse reageeris alati tervikuna, mitte n?nda nagu praegu, et osa hoiak erineb teise omast. Seejuures on ?ksk?ik, kui ulatuslik inimtervik oli ja kui selge. Teiseks paheks selle k?simuse juures on “p?hjustamise” printsiip ?ldse. Siinkohal eitavad ta kehtivust t?epoolest k?ik need, kes arvavad usundi olevat tekkinud Jumala ?rgse ilmutuse tagaj?rjel. Kuid ka siis, kui arvata teisiti, on v?ide, et usund on tekkinud p?hjustatuna mingist inimvaimu avaldusest, v?ga segane, sest v?itjaist ei oska keegi ?elda, mis ta ?ieti m?tleb p?hjustamisega. M?lema pahe p?rast on allj?rgnev pigemini pilk natukene naljakasse kultuurilukku kui pilk p??ule avastada t?de. 2. Teoloogide vastu, kes oma usundi ja hiljem ?rgusundigi tuletasid Jumala otsesest endaavaldusest inimestele, tol korral antud seletustest ning juhistest hakkasid kangekaelsemad v?itma, et usund pole jumalik ilmutus, vaid lausa inimlik n?he. P??d olla risti vastu p?hitsetud arvamisele tingis taolistele arvamistele sisse v?hem v?i rohkem usundit halvustava maitse, sest inimvaimu kindlaima t?e asemel ta tehti v?imalikult madalal oleva osa avalduseks. Seejuures unustati muidugi t?iesti, et inimkond pole iialgi koosnenud aristokraatidest, sageli s?imati neid ja ometi m?eldi nagu nemad. ?tlemataj??nud eelduseks oli ju k?ikidele neile ikkagi, et k?ik, mis on kasvanud v?lja v?ga madalaist n?hteist, on ise madal ja j??b selleks igavesti. Unustati, et on v?imalik iga vaimse elu avaldust tuletada nii madalast v?i algeliselt pinnalt, kui aga keegi tahab. On ju n?iteks v?imalik v?ita matemaatika tekkinud hirmust: primitiivne inimene arvutas esimest korda, n?hes vaenlasi ja v?ideldes nendega. Kuid see, mis seletab k?ike, ei seleta enam midagi, ta on nii suur ?ldistus, et iga inimene teab sama teadmata ja talle ei tarvitse keegi ?petada s??rast magedat tarkust. On t?iesti loomulik vana v?ide hirmu kui jumaluste tekitaja kohta, kuid see ei kehti ainult usundi suhtes. Hirm ja sellele reageerimine alistudes v?i p??des anastada hirmuobjekti on t e i n u d k?ik asjad, mida inimene oletab v?ljaspool end ning m?justab ja kujundab neid veel praegugi. Viimast v?ib moodnegi inimene kogeda asjade puhul, mida ta ei oska nimetada. On muidugi t?si, et ?rgaegne inimene oli j?uetu hirmsate (ja talle arusaamatute) loodusn?htuste ees ja kartis. Aga sellegi v?ite anal??simisel ilmneb asjaolusid, milledega mittearvestamine v?ltsib temast tehtud j?reldused. ?helt poolt on k?sitav, kas ?rginimene kartis just neid asju ja n?hteid, mida meie arvame ta olevat kartnud, sest lastki ei hirmuta palju, mis kohutab meid, ?ksk?ik siis, kuidas seletada seda t?ika. Mittem?istmine igatahes ainult ei suurenda hirmuobjektide arvu, vaid samuti v?hendab neid. Asjade ja n?hete olu selgumine ning nende nimeallapanemine tavaliselt k?ll v?hendab nende v?ikust, aga mitte alati. Teisalt j?llegi tuleb arvestada, et hirmu kui emotsiooni meile hiljem m?istetav sisu on ja oli mitmelaadne. Need, kes muiste v?itsid usundi p?hjustajaks olnud hirmu, r?hutasid eriti hirmu surma, igasuguste h?dade ning haiguste eest (veel DENIKER, The Races of Man 1900 : 215) ja oletasid, et inimene, kartes oma elu p?rast, sai usklikuks. K?ik uuemad preanimistliku maagiateooria pooldajad aga r?hutavad hirmus eriti seda komponenti, mida nimetavad “awe, wonder, Ehrfurcht” (MARETT, FL XI (1900), 174; BETH RuM: 236) ja sellest pole kaugel tunne, mida h??an alandlikkuseks. Hirmust kui niisugusest ?ksinda muidugi ei piisa religiooni tekkimiseks. Hirm ja j?uetus loodusn?hete suhtes (nende teoreetikute arvates) tekitas inimese p??s m?tte erilise ?leloomulise j?u (v?i j?udude) eksistentsist, kes oli suuteline tegema inimesele halba v?i h??d. Taolise v?itega on aga omakorda seotud rida raskelt lahendatavaid probleeme, mis osalt tulevad arutusele hiljem (§ 6.3–6.7.), nagu see, kas neid oletati ?ks v?i mitu, kas neid kujuteldi isiklikena-inimlikena v?i kuidagi teisiti. Siin on eriti oluline k?simus, kas ?rginimene nagu lapsedki h??d ei pidanud endastm?istetavaks (nii KING, The Supernatural 1892: 72. 