Mees, keda polnud seal

Mees, keda polnud seal Michael Hjorth Hans Rosenfeldt S?gis. Kaks J?mtlandis matkavat s?brannat teevad kohutava avastuse: maapinnast ulatuvad v?lja inimese k?eluud. S?ndmuspaika saabunud politsei leiab madalast tundruhauast kuus surnukeha, kaks neist lapsed. Kohale kutsutakse m?rvar?hm, kellel ?nnestub kahe t?iskasvanu surnukeha tuvastada, aga ?lej??nud neljaga – perekonnaga – ei j?uta kusagile. Keerukas loos on palju asju, mis kokku ei klapi, ning uurimine liigub ?ks samm edasi, kaks sammu tagasi. Sebastian Bergmanile ei paku toppama j??nud uurimine pinget. Selle asemel v?tab ta ette ??rmuslikke samme, et kindlustada oma habrast s?prust Vanjaga. Kuigi Vanja satub saatusel??kide eest lohutust otsides aina enam Sebastiani juurde, hakkab talle peagi tunduma, et v?ib olla see polegi saatus, mis tema teele takistusi veeretab. Originaali tiitel: „Fj?llgraven” Autor: Michael Hjorth ja Hans Rosenfeldt Originaali autori?igused: © Michael Hjorth & Hans Rosenfeldt 2012 Originaali kirjastaja: Norstedts, Stockholm Published by agreement with Salomonsson Agency. K?ik ?igused tagatud. See raamat on autorikaitse objekt ja seda raamatut ei tohi paljundada ega levitada mingil moel ei kaubandusv?rgus ega ka kuidagi teisiti ilma kirjastaja n?usolekuta. T?lge rootsi keelest Mari Jesmin Keelekorrektuur Tiina Vihmar Ku?ljendus Jaak Ru?u?tel Kaanekujundus © Jaak Ru?u?tel T?lge eesti keelde © Helios kirjastus O? ?igused teose levitamiseks Eestis kuuluvad Helios kirjastusele. www.helios.ee Helios kirjastus 2016 ISBN 978-9949-554-84-3 (tr?kis) ISBN 978-9949-554-85-0 (epub) 2003 Seekord oli tema nimi Patricia. Patricia Wellton. Uued linnad. Uued nimed. Kunagi ammu, alguses, oli see olnud k?ige raskem. Reageerida, kui hotelli administraatorid v?i taksojuhid teda h??dsid. Ent see oli siis. N??d muutus ta nimeks oma uues isikut t?endavas dokumendis niipea, kui selle k?tte sai. Selle reisi jooksul oli ainult ?ks inimene teda nimepidi kutsunud. Autorendiettev?tja ?stersundis, kes v?lja tuli ja talle ?tles, et tema eelnevalt tellitud auto on koristatud ja valmis s?itu minema. Ta oli kolmap?eva ?htul vahetult p?rast kella viit ?igel ajal maandunud ja Arlandalt rongiga Stockholmi kesklinna s?itnud. Ta oli esimest korda Rootsi pealinnas, aga tema visiit piirdus ?ksnes l?hedalasuva restoraniga, kus ta s?i varase ja ?pris ?ksluise ?htus??gi. Vahetult p?rast kella 21 astus ta ?isesse rongi, mis pidi ta ?stersundi viima. Ta oli magamisvagunisse omaette kupee broneerinud. Mitte et ta oleks uskunud, et keegi ta kunagi tabaks – olenemata sellest, kui paljud inimesed v?iksid politseile ja v?imudele tema tundem?rke kirjeldada –, aga talle ei meeldinud teiste, v??raste inimestega koos magada. Ei olnud kunagi meeldinud. Ei nooruses, kui nad v?rkpallinaiskonnaga turniiridel k?isid. Ei v?lja?ppe ajal, olgu siis baasis v?i v?li?ppusel. Ei missioonidel. Kui rong jaamast v?lja s?itis, oli ta l?inud puhvetisse, ostnud v?ikese pudeli veini ja kotit?ie maap?hkleid ning istunud oma kupeesse lugema. I know what you’re really thinking, uus raamat, millel oli pisut kummaline alapealkiri: Reading Body Language like a Trial Lawyer. Parasjagu Patricia Welltoni nime kandev naine ei teadnud, kas just kriminaalasjadega tegelevad advokaadid on eriti head kehakeele t?lgendajad, v?hemalt tema ei olnud kunagi m?ne niisuguse otsa sattunud, kes oleks just selles valdkonnas silma paistnud. Isegi kui raamat polnud kuigi hariv, oli see v?hemalt ?huke ja k?itev. Kohe p?rast kella ?hte oli ta puhaste linade vahele pugenud ja tule ?ra kustutanud. Viis tundi hiljem astus ta ?stersundis rongilt maha, k?sis juhatust hotelli, s?i seal hommikust ja suundus siis Avise autorendi kontorisse, kust ta oli auto tellinud. Ta pidi ootama ning soovi korral lubati talle tass masinakohvi, sest autot vaadati parasjagu ?le ja koristati. Uus hall Toyota Avensis. Rohkem kui sajakonna kilomeetri pikkuse s?idu j?rel j?udis ta ?resse. Ta oli terve tee piirkiirusest kinni pidanud. Polnud tarvis endale trahvi kaela t?mmata, kuigi ?igupoolest ei oleks see midagi muutnud. Tema arusaamist m??da ei olnud Rootsi politseil tava, vist isegi mitte ?igust v?iksemate rikkumiste puhul autot ja pagasit l?bi otsida, aga ainsana oleks v?inud tema ?lesande ohtu seada see, kui avastataks, et ta on relvastatud. Tal ei olnud ?htegi paberit, mis lubanuks tal Rootsis relva kanda. Kui keegi tema Beretta M9 leiaks, hakataks tagamaid uurima ja avastataks, et Patricia Welltonit ei ole olemas mitte kusagil mujal kui siin ja praegu. Rohtukasvanud radadest m??dudes v?ttis ta gaasi maha ja s?itis mere poole laskuval n?lvakul asuvasse v?ikesesse k?lla. Ta tegi l?hikese jalutusk?igu, valis huupi ?he s??gikoha ning tellis panini grillsaia ja dieetkoola. S??gi ajal uuris ta kaarti. M??da E14 tuli veel ?le viiek?mne kilomeetri s?ita, enne kui ta peab ?ra keerama ja auto maha j?tma, siis napilt paark?mmend kilomeetrit jooksma. Ta vaatas kella. Kui ta arvestab, et kohale j?udmiseks kulub kolm tundi ja veel ?ks tund koristamiseks, kaks selleks, et tagasi auto juurde j?uda, ette kanda... Ta peaks ?igeks ajaks Trondheimis olema, et lennata Oslosse ja reedel tagasi koju. P?rast veel ?hte jalutusk?iku l?bi ?re istus ta autosse ja j?tkas teekonda l??ne poole. Ehkki t?? oli teda paljudesse paikadesse viinud, ei olnud ta niisugust maastikku kunagi p?riselt n?inud. Lauged lainjad m?ed, selgelt v?ljajoonistunud metsapiir, all kitsas orus p?ikeses sillerdav vesi. Ta tundis, et talle meeldiks siin. ?ksinduses. Vaikuses. Selges ?hus. Siin tahaks ta ?ksildase onni ??rida ja pikki jalutusk?ike teha. Kala p??da. Suviti ja s?giseti valgust n?ha, ?htuti kamina ees lugeda. V?ib-olla m?ni teine kord. Arvatavasti mitte kunagi. Kui Rundh?geni teeviit vasakule n?itas, keeras ta E14-lt ?ra. Kohe p?rast seda j?ttis ta ka rendiauto maha, v?ttis seljakoti, otsis v?lja ?mbruskonna m?gede kaardi ja hakkas jooksma. 122 minuti p?rast tegi ta peatuse. Ta oli kergelt hingetu, aga mitte v?sinud. Ta ei olnud t?iest j?ust jooksnud, kaugel sellest. Ta istus m?en?lvale, j?i vett, kuni hingamine ruttu j?lle normaalseks muutus. Seej?rel v?ttis ta pikksilma ja vaatas umbes kolmesaja meetri kaugusel oleva v?ikese puitmaja poole. Ta oli ?iges kohas. K?ik oli t?pipealt niisugune nagu informaatori antud pildil. Kui ta k?igest ?igesti aru oli saanud, siis ei tohiks t?nap?eval keegi m?en?lvale h?tikese asukohta maja ehitada, aga see siin p?rines kolmek?mnendatest aastatest. Ilmselt oli m?nel direktoril ?ukonnas h?id sidemeid ja vajadus jahiretkede ajal ennast kusagil soojendada. Kui n??d aus olla, siis majaks seda k?ll nimetada ei saanud, vaevalt isegi h?tiks. Kui suur see ?ldse olla v?iks? Kaheksateist ruutmeetrit? Kaksk?mmend? Palkseinad, v?ikesed aknad ja t?rvapapist katusel pisike korsten. Otsaseina ukse ees kaks trepiastet ja k?mme meetrit eemal v?iksem sara, ?hel pool uks – ta oletas, et kemmerg –, teisel mitte, arvatavasti puukuur, kui silmas pidada raiepakku selle ees. Rohelise s??sev?rgu taga liikus midagi. Mees oli seal. Ta pani pikksilma k?est, pistis seljakotti tagasi, v?ttis Beretta ning kruvis summuti kiirete vilunud liigutustega otsa. Seej?rel t?usis ta p?sti, pistis relva spetsiaalselt selle jaoks ?mmeldud jopetaskusse, pani seljakoti taas selga ning hakkas minema. Aeg-ajalt heitis ta pilgu selja taha, ent kusagil ei olnud mingit liikumist n?ha. H?tt asus kivivaredega m?rgistatud matkarajast natuke eemal ja praegu, oktoobri l?pul ei kihanud piirkond matkajatest. P?rast autost lahkumist oli ta n?inud vaid kahte inimest. Kui minna j?i veel napilt viisk?mmend meetrit, t?mbas ta p?stoli taskust v?lja ja hoidis seda jala k?rval rippu. Ta vaagis alternatiive. Kas koputada ja tulistada, kui mees ukse avab, v?i eeldada, et h?tiuks ei ole lukus, astuda sisse ja ?llatada. Ta oli esimese variandi kasuks otsustanud, kui majauks avati. Naine tardus sekundiks paigale, aga k?kitas siis v?lkkiirelt maha. V?ikesele trepile astus umbes neljak?mneaastane mees. Maastik oli lage. Kusagile varjuda ei olnud. Parim, mida naine teha sai, oli vagusi p?sida. M?ni liigutus v?inuks mehe t?helepanu ?ratada. Haare p?stoli ?mber tugevnes. Kui mees teda n?eks, j?uaks tema enne p?sti t?usta ja tulistada kui mees p?geneda. Natuke rohkem kui nelik?mmend meetrit. Ta saaks kindla peale pihta, t?en?oliselt tapaks mehe, aga nii ta teha ei tahtnud. Haavatuna v?iks mees h?tti tagasi p??seda. Tal v?ib seal relv olla. Kui mees ta praegu avastaks, l?heks k?ik palju raskemaks. Ent mees ei m?rganud teda. Ta pani ukse kinni, astus kaks astet trepist alla, keeras paremale ja suundus sara poole. Naine n?gi, kuidas ta paku sisse l??dud kirve v?ttis ja puid l?hkuma hakkas. Naine t?usis pikkamisi p?sti ja hoidus natuke paremale, nii et maja teda varjaks, kui mees raiumisel pausi teeb, selga sirutab ja kaunist maastikku vaatab. Kirves. Kas see v?iks probleem olla? Ilmselt mitte. Kui k?ik l?heb plaanip?raselt, ei j?ua mees temas ohtu aimata, veel v?hem r?nnata teda niisuguse l?hiv?itluse relvaga nagu kirves. Ta peatus maja ees, hingas v?lja, keskendus m?ne sekundi ja l?ks ?mber majanurga. Teda n?hes paistis mees pehmelt ?eldes ?llatuvat. Ta alustas k?simust, mis naise arvates v?is olla soov teada saada, kes ta on, v?ib-olla see, mida ta seal keset J?mtlandi m?gesid teeb, kas mees saab teda millegagi aidata. Sellel polnud mingit t?htsust. Naine ei osanud rootsi keelt ja mees ei saaks iialgi vastust. Summutiga p?stol k?hatas ?he korra. Mehe liigutused lakkasid paugupealt, otsekui oleks keegi filmi seisma j?tnud. Siis libises kirves ta k?est maha, p?lved n?tkusid vasakule, kere vajus paremale. Mehe kaheksak?mmend kilo kukkus summutatud m?tsatuse saatel vastu maad. Ta oli juba surnud, s?da kuulist l?bistatud, kui ta kukkus, otsekui oleks keegi ta enam-v?hem k?ljeli maha paisanud. Naine astus m?ne sammuga laiba juurde, j?i harkisjalu selle kohale seisma ja