Hauatagune oht. "Dresdeni toimikud", 3. osa. Sari "S?ndmuste horisont"

Hauatagune oht. "Dresdeni toimikud", 3. osa. Sari "S?ndmuste horisont" Jim Butcher Dresdeni toimikud #3 Harry Dresden, Chicagos tegutsev v?lur, kes on paljudel keerulistel juhtudel politseid aidanud, on oma elu jooksul kohtunud paljude p?ris hirmu?ratavate vastastega, kuid midagi sellist pole ta kunagi n?inud. K?ikjal Chicagos tekitavad probleeme vaimud, kes on piinatud, v?givaldsed ja tapmishimulised. Keegi – v?i miski – p??ab meelega panna neid p?rgulikku h?vitust??d tegema. Kuid miks? Ja miks on nii paljud ohvrid seotud Harryga? Enne kui ta isegi aru saab, on ta ?lepeakaela probleemidesse kistud, mis ?hvardavad ka teda ennast vaimuks muuta. Jim Butcher Grave Peril Copyright © Jim Butcher, 2001 Kaanepilt © Meelis Kro?etskin, 2018 T?lkinud © Iris-Barbara Jeletski, 2018 Toimetanud Eva Luts Kirjastus Fantaasia & kirjastus T?heveski ISBN 978-9949-661-09-1 ISBN 978-9949-661-10-7 (epub) 1. peat?kk Mul on mitu p?hjust kihutamist vihata. Esiteks ragiseb ja ?gab Sinine P?rnikas, see lipp-lipi peal Volkswageni putukas, millega ma ringi vuran, alati ohtu kuulutavalt, kui kiirus ?letab kuusk?mmend miili tunnis. Teiseks ei saa ma eriti l?bi tehnikaga. K?ik, mis on tehtud nii umbes p?rast Teist maailmas?da, n?ib olevat aldis kibekiiresti katki minema, kui ma l?hedale juhtun. Kui ma autoga s?idan, siis reeglina v?ga ettevaatlikult ja m?istlikult. T?nane ?? oli erand. P?rnika rehvid t?stsid vilinal protesti, kui ?mber nurga keerasime, selgelt eirates vasakp??rde keelu m?rki. Vana auto urises innukalt, nagu oleks tundnud, mis on kaalul, ning podises, ?hkis ja ragises vapralt edasi, kui m??da t?navat ?lesm?ge veeresime. „Kas me natuke kiiremini saaksime s?ita?” venitas Michael. See polnud kaebus. See oli k?igest rahulikul toonil esitatud k?simus. „Ainult siis, kui tuleb taganttuul v?i allam?ge minek,” ?tlesin ma. „Kui palju haiglani maad on?” Kogukas mees kehitas ?lgu ja raputas pead. Tal olid sellised hallisegused juuksed, mille m?ned ?nnelikud mehed ilmselt p?randuseks saavad, tume h?bedasel taustal, kuigi habe oli ikka veel ?htlaselt tumepruun, peaaegu must. Ta parkunud n?ol leidus mure- ja naerukortse. Laiad kortsulised k?mblad puhkasid p?lvedel, mis olid armatuurlaua t?ttu ?les pressitud. „Ma kindlalt ei tea,” vastas ta mulle. „Kaks miili?” K??ritasin l?bi P?rnika akna h??buva valguse poole. „P?ike on peaaegu loojas. Ma loodan, et me hiljaks ei j??.” „Me teeme k?ik, mis suudame,” kinnitas Michael mulle. „Kui Jumal tahab, j?uame ?igeks ajaks. Kas sa oled oma...” ta suu k?verdus halvakspanevalt, „allikas kindel?” „Bob on t??tus, aga eksib harva,” vastasin ma pidureid p?hja surudes ja pr?giautost m??da p?igates. „Kui ta ?tleb, et kummitus on seal, siis see ka on.” „Issand olgu meiega,” ?tles Michael ja l?i risti ette. Tundsin, kuidas tema ?mber liigahtab mingi vaikne v?imas energia – usu v?gi. „Harry, ma olen tahtnud sinuga ?hest asjast r??kida.” „?ra kutsu mind j?lle missale,” ?tlesin talle kohmetult. „Sa ju tead, et ma ?tlen lihtsalt ?ra.” Keegi keeras punase Taurusega mulle ette ja ma pidin p??rderajale p?ikama ning temast siis uuesti m??da minema. P?rnikal kerkis paar ratast maapinnalt lahti. „Jobu!” r??gatasin ma l?bi juhiakna. „Kutsumist see ei takista,” s?nas Michael. „Aga ei. Ma tahtsin teada, millal sa preili Rodrigueziga abiellud.” „P?rgu p?ralt, Michael,” porisesin ma. „Me oleme sinuga viimased kaks n?dalat m??da linna ringi traavinud, astunud vastu igale viirastusele ja vaimule, kes on ?ht?kki oma koleda nina v?lja pistnud. Me ei tea ikka veel, mis vaimumaailma hulluks ajab.” „Ma tean seda, Harry, aga...” „Praegusel hetkel,” katkestasin mina, „l?heme Cooki haiglasse jahtima vastikut vana kr?hvat, kes v?ib meid tappa, kui me ei keskendu. Ja sina uurid minu k?est mu armuelu kohta.” Michael kortsutas kulmu. „Sa ju magad temaga, eks ole,” ?tles ta. „Mitte k?llalt sageli,” urisesin ma ja vahetasin liinibussist m??da p?igates rada. R??tel ohkas. „Kas sa armastad teda?” k?sis ta. „Michael,” ?tlesin ma, „lase olla. Millal sa j?tad sellised k?simused?” „Kas sa armastad teda?” k?is ta peale. „Ma ?ritan siin autot juhtida.” „Harry,” k?sis ta naeratades. „Kas sa armastad seda t?drukut v?i mitte? See ei ole keeruline k?simus.” „R??gib asjatundja,” torisesin ma. M??dusin sinivalgest autost umbes kaksk?mmend miili ?le kiirusepiirangu ja n?gin, kuidas rooli taga istuv politseiohvitser minu m??das?itu n?hes ?llatunult silmi pilgutas ja kohvi maha loksutas. Viskasin pilgu tahavaatepeeglisse ja n?gin politseimasina siniseid tulesid keereldes ellu ?rkamas. „Kurat v?taks, n??d on l?bi. V?mmid j?uavad kohe meie kannul kohale.” „?ra nende p?rast muretse,” ?tles Michael rahustavalt. „Vasta lihtsalt k?simusele.” Heitsin pilgu Michaeli poole. Ta j?lgis mind, n?gu avameelne ja aus, l?ug kindlameelselt p?sti ja hallid silmad v?lkumas. Ta juuksed olid merev?elase moodi p?etud, aga l?uga kattis l?hike s?dalasehabe, mille ta oli ?mber n?o tasaseks piiranud. „K?llap vist,” ?tlesin ma hetke p?rast. „Nojah.” „Siis sa ju v?id seda ka ?elda?” „Mida ?elda?” venitasin ma. „Harry,” noomis Michael end kinni hoides, kui t?navaaugust l?bi p?rkasime. „?ra k?itu nagu laps. Kui sa seda naist armastad, siis ?tle seda.” „Miks?” n?udsin ma. „Sa ju ei ole talle ?elnud, eks ole. Sa ei ole seda mitte kunagi ?elnud.” P?rnitsesin teda. „Mis siis, kui ei ole? Ta teab. Mis sellest siis nii v?ga on?” „Harry Dresden,” ?tles tema. „Sina peaksid ju eriti h?sti s?nade v?ge teadma.” „Kuule, ta teab,” ?tlesin ma, vajutasin korraks pidureid ja surusin siis j?lle gaasi p?hja. „Ma andsin talle kaardi.” „Kaardi?” k?sis Michael. „Hallmarki oma.” Ta ohkas. „Ma tahan kuulda, kuidas sa need s?nad v?lja ?tled.” „Mis asja?” „?tle need s?nad,” n?udis ta. „Kui sa seda naist armastad, siis miks sa ei saa seda ?elda?” „Ma lihtsalt ei ?tle seda kogu aeg inimestele, Michael. Taeva p?rast, see on... Ma lihtsalt ei saaks, okei?” „Sa ei armasta teda,” ?tles Michael. „Saan aru.” „Sa tead, et see pole...” „?tle seda, Harry.” „Kui sa siis mu rahule j?tad,” pomisesin ma ja andsin P?rnikale nii k?vasti gaasi, kui v?hegi sain. N?gin politseid kusagil enda taga liiklusvoolus. „Olgu peale.” Saatsin Michaeli poole raevuka v?luriv??rilise kulmukortsutuse ja urisesin: „Ma armastan teda. No nii, kuidas k?las?” Michael s?ras. „N?ed? See on ainuke asi, mis teie kahe vahel seisab. Sa ei ole inimene, kes ?tleks, mida tunneb. V?i eriti enese sisse vaataks, Harry. M?nikord tuleb lihtsalt peeglisse vaadata, et n?ha, mis sealt paistab.” „Mulle ei meeldi peeglid,” porisesin ma. „Sellest hoolimata oli sul vaja m?ista, et sa t?esti armastad seda naist. P?rast Elaine’i ma m?tlesin, et eraldad end v?ib-olla liialt ja ei...” Tundsin ?kilist viha- ja ?geduses??stu. „Ma ei r??gi Elaine’ist, Michael. Mitte kunagi. Kui sa sellega leppida ei suuda, siis k?i mu autost kus kurat ja las ma t??tan ?ksinda.” Michael kortsutas kulmu, arvatavasti rohkem mu s?navaliku kui millegi muu p?rast. „Ma r??gin Susanist, Harry. Kui sa teda armastad, peaksid temaga abielluma.” „Ma olen v?lur. Mul pole aega abielus olla.” „Mina olen r??tel,” kostis Michael. „Ja minul on aega. See on seda v??rt. Sa oled liiga palju ?ksinda. See hakkab v?lja paistma.” P?rnitsesin teda j?lle pahaselt. „Mida see t?hendab?” „Sa oled pingul. T?re. Ja sa eraldad ennast kogu aeg ?ha rohkem. Sa pead inimestega kontakti hoidma, Harry. Sul on nii kerge tumedale rajale astuda.” „Michael,” n?hvasin ma. „Ma ei vaja loengut. Ma ei vaja j?rjekordset p??ramisk?net. Ma ei vaja seda juttu, et „heida k?rvale oma kuri v?gi, enne kui see sind endasse neelab”. J?lle. Mul on vaja, et sa mind toetaksid, kuni ma l?hen ja selle asja korda ajan.” Cooki maakonnahaigla hakkas paistma ja ma tegin keelatud tagasip??rde, et saada Sinine P?rnikas kiirabi sisses?idu