102 jj.) ja oletanud kogu maailma t?is vaenulikku v?i vaenlasi (LUBBOCK: 183). Ja tundub, et see arvamine on ?igustatud, inimene t?epoolest arvestas ainult sellega, mis v?is talle teha halba, sest potentsiaalselt polnud tal muud kui ainult vaenlasi. Edasi on kindel, et inimene reageeris kuidagi taolise hirmutunde tekkides ning katsus tekitavat olendit v?i eset kas alistada v?i andis alla ise sellele ja hakkas teda meelitama ning ahvatlema h??ks endale. Taoline reaktsioon, ?ksk?ik milles ta avaldus, on loomulik, kuid uueks keerukaks k?simuseks on: kas inimene kunagi on oletanud end suutvat m?justada n?hteid v?i asju, mis pole taolistatud tema endaga? V?i teisipidi, kas inimene on kunagi kerjanud ning meelitanud “j?ude”, mis pole taolised temale? Ja, kui oletame, et ?rginimene k?ike personifitseeris, siis s?ltub sellest uus veelgi raskem k?simus: mis m?ttes tundis ?rginimene ?ldse end isikuna, kellele taoliseks ta oletas k?ik muu? Kindel on ainult, et tema kujutlus iseendast, tema kogemus oma “isiksusest” polnud veel meie poolt sellele s?nale antud sisuga, kuid ?eldamatuks j??b, milline kujutlus tal oli endast kui “minast”. Seep?rast peab j??ma segaseks k?simuski, mis laadi olid tema personifikatsioonid ja, kas meie neid ?ldse nimetaksime n?nda ja asetaksime isikustuste kategooriasse. Viimati on aga ometi v?imalik m?elda, et ?rginimene v?is suhelda v?ljasolevaga ka ilma kujutlemata seda omataoliseks. Reageerimisv?imalusi on mitu. ?hed oletavad, et ?rginimene hirmuobjekti ees andis alla, reageeris sabaliputamisega, et s?ilitada end ja k?igiti alandudes hakkas just sellelt hirmutavalt paluma ?nne ning abi, varade rohkendamist ning pahede k?rvaldamist, ?he s?naga, elu k?ige laiemas m?ttes. Nad arvavad, et selline alandlik peksasaanu roomamine ja ?nnemangumine ongi “k?ikide religioonide v?ljumispunktiks” (KAFTAN, Das Wesen der christlichen Religion: 211). See oletus on v?ga kahtlane, eriti siis, kui ?rginimese kuidagi samastame lapsega. Sest, kui laps midagi kardab t?eliselt, siis ta ei reageeri roomamisega selle asja ees, vaid katsetab ta kallal oma v?gevust. Erinev reaktsioon on v?imalik ainult siis, kui hirmutav n?he v?i asi teda v?lub, kuid ka siis ta ei hakka manguma ega alandu iial sel m??ral kui tundub loomulik taolisile teoreetikuile. Teised oletavad, et ?rginimene reageeris hirmule kohutava asja v?i n?hte alistamiskatsetega. Neid v?ib eraldada kahte r?hma: ?hed arvavad, et selline puhtmaagiline reaktsioon on usundlik ja k?nelevad nagu poleks religiooni ja maagia vahel pisematki erinevust, nii nagu FEUERBACH (Das Wesen der Religion 1845): “Religioonil ei ole ?htegi teist suundumust ega ?lesannet kui muuta looduse salap?rane [unpopul?re] ja tundmatu olemus tuttavaks, koduseks ja seda, iseenesest paindumatut ja raudk?va, oma s?dameh??gumises inimeste eesm?rkide heaks pehmendada… et loodust muuta teoreetiliselt m?istetavaks, praktiliselt kasutatavaks inimlikele vajadustele vastavaks olemuseks, ainult vahega, et kultuur p??dleb seda loodusest endast v?etud vahenditega, ?leloomulik aga palve, usu, sakramentide, lummuse [Zauberei] vahenditega.” Teisel k?ljel on kogu preanimistlik koolkond, kelle arvates mainitud p?hiline reaktsioon tekitas maagia, millest kunagi hiljem m?nel muul p?hjusel tekkis religioon, kas vastandn?htena, resignatsioonitulemusena v?i korrelaadina. ?ks selliseid maagilisi alistamiskatseid on tingimata hirmup?hjuse nimetamine teatavate h??litsustega, milledele j?rgnesid siis igasugused muud vahendid, mis tollal olid kindlasti “der Natur selbst abgelauscht”, kuigi nad meile ei tundu enam seda laadi. Usun, nagu BETH ja m?ned teised, et ?rgne “hirm” polnud hirm meie m?ttes ja reaktsioon polnud ei alistumine ega alistamine, vaid m?lemad korraga ilma, et inimene olekski taibanud seda bipolaarsust iseendas. Eriteisendi “hirmuteooriast” annab teooria, mida v?iks nimetada “hirmutamisteooriaks”. Selle kohaselt on usund preestrite (v?i ?ldse, valitsevate klasside) v?ljam?eldis, et hirmutada rahvast, petta v?lja talt k?ik, mida v?ib soovida ja hoida teda igasuguste ?hvardustega kuulekaks ?lemuste kui kehastunud jumaluste v?i nende asemike vastu. Ka see arvamine on v?ga vana, sest t?epoolest on usundit nagu ?ldse inimlikke saavutusi (eriti tehnilisel ja s?jalisel alal) kasutatud osa inimkonna orjastamiseks teise poolt. Prantsuse ratsionalistidele meeldis see teooria v?ga (VOLTAIRE, Essai sur les Moeurs I, 133; ROUSSEAU, Discours sur l’origine et les fondements de l’in?galit? parmi les hommes 1753) ja nad lasksid preestrid v?i usundirajajad petta inimesi teadlikult, nagu VOLTAIRE Muhammad, kes v?idab: “Je viens nettre a profit les erreurs de la terre… Il faut un nouveau culte, il faut de nouveaux fers, il faut un nouveau Dieu pour l’aveugle univers.” Kuid see arvamine pole piirdunud ainult nendega, veel meie p?evil m?tlesid n?nda Gabriel de MORTILLET, Carl VOGT ja paljud kirjanikud, kes k?sitlesid usundirajajaid (v?i uute sektide juhte), nagu meie VILDE meie prohvet Maltsvetti. On v?ga tavaline meetod meditsiinimeestes, vanemais meestes (EILDERMANN) v?i ?amaanides n?ha suuremaid v?i v?iksemaid pettureid ning v?ga haruldane n?he, et keegi teadlasi neid kirjeldab kui inimesi, kes ise usuvad seda meile v?imatutunduvat, mida nad tunnevad ning v?idavad teadvat maailmast. Kui aga neid pidada petiseiks, miks siis mitte k?ikjal ning alati n?ha usukandjate hulgas k?ige tavalisema ilmena auguri naeratust? Miks mitte, sest