sihtis rahulikult mehele p?he. ?ks lask meelekohta, vasakust silmast kolme sentimeetri kaugusele. Ta teadis, et mees on surnud, kuid tulistas talle veel ?he lasu p?he, eelmisest umbes sentimeetri kaugusele. Ta torkas Beretta taskusse ja m?tles, kas peaks maas oleva verega midagi ette v?tma v?i laskma loodusel selle eest hoolt kanda. Isegi kui keegi surnud mehest puudust tunneks ja siia v?ikesesse m?gih?tti teda otsima tuleks, ei leiaks nad laipa eluilmaski. Veri n?itaks, et temaga on midagi juhtunud, aga see oleks ka k?ik. Isegi kui nad k?ige halvemat aimaksid, ei leiaks nende kahtlused iialgi kinnitust. Mees oleks igaveseks kadunud. „Issi?” Naine t?mbas taas relva v?lja, ise samal ajal ringi keerates. Tema peast k?is l?bi ?ksainus m?te. Laps. Lapsi ei pidanud olema. Ta vabises. Natuke kergelt. ?lad ja pea. Kummaliselt, sest ta ei suutnud liigutust unen?oga kokku viia. Kas ta ?ldse n?gigi und? V?hemasti mitte tavalist unen?gu. Tema peos ei olnud v?ikest k?tt. Ei mingit halastamatult liginevat kohisevat m?hinat. Ei mingit kaosekeerist. Aga ta pidi und n?gema, sest keegi ?tles tema nime. Sebastian. Aga kui ta n??d und n?gi, milles ta sugugi kindel ei olnud, siis oli ta unen?os v?hemalt ?ksi. ?ksinda pimeduses. Ta l?i silmad lahti. Vaatas otse kellegi teise silmadesse. Sinised. Nende kohal tumedad juuksed. L?hikeseks l?igatud. Sassis. Allpool sirge v?ike nina ja naeratav suu. „Tere hommikust. Anna andeks, aga ma tahtsin su enne ?les ajada, kui ?ra l?hen.” Sebastian ajas ennast pisut vaevaliselt k??narnukkidele. Teda ?ratanud naine paistis oma pingutuste tulemusega rahul olevat ja l?ks voodi jalutsisse, j?i t?issuuruses peegli ette seisma ning hakkas peegli k?rvalt v?ikeselt riiulilt v?etud k?rvar?ngaid k?rva panema. Sebastiani uni oli nagu peoga p?hitud. Selle asemele ilmusid m?lupildid eilsest. Gunilla, 47, meditsiini?de. Nad olid paar korda Karolinskas kohtunud. Eile oli Sebastian teinud sinna oma viimase visiidi, p?rast olid nad koos sealt ?ra tulnud, linna peale, Gunilla poole koju. ?llatavalt hea seks. „Sa oled ?leval.” Sebastian adus, et nendib ilmselget t?siasja, aga praegune olukord oli niisugune, mida tal ei olnud k?ige meeldivam l?bi elada. J??da alasti v??rasse voodisse lebama, samal ajal kui naine, kellega ta osa ??d koos veetis, on t?iesti riides ning valmis p?eva alustama. Enamasti oli tema see, kes esimesena ?les t?usis. Tavaliselt k?ige meelsamini oma ajutist partnerit ?ratamata. Ta tahtis nii. Mida v?hem tal oli vaja nendega enne lahkumist r??kida, seda parem. „Ma pean t??le minema,” andis naine teada ja heitis peeglis kiire pilgu Sebastiani poole. „Mis asja? Praegu?” „Jah. Praegu. Ma olen niigi natuke hiljaks j??nud.” Sebastian naaldus paremale ja v?ttis ??kapilt oma k?ekella. M?ni minut puudus poole ?heksast. Gunilla oli k?rvar?ngad k?rva saanud ja pani kaela peenikese h?beketi. Sebastian vaatas teda umbusklikult. Neljak?mne seitsme aastane ja elab Stockholmi kesklinnas. Nii naiivne ja lihtsameelne ei tohiks k?ll ?kski inimene olla. „Oled sa peast segi?” k?sis Sebastian ennast poolistukile upitades. „Sa kohtusid minuga eile. Ma v?in ju pool korterit t?hjaks teha ja jalga lasta.” Gunilla kohtas peeglis tema pilku. Naise huulil oli kerge muie. „Kas sa kavatsed pool korterit t?hjaks teha?” „Ei. Aga ma oleksin niimoodi vastanud ka siis, kui seda kavatseksin.” Gunilla oli oma ehted paika saanud, heitis peeglisse viimase pilgu ning naasis voodi juurde Sebastiani poolele. Ta istus voodiservale ja pani k?e mehe rinnale. „Ma ei kohtunud sinuga eile. Ma k?isin eile sinuga v?ljas. Aga mul on t?? juures sinu kohta k?ik andmed olemas. Nii et kui sa teleka minema viid, siis ma tean, kust sind k?tte saada...” Sebastiani peast k?is hetkeks l?bi m?te Ellinorist, ent ta peletas selle eemale. Nagunii on ta varsti sunnitud tollele ?ksjagu aega ja energiat p?hendama. Gunilla tegi nalja. Sebastianil oli see eilsest meeles. Naine naeratas tihti. Teda oli kerge naerma ajada. ?htu oli olnud tore. Gunilla kummardus kiiresti ja andis Sebastianile suu peale musi, enne kui too reageerida j?udis. Seej?rel t?usis ta p?sti. Magamistoa suletud ukse poole minnes lausus ta: „K?ll Jocke sul silma peal hoiab.” „Jocke?” Sebastian otsis m?lust m?nda Jocket, keda naisega seostada. Keegi ei meenunud. „Joakim. Minu poeg. Kui tahad, v?id koos temaga hommikust s??a, ta on ?leval.” Sebastian vaatas talle ?ksnes otsa. Ta ei saanud s?nagi suust. Kas Gunilla m?tleb seda t?siselt? Poeg? Kodus? Kui vana ta on? Kui kaua ta on kodus olnud? Terve ??? Sebastianile meenus, et nad ei olnud eriti tagasihoidlikud olnud. „Aga n??d ma pean t?esti minema. Ait?h eilse eest.” „Ole ise t?natud,” sai Sebastian ?le huulte, enne kui Gunilla magamistoast v?ljus ja ukse enda j?rel kinni pani. Sebastiani pea vajus taas patjadele. Ta kuulis, kuidas Gunilla kellelegi – ilmselt pojale – head aega ?tles, ja siis seda, kuidas veel ?ks uks sulgus. Korteris v?ttis maad vaikus. Sebastian ringutas. Valu ei olnud. Viimastel n?dalatel ei olnud valu olnud, ent ta nautis endiselt tunnet, et saab oma keha valutult liigutada. Natuke rohkem kui kaks kuud tagasi oli teda pussitatud. S??remarja ja k?htu. Seda tegi Edward Hinde, ps?hhopaat ja sarim?rvar. P?rast haavatasaamist tehti Sebastianile kohe operatsioon ja k?ik oli hea paistnud, isegi v?ga hea, aga siis tekkisid komplikatsioonid. Tema punkteeritud kopsukelmes oli rohkem kui n?dal aega olnud dreen. Kui see ?ra v?eti, sai ta teada, et tervenemine on ainult aja k?simus. Aga siis tuli p?letik ja rinna??nde kogunes vedelikku. Nad torkasid talle j?lle augu sisse. Imesid t?hjaks ja ?mblesid uuesti kinni. Talle anti juhtn??rid ja kodused harjutused. Liiga palju ja liiga t??tud, et neid t?ita. V?ib-olla sellep?rast ta kopsup?letikku j?igi. V?ib-olla oleks nagunii j??nud. Igatahes n??d on ta paranenud. Eilsest alates terveks tunnistatud. Keha oli taastunud, kuid Hinde juhtum naasis ikka ja j?lle tema m?tetesse. Osalt sellep?rast, et Hinde maksis k?tte niimoodi, et laskis tappa naisi, kellega Sebastianil oli olnud seksuaalsuhe. Loomulikult ei olnud Hinde ise saanud m?rvu toime panna, kuna istus alates 1996. aastast L?vhaga vangla kinnises osakonnas luku taga. Sebastian oli ise selle eest hoolt kandnud, et ta sinna pandaks. Ent ?he oma osakonna koristaja abiga oli tal siiski ?nnestunud osa k?ttemaksust t?ide viia. Neli tapetud naist. ?ksainus ?hine asjaolu. Sebastian Bergman. Tunne, et nende nelja naise surm oli tema s??, oli irratsionaalne, aga siiski ei suutnud ta seda endalt t?ielikult maha raputada. Kui keskkriminaalpolitsei m?rvajuurdluse osakond koristaja k?tte sai, p?genes Hinde vanglast ja r??vis Vanja Lithneri. Mitte juhuslikult. Mitte sellep?rast, et Vanja t??tas koos Sebastianiga keskkriminaalpolitsei m?rvajuurdluse osakonnas. Ei, Hinde oli kuidagimoodi taibanud, et Vanja on Sebastiani t?tar. Edward Hinde on surnud, aga m?nikord turgatas Sebastianile p?he m?te, et kui tema suutis t?e v?lja nuuskida, siis suudaksid seda ehk paljud teisedki. Seda ta ei tahtnud. Praegu oli tema ja Vanja vahel k?ik h?sti. Parem kui kunagi enne. Tolles mahaj?etud majas, kus Hinde viibis, oli Sebastian p??stnud Vanja elu. Loomulikult avaldas see m?ju. Kui Vanja teda ka ainult t?nutundest v?lja kannatas, oli Sebastianil sellest kama kaks. Vanja kannatas teda v?lja. Tegelikult rohkemgi. Viimase kahe kuu jooksul oli Vanja kaks korda tema seltsi otsinud. K?igepealt k?is ta teda haiglas vaatamas ning siis, kui Sebastian v?lja kirjutati ja koju lasti, aga enne kui ta kopsup?letikuga voodisse j?i, oli Vanja teinud ettepaneku, et nad v?iksid kokku saada ja koos kohvi juua. Sebastian m?letas siiamaani, mis tunne tal Vanja k?simust kuuldes kerest l?bi k?is. Tema t?tar helistas ja tahtis temaga kohtuda. Ta vaevu m?letas, millest nad r??kisid. Ta tahtis iga viimast kui ?ksikasja, iga n?anssi m?letada, aga hetk oli v?imas. Olukord liiga suur. Nad olid poolteist tundi ?hes kohvikus istunud. Ainult Vanja ja tema. Kuna Vanja tahtis. Ei ?htegi karmi s?na. Ei mingit v?itlust. P?rast 2004. aasta teist j?ulup?ha ei olnud ta ennast nii elavana, millestki nii haaratuna tundnud. Ikka ja j?lle naasis ta m?ttes nende ?heksak?mne minuti juurde, mille nad koos veetsid. Neid v?iks rohkem tulla. Peab rohkem tulema. Ta v?iks taas t??le asuda. Ta tahtis taas t??d teha. Ta tabas ennast isegi sellelt, et igatseb. Kokkukuuluvust, muidugi, aga talle oli k?ige t?htsam olla Vanja l?hedal. Ta oli leppinud teadmisega, et ei saa kunagi olla Vanja isa. Iga katse Valdemar Lithnerilt seda rolli ?ra v?tta l?peks sellega, et Sebastian h?vitaks k?ik. Seni ei olnud tal ?nnestunud kuigi palju ?les ehitada. Haiglas vaatamas k?imine ja ?heksak?mne minuti pikkune kohvitamine, aga asi seegi. Aktsept. Teatav t?helepanelikkus. V?ib-olla isegi t?rkav s?prus. Sebastian l?kkas teki pealt ?ra ja t?usis ?les. Ta leidis oma alusp?ksid p?randalt ja riided toolilt, kuhu oli need ?heksa tundi tagasi visanud. Ta heitis viimase pilgu peeglisse, ?igas k?ega l?bi juuste, avas magamistoa ukse ja lipsas elutuppa. Ta seisis natuke aega uksel. K??gist korteri kaugemas otsas kostis mingi h??l. Muusika. Lusikas k?lksatas vastu portselani. Ilmselt s?i Jocke ilma temata hommikust. Sebastian astus m?ne sammu tualetini, sisenes ja pani ukse lukku. Ta igatses t?epoolest du?i alla, kuid m?te sellest, et ennast veel ?hes ruumis alasti v?tta, kui Gunilla poeg teisel pool seina on, summutas selle igatsuse. Ta t?mbas vett, pesi k?si ja n?gu ning v?ljus taas. V?lisukse poole minnes taipas ta, et peab k??gist m??duma. Aga just seda ta teha kavatses. M??duda. Kui Gunilla poeg, kes k??gis istub, pilgu t?stab ja vaatab, n?eb ta kellegi selga. Sebastian m??dus, astus esikusse. Ta leidis oma kingad, t?mbas need jalga ja hakkas seinal rippuvast nagist oma jopet otsima. Ta ei leidnud seda. „Sinu jope on siin,” ?tles kellegi bassih??l k??gist. Sebastian sulges silmad ja vandus endamisi. Nii