Tankid ja tarakanid

Tankid ja tarakanid Timo Laine M?nik?mmend aastat tagasi l?ppesid metsad, j?rved ja j?ed Soome kaardil sageli paksu punase joonega, millest ida pool polnud muud kui valge – seal algas suur tundmatu. Teadatahtmine ?ratab uudishimu ja nii p??dis raamatu autor juba koolipoisina piiluda idapiiri taha, et n?ha, mis seal tegelikult toimub. Ta v?ttis ette arvukalt reise k?igepealt paljudesse Ida-Euroopa riikidesse ja l?puks ka N?ukogude Liitu ning oli seal mitmete murranguliste s?ndmuste pealtn?gija ja osaline. Oma r?nnakutel l?bi laguneva sotsialismileeri n?gi ta m?ndagi m?istetamatut ja imestamisv??rset ning kohtus paljude inimestega, kelle kaudu talle avanes nende maade argip?ev. Eriti suured v?imalused avanesid Timo Lainele r?nnakuteks siis, kui ta aastail 1991–1992 ?ppis Tartu ?likoolis.Timo Laine on vaatleja ja m?tiskleja, kes otsib vastust k?simusele, miks t?iuslikuna n?iv ideoloogia on s?nnitanud nii ebat?iusliku praktika. Autori erilise huvi ja armastuse objektiks on v?ike naabermaa Eesti, kus ta elab koos eestlastega l?bi selle maa vabanemisprotsessi ja leiab 2006. aastal ?llatusega, et ka talle on Eestis p?stitatud m?lestusm?rk. Timo Laine (snd 1968) on Ida-Euroopa ja N?ukogude Liidu poliitikaajaloo ekspert ning mitmes Ida-Euroopa ?likoolis (Venemaa, L?ti, Poola ja T?ehhi) t??tanud soome keele ja kultuuri lektor. Originaali tiitel: Timo Laine Torakoita ja panssarivaunuja Silminn?kij?n? hajoavassa Neuvostoimperiumissa Helsinki 2014 Raamatu v?ljaandmist on toetanud Soome kirjanduse teabekeskus Toimetanud ja korrektuuri lugenud Marika Mikli Kujundanud Heino Prunsvelt Copyright © Timo Laine and Tammi Publishers First published by Tammi publishers in 2014 with Finnish title Torakoita ja panssarivaunuja. Silminn?kij?n? hajoavassa neuvostoimperiumissa. Published by arrangement with Bonnier Rights Finland, Helsinki. © Fotod. Timo Laine © Eess?na. Timo Laine, 2018 © T?lge eesti keelde. Katrin Kurmiste, 2018 ISBN 978-9985-3-4318-0 ISBN 978-9985-3-4410-1 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Eess?na eesti lugejale See raamat r??gib muutuste ajast, mis p??ras t?ielikult pea peale miljonite inimeste elu. ?sja oli see aeg veel siin, meie ?mber, kuid tundub n??d v??rastavalt kaugena. See aeg oli eelk?ige vana ja uue vaheline v?itlus, mis k?tkes endas lootusi, kuid ka hirmu nende lootuste purunemise p?rast. Aina uued, veel hetk tagasi v?imatuks peetud ?llatused j?rgnesid ?ksteisele ja innustasid inimesi edasi minema. V?itluse l?pptulemus ei j?tnud kedagi ?ksk?ikseks. Kuigi see erandlik aeg on n??d juba minevikuks saanud, pole ime, et see elab edasi paljude inimeste meeltes. Nii suuri vapustusi satub inimese eluteele vaid m?ni ?ksik. K?sitlen oma raamatus N?ukogude impeeriumi lagunemist ja iseenda suhet sellesse. Tahtsin jutustada nii riiklikust poliitikast (tankid) kui ka argielust (tarakanid). Need kaks tasandit langevad mitmel moel kokku. Toon ?ra rohkesti ?ksikasju ja fakte, kuid ?ldiselt on mu l?henemisviis arutlev. Mu eesm?rgiks oli muuta ajalugu elavaks ja konkreetseks. Olen p?rit Kuusamost, mis on v?ike P?hja-Soome linn p?ris Venemaa piiri l?hedal. ?ks raamatu t?htsamaid m?juv?lju ongi noore tudengipoisi peaaegu kirglik huvi idapiiri taguse tundmatu maa vastu. Mind juhtis siiras soov m?ista N?ukogude Liitu, sotsialismi ja venelust. Ei olnud mingit kindlate poliitiliste seisukohtade omaksv?tmist, teiste laimamist v?i l?plike t?dede kuulutamist. Minu meelest on t?htsaimaks v??rtuseks ausus. Mind on alati huvitanud, kuidas inimesed m?tlevad ja kuidas nende m?tted kujunevad. Seep?rast olen avameelselt kirjeldanud ka enda arengut, varjamata eksimusi ja arusaamade muutumist. Lugu algab mu lapsep?lvest. Alustan sellest, kuidas minus t?rkas huvi N?ukogude Liidu vastu ja kuidas mu vaatenurk v??ra naabermaa suhtes j?rk-j?rgult laienes. Kuidas arenes mu ?hiskondlik m?tlemine ja milliseks kujunes mu suhe sotsialismi kui poliitilise ideega. Perestroika ajal j?lgisin pingsalt sotsialismileeri s?ndmusi. S?itsin korduvalt Ida-Euroopasse ajal, mil seal leidsid aset suured poliitilised muutused. Kui muutuste raskuspunkt kandus N?ukogude Liitu, l?ksin sinna minagi. Liigun raamatus laial territooriumil Albaaniast kuni Hiinani v?lja. Pear?hk on siiski endisel N?ukogude Liidul, mille ma risti-r?sti l?bi kolistasin – Murmanskist Tad?ikistanini ja Kaliningradist Kamt?atkani. K?isin paigus, mis olid v?lismaalastele suletud, m?nikord isegi ohtlikud. 1991. aasta riigip??rdele andsin p?ris palju ruumi. See, et sain j?lgida v?imuv?itluse otsustavaid p??rdeid Soome lahe l?unakaldal, oli minu jaoks ?limalt p?nev. Olin t?en?oliselt ainus soomlane, kes osales Tallinna teletorni s?ndmustes riigip??rde k?ige dramaatilisematel hetkedel. Arenguaastates nooruki jaoks olid need t?htsad p?evad. Need ei unune iialgi. N?ukogude impeeriumi lagunemine huvitas mind lisaks kogemuslikule tasemele ka muul moel. Soovisin m?ista, mis mu ?mber toimub. Et aru saada, millest ma tegelikult olin osa v?tnud, pidin tutvuma paljude ?hiskondlike ja poliitiliste protsessidega. Raamatu kirjutamiseks tuli teha tublisti uurimist??d. Materjali kogumisele ja uurimisele kulus k?mmekond aastat, kirjutamisele vaid poolteist. Kasutatud allikad on suuremalt jaolt kohalikud. Leedust k?neldes olen kasutanud Leedu allikaid, Moldovast r??kides Moldova omi. K?ige t?htsamad on olnud raamatud, ajalehed, raadio- ja telesaated, intervjuud ja m?lestused. Lisaks mu enda p?evikud, kirjavahetus ja muu materjal. Raamatu l?pus k?sitlen sotsialismi kokkuvarisemise j?rel esile kerkinud natsionalismi ja ?ritan kokku v?tta, mis reaalsotsialism ?igupoolest oli. Lugu l?peb suvel 1994, mil N?ukogude Liit oli lakanud eksisteerimast ka poliitilise s?steemina. Tundub imelik kirjutada eess?na eesti lugejale. Kolmk?mmend aastat tagasi elasime me t?iesti eri maailmades. Teadmiste ja kogemuste erinevuse t?ttu olid eestlaste ja soomlaste v?imalused ?ksteise elu m?istmiseks piiratud. V?ib-olla m?tleb eesti lugeja praegugi, et mida ?ks soomlane v?ib talle ?petada Eesti v?i sotsialismi kohta. Kui hakkasin ise reaalsotsialismiga tutvuma, tundus see mulle t?epoolest veider ja v??ras. Ma ei saanudki ju s?gavuti tunda rumeenlase v?i eestlase argielu. Teisest k?ljest oli mul kohaliku vaatlejaga v?rreldes m?rkimisv??rseid eeliseid. Mul oli aega, raha, soov reisida, tohutu huvi teema vastu ja v?imalus v?rrelda oma t?helepanekuid vaba maailmaga. Olin mitmel moel ees?igustatud. Mu fotoaparaadis oli isegi v?rvifilm, mis sotsialismimaades oli haruldane. On uskumatult tore, et praegu elame ?hes ja samas maailmas, meie ?hises Euroopas. See, et ma ?ldse neid eesti lugejale m?eldud ridu kirjutan, on 1980ndate alguse vaatenurgast kaunikene ime. Imelisena tundub seegi, et Eesti ja teised sotsialismileeri maad on saanud osaks mu eluloost. Suur osa minust kuulub endise raudse eesriide taha, kuigi arvasin, et olen l??nemaailma laps. Eesti on mu lootusi mitmel moel ?letanud. Sellest on saanud v?ike ja v?le euroopalik riik, mis katsetab julgelt uusi ideid. Kuigi m?nikord sooviksin eestlastelt veelgi suuremat avatust erinevuste suhtes, on Eesti olnud postkommunistliku maailma ?ks suurimaid edulugusid. Idapoolne Kesk-Euroopa, mis on praeguseks ?le aastak?mne mulle koduks olnud, on samuti v?imsalt arenenud. Praeguste juhtide p?rgimus tugevdada oma positsiooni kitsarinnalise patriotismi ja populismi abil on siiski murettekitav tendents. Eriti kahetsusv??rne on see, et mulle t?htis ja l?hedane Venemaa ei ole suutnud vabaneda ebameeldivatest n?ukogulikest traditsioonidest. Suuruse ja v?imsuse sundus on talle raskeks koormaks. Et oma v?imupositsiooni demokraatlike n?udmiste vastu kaitsta, on riigi juht viinud oma rahva sellisesse isamaalisuse sohu, millest on raske v?lja p??seda. Krimmi okupeerimine on selle traagilise tegelikkuse konkreetne s?mbol. 1980ndatel olid N?ukogude Liidu ja l??neriikide vahel m?ned lahendamatutena tunduvad probleemid, mis takistasid suhete t?ielikku normaliseerimist, kuigi tahet selleks oli m?lemal poolel. Raskeim neist probleemidest oli Baltimaade okupeerimine. N?ukogude Liidu lagunemine k?rvaldas ?kitselt k?ik takistused Venemaa eest, et ta saaks v?rdse ja lugupeetud osapoolena astuda Euroopa riikide hulka. Kahjuks see v?imalus ei realiseerunud. Krimmi okupeerimine kindlustas, et niisugust v?imalustki enam ei ole. Venemaa ja l??ne vahel on j?lle probleem, mis tundub igavesti lahendamatuna ning millest suhete arendamisel