taolist on juhtunud ning juhtub, kuid arvata, et juhtub ainult seda, on t?iesti v??r. Pole koguni p?hjust uhkete kristlastega arvata, et paganlikud meditsiinimehed, kui pole petjad, siis on haiged, kes petavad iseend ja vaielda haavunult vastu, kui sama oletust rakendatakse kristluse kor?feedele. On mu meelest kindel, et need primitiivsed n?iad suudavad rohkem, kui valge suvatseb tunnistada, ?ksk?ik, milliste vahenditega siis on saavutatud nende rituaalide tulemused maagilismeditsiinilisel alal. Nad petavad umbes sama palju nagu iga valitsevasse klassi kuuluv teadlane, kelle prestii? on kaalul rumalate juures. Ja, nagu k?igest n?ha, too “hirmutamisteooria” riivab rohkem maagiat ja maagiale alistatud usundit kui usundit algelisel kujul. Kurjade v?gede ja kurjade deemonite tekkimist on muidugi v?imalik kujutella ka ilma primaarse hirmuta inimese poolt kui loogilisi j?reldusi ebamugavusist. Oletagem, et j??aegne inimene soovis talvel sooja. Pole v?imatu, et ta selle puudumisest antud hetkel j?reldas kellegi, kes seda kadedalt peab endale ega anna v?lja, nii tuletas siis olendid, kes on kurjad — ja alles p?rast hakkas neid vahetevahel kartma v?i arutama, kuidas neile m?juda. Minu meelest taoline oletus, mida pooldavad eriti saksa idealistid nagu FEUERBACHki, viimati v?ites, et k?ik jumalused on tekkinud inimese soovest, eeldab ?rginimesele liiaks suured filosoofilised, abstraheerivad v?imed ja ontoloogilisele jumalat?estusele vastava m?tlemise. Sest, kui inimesel oli teatavaid soove ja ta ei suutnud neid teostada, siis ei tarvitsenud veel j?reldada, et kuskil elab keegi, kes suudab. Just niisamuti, nagu seda, mida kardetakse, ei peeta tingimatult v?imsamaks endast k?igiti. Eelk?sitletud p?hjused usunditekkeks on kasutades natukene v?he t?pset terminit, puhtvoluntaristlikud ja meeldivad eriti neile, kes usundis n?evad emotsioonide ning tahte valdkonnas avalduvat n?het, mille t?eliseks sihiks on inimese m?nud ja ?nnelik elu. Aga juba s??ranegi materialist nagu HAECKEL (Die Weltr?tsel: 187) taipab, et hirmuga ?ksi on v?imatu seletada usundit, isegi koer, ulgudes kuu poole v?i haukudes lehvivat lippu, “ei v?ljenda ainult hirmu, vaid ka tumedat tungi nende tundmatute n?htuste p?hjuse ?ratundmise poole”. Ja see v?ide viib teise r?hma arvamise juurde, mis seletab usundit kui ?rgset maailma seletuss?steemi tingitud inimese vajadusest kausaalse seose j?rgi igasuguste erinevate n?hete vahel. Muidugi v?iksid esimese r?hma esindajad v?ita, et vajadus kausaalsuse j?rele on hirmu olematuksseletamine ja osa ?rgmaagiat. Kuid niisuguse v?itega (mis esineb isekujul nendegi juures, kes ?listavad teousundit vastandina intellektiusundile) ei ole saavutatud kuigi palju, sest nii muutub m?iste “hirm” ?pris ebam??raseks maatriksiks. 3. Kui v?ita, et usund on primitiivne, populaarne metaf??sika v?i filosoofiline s?steem, s.t. religioon on intellektist tekkinud n?he, siis j??b muidugi maagia ?sna k?rvale, sest maagia pole seletus, vaid parimal juhul seletuse kasutamine vaenuliste j?udude v?itmiseks, nende t?kestamiseks v?i neilt inimesile vajalise v?ljan?udmiseks. Kuid muidugi ei haara usundi tuletamine seletusevajadusest kogu usundit. LEHMANN (LR: 29) ?tleb ?igesti primitiivsete usundite kohta, et need on “teatud kindel viis tegelikkuse protsesside vaatlemiseks ja enda kohandamiseks nendega”, aga just see viimane, et usund sisaldab ka inimese harmoneerumiskatsed oma seletatud “nimetule”, j??b peaaegu t?iesti v?lja intellektualistlikus usundituletuse teoorias. K?simus, kuidas ja miks ?rginimene hakkas vajama seletust, on samuti enamasti j?etud k?rvale v?i vastatakse lihtsalt, et inimesel juba on kord s??rane vajadus! M?ned muidugi ?hendavad seletusetarbe hirmuga, nagu t?hendatud eespool. Ka see teooria on siis sama poolik, nagu usundi tuletamine hirmust, kuid poolik teisel pinnal ja teises suunas, esimene seletas p??miselt maagia ja vastavate riituste tekke, siinne p??miselt m??tide tekke. Minu meelest tulenevad m?lemad, hirm ja selgusen?ue, primaarsest v??ristusest ja h?mmastusetundest, mis valdab inimest, kui ta hakkab suutma eraldada mitteennast. Intensiivsemal kujul see tunne on hirm, tavaliselt on tal aga sama kvaliteet, mis laste ?udusetundel tondijuttude kuulamisel. On midagi paeluvat ja t?rjuvat maailmas, midagi salap?rast, mis ei j?ta rahule inimese sisemust. Ja olenedes inimese ehitusest on ta esimesed k?simused alati kausaalset laadi ja taoliste k?simuste arv v?rreldes teistsugustega m??rab veel praegugi inimese vaimse arengu astme. Alles vaimu selginemine ning kasvamine tingib kvaliteedi ja kviditeedi k?simused (§ 4.4). Ajaloos on see v?ga ilmne kristlikus dogmaatikas: kultuurselt k?rgel Idamaal arutati, kuidas Jumal on inimenegi ja jumalinimese