oligi. Ta oli kingad jalast ?ra v?tnud, aga jope selga j?tnud. Ta tahtis j?tta muljet, nagu oleks tal kiire ja tal pole ilmselt aega sinna j??da, kuigi m?lemad teadsid, et seda ta just teha tahabki. Kui Gunilla endale veinipudeli lahti tegi, oli tema k??gis jope seljast ?ra v?tnud. Sebastian ohkas s?gavalt ja l?ks k??ki. Laua ??res istus noormees, Sebastiani oletust m??da umbes kahek?mneaastane, jogurtitaldrik ja e-luger nina all. Pilku lugerilt t?stmata osutas noormees peanoogutusega teisel pool lauda olevale toolile. „Seal.” Sebastian astus m?ne sammu ja v?ttis toolileenilt oma ?ler?iva. „Ait?h.” „V?ta heaks. Kas tahad midagi?” „Ei.” „Kas said seda, mida otsisid?” Noormehe t?helepanu oli endiselt koondunud tema ees laual olevale e-raamatule. Sebastian vaatas teda. Ilmselt oleks m?lemale k?ige lihtsam viimane kommentaar k?rvust m??da lasta ning Sebastianil lihtsalt ringi keerata ja lahkuda, aga miks asju lihtsaks teha? „Kas sul kohvi on?” k?sis Sebastian, ise samal ajal jopet selga toppides. Kui Gunilla poeg teda sinna ei taha, siis kavatseb ta natukeseks ajaks j??da. Temal pole sellest midagi. Laua ??res istuv noormees t?stis h?mmastunult pilgu. „Kapi peal,” ?tles ta Sebastiani poole noogutades, millest too j?reldas, et kohvimasin on tema selja taga. Ta keeras ringi. Esialgu ta isegi ei n?inud ei kohvimasinat, keetjat ega termost v?i mida tahes ta ka n?ha poleks lootnud. Seej?rel j?i talle silma mingi poolringikujuline asjandus, mis sarnanes k?ige rohkem futuristliku mootorrattakiivriga, aga sellel oli v?re ja mingi kraan. Nupud olid k?lje peal. Kaanel veel metalli. Riistapuu k?rval oli kolm v?ikest klaastassi ja Sebastian oletas, et see valmistab mingisugust jooki. „Kas sa tead, kuidas see t??tab?” k?sis Gunilla poeg, kui Sebastian ei teinud katsetki masinale ligemale astuda. „Ei.” Jocke l?kkas tooli eemale, m??dus Sebastianist ja l?ks k??gikapi juurde. „Mida sa tahad?” „Midagi kanget. Eile l?ks pikale.” Jocke heitis talle t?dinud pilgu, v?ttis masina k?rvalt riiulilt mingi kapsli, mida Sebastian polnud isegi n?inud, avas kohvimasina kaane, pistis kapsli sinna sisse, sulges taas kaane, pani ?he klaastassi v?rele ja vajutas samal ajal ?hte masina k?ljel olevat nuppu. „Ahah. Kes sa siis oled?” k?sis ta ja vaatas Sebastianit ?ksk?ikse pilguga. „Ma olen sinu uus issi.” „Lahe. Naljasoon. Ta oleks pidanud su endale j?tma...” Noormees keeras ringi ja naasis laua ??rde. Sebastianile turgatas p?he, et Joakim on pisut liiga paljudel hommikutel oma k??gis pisut liiga palju v??raid mehi n?inud. Vaikides v?ttis ta v?relt klaastassi. Kohv oli t?eliselt kange. Ja kuum. Ta k?rvetas keele ?ra, kuid j?i tassi j?tkuvas vaikuses ikkagi t?hjaks. Kaks minutit hiljem oli ta v?ljas hallis septembrihommikus. ?nnelikult sinna j?udnud, kulus tal m?ni sekund, et orienteeruda ja leida l?him kodutee. Grev Magnigatanile oma korterisse. Ellinor Bergkvisti juurde. Oma ??rilise, v?i kuidas teda n??d nimetada, juurde. Kuidas naine selleks muutus ja kuidas ta tema koju sattus, oli Sebastianile endiselt m?istatus. Nad olid kohtunud samal ajal, kui Hinde oli hakanud Sebastiani voodipartnereid tapma. Sebastian oli Ellinori ?les otsinud, et teda hoiatada. Asi l?ks nii kaugele, et Ellinor kolis tema juurde. Ta oleks pidanud naise kohe v?lja viskama. Ometi j?i too tema juurde. Sebastian oli hulk aega katsunud selgusele j?uda, kuidas ta Ellinorisse suhtub. M?ningaid asju teadis ta ilmselgelt. Kindla peale ei armasta ta Ellinori. Kas naine meeldib talle? Ei, isegi seda mitte. Aga mingil moel hindas ta seda, mida naine tema eluga oli teinud, kui kutsumata k?lalisena sisse kolis. Ta andis Sebastiani elule mingi normaalsuse. K?igest hoolimata tabas ta ennast sellelt, et talle meeldis Ellinori seltskond. Nad tegid koos s??a. Lamasid voodis ja vaatasid telerit. Armatsesid. Sageli. Ellinor vilistas. Itsitas. Kui Sebastian koju tuli, ?tles Ellinor, et tundis temast puudust. Sebastian suutis seda h?davaevu endale tunnistada – kuna ta tegelikult ei tahtnud, et see t?si oleks –, et mitte Ellinorist, aga tolle sealviibimisest johtus, et esimest korda ?le paljude aastate oli Sebastian hakanud m?tlema oma korterist nagu kodust. Kodu. Puudulikult toimiv, aga siiski kodu. Kas ta kasutas Ellinori ?ra? Kindel see. Tegelikult ei olnud tal naisest sooja ega k?lma. K?ik, mida naine ?tles, l?ks Sebastianil ?hest k?rvast sisse, teisest v?lja. Ellinor oli nagu helitaust. Ent naine oli tema paranemise ajal olnud imetlusv??rne. Kui aus olla, siis ei suutnud Sebastian endale ette kujutada, kuidas ta oleks need n?dalad, mil ta kopsup?letikuga voodis oli, ilma Ellinorita hakkama saanud. Naine oli ennast ?hl?nsist t??lt vabaks v?tnud ja olnud pidevalt tema k?rval. Aga sellest ei piisanud, ?ksk?ik kui t?nulik Sebastian selle eest ka ei olnud. Ellinor oli jumaldav, peaaegu isetu, vaimselt mitte p?ris terve koduabiline, kellega ta seksis. Isegi kui Sebastiani elu oli igapidi lihtsamaks ja mugavamaks muutunud, ei saanud see asi edasi kesta. Tavap?rasus ja argisus, mille Ellinor oli tema ellu toonud, oli ?ksnes konstruktsioon. Pettekujutelm. M?nda aega oli ta seda hinnanud, seda isegi ?hutanud, kuid n??d oli ta kindel, et ei taha seda enam alles hoida. Ta on taas terve, on hakanud Vanjale tasapisi l?henema, arvatavasti on tal mingi t??. Algus millelegi, millest v?iks saada elu. Tal ei ole Ellinori enam vaja. Too peab n??d lahkuma. Sebastian teadis, et see saab olema k?ike muud kui lihtne. Shibeka Khan ootas. Nagu ikka. Ta istus Rinkeby linnaosa miljoniprogrammi k?igus ehitatud p?evin?inud maja kolmandal korrusel k??giakna all. ?ues olid puude lehed hakanud kollaseks ja punaseks t?mbuma. Majadevahelistel platsidel m?rasid valjuh??lsed lasteaialapsed. Shibeka ei suutnud meenutada, kui palju aastaid ta oli seal istunud ja m?ngivaid lapsi vaadanud. Seesama aken, seesama korter, uued lapsed. ?ues l?ks aeg nii kiiresti. Tema k??gis tundus, nagu oleks see seisma j??nud. Ta armastas tunde, mil lapsed olid juba l?inud ja p?ev alles hoogu sisse saamas. Ta oli tegus, tal oli palju s?pru, ta t??tas p?etajana, ?ppis k?rgema taseme rootsi keelt ning oli eelmisel aastal asunud meditsiini?e haridust omandama. Aga vabadel hommikupoolikutel istus ta paar tundi ja vaatas ?ues kihavat elu. See oli kuidagimoodi tema teine elu. Hetk, n?itamaks ?les lugupidamist ja armastust Hamidi vastu. Ta teadis, et kui ta aega tagasi arvestab, tuleb seal istutud aastate t?pne arv talle meelde. Ent just praegu ei olnud tal jaksu. Ei olnud jaksu meenutada. Tema pojad olid k?ige selgem m?rk m??da l?inud ajast. Mehran k?is praegu p?hikooli viimases klassis. Eyer maadles seitsmendaga, tal ei l?inud koolis nii h?sti kui vanemal vennal. Kui Hamid kadus, oli Eyer olnud nelja-aastane ja Mehran just kuueseks saanud. Shibeka m?letas poisi naeratust, kui isa kinkis talle uue musta kahe sinise triibuga koolikoti, millega ta pidi s?gisel kooli minema. Poisi r??msad tumedad silmad s?rasid uhkusest selle ?le, et ta hakkab suureks saama. Isa ja poja kallistus. N?dal aega hiljem oli Hamid kadunud. Nagu maa alla vajunud. See oli neljap?ev. V?ga ammune neljap?ev. Kummaline k?ll, aga n?is, et mida rohkem aega m??da l?ks, seda enam Shibeka temast puudust tundis. Mitte nii teravalt nagu alguses, vaid rohkem... kurvalt, valuliselt. ?kitselt sai Shibeka iseenda peale vihaseks. N??d oli ta j?lle sealmaal. M?lestustes. Nendega ta ju ei jaksanudki hakkama saada. Aga tema m?tted vilistasid tema tahtele. Need libisesid nii kergesti m??da tema p??dest neid kontrollida ja leidsid tee minevikku. S?prade juurde, kes otsida aitasid. Laste k?simuste ja nutu juurde. Hamidi p?hap?eva?likonna juurde, mille ta oli keemilisest puhastusest ?ra toonud ja mis siis asjatult Hamidi ootas. M?lupiltide ja hetkede karussell. Millele andis hoogu lootus, et m?tted leiavad midagi, mida ta ei olnud m?rganud, midagi, mis k?ik arusaadavaks muudaks. Ent ta pettus alati. Iga detaili oli varem tuhandeid kordi uuritud, iga n?gu oli talle juba tuttav. Asi oli m?ttetu. Et peas tormlevatest m?tetest p??seda, t?usis Shibeka p?sti ja l?ks akna juurde. Oli reede ja ta teadis, et mees peaks varsti tulema. T?nasega koos oleks kaks p?eva, mil mees nende majja isegi sisse ei astunud. Mitte et Shibeka oleks enam uskunud, et midagi tuleb, nad olid juba ammu vastamast lakanud, aga ta keeldus alla andmast. Ta oli j?tkanud nende saatmist. Lihvinud oma rootsi keelt, k?ekirja ja ametlikku keelepruuki. Ta oli v?imudele kirjutamises nii osavaks muutunud, et paljud s?brad palusid temalt abi. Siis n?gi Shibeka teda. Kirjakandjat. Too s?itis jalgrattaga m??da kergliiklusteed nagu tavaliselt ja alustas oma ringi trepikojast number kaks, siis neli ja kuus ning p?rast seda pidanuks ta kaheksandasse sisse astuma. Shibeka trepikotta. Ta ootas, kuni n?gi meest number kuuendast v?ljumas, enne kui ettevaatlikult p?sti t?usis ja esikusse hiilis. P??dis v?imalikult vaikselt olla mitte sellep?rast, et oleks vaja olnud, vaid lootes, et vaikus v?imaluse kuidagi suuremaks muudab. Senini ei olnud sellest abi olnud. Ta astus ukse juurde ja kuulatas. Hetke p?rast kostis tuhm metallik?lksatus, kui all v?lisuks lahti t?mmati. Ta n?gi vaimusilmas, kuidas kirjakandja lifti poole sammub ja alla-nuppu vajutab. Mees s?itis alati k?ige k?rgemale korrusele ja tuli siis korrushaaval allapoole. See oli tema rutiin. Shibeka oma oli vaikselt esikus seismine. Ta surus ennast tihedamini vastu ust ja kuulatas. Helisid oli kahesuguseid. ?ks kostis v?ljast, kaugelt eemalt. Teine ligidalt, see oli tema enda hingamine ja k??gist kostev k?lmiku surin. Kaks maailma, mida eraldab puit ja terasest kirjapilu. V?ljast kostsid l?henevad sammud ja ta surus ennast k?vemini vastu ust. Nendes hetkedes oli tema jaoks midagi religioosset. Allah kas tahab v?i ei taha. Niisama lihtne ongi. Kirjapilu avanes Shibekale peaaegu k?rvulukustava kolksuga ja tema jalge ette kukkus hulk kirevaid