teele. Michael avas turvav?? juba enne, kui auto oli seisma j??nud, ja k??nitas tagaistmele, et t?mmata sealt pirakas m??k, mustas tupes oma viis jalga pikk. Ta v?ljus autost ja seadis m??ga v??le. Siis kummardas ta uuesti autosse, v?tma valget mantlit, mille vasakul rinnaesisel oli punane rist. Ta heitis selle harjunud liigutusega ?le ?la ja kinnitas kurgu alt teise ristiga, mis oli h?bedast. See oli teravas vastuolus ta flanellist t??mehes?rgi, siniste teksade ja terasninaga t??saabastega. „Kas sa ei saa v?hemasti mantlit ?ra j?tta?” kaebasin ma. Avasin ukse ja voltisin end pikki jalgu sirgu ajades P?rnika juhiistmelt v?lja ning sirutasin k?e tagaistmele oma varustuse – uue v?lurisaua ja tulekepi j?rele, m?lemad v?rskelt nikerdatud ja ikka veel m?nev?rra „rohelised”. Michael vaatas haavunult minu poole ?les. „Harry, mantel on samav?rd osa sellest, mida ma teen, kui m??k. Pealegi pole see naeruv??rsem kui see, mis sul seljas on.” Vaatasin oma musta nahast tolmumantlit. Sellel oli avar keep, mis langes ?lgadele ja laotus laiali, kui mantel kaalukalt ja ?limalt muljetavaldaval moel mu s??rte ?mber voogas. Minu mustad teksad ja tume kaubois?rk olid tonnijagu stiilsemad kui Michaeli kost??m. „Mis sellel h?da on?” „Selle koht on „El Dorado” v?tteplatsil,” ?tles Michael. „Oled sa valmis?” Saatsin talle h?vitava pilgu, mille peale ta naeratades teise p?se ette keeras, ning me suundusime ukse poole. Kuulsin politseisireene v?ibolla kvartali v?i paari kaugusel meile l?hemale j?udmas. „Sellega l?heb napiks.” „Siis parem kiirustame.” Ta heitis valge mantli parema k?e pealt ?ra ja seadis k?e laiateralise m??ga k?epidemele. Siis langetas ta pea, l?i risti ette ja pomises: „Armuline Isa, juhi meid ja kaitse meid, kui me l?heme lahingusse pimeduse vastu.” Tema ?mber tinises j?lle energia nagu vibreeriks muusika l?bi paksu m??ri. Vangutasin pead ja v?tsin tolmumantli taskust umbes oma peopesa suuruse nahkkotikese. Pidin korraks saua, tulekepi ja kotikesega ?ongleerima ning l?puks oli sau mul vasakus k?es nagu vaja, tulekepp paremas ja kott hammaste vahel k?lkumas. „P?ike on loojas,” krigistasin ma. „Hakkame liikuma.” Ja meie, r??tel ja v?lur, jooksime l?bi Cooki maakonnahaigla kiirabi sissep??su. Meid vahiti omajagu, kui sisenesime, minul tolmumantel musta pilvena j?rel voogamas, Michaelil valged mantlih?lmad kahel pool lehvimas nagu k?ttemaksuingel Miikaeli tiivad, kelle nimekaim ta oli. Leekisime sisse ja j?ime libisedes pidama saginat t?is jahedate steriilsete koridoride esimeses ristumiskohas. Haarasin k?sivarrest esimesel sanitaril, kes ette sattus. Too pilgutas silmi ja j?i mind siis ammulisui vahtima, kauboisaapa ninadest kuni pealae ja mustade juusteni v?lja. Ta heitis ?sna n?rvilise pilgu mu sauale ja tulekepile ning rinnal k?lkuvale pentagrammi kujutisega h?beamuletile ja neelatas. Siis vaatas ta Michaeli poole, kes seisis pika ja laia?lgsena, l?binisti h?irimatu ilme vastuolus valge mantli ja puusal rippuva laiateralise m??gaga. Mees astus kartlikult sammukese tahapoole. „S-s-saan ma kuidagi aidata?” Naelutasin ta paigale oma k?ige raevukamalt s?ngepilgulise naeratusega ja pressisin nahkkotikest hoidvate hammaste vahelt: „Tere. Kas v?iksite ?elda, kus on vasts?ndinute osakond?” 2. peat?kk L?ksime tulet?rjetrepist. Michael teab, kuidas tehnika mulle reageerib, ja j??da l?ksu rikkis lifti sellal, kui kustuvad s??tute eluk??nlad, oli viimane, mida kumbki meist tahtis. Michael l?ks ees, ?ks k?mmal k?sipuul, teine m??gapidemel, jalad ?htlasel sammul ?lespoole tampimas. Mina j?rgnesin talle ?hkides ja puhkides. Michael seisatas uksel ja vaatas ?le ?la minu poole, valge mantel ?mber pahkluude keerdu l??mas. Minul l?ks m?ni hetk, et hingeldades talle j?rele j?uda. „Valmis?” k?sis ta minult. „Mhhrkgnhh,” vastasin ma ja noogutasin, nahkkotike ikka veel hammaste vahele surutud, ning kohmitsesin tolmumantli taskust v?lja valge k??nla ja tikutopsi. K??nla s??tamiseks pidin tulekepi ja saua k?est panema. Michael kirtsutas suitsul?hna peale nina ja l?kkas ukse lahti. J?rgnesin talle, k??nal ?hes, tulekepp ja sau teises k?es, pilk vilksamas ?mbruselt k??nlaleegile ja tagasi. N?ha oli ainult veel rohkem haiglat. Puhtad seinad, puhtad koridorid, palju kahhelplaate ja luminofoorlampe. Pikad luminofoortorud vilkusid n?rgalt, nagu oleksid need k?ik korraga rikki l?inud, ja koridoris oli vaid h?mar valgus. ?he ukse k?rval seisva ratastooli tagant sirutus v?lja pikk vari, mis tihenes ebamugava v?limusega plasttoolide rea all koridoride ristumiskohas. Neljas korrus oli vaikne kui haud v?i kaevup?hi. Polnud kuulda televiisorit ega raadiot. Siseside ei sumisenud. Konditsioneerid ei unnanud. Mitte midagi. K?ndisime m??da koridori edasi. Meie sammud kajasid valjult vastu, kuigi p??dsime vaiksed olla. Erksav?rvilise plastklouniga kaunistatud silt seinal ?tles „VASTS?NDINUTE JA S?NNITUSOSAKOND” ning n?itas teise koridori poole. Astusin Michaelist m??da ja kiikasin sellesse koridori. See l?ppes kahepoolse pendeluksega. Ka see koridor oli vaikne. Valve?e t??post oli t?hi. Siin tuled mitte ei vilkunud, need olid t?iesti kustunud. Oli p?ris pime. K?ikjal terendasid varjud ja ebam??rased kogud. Astusin sammu ettepoole, Michaelist m??da ja koos sellega kahanes mu k??nla leek k?lmselgeks sinise valguse t?piks. S?litasin kotikese suust v?lja ja toppisin kobamisi taskusse. „Michael,” ?tlesin ma tasasel tungival h??lel. „See on kohal.” Keerasin end nii, et ta v?iks tuld n?ha. Ta pilk vilksas k??nlale ja tagasi ?les, pimedusele seal tagapool. „Usu, Harry.” Siis sirutas ta oma laia parema k?mbla k?ljele ning t?mbas Amoracchiuse aeglaselt ja vaikselt tupest. See tundus tibake julgustavam kui s?nad. Kui Michael ettepoole astus, et pimeduses minu k?rvale seista, kumas suure m??ga poleeritud teras h??guvalt ja ?hk peaaegu helas selle v?est – Michaeli enda usust, tuhandekordse v?imendusega. „Kus ?ed on?” k?sis ta minult k?hedal sosinal. „V?ib-olla minema hirmutatud,” vastasin ma sama vaikselt. „V?i siis mingisugune lumm. V?hemalt on nad jalust ?ra.” Vaatasin m??ka ja selle kaitserauda sepistatud pikka peent metallora. See v?is olla vaid ettekujutus, aga arvasin sellel ikka veel punaseid plekke n?gevat. T?en?oliselt rooste, veensin ma end. Muidugi rooste. Asetasin k??nla p?randale, kus see p?les edasi selge n??pn?elapea moodi t?pina, n?idates vaimolendi kohalolekut. Tugevat. Bob polnud valetanud, kui ?tles, et Agatha Hagglethorni vaim pole mingi t?hine viirastus. „Hoia tahapoole,” ?tlesin Michaelile. „Anna mulle minut aega.” „Kui see on ?ige, mis vaim sulle ?tles, siis on see olevus ohtlik,” vastas Michael. „Las ma l?hen ees. See on ohutum.” Noogutasin h??guva m??gatera poole. „Usu mind, kummitus tunneks selle m??ga tulekut enne, kui sa uksenigi j?uaks. Las ma k?igepealt vaatan, mis ma teha saan. Kui mul ?nnestub see tont ?le tolmutada, on kogu v?itlus m??das enne, kui alata saab.” Michaeli vastust ma ?ra ei oodanud. V?tsin selle asemel tulekepi ja saua vasakusse k?tte ja paremasse haarasin kotikese. Sidusin lahti lihtsa s?lme, mis kotti suletuna hoidis, ja lipsasin edasi pimedusse. Kui pendelusteni j?udsin, vajutasin ?hte neist ja see avanes aeglaselt. P?sisin pika viivu vaikselt ja kuulasin. Kuulsin laulmist. Naise h??l. ?rn. Armas. Uinu vaikselt, mu lind, ma valvan ju sind... Vaatasin tagasi Michaeli poole ja lipsasin uksest sisse t?ielikku pimedusse. N?ha polnud midagi, aga ega ma ilmaasjata v?lur ole. M?tlesin pentagrammile oma rinnal s?dame kohal, h?beamuletile, mille olin p?rinud oma emalt. See oli p?evin?inud ehe, kriimuline ja m?lkis kasutusviisidest, milleks ta polnud m?eldud, kuid ma kandsin teda ikkagi. Viieharuline t?ht s??ris oli minu v?luv?e s?mbol, selle s?mbol, millesse ma uskusin. See kehastas universumi viit j?udu, toimimas koosk?las ja inimese kontrolli all. Keskendusin sellele ja libistasin