struktuuri, barbaarses Euroopas oli esimesi k?simusi, miks sai Jumal inimeseks? Arvan, et v?ib v?ita kindlalt: kui m?ned primitiivsed m??did meile paistavad vastavat muid k?simusi kui “miks?”, siis pole me m?istnud neid ?igesti v?i pole need m??did enam primitiivsed. Sest m??t t?elise t?henduse ununedes mingis m?ttes iseseisvus ning hakkas kasvama nagu liigliha. Eelnenud v?itega pole n?us enamik teadlasi, nad n?ustuvad k?ll, et on kausaalseid aitioloogilisi m??te, kuid need olevat v?hemuses. Juba kreeka teadlased, kes hakkasid k?sitlema oma m??te “terve m?istuse” kohaselt, tulid otsusele, et neis tavaliselt kirjeldatakse tarkade v?i kuningate v?i muidu silmahakkavate inimeste saatust, mida rahvas v?ljendas m?ne l??klausega, kuid hiljem hakkas v?tma s??raseid lauseid s?nas?nalt ja luuletas nood ?mber. Nii seletab m?tograaf PALAIPHATOS (Peri apiston III): “?eldakse, et Aktaion olevat nahka pandud oma enese koerte poolt, aga see on vale, sest just isandat armastab koer k?ige enam ja jahikoerad liputavad k?ikide inimeste ees saba. Ja m?ned veel ?tlevad, kui Artemis ta oli moondanud p?draks, siis koerad ?gisid ta ?ra. Aga mulle n?ib, et Artemis ei saa teha, mida (see lugu) tahaks. Pole ju t?si, et mehest saab p?der v?i p?drast mees, vaid s??raseid m??te koostasid poeedid, et kuulajad ei saaks ?lbeks jumaluste vastu. Sest asi t?epoolest oli sedasi: Aktaion oli soo poolest arkaadlane, jahiarmastaja, kes toitis paljusid koeri ja pidas jahti m?gedel, aga oma asjad j?ttis ripakile. Sest tolleaegsed inimesed olid k?ik iset??tajad, orje neil polnud ?ldse mitte, vaid nad ise harisid p?ldu ja see sai rikkaimaks, kes haris p?ldu ja oli t??kas. Aga Aktaionil, kes ei hoolinud majapidamisest ja meelsamini askeldas koertega, l?ks elu raisku. Ja kui tal enam polnud midagi, ?tlesid talle inimesed: “?nnetu Aktaion, oled nahka pandud omaenese koerte poolt.” Just nagu n??dki, kui keegi hoorajahtipidajaid saab ?nnetuks, tavatsetakse ?elda, et hoorad on pannud ta nahka. Taoline oli nimelt seegi, mis juhtus Aktaioniga.” Taoline m??tideseletus, mida nimetatakse euhemeristlikuks, EUHEMEROSe j?rgi (u. 300 e.Kr.), kes ta rajas, oli Kreekas v?ga levinenud ja p?sis kogu keskaja l?bi seletuseks usundite tekkimisele. LACTANTIUS (Instit. I, 15), keda tsiteerib ISIDORUS Hispalensis (Etym. VIII, 11) ?tleb: “Quos pagani deos asserunt, homines olim fuisse produntur, et pro unius cujusque vita vel meritis, coli apud suos post mortem coeperunt, ut apud Aegyptum Isis, apud Cretam Jovis, apud Mauros Juba, apud Latinos Faunus, apud Romanos Quirinus etc. Fuerunt etiam et quidam viri fortes, aut urbium conditores, quibus mortuis, homines qui eos dilexerunt simulacra finxerunt, ut haberent aliquod ex imaginum contemplatione solatium, sed paulatim hunc errorem, permadentibus daemonibus, ita in posteris constat irrepsisse, ut quos illi pro sola nominis memoria honoraverunt successores deos extimarent atque colorent.” Vincent de BEAUVOIS (Spec. hist. I, 94) ainult tsiteerib teda ja m??dumisi oletab, et kujude austamisele on veel kaks p?hjust “(affectis erga morientes) timor et adulatis ergo reges, diligentia artificum insculpendo et repingendo imagines”. (#litres_trial_promo) Viimativiimaks tuleneb sellest vaateviisist animism jne., aga ka v??ret?moloogiate koolkonnas on sellest j??neid. Selle k?rval aga stoikud eriti muutsid jumalused elementideks ja ps??hilisiks v?imeiks. Nii oli jumalatar Athena m?tlemine (phronesis) ja maast kuuni ulatuv tihedam ?hk; Zeus m?istus (nus), puhas ?hk ja ?lemine hemisf??r (Mythografoi 1843 : 327j.). Nii v?is k?ik lood jumalaist ja nemad isegi teha ?mber filosoofiliste t?dede “teisiti?tlemiseks” (allegoria), kuigi keegi ei vaevunud seletada, miks talitati n?nda ja s?gavad t?ed peideti juttudesse. See arvamine on t?usnud uuesti renessansiaegu ja esineb paljudel autoreil (temast p?lvneb degeneratsiooniteooria, natuurm?toloogiline ja natuurfilosoofiline koolkond), viimati veel CREUZER kuulsas Symbolik und Mythologie der alten V?lker (I–IV, 1810– 1822) arvab, et monoteistlik ?rgtarkus ning ?petus lunastusest ning surematusest olevat peidetud igasuguste m??tide ja riituste taha, mida preestrid polevat tahtnud avaldada rumalaile, kes polla olnud v?imelised m?istma neid eksaktsel filosoofilisel kujul. Modifikatsioon sellest vaatest on J. J. BACHOFENi v?ide “m??t on s?mboli eksegees”. Kuigi ta tunnistab, et m??tides esialgu olnud ka inimestel “nende mineviku varaseimad m?lestused, nende f??sikaliste teadmiste kogusumma, varasemate loomisperioodide ja m??ratute maailmaga toimunud muudatuste m?lestus”, on tehtud need “usuliste t?dede kujutamiseks, suurte loodusseaduste n?itlikustamiseks, eetiliste ja moraalsete t?dede v?ljendamiseks ja ?ratamaks tr??stivaid