reklaambro???re. V?line h??l ja maailm kadusid, kui Shibeka keskendunult uksemati kohale kummardus. Matrebelleni kaupluse n?dalapakkumise all oli valge ?mbrik. Rootsi televisioonist. Seekord Allah tahtis. See polnud tema s??. V?i tegelikult oli ikka k?ll, aga see oli eksitus. Iga?ks v?ib ju eksida. Maria mossitas ilmaasjata. Muidugi, ta oli v?sinud, aga kes ei oleks? Ja tema ei olnud ju meelega siitkaudu tulnud. See oli eksitus. Ja kuni m?ne tunni taguse ajani oli k?ik olnud nii tore. Vihmast hoolimata. Juulikuus oli Maria saanud viiek?mneaastaseks. Karin oli talle kinkinud matka m?gedesse. J?mtlandi kolmnurk. Sorulv?n – Bl?hammaren – Sylarna. Tema arvates muutsid ainu?ksi need kohanimed reisi luksuslikumaks, kui see tegelikult oli. Need k?lasid nagu eksootiliste kohtade nimed. Temal m?lkusid m?ttes m?ed, ehkki seal oli kerge matkata. Ei mingeid vintsutusi. J?ukohased p?evateekonnad ja siis du??, saun, toit, vein ja t?eline voodi kolmes eri matkakodus. Hulk aastaid tagasi oli Karin seal koos Fredrikuga matkanud ja arvanud, et see on t?pselt paras. Virgutav looduselamus, aga ka pisut luksust. Palju aega omavahel r??kimiseks. See oli ilus kingitus. Kallis kingitus. Koos m?gedesse s?idu, nelja ??bimise ja ?htus??giga kahele inimesele maksis see kokku viiekohalise summa, aga Maria oli seda v??rt. Ta oli Karini parim s?branna. Oli olnud palju aastaid. Maria oli tema jaoks alati olemas olnud, kui teised natuke eemale t?mbusid. Rinnav?hk, lahutus, tema ema surm. K?igest olid nad koos l?bi tulnud. Muidugi oli neil olnud ka palju toredaid aegu, aga nad ei olnud kunagi koos m?gedes matkamas k?inud. Maria ei olnud Karlstadist p?hja pool ?ldse k?inudki. N??d oli paras aeg. Karin oli valinud viimase n?dalavahetuse, mil matkakodud veel avatud olid. Osalt sellep?rast, et v?ltida suvega kaasnevat suhtelist rahvarohkust ning anda Mariale veidi aega plaanide tegemiseks ja t??lt vabaks v?tmiseks, aga ka sellep?rast, et Karin lootis lasta s?gisel natuke edeneda, et neid ootaks ees karge selge ?hk ja looduse v?rvidem?ng. Et m?ed saaksid ennast tema armsale s?brannale oma parimast k?ljest n?idata. Talle ei olnud isegi p?he tulnud, et juba alates sellest hetkest, kui nad Enaforsis rongist v?ljuvad, v?iks lakkamatult vihma kallata. Aga kallas. „R??gitakse, et j?rgmise n?dala algul l?heb paremaks,” vastas neile Storulv? matkakodust vastu tulnud bussijuht, kui nad ilma kohta k?sisid. „Kas sajab terve n?dalavahetuse?” Maria h??les oli mingi lootusetus. „Jah, nii nad r??givad,” kinnitas bussijuht pead noogutades. „M?gedes v?ib ilm kiiresti muutuda,” kostis Karin julgustavalt ja astus bussi. „K?ik l?heb h?sti, k?ll sa n?ed.” Ja algus oli t?epoolest hea. Nad j?udsid matkakodusse, said oma toa, lihtsa, kuid m?nusa, k?isid l?hi?mbruses jalutamas, tegid p?rastl?unase uinaku, k?isid saunas ja kastsid ennast k?lma allikasse ning s?id matkakodu restoranis maitsva ?htueine. Lubasid endale toidu k?rvale veini ja p?rast kohvi k?rvale lik??ri. T?na olid nad t?usnud hommikul kell seitse. P?rast hommikus??ki tegi kumbki endale l?unaks toidupaki ja pani termose kohvi t?is. Vahetult enne poolt ?heksat olid nad teel. Taevaluugid olid p?rani. Kuigi nad tundsid, et sellest pole midagi, kuna neil olid korralikud vihmariided, saapad ja kaasas soojad vahetusriided. Nad l?ksid ?le Storulv? ja hakkasid astuma m??da lopsakat orgu, mis kandis hotelli kaardil Pargi nimetust. Nad v?tsid asja rahulikult. Ajasid juttu, peatusid, et pildistada v?i lihtsalt ?mbrust nautida. Neil ei olnud kusagile kiiret. Storulv? ja Bl?hammarenis asuva j?rgmise peatuspaiga vahet oli ainult kaksteist kilomeetrit. Kolme kilomeetri p?rast j?tsid nad sookaskede metsa selja taha ning j?tkasid platool teed Ulv?tj?rnsi m?gionni poole. Sinna j?udnud, olid nad vihma peaaegu unustanud. Nad n?gid, et p?rast puhkepausi ootab neid ees pikk m?kket?us, seega v?tsid nad endale s??miseks ja kohvitamiseks aega. Nad olid ?hte meelt selles, et p??rane ilm v?iks olla midagi niisugust, mida hiljem naerdes meenutada. Arvatavasti t?kk aega hiljem, aga millalgi... P?rast kohvipausi j?tkasid nad teed vahel vaikides, vahel elavalt juteldes. P?rast veel umbes tunnipikkust astumist n?gid nad ?leval m?etipul Bl?hammareni matkakodu. Nad olid ?hisel arvamusel, et du?? ja saun on esmat?htsad. Uue j?uga r?hkisid nad m??da ?sna lagedat ja tohutult m?rga tundrut edasi. Kui minna oli j??nud veel umbes kilomeeter, tegid nad peatuse, v?tsid kopsikud ning j?id m?en?lvaku kiirevoolulisest ojast vett. Karin ei suutnud tagantj?rele meenutada, miks j?i talle n?ppu kiletasku, kus oli broneeringu kinnitus. Ta oli seljakoti lahti teinud, et v?tta sealt kott p?hklite ja rosinatega, ning millegip?rast visanud pilgu oma paberitele. Ta ei suutnud n?htut millegagi seletada. ?ldsegi mitte. Ta vaatas uuesti, taipas, mis oli juhtunud, ja pistis kiletasku seljakotti tagasi, ise samal ajal nuputades, kuidas oleks k?ige parem Mariale oma avastusest r??kida. Ta adus, et ?htegi head moodust ei ole, isegi halba mitte. J?i ?le ?ksnes t?de. „Kuramus k?ll,” sai ta suust v?lja, n?itamaks selgelt, et ?sjaloetu on hoop ka temale. „Mis on?” k?sis Maria, suu India p?hkleid t?is. „Kui sa midagi maha unustasid, pead ise tagasi minema. Mina istun vaimus juba saunas, ?llepudel k?es.” „Ei, ma vaatasin meie broneeringut...” „Ah soo?” Maria pistis kollase kopsiku vette, r??pas veel ?he lonksu ja valas ?lej??nu maha. „Me... oleme natuke valesti tulnud.” „Mis asja, see on ju seal ?leval. Kas meil j?i tee peal midagi m?rkamata v?i?” Maria riputas kopsiku seljakoti k?lge ja valmistus edasi minema. Karin surus korraks hambad kokku. „Seal ?leval on Bl?hammaren. Meie peame t?na Sylarnasse minema.” Maria peatus ja vaatas talle m?istmatult otsa. „Aga sa ?tlesid ju kogu aeg, et Bl?hammareni. Sorulv?st Bl?hammareni ja sealt Sylarnasse. Seda oled sa ju kogu aeg r??kinud.” „Jah, ma tean, mulle tundus, et nii ongi, aga paberi peal on kirjas, et t?na ?htuks on meil koht Sylarnas ja homme ?htuks Bl?hammarenis.” Maria muudkui vahtis talle m?istmatult otsa. Mitte praegu. Mitte n??d, kui nad on nii l?hedal. Karin teeb nalja. Ta peab nalja tegema. „Anna andeks.” Karin vaatas Mariale otsa ja Maria taipas kohe: ta ei tee nalja. Aga v?ib-olla ei ole asi nii hull? Nad on natuke valesti tulnud. Loodetavasti on vaja ainult umbes kilomeeter maad tagasi minna. „Kui kaugel see Sylarna siis on?” Karin k?hkles. Ta kuulis Maria h??lest, et too hakkab kurjaks saama. Aga polnud mingit v?imalust ?elda „natuke maad” v?i „mitte kuigi kaugel”. Taas j?i ?le ?ksnes t?de. „?heksateist kilomeetrit.” „?heksateist kilomeetrit! Nalja teed v?i?!” „Bl?hammareni ja Sylarna vahe on ?heksateist kilomeetrit. Me ei ole ju veel p?riselt Bl?hammareni j?udnud, seega siis kaheksateist. V?ib-olla seitseteist.” „Pagan v?taks, see teeb ju veel neli tundi!” „Anna andeks.” „Kui kaua valge on?” „Ma ei tea.” „Tont v?taks! Nii ei saa! Ehk v?tavad nad meid t?naseks ??ks Bl?hammareni, siis l?heme homme Sylarnasse. Muudame broneeringut. Peaks vist ikka saama?” Karin tundis hetkeks suurt kergendust. Selge. See oleks lahendus. Tark Maria. Veendunud, et probleemi lahendus on ligidal, v?ttis ta seljakotist broneeringu kinnituse ja mobiiltelefoni. Selgus, et broneeringut muuta ei saa. K?ik kohad on t?is. Viimane avatud n?dalavahetus on populaarne. Kui neil on t?ispuhutavad madratsid v?i magamisalused, v?ivad nad barakis magada. Kaks kohta ?htus??gile v?iksid nad saada p?rast kella poolt k?mmet. Kahju k?ll. Karin ja Maria kaalusid seda v?imalust, ent Maria teatas l?hidalt, et tema keeldub mingis kuramuse barakis magamast, vinnas seljakoti selga ja hakkas astuma. Algul ei tahtnud Maria r??kida, hiljem vist ei saanud, arvas Karin. Hoolimata sellest, et vihma sadas ja vastutuul nende p?ski piitsutas, oli Maria n?gu kergelt hallikas ja suur osa nahka rippus, otsekui ei oleks tal n?olihaseid olemaski. Tundus, et ta on omadega t?iesti l?bi. Vaevu vastas k?netamisele. Karin p??dis tuju ?leval hoida, kuid tajus, et see on aina raskem. See ei olnud tema s??. V?i tegelikult oli ikka k?ll, aga see oli eksitus. „Oota, teeme v?ikese peatuse,” lausus Karin, kui nad olid veel poolteist tundi k?ndinud. „Kurat, sellel pole mingit m?tet. V?ime sama h?sti edasi minna, et mingil kuradima ajal p?rale j?uda.” „V?ta natuke p?hkleid, saad veidi energiat. Ma pean veepudeli t?is panema.” Ta osutas peanoogutusega platoost m?ni meeter allpool kobrutavale k?restikule. „Sa ei p??se sealt alla.” „K?ll ma p??sen.” Karini h??l k?las veendunumalt, kui ta tegelikult oli – k?ik selleks, et positiivne n?ida ja mitte vingumise ja Maria halva tujuga kaasa minna. Ta lootis, et k?ll ?htus??k ja ?ine uni Maria meeleolu paremaks teevad ja nii ei l?he kogu puhkus l?rri, ning astus paar sammu serva poole. Marial oli ?igus, allaminek oleks raske, kallak oli p?ris j?rsk. Raske, aga mitte v?imatu. Karin astus veel sammukese servale ligemale ja maapind kadus ta jalge alt. Ta kukkus, karjatas ja otsis kobamisi midagi, millest kinni haarata. Allapoole sadades sai ta vasaku k?ega millestki kinni, aga see andis j?rele ning ta veeres koos mulla, savi ja kividega j?rsakust alla. Ta l?i parema p?lve ?ra ning j?udis veel m?elda, et t?en?oliselt ei takista see tema Sylarnasse minekut, enne kui voolavast veest m?ni meeter eemal pidama j?i. Tema kannul veeres m?ni ?ksik kivi ja j?i mudasse kinni. „Issand jumal! Oled sa kombes? Kuidas on?” ?leval oli murelik Maria. Karin upitas ennast vaevaliselt istukile. Hakkas ennast kompima. Tema hele vihmakuub n?gi v?lja niisugune, nagu oleks ta k?mme raundi mudamaadlust maha pidanud, ent paistis, et keha oli p??senud. P?lv tegi pisut valu, aga see oli k?ik. „Ma olen kombes, see l?ks h?sti.” „Mis pulgad sul k?es on?” Kas tal on midagi k?es? Karin vaatas ja viskas selle tasase ehmunud karjatuse saatel maha. See oli kellegi k?si. Luukere k?si. Pulgad olid k??narnuki juurest murdunud kodarluud. Ta vaatas