pole v?imalik m??da minna. Neil s?ndmustel, mida raamat kirjeldab, on otsene seos sellega, milline on meie maailm t?na. Kuigi ?hiskondlik olukord on p?hjalikult muutunud, on paljud n?htused vaid vormi vahetanud. Georg Ots k?sib oma soomekeelses laulus „Muuttuvat laulut”, kas inimene muutub v?i j??b k?ik endiseks. Me ei tea, kuhu homne meid viib, aga ainus asi, mis kindlasti endisena p?sib, on inimene. Tere tulemast ajareisile l?himinevikku! Igavene N?ukogude Liit M??tiline idapiir Iga?ks, kes elab m??ri ??res, tunneb huvi selle vastu, mis on teisel pool m??ri. Ta soovib teada, milline on see m??ritagune maailm, millest teda kunstlikult on eraldatud. Kuna m??ri eesm?rgiks on piirata vaba liikumist, siis ?rgitab see tingimata ennast ?letama. Piirang ja selle purustamine on k?tketud ?hte ja samasse m?istesse – just nagu marksistlikus dialektikas. Mina elasin m??ri ??res ja niisugune oli minu suhe m??riga. Ent see, mis oli reaalsus minu jaoks, ei olnud siiski reaalsus k?ikide jaoks. Et inimesed saaksid p??elda m??ri taha, tuleb neil endale teadvustada, et m??r on olemas ja et selle taga on midagi. Kui m??r on alati olemas olnud ja selle ilmumisega pole olnud vaja eraldi harjuda, siis ei pruugi seda m?rgatagi. Siis on see lihtsalt maailma piir, mille taga ei ole midagi. Minu koduvalla Kuusamo elanikele oli l?bi p?hja k?nnumaade l?ikav Soome ja N?ukogude Liidu piir ?htlasi ka maailma piiriks. Selline mulje oli 1970. ja 1980. aastatel peaaegu paratamatu. N?ukogude Liit ei kuulunud mingil moel meie ellu, kuigi sinna oli maad ainult nelik?mmend kilomeetrit. Kuusamost mindi l??nde v?i l?unasse, m?nikord isegi p?hja, aga mitte kunagi itta. Haaparantast k?idi ostmas v?id, suhkrut, keedist, mahla ja muudki, mis oli Rootsis odavam. M?nikord suviti tehti pikemaid puhkusereise Rootsi v?i Norrasse, aga Venemaale ei mindud. L?him turistidele avatud piiripunkt idapiiril asus kogunisti 700 kilomeetri kaugusel. N?ukogude Liitu minna soovijaile pakuti vaid organiseeritud grupireise Leningradi, Moskvasse ja veel m?nedesse linnadesse. Kuusamo vene naaberk?ladesse ei olnud meil mingit asja. * Mind piiritagune maailm siiski k?tkestas. Juba p?gus pilk kaardile pani fantaasia liikuma. Sageli l?ppesid metsad, j?rved ja j?ed paksu punase joonega, mille taga oli vaid valge ala. Teiste kaartide j?rgi j?tkus maailm siiski ka teisel pool piirijoont, kuid parimadki neist andsid tunnistust sellest, et idas saab alguse suur tundmatu. Tingm?rke oli N?ukogude Liidu territooriumil igal juhul v?hem kui Soome poolel. K?mmekond aastat elasin usus, et kaartidele m?rgitud Oulanka oli Kuusamo l?him naaberk?la, kuigi seda tegelikkuses olemaski ei olnud. Kui Kuma elektrijaam 1960ndatel valmis sai, t?usis P??j?rve pind peaaegu k?mme meetrit ja j?rve kaldal asunud Oulanka j?i vee alla. Ka paljusid teisi k?lasid pole enam olemas. Umbkaudu Oulanka h?vitamise aegu kuulutati need „perspektiivituks” ehk arenemisk?lbmatuks ja nende elanikud paigutati sundkorras ?mber suurematesse k?ladesse. V?ikeste ja k?rvaliste k?lade h?vitamine oli osa N?ukogude Liidu riiklikust poliitikast, aga Valge mere Karjalas lisandusid ka julgeolekupoliitilised p?hjused. Soome piiri l?hedal hajusalt elanud inimesed taheti piirist kaugemale viia. Teadsin juba 1980. aastatel, et piiri vahetus l?heduses, 20–30 kilomeetri kaugusel, tsiviilelanikkonda ei ole. Piirkond oli endine Kuusamo osa, mis p?rast Talves?da oli liidetud N?ukogude Liiduga. Loovutatud alade elanikkond paigutati tollal t?ies koosseisus Soome ?mber. Oma rahvaga asustamiseks N?ukogude Liit t?hjaks tehtud Ida-Kuusamot ei vajanud, see oli igatahes selge. Venemaa poolt vaadates oli tegu ??rmiselt k?rvalise, raskesti l?bitavate metsade ja j?rvede taga asuva piirialaga, kus sadade kilomeetrite raadiuses polnud ?htegi linna. Piirkonnast olid korralikud liiklusteed vaid l??nde. Venemaale ei viinud isegi maanteed. Seitsmeteistaastasena tegin pika jalgrattamatka piiri??rsele k?nkale vaid selleks, et n?ha teisele poole piiri j??vat Paanaj?rve. Enne Talves?da oli Paanaj?rv kuulunud Soome ja Kuusamo valla koosseisu. Kui territooriumi kohale laotus N?ukogude v?im, vajus see s?gavasse vaikusse, mis 1980. aastate keskpaigaks oli kestnud juba nelik?mmend aastat. Paanaj?rvel on v?ga huvitav geoloogiline ajalugu. Sel on pikkust umbes 23 kilomeetrit, kuid laiust vaid kilomeetri jagu. Paanaj?rve k?ige uskumatum erip?ra on tema 128 meetrini ulatuv s?gavus, mis tegi sellest omal ajal Soome k?ige s?gavama j?rve. J??aja viimasel perioodil oligi Paanaj?rv Valge mere fjord. Hiljem j?i see maapinna kerkimise t?ttu sisemaale. N?gin Paanaj?rvest vaid l??nepoolset tippu, aga seegi oli ilus. Oli kummaline m?elda, et p?rast seda, kui soomlased sealt 1944. aastal lahkusid, polnud j?rvel k?inud mitte keegi peale Vene piirivalvurite. L?him vene k?la, mis teadupoolest oli asustatud, paistis olevat Kiestinki, kuhu Kuusamo keskusest oli umbes 120 kilomeetrit. T?endid leidsin ajalehest Neuvosto-Karjala, mida hakkasin lugema 1980. aastate keskpaiku. Mingil ajal sai mulle selgeks, et selle kandi k?lad, Kiestinki kaasa arvatud, ei olnudki tegelikult venelaste omad. Neis elasid inimesed, kelle k?nest meie, soomlased, oleksime h?lpsasti aru saanud. Rahvaloenduse andmetel elas 1926. aastal Kiestinki k?lan?ukogu territooriumil 654 inimest. Neist 93% olid karjalased, 5% soomlased ja 2% venelased. Kuusamo ja Valge mere Karjala suhtlesid omal ajal ?sna tihedalt. Maanteed olid viletsad, kuid tavaliselt liiguti m??da vee- v?i talveteid. Karjala r?ndkaupmehi tunti Kuusamos h?sti ja kuusamolased k?isid Valge mere rannikult ostmas karusnahku, linde, kala ja vilja. P?rast Oktoobrirevolutsiooni ja sellele j?rgnenud kodus?da k?ik muutus. Liikumist hakati hoolikamalt kontrollima ja l?puks pandi piir t?iesti kinni. 1921. aasta s?gisel sai karjalastel N?ukogude v?imust ja ?hes sellega tekkinud toidunappusest k?rini. Nad korraldasid m?ssu, mis kolme kuuga maha suruti. P?rast nurjunud rahva?lest?usu tuli Karjalast Soome ?le 10 000 pagulase. Ka Kuusamosse tuli neid paar tuhat. Osa kolis varsti mujale, kuid paljud sulandusid kohaliku rahva hulka, rikastades m?rkimisv??rselt Kuusamo kultuuri- ja majanduselu. 1980ndate keskpaiku muutus Kiestinki mulle peaaegu m??tiliseks paigaks. See oli Kuusamo omamoodi peegelpilt teisel pool piiri. See asus Kuusamoga samal k?rgusel ja oli enam-v?hem sama suure piirkonna keskus. Looduslikud tingimused olid m?lemas kohas ?hesugused. Oli kerge ette kujutada, et Kuusamo ja Kiestinki omavaheline k?rvutamine annaks huvitavaid ja v?rdlusk?lblikke andmeid Soome ja N?ukogude ?hiskonna erinevuste kohta. Huvi suurendas seegi, et n?ilisest l?hedusest hoolimata oli Kiestinki tegelikkuses t?iesti k?ttesaamatu. Lihtsam oli k?ia Moskvas kui Kiestinkis. Kiiev, Odessa ja isegi Sot?i asusid l?hemal. Viimati olid soomlased k?inud Kiestinkis neljak?mne aasta eest. Siis mindi sinna viisavabalt koos sakslastega. Kui ma 1985. aasta suvel Kuusamo kangelaskalmistul muru niitsin, oli mitme kadunukese langemiskohana kirjas just Kiestinki. Kiestinki ei olnud siiski l?him asustatud punkt ida pool piiri. 40 kilomeetrit l?hemal asus linnat??pi asula, millest r??giti isegi Soome meedias. Probleem oli vaid selles, et seda ei olnud ?helgi kaardil. Neuvosto-Karjalas nimetati asulat P??j?rvi metsat??stusringkonnaks. Nimetus k?las veidralt, kuid tegi v?hemasti selgeks, millega asukad elatist hankisid. P??j?rvi asulal on samasugune ajalugu nagu Kostamusel. Asulat ei olnud kaartidel, kuna seda hakati ehitama alles 1972. aastal. Soome ja N?ukogude Liidu koost??lepingu alusel viidi hange algusest l?puni ellu soomlaste j?ududega. Ehitusel kasutati Soome materjale ja L??ne standardeid. P??j?rvi on seega n?ukogude t??pi t??stuskeskus, mis p?hjalikult erineb Valge mere Karjala k?ladest. Piiri muutsid paeluvamaks jutud N?ukogude ?lejooksikutest, kes l??nde p??semiseks olid valmis oma elu ohtu seadma. ?le piiri tuli neid siiski v?ga harva. Kuigi piirivalve andis oma parima, et ebaseaduslikke piiri?letusi maha vaikida ja ?nnestunud ?rakargamised polnud tingimata neile endilegi alati teada, pidi tulijaid Kuusamo kohal olema v?hem kui ?ks aasta kohta. Nii haruldased olid tsiviilelanikele teatavaks saanud juhtumid. Hiljem sain teada, et piiri?letus oli hoopis raskem, kui see Soomest vaadatuna paistis. Mu esimene kokkupuude ?lejooksikutega leidis aset juba 1970. aastate keskel. Olime koos ema ja ?ega teel ema s?nnikoju, mis asetseb piirist ainult 12 kilomeetri kaugusel. Veidi enne vanaema kodu pidasid automaatidega mehed meid kinni ja uurisid, kes autos istuvad. Emaga k?nelnud mehe s?nade j?rgi otsiti piirkonnast „r??vlit”, aga on raske ette kujutada, et m?ni suure kaliibriga kurjategija liiguks nii k?rvalistes metsades. Kui ema murelikult ?tles, et on teel saja meetri kaugusel asuvasse koju, rahustas mees teda, kinnitades, et majas viibimine on k?igest hoolimata t?iesti ohutu. Arvatavasti samal p?eval kontrolliti pisut kaugemal ida pool postiautot, millega ?ks mu tulevane s?ber kooli s?itis. Autojuht kinnitas, et k?rvalisi s?itjaid ei ole, aga mehe s?nast tookord ei piisanud. Buss otsiti l?bi, kuigi piirivalvurid ja juht ?ksteist tundsid. 