aimdusi, mis viivad v?lja ainelise faatumi [Fatum] tr??stitutest piiridest”. (Versuch ?ber die Gr?bersymbolik des Alten, Basel 1859 : 46jj.). Ei ole ?ige v?ita, et see teooria oleks lausa ekslik, sest m?nel ?ksikul juhul on v?imalik n?idata enamv?hem usutavalt, et m?ni m??t on tolastunud inimeste m?lestus kunagi kuuldud t?est. J?rgnev ?ks n?ide (ROYS, The Book of Chilam Balam of Chumayel, 1933, 87 j.) pole ainukene: “Oli siiski ka teine eklipsi seletus. Kaasnedes m?ninga informatsiooniga Euroopa almanahhidest me leiame Codex Perez’ist (lk. 27) v?ite, et kuuja p?ikesevarjutus on p?hjustatud sellest, et nad on “kaetud planeetide poolt”. Ning ka San Antonio maia indiaanlased l?unapoolses Briti Honduurases nimetavad xulab’iks (“sipelgas”) Koidut?he jumalust, kes j??b v?gevuse poolest alla ainult kristlikule Jumalale. Kirjutaja kaldub ?hendama seda nimetust sipelgatega, keda nimetatakse xulab ja keda p?hja-Yucatani maiad usuvad ?ra s??vat p?ikese ja kuu. San Antonio indiaanlased on olnud m?jutatud nii holide kui kekchide poolt ja see idee p?hja pool, et xulab-sipelgad s??vad ?ra kuu, v?ib olla hoopis v??riti m?istetud teooria, mis on sisse toodud l?unast ja mis tekitab sellise, et varjutused on p?hjustatud teatavate planeetide poolt.” Kuid, vastupidi on v?imalik v?ita ka, et k?ik m??did on inimliku rumaluse tulemused. Basaalsel, k?iki v?imalusi sisaldaval kujul k?neles sellest FONTENELLE (Essai sur l’origine des fables (1691–99), 1724: Oeuvres 1758 (III), 270 jj.): “Tavaliselt omistatakse m??tide p?ritolu Idamaa inimeste elavale kujutlusv?imele. Mina seon selle pigem esimeste inimeste teadmatusega. Saatke inimene poolusele ning tema esimesed lood on m??did. Ja on siis p?hjapoolkera vanemad m??did midagi muud? Needki on t?is hiiglaseid ja v?lureid. Ma ei taha siinkohal v?ita, et h??guv ja p?letav p?ike ei soodusta kujutlusv?imet paratamatult muinasjuttudest toituvail vaimudel, vaid ?tlen seda, et see eelsoodumus on olemas k?igil inimestel ja see ei s?ltu p?ikesest. N?nda siis ei ole ma k?iges eelnevas eeldanud inimeste puhul muud kui seda, mis on neile ?hine ja toimib nii j??v?ljadel kui k?rvetava p?ikese all… Siinkohal v?iksin n?idata ka h?mmastavat kokkulangevust Ameerika indiaanlaste ja kreeklaste m??tide vahel… Sest kreeklased, kui nad olid alles noor rahvas, ei arutlenud sugugi m?istlikumalt kui Ameerika barbarid, kes olid t?en?oliselt samuti noor rahvas, kui hispaanlased nad avastasid. Nii on meil igati alust m?elda, et indiaanlased oleksid l?puks sama m?istlikult arutlema hakanud kui kreeklased, kui neile vaid selleks vabadus oleks antud… Ka vanade hiinlaste juures me leiame vanade kreeklastega sarnase l?henemise — seletamaks looduses toimuvat, m?eldakse v?lja lugusid. Millest on tingitud t?us ja m??n? Loomulikult ei m?elnud nad kuu m?just meie vetele. ?hel printsessil olnud sada last. Viisk?mmend elasid mere kaldal, viisk?mmend m?gedes. Neist said alguse kaks suurt rahvast, kes tihti omavahel s?divad. Kui merekalda asukad on ?le m?gede elanikest ning sunnivad viimased taanduma, siis on t?us. Kui nad aga tagasi l??akse ja nad m?gedest mere ??rde pagevad, siis m??n. S??rane filosofeerimine sarnaneb igati Ovidiuse Metamorfoosidega ning on t?si, et ?hesugune teadmatus on andnud erisuguste rahvaste juures ?hesuguseid tulemusi. K?ik vanemad teadlased (ja neid on v?ga palju), kes on arutanud taoliselt, peavad endastm?istetavaks taoliste seletuskatsete puhul isiklikustamist inimese poolt, keegi ei k?si, miks inimene tegi jumalused oma n?o j?rgi. Keegi ei katsu t?estada seda dogmaks muutunud h?poteesi, mis nii absoluutsel kujul vastab t?ele alles inimkonna vaimse arengu k?rgemail faasidel. Primitiivse m??di olendid t?epoolest pole inimesed ega loomad, pole loodusen?hted impersonaalselt ega isikud, vaid k?ikide nende ?ksikfaktide lahutamatu kompleks. Ainult siis, kui v?ita, et inimene iseendki vaatles n?nda, v?ib ?elda, et inimene moodustas loodusen?hteist omataolised olendid. Viimne suur koolkond m??tideseletamise alal on v?ga sarnane esimesega ning p?rineb ka juba renessansi ajast, mil v?rreldes kristlusega p??ti vabandada paganaid kui idamaiseid rahvaid nende elava fantaasiaga. See polevat neid lasknud kainelt vaadata t?de loodusen?hete kohta, vaid sundinud luuletama ning ilustama k?ike tajutut. Eriti intensiivseks muutus see vaateviis m??tide kohta saksa romantikute estetismi tulemusena, vennad GRIMMid, Fr. M. M?LLER, MANNARDT, D?HNHARDT ja igasugused kuu, p?ikese, t?htede, k?ue ja tuulem?toloogid arutavad n?nda ja pole v?imalik v?ita, et nad alati eksiksid. Kuid selle teooria ??rmused on sama koomilised kui PALAIPHATOSe seletus Aktaioni loole. Kahjuks pole mul v?imalik tuua n?idet just Aktaioni kohta sellest koolkonnast, aga