kallakut, kust ta oli alla kukkunud. M?ni meeter allpool seda kohta, kus seisis Maria, paistis ?lej??nud k?sivars ja porine pealuu. Karinil tekkis kindel tunne, et puhkus on ikkagi rikutud. Ellinor Bergkvist. Valdemar Lithner ohkas h??lekalt. Too naine oli esimest korda tema juurde ilmunud veidi rohkem kui kaks kuud tagasi. Helistanud firmasse ja pannud aja kinni. Andnud selgelt m?ista, et tahab kohtuda just temaga. Naise visiidi eesm?rk oli pisut segane ega saanud j?rgnenud kohtumiste jooksul sugugi selgemaks. Jutt oli mingist firmast, mida naine tahtis asutada, ja et tal on selles abi vaja. Ehkki ta aitas naist nii h?sti, kui oskas, ei olnud midagi toimunud. T?na ei olnud Ellinor toimiva firma omamisele l?hemal kui esimest korda tema jutule tulles. Toona oli ta k?sinud, miks naine just teda otsib. Naine vastas, et ?ks tuttav soovitas. Valdemar uuris, kes see on, aga selles k?simuses oli naise jutt v?ga udune. Samuti. Tuli v?lja, et on teatud hulk k?simusi, millele naine h?sti vastata ei osanud. Nagu see, missugust firmat ta asutada kavatseb ja millega ta tegeleb. Aga t?na on nende viimane kokkusaamine ja siis v?ib ta Ellinor Bergkvisti igaveseks unustada. Ukse poole minnes surus ta k?ed oma tuikavale nimmekohale ja ajas selja nii sirgu, kui sai. Ta avas v?ikesesse ooteruumi viiva ukse. Niipea, kui naine teda silmas, t?usis ta mustalt diivanilt p?sti. „Tere, Ellinor. Tere tulemast.” „T?nan.” Naine naeratas talle ning nad surusid k?tt. Ta juhatas naise kabinetti ja naine v?ttis oma punase mantli seljast, enne kui teisel pool kirjutuslauda istet v?ttis, suur k?ekott p?lvedel. „Mul on need paberid kaasas, mis sa mulle andsid,” alustas naine ja pistis k?e kotti. „Ellinor,” katkestas Valdemar teda ja selles, kuidas ta naise nime ?tles, oli midagi niisugust, et too otsekohe kotis tuhnimise l?petas ja pilgu t?stis. „Ma ei usu, et sinust meie klient saab.” Ellinor tardus. Kas mehes on kahtlus ?rganud? Kas ta on kusagil vea teinud? Kas mees on kuidagimoodi v?lja rehkendanud, et ta ei ole seal sugugi mitte selleks, et majandusalast n?u saada, vaid... jah, miks ta tegelikult seal on? Ta oli lihtsalt n?ha tahtnud, kes Valdemar Lithner on. Mis ta on. P?nev oli seal istuda, vastamisi kurjategijaga, kes oli tegelenud majanduspettusega, ?hvardanud tema meest ja olnud v?ib-olla osaline m?rvas. Kui Ellinor oma kalli Sebastiani juurde elama asus, leidis ta kilekotit?ie pabereid. Koti, mille meenutamine Sebastianis stressi tekitas ja mille mees oli k?skinud tal ?ra visata. ?ra h?vitada. Ta ei olnud seda teinud. Ta oli koti sisu l?bi lugenud. Lugenud, leidnud ?he tuttava nime – Daktea Invest – ja taibanud, et Valdemar Lithner on kahtlemata kurjategija. Mitte keegi, kes oli seotud Daktea sasipuntraga – millest m?ni aasta tagasi ajalehtedes nii palju kirjutati –, ei saanud s??tu olla, selles oli ta veendunud. Kui Sebastian kopsup?letikuga kodus oli, oli Ellinor ?kskord Valdemari kohta p?rinud. Ainult k?sinud, kes too on. Sebastian oli maruvihaseks saanud. Uurinud, kust naine seda nime kuulnud on ja mida ta teab. Tema oli seletanud, nagu asi oli: et ta vaatas kotti, mille Sebastian oli k?skinud minema visata. Edasi pidi ta valetama. J?rgnevale k?simusele. ?tlema, et viskas koti minema. Samal ajal oli ta r??mustanud. Sebastiani ?ge reaktsioon t?estas, et ta on ?igetel j?lgedel. Tundus, et Sebastian kardab Lithnerit. Tegelikult aitaks ta Sebastianit, kui omal k?el Valdemari asja uurib, et ta viimaks vangi panna. Aga j?relikult on nuhkimisel n??d l?pp. „Miks minust teie klienti ei saa?” k?sis Ellinor ennast tooliservale nihutades, valmis jalga laskma, kui Valdemar peaks v?givaldseks muutuma. „Ma ei usu, et ma sind aidata saan. Me kohtume juba neljandat korda ja sa ei ole oma firmat veel isegi k?ima pannud.” „?ht-teist on vahele tulnud...” „Kas tead, mis me n??d edasi teeme? Sa paned oma firma t??le, ja kui see juba tegutseb ning sul k?ik paberid olemas on, tuled sa tagasi ja siis vaatame, mida teha annab.” Oma suureks imestuseks n?gi Valdemar Lithner, kuidas Ellinor noogutas ja p?sti t?usis. „Jah, ilmselt on nii k?ige parem.” Valdemar j?i seisma. Millegip?rast oli ta suuremat vastupanu oodanud. Ellinor oli ikkagi rohkem kui kuus tundi tema kabinetis veetnud. Aja eest maksnud. Ja mitte midagi saanud. Ta oletas, et naine punnib vastu. Ta ei teadnud p?ris h?sti, miks, naine lihtsalt tundus seda t??pi olevat. Aga n??d n?gi ta, kuidas naine toolileenilt oma mantli v?ttis ja ukse poole sammus. „Ait?h siiski. See oli v?ga ?petlik,” s?nas naine ja avas ukse. „T?nan, tore, et sa nii arvad.” Ellinor naeratas talle, v?ljus ja pani ukse kinni. Ooteruumis pani ta mantli selga, m?tted peas keerlemas. Kas Valdemar oli teda l?bi n?inud? Ta hingas s?gavalt sisse. Rahustas ennast. Vaatas olukorda kaine pilguga. Ta on ikka veel oma vanasse elukohta sisse kirjutatud ning tema ja Sebastiani vahel ei ole mingit seost, kui Valdemar teda just ei j?lita. See ei tundunud t?en?oline. K?llap on nii, nagu ta ?tles: ta ei saa Ellinori aidata. N??d ta kaugemale ei j?ua. On aeg, et profid asja ?le v?tavad. Sebastian ei tarvitse iialgi teada saada, et see oli Ellinor, kes Valdemar Lithneri kadumise eest hea seisis. See oleks tema salajane kingitus Sebastianile. M?rk tema armastusest. P?rast seda ei ?hvarda mitte miski nende ?nne. Shibeka k?is m??da korterit ringi. Ta oli elevil, ent samal ajal oli ta midagi niisugust nii kaua oodanud, et n??d, kui see l?puks juhtus, oli tal peaaegu hirm. Ta v?ttis istet ning vaatas taas kirja, mille oli ettevaatlikult enda ette lauale pannud. Tundus veider, et midagi nii t?htsat v?ib nii l?hike olla. Tere, Shibeka! Ait?h kirja eest. Mul on kahju, et vastusega viivitasin. Hindasime toimetuses materjali, mille sa meile saatsid, ja arvame, et tahaksime meeleldi sinuga ?hendust v?tta. K?ige parem oleks ilma igasuguste eelarvamusteta kokku saada, nii saaksime k?ige paremini otsustada sinu loo ja selle ?le, kuidas sinu mehe kadumisega edasi tegeleda. V?ta meiega ?hendust. S?braliku tervitusega Lennart Stridh Reporter „Uppdrag granskning” K?ige all oli aadress ja paar telefoninumbrit, mis tundusid saate toimetusele kuuluvat. Shibeka pani kirja taas ettevaatlikult k?est. Kas ta peaks sellest oma poegadele r??kima? Arvatavasti mitte. Tema jaoks v?is lootus t?rgata ja kustuda, tema oli sellega harjunud, aastate jooksul oli seda mitu korda juhtunud. Ent tema lapsed vajasid kaitset. Ilma isata kasvamine oli neile juba piisavalt valus. Ent ta tundis ebalust. Kas ta saaks sellega t?epoolest omal k?el hakkama? Ta luges kirja uuesti l?bi, otsekui vaatamaks, kas see annab mingi vastuse, aga kiri viis ?ksnes samade k?simusteni. Mida t?hendab ilma eelarvamusteta? Kas see oli lihtsalt viis, kuidas mitte vastutust v?tta? Kuidas nad tema lugu hindaksid? See oli t?si, aga kas sellest piisab? Kas ta t?esti julgeb ?ksinda tolle mehega kohtuma minna? Tema sugulastele ja tuttavatele see ei meeldiks. P?him?tteliselt oleks neil ?igus, aga samal ajal ei tahtnud ta kedagi kaasa v?tta. Nad hoiaksid teda tagasi. R??giksid tema eest ja sunniksid teda vaikselt istuma. Siis oleks k?ik ilmaasjata. Seda ta ei tahtnud. Ta tahtis selles asjas omaenda h??lt kuulda. Et see kogu aeg kuuldav oleks. Tema s?brad muidugi teavad, kuidas ta on v?idelnud ja mitte kunagi alla andnud, aga kas nad saaksid aru, et siin on Rootsi. Siin tohivad naised meestega ilma saatjata kokku saada. Kahtlane. Seega ei tohtinud keegi teada. Ta l?ks esikusse ja istus musta juhtmeta telefoni juurde. See oli v?ikesel telefonilaual ja talle meenus, kuidas Hamid oli selle esimest korda koju toonud. Telefoni. Mees oli ostnud selle kaubamajast, sealt l?hedalt, kus n??d on Bromma Blocks ja kus oli nii palju televiisoreid, et Shibeka algul ei uskunud, et see t?si on. Terve seinat?is liikuvaid pilte. Ridade kaupa pakendeid, mis sisaldasid k?ike alates k?rvaklappidest ja l?petades DVD-m?ngijatega. ?lik?llus. Tema ja Hamid olid teineteisele otsa vaadanud ja muianud selle peale, et neil, kellel oli enda arvates n??d palju raha, oli seda nii v?he. Nad ostsid telefoni ja nii odava televiisori, kui leidsid. Said oli nad koos ostudega koju s?idutanud. Shibekale meenus, kuidas ta oli tagaistmel istunud ja innukalt valget telefonipildiga pappkarpi n?perdanud. Aina oodanud, millal saaks selle lahti teha. Enda k?es hoida. Nad olid paljudel ?htutel istunud ja p??dnud Kandaharis elavaid sugulasi k?tte saada. See oli alati raske. Nende mobiiltelefonid t??tasid harva, ja kui ?hendus saadi, v?is k?ne iga hetk katkeda. Aga ta meenutas neid tunde alati soojusega. Side koduga. Taustal r??msad h??led. Nad olid istunud kahekesi, teineteise ligidal, tema ja Hamid. Tema keetis teed, Hamid valis telefoninumbreid ja nad lootsid koos. K?ige sagedamini neile ei vastatud, aga kui vastati, siis karjusid nad m?lemad r??must ja surusid ennast telefonile ligemale, et oma vana kodu h??li kuulda. Hamid lubas. Lubas tal kuulata. Naeratas talle. Silitas tema k?tt, sel ajal kui ta vaikselt istus ja lihtsalt kuulas. Hamid. Tema mees. N??d v?ttis ta telefonitoru ja vaatas seda. Telefoni ei kasutatud enam kuigi palju. Nendel kordadel, kui ta vana kodumaaga ?henduses oli, viibis ta tavaliselt s?prade juures, istus koos naistega k??gis ja kuulas, kuidas mehed toas r??givad. See ei olnud ?ks ja sama. ?ldsegi mitte. Aga ta ise ei saanud helistada, nad tahtsid m?ne mehega r??kida. Mitte temaga. Nii lihtsalt oli. Ta valis ?he kirjas olnud numbri. See oli mobiilinumber. Ta teadis, et rootslased vastavad enamasti mobiilile, seep?rast proovis ta esimesena seda. Telefon kutsus kaks korda, enne kui meheh??l vastas. „Jaa, Lennart kuuleb.” Shibeka ei s?andanud algul midagi ?elda. Ta oli vist lootnud, et mees ei vasta, nii oleks ta saanud oma k?net edasi l?bi m?elda. Mitte et see p?riselt toimuks. Aga teises otsas olev mees tahtis vastust. „Hallo, Lennart kuuleb.” Ta tundis, et on sunnitud r??kima, kuid ta h??l oli