1980. aastatel usuti k?ikjal Soomes, et Soome ja N?ukogude Liit olid s?lminud lepingu ebaseaduslike piiri?letajate kiire tagasisaatmise kohta p?ritolumaale. Kuigi sellist lepingut ilmselt polnudki, n?udis N?ukogude Liit jooksikute tagasisaatmist nii intensiivselt, et tavaliselt nad saadetigi tagasi. Et varju leida, pidi p?genik m??da p??sema ka Soome piirivalvuritest ja mingil moel Rootsi j?udma. Kuigi ma tundsin N?ukogude Liidu vastu peale huvi ka teatavat s?mpaatiat, oli mulle selge, et N?ukogude s?steemi eest p?genevad piiri?letajad tuli aidata Rootsi. Kui oleksin juhuslikult kohanud venelasest jooksikut, oleksin ta heameelega viinud Haaparantasse. Kindlasti polnud ma ainuke, kes niimoodi m?tles. Ja m?ningaid piiri tagant tulnuid s?idutati t?epoolest edasi Rootsi. Paark?mmend aastat hiljem tutvusin isiklikult idast tulnud p?genikuga, kes oli 1982. aastal Kuusamo juures piiri ?letanud. See oli kangekaelse ja j?releandmatu jahimehe olekuga Hillar. Mingil p?hjusel m?istsime mina ja see lihtne eesti t??mees teineteist algusest peale suurep?raselt. Hillari probleemid algasid aastal 1972, kui ta p?genes s?jav?est ja sai viieaastase vanglakaristuse. Vangilaagrist vabanenud, otsustas ta N?ukogude Liidu seljataha j?tta ja minna ?ra L??nde. Alguses tundus, et parim p?genemistee on NATO-sse kuuluv T?rgi. Nii k?iski Hillar T?rgi piiril Ad?aarias kohalike tingimustega tutvumas ja roomamist harjutamas. Peagi selgus, et okkalised p??sad kisuvad riided ribadeks ja naha verele. Peale selle oli k?ngastelt hirmu?ratavalt hea n?htavus orgudesse, mida oleks pidanud t?esti h?sti tundma, kui tahtsid ?le piiri p??seda. Jalgsiminek l?bi metsa Karjalast Soome tundus parem m?te olevat, aga ka Soome polnud kerge p??seda. Esimesel korral, 1979. aastal, eksis Hillar sellisesse paika, kus oli liiga palju raskesti ?letatavaid j?gesid ja nende lisaj?gesid. Aeg l?ks, toiduvarud kuivasid kokku ja l?puks oli ta sunnitud koju tagasi p??rduma. Aastal 1982 k?ndis Hillar metsas ?ksteist p?eva. Ka siis sai toit otsa, aga ?nneks aitasid mustikad h?dast v?lja. Soome marjuline v?is v?ga kergesti sattuda piiritsooni ja leida end metsa sisse raiutud piiriribalt. Soome piiritsoon kujutas endast tavaliselt m?ne kilomeetri laiust, kohati vaid m?nesajameetrist tarastamata riba piirijoone k?rval. N?ukogude Liidu poolel oli k?ik teisiti. Seal ei saanud kogemata piirile sattuda. Liikumisluba eeldav v??nd oli venelastel sada korda laiem kui soomlastel. Peale selle j?lgis miilits kahtlast liikumist juba Murmanski raudtee ??rsetes jaamades, paarisaja kilomeetri kaugusel Soome piirist. K?rvalistele isikutele suletud tsoon algas piirist 120 kilomeetri kaugusel, kus oli ka esimene signalisatsiooniga varustatud kontrolljoon. Kalevala ja Kiestinki vahelisest teest l??ne pool, Soomest rohkem kui 60 kilomeetri kaugusel, oli rehitsetud liivav?ljak ja peenike alarmikaabel. Kui piirini oli maad veel vaid paark?mmend kilomeetrit, tuli vastu v?hemasti kolme meetri k?rgune okastraataed, mille ?lemine osa oli ida poole painutatud. J?relikult oli eesm?rgiks takistada p?genemiskatseid, mitte niiv?rd v?lismaiste agentide maalekippumist. Okastraataias oli h?ires?steem, mis p?hines ilmselt sellel, et pinge muutus, kui keegi aeda puudutas. Hillar kaevas end aia alt l?bi, aga oli sunnitud osa asju teisele poole maha j?tma. Nii olid piirivalvurid ja koerad tal peagi j?lil. Kui koer Hillarile j?rele j?udis ja talle k?tte kinni kargas, tundus, et m?ng on juba kaotatud. Kuid koerajuht oli sohu takerdunud ja koer ei teadnud, mida teha. Ta oli mehe kinni p??dnud ja seega oma ?lesande t?itnud. Hillar p??ses vabaks, keerates koera talutusrihma ?mber puu. M??rinud jalataldadele s??sem?rki, jooksis ta metsas?gavusse. ?hus lendasid helikopterid, aga Hillaril oli raske uskuda, et need olid seal tema p?rast. Pisut enne piiri n?gi ta s?dureid, kes seisid ?ksteisest v?rdsete vahemaade kaugusel pikas ahelikus. Hillar lamas mitu tundi k?lmal m?rjal maapinnal, enne kui roomas kahe mehe vahelt ahelikust l?bi. Soomlaste p?dratara ?letamine polnud p?rast seda enam mingi probleem. Piiri?letusele j?rgnes Soome seisukohast h?biv??rne antikliimaks. Hillar uskus, et v?ib soomlasi usaldada, aga Soome ei olnudki turvaline maa. Ta palus esimesest ettejuhtuvast majast leiba ja k?ndis seej?rel rahumeeli m??da maanteed. Sealt piirivalvurid ta auto peale korjasidki. Kuusamos kuulati Hillarit paar p?eva ?le, mille j?rel ta saadeti N?ukogude Liitu tagasi. Ta ei taotlenud poliitilist varjupaika, sest selle eest oleks N?ukogude Liidus saanud k?mneaastase vanglakaristuse. T??lisperest p?rinev napi haridusega poiss, nagu ta oli, p??ses Hillar kahe ja poole aastaga. Lugu k?las uskumatult, kuid vastas t?ielikult neile Vene ja Soome dokumentidele, mida Hillar mulle n?itas. Soome ja N?ukogude Liidu vaheline rahulik, aga oma s?gavas vaikimises ka hirmu?ratav piir seletabki suuresti mu huvi N?ukogude Liidu ja selle tegelikkuse vastu. Tahtsin teada, mis teisel pool on, kuidas inimesed seal elavad ja mida nad m?tlevad. Raske oli isegi ette kujutada, et v?iksin kunagi p?riselt kohata venelasi ja nendega koguni r??kida. Nii suure hoolega oli meid ?ksteisest lahus hoitud. Sellest ajast, mil piiriga seotud k?simused mu noort pead esimest korda vaevama hakkasid, kulus veel k?mmekond aastat, enne kui sain iseseisvalt uurima minna suure naabermaa avarusi ja imestama k?ige selle ?le, mida ma sealt eest leidsin. S?ja p?rand S?ndisin 1968. aastal Kuusamos. Kui p?ris esimesed aastad v?lja arvata, veetsin lapsep?lve Kuusamo kirikuk?la p?hjaservas. Kohe mu kodumajast p?hja pool avanes igasugu seiklusteks sobiv ideaalmaastik: l?putu hulk suuri ja v?ikesi j?rvi, kuivi m?nnikuid, jalgradu ja metsateid. Need meelitasid ligi k?iki meie v?ikese elupaiga ?heealisi poisse. P?ikselistel suvep?evadel s?itsime metsas tundide kaupa jalgratastega ringi. K?isime ujumas ja otsisime varem l?bi uurimata radu. N??d tagantj?rele m?eldes on h?mmastav, et jalgrajad ja metsateed olid p?sinud nii heas korras. Neid oli kindlasti palju kasutatud. Meie ajal oli sel maa-alal ?sna v?he liikujaid, aga 30 aastat tagasi olid samadel metsateedel s?itnud veoautod ja k?lgkorviga mootorrattad. Meie m?ngumaa asus keset Saksa armee varustusteenistuse territooriumi. ?ks mu k?ige varasemaid l?hi?mbrust puudutavaid m?lestusi on see, kui k?ndisin koos vanaemaga l?bi metsa kilomeetri kaugusel asuvasse bussipeatusse. Kulus veel m?ni aasta, enne kui julgesin sama tee ?ksi ette v?tta. Kuigi teekond oli ?hest k?ljest v?ga huvitav, tekitas see ?htlasi ka hirmu. Metsatee ??res oli uskumatul hulgal sakslastest maha j??nud kila-kola. Siin-seal hakkasid silma m??ratlematust ligasest ollusest mustad m?garikud, mille peal ja ?mber vedeles klaasit?kke. Need olid mahap?letatud barakkidest j?rele j??nud tuhahunnikud. Metsade puhastamisega l?ks ?llatavalt palju aega. 1970. aastatel leidus ?mbruses veel rohkesti autoriismeid, plekkahjusid, avatud roostes konservipurke, saapaid ja klaasi. Kusagilt kaugemalt leidsin terve veoauto. M?nede konservipurkide peale oli reljeefsete t?htedega m?rgitud p?ritolumaa. M?rgistuse p?hjal olid need Taani konservid. Suulise p?rimuse kohaselt oli piirkonnas tegutsenud v?ike vorstivabrik. Sellele viitas ka metsast leitud metallpurk Westfalenis toodetud koostisainega, mis oli vajalik vorstivalmistuseks. Populaarse ujumisj?rve p?hjast leidsime Saksa s?durisaapa. Pidasime saabast sakslaste omaks, kuna sel olid need kuulsad raudk?vendused. Nende t?ttu oli k?lm s?ja ajal paljudel Saksa s?duritel jalad ?ra v?tnud. V?hemasti oma meelest oskasime vahet teha Saksa ja Soome okastraadil. Saksa omal oli okkaid tihedamalt. Kui m?ned aastad hiljem k?isin Baieris Dachau koonduslaagris, silmasin m??ri peal p?ris tuttava