sellesse veidi oma tahet. Amulett hakkas h??guma maheda sinih?bedase valgusega, mis laotus ?rna lainena minu ette, n?idates mulle ?mberkukkunud tooli ja paari ?de s?gavalt hingamas kumaras oma t??kohtadel letitaguse laua ees. Vaikne rahustav h?llilaul j?tkus, kuni ma ?desid uurisin. N?iutud uni. See polnud midagi uut. Nemad olid m?ngust v?ljas, p?sisid paigal ja polnud erilist m?tet raisata aega v?i energiat, et p??da murda loitsu m?ju. Mahe laul ?ha umises ja ma avastasin end sirutamas k?tt mahakukkunud tooli j?rele, et t?sta see p?sti, et mul oleks mugav koht, kuhu natukeseks puhkama istuda. Tardusin ja pidin endale meelde tuletama, et oleksin idioot, kui selle ebamaise laulu m?ju all istuksin, isegi m?neks hetkeks. Peen v?lukunst, ja tugev. Isegi teades, mida oodata, olin selle puudutust vaevu ?igel ajal tajunud. L?ksin toolist m??da ja liikusin edasi ruumi, mis oli t?is riidenagide ridu koos nendel rippuvate v?ikeste pastelsete haiglas?rkidega. Laulmine oli siin valjem, kuid triivis endiselt ruumis ringi, kummituslikult ilma l?htekohata. ?ks sein oli peaaegu tervenisti pleksiklaasist ja selle taga paistis ruum, mis ?ritas n?ha v?lja ?htaegu steriilne ja soe. Selles ruumis seisid rida rea k?rval v?ikesed klaash?llid ratastega alustel. Nende tillukesed asukad magasid ja n?gid titeund, tibatillukesed haiglakindad uhiuusi s?rmek??si katmas ja pisikesed haiglam?tsikesed kiilastel peadel. Nende vahel jalutas laulu allikas, n?htav minu v?luritule h??guses. Agatha Hagglethorn ei olnud surres vana. Tal oli seljas kombekas k?rge kraega pluus, nagu ?heksateistk?mnenda sajandi Chicagos tema seisusest daamile s?nnis, ja praktiline pikk tume seelik. Ma n?gin temast l?bi v?ikest h?lli ta selja taga, aga muus suhtes tundus ta taheda ja t?elisena. Ta n?gu oli mingil pingsal ja luisel moel kena ja ta parem k?si kattis vasaku randme k?nti. ... su voodilt ei l?e, n??d magama j??... Tal oli k?tkestav lauluh??l. S?na otseses m?ttes. Ta luilutas oma laulu ja kudus ?hku energiat, mis ?iutas kuulajad ?ha s?gavamasse ja s?gavamasse unne. Kui lasta tal j?tkata, v?ib ta vedada nii lapsed kui ka ?ed unne, millest nad enam ei ?rka, ja v?imud ajavad selle s?sinikdioksiidi – v?i millegi muu kaela, mis on veidi mugavamalt normaalne kui vaenulik viirastus. Nihkusin l?hemale. Mul oli piisavalt kummitusetolmu, et naelutada paigale Agatha ja tosin temasugust koduk?ijat ning lasta Michaelil ta kiirelt minema saata, minimaalse segaduse ja k?raga – tingimusel, et ma pihta saan. K?kitasin, hoidsin v?ikest tolmukotti vabalt paremas k?es ja lipsasin ukse juurde, mille taga magas ruumit?is beebisid. Paistis, et viirastus pole mind m?rganud – kummitused ei ole hirmus t?helepanelikud. K?llap hakkad surnud olles elule t?iesti teise nurga alt vaatama. Sisenesin ruumi ja Agatha Hagglethorni h??l rullus ?le minu nagu uimasti, pannes mind silmi pilgutama ja vabisema. Pidin p?sima keskendunud, hoidma m?tted oma v?lukunsti jahedal v?el, mis voogas l?bi mu pentagrammi ja v?ljus selle viirastuslikus valguses. Hommikul p?iksekiir une laugelt sul viib... T?mbasin keelega ?le huulte ja j?lgisin lummutist, kui see kummardus ?he ratastel h?lli kohale. Ta naeratas, silmades armastav hellus ja ?hkas oma laulu ?le lapse. Beebi, silmad unes kinni, hingas tasasel vabinal v?lja, kuid sisse enam ei hinganud. Uinu vaikselt, mu lind... Aeg oli otsa saanud. Ideaalmaailmas oleksin ma kummituse lihtsalt tolmuga ?le kallanud. Aga me ei ela ideaalmaailmas. Kummitused ei pea m?ngima tegelikkuse reeglite j?rgi ja neid on v?ga-v?ga raske ?le?ldse m?jutada, kuni nad pole teatavaks v?tnud, et sa kohal oled. Ainuke moodus on temaga silmitsi seista ja isegi sel juhul ?ratab ta t?helepanu vaid see, kui teda nimepidi h??ad. Ja mis veel hullem. Enamik vaimudest ei suuda kuulda lihtsalt ?ksk?ik keda – otsek?ne teispoolsusesse n?uab v?lukunsti. T?usin t?ispikkuses p?sti, kotike pihku surutud ja h??dsin, oma tahet h??lde sundides: „Agatha Hagglethorn!” Vaim v?patas, nagu oleks kauge h??l temani kostnud, ja p??ras end minu poole. Ta silmad l?ksid p?rani. Laul j?i ?kki vait. „Kes teie olete?” k?sis ta. „Mida te teete minu lastetoas?” Pingutasin, et meeles pidada k?iki neid ?ksikasju, mida Bob mulle viirastuse kohta r??kinud oli. „See ei ole sinu lastetuba, Agatha Hagglethorn. Sinu surmast on m??das ?le saja aasta. Sa pole p?ris. Sa oled viirastus ja sa oled surnud.” Vaim ajas end mingil k?lmal, suurelise k?rgseltskonna moel sirgu. „Oleksin v?inud arvata. Teid saatis ju Benson? Benson teeb kogu aeg midagi julma ja v?iklast nagu see, ja siis nimetab mind hullumeelseks. Hullumeelseks! Ta tahab mu last ?ra v?tta.” „Benson Hagglethorn on ammu surnud, Agatha Hagglethorn,” vastasin ma ja t?mbasin parema k?e tagasi, et visata. „Nagu ka sinu laps. Nagu sa isegi. Need v?ikesed ei ole sinu ei laulmiseks ega ?raviimiseks.” Panin end viskamiseks valmis, hakkasin k?tt ettepoole tooma. Vaim vaatas mulle vastu, n?ol ?ksildus, h?mming ja segadus. T?eliselt tugevate, ohtlike kummitustega tegelemisel oli just see raske osa. Nad olid peaaegu inimlikud. Tundus, nagu suudaksid nad tunda emotsioone, omaksid teataval m??ral eneseteadvust. Viirastused ei ole p?riselt elus – nad on jalaj?lg kivis, kivistunud skelett. Neil on sama kuju kui originaalil, aga nad pole tema. Aga mina olen h?davares, kui on tegu kitsikuses daamiga. Olen alati olnud. See on mu iseloomu n?rk koht, selline miili laiune ja kahe s?gavune r??tellikkuse joon. N?gin lummutise – Agatha n?ol valu ja ?ksildust ja tundsin, kuidas minus ?rkab kaastunne. J?tsin k?e taas paigale. Kui veab, suudan ta v?ib-olla minema r??kida. Viirastused on sellised. Sead nad tegeliku olukorraga silmitsi ja nad haihtuvad. „Mul on kahju, Agatha,” ?tlesin ma. „Aga sa pole see, kelleks end pead. Sa oled viirastus. Peegeldus. T?eline Agatha Hagglethorn suri rohkem kui sajandi eest.” „E-ei,” ?tles ta v?riseval h??lel. „See pole t?si.” „See on t?si,” ?tlesin ma. „Ta suri samal ?htul, kui tema abikaasa ja laps.” „Ei,” ?gas vaim, silmad kinni vajumas. „Ei, ei, ei, ei. Ma ei taha seda kuulda.” Ta hakkas uuesti enda ette laulma, vaikselt ja meeleheitlikult – seekord polnud selles lummust, ebateadlikku h?vitamissoovi. Aga beebit?druk polnud ikka veel sisse hinganud ja ta huuled hakkasid siniseks t?mbuma. „Kuula mind, Agatha,” laususin ma, sundides h??lde rohkem tahet ja v?rtsitades seda v?luv?ega, et viirastus mind kuuleks. „Ma tean sinu lugu. Sa surid. Sa m?letad seda. Su mees peksis sind. Sa kartsid, et ta l??b su t?tart. Ja kui laps nutma hakkas, katsid ta suu k?ega.” Tundsin end viimase t?prana, et nii k?lmalt naise minevikku arutan. Kummitus v?i ei, aga valu ta n?ol oli t?eline. „Ma ei teinud seda,” halises Agatha. „Ma ei teinud talle haiget.” „Sa ei tahtnud talle haiget teha,” ?tlesin mina, toetudes infole, mille Bob oli andnud. „Aga mees oli purjus ja sina hirmul ja kui sa last vaatasid, oli ta surnud. Kas pole ?ige?” Niisutasin huuli ja vaatasin j?lle beebit?drukut. Kui ma seda k?hku tehtud ei saa, siis ta sureb. Oli ?udne, kui vaikne ta oli, nagu v?ike kumminukk. Lummutise silmis lahvatas mingist m?lus?demest s??datud leek. „Ma m?letan,” sisistas ta. „Kirves. Kirves, kirves, kirves.” Viirastuse n?gu muutis kuju, venis, muutus luisemaks, kitsamaks. „Ma v?tsin oma kirve, oma kirve, oma kirve ja virutasin oma Bensonile kaksk?mmend korda.” Vaim kasvas, paisus ja l?bi ruumi kahises tontlik tuul, mis sai alguse kummitusest ja oli t?is raua ja vere l?hna. „Pekki,” pomisesin ma ja seadsin end valmis t?druku j?rele s??stma. „Mu inglike l?inud,” karjatas viirastus. „Benson l?inud. Ja siis k?si, see k?si, mis nad m?lemad tappis.” Ta sirutas k?ek?ndi ?les. „L?inud, l?inud, l?inud!” Ta viskas pea kuklasse ja kriiskas ja see k?las nagu kurdistav loomalik m?ire, mis pani lastepalati seinad v?risema. Viskusin hingetu lapse poole ja samal ajal