vaikne. „Tere, minu nimi on Shibeka Khan, ma sain sinu k?est kirja.” „Vabandust, ma ei kuule h?sti.” Shibeka v?ttis hoogu, v?ib-olla kaotaks mees muidu tema vastu huvi. „Kiri. Ma sain sinu k?est kirja. Shibeka Khan on mu nimi.” Ta kuulis, kuidas mehes huvi t?rkas. „Jaa, tere, k?ll on hea, et sa helistad,” lausus mees energilise ja huvitatud h??lega. „Nagu ma kirjutasin, pakub sinu mehe kadumine meile natuke huvi,” j?tkas ta. „Ma ei saa midagi lubada, aga meie arvates tasub asja uurida.” Mees r??kis kiiresti ja Shibeka ei suutnud k?ike j?lgida. Aga s?na „huvi” oli talle kindlasti tuttav. Seega p??dis ta j?tta muljet, et saab k?igest aru. Tundis, et see on oluline, et mees teda lihtsalt ei t?rjuks. „Tore.” „Kas me v?iksime kokku saada?” „Kohe?” „Ei, mitte kohe. Aga...” Torus valitses vaikus ja oma arust kuulis Shibeka, kuidas mees kalendrit lappab. „Esmasp?eval kella ?heteistk?mne paiku. Kas passib?” „Passib” oli sama, mis „sobib”. Tema pojad ja t??kaaslased ?tlesid „passib”. Mees k?sis, kas see on v?imalik. Sellest sai Shibeka aru. Ent j?rsku l?i ta araks. „Ma ei tea.” Mees toru teises otsas vakatas sekundiks, enne kui j?tkas. „Kas sa ei tea v?i sa ei saa?” „Ei tea. Arvan ma.” Shibeka ei olnud kindel, kuidas ta peaks seda seletama. Ta tahtis, aga see tundus vale. „Kas sa m?tled, et ainult sina ja mina? Kes kokku saavad?” „Kui sa t?lki ei taha. Aga paistab, et seda pole vaja. Sa r??gid rootsi keelt v?ga h?sti.” „T?nan, ma p??an.” Shibeka k?hkles. Lennart Stridhi maailmas ei olnud see kummaline, et ?ksik naisterahvas v??ra mehega kohtub. Selles riigis ei ole see kummaline ja tema elab n??d selles riigis. Shibeka hingas sisse ja v?ttis julguse kokku. „Kus?” „T-Centraleni juures ?hl?nsi ees on ?ks kohvik. Caf? Bolero.” Kohvik. Selge. Rootslased joovad kohvi. Shibeka taipas, et tal oleks pidanud olema pliiats ja paber, et k?ik ?les kirjutada. Aga Caf? ja mingisugune B peaks talle meelde j??ma. „Mis selle nimi oligi?” „Caf? Bolero. ?hl?ns City juures.” „T?nan.” „Kell ?ksteist?” „H?sti, kell ?ksteist.” Shibeka tundis ennast mehe s?nu korrates tobedalt, ent mees ei paistnud selle peale m?tlevat. „Kohtume seal,” lausus mees ja pani toru ?ra. Shibeka istus natuke aega vaikides, enne kui ise ka toru ?ra pani. K?ik oli l?inud paremini, kui ta oleks eales osanud loota. 1 Uurivat ajakirjandust esindav Rootsi Televisiooni saade, mis meenutab ETV „Pealtn?gijat“. – Tlk [ ? ] (#litres_trial_promo) Korter oli sama, aga ei olnud siiski. K?ik asjad olid oma tavalisel kohal. M??bel seal, kus ikka. Kui ta hommikust s??ma l?ks, nagises laudp?rand k??giukse ees vanamoodi. Isegi aknalaual olevad lilled kasvasid edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Ent Ursula ei tundnud ennast enam koduselt. N?is, nagu oleks ta v??ras kohas, ehkki iga nurk, iga viimane kui ruutsentimeeter olid tuttavad. V?ib-olla tundis ta puudust h??ltest, v?ib-olla mehe ?likonnast, mida enam kunagi pruuni tugitooli peale ei visata, v?i sellest, et kohvimasin ei ole enam sisse l?litatud, kui tema koju tuleb. Ta ei teadnud. Teda ?rritas see, et ta ennast oma kodus v??rana tunneb, ja tema loogiline mina p??dis vapralt vastu panna ning juhtunu seda pisendades arusaadavaks teha. Nii suurt vahet siiski ei ole. Ta p??dis iseendale ?elda, et enamik h??li oli korterist nagunii juba siis kadunud, kui Bella Uppsalasse kolis, ja toona ei olnud see teda h?irinud. Ta sisendas endale, et tema ja Mikaeli suhe oli viimastel aastatel niikuinii t?hik?igul veerenud. Kui aus olla, siis olid nad teineteisest kaugenenud. Paarid lahutasid kogu aeg, kolisid eraldi elama, leidsid uued partnerid. Juhtunu oli t?iesti loomulik. Kuid terve maailma loogika ei suutnud eemal hoida seda valusat teadmist, mis tema hinges m?sles. Teda ei piinanud mitte ?ksindus. Sellega sai ta hakkama. Teda piinas viis, kuidas see juhtus. Et Mikael tema maha j?ttis. Ta maadles v?imatusega. Mikael oleks pidanud tema p?rast v?itlema. Mitte lihtsalt kaduma. Mitte Mikael. Kui ?ks neist pidi k?ik maha j?tma, siis oli see tema ise. Ometi oli see Mikael. Isegi ilma proovimata. Pealtn?ha ilma kahetsuseta. Kiiresti ja otsustavalt, viisil, milleks tema meest isegi v?imeliseks ei olnud pidanud. Mikael oli ?elnud, et katkestas suhte tolle teise naisega. Katkestas, mitte ei l?petanud. Tegi vaheaja, sest tahtis enne edasi minemist Ursulaga k?ik ?ra klaarida. See ei olnud p?ris t?si. Mees ei tahtnud midagi ?ra klaarida, ta tahtis lihtsalt ?ra r??kida, v?ib-olla p?gusalt vabandada ja siis kaduda. Tema juurde. Amanda juurde. Mikael oli olnud arukas, leebe, ent ometi otsustav. Ta ei olnud andnud Ursulale mingit v?imalust taas oma s?damesse teed leida, see uks oli suletud. V?ltimatust r??kides oli mees Ursula k?est kinni hoidnud. Ursula tajus, et Mikael v?ltis ?ksikasju, mis v?inuks talle haiget teha, kuid samal ajal ei kartnud mees t?tt r??kida. Sel hetkel armastas Ursula teda. V?hemalt ta ise arvas nii. Ta ei olnud varem kunagi niisugust tunnet kogenud. Tugevat ja vastakat. Otsekui oleks t?hestikku ilmunud uus t?ht, mille olemasolust tal eluilmaski aimu ei olnud. Ta oli tahtnud karjuda, Mikaelile asju j?rele loopida. Teda suudelda. Teda anuda. Ta ei suutnud midagi niisugust teha. See oli armastus, viha, ?llatus mingis absurdses ja t?ielikult halvavas kombinatsioonis. Ta oli lihtsalt istunud ja noogutanud. Mikaeli k?e lahti lasknud ja ?elnud, et saab aru, kuigi ta tegelikult mitte millestki aru ei saanud. Mikael oli veel natuke aega seal elanud, kuid ?ha rohkem tema asju kadus ja k?lastused muutusid aina l?hemaks, kuni ?hel p?eval t?ielikult lakkasid. Mikael oli ?ra kolinud. Tema maha j?tnud. Aastate jooksul oli temal ja Mikaelil olnud palju katsumusi. Kaks k?ige suuremat takistust, millest neil oli vaja ?le saada, olid Mikaeli s?ltuv isiksus ja tema enda v?imetus hingelist l?hedust tunda. Varem olid nad selle probleemi alati ?ra lahendanud. Leidnud hetked, mil nad taas hingelises l?heduses kokku said. Kui nende erinevustest said mingil moel kokku klappivad puslet?kid. Seekord mitte. Mikael ?tles, et on armunud. Teist korda elus. Seekord kellessegi, kes annab sama palju vastu, kui ise saab. Ursula teadis, et selle vastu ei suudaks ta iialgi v?idelda. Seega laskis ta mehel minna. Micke ja tema jutuajamisele j?rgnenud p?evadel ei t?stnud Ursula jalgagi korterist v?lja. Ta ei suutnud. P?rast esialgset ?okki oli vaja nii paljude asjade ja k?simustega tegeleda. K?ige rohkem vaevas teda see, kuidas ja eelk?ige kumb neist peaks juhtunust Bellale r??kima. Mida enam ta selle peale m?tles, seda kindlamaks muutus tunne, et see peab olema tema. Muidu v?ib ta kergesti kaotada mitte ?ksnes oma mehe, vaid ka t?tre. Bella oli alati issi t?tar olnud. Aastate jooksul olid just nemad kergesti teineteist leidnud. Muidugi oli ka Ursula pildil olnud. Pisut k?rval. M?nikord. Kui ta t??l ei olnud. Kui temal ja Bellal polnud parasjagu mingit konflikti, kuhu nad nii kergesti takerdusid. Kui Ursula ise tahtis ja p??dis. Ainult siis. Tema tingimustel. Seda viimast m?tet oli ta p??dnud v?ltida nii kaua kui v?imalik, aga t?hjas, n??d v??ras korteris tuli see talle p?he. ?kitselt taipas Ursula, et ta peab Bellaga uue suhte looma. Niisuguse, mis on rohkem t?eline. Enda oma, mitte niisuguse, mis Mikaeli kiiluvees ujub. Tal ei ole enam kellelegi toetuda. Ta on n??d ?ksi. Olla see, kes t?tt r??gib, v?iks ehk hea algus olla. Nii igatahes tundus. Ursula helistas Mikaelile ja palus, et tema v?iks ise juhtunust Bellale r??kida. Mees oli kohe n?us, arvas isegi, et see on hea. Niisiis seisis Ursula n??d, umbes viiek?mneaastasena, silmitsi ?lesandega, mille lahendamises ta ei olnud kunagi eriti hea olnud. Kohtuda oma t?trega nagu inimene. Nagu ema. P?riselt. Kulus peaaegu terve p?ev, enne kui ta s?andas helistada. Nad kohtusid ?likoolist jalutusk?igu kaugusel ?hes kohvikus. Bella oli selle koha v?lja pakkunud. See oli s??rane Ameerikast innustust saanud koht, kus k?psetised olid hiiglaslikud ja kohvi serveeriti papptopsides. Ursula j?udis varakult kohale, tellis late, v?ttis istet ja vaatas aknast v?lja. Vaatas autosid ja m??da ruttavaid inimesi. Oli ennel?unane aeg ja kohvik poolt?hi. Ursula nilpis kuuma kohvi ja p??dis oma m?tteid koondada, mitte lasta neil laiali valguda ja igasse suunda lennata. Aga kui see tal korda l?ks, tegelesid k?ik m?tted ?he ja sama asjaga. Kas ta j??b Bellast ilma? Kas see on tema s??? Miks ta ei v?i olla lihtsalt niisugune nagu k?ik emad? Miks ta ei saa.... J?rsku seisis Bella tema selja taga. Ursula ei olnud tema tulekut m?rganud. „Tere, ema.” Ursula katsus naeratada, ent arvatavasti see ei ?nnestunud. Bella muutus otsekohe t?siseks ja istus. „Mis lahti on? Sa oled n?ost t?itsa valge.” Ursula r??kis. P??dis tasakaalukas olla ja Mikaeli mitte s??distada. See oli ?hine otsus, p??dis ta v?ita. Midagi niisugust, milleni nad t?iskasvanud inimestena j?udsid. Ilmselt ei k?lanud see kuigi usutavalt. Ent Ursula tundis, et see on ?ige tee. Tasakaalu oli vaja. Ta ei tohtinud sundida Bellat poolt valima. Sest ta teadis, kumma poole t?tar siis valiks. Nad jalutasid jaama tagasi. Ema ja t?tar. Ursula ei suutnud meenutada, millal nad viimati niimoodi k?ndisid. Ta on n??d suur, tema t?tar. Tark, t?iskasvanud ja ?nnistatud soojusega, mis Ursula ?le ujutas. Pinge, mida Ursula oli tundnud, vaibus ning ta nautis seda hetke. Tundus, et nad on teineteisele l?hedasemad kui iial enne. See tunne p?sis, kui nad seisid perroonil rongi k?rval, mis pidi Ursula Stockholmi tagasi viima. Raudteejaama poole minnes oli Bella k?sinud, kas Ursula ei tahaks ??seks j??da, tema v?iks oma tuppa lisavoodi ?les teha. M?ne sekundi m?tles Ursula, kas mitte Bellat n?ustumisega ?llatada. See oleks ootused ?letanud ja ta ei julgenud liiga pealet?kkivana n?imisega riskida. Ajas s?? oma t?? kaela ja lubas uuesti k?lla tulla. ?sna pea. „Kas sa saad n??d hakkama?” k?sis Ursula ja v?itles sooviga Bella p?ske paitada. „Aga