v?limusega okastraati. Lahinguid polnud Kuusamos kunagi peetud, aga metsas leidus k?ikm?eldavaid s?vendeid ja kaevikuid, teinekord isegi maa-aluseid muldonne. M?nede suurte m?ndide t?vedel oli n?ha telefonitraadi juppe. ?hes kohas oli kahe j?meda puu vahele naelutatud tugev plank. Vanemate inimeste jutu j?rgi oli seal keegi ?les poodud, aga midagi t?psemat keegi r??kida ei osanud. Arvasime, et ?nnetu ohver pidi olema venelane v?i sakslane, sest soomlasteni Saksa kohtuv?im ei k??ndinud. Me ei tundnud, et ?mbrus oleks meile kuidagi ahistav olnud, aga selle kaudu kuulus s?da mu lapsep?lve. Asula t?navatelegi oli antud s?jale viitavad nimed: Muldonni p?ik, Alpij??gri tee ja Sohjana tee. Sohjana oli kuusamolaste jaoks t?htis J?tkus?ja lahingupaik Valge mere Karjalas Kiestinkist l??ne pool. Loomulikult ?hutas pidevalt s?da meenutav keskkond huvi s?jas?ndmuste vastu. Meil, Pet?j?kangase poistel, oli juba varakult selge arusaam s?ndmuste k?igust. Talves?jas venelased r?ndasid, aga soomlastel ?nnestus nad peatada. J?tkus?jas v?ideldi koos sakslastega venelaste vastu. Kui venelastega rahu tehti, muutusid sakslased siiski vaenlasteks. Norrasse taganedes p?letasid nad maha Kuusamo ja kogu Lapimaa. Venelaste osa polnud meile niisama selge kui sakslaste oma. Ei p??senud ju venelased kummagi s?ja ajal Kuusamosse. Omalt poolt oli sellist asjade k?iku kindlustanud mu vanaisagi, kes t??tas piirivalves. Vanaisa t??tas piirivalves ka siis, kui algas Talves?da. Tema l?bielamistest tean v?ga v?he, kuna ta suri juba k?mme aastat enne mu s?ndimist. ?ht-teist olen siiski teada saanud. * Kord 1980. aastate algupoolel palusin, et vanaema r??giks s?jast. Ta otsustas k?nelda sellest, mismoodi algas vanaisa jaoks Talves?da. Kui ma ?igesti m?letan, siis oli piiri poolt kostnud h??li ja venelased olid ?llatuslikult ilmunud Soome poolele. Minu m?lupildi j?rgi tulistasid soomlased venelasi vahtkonnahoone aknast, palusid telefoni teel abi kirikuk?las olevalt s?jav?eosalt ja l?hkusid siis telefoni. Seej?rel hakkasid nad taganema l??ne suunas. Kui kirikuk?last saadetud abiv?gi n?gi enda ees s?jav?elasi, arvati, et see on venelaste eelv?gi. Kirikuk?la omad tulistasid piirivalvureid m?nda aega, enne kui selgus, et tegemist oli omadega. Kaotusi suudeti siiski v?ltida. Kuna mu teadmised p?hinevad vanaema juttudel ja iseenda m?lupiltidel, ei saa ma olla kindel, et k?ik just niimoodi juhtus. Igal juhul vanaema jutt meeldis mulle. See k?las palju ehtsamalt kui need kangelaslood, mille m?ju alla olin s?jaromaanide abiga j?udnud sattuda. Mulle hakkas juba varakult tunduma, et avalikkuses oli kujunenud kindel viis, kuidas s?jast r??kida. See j?ttis mainimata m?ningaid p?ris olulisi s?jaga seotud seiku. Tegelikus s?jas oli kindlasti palju eksimusi, traagilisi vigu, inimlikku n?rkust, hirmu ja h?bi, teisiti ?eldes asju, mida ?ldiselt kangelaslikuks ei peeta. Mingil ajal sai vanaisa s?rmede vahelt haavata. Haav ei olnud t?sine, kuid t?nu sellele sai ta puhkust ja v?imaluse kodus k?ia. Haavatasaamine toimus arvatavasti J?tkus?jas, kui soomlased taotlesid revan?i Talves?ja kaotuste eest. J?tkus?jas v?itlesid kuusamolased peamiselt Kiestinki suunal. Seal olid ka vanaisa ning vanaema ainus vend, kes langes Lohivaaras, Kiestinkist ida pool. Talves?jas ei olnud Kuusamo esmat?htis koht, aga Sallas ja Suomussalmil peeti ?gedaid lahinguid. Venelased ?ritasid Oulusse tungida ja Soome kaheks jagada. Kuigi Kuusamo j?i t?htsamate suundade vahele, tuli sedagi paika j?lgida ja vajaduse korral kaitsta. Niisiis j?tkas vanaisa piirialade valvamist ka s?ja ajal. Poleks olnud mingit m?tet teda mujale ?le viia, kuna ta tundis siinset maastikku. Kuusamo piirivalvekompanii l?hiajaloo j?rgi oli vanaisa sektoris ?sna rahulik. 1940. aasta veebruari algupoolel juhtus siiski midagi huvitavat. Soomlased n?gid ?le kogu piirkonna k?rguva tundru tipust paarik?mmet Vene s?durit, kes aeglaselt reas suusatades liikusid idast l??nde. Vanaisa otsustas paigutada varitsuse seljandikule, millest venelaste tee paistis m??duvat. Vaenlast ?llatati totaalselt. L?hikese tulevahetuse k?igus h?vitati venelased peaaegu viimse meheni. Ainult m?nel ?ksikul ?nnestus p?geneda tagasi omade juurde. Lahingus langes 18 venelast, teiste hulgas ka ?ksust juhtinud leitnant. ?kski soomlane ei saanud surma ega haavata. Venelased v?tsid l??asaamisest ?ppust ja vallutasid tundru veebruarikuu l?pus. See v?imaldas neile laiaulatuslikku luuretegevust suurel maaalal. Soomlasi oli nii v?he, et tundru tagasivallutamine ei olnud kuidagi v?imalik. Niisiis otsustati territooriumil liikuvaid venelaste luuresalku lihtsalt segada ja takistada idast tulevaid abij?ude tundrul paiknevatega ?hinemast. Taktika kandis vilja. ?hel tuisusel m?rtsi??l j?tsid n?lja ja k?lma k?es kannatavad venelased tundru maha ja l?ksid piiri taha tagasi. Mida v?isid m?elda venelased, kes pahaaimamatult suusatasid vanaisa ?lesseatud l?ksu? Koolieas oli mul oli raske aru saada suurriigi s?durist, kes v?iksele demokraatlikule maale kallale tungib. Arvasin, et ka tema peab mingil viisil oma tegevust ?igustama, aga kuidas on v?imalik sellist asja endale seletada? Kui k?veriti peab inimene m?tlema, et hakata v?ikese rahuliku naabermaa okupeerimist ?igustatuks pidama? Need m?tisklused ?ratasid minus huvi propaganda ja ideoloogia vastu. Tahtsin teada, millisena venelased Talves?da n?gid. Tahtsin aru saada sellestki, missuguste meetoditega suudavad v?imukandjad m?jutada inimeste m?tteviisi ja arvamusi. Hiljem on mulle selgeks saanud, kui lihtne k?ik v?ib olla, kui ?hiskonnas puudub avatus. ?petatakse vaid seda, et vastane on paha. Piiratakse t?ese teabe saamist ja t?idetakse tekkinud t?himik informatsiooniga, mis sobib poliitiliste eesm?rkidega. Rahumeelset ja demokraatlikku maad on palju kergem r?nnata, kui sa ei usu, et see riik on rahumeelne ja demokraatlik. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, ajasid venelased oma meelest ?iget asja. Nende ?lesandeks oli aidata soome rahval vabaneda kodanliku r??vvalitsuse r?humise alt. V?hemasti Talves?ja alguses saadeti Soome mehi, kel polnud mingit arusaamist sellest, kuhu nad l?ksid. Nad uskusid, et saabuvad maale vabastajatena ja ootasid sellekohast vastuv?ttu. Paljud lootsid – ja pidasid seda ka v?imalikuks –, et nad ei pea tegema ?htegi pauku. Veebruarikuine venelaste luuresalk teadis kindlasti rohkem, aga kas nemadki teadsid, milles selle s?ja puhul asi oli? 1990. aastatel sai avalikuks ?ha rohkem informatsiooni selle kohta, mida Talves?jast osav?tnud venelased tegelikult m?tlesid. Vene allikate j?rgi hakkasid nende v?ed s?ja venides oma vastast austama. Soomlastele omistati isegi ?leloomulikke jooni. Neil oli v?ime j?ljetult kaduda ja ?llatavates kohtades uuesti v?lja ilmuda. Nad ronisid puude otsa ja nende peale ei m?junud ka v?imas suurt?kikanonaad. Vallutatud aladelt ei leitud isegi langenuid. Kuigi neis uskumustes oli ilmseid liialdusi, r??kis soomlaste v?itlustahe vaieldamatult sellest, et neil oli motiiv v?idelda. See ??nestas venelaste usku ametlikku propagandasse, mille kohaselt Soome seisis revolutsiooni l?vel ja rahvas ainult ootas N?ukogude v?gede tulekut. Endise piirivalvekordoni maja ees Kuusamo keskuse l?hedal on haud, kus puhkab sadu vene s?dureid. Koht on ?sna k?rvaline ja inimesi seal ei k?i. Haud on ?mbritsetud aiaga ja seda kaunistab viisnurkse t?hega n?ukogulik obelisk. M?lestusm?rgi v?lisilme n?itab ilmselgelt, et N?ukogude ametnikel on selle p?stitamisel olnud mingi osa. Venekeelne tekst plaadil on l?hike ja lihtne: „Siia on maetud 747 n?ukogude s?durit”. Obeliski valge v?rv j?udis m??rduda ammu enne uut ?lev?rvimist, kuid muruniitmise eest on alati hoolt kantud. Lilli olen haua peal n?inud alles viimastel aastatel. Ilmselt on need istutanud piirivalve?ksus v?i linn. Alati, kui ma seda hauda n?en, m?tlen neile s?duritele, kelle pihta vanaisa pidi veebruaris 1940 tulistama. Soomlaste kollektiivsest teadvusest on raske minema p?hkida kibedust, mida Talves?da p?hjustas. V?ikese rahumeelse riigi vastu alustatud vallutuss?da oli nii eba?iglane, kui ?ks s?da iial olla v?ib. Teisest maailmas?jast r??kides ?tlevad venelased, et midagi ei tohi unustada. ?nneks inimesed siiski unustavad, sest k?ike halba ei ole vaja meeles pidada. Mina olen vaieldamatult personaalse, mitte kollektiivse s?? pooldaja. Pojad ei pea kandma vastutust oma isade pahategude eest ja praegused venelased ei ole s??di Stalini aja kuritegudes. Armastust