puhkesid ?lej??nud beebid hirmunult nutma. J?udsin lapseni ja andsin laksu vastu tillukest uppis beebipeput. T?druk l?i ?kilise ehmatusega silmad lahti, hingas sisse ja ?hines palatikaaslaste nutukooriga. „Ei,” kriiskas Agatha, „ei, ei, ei! Ta kuuleb teid! Ta kuuleb teid!” Ta k?ek?nt s?hvas minu suunas ja ma tundsin l??ki nii kehaga kui hinges, otsekui oleks ta mulle j??killu s?gavale rindu surunud. L??gi j?ud heitis mu vastu seina nagu nuku, nii k?vasti, et sau ja tulekepp kolinal p?randale kukkusid. Mingi ime l?bi j?i kummitusetolmu kott mulle pihku, aga mu pea k?mas nagu haamril??gi saanud kell ja keha raputas rodu kiireid k?lmav?rinaid. „Michael,” ?gisesin nii valjult kui suutsin, aga kuulsin juba uste lahtil??mist ja raskeid t??mehesaapaid minu suunas trampimas. Ajasin end jalule ja raputasin pead, et see selgeks saada. Tuul tugevnes rajuks, mis l?kkas h?llid oma v?ikestel ratastel ruumis ringi libisema ja l??tsus mulle silma, nii et pidin k?e varjuks ette panema. Kurat v?taks. Niisuguse tormi k?es pole tolmust kasu. „Uinu vaikselt, mu lind, uinu vaikselt, mu lind, uinu vaikselt, mu lind.” Agatha vaim kummardus uuesti beebit?druku h?lli kohale ja l?kkas oma vasaku k?e k?ndi alla ja lapse suust sisse. Ta pooll?bipaistev ihu l?ks takistuseta l?bi lapse naha. Laps v?ppus ja lakkas hingamast, ehkki p??dis edasi nutta. Ma r??gatasin s?natu v?ljakutse ja r?ndasin vaimu. Kui ma ei saa tolmu eemalt talle peale heita, v?in suruda nahkkotikese tema kummituslikku kehasse ja naelutada ta seestpoolt paigale – piinarikas, aga kahtlemata t?hus. Agatha pea s?hvas minu poole, kui l?henesin, ja ta p?rkas l?risedes lapsest eemale. Ta juuksed olid iilide k?es valla p??senud ja voogasid ?mber n?o metsiku lakana, mis sobis h?sti ?rna ilme asendanud metsistunud n?ojoontega. Ta t?mbas vasaku k?e taha ja ?ht?kki tekkis sinna t?pselt k?ndi kohale h?ljuma l?hike raske teraga lihakirves. Ta kriiskas ja raius kirvega ?levalt alla minu poole. Kummituslik teras k?lises vastu haljast rauda ja Amoracchiuse valgus l?i erevalgelt leegitsema. Hambad pingutusest ristis, libistas Michael jalad p?randal kindlalt paika ja hoidis vaimurelva minu ihu vastu puutumast. „Dresden,” h?ikas ta. „Tolm!” V?itlesin vastutuult edasi, t?ukasin rusika Agatha relvak?e sisse ja raputasin natuke kummitusetolmu nahkkotikesest v?lja. Mitteainelise ihuga kokku puutudes lahvatas kummitusetolm kiiskavateks erkpunase valguse k?bemeteks. Agatha karjatas ja p?rkas tagasi, kuid ta k?sivars j?i paigale justkui betooni valatult. „Benson!” kriiskas Agatha. „Benson! Uinu vaikselt, mu lind!” Ja siis ta lihtsalt rebis end ?la kohalt k?e k?ljest lahti, oma vaimuihu maha j?ttes, ja haihtus. K?sivars ja lihakirves varisesid p?randale ootamatu selge poolvedela tarretise pl?rtsatusena – see, mis j??b j?rele vaimukehast, kui vaim on l?inud, ektoplasma, mis kiiresti ?ra aurab. Raju vaibus, kuid lambid vilkusid edasi. Minu sinivalge v?lurituli ja Michaeli m??ga s?delev h??gus olid ruumis ainsad usaldusv??rsed valgusallikad. Mu k?rvad l?id heli ?kilisest puudumisest pilli, ehkki tosinajagu beebisid oma h?llides j?tkasid p?siva vaikse hirmunutu koori. „Kas lastega on k?ik korras?” k?sis Michael. „Kuhu ta l?ks?” „Usun k?ll. Kummitus l?ks ilmselt ?le piiri,” arvasin ma. „Ta teadis, et on l??a saanud.” Michael p??ras end aeglases kaares, m??k ikka valmis. „Ta on siis l?inud?” Raputasin ruumi uurides pead. „Ei usu,” vastasin ma ja kummardusin selle pisit?druku h?lli kohale, kes oli peaaegu ?ra l?mmatatud. Tema k?epaelal oli nimi Alison Ann Summers. Silitasin t?druku pisikest p?ske ja ta keeras suu mu s?rme poole, beebihuuled haarasid mu s?rmeotsast, nutt vaibus. „V?ta oma s?rm ta suust v?lja,” noomis Michael. „See on must. Mis n??d saab?” „Ma panen ruumile t?rje peale,” ?tlesin mina. „Ja siis kaome siit enne, kui politsei v?lja ilmub ja meid arre...” Alison Ann v?patas ja l?petas hingamise. Ta tillukesed k?ed ja jalad kangestusid. Tundsin, kuidas midagi k?lma temast ?le k?is, kuulsin kaugelt hullumeelse h?llilaulu suma. Uinu vaikselt, mu lind. „Michael,” h??atasin ma. „Ta on ikka veel siin. Viirastus, ta k??nitab end Varivallast siia.” „Kristus hoidku,” vandus Michael. „Harry, me peame teisele poole minema.” Mul j?ttis s?da ainu?ksi sellest m?ttest l??gi vahele. „Ei,” ?tlesin ma. „Mitte mingil juhul. See on suur tont. Ma ei kavatse minna paljalt tema koduv?ljakule ja maadlusmat?i pakkuda.” „Meil pole valikut,” n?hvas Michael. „Vaata.” Ma vaatasin. Lapsed j?id ?ksteise j?rel vaikseks, nutuh??led l?mbusid poolelt hinget?mbelt. Uinu vaikselt, mu lind... „Michael, ta teeb meid maatasa. Ja kui ka tema ei tee, siis mu ristiema teeb.” Michael raputas kurja kulmukortsutusega pead. „Ei, Jumala eest. Ma ei lase seda juhtuda.” Ta p??ras oma l?bitungiva pilgu minu poole. „Ja sina ka ei lase, Harry Dresden. Sinu s?dames on liiga palju head, et neil lastel surra lasta.” Vaatasin talle ebakindlalt vastu. Michael oli meie esimesel kohtumisel n?udnud, et ma talle silma vaataksin. Kui v?lur sulle silma vaatab, on asi t?sine. Ta suudab n?ha sinu sisse, k?iki su musti saladusi ja hinge salajasi hirme – ja sina omakorda n?ed tema omi. Michaeli hing ajas mulle nutu peale. Soovisin, et minu hing n?eks v?lja selline, nagu tema oma mulle paistis. Aga ma olin ?sna kuradi kindel, et ei n?inud. Saabus vaikus. K?ik beebid j?id vakka. Sulgesin kummitusetolmu koti ja panin taskusse ?ra. Varivallas pole mul sellest mingit kasu. P??rdusin oma mahakukkunud saua ja tulekepi poole ning heitsin: „Ventas servitas.” ?hk liigahtas ja lennutas siis saua ja tulekepi mu avatud pihkudesse ja vaibus siis taas. „Hea k?ll,” ?tlesin ma. „Ma k?ristan lahti akna, mis annab meile viis minutit. Loodetavasti ei j?ua mu ristiema mind ?les leida. Kui ?le selle l?heb, siis oleme igal juhul surnud v?i siin tagasi.” „Sul on hea s?da, Harry Dresden,” ?tles Michael, huuled raevuses irves. Ta astus mulle l?hemale. „Selle otsuse ?le on Jumalal hea meel.” „Jajah. ?rgu mu korteris soodomat ja komorrat korraldagu ja me oleme tasa.” Michael heitis mulle pettunud pilgu. J?llitasin ?rritunult vastu. Ta vajutas k?e mulle ?lale ja pigistas. Siis sirutasin end v?ljapoole, haarasin s?rmeotstega tegelikkusest ning rebisin tahtepingutuse ja sosinaga: „Aparturum,” augu selle ja k?rvalmaailma vahele. 3. peat?kk Isegi p?evad, mille kulminatsiooniks on suur lahing n?drameelse lummutisega ja reis ?le selle maailma ja vaimuvalla piiri, algavad harilikult ?sna tavap?raselt. N?iteks see algas hommikus??gi ja kontorit??ga. Minu kontor asub ?hes Chicago kesklinnamajas. See on vanem hoone ja mitte k?ige paremas seisus, eriti p?rast seda eelmise aasta liftiprobleemi. ?eldagu mis tahes, see polnud minu s??. Kui Iiri hundikoera suurune hiigelskorpion liftikabiini lakke auku rebib, oled ?sna valmis meeleheitlikke samme astuma. Igatahes on mu kontor v?ike – ?ks ruum, see-eest nurgapealne, paari aknaga. Uksesildil seisab lihtsalt „HARRY DRESDEN, V?LUR”. Seespool on kohe ukse juures laud bro???ridega, pealkirjaks n?iteks „V?lukunst ja sina” ja „Miks n?iad ei vaju vee alla kiiremini kui kes tahes muu – v?luri vaatenurk”. Mina kirjutasin suurema osa neist. Ma arvan, et meile, kes me selle Kunstiga tegeleme, on oluline avalikkuse ees head mainet hoida. Mis iganes, peaasi et j?rjekordset inkvisitsiooni ei tuleks. Laua k?rval on kraanikauss, t??pind ja vana kohvimasin. Mu kirjutuslaud on esik?ljega ukse poole ja selle vastas paikneb paar mugavat tooli. Konditsioneer l?giseb, laeventilaator kriiksub igal p??rdel ning vaip ja seinad on kohvil?hnast l?bi imbunud. Vedasin end kohale, panin kohvi k?ima ja hakkasin posti sorteerima, kuni kohv mulksus. T?nukiri Campbellidelt, et nende majast koduk?ija v?lja ajasin. R?mpspost. Ja t?nu taevale, t?ekk linnalt minu viimase t??otsa eest Chicago politseiameti heaks. Kokkuv?ttes oli see olnud vastik