v?ga kena on lugeda LUBBOCKi (284) arvamist Oidipuse loo kohta: “Selline seletus kaugeneb — ja see on just tema peamine v?lu — vanadest m??tidest mitme vastandliku joone poolest. Just nagu p?ike hajutab teda ?mbritseva pimeduse ja ?htul l?heb taas pimeduseks ?le, nii tappis ka Oidipus oma isa ja abiellus oma emaga. Sel viisil ei osuta selle kohutava loo sisu mitte inimese hinge moraalsele rikutusele, vaid valestim?istetud kirjelduse t?lgendusele, et p?ike hajutab pimeduse ja l?puks otsekui naituks pimedusega, millest ta p?rineb.” PALAIPHATOS arvatavasti seletanuks, et Oidipus tappis ?he taadi ja abiellus tolle eidega ning rahvas haletses vaest meest, kes t?eliselt tappis oma isa ning v?ttis naiseks olendi, kes v?inuks ju olla ta ema. Natuurm?toloogide ja euhemeristide seletused pole ju m?eldud muuks kui “moodsale inimesele” ebasobivate joonte k?rvaldamiseks inimkonna ajaloost ning m?ttelaadist. Ja nad m?lemad arvavad, et alguses oli k?ik korras, kuid hiljem inimkond muutus rumalaks ja hakkas lihtsaid t?desid m?istma v??riti. Aga nad ei ?tle seda kuskil expressis verbis nagu CREUZER ja tema m?ttekaaslased. Poolteaduslikule, k?lakooli?petajalikule m?tteviisile tundub just see teooria, millest s?ltub ju, et ?rginimene kummardas “loodust”, v?ga sobiv ja kena, sest ta ?lendab inimkonna minevikku ning n?ndam?tlejat seminari vilistlast ?htmoodi. Koolmeistrile on ju “loodus”, millest ta teab k?ik, v?ga austamisv??rne, eriti aga p?ike, seep?rast teda r??mustab, et ta kauged esivanemad on toiminud samuti ning k?ik vahep??lsed usundid on inimvaimu pimenemise eksimused, milledes tavaliselt on s??di preestrid, kes tahtsid elada j?ude muude inimeste arvel. Et taolised teooriad eriti maaintelligentsi hulgas on k?ibel veel praegugi, nimetan alamal selle koolkonna t?htsamate esindajate olulisemad teosed. (§ 5.9; lk. 315 jj.) K. LEPSIUS, ?ber den ersten ?gyptischen G?tterkreis und seine geschichtlich-mythologische Entwicklung, 1851; W. SCHWARTZ, Der Ursprung der Mythologie, dargelegt an griechischer und deutscher Sage, 1860; A. KUHN, Die Herabkunft des Feuers und des G?ttertrankes, 1859; Entwickelungsstufen der Mythenbildung, 1873; Fr. M. M?LLER, Chips from a German Workshop, 1867–75; Introduction to the Science of Religion, 1873; Hibbert Lectures on the Origin and Growth of Religion as Illustrated by the Religions of India, 1878; Gifford Lectures: Natural Religion, 1889; Physical Religion, 1891; Anthropological Religion, 1892; Theosophy or Psychological Religion, 1893; Contributions to the Science of Mythology, I–II, 1897. BAUDRY, L’interpr?tation mythologique (Revue Germanique 1865). E. BOURNOUF, La science des religions, 1870. M. BR?AL, Hercule et Cacus, ?tude mythologique compar?e, 1863; M?langes de Mythologie et de Linguistique, 1878. E. H. MEYER, Indogermanische Mythen, I–II, 1883–87. Ch. PLOIX, La nature des Dieux: Etudes de mythologie gr?co-latine, 1888. E. SIECKE, Liebesgeschichte des Himmels, 1892; Mythologische Briefe, 1901; Drachenk?mpfe, 1907–08; Hermes, der Mondgott, 1908–09; G?tterattribute und sogenannte Symbole, 1909; P?shan, Studien zur Idee des Hirtengottes, 1914; Der Vegetationsgott, 1914. H. LESSMANN, Die Kyrossage in Europa, 1905; Aufgaben und Ziele der vergleichenden Mythenforschung, 1907; Schneewittchenstudien, 1910–14; Die Ungl?ckszahl Dreizehn und ihre mythische Bedeutung, 1913; Die Entstehung der Sprache im Lichte des Mythos, 1922. G. H?SING, Beitr?ge zur Kyrossage, 1906. P. EHRENREICH, Die allgemeine Mythologie und ihre ethnologischen Grundlagen, 1910; Die Mythen und Legenden der s?damerikanischen Urv?lker, 1905; G?tter und Heilbringer (ZE 1906, 536 jj.); Die Sonne im Mythos, 1915. E. SELER, Einiges ?ber die nat?rlichen Grundlagen mexikanischer Mythen (ZE 1907, 1–41). H. WINCKLER, Himmels- und Weltbild der Babylonier, A. JEREMIAS, Das alte Testament im Lichte des alten Orients, E. STUCKEN, Die Astralmythen, 1901–07. W. MANNHARDT, Wald- und Feldkulte, I–II, 1875–77. O. D?HNHARDT, Natursagen, I–IV, 1907 jj. F. G. WELCKER, Griechische G?tterlehre, 1857–63. J. GRIMM, Deutsche Mythologie, 1835. A. M. KRAPPE, La Gen?se des Mythes, Paris 1938. K?igile animismi eitajaile (nagu A. LANG, Custom and Myth, 1884; Myth, Ritual and Religion, 1887; The Making of Religion, 1898), eriti aga preanimistlikele hirmu ja sellest s?ltuva maagia (ehk usundi) teooria pooldajaile on seletusm??tide olemasolu segav. Nad seep?rast enamasti v?idavad, et riitused on primaarsed ja m??t seletab riitust, olgu siis selle m?te veel s?ilinud (siis ?igesti) v?i unustatud (siis enamasti valesti). Nemadki l?hevad vahel ??rmustesse, nagu BROCK-UTNE seletades Vana Testamendi lugusid, ja unustavad ?ra, et ajal, mil oli vaja seletada riitust, oli inimese jaoks juba