muidugi.” Bella kummardus ja kallistas teda. Ka seda ei suutnud Ursula meenutada, millal midagi niisugust viimati juhtus. Igatahes ammu. „Ma polegi nii ?llatunud, kui sa ehk arvad,” s?nas Bella, kui oli kallistuse l?petanud. Ursula tardus. Mingi sisemine h??leke h??dis talle, et vastuseks tuleb lihtsalt naeratada. Naeratada ja rongi astuda. See hea tunne alles hoida. Ta ei kuulanud. „Mida sa sellega ?elda tahad, et sa polegi nii ?llatunud?” „Nojah... Ma ju r??gin isaga ?ksjagu...” Bella p??ras pilgu ?ra, oli ilmselge, et olukord on talle veidi ebamugav. Ursula p??dis taibata, mida Bella s?nad praegusel hetkel t?hendavad. Talle tuli p?he ainult ?ks asi. „Kas sa teadsid, et tal on keegi teine?” „Ei, ei teadnud. Kindlasti mitte.” „Aga sa teadsid, et ta kavatseb mu maha j?tta?” „Ei, ei, sugugi mitte. Aus?na, mul polnud aimugi.” „Aga sa ?tlesid, et polegi nii ?llatunud. See t?hendab, et sa ootasid seda.” „Ema...” „Et sa m?istad, et ta mu maha j?tab, sest ma olen... kes siis, inimene, kellega ei saa koos elada?” „Ema, see l?ks t?itsa valesti.” Ursula n?gi, kuidas Bella silmad pisaraid t?is valgusid. Ta sirutas k?e v?lja ning Ursula m?rkas oma h?mmastuseks, kuidas ta sammukese tagasi astus. Kuidas ta viimase pilgu heitis, ringi keeras ja rongi poole sammus. „J?? siia,” h??dis Bella talle j?rele. „Mine j?rgmise rongiga, siis saame r??kida!” Ent ta ei j??nud. Ei l?inud j?rgmise rongiga. Ta ei julgenud. Nimelt ?tles ?ks h??leke kusagil s?gaval hingep?hjas talle, et Bellal oli t?iesti, t?iesti ?igus. Ursula k?is t??l edasi nagu ikka, aga ei r??kinud kellelegi midagi. Mida ta oleks pidanud ?tlema? Et mees j?ttis ta maha? Mitte mingil juhul. Ta ei olnud kunagi olnud niisugune, kes kohvitassi ja saiakese juures oma probleeme ja m?tteid teistega jagab. Kolleegidest oli talle k?ige l?hedasem Torkel, tema ?lemus ja armuke, aga temale ei saanud Ursula midagi r??kida. Torkel t?lgendaks k?ike valesti, see ?rataks temas lootuse, et nende seksuaalne on/ei ole-suhe areneks millekski rohkemaks. Seni, kuni Ursula elus oli Mikael, oli Torkel ise nende t?elise suhte ees ukse sulgenud. Kui Mikael l?inud on, ei hoia Torkel seda ust enam kinni. Niisiis ei r??kinud Ursula talle midagi. Lihtsalt kaasa m?ngida ja n?idata, et k?ik on nii nagu ikka, oli kergem, kui ta oli arvanud. Ta p??dis t??le keskenduda. Selgus, et see osutus raskemaks kui tavaliselt. Nende r?hm oli ooteseisundisse pandud, aga tema tuli iga p?ev varakult kohale. Kraamis oma kirjutuslauda. Korrastas uurimismaterjale ja katalogiseeris vanu toimikuid. Seda j?tkus umbes n?dalaks. Siis hakkas ta taas t?hik?igul t??tama. Ursula teadis, et niisugustes olukordades jagab Vanja tavaliselt tema meeleh?rmi. Ka tema ei olnud vaikse elu jaoks loodud. Aga Vanja oli just kandideerinud FBI kolmeaastasele s?vendatud profileerimiskoolitusele USA-s ja p?hendas kogu oma aja rasketeks vastuv?tukatseteks valmistumisele. P?eviti Ursula teda peaaegu ei n?inudki, ja kui n?gi, siis oli ta ninapidi raamatutes v?i arvutiekraani ette naelutatud. Billy oli p?rast Edward Hinde pihta tulistatud surmavat lasku t??le tagasi v?etud, aga ta ei n?idanud kontoris peaaegu n?gugi. Liikusid k?lakad uuest pruudist. P??semine tuli Sven Dahl?nilt, tema vanalt kolleegilt Riikliku Kriminaaltehnika Laboratooriumist, Link?pingi SKL-ist, kes oli v?rvatud keskkriminaalpolitsei hiljuti kokku pandud v?ga avalikku Cold Case gruppi. Varem oli olnud ?ks ?ksus Sk?nes, suur kuue uurijaga osakond, kuhu kuulus ka Sven, aga n??d kavatseti nende edu ?leriigiliselt kopeerida ja Sven kutsuti kriminaaltehnilise poole etteotsa. Ta sai keskkriminaalpolitseist korrus allpool oma kabineti ja neil oli ?hine labor. Ursula hakkas korrus allapoole asja tegema. K?ndis Sveni kabinetist m??da. K?sis, kas too tahaks kohvi juua. Lobises. Tundis huvi ?ksikasjade vastu ja andis n?u. Kandis hoolt selle eest, et teatava korrap?rasusega l?hedal olla. Peagi tuli esimene k?simus. See puudutas Haninge m?rva. Kaheksa aasta tagust. Kas ta saaks Sveni aidata? Ursula sai. Torkel taipas, mis Ursulal teoksil on. Ent ei lausunud s?nagi. Ursula, kellel oli midagi teha, oli palju parem kui Ursula, kes kondas k?rsitult ringi nagu tiiger liiga pisikeses puuris ja ootas, kuhu saaks hambad sisse l??a. Seega ei ?elnud Torkel midagi, kui Ursula, isegi ilma k?simata, Sveni osakonnas enam-v?hem t??le hakkas. Hilis?htuti. Varahommikuti. Kogu aeg. Sven ?tles, et ta koju l?heks. Ta ?tles, et Ursula peaks oma pere eest hoolitsema. Ursula luiskas, et see pole mingi probleem. Nad on Mickega ainult kahekesi ja mees saab aru. On alati saanud, ?tles Ursula muiates. Nii ta siis t??taski edasi, t?iesti teadlik sellest, et kasutab oma t??d kaitsekilbina, hoidmaks k?ike muud eemal. Alexander S?derling t?usis kallilt ergonoomiliselt kontoritoolilt ja astus akna alla. Hilisest tunnist hoolimata liikus Drottninggatanil m?ni uitaja. Ta heitis pilgu kellale. Lapsed magasid. Helena samuti. T?na ei olnud ta nendest kedagi ?rkvel n?inud. Terve p?ev oli olnud ?ks pikk koosolekute rida. Praegusel ajal l?ks h?sti. Oli l?inud m?nda aega. Firma kasvas, aga koos sellega ka t??koormus. Ta oli kella kuue paiku kontorisse naasnud ja m?elnud k?ige peale lihtsalt s?litada. Koju s?ita. Kas v?i kordki Selma ratsutamistundi viia. Sinna j??da ja tundi pealt vaadata. Veeta enne magamaminekut tunnike koos Helenaga. M?te oli ahvatlev, ent ta otsustas siiski kompromissile minna. Ta s?litab paberivirnale, mille assistent oli enne lahkumist tema kirjutuslauale ladunud, aga meilid vaatab l?bi. Tubli pool tundi. Ratsutamisest j??b ta arvatavasti ilma, aga saab tunnikese oma naise seltsis veeta. Kolmveerand tundi hiljem oli ta omadega ?hel pool. Iseendaga rahul, kavatses ta enne kojuminekut ainult viimastest uudistest silmad ?le lasta. K?ige esimesel saidil seisis pealkiri. „MASSIHAUD M?GEDES”. Suurt midagi rohkemat artiklis kirjas ei olnudki. ?ks m?gimatkaja oli kogemata haua otsa komistanud. Mitu inimest, maetud hulk aega tagasi. Alexander otsis teisi lehti. Samad andmed teises vormis. Kusagil ei olnud midagi enamat. Ei s?nagi sellest, kes, kui palju v?i kui kaua. Alexander naaldus toolileenile. Laskis vaistlikult k?rvuni kerkinud ?lgadel langeda. Hingas v?lja, katsus ennast l?dvaks lasta ja selgelt m?elda. Nad leiti ?les. Kas? Jah, need peavad olema nemad. Kui palju neid ?hishaudu siis J?mtlandis ikka olla saab? Ta v?ttis tassi kohvi. N??d ei saanud koju minna. Ta seisis akna all ja j?i p?stijalu kohvi ning vaatas alla Drottninggatanile, istus siis uuesti arvuti taha. Surfas veel umbes tund aega ringi, et n?ha, kas artikleid t?iendatakse, kas tuleb veel midagi, aga midagi ei tulnud. Ta oletas, et homme saab rohkem teada. K?simus oli selles, mida ta peaks n??d tegema. Helistama, teatama? Ilmselt nad juba teavad. Aga kui ta endast elum?rki ei anna, v?iks ta ?ksk?iksena n?ida. Lohakana. Ta j?udis otsusele, et ?hendust v?tta oleks vale, ent sama vale oleks ka v?tmata j?tta. Ta t?usis toolilt p?sti ja l?ks taas akna juurde. V?ljas oli hakanud vihma sadama. V?hesed ?uesolijad lisasid sammu, t?mbusid tugevamaks muutuva tuule k?es k?ssi. Alexander v?ttis mobiiltelefoni. Valis numbri. Vastus tuli p?rast kolmandat kutsungit. Taustal m?ngis muusika. „Jah?” Liini teises otsas olev naine ei ?elnud rohkem s?nagi. Muusika oli Alexandrile tuttav. Lykke Li. „Possibility”. Selles b?roos kuulati palju Lykke Li laule. „Alexander S?derling siin,” lisas ta kindluse m?ttes juurde. „Me pole enam ammu r??kinud.” „Jah, ma tean.” ?kspuha missuguse teise k?ne puhul oleks Alexander j?tkanud viisaka k?simusega, kuidas l?heb ja kas k?ik on h?sti. Senised napid vastused ?tlesid talle, et praegu seda ei hinnataks. Ta asus otse asja juurde. „Kas sa ajalehti oled lugenud?” „Mida ma oleksin pidanud lugema?” „J?mtlandi tundrult leiti ?hishaud.” „Ei, seda ma ei teadnud.” „See on netis kirjas.” „Ah soo.” Alexander vaikis, vaatas, kuidas vihmapiisad veresooni meenutava mustrina m??da aknaklaasi alla voolasid. Ta ootas j?rgmist k?simust, n?iteks seda, mis seal kirjas on, ent k?simust ei tulnud. „Me v?ime vist oletada, et need on nemad,” t?psustas Alexander t?iesti tarbetult. Nagu ?eldud, kui palju neid ?hishaudu siis J?mtlandis ikka olla saab? „Ah soo.” Seegi kord ei midagi enamat. Oli selge, et naine liini teises otsas ei kavatse vestlust ?leval hoida. Ta ei tundunud isegi eriti huvitatud olevat, pigem pisut hajameelne. Alexandrile hakkas tunduma, et ?henduse v?tmine oli ikkagi viga. „Ma katsun v?lja uurida, kas politsei teab, kes nad on,” j?tkas ta, et veidi algatusv?imet ?les n?idata. „Ja kui nad teavad?” „Ma ei usu, et see kuigi suur oht oleks. K?ik oli ?limalt... professionaalne.” „Mis me siis teeme?” Naine pidas v?ikese pausi. „V?i ?igemini ?eldes, sina...” „Praegusel hetkel mitte midagi.” „Mitte midagi?” „Nii on vist k?ige parem.” „Miks sa siis helistasid?” „Ma tahtsin lihtsalt... Ma arvasin, et sa tahad teada, et nad leidsid haua ?les.” „Ma tahan teada, kui meil on probleeme. Kas meil on probleeme?” „Ei,” vastas Alexander. „Siis ma ei taha teada.” Taas vaikus. T?ielik. Isegi Lykke Li kadus. K?ne oli l?ppenud. Alexander pani telefoni k?est. Ta seisis ja vaatas t?hja pilguga alla t?navale. Kas neil on probleeme? Ei, veel mitte, aga Alexander oli ?pris kindel, et need tekivad. K?ne tuli esmasp?eval kohe p?rast kella poolt kaheksat. Torkel oli just v?tnud p?eva esimese tassi kohvi. Ta liigutas hiirt, et arvuti unere?iimilt ?les ?ratada, neelas lonksu kuuma jooki ja vastas. „Torkel H?glund.” Isik liini teises otsas tutvustas end kui l??nipolitsei ?lem Hedvig Hedman. Torkel pani ta kohe J?mtlandi paika. Mitte sellep?rast, et tal oleksid k?ikide l??nide politsei?lemate nimed peas olnud, aga ?he alluva kohta tehtud m?rkuse p?rast oli Hedvig Hedmani peale ?sja ?iguskantslerile kaevatud. ?iguskantsler asja arvatavasti ?les ei v?ta, aga Torkelil oli naise nimi v?rskelt meeles. „Kuidas ma sind aidata saan?” k?sis