venelaste vastu ei suurendanud muidugi ka see, et territooriumide loovutamise t?ttu pidid paljud oma kodukoha maha j?tma. Nii juhtus ka minu vanavanematega, kelle kodutalu j?i uuest piirist ainult kahe kilomeetri kaugusele, ent kahjuks valele poole. V?ike laht, mille kaldal maja asus, paistab piiri??rselt k?rgendikult vaadates Soome poolele h?sti ?ra. Kodupaik muutub ?llatavalt armsaks, kui selle kaotad. Mu vanavanemad elasid sealkandis vaid neli aastat ja mu ema s?ndis alles p?rast s?da. Sellest hoolimata on ema aktiivselt tegutsenud Paanaj?rvi-Tavaj?rvi seltsis, mis loodi aastal 1980, et hoida alal m?lestust kaotatud territooriumist. Paljud kuusamolased on imestanud, milleks oli N?ukogude Liidul vaja Kuusamo idaosa. Venelased ei vallutanud seda s?ja ajal ja territooriumil ei ole ?helgi ajalooperioodil elanud venelasi. P?rast s?du ei lubanud ametiv?imud rahvast sinna elama ja seal pole olnud isegi majandustegevust. Tundub, et territoriaalne n?udmine oli puhtalt geopoliitiline. Piir taheti nihutada Valge mere Kandalak?a lahest kaugemale ja L??nemere Botnia lahele l?hemale. N?ukogude Liidu meelest asus Soome vales kohas. Ka suurem osa praegusest Kuusamost asub veelahkmest ida pool. Kuusamo kuulsad l?hej?ed suubuvad Venemaale, mitte Botnia lahte. Sain varakult aru, et sakslased ja venelased pole nagu k?ik teised rahvad, sest meie, soomlased, olime pidanud v?itlema m?lema vastu. Suhted sakslastega olid m?rgatavalt l?hedasemad ja vastuolulisemad. Nad olid endised relvavennad, kel olid J?tkus?ja ajal head ja teinekord v?gagi l?hedased suhted kohaliku rahvaga. Teisest k?ljest olid nad mujal Euroopas korda saatnud uskumatuid hirmutegusid ja p?letasid lahkudes maha Kuusamo kirikuk?la. Venelased olid palju ?hem?ttelisemalt vaenlased, suhe nendega j?i distantseeritumaks. K?igest eespool mainitust hoolimata tundus s?da millegi kaugena ja mind ei ?petatud vihkama ei venelasi ega sakslasi. Tagantj?rele m?eldes tundub ?ige, et s?jast ei tehtud kodus ega ka koolis t?htsat k?simust. See oli ajalooliselt huvitav periood, aga sellega ei seostatud mingeid erilisi kirgi. Ma ei usu, et igavese m?lestuse ja piiritu austuse traditsioon, mis N?ukogude Liidus samal ajal k?rges hinnas oli, niisama h?sti lepitust ja andeksandmist edendas. Soomlased on neile osaks saanud ?lekohtu palju h?lpsamini unustanud kui n?iteks eestlased, l?tlased, leedulased ja poolakad. Otsustav erinevus on selles, et Soomet ei okupeeritud. Eestlased pidid aastak?mneid vaikima oma ajaloost, ?listama okupante ja pidama visa v?itlust oma kultuuri s?ilitamiseks. Niisugune asi j?tab omad j?ljed. Soomlastel ?nneks ei ole okupeeritud maal elamise kogemust. * Kuigi Soome okupatsioonist p??ses, elati Kuusamos ?le ka selline ajaj?rk. N?ukogude v?ed ei p??senud Kuusamo kirikuk?lla kummagi s?ja ajal, kuid need ilmusid sinna septembris 1944, p?rast vaherahulepingu allakirjutamist. L?hikeseks j??nud episood meenutab seda, et s?da oleks v?inud ka halvemini l?ppeda. On v?imalik, et selle operatsiooniga sooviti survestada Soomet aktiivsemalt tegutsema Saksa v?gede desarmeerimise ja maalt v?ljasaatmise asjus. N?ukogude Liidu n?udmised sakslaste suhtes olid selged, aga v?hemasti Kuusamos paiknevad Vene v?ed ei kasutanud neid argumendina, et p?hjendada vaherahulepingut rikkuvat okupatsiooni. Kui neilt aru p?riti, teatati vastuseks, et N?ukogude armee on Kuusamos „igaks juhuks”. Survestamise argumenti oleks v?inud p?hjendatuks pidada, sest soomlastel ja sakslastel polnud mingit tahtmist alustada lahingutegevust, mis p?hjustanuks tarbetuid kaotusi. Sakslased hakkasid taganema p?hja suunas, vastavalt soomlastega kokku lepitud salajasele ajakavale. Koost?? k?ige m?rkimisv??rsem tulemus on ilmselt see, et Oulu linn p??ses s?jakahjustustest. N?ukogude Liidule aeglasest taganemisest siiski ei piisanud. Ta tahtis n?ha lahinguid. Kui tegelik s?jategevus algas, v?tsid sakslased kasutusele p?letatud maa taktika ja h?vitasid kogu P?hja-Soome. Mina ei usu, et Kuusamo okupeerimise algne p?hjus oli Soomele survet avaldada. Arvan, et v?imalus oli lihtsalt liiga ahvatlev. Venelastel oli kerge j?litada taganevaid sakslasi p?ris Kuusamo kirikuk?lani v?lja, sest soomlased ei j?udnud sakslaste asemele tulla. Eesk?tt oli tegemist s?jalise vaakumi t?itmisega. Kuna sakslased olid kirikuk?la maha p?letanud, tuli venelastel elada maasse kaevatud muldonnides ja v?hestes allesj??nud barakkides. N?ukogude v?ed lahkusid Kuusamost kahe kuu p?rast, aga p?ris laitmatu nende k?itumine ei olnud. P?letamata j??nud k?rvaliste k?lade talud r??viti paljaks ja neilt julgetelt, kes s?andasid kodukohta naasta, v?eti ?ra kelli ja muid v??risesemeid. Soomlased olid evakueerinud tsiviilelanikkonna kohe p?rast relvarahu s?lmimist, aga juba N?ukogude okupatsiooni ajal oli elanikel v?imalus hakata koju tagasi minema. Vene okupatsioonist Kuusamos pole j?rele j??nud muud kui t?nava nimi Punaisentorintie ja paar huvitavat fotot muuseumi kogudes. Mulle ja ka teistele kuusamolastele on see Vene periood vaid huvitav kurioosum, millega ei seostu mingit traumat, kibestumisest r??kimata. V?ljaspool Kuusamot neist s?ndmustest tavaliselt isegi ei teata. M?ningaid j?lgi ps??hikasse s?da siiski j?ttis. Talves?ja ja J?tkus?ja l?ppfaasi kogemused ja oma iseseisvasse kaitsev?imesse uskuva rahva kangelasm??t viisid selleni, et soomlaste valmidus isamaad vajaduse korral ka relvaga kaitsta oli m?rgatavalt suurem kui l??nemaades keskmiselt. Seda n?itasid mitmed 1980. aastatel tehtud uurimused. Mina olen erand reeglist. Olen patsifist ja olen olnud seda nii kaua, kui m?letada suudan. Umbes k?mneaastasena ?tlesin oma s?pradele, et ma ei l?he kunagi s?jav?kke. Nad ei uskunud, vaid ?tlesid, et k?llap ma l?hen. Poistel oli ?igus. K?isin s?jav?es ?ra, aga tegin seda ainult selleks, et ?hiskond mind aktsepteeriks. Kujutasin ette, et mu perekond ja sugulased ei suudaks teistsugust lahendust m?ista. Sisimas siiski teadsin, et ma ei v?taks iialgi osa s?jast, kui see kunagi peaks s?ttima. Mu veendumused polnud Soomes eriti populaarsed, aga J??gribrigaadi sanitaride kursustel kohtasin teisigi m?ttekaaslasi. Suurem osa mu kolleegidest kinnitas, et ka nemad ei kavatse j?tta pelgalt riigi otsustada, kas minna s?tta v?i mitte. Hiljem keeldusin eetilistele p?hjustele apelleerides kordus?ppustest ja sain ametlikult asendusteenija staatuse. Mu veendumused ei ole muutunud. Soome on maa, mis on suutnud pakkuda oma kodanikele vaba, j?uka ja turvalise elu. Demokraatiat, ?iglust ja teisi Soome ?hiskonna v??rtusi tasub kaitsta. Vajaduse korral kaitseksin mulle t?htsaid v??rtusi t?iesti omal vabal tahtel. Ma ei vaja selleks patriotismi v?i riigi poolt seatud kohustusi. Sobiva viisi valin siiski ise. Oma elu ma heameelega ei annaks, sest inimelu on k?igele vaatamata isamaast v??rtuslikum. M?istan, et ei Soome ega ?hegi teise maa kaitsepoliitikat ei saa patsifismile toetudes ?les ehitada, aga mulle on patsifism inim?iguste k?simus indiviidi tasandil. Inimese tapmine on midagi nii ebainimlikku ja vaimu h?vitavat, et kellelgi pole moraalset ?igust teisi selleks sundida. Kui keegi soovib s?japidamisest eemale j??da, peab tal selleks ?igus olema. ?hiskondlik ?rkamine Umbes 1970. aastate l?pus ilmus kooli telliskiviseinale kriidiga kirjutatud tekst: „Hurskainen on kommunist”. V?isin siis olla vahest viiendas klassis. Hurskainen oli ?petaja, kelle kohta minul isiklikult ei olnud ?htki paha s?na ?elda. Kommunist oli selgesti s?imus?na, aga mida selle all m?eldi? Taipasin peagi, et kommunisti pitseri v?is k?lge saada teatud viisil m?eldes. J?relikult oli tegu mingisuguse teisitim?tlemise vormiga. Esimesed teated, mis kommunismi sisu kohta sain, k?lasid p?ris meeldivalt. K?iki koheldakse v?rdselt, inimesed t??tavad ?hise h?ve nimel ja t??ga loodud v??rtused jagatakse nii, et ka vaesed ja haiged saavad oma osa. Omand on kollektiivne. Ma ei m?leta, kust niisugune info p?rit oli, aga kindlasti mitte kodunt ja vaevalt, et koolistki. Kui kommunism oli nii hea asi, miks siis kommuniste pilgati? Selle m?istmiseks pidin ma veel mitu aastat kasvama. Tavak?nes olid N?ukogude Liit ja Venemaa s?non??mid. Kui meedia r??kis N?ukogude Liidust, siis rahvas r??kis Venemaast. Ametlikult oli Venemaa vaid ?ks N?ukogude Liidu liiduvabariikidest, aga k?ik teadsid, et tegelikkuses oli N?ukogude Liit ainult Venemaa pikendus. Maad valitseti Moskvast ja seda tehti v?ga tsentraalselt. K?ik N?ukogude Liiduga seotud k?simused olid tugevasti politiseeritud. Soomes oodati iga?helt, kes osutas pisematki huvi Venemaa vastu, seisukohav?ttu kommunismi suhtes. Kuna N?ukogude Liidus ulatus poliitika k?ikidesse eluvaldkondadesse, oli arusaadav, et seda ei saanud v?ltida ka naabermaast huvitatud soomlane. Kui sul ?nnestus poliitika oma Venemaa-huvist t?iesti elimineerida, ei saanud sa N?ukogude Liidust tuhkagi aru. K?ik, kes Venemaa vastu huvi tundsid, polnud loomulikult kommunistid, aga kindlasti oli k?igil neil kommunismiga mingi suhe. Nii m?nigi neist oli sealjuures pidevalt ?sna vastuoluliste m?tete k??sis. Venemaa ei olnud lihtsalt maa ja kultuur. See oli ka ideoloogia. N?ukogude Liiduga seotud m?ttevahetuse ja tegevuse politiseerumine oli m??dap??smatu, aga samal ajal ka suur ?nnetus. See t?hendas, et vene kultuur, nagu ka k?ikide teiste n?ukogude rahvaste kultuurid, oli muutunud ideoloogia pantvangiks. Teiselt poolt oli poliitika paljudele Venemaa-huvi p?hjuseks. Nii oli see ka minu puhul. Teadsin, et N?ukogude Liidus oli t?iesti teistsugune elu kui Soomes, ja just see mind paeluski. Kuidas ?hiskonnaelu on korraldatud? Kuidas k?ik toimib? Kas meil oleks venelastelt midagi ?ppida? 