juhtum. Deemoni v?ljakutsumine, inimohver, must maagia – kogu kompott. V?tsin oma kohvi ja otsustasin helistada Michaelile, et pakkuda t??tasu pooleks tegemist – ehkki kogu jalavaev j?i minu kanda, l?id tema ja Amoracchius l?ppvaatuses sekka. Mina tegelesin sortsiga, tema deemoniga ja head said v?idu. Olin esitanud oma tunnip?eviku, ja viisk?mmend dollarit tunnis t?i mulle sisse kokku kena kaks tuhat dollarit. Michael ?tleb rahast ?ra (seda tegi ta alati), aga pakkumine tundus viisakana, eriti arvestades seda, kui palju aega me olime hiljaaegu koos veetnud, ?ritades leida k?igi nende tondijuhtumite allikat, mis olid linnas aset leidnud. Telefon helises enne, kui j?udsin toru v?tta, et Michaelile helistada. „Harry Dresden,” vastasin ma. „Terekest, h?rra Dresden,” s?nas soe naiseh??l. „Ma siin m?tlesin, et ehk saaksite mulle hetk aega p?hendada.” Naaldusin toolil tahapoole ja tundsin, kuidas naeratus n?ole venib. „Oo, preili Rodriguez, eks ole? Kas te pole mitte see ninakas reporter Arcane’ist? Sellest kasutust kobrulehest, mis avaldab lugusid n?idadest ja kummitustest ja lumeinimesest?” „Ja Elvisest,” kinnitas ta mulle. „?ra Kuningat unusta. Ja ma olen n??d meedialiidus. Minu veerg ilmub kahtlase v??rtusega v?ljaannetes ?le kogu maailma.” Ma naersin. „Kuidas teil l?heb?” Susani h??l muutus irooniliseks. „Noh, mu peika j?ttis eile kohtingule tulemata, aga muidu...” Krimpsutasin kergelt n?gu. „Jaa, ma tean. Anna andeks. Tead, Bob leidis mulle vihje, mis lihtsalt ei kannatanud oodata.” „Khm,” s?nas ta oma viisakal t??h??lel. „Ma ei helista teile selleks, et oma isiklikust elust r??kida, h?rra Dresden. Tegu on t??k?nega.” Tundsin, kuidas naeratus huulile tagasi tuleb. Susan oli absoluutselt hindamatu, et mind v?lja kannatas. „Oi, palun vabandust, preili Rodriguez. Palun j?tkake.” „Niisiis. Ma m?tlesin, et k?isid kuulujutud veel m?ningasest kummitusetegevusest eile ?htul vanalinnas. Ma m?tlesin, et ehk olete valmis Arcane’iga mingeid ?ksikasju jagama.” „Hmmmm. See ei oleks minust ehk eriti professionaalne. Ma hoian ?riasjad konfidentsiaalsena.” „H?rra Dresden,” s?nas ta. „Ma eelistaksin mitte kasutada meeleheitlikke abin?usid.” „Oi, preili Rodriguez,” muigasin ma. „Kas teie olete meeleheitel naine?” V?isin peaaegu n?ha, kuidas ta ?hte kulmu kergitab. „H?rra Dresden. Ma ei taha teid ?hvardada. Aga te peate m?istma, et ma tunnen h?sti teatud noort daami, kelle seltskonnas te liigute – ja ma v?in korraldada nii, et teie suhted muutuvad v?ga ebamugavaks.” „M?istan. Aga kui ma seda lugu teiega jagaksin...” „Mulle eksklusiivintervjuu annaksite, h?rra Dresden.” „Eksklusiivintervjuu,” parandasin ma, „siis te v?ib-olla n?eksite v?imalust hoiduda mulle probleeme tekitamast?” „Ma isegi kostaksin teie eest tema juures,” ?tles Susan r??msalt ja j?tkas siis madalamal, salap?rasel h??lel. „Kes teab. Teil v?ib isegi vedada.” M?tlesin minutikese j?rele. Kummitus, kelle me Michaeliga eelmisel ??l kinni nabisime, oli olnud suur elajas, kes varitses Chicago ?likooli raamatukogu keldris. Ma ei pidanud nimetama ?hegi asjaga seotud inimese nime ja ehkki ?likoolile ei meeldiks, kui neid mainitakse ajakirjas, mille enamik inimesi ostab supermarketi kassaj?rjekorras koos k?igi muude k?mulehtedega, t?sist h?da see neile kahtlemata ei teeks. Peale selle, paljalt m?te Susani karamellikarva nahast ja pehmetest tumedatest juustest mu k?te all... N?mm. „See on pakkumine, millest ma ei saa kuidagi keelduda,” ?tlesin talle. „On teil pastakat?” Tal oli ja j?rgmised k?mme minutit veetsin talle ?ksikasju r??kides. Ta pani need kirja, k?sides mitu teravat, m?ttetihedat k?simust ja sai kogu loo minult k?tte kiiremini, kui oleksin uskunud. M?tlesin, et ta on t?esti hea reporter. Oli peaaegu kahju, et ta kulutas aega ?leloomulikest asjadest kirjutamisele, mida inimesed olid sajandeid keeldunud uskumast. „T?nan teid v?ga, h?rra Dresden,” s?nas ta, kui oli viimased infokillud minult v?lja pigistanud. „Ma loodan, et teie ja teie noore daami vahel kulgeb k?ik kenasti. Teie juures. Kell ?heksa.” „V?ib-olla sooviks noor daam minuga v?imalusi arutada,” venitasin ma. Ta t?i kuuldavale kurguh??lse naeruk?rina. „V?ib-olla sooviks,” n?ustus Susan. „Aga tegu on t??k?nega.” Ma naersin. „Sa oled v?imatu, Susan. Sa ei j?ta iial, ega?” „Ei ilmaski,” kostis ta. „Oleksid sa t?esti kuri olnud, kui ma poleks sulle r??kinud?” „Harry,” ?tles ta. „Sa j?tsid eile tulemata poolt s?nagi ?tlemata. Ma ei salli tavaliselt niisugust kohtlemist, mitte ?heltki mehelt. Kui sul poleks mulle head lugu olnud, oleksin hakanud arvama, et olid s?pradega pulli tegemas.” „Jaa, see Michael,” muhelesin ma. „Ta on t?eline peoloom.” „?kskord peame sinuga temast loo tegema. Oled sa hakanud aru saama, mis nende viirastustega lahti on? Kas sa hooaja nurga alt uurisid?” Ohkasin ja sulgesin silmad. „Ei ja jah. Ma ei suuda ikka veel v?lja m?elda, miks k?ik viirastused tunduvad ?hekorraga segi p??ravat – ja me pole suutnud ?htegi nii kaua paigal hoida, et ma oleksin korralikult vaadata saanud. Mul on uus retsept t?na ?htul proovimiseks, v?ib-olla ajab see asja ?ra. Aga Bob on kindel, et halloween’i moodi probleem see pole. Ma m?tlen seda, et eelmisel aastal meil polnud viirastusi.” „Ei. Libahundid olid.” „T?iesti teine olukord,” ?tlesin ma. „Mul teeb Bob ?letunde, et vaimumaailmal silm peal hoida juhuks, kui veel midagi toimuma hakkab. Me saame teada, kui veel keegi v?lja kargab.” „Hea k?ll,” s?nas ta. Ta k?hkles hetke ja ?tles siis: „Harry, ma...” Ootasin, aga kui ta viivitas, k?sisin: „Mida?” „Ma, uh... ma lihtsalt tahan olla kindel, et sinuga on k?ik h?sti.” Mul oli tugev tunne, et ta kavatses ?elda midagi muud, aga ma ei k?inud peale. „V?sinud,” ?tlesin ma. „M?ned marrastused ektoplasmal libisemisest ja vastu kartoteeki kukkumisest. Aga k?ik on h?sti.” Ta hakkas naerma. „Tekib teatav ettekujutus. Siis t?na ?htul?” „Ootan pikisilmi.” Ta t?i kuuldavale tasase heameeleh??litsuse, milles oli rohkem kui kr??mike seksuaalsust, ja l?petas sellega k?ne. P?ev l?ks ?sna kiiresti, hulga tavaliste toimetustega. Keerasin kokku loitsu kadunud abielus?rmuse leidmiseks ja ?tlesin ?ra kliendile, kes soovis, et ma tema armukesele armuloitsu peale paneksin. (Minu kuulutus telefoniraamatu kollastel lehek?lgedel ?tleb konkreetselt „Armujooke ei tee”, aga millegip?rast m?tlevad m?ned inimesed alati, et neil on erijuhtum.) K?isin pangas, juhatasin ?he helistaja tuttava eradetektiivi jutule ja kohtusin kollanokast p?romandiga, p??des teda ?petada, et ta enam kogemata oma kassi p?lema ei s??taks. Hakkasin just kontoriust kinni panema, kui kuulsin, et keegi tuleb liftist v?lja ja hakkab piki koridori minu poole k?ndima. Sammud olid rasked, nagu saabaste omad ja kiirustavad. „H?rra Dresden?” k?sis noor naiseh??l. „Kas teie olete Harry Dresden?” „Jah,” vastasin ma kontoriust lukku keerates. „Aga ma hakkasin just ?ra minema. V?ib-olla saame homseks kohtumise kokku leppida?” Sammud peatusid minust m?ne jala kaugusel. „Palun, h?rra Dresden. Ma pean teiega r??kima. Ainult teie saate mind aidata.” Ohkasin tema poole vaatamata. Ta oli ?elnud just t?pselt need s?nad, mida vaja oli, et mu kaitsjaloomus v?lja l??ks. Aga ma v?isin ikkagi minema k?ndida. Paljud inimesed hakkavad m?tlema, et v?lukunst v?ib nad h?dast v?lja aidata, kui on taibanud, et p??seda pole v?imalik. „Suurima hea meelega, proua. Kohe hommikul esimese asjana.” Lukustasin ukse ja hakkasin minekule p??rduma. „Oodake,” ?tles ta. Tajusin teda sammukese l?hemale astumas, ja siis kahmas ta mul k?est. M??da rannet ja k?sivart siugles ?les surin. Minu reaktsioon oli viivitamatu ja vaistlik. Viskasin selle surina ette p?sti m?ttekilbi, rapsasin k?e ta s?rmede vahelt v?lja ja astusin mitu sammu tagasi, noorest naisest eemale. Mu k?si ja k?sivars surisesid ikka veel tema auraenergia riivamisest. Ta oli ?bluke t?druk mustas kootud