ta, r??pas veel ?he lonksu kohvi ja istus kontoritoolile. M?ni minut hiljem pani ta toru ?ra. Leitud kuus laipa. M?gedes. Ilmselt hulk aega tagasi maetud. Hedvig Hedman oli alustanud juttu s?nadega, et nad leidsid massihaua. Torkel m?tles endamisi, kas kuus inimest on t?epoolest selleks nimetuseks piisav, aga k?ik neli suuremat ajalehte olid seda s?na kasutanud, seega oletas Torkel, et ju siis on. Sellel ei olnud mingit t?htsust. Laipu oli piisavalt palju selleks, et neil tuleb p?hja poole s?ita. Ta t?usis ja v?ljus oma kabinetist. Christel, tema assistent, ei olnud veel tulnud, sellep?rast kirjutas ta sedeli ja palus, et kui Christel t??le j?uab, uuriks ta lennu?hendust ?stersundiga ja annaks talle v?imalikult kiiresti teada. Oma kabinetti tagasi j?udnud, vajus ta taas toolile ja j?i kohvi l?puni, ise samal ajal pead murdes. Ta pidi oma meeskonna kokku kutsuma. Aga oli kaks asja, mille ?le m?elda. Esimene puudutas seda, et Vanja oli kandideerinud USA-sse FBI koolitusele. Ta oli esimesed katsed l?binud ja oli n??d ?ks kaheksast, kelle s?it v?is k?ne alla tulla. Kohti oli kolm. Torkel oli sada protsenti kindel, et ?he neist saab Vanja. Ta oli ise parima m?eldava soovituse andnud. Segaste tunnetega, seda pidi ta siiski tunnistama. Vanja meeldis talle v?ga, ta oli fantastiliselt hea politseinik, oluline osa meeskonnast ning oli t?epoolest ?ra teeninud v?imaluse areneda ja edasi j?uda. Aga see t?hendas ?htlasi, et ta j??b Vanjast ilma. Vanja oleks kolm aastat ?ra. Kolm aastat ilma oma parima uurijata. Torkel oli juba hakanud talle asendajat/j?reltulijat otsima, olenevalt sellest, kas Vanja otsustab p?rast ?pinguid USA-s nende juurde naasta v?i m?nda muud teed minna. Ta ei olnud kohta vakantseks kuulutanud v?i avalikult teatanud, et otsib uut t??tajat. Osalt sellep?rast, et tegelikult oli olemas imetilluke v?imalus, et Vanja kolme valitu hulka ei satu. Osalt sellep?rast, et ta tahtis v?ltida pikalevenivat v?rbamisprotsessi, kus tuleks halvimal juhul sadade kandidaatide ?le otsustada. Torkel kavatses t?ie lugupidamisega eirata k?ike niisugust nagu t??aastad, formaalne kvalifikatsioon ja v?imalik ees?igus. See oli kindlasti vastuolus hulga igasuguste t??lev?tmise reeglitega, aga ka nendest ei olnud Torkelil sooja ega k?lma. Keskkriminaalpolitsei m?rvajuurdluse osakond oli meeskond. Tema meeskond. Ta kavatses valida neid, keda tema tahab. L?ppude l?puks on olulisem see, kes inimene on, mitte see, mida ta teinud on. Jah, muidugi v?ib inimene olla erakordselt tubli politseinik, aga sellest ei piisa. On vaja midagi muud. Midagi palju raskemini m??ratletavat. Inimene peab sobituma. Torkel tundis isiklikult hulka kogenud politseinikke, kes olid t??tanud viis, k?mme, kaksk?mmend aastat ja kes k?ik teeksid puht politseiliselt ilmselt suurep?rast t??d, aga ta ei n?inud nende hulgas p?riselt kedagi, kes v?inuks olla osa tema meeskonnast. Pealegi oli enamik nendest mehed ja Torkel oli ?sna kindel, et ta v?tab Vanja asemele m?ne naise. Mitte et kvoodid v?i mingid v?rdsuseplaanid seda n?udnuks, vaid sellel lihtsal p?hjusel, et tema kogemuse p?hjal toimisid segameeskonnad paremini. Ta teadis, kuhu ta v?lja j?uab. Tema m?tted naasid pidevalt ?he noore, ?sja Sigtunas aspirandi?pingud l?petanud naise sooviavalduse juurde. Jennifer Holmgren. Ta oli Torkelile m?ni n?dal tagasi kirjutanud. Erapooletult. Selgitanud, kui hea meelega ta tahaks m?rvajuurdluse osakonnas t??tada ja miks, ning tema sooviavalduses oli midagi, mis Torkelit otsekohe k?netas. Sellest ?hkus p?hendumust ja tahet. Mitte soovi organisatsioonis ?lespoole ronida v?i formaalselt edasi j?uda, vaid rohkem areneda, kasvada, t??tada koos parimatega, et nendelt ?ppida. Kui Vanja ?tles, et kandideerib Quanticosse, oli Torkel Jenniferi enda juurde l?hikesele vestlusele kutsunud. Mitte et ta oleks t?siselt uskunud, et Jennifer v?iks olla m?eldav asendaja, vaid pigem sellep?rast, et naine ?ratas temas uudishimu. Jennifer Holmgren ei olnud Torkelile pettumust valmistanud. Ta oli seltsiv, arukas, p?hendunud. Torkelil tekkis tunne, et naine oli sunnitud ennast tagasi hoidma, et entusiasmist mitte ?le keeda, kui ta r??kis sellest, missugune peaks politseit?? tema arvates olema ja mida sisaldama. Ta tuletas Torkelile meelde tema esimest kohtumist Vanjaga, ja see oli parim hinne, mida Jennifer Holmgren saada v?is. Loomulikult r??kis Jenniferi vastu see, et ta oli noor ja t?iesti kogenematu. Kui Torkel otsustaks ta proovile panna, tuleks sellest jama. Aga kui asja teisest k?ljest vaadata, siis v?iks ?elda, et Jennifer ei ole praegu veel mingitesse sisseharjunud mudelitesse kinni j??nud ja ta ei vaidleks kunagi uutele ideedele vastu argumendiga „aga nii on alati tehtud”. Ta oli avatud ja vormitav. Vanja peaks umbes n?dala p?rast vastuse saama. Novembris ?ra s?itma. Potentsiaalne asendaja juba n??d ametisse v?tta ei oleks vale. Torkel otsustas Sigtunasse helistada ja uurida, kas ta saaks Jenniferi vabaks. Teine asi, mille suhtes ta pidi seisukoha v?tma, oli Sebastian. Sebastian Bergman. Lootusetu, kuid hiilgav. Seoses kahe viimase uurimisega oli Sebastianil ?nnestunud ennast tema meeskonda sokutada. Tegelikult ei tahtnud keegi teda sinna, aga temast oli m?lemal korral kasu olnud. Selles ei olnud kahtlustki. Eriti viimases uurimises. Ta oli p??stnud Vanja elu. Samal ajal tekitas tema kohalolek konflikte, mida r?hmal tarvis ei olnud. M?rva uurimine on alati v?sitav ja koos Sebastianiga muutus see paratamatult raskemaks, kui oleks vaja olnud. Oma arrogantsi, egoismi ja t?ieliku huvipuudusega ?mbritseva vastu oli Sebastian pidev ?rritaja. Ta oli nagu must auk, mis ?hvardas k?igist ruumisviibijatest energia v?lja imeda ja r?hma seestpoolt l?hki rebida. Suurep?rane konfliktikolle. Poolt ja vastu. Kas ta peaks Sebastiani j?lle kampa v?tma? Otsus, otsus. Kui poleks olnud asjaolu, et Vanja temaga n??d leppis, ei oleks Torkel selle peale m?elnudki. Aga kui ta viimati Vanjaga r??kis, oli too paistnud peaaegu pikisilmi ootavat v?imalust Sebastianiga taas koos t??tada. Billyle Sebastian meeldis. S?damep?hjas ka Torkelile, kuigi teda ?rritas hullup??ra see, kui raskeks tema vana s?ber selle igas olukorras tegi, kuhu ta sattus. Ursulal oli v?ime keskenduda olulisele ja mitte lasta ennast provotseerida. Teda ?rritas rohkem see, kui ta pandi fakti ette ja ta ei saanud ennast kaasotsustajana tunda. Kui Torkel ainult seletaks, kuidas ta seda m?tleb ja miks, ei oleks Ursula tema otsuse vastu. Esmapilgul ei kisendanud kuus mahamaetud laipa otseselt Sebastian Bergmani p?devuse j?rele. Otsused, otsused. Aga kuus mahamaetud laipa t?hendasid sari- v?i massim?rvarit ja niisuguseid ei tundnud Rootsis keegi paremini kui Sebastian Bergman. Otsused, otsused. Torkel langetas need. K?igepealt Sigtuna. Siis korrus allapoole Ursula jutule, et too ennast kaasatuna tunneks. P?rast seda Vanja, Billy ja viimasena Sebastian. Olgu nii. Ta sirutas k?e telefoni j?rele. „Sa pead ?ra kolima.” Sebastian vajutas v?inoa laual seisvasse Bregotti karpi tagasi ja p??rdus Ellinori poole, kes oma kohvitassi n?udepesumasinasse pani. Ta oli oma s?numi teatavaks tegemisega oodanud. Ellinor oli n?dalavahetusel vaba olnud ja Sebastian ei tahtnud mingi hinna eest nelik?mmend kaheksa tundi kestvat vihast vaidlust, etteheiteid, pisaraid ja raevu, mis l?ppenuks sellega, et tal oleks vaja olnud naine j?uga v?lja visata. N??d oli Ellinoril vaja t??le minna ja naine oli t?eliselt kohusetundlik inimene. Ei tulnud k?ne allagi, et ta nii l?hikese etteteatamisega koju j??ks. Isegi siis, kui Sebastiani s?nad talle p?rale j?uaksid. See ei olnud kindel. „N??d teed sa k?ll nalja,” ?tles ta Sebastianile pilkugi heitmata ja kinnitas sellega mehe kahtlusi. „Ei, ma m?tlen t?siselt. Sa pead ?ra kolima, muidu viskan ma su v?lja.” Ellinor sulges n?udepesumasina, ajas ennast sirgu ja vaatas Sebastianile otsa, huulil l?bus muie. „Kulla mees, kuidas sa ilma minuta hakkama saaksid?” „Ma saaksin suurep?raselt hakkama,” vastas Sebastian ja p??dis t?rkavat ?rritust tagasi hoida, et seda h??lest kuulda ei oleks. Ta vihkas seda, kui Ellinor r??kis temaga nagu v?ikese lapsega. „N??d teed sa k?ll nalja,” nentis naine uuesti, astus paari sammuga laua juurde ja silitas p?gusalt Sebastiani p?ske. „Sa peaksid habet ajama, sa kriibid,” naeratas ta, kummardus ja andis mehele suu peale musi. „?htul n?eme.” Ta v?ljus k??gist ja Sebastian kuulis, kuidas ta vannituppa l?ks. N??dseks juba tuttavad h??led ?tlesid Sebastianile, et naine peseb hambaid. Ta ohkas h??lekalt. K?ik oli l?inud nii nagu alati. Mida ta siis arvas? Iga argiseid pisiasju mitte puudutav jutuajamine Ellinoriga k?is ringiratast. Naine ei kuulanud teda kunagi. Mitte seda, mida ta tegelikult ?tles. Naine t?lgendas k?ike enda kasuks. Kui tal ei ?nnestunud Sebastiani juttu millekski endale positiivseks keerata, siis otsustas ta selle lihtsalt k?rvust m??da lasta. Nagu praegugi. Sa pead ?ra kolima. See ei olnud t?lgendatav. See oli selge. See oli reaalsus. Kuid Ellinori maailmas ei olnud reaalsus midagi kindlat v?i p?sivat. Ta v?is vormida selle just niisuguseks, nagu tahtis. Sebastian oli lasknud tal liiga palju kordi puhtalt p??seda. Enam mitte. Seekord on naine sunnitud kuulama. Sebastian andis oma ?rritusele ja pahameelele voli, t?usis hommikus??gilaua tagant p?sti ja l?ks vannitoa poole. Ta avas ukse – Ellinor ei pannud seda kunagi lukku – ja j?i l?vele seisma. Ellinor kohtas peeglis tema pilku. „Kas sa ei taha teada, kus ma neljap?eva ??sel olin?” Ellinor harjas edasi, aga tema pilk peeglis oli selge. Ei, ta ei taha. „Kas sa ei taha teada, miks ma koju ei tulnud?” Ellinor s?litas kraanikaussi, pani hambaharja vannitoariiulile plasttopsi tagasi ja kuivatas end triibulise froteer?tikuga, mille oli t?? juurest kaasa toonud. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/hans-rosenfeldt-4/mees-keda-polnud-seal/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.