1980ndate keskel g?mnaasiumis ?ppides hakkasin j?udma eluetappi, kuhu kuulub ?hiskondliku teadvuse ?rkamine ja poliitiliste n?gemuste kujunemine. N?ukogude Liit huvitas mind ?ha enam, aga mul ei olnud selget seisukohta sotsialismi suhtes. Kui oleksin uskunud, et tean l?plikku t?de, poleks ma kindlasti n?ukogude elu vastu sama suurt huvi tundnud. Kui t?de on juba teada, milleks on siis tarvis tegelikkust ja selle uurimist? M?istsin vasakpoolset m?tteviisi, kuid selles oli ka midagi, mis mulle ei meeldinud. Ma ei tundnud poolehoidu mitte Soome t??lisklassi, vaid just N?ukogude Liidu vastu. Pidasin Soomet heaoluriigiks, mille uurimiseks klassiv?itluse vaatenurk ?igupoolest ei sobinud. Jutud Soome t??liste r?humisest ja halbadest elutingimustest tundusid silmakirjaliku virisemisena. Loomulikult tohtisid t??tajad n?uda ?ha paremat palka, aga loba kapitalistliku s?steemi r?humisest oli liig mis liig. Mina pidasin v?hesega leppimist vooruseks, kuna olin v?tnud omaks luterliku moraali. Olin arvamusel, et v?ikekodanlike soome t??liste asemel tuleks aidata neid, kelle elutingimused olid t?epoolest viletsad. Nende hulka kuulusid ennek?ike arengumaade vaesed. K?simus polnud selles, et ma t??rahvast ei hinnanud. Vastupidi. Olin loonud endale ideaalpildi usinast ja v?hen?udlikust t??lisest, kellele on auasjaks oma t??d h?sti teha. Igasugune tarbetu toretsemine ja lustil??mine selle pildi juurde ei sobinud. Minu ideaalt??line kandis endas seega puhtalt runeberglikke voorusi. Ehtsaid t??lisi ma isegi ei tundnud. Olid ju ka mu enda vanemad pigem madalama astme teenistujad. Hakkasin siiski aimama, et ideaalpildi ja tegelikkuse vahel valitseb vastuolu. V?hemasti andis sellest tunnistust vasakparteide pidev nurin ja kaeblemine. Minu tundmusi v?ib p?hjendatult v?rrelda vastuoluga, mida kogesid vene narodnikud 19. sajandil. Nad esindasid revolutsioonilist intelligentsi ega olnud seega ise osa sellest m?stilisest „rahvast”, kelle k?es pidid olema ?nneliku ?hiskonna v?tmed. Narodnikute probleemi v?ib kokku v?tta nii: kui p?ha rahva ?lesandeks on n?idata teed tulevikku, miks siis selle esindajad k?ituvad nii halvasti ja ebakultuurselt, ilmutamata mingil moel seda v??rikust, mis neile ajalooliselt ainulaadse ?lesande t?ttu kuulub? Soome t??lisklass ei paistnud p?ris selline, nagu see minu arust oleks pidanud olema. Lisaks sellele, et soome t??lised oma huvisid h??lekalt l?bi surusid, h?iris mind nende madal t??moraal. Esmakordsete suviste t??kogemuste p?hjal langetatud kohtuotsus oli eba?iglane, sest v?rdlesin n?htut sellise ideaalse t?hususega, mida praktikas polnud v?imalik j?rgida. V?hehaaval hakkasin aru saama, et p?gasime rohtu ja korrastasime muruplatse p?ris hea tempoga. Kui olin hiljem tutvunud venelaste t??moraaliga, kerkis mu austus soomlaste moraali vastu t?iesti uude m??tkavasse. Ma ei pea silmas seda, et venelaste t??moraal oleks olnud lihtsalt vilets, aga venelastel oli tulnud kohaneda reaalsotsialismiga, mis n?udis neilt t?iesti teistsuguseid asju. P?rast g?mnaasiumi l?petamist on mu m?ttemaailm m?rgatavalt muutunud. M?letan h?sti, kuidas ?ks naine, keda ma 1986. aastal Taanis kohtasin, kirjeldas oma intellektuaalset arengut. Ta r??kis, et oli olnud vasakpoolne, aga kaldunud aastatega ?ha enam liberaalsesse suunda. Kuulasin teda huviga ja avatud meelel, kuid polnud veendunud, kas arengu suund oli ?ige. N??d m?rkan, et minuga on l?inud t?pselt samuti. ?ksikisik on palju t?htsamaks muutunud. Oma t??le p?hendunud inimese ideaalpilt kadus kiiresti. Kuigi ma hindan siiani m??dukust ja v?hen?udlikkust, hindan ka ilu, naudinguid ja kauneid asju. Kui indiviidi t?htsust m??ratletakse vaid selle j?rgi, kuidas ta teenib mingit abstraktset kollektiivi v?i ideed, ollakse teel totalitarismi. ?hiskond, mille ?lesehitamine eeldab isikuvabaduste v?i inim?iguste ohverdamist, ei ole niisugune ?hiskond, mida mina soovin. 1980ndate l?pul ei muretsenud ma Soome t??liste r?hutud seisundi p?rast, aga ma ei kaitsnud ka vaeseid ?li?pilasi, kelle seltskonnaga ?hinesin esimest korda septembris 1987 ja uuesti p?rast s?jav?ge aastal 1989. ?likoolis ei v?tnud ma osa ?hestki ?li?pilaste korraldatud meeleavaldusest, kuigi m?ningaid v?imalusi selleks oli. Probleem oli selles, et ma ei v?inud teada, kas meie n?udmised olid ?hiskonnale kui tervikule m?eldes ?igustatud. Kitsaste grupihuvide asemel tahtsin arvestada kogu ?hiskonda ja selle vajadusi. Neid aga tundsin liiga v?he selleks, et ?li?pilaste olukorra suhtes seisukohta v?tta. Muidugi oleks olnud tore saada veel rohkem ?ppetoetust, aga mulle piisas ka senisest.Hiljem on mulle selgeks saanud, et mitte keegi ei m?ista ega saagi m?ista kogu ?hiskonna kasu. See s?nnib erinevate kompromisside tulemusena erinevate huvide vahelises konkurentsis ja dialoogis. Seega on ?li?pilaste n?udmised ?igustatud, kui need tunduvad piisavalt t?htsad. Minule need ilmselt piisavalt t?htsad ei olnud. Kui ma ei hoolinud t??lisklassist, miks ma siis tundsin s?mpaatiat N?ukogude Liidu vastu? S?gavamaks p?hjuseks oli ehk inimlik kalduvus omistada millelegi tundmatule neid positiivseid omadusi, mida lootsin n?ha omaenda ?mbruskonnas. ?hed projitseerisid N?ukogude Liidule oma hirme, teised lootusi. Kuna ma ise kaldun positiivselt m?tlema, soovisin leida v??rast ?hiskonnakorraldusest h?id jooni. Vaevalt j?i ?helegi asjasse s?venenule ebaselgeks, et hoolimata saavutustest relvastumise ja kosmosevallutamise alal elasid venelased m?rgatavalt viletsamates oludes kui meie, soomlased. Venemaale reisides l?ks soomlane ajas k?mneid aastaid tagasi. Autod ja paljud muud argiesemed n?gid seal v?lja vanad ja primitiivsed. Kuigi s?ja l?pust oli m??das juba neli aastak?mmet, p?hjendati mahaj??must ikka veel Teise maailmas?ja kaotustega. Muidugi sain ma aru, et tegelik p?hjus on n?ukogude s?steemis, aga mind paelus m?te sellest, et venelased on rahul v?hesega ega pea materiaalseid asju nii t?htsaks. Vanad asjad kasutatakse viimseni ?ra, selle asemel et kogu aeg uusi hankida. Ettekujutus v?hen?udlikest venelastest oli suur eksitus. Materiaalne nappus ei olnudki inimeste oma valik. Peale selle ei olnud tagasihoidlikkus N?ukogude Liidule mingil moel t??piline. Vastupidi, ta uhkustas oma tootmistulemustega ja isegi selliste saavutustega, milleni polnud veel j?utud. R??mustati selle ?le, kuidas varsti k?ikidel aladel l??nest m??da minnakse. 