seletada palju muidki asju. Tuul kasv?i ?rritas inimest kindlasti enne, kui tal oli kombeid tuule suhtes. Isegi LEHMANN (LR: 99 jj.), kes ometi k?neleb tagasihoidlikult, v?rreldes teistega, liialdab ?teldes: “M??did on tegelikult sekundaarne, refleksiooni kaudu lisanduv, juhuslikult elav ja muutuv, kergesti kaduv element religioonis. Kultusel on oma kindel tugi alates jumalateusu ehitusest kuni selle t?ieliku vaimsustamiseni… M??tide domineeriv ?lesanne ei ole aga mitte looduse seletus, vaid kultuse motiveerimine ja seletamine. Sageli on m??t vaid tekstiloojaks p?hadele tseremooniatele (eriti kus ta esineb h?mnivormis). V?i tahab ta siis selliseid kultuslikke suhteid lahti seletada, millede algm?te on kaduma l?inud, v?i ka selliseid, millised tahavad uuesti juurduda. Sellistest etioloogilistest (=rajamise) m??tidest kubisevad india braahmanid, aga ka kreeka m?toloogias leidub selliseid (Prometheus j?tab Zeusi ilma ohvrilihast jt.). M??tides seletatakse vananenud kombeid ja t?id (nt. tule h??rumine), relvi ja masinaid (Thori haamer, Hermese sau), mis on kultusesse kaasatud. Erinevate jumalate kokkuseadmine kultuses annab j?lle p?hjust jutustada, millal ja kuidas need jumalad said sugulasteks v?i taas j?id v??rasteks, v?i kuidas nad kultuse ?le t?litsesid; m?eldakse v?lja ka inimeste ja jumalate vahelisi sidemeid: kus hilisem kangelastekultus v?i v?imsate perekondade ja kuulsate isikute austamine vajab k?rgemat seadusalust, seal saab neile juurde m?eldud jumalik p?ritolu. Kreeklastel ja indialastel on niipalju m??te mitte ainult seep?rast, et m?lemad tahtsid enda jaoks k?ike lahti seletada, vaid kuna juba nende usundid p??rasid t?helepanu eelk?ige jumalatele ja nende arvukatele kultustele. Roomlastel ja hiinlastel oli seevastu m??te v?he, kuna nad olid ?ksnes praktikud, kelledele piisas tseremoniaalsest, osalt aga ka, kuna nende usundid olid rajatud animistlikule alusele ja vaimudeusul ei ole m??te. Egiptlaste usundist ei leia me m??tide kohta sama h?sti kui mitte midagi; m??did Osirise, Isise ja Horuse kohta on peaagu ainsad meile teadaolevad… M??t on m??ratud selleks, et ta ?letataks: selgitavad episoodid [Momente] selles on teadus ja teoloogia, mis on ?le v?tnud hingekosutava jutluse, legendid (muistendid) ja laulu, jutustavad muinasjutud ja luule; ja see on k?rgemate religioonide allak?igu tunnus, kui m??tiline nende usus ja ?petuses j?lle ?les kerkib.” Kui taoline v?ide ?ldiselt oleks ?ige, siis peaks rahvaste juures, kellel on v?ga palju m??te, olema t?htis osa usundis kultuselgi, kuid indiaanlased ja pol?neeslased on rahvad, kes vaatamata m??tide m??ratule hulgale on v?ga vaesed koguni privaatkultuse avaldusilt. Ja m??tide v?hesus roomlaste ning hiinlaste juures vaidleb k?vasti vastu teooriale, LEHMANN pole suutnud teha kuidagi m?istetavaks nende puudumist. Sellega on aga t?estatud, et m??did pole seoses ainult kultusega, kuigi sageli lugu on n?nda, eriti juttudes, mis seletavad praegusaegseid kombeid v?i tegevusi m?ne s?ndmusega minevikust. LEHMANN eelnevas v?itis, et m??di jutustavad osad on hiljem muutunud muinasjuteks ja nii arvatakse tavaliselt ka v?ljaspool natuurm?toloogilist koolkonda, sest paljude muinasjuttude puhul on nende m??tilisus h?lpsalt avastatav. Isegi veel siis, kui muinasjutt omakorda on juba degradeerunud anekdoodiks v?i lorijutuks, nagu meil taeva lahkumine maast s?ltub r?tsepast ja tema perekonnast. Kuid LANG arvas vastupidi, et paljud m??did on religioosse v?rvinguga kaunistatud muinasjutud ning temale on selles v?ites j?rglasigi, nagu HARTLAND (The Source of Fairy Tales, 1891; The Legend of Perseus, 1894–96; vrdl. WUNDT AfR XI (1908), 200 jj.). Niisuguse v?itega seoses tekib muidugi k?simus m??di ja muinasjutu koha ja osa kohta inimeste elus. Mina arvan, et muinasjutt v?ib m??distuda ainult sattudes levikul rahva juurde, kellele m??did on olulisemad juttudest, kuid muidu on loomulik vastupidine k?ik. Kuid selles asjas oleneb palju m??di ning muinasjutu definitsioonist. Kui ?elda, et m??t tegeleb ainult jumalustega, on muidugi v?imalik, et teatav jumalus kisub oma jutustikku v?hiv??raid motiive, olenedes ta t?htsusest ning inimeste poolt talle osutatud lugupidamisest. Kuid m??di tegelased ei tarvitse olla ?ksnes jumalused, vaid ka kunagised inimesed, loomad ja “elutud asjad”, kelledes jutustajad ei n?e isegi erilist sangarlikkust. K?igest eelnevast v?ib j?reldada, et ?kski m??diseletus omaette pole absoluutne. Vanemais kihtides esineb mu meelest ainult seletusm??te, mis kirjeldavad, miks on asjad nii nagu nad on, ja siis edasi, kuidas nad said s??raseiks. Sellel faasil on loomulik, et mingil moel “jutustati ?mber” loodust (s?na avaraimas m?ttes), meie meelest “?eldi teisiti” kui asi on t?epoolest, luuletati