kleidis, mustades tanksaabastes ja elutult mattmustaks v?rvitud juustega. Ta n?ojooned olid pehmed ja armsad ja nahk kriitvalge ?mber aukus, varjudesse peitunud silmade, milles helkis t?navakassi valvsust. K?verdasin s?rmi ja hoidusin t?drukule kauem kui sekundi murdosa otsa vaatamast. „Sa oled harrastaja,” ?tlesin ma vaikselt. Ta hammustas huulde ja vaatas noogutades k?rvale. „Ja ma vajan teie abi. Mulle ?eldi, et teie aitate mind.” „Ma annan tunde inimestele, kes soovivad hoiduda endale kontrollimatu andega viga tegemast,” ?tlesin ma. „Kas sa tulid selle p?rast?” „Ei, h?rra Dresden,” vastas t?druk. „Mitte p?riselt.” „Miks siis mina? Mida sa soovid?” „Ma tahan teie kaitset.” Ta t?stis v?riseva k?e, keerutas oma tumedaid juukseid. „Ja kui ma seda ei saa, siis ma pole kindel, kas ?? ?le elan.” 4. peat?kk Lasksin meid m?lemaid uuesti kontorisse ja kl?psasin tule p?lema. Pirn l?ks l?bi. Seda juhtub tihti. Ohkasin ja sulgesin meie j?rel ukse, j?ttes kuldse s?gisvalguse triipudena ruloode vahelt sisse valguma ning seintel ja p?randal varjudega ?hte p?imuma. T?mbasin kirjutuslaua ees oleva tooli noore naise jaoks v?lja. Ta vaatas mind hetke segadusse sattunult silmi pilgutades, ?tles siis: „Oh,” ja istus. K?ndisin tolmumantlit seljast v?tmata ?mber kirjutuslaua ja istusin. „Hea k?ll,” ?tlesin ma. „Kui sa tahad minu kaitset, siis tahan mina enne sinult m?nda asja.” Ta l?kkas k?ega oma asfaldikarva juuksed tagasi ja heitis mulle pilgu t?is puhast arvestust. Siis ta lihtsalt ristas jalad, nii et kleidil?ige j?ttis ?he kahvatu jala poole reieni paljaks. Kerge seljan?ks l?kkas noored pringid rinnad ette, nii et nibud surusid silmn?htavalt vastu riiet. „Muidugi, h?rra Dresden. Ma olen kindel, et saame ?ri ajada.” Pilk, mille ta mulle saatis, oli ?hem?tteline, sensuaalne ja valmis. Nibuerektsioon k?su peale – vaat see on alles meetodn?itlemine. Oh, ta oli ?sna kenake k?ll. Iga meessoost teismeline oleks keel ripakil tema poole viskunud, aga ma olin t?kk maad paremaid etteasteid n?inud. P??ritasin silmi. „Ma ei m?elnud seda.” Tema seksikiisu ilme l?i vankuma. „Mitte... seda?” Ta kortsutas laupa, laskis pilgul uuesti minust ?le k?ia, hindas mind ?mber. „Kas asi on... kas te olete...?” „Ei,” ?tlesin ma. „Ma ei ole gei. Aga ma ei osta seda, mida sa m??d. Sa pole mulle oma nimegi ?elnud, aga oled valmis minu jaoks jalad laiali ajama? T?nan, ei. P?rgu p?ralt, kas sa AIDS-ist pole kuulnud? Herpesest?” Ta l?ks n?ost valgeks ja surus huuled kokku, kuni ka need olid valged. „Olgu siis peale,” s?nas ta. „Mida te minult soovite?” „Vastuseid,” teatasin, n?puga tema poole n?idates. „Ja ?ra ?rita mulle valetada. Sellest pole sul kasu.” Mis iseenesest oli ainult servapidi vale. V?lur olemine ei tee sinust k?ndivat valedetektorit ja mul polnud kavas proovida talle hinge vaadata, et teada saada, kas ta on siiras – asi polnud seda v??rt. Aga v?luriks olemise juures on ?ks teine hea asi ja see on see, et inimesed panevad peaaegu k?ik, mida teed, sinu tohutute ja tundmatute v?imete arvele. Muidugi t??tab see ainult nende puhul, kes teavad k?llalt, et v?luritesse uskuda, aga mitte piisavalt, et meie piire tunda – ?lej??nud maailm, tavalised inimesed, kes arvavad, et v?lukunst on k?igest nali, lihtsalt vaatavad sind nii, nagu hakkaks keegi sulle iga hetk hullus?rki selga toppima. Ta limpsis huuli ja see oli n?rviline liigutus, mitte seksikas. „Hea k?ll,” s?nas ta. „Mida te teada tahate?” „Alustuseks sinu nime.” Ta naeris karedalt. „Arvad, et mul on plaanis seda sulle ?elda, v?lur?” Pihtas. T?sised loitsuheitjad nagu mina v?ivad teha tohutult palju inimese nimega, mille ta on ise v?lja ?elnud. „Olgu siis peale. Kuidas ma sind kutsun?” Ta ei vaevunud jalga uuesti kinni katma. Tegelikult t?itsa kena jalg, mingi t?toveering pahkluu ?mber. P??dsin mitte t?hele panna. „Lydia,” ?tles ta. „H??a mind Lydiaks.” „Okei, Lydia. Sa oled v?lukunsti harrastaja. R??gi mulle sellest.” „Sellel pole mingit pistmist sellega, mida ma teilt tahan, h?rra Dresden,” lausus ta. Ta neelatas, viha lahtus. „Palun. Ma vajan teie abi.” „Olgu, olgu,” ?tlesin. „Mis abi sa vajad?” Kui sa oled seotud mingi j?ugujamaga, siis soovitan politseisse minna. Ma pole ihukaitsja.” Ta v?rises ja pani k?ed endale ?mber. „Ei, mitte midagi sellist. Ma pole oma keha p?rast mures.” See pani mind laupa kortsutama. Ta sulges silmad ja hingas sisse. „Ma vajan talismani,” ?tles ta. „Midagi, mis kaitseks mind vaenuliku vaimu eest.” See pani mind k?rvu kikitama, kui piltlikult v?ljenduda. Mul polnud raske uskuda, et sel ajal, kui linn hooga vaimukaosesse vajub, v?ib maagiaandega t?druk mingeid ebameeldivaid n?htusi kogeda. Need, kellele on antud v?luv?e and, t?mbavad kummitusi ja tonte ligi. „Mis laadi vaim?” Ta pilk vilksas siia-sinna, hetkekski minul peatumata. „Ma ei oska p?riselt ?elda, h?rra Dresden. See on v?gev ja tahab mulle haiget teha. Mulle ?eldi... ?eldi, et teie oskaksite teha midagi, mis hoiaks mind kaitstuna.” See oli t?esti t?si. Mu vasakul randmel oli just praegu talisman, mis oli tehtud surnukehalt v?etud surilinast, ?nnistatud h?bedast ja mitmest muust koostisosast, mida oli veel raskem k?tte saada. „V?ibolla,” ?tlesin talle. „Oleneb sellest, miks sa ohus oled, ja miks sa arvad, et vajad kaitset.” „M-ma ei saa teile seda ?elda,” vastas ta. Ta kahvatu n?gu t?mbus murelikuks – t?elisest murest, sellisest, mis muudab n?o vanemaks ja inetumaks. See, kuidas ta k?si ?mber enda hoidis, tegi ta v?iksemaks, hapramaks. „Palun, ma lihtsalt vajan teie abi.” Ohkasin ja h??rusin p?idlaga kulmu. Esimese hooga oleksin tahtnud anda talle tassi kuuma ?okolaadi, m?ssida ta teki sisse ja ?elda, et k?ik saab korda, ning kinnitada talle randmele oma talismani. Katsusin siiski pidama saada. Istu, don Quijote. Ma ei teadnud ikka veel midagi tema olukorra kohta ega seda, mille eest ta kaitset vajas – ta v?is vabalt p??da t?rjuda k?ttemaksuinglit, kes on tal kannul mingi nii j?leda teo eest, et see pani k?rgemad v?ed kohemaid tegutsema. Isegi harilikud koduk?ijad tulevad m?nikord kuradi hea p?hjusega tagasi kedagi kummitama. „Kuule, Lydia. Ma ei taha mitte millessegi sekkuda, teadmata natukenegi sellest, mis lahti on.” Mis pole mind varem tagasi hoidnud, t?heldasin ma. „Kui sa ei saa r??kida mulle v?heke oma probleemist, veenda mind, et sul on ?igustatud vajadus kaitse j?rele, ei saa ma sind aidata.” Ta lasi pea norgu, asfaldikarva juuksed pika viivu ?le n?o vajunud. Siis t?mbas ta ?hku kopsudesse ja k?sis: „H?rra Dresden, kas te teate, mis on Kassandra Pisarad?” „Prohvetlik seisund,” ?tlesin ma. „K?nealusel isikul k?ivad juhuslikult hood – tulevikun?gemused, aga need v?ljenduvad alati niisugustel tingimustel, mis muudab nende unen?gude selgituse uskumatuks. Lastel peavad arstid seda ekslikult langet?veks ja kirjutavad selle vastu v?lja peot?ie erinevaid ravimeid. ?ldiselt ?sna t?psed ettekuulutused, aga keegi ei j?? kunagi uskuma. M?ned nimetavad seda anniks.” „Mina seda anniks ei pea,” sosistas t?druk. „Te ei tea, kui ?udne see on. N?ha, et mingi asi hakkab juhtuma ja p??da seda muuta, ainult et keegi ei usu sind.” Vaatasin teda viivu vaikides ja kuulasin, kuidas seinakell sekundeid loeb. „Hea k?ll,” ?tlesin ma. „Sa ?tled, et sul on see anne. K?llap sa tahad mind uskuma panna, et ?ks su n?gemustest hoiatas sind, et kuri vaim tuleb sulle kallale?” „Mitte ?ks,” vastas ta. „Kolm. Kolm, h?rra Dresden. Kui presidendile atentaat tehti, oli mul ainult ?ks n?gemus. Selle NASA katastroofi kohta oli kaks ja Laose maav?rina kohta ka. Kolme pole varem olnud. Mitte kunagi pole miski nii selgelt ilmunud.” Sulgesin silmad, et asja ?le j?rele m?elda. S?da k?skis mul j?lle t?drukut aidata, paha kummitus v?i mis iganes puruks l??a ja loojuva p?ikese poole k?ndida. Kui tal t?esti olid Kassandra Pisarad, v?isid minu teod teha rohkem kui ta elu p??sta. Minu usk v?is selle paremaks