1960ndatel tr?kiti isegi suurustavaid plakateid, millel N?ukogude inimene astub hoogsalt Kuu pinnal, sigaret n?pus. Plakati allservas oli tekst „Aga mina k?nnin Kuu peal”. Kui ma oleksin teadnud, kui hoolimatult N?ukogude Liit h?vitab loodust, oleksid ka pettekujutlused venelaste kokkuhoidlikkusest kiiresti kokku varisenud. * Mind paelusid alternatiivid. Kas funktsioneeriv ?hiskond v?ib olla ?les ehitatud teisiti kui meie enda oma? Kuidas meie s?steemi saaks parandada? N?ukogude s?steem huvitas mind, kuid positiivsest hoiakust hoolimata ei saanud ma seda eeskujuks pidada. Isegi m?istmiseks oli see mulle liiga keeruline. Valitsusorganite vastutussuhetest ja valimismehhanismidest ei saanud mingit tolku, sest riigi- ja parteijuhtimise kattuvus muutis terviku arusaamatuks. K?ige krooniks olid valimised, mis ei paistnud sugugi demokraatlikud. Kui t??kollektiivide koosolekutel seatakse ?les vaid selline arv kandidaate, et k?ik osutuvad valituks, mis m?tet on siis valimas k?ia? See on ju lihtsalt silmakirjalik. Minus kasvanud individualismiseeme v?ljendus muudeski asjades peale patsifismi. Mind vaevas pidevalt see, et t??kollektiivi roll oli N?ukogude inimese elus nii valitseval kohal. Kes andis t??andjale ?iguse sekkuda kodanike isiklikku ellu? Minu meelest pidi igasugune v?imusuhe p?hinema mingil vastuv?etaval p?him?ttel. Visandasin m?ttes erinevaid ?hiskonnamudeleid. Proovisin luua ?heparteis?steemi, mis vastaks demokraatia n?udmistele. Teoreetiliste harjutustena olid konstruktsioonid p?ris huvitavad, aga neisse ei saanud v?ga t?siselt suhtuda. Viimaks, kui Gaddafi Liib?at uurisin, hakkasin aru saama, et k?ik traditsioonilise demokraatia alternatiividena v?lja pakutud mudelid p?hinesid l?ppude l?puks t?rannial. L??ne demokraatia ei ole mingi ainu?ige s?steem, mis oleks millestki loogiliselt tuletatav. See on siiski olemasolevatest parim, sest on tekkinud pika aja jooksul erinevate vajaduste vastastikusel survel. See arvestab eri gruppide vajadustega ja j?tab neile nii palju vabadust kui v?hegi v?imalik. Demokraatia ja turumajandus on vennad, sest nii ?ks kui teine on vaba arengu tulemus. Kui ?hiskond p?hineb inimestevahelistel kokkulepetel, mitte v?givallal, on l?pptulemus automaatselt midagi demokraatia ja turumajanduse sarnast. G?mnaasiumis oli mul palju arukast vaidlemisest huvitatud s?pru. Vestluste tase polnud alati v?ga k?rge, aga v?hemasti arendasid need m?ttetegevust. Mul oli kalduvus seada kahtluse alla k?ik minu meelest liiga mustvalged seisukohad. Kuna N?ukogude Liitu suhtuti tavaliselt skeptiliselt, juhtusin korduvalt meie idapoolset naabermaad kaitsma. K?ige sagedamini oli vaidluse tuumaks N?ukogude Liidu olemus riigina. Stalinismi m?istsin ma loomulikult hukka, aga mul oli raske aktsepteerida seda, nagu oleks 1980. aastate N?ukogude v?im olnud oma p?hiolemuselt midagi pahatahtlikku. Ma ei tundnud ?htki teist noort inimest, keda oleks huvitanud N?ukogude Liit v?i sotsialism. Kuna hoiakud N?ukogude Liidu suhtes olid enamjaolt kriitilised, tekkis minus h?lpsasti veendumus, et kaitstes seda mahaj??nud ja valesti m?istetud riiki olen n?rgema poolel. On v?imalik, et m?ned pidasid mind kommunistiks. Sellele viitab v?hemasti seik, et g?mnaasiumis, abiturientide tutipeol, taheti mind panna laulma N?ukogude Liidu h?mni. L?ksin m?nguga kaasa ja oleksin v?inud lauldagi, aga ma ei teadnud laulu s?nu. 1980. aastatel olid suurriikide v?idurelvastumine ja k?lm s?da veel t?ies hoos. Vastasseis saavutas k?rgpunkti just 1980. aastate alguses, kui t?litseti Kesk-Euroopasse paigutatavate keskmaarakettide ?le. Mu lapsep?lv ja osa noorusest sattusid j?relikult ajale, mil valitses tuumas?ja hirm. Hirmu?hkkond ainult ?hutas mu unistusi sellest, et eri ?hiskonnakordade esindajad ?piksid ?ksteisest aru saama. J?lgisin hoolega k?iki N?ukogude Liidu ja ?hendriikide kohtumisi, soovides kirglikult, et desarmeerimisn?upidamistel edu saavutataks. Lootsin ja uskusin, et m?istus peagi v?idab. Kujutlesin, et kusagil kauges tulevikus sulanduvad kapitalistlik ja sotsialistlik s?steem l?puks ?hte. Seep?rast oli minu meelest ?ksk?ik, kas m?ni maa oli sel hetkel kapitalistlik v?i sotsialistlik. Minu klassis oli teisigi, kes uskusid s?steemide kokkusulamisse. Majandusliku arengu osas pidasin t?en?oliseks, et N?ukogude Liit v?hendab aeglaselt, kuid kindlalt l??neriikide saavutatud edumaad. Seegi hinnang polnud minu koolis erandlik. Oma m?letamist m??da m?tlesin, et k?mne aasta p?rast saab teha t?siseltv?etavaid j?reldusi selle kohta, kumb s?steem on parem. Ma ei tea, kust ma p?he v?tsin, et j?relduste tegemise aeg on alles k?mne aasta p?rast. Oli ju N?ukogude Liidul olnud juba 70 aastat aega n?idata, milleks ta on v?imeline. Mingil p?hjusel oletasin, et 1990. aastate keskel kaldub kaalukauss sotsialismi poole, aga p?ris kindel ma ei olnud. Igal juhul eksisin ma totaalselt. K?mne aasta p?rast ei olnud N?ukogude Liitu enam olemaski. * Teise g?mnaasiumiaasta l?pus sattusin ?llatuslikult olukorda, kus mul tuli otsustada, kas l?hen poliitikasse v?i mitte. ?ks mu s?ber kutsus mind mulle varem tundmatu noorsoo-organisatsiooni koosolekule. Ta oli oma vasakpoolset aktiivsust siiani enda teada hoidnud, aga koolis peetud jutuajamised olid j?tnud talle mulje, et ma v?iksin grupi tegevusest huvitatud olla. Tegemist oli tollase SKDL-i noorteorganisatsiooni, Soome Demokraatliku Noorsooliidu kohaliku osakonnaga. Ootasin koosolekut p?nevusega. L?ksime v?ikese korrusmaja keldrisse, kuhu suurem osa kohaliku osakonna liikmetest oli juba kogunenud. Sisse astudes elasin ?le kerge vapustuse. Koosolekuruumis oli teisigi tuttavaid! ?ks mu p?hikooliaegsetest parimatest s?pradest oli salanud oma poliitilist identiteeti juba aastaid. Sain teada, et kui ta kolme aasta eest oli r??kinud oma plaanidest Saksamaale s?ita, oli ta m?elnud Ida-, mitte L??ne-Saksamaad, nagu ma automaatselt olin oletanud. Taipasin, et mul polnud seni aimugi sellest, mis mu kodukohas toimub. Oli tunne, nagu oleksin sattunud p?randaaluse salaseltsi koosolekule. Keskmise suurusega parlamendipartei noorteorganisatsiooni v?is vaevalt salaseltsiga v?rrelda, aga Kuusamo poliitilises ?hkkonnas see t?epoolest niimoodi tundus. Olin v?ga ?llatunud sellest, kui s?bralikult mind vastu v?eti. Tundsin end eksinud lambana, kes l?puks on juhatatud tagasi ?ige karja hulka. Mina poleks siiski olnud mina, kui mu m?tteisse poleks hiilinud kahtlusi. M?lemad mu tuttavad olid j?udnud poliitilise tegevuse juurde vanemate kaudu ja iseenesest polnud kumbki neist poliitikast v?ga huvitatud. Suur osa koosolekuajast kuluski alkoholiga peo plaanimisele, mis mind eriti ei huvitanud. Oleksin soovinud rohkem poliitikat. Sain k?ll m?ne prospekti arengumaade vastupanuliikumiste kohta, aga ma oleksin tahtnud ?ppida, kahelda ja diskuteerida. Noorteorganisatsiooni tegevuse juurde kuulus siiski ?ks v?ga ahvatlev joon: selle kaudu oli v?imalik k?lastada sotsialistlikke maid. M?te ahvatles mind t?siselt. M?ne Rumeenia festivalireisi p?rast oleksin liitunud ?ksk?ik millise parteiga. Ma ei m?elnud, et selle hinnaks v?iksid olla kompromissid, mida mul on raske alla neelata. Kui mult l?puks k?siti, kas ma tahaksin organisatsiooni astuda, siis teatasin, et m?tlen veel. Liitumine mingil muul kui aatelisel p?hjusel tundus pisut ebaaus. Kui ma asjast kodus r??kisin, oli otsust kerge teha. Mu vanemad ei kommenteerinud mingil moel tegevuse sisu, kuid olid ?ksmeelsed selles osas, et Kuusamo-suguses v?ikeses kohas tooks liikmeks olek tulevikus ainult kahju. Organisatsiooniga seotud kaalutlused n?itavad, et m?ningais asjus olen olnud ?sna pragmaatiline. N?ukogude Liidus oleksin ilmselt olnud vaikne muganduja, kes elab salajast kaksikelu. Avalikkuse ees oleksin olnud eeskujulik kodanik, vahest isegi partei liige, aga kodus oleksin kuulanud v?lismaa raadiojaamu. M?ne formaalsusega leppimine poleks olnud mulle suur probleem, kui see oleks olnud hea asja saavutamiseks v?ltimatu. Minu meelest oli t?htis vaid see, mida inimene tegelikult teeb ja m?tleb. On huvitav arutleda selle ?le, mis oleks soome kommunistidest saanud N?ukogude Liidus. Soomes moodustasid nad ?sna v?ikese ja ?ksildase teisitim?tlejate r?hma, mis oli jagunenud ?ksteisega jagelevateks kildkondadeks. Nii avaliku kriitikaga arvestamine kui omavaheline nagelemine r??givad sellest, et soome kommunistid olid t?eliselt ideelised, otsisid siiralt oma t?de ja olid valmis seda kaitsma. Need kommunistid, kes v?tsid t?e p?he k?ike, mis Moskvast tuli, olid vanamoelisel viisil t?siusklikud, aga leidus palju neid, kes olid ?snagi iseseisvad m?tlejad. Ka need, kelle m?tlemine v?ga iseseisev ei olnud, l?ksid igal juhul peavoolust erinevas suunas. N?ukogude Liidus oleksid nad v?inud olla t?eliseks nuhtluseks. Kommunistide t?ehetk koitis augustis 1968. Ma ei tea, kas peaks r?hutama rohkem seda, et soome kommunistide enamus m?istis T?ehhoslovakkia okupeerimise hukka, v?i seda, et v?hemus selle heaks kiitis. S?ndmused olid igal juhul v?ga dramaatilised ja n?itasid konkreetselt, kui ?nnetusse seisukorda v?ib sattuda, kui poliitilised veendumused seotakse liiga tugevalt m?ne riigi poliitikaga. Soome kommunistide aatelistest seiklustest k?neleb ?llatus, mis sai mulle osaks 2004. aastal P?hja-Korea pealinnas Py?ngyangis. Riigi ametlikuks ideoloogiaks kuulutatud juche on tuletatud marksismist-leninismist, aga 1980. aastatest alates on tahetud selle ainulaadsust niiv?rd r?hutada, et marksismile-leninismile enam ei viidata. Py?ngyangist l?bi voolava Taedongi j?e kaldal asub Juche torn, mille jalamit kaunistavad maailma eri paigust toodud juche ?pperingide sildid. Suurem osa neist siltidest on p?rit arengumaadest, aga ka Euroopa omi on palju. K?ige rohkem silte – uskumatu k?ll – oli Soomest. Need p?rinesid 1970ndatest ja 1980ndate algusest. Sotsialistlike maade silte oli asjatu otsida, sest N?ukogude leeris ei lubatud v?himatki k?rvalekaldumist N?ukogude Liidu liinist. Kui avarii T?ernob?li aatomielektrijaamas vapustas N?ukogude Liitu ja perestroika l?ks t?elise hooga k?ima, olin just saanud kaheksateistk?mne aastaseks. Perestroikale eelneval ajal, kui N?ukogude Liit j?rgis traditsioonilist poliitilist joont, olin veel liiga noor, et kujundada k?pset n?gemust riigist ja selle poliitilisest s?steemist. On siiski selge, et hoolimata kogu s?mpaatiast ja heatahtlikkusest, mida idanaabri vastu tundsin, ei oleks minust v?inud saada kommunisti. Mul oli v?imatu m?elda, et ?ks ideoloogia v?i usk oleks ainu?ige ja k?ik ?lej??nud oleksid valed. Soov teada ja tegelikkust m?ista oli tugevam kui ahvatlus valida ?ks t?de ja kuulutada seda teistele. 