ning avardati pisikene kogemus pikaks ja toredaks looks. Sest iga inimvaimu avaldus kipub kasvama koos inimesega. Nii palju on ?igust natuurm?toloogidel. Et vahetevahel sellised lood kuidagi vastavad meie kogemusile (vrdl. oletused toitainete “v?est” ja vitamiinid), siis v?ib meil tekkida kalduvus arvata primitiivseisse m??desse olevat peitunud v?i peidetud andmeid k?rgemaist kultuurisaavutusist, mida madalamalseisvad rahvad on m?istnud v??riti. Ka see v?ib vahel olla ?ige. Aga ometi kehtib m?lema kohta ?ldiselt: meil pole mingit p?hjust oletada inimvaimu ?ldist degeneratsiooni teatavast hetkest p??le, mille t?ttu lihtsad ja puhtad, t?elised t?ed totrastunud vaimu p?rast omandasid meile ogara, paljudele koguni vastiku ilme. Veel LUBBOCK leidis vajalise olevat vaielda vastu degeneratsiooniteooriale, millel enne DARWINit oli v?ga palju pooldajaid (CREUTZER, M?NSTER, F. Chr. BAUR, MOVERS, ROCHETTE, RINCK, CHWOLSON, vrdl. GRUPPE, Die griechischen Kulte und Mythen, 1887 : 42j.), millel SCHMIDTi koolkonna n?ol on pooldajaid veel praegugi. ?ldiselt on aga selle aeg m??da ja k?llaldased alused ta elustamiseks puuduvad. Eriti k?ib see t?rje euhemeristliku seletuse vastu, mis laseb inimkonna olla sattunud kujuteldamatusse totrusse. Et m??did on saanud omale kunagi ?lesande seletada teatavaid kombeid ja ?igustada neid, et nad on omandanud motiive muinasjuttudest, on loomulik ning v?imalik. Aga primaarselt peab tunnistama, et FONTENELLEil on ?igus: m??t on primitiivse usunditeaduse h?potees ja ta iseloom on tingitud primitiivse inimese vaimsest struktuurist. Ise k?simus (vrdl. § 6.6) k?ib materjali kohta, mida ?rgsed rahvad kasutasid m??di kujundamisel, teisis?nu, kust sai inimene pildid ja vahendid, millede varal ta seletas. 4. Nagu ?eldud, pole usund ainult m?toloogia, pole ka riituste varal kerjamine k?rgemailt v?gedelt, vaid need kokku ja veel midagi muud. Usundit ei p?hjusta ?ksnes tundetahte n?hted ega intellekt, vaid need m?lemad ja veel k?ik muud inimese v?imed, sest usund algselt oli kogu inimese reaktsioon sellele, mis talle tundus erinev temast endast. Oletatavasti ?rginimene ei teinud seda vahet nagu meie ja vahe ei olnud talle samasisuline kui meile. Igatahes eraldamine ning lahutamine ja kataloogimine olid esimesed tunnetuseavaldused, araabia keeles veel praegugi b?na t?hendab “tegi vahe” ja “m?istis”. Et kataloogida on v?imalik mitmel moel ja alusel, seep?rast on m??didki vastur??kivad, sageli p?rinedes ometi samalt jutustajalt. K?ikide taoliste usunditekke p?hjuste otsimisega ja avastamistega pole v?imalik halvustada usundit kui niisugust. Sest, nagu usund muiste oli kogu inimese reaktsioon, nii ta seda on praegugi ja seep?rast ta on v?ltimatu ja k?rvaldamatu vaimne n?he. T?si on k?ll, et meil on palju teadusharusid, mis usundi evoluutidena v?iksid teda asendada, kuid inimene, kes lepib disiecta membra keskel elamisega ega vaja mobiilset ?ldpilti, pole inimene, vaid spetsialist, oma liigi k??bunud esindaja. Inimkonnale olnuks hukatuseks spetsialistide kujunemine juba enne s?ndimist ning on praegugi, sest inimkond v?ib p?sida ainult seni, kuni spetsialistiks teatavate riituste v?i teaduste alal saab ainult ?ppides. § 3. Algse(te) usundi(te) avastamiskatsete materjal ja meetodid 1. Loomulikult on usundi(te) ajaloo kirjeldamisel vaja teada, mis on v?ljumispunktiks, s.t., tuleb k?sida: milline oli esimeste inimeste usund, mitte aga enam, kuidas ta tekkis. Sest ainult “maagia” poole kalduva m?ttelaadiga inimene v?ib arvata, et vastus k?simusele “miks?” on ka vastus k?simusele “mis?”. Selle k?simusele vastamist raskendavad tunduvalt aga mitmelaadsed asjaolud. Esmalt on problemaatiline, kas usund on sama vana kui inimene v?i on ta tekkinud alles hiljem p??le pikka elamist ilma usundita? Muiste leidus v?ga palju teadlasi, kes v?itsid, et veel praegugi v?ib leida rahvaid ilma usundita ja sageli sellest j?reldasid, et ?rginimesel polnudki usundit. Kuigi seda j?reldust tingimata ei tarvitse teha, sest paljud oletasid inimesed degenereerunud nii kaugele, et nad koguni v?isid kaotada usundi. Nii v?itsid n?iteks de BROSSES (Du culte des dieux f?tiches ou parall?les de l’ancienne religion de l’Egypte avec la religion actuelle de la Nigritie, 1760; saksa t?lge PISTORIUSelt 1785, lk. 149) ja PISTORIUS ise (lk. 333). Hiljem avastati selliseid rahvaid v?ga sagedasti, LUBBOCK (174) mainib nende hulgas: eskimod, kanada ja kalifornia indiaanlased, Brasiilia ja Paraguay h?imud, pol?neeslased osalt, primitiivsemad rahvad Indias ja Ida-Aafrikas ja hotentotid; veel meie p?evil on VOLZ (Im D?mmer des Rimba Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/uku-masing/uldine-usundilugu/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.