muuta. Teisest k?ljest oli mind varemgi lolliks p??tud teha. Ilmselgelt oli t?druk hea n?itleja. Kui ta arvas, et tahan tasuks seksi, oli ta sujuvalt tahtmist t?is v?rgutaja rolli l?inud. ?ht-teist ?tles tema kohta juba seegi, et ta minu ?sna neutraalse lause peale kohe sellise j?relduse tegi. See t?druk polnud harjunud ausalt asju ajama. Kui ma temast v?ga valesti aru ei saanud, oli ta ennegi vahetanud seksi kaupade ja teenuste vastu – ja ta oli hirmus noor, et kogu asja nii k??niliselt v?tta. Kogu see Kassandra Pisarate jutt oli t?iuslik petuskeem ja v?luv?ega ?nnistatute ringis oli seda ennegi kasutatud. Petuskeemi kasutajalt ei n?udnud see lugu mingit t?estust, mitte millegi tegemist. T?drukul pole vaja muud kui anderaasukest, mis annaks talle ?ige aura ja ehk nii palju kinetomantiat, et kukkuvaid t?ringuid natuke kallutada. Siis v?ib ta oma arvatavate prohvetiannete kohta mis tahes loo kokku luisata, m?ngida v?ikest eksinud t?drukutirtsu ja suunduda otse kohaliku lolli, Harry Blackstone Copperfield Dresdeni juurde. Avasin silmad ja leidsin, et ta silmitseb mind. „Muidugi,” ?tles ta. „Ma v?in valetada. Kassandra Pisaraid ei saa anal??sida ega vaadelda. Ma v?iksin kasutada seda ettek??ndena, et m?istlikult selgitada, miks te peaksite h?das daami aitama.” „?sna t?pselt see mul peast l?bi k?is, Lydia, just. Sa v?id olla pisin?id, kes ajas liikvele vale deemoni ja otsib n??d v?ljap??su.” Ta laiutas k?si. „Ma v?in ainult ?elda, et ei ole. Ma tean, et miski on tulemas. Ma ei tea, mis, ja ma ei tea, miks v?i kuidas. Tean ainult seda, mida n?en.” „Mida siis?” „Tuld,” sosistas ta. „Tuult. Ma n?en tumedaid asju ja tumedat s?da. Ma n?en oma surma vaimuilmast l?henemas. Ja ma n?en teid keset k?ike seda. Teie olete selle algus ja ots. Teie olete see, kes saab panna tee teisiti p??rama.” „See ongi su n?gemus? Pole kuigi t?hendusrikas.” Ta p??ras n?o ?ra. „Ma n?en, mida n?en.” Tavaline laadaennustaja taktika. Meelitada sihtm?rgi enesearmastust, vedada ta sisse, saada kenasti konksu otsa ja p?gada nii p?hjalikult kui saab. H?h, m?tlesin ma, veel keegi tahab minust midagi. Mu kuulsus ilmselt kasvab. Polnud siiski p?hjust j?me olla. „Kuule, Lydia. V?ib-olla sa reageerid ?le. ?kki tuled paari p?eva p?rast uuesti minu juurde ja siis vaatame, kas arvad ikka veel, et vajad minu abi.” Ta ei vastanud mulle. Ta lihtsalt vajus k?ssi ja ta n?gu l?tvus l??asaanult. Ta sulges silmad ja mind hakkas n?rima kerge kahtlus. Mul oli ebamugav tunne, et ta ei n?itle. „Hea k?ll,” ?tles ta vaikselt. „Andke andeks, et teid kinni pidasin.” Ta t?usis ja hakkas mu kontori ukse poole k?ndima. Minu parem arusaamine kergitas mu toolilt ja l?kkas ?le ruumi. J?udsime ukseni ?heaegselt. „Oota hetk,” ?tlesin ma. Sidusin talismani k?e ?mbert lahti, tundes vaikset energiapopsatust, kui s?lme lahti sain. Siis v?tsin tema vasaku randme ja p??rasin ta k?e ?mber, et talisman sellele siduda. Ta k?sivarrel olid kahvatud armid – p?stised, mis kulgevad piki suuri veene. Niisugused, mille saab siis, kui oled t?iesti t?simeeli enda tapmise ette v?tnud. Need olid vanad ja luitunud. Ta pidi olema need saanud kui oli... kui vana? K?mneaastane? Noorem? Judisesin ja kinnitasin v?ikese pehastunud kangast ja h?beketist punutud paela ?mber ta randme, soovides sellesse k?llalt energiat, et s??r sulguks, kui s?lm kinni saab. Kui olin l?petanud, puudutasin kergelt ta k?sivart. Tundsin riivamisi talismani v?ge, surinat, mis h?ljus poole tolli jagu t?druku nahast k?rgemal. „Vaimude vastu t??tab k?ige paremini usumaagia,” s?nasin vaikselt. „Kui oled mures, mine kirikusse. Vaimud on k?ige tugevamad kohe p?rast p?ikeseloojangut, n?iatunni paiku ja uuesti vahetult enne p?ikeset?usu. Mine Inglite P?ha Maarja kirikusse. See asub Bloomingdale’i ja Woodi nurgal, Wicker Parki l?hedal. See on tohutu suur, sa ei saa seda mitte m?rgata. Mine tagaukse juurde ja anna kella. R??gi isa Forthilliga. R??gi talle, et Michaeli s?ber ?tles, et sul on vaja turvalist kohta, kus m?ni aeg olla.” Ta ?ksnes j?llitas mind, suu ammuli. Pisarad valgusid talle silma. „Te usute mind,” lausus ta. „Te usute mind.” Kehitasin kohmetult ?lgu. „V?ib-olla. V?ib-olla mitte. Aga asjad on m?nel viimasel n?dalal halvad olnud ja ma ei taha sind oma s?dametunnistusele. Sa peaksid kiirustama. P?ike l?heb varsti looja.” Surusin talle pihku m?ned rahat?hed ja ?tlesin: „V?ta takso. Inglite P?ha Maarja. Isa Forthill. Sind saatis Michaeli s?ber.” „T?nan teid,” ?tles ta. „Oh issand. T?nan teid, h?rra Dresden.” Ta kahmas mu k?e m?lemasse pihku ja vajutas mu s?rmenukkidele pisaram?rja suudluse. Ta s?rmed olid k?lmad ja huuled liiga kuumad. Siis kadus ta uksest v?lja. Sulgesin selle tema j?rel ja raputasin pead. „Harry, sa lollpea. Su ?ksainus korralik talisman, mis kaitseks sind kummituste vastu ja sa lihtsalt andsid selle ?ra. Ta on t?en?oliselt nuhk. Arvatavasti saadeti t?druk siia just selleks, et sult talisman k?tte saada ja sind nahka pista, kui j?rgmine kord nende l?bu rikkuma l?hed.” P?rnitsesin pahaselt oma k?tt, millel p?sis veel Lydia suudluse soojus ja pisarate niiskus. Siis ohkasin ja k?ndisin kabinetti, kus hoidsin k?ep?raseks varuks viit- v?i kuutk?mmend lambipirni, ja vahetasin v?lja selle, mis oli l?bi p?lenud. Telefon helises. Ronisin toolilt alla ja vastasin hapult: „Dresden.” Liini teises otsas valitses vaikus, kostis k?rvukriipivat kahinat. „Dresden,” kordasin ma. Vaikus venis ja miski selle juures pani mu kuklakarvad turri t?usma. Selle olemust oli raske kirjeldada. Nagu keegi ootaks. Parastades. Kahin valjenes ja mulle tundus, et kuulen selle all h??li, madalal julmal toonil k?nelevaid h??li. Vaatasin ukse poole, lahkunud Lydiale j?rele. „Kes seal on?” „Varsti,” sosistas h??l. „Varsti, Dresden. Me kohtume taas.” „Kes seal on?” kordasin ma end natuke tobedalt tundes. Liin j?i tummaks. P?rnitsesin telefonitoru, enne kui selle hargile panin, siis t?mbasin k?ega ?le kukla. M??da selgroogu roomas k?lmajudin ja seadis end sisse veidi maost allpool. „Olgu siis peale,” s?nasin ja mu h??l k?las kontoris veidi liiga valjult. „Jumal t?natud, et see polnud ?learu jube ega midagi.” Igivana raadio riiulil kohvimasina k?rval ?rkas sisinal ja raginal ellu ja ma h?ppasin peaaegu p?kstest v?lja. P??rasin end raevukalt selle suunas, k?ed rusikas. „Harry?” ?tles h??l raadiost. „Hei, Harry, kas see v?rk t??tab?” ?ritasin pekslevat s?dant maha rahustada ja keskendasin raadiole piisavalt palju tahet, et mu h??l saaks l?bi kanduda. „Jaa, Bob. See olen mina.” „T?hed olgu t?natud,” ?tles Bob. „Sa ?tlesid, et tahad teada, kui ma veel mingitest kummituslikest juhtumustest teada saan.” „Jajah, lase edasi.” Raadio sisises ja ragises – spirituaalsed h?ired, mitte f??sikalised. Raadio polnud enam AM-i/FM-i vastu v?tma h??lestatud. Bobi h??l oli segane, aga ma suutsin sellest aru saada. „Minu kontaktisik andis infot. Cooki maakonnahaigla, t?na ??sel. Keegi ajas Agatha Hagglethorni liikvele. See on halb lugu, Harry. Ta on igavene ?el vanamoor.” Bob andis mulle ?levaate Agatha Hagglethorni jubedast ja traagilisest surmast ning tema k?ige t?en?olisemast sihtm?rgist haiglas. Heitsin pilgu oma t?hjale vasakule randmele ja tundsin end j?rsku paljana. „Hea k?ll,” ?tlesin ma. „Ma tegelen sellega. Ait?h, Bob.” Raadio kriisatas ning j?i vait ja mina s??stsin uksest v?lja. P?ike l?heb looja v?hem kui kahek?mne minuti p?rast, tipptund oli n??d juba m?nda aega kestnud ja kui ma polnud pimeda ajaks Cooki haigla juures, v?is juhtuda igasuguseid halbu asju. Lendasin eesuksest v?lja, raske kummitusetolmu kotike taskus, ja peaaegu p?rkasin kokku pika ja laia?lgse Michaeliga, ?le ?la pirakas spordikott, mille kohta teadsin, et sees pole midagi muud peale Amoracchiuse ja tema valge mantli. „Michael!” pahvatasin ma. „Kuidas sina siia said?” Ta ausale n?ole valgus naeratus. „Kui on vaja, siis teeb Tema nii, et ma olen kohal.” „Vau,” ?tlesin ma. „Sa teed nalja.” „Ei,” vastas ta t?siselt. Siis j?i ta korraks vait. „Muidugi oled sa kaks n?dalat igal ?htul minuga ?hendust v?tnud. T?na ?htul ma lihtsalt m?tlesin, et s??stan Teda kokkusattumuse korraldamise vaevast, nii et tulin siia kohe, kui t??lt ?ra sain.” Ta seadis end minuga ?ht sammu k?ndima ja me m?lemad istusime Sinisesse P?rnikasse – tema l?ks punasest uksest. Mina sisenesin valgest ja kui ma vana Volkswageni liiklusvoogu juhtisin, kiikasime v?lja ?le halli kapoti. Ja nii me l?petasimegi Cooki haiglas lahingut pidades. Igatahes, n??d saate aru, mida ma m?tlesin sellega, et p?ev oli ?sna tavaline, enne kui k?ik peapeale p??rdus. Nojah. V?ib-olla see nii tavaline ei olnudki. Kui autode vooluga ?hinesime ja ma andsin P?rnikale nii palju gaasi, kui see kannatada suutis, tabas mind ??nes tunne, et elu hakkab j?lle tormiliseks kiskuma. 5. peat?kk Michael ja mina sukeldusime l?bi augu, mille olin tegelikkusse rebinud, ja Varivalda sisse. Tunne oli selline, l?heksid saunast konditsioneeriga kontorisse, ainult et ma ei tundnud muutust nahal. Tundsin seda m?tetes ja tunnetes ja selles ajut?ve primitiivses osas, mis kananaha ihule toob. Seisin meie omast erinevas maailmas. V?ike nahkkotike kummitusetolmuga mu tolmumantli taskus muutus j?rsku raskemaks, t?mmates mu tasakaalust v?lja ja pikali maha. Vandusin. Kogu kummitusetolmu m?te seisnes selles, et see oli eriti t?eline, raske ja inertne ning naelutas vaimuaine paigale, kui seda puudutas. Isegi kotikese sees oli see Varivalla jaoks ootamatu pinge. Kui avan koti siin, vaimumaailmas, v?ib see p?randasse augu rebida. Pean ettevaatlik olema. M?misesin pingutusest ja t?mbasin v?ikese pauna taskust v?lja. See tundus kaaluvat kolmk?mmend-nelik?mmend naela. Michael vaatas mu k?si ja kortsutas kulmu. „Tead, ma pole tegelikult taibanud varem k?sida – aga millest see tolm tehtud on?” „Vaesestatud uraan,” teatasin talle. „V?hemalt on see peamine koostisosa. Pidin lisama ka palju muud kraami. Haljas raud, basiilik, s?nnik ?helt...” „Pole lugu,” ?tles ta. „Ma ei taha teada.” Ta p??ras mulle selja, k?ed rasket m??ka kindlalt enda ees hoidmas. Mina v?tsin saua ja tulekepi ?les ja seisin tema k?rvale, uurides nii-?elda asjade seisu. Varivalla see osa n?gi v?lja nagu Chicago ?heksateistk?mnenda sajandi l?pul – ei, see pole p?ris ?ige. See oli viirastuse p?ruspaik. See n?gi v?lja nagu segu Agatha Hagglethorni m?lestustest tema elul?pu aja Chicagost. M?nes t?navalaternas olid Edisoni pirnid, teistes p?lesid hubisevad gaasituled. K?ik nad heitsid h?gusa valguss??ri, mis ?mbruskonna valgustamisega p?riselt toime ei tulnud. Majad seisid ?ksteise suhtes veidi kummalise nurga all, siin-seal oli neil ilma mingisuguste liitekohtadeta osi puudu. K?ik – t?navad, k?nniteed, hooned – oli tehtud puust. „Kurivaim,” pomisesin ma. „Pole ime, et p?ris Chicago muudkui maha p?les. See koht on nagu tulehakatis.” Varjudes liikus rotte, aga muidu oli t?nav t?hi ja vaikne. L?he, mis viis tagasi meie maailma, v?reles ja nihkus, vana Chicago t?navatele valgus luminofoorvalgust ja steriilset haigla?hku. Meie ?mber pulseeris ?hus umbes tosin v?belevat h?iringulaiku – nende laste rikkalik eluj?ud seal haiglas, Varivalda l?bi kumamas. „Kus ta on?” k?sis Michael vaikselt. „Kus viirastus on?” P??rasin end aeglaselt, piilusin varjudesse ja raputasin pead. „Ma ei tea. Aga oleks hea ta kiiresti ?les leida. Ja kui saame, on meil vaja teda l?hemalt vaadata.” „Et p??da teada saada, mis ta liikvele ajas,” ?tles Michael. „T?pselt. Ma ei tea, kuidas sina, aga mina hakkan ?ra v?sima sellest iga?htusest linna m??da traavimisest.” „Kas sa juba ei saanud teda vaadata?” „Mitte ?iget moodi,” vastasin ma n?gu krimpsutades. „V?ib-olla on talle loitsud peale pandud, tema ?mber v?ib olla mingit v?luv?ge, mis annab mulle vihje selle kohta, mis lahti on. Tema uurimiseks on mul vaja paar minutit mitte surmaohus olla.” „Olgu pealegi, eeldusel, et ta meid enne ?ra ei tapa,” n?ustus Michael. „Aga aega napib ja ma ei n?e teda kusagil. Mis me tegema peaksime?” „Mulle ei meeldi seda ?elda,” s?nasin ma, „aga ma arvan, et peaksime...” Pidin ?tlema „lahku minema”, aga ei saanud v?imalust. Meie jalge all oleva s?idutee paksud lauad paiskusid surmatoova pilpapilvena ?les ja laiali. Heitsin ?he nahkvarrukas k?sivarre silmade ette ja veeretasin end ?lepeakaela eest ?ra. Michael h?ppas teisele poole. „Minu v?ikesed inglikesed! Minu, minu, MINU!” kriiskas h??l, mis l??tsus vastu mu n?gu ja rinda ja pani tolmumantli lehvima, nagu oleks see marlist. Vaatasin ?les ja n?gin viirastust, kes oli n??d t?iesti t?eline ja tahke, end ?he k?ega t?navaalusest v?lja rebimas. Agatha n?gu oli kiitsakas ja kondine ja juuksed rippusid tokerja lakana, teravas vastuolus kargelt valge pluusiga. Ta k?si oli ?last alates puudu ja riie selle koha all oli tumedaplekiline. Michael kargas karjatusega jalule, ?hel p?sel veritsev kriimustus ning r?ndas teda Amoracchiusega. Vaim l?i ta allesj??nud k?ega tagantk?tt eemale, nagu poleks mees kaalunud rohkem kui mingi nukk. Michael uratas ja paiskus maha, m??da puust t?navat eemale rulludes. Ja siis p??ras kummitus minu poole, larisedes ja ilastades, silmad hullunud raevus p?rani. Koperdasin jalule ja hoidsin saua risti ees, kehvakeseks t?kkeks minu ja oma kodupinnal viibiva lummutise vahel. „Paistab, et m?istlikuks aruteluks on liiga hilja, Agatha.” „Minu beebid!” kisendas vaim. „Minu! Minu! Minu!” „Just, nii ma arvasingi,” hingeldasin ma. Kogusin oma j?u ja hakkasin seda l?bi saua suunama. Kahvatu puit puhkes h??guma kuldses ja oran?is valguses, mis laotus kupliveerandiku kujulisena minu ette. Viirastus kisendas uuesti ja s??stis minu poole. J?in kindlalt paigale ja h??dsin: „Reflettum,” nii kuidas kopsud v?tsid. Vaim r?ntsatas vastu mu kilpi sellise hooga nagu steroide t?is topitud ninasarvikupull. Ma olen selle kilbiga kuule ja hullematki kinni pidanud, aga oma kodupinnal, p?rismaailmas. Siin, Varivallas, koormas Agatha vaim mu kilbi ?le, see plahvatas ?ikesek?mina taolise m?rinaga ja l?kitas mu siruli maha. J?lle. Surusin k?rbenud saua maapinda ja ajasin end ?gisedes jalule. Mu surisevad s?rmed olid vereplekilised, nahale kerkis tumedaid muhke ja verevalumeid purunenud soontest. Agatha seisis m?ne sammu kaugusel, v?risedes raevust v?i kui mul vedas, siis segadusest. Siin-seal m?nglesid tema kogul mu kilbitule leegid, mis aeglaselt kustusid. Kobasin oma tulekepi j?rele, aga s?rmed olid tuimad ja pillasin selle k?est. Kummardusin seda ?les v?tma, vankusin ja ajasin end j?lle p?sti, silme ees ujumas punane udu ja s?demet?pid. Michael tegi ringi ?mber uimase vaimu ja j?udis minu k?rvale. Ta n?gu oli pigem murelik kui hirmul. „Tasa, Harry, tasa. Issand hoia, on sinuga k?ik h?sti?” „J??n ellu,” kraaksatasin ma. „Mul on hea uudis ja halb uudis.” R??tel seadis m??ga j?lle kaitseasendisse. „Head uudised on mulle alati meeldinud.” „Ma ei usu, et need lapsed talle enam huvi pakuvad.” Michael heitis mulle kiire naeratuse. „See on t?esti hea uudis.” P?hkisin higi silmist. K?si j?i punaseks. Pidin olema vahepeal mingi haava saanud. „Halb uudis on see, et ta tuleb siia ja kisub meid m?ne sekundiga t?kkideks.” „Ma ei taha negatiivne olla, aga ma kardan, et uudised l?hevad halvemaks,” s?nas Michael. „Kuula.” Vaatasin tema poole ja kallutasin pea viltu. Kuulsin kaugelt tontlikku musikaalset haukumist, mis tuli kiiresti l?hemale ja k?las kesk?ises ?hus kummituslikult. „P?ha perse,” ohkasin ma. „P?rgukoerad.” „Harry,” ?tles Michael rangelt. „Sa tead, et ma ei salli, kui sa vannud.” „Sul on ?igus. Vabandust. P?ha perse,” ohkasin ma. „P?rglikoerad. Ristiema on jahil. Kuidas kurat ta meid nii kuradi kiiresti ?les leidis?” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/dzhim-batcher/hauatagune-oht/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.