1 Arvatavasti peab autor silmas 1970. aastast p?rinevat plakatit: kuukulgur, millel on inimese n?gu, k?ed ja jalad ning sigaret n?pus. Plakatil on kiri: „А я иду шагаю по Луне.” – Tlk. [ ? ] Reis Moskvasse Esimest korda k?isin N?ukogude Liidus juba juulis 1977. Olin siis ?heksaaastane. Kuigi Kuusamo kohal oli piir suletud, oli siiski v?imalik s?ita grupiga Leningradi ja Moskvasse. Kui isa tegi mulle ettepaneku minna bussireisile Moskvasse, sattusin asjast kohe vaimustusse, kuigi ma ?igupoolest ei teadnudki, kuhu me l?heme. Tookord polnud ma veel teadlik N?ukogude Liidu poliitilisusest. Ma ei osanud imeks panna sedagi, miks idapiir oli nii k?vasti suletud, kuigi ametlikult olid soomlased ja venelased suurimad s?brad. Reisi jooksul kuhjunud l?bielamused l?id pikaks ajaks aluse mu arusaamadele Venemaast. K?ige paremini m?letan reisi fotodelt ja isa tehtud kitsasfilmilt, aga meelde j?i ?ht-teist muudki. Piiril otsiti buss hoolega l?bi. Soome toll ei olnud meist huvitatud, aga venelased otsisid usinalt v?imalikke peidikuid. Nad koputasid pagasiruumi seinu peenikese metallkangiga, arvatavasti selleks, et v?lja selgitada, kas konstruktsioonid on seest ??nsad v?i mitte. Viiburis peatusime tankimiseks. J?lgisin l?bi akna bussijuhi v?itlust tankuriga. Tankuril polnud mehhanismi, mis oleks sulgenud bensiinijoa ?igel ajal, nii et k?tus pritsis otse ?nnetu juhi riietele. V?hehaaval sai mulle selgeks, et Venemaal on k?ik natuke liga-loga ja pisiasjades ei olda liiga pedantsed. Keegi reisiseltskonnast arvas, et N?ukogude Liit on meelega Viiburi arendamise hooletusse j?tnud, kuna see asub nii Soome piiri l?hedal. Ta ei teadnud veel, et igal pool on samamoodi. Mind v?ike mahaj??mus ei h?irinud. Kartsin ainult, et hotelli nagisev lift ei pea meie raskusele vastu. Tee??red pakkusid palju unustamatuid elamusi. Minu suurim vapustus oli see, kui m??dusime veoautost, millel polnud ?ldse juhti. Asi sai seletuse m?ne sekundi p?rast, kui m?rkasin, et auto oli teise veoauto slepis. ?hes teises kohas oli s?iduauto l?katud tublisti k?ljele kaldu, et oleks kergem p?hja remontida. N?gime siniseid autosid, millel oli punane uks, v?i vastupidi. M?ned seletasid seda venelaste laia joonega, aga tegelik p?hjus v?is olla selles, et teist v?imalust ei olnud. Autoosadest oli N?ukogude Liidus karjuv puudus. Puudus oli ka autodest. Uue auto ostmine eeldas autoostuluba, neid jagati t??kohtade kaudu. Luba v?is halvimal juhul oodata isegi aastak?mneid. Kuna kasutatud auto ost eraisikult oli siiski v?imalik, olid vanad autod uutest m?rgatavalt kallimad. Absurdne, kuid siiski t?iesti loogiline. N?ukogude Liidus oli k?ik suur. Ise?ranis Moskva ja Leningrad j?tsid niisuguse mulje. N?gime laiu t?navaid, tohutuid parke, suuri ehitisi ja rohkesti v?imsaid m?lestusm?rke. N?ukogude Liidu rahvamajandussaavutuste n?ituse peadp??ritavad m??tmed j?tsid mulle eriti s?gava mulje. 25-aastaselt tulin uuesti n?ituse territooriumile, et saada teada, kuidas k?ik 16 aastat hiljem tundub ja v?lja n?eb. Samasugust tunnet enam ei olnud. Reis Moskvasse kulges l?bi Leningradi, Novgorodi ja Kalinini. Igas linnas viidi meid kauplusse Berjozka, mis olid m?eldud v?lismaalastele ja teistele ees?igustatutele, kel oli v?imalik saada seaduslikul teel v?lisvaluutat. Panin t?hele, et Berjozka poodides polnud peaaegu ?ldse inimesi. Moskvas k?isime ka tohutute kroonl?htrite ja sammastega kaunistatud toiduainekaupluses, mis oli omataoliste seas linna uhkuseks. Paistis sedamoodi, nagu oleks kaubahall rajatud paleesse ja just nii see ?igupoolest oligi. Erandlik oli vaid see, et palee uus otstarve ei olnud ?ldse bol?evike v?ljam?eldis. ?ri asutas Peterburi kaupmees Grigori Jelissejev juba aastal 1901. Hiljem sain teada, et n?ukogude ajal oli kauplus vaid endisaegse vari. Enne revolutsiooni oli selle kaubavalik olnud palju uhkem. * Imestasime v?ga, kuidas venelastel oli organiseeritud toiduainete ja teiste kaupade m??k. K?igepealt pressisid k?ik end leti juurde uurima, kas seal leidub midagi ostmisv??rset. Siis suundus ostja j?rjekorra l?ppu, et saaks m??jale ?elda, mida ta soovib. M??ja pani kauba k?rvale ja kirjutas selle hinna lipikule, mille andis ostjale. Seej?rel siirdus ostja teise j?rjekorda, et saaks kauba eest maksta. Saanud kviitungi, l?ks ta leti juurde tagasi ja ulatas kviitungi m??jale. M??ja kontrollis selle ?le ja andis kauba ostjale k?tte. Keerulise asjakorralduse t?ttu pidi ostja juba selletagi rahvast t?is poes kolm korda pikemalt ringlema, kui vaja. Ostmine muutus veelgi keerukamaks, kui m??jal nappis koost??valmidust. Kui ta ei kirjutanud hindu sedelile ega pannud kaupu k?rvale, pidi ostja summa ise peast kokku arvutama ja lootma, et kaup sel ajal otsa ei saa, kui tema kassasabas seisab. 1970. aastatel arusaamatuna tundunud s?steem muutus arusaadavaks, kui ma kaks aastak?mmet hiljem Venemaal elasin. Uskumatu, aga ka siis veel harrastati paljudes poodides ?hest j?rjekorrast teise jooksmist. Selvekauplusi ei soositud, sest sealt oli liiga kerge varastada. Kui kassaaparaate on vaid m?ni ?ksik, aga k?iki kaupu tahetakse hoida leti taga, ei j??gi muud v?imalust kui mitme j?rjekorraga s?steem. End iseseisvaks kuulutanud Transnistria pealinnas Tiraspolis n?gin 1992. aastal t??korraldust, millele oli veelgi raskem m?istlikku seletust leida. Seal andis kassiir kliendile t?eki, kuid rahaga ei tegelnud. Kassaaparaadi rahasahtel oli antud tema taga istuva teise naise k?tte, kes makse vastu v?ttis ja vahetusraha tagasi andis. Ehk kandis t??andja vene kombe kohaselt sotsiaalset vastutust ja hoidis k?iki t??l, kuigi t??j?udu nii palju poleks vaja l?inudki? Kui me N?ukogude Liidus ringi liikusime, oli meie giidiks noor tudengineiu Irina. Ta oli p?rit Petroskoist, aga ?ppis minu m?letamist m??da Leningradis. Hoolimata sellest, et temasse suhtuti heatahtlikult, tuli tal vastata ka m?ningatele poliitiliselt keerukatele k?simustele. M?ned vastused tundusid pisut p?iklevatena, kuid mina arvan, et Irina-vaeseke lihtsalt ei osanud k?igile k?simustele vastata. Ta sai r??kida ainult seda, mida oli ise koolis v?i mujal ?ppinud. Giidineiu oli meie esimene kokkupuude selle Venemaaga, mis j?i suurte ja uhkete kulisside taha. See oli k?lalislahkete, s?bralike ja empaatiliste inimeste inimlik Venemaa, midagi t?iesti muud kui see v?gevust uhkav silmakirjalik suurriik, mida meile esitleti. Olin reisiseltskonnas ainus laps, nii et p?lvisin Irinalt palju t?helepanu. Tal oli mulle alati varuks mingi kingitus v?i m?ni muu t?helepanuavaldus. Olin muidugi rahul ja v?ga ?llatunud, sest polnud millegi seesugusega harjunud. Reis pakkus mulle palju sellist, mida ma varem polnud kogenud. Kuigi riigi mahaj??mus mitmes suhtes oli vaieldamatu, sain n?ha oivalisi paiku ja nautida mitmeid asju, mida Soomes ei olnud. Mitmek?igulised eined olid suurep?rased, j??tis hea ja samovaris t?mmanud tee t?esti maitsev. Hoidsin Vene kommipaberite kogu alles veel kaua p?rast reisi l?ppu. J?rgmine kord k?isin N?ukogude Liidus alles 1990. aastatel. Esimese reisi v?gevad kogemused ja t?siasi, et l?ks kaua aega, enne kui uuele reisile p??sesin, tugevdasid tunnet, et tegemist on t?epoolest erilise ja huvitava maaga. Fotoalbumit lehitsedes meenus mulle alati giidineiu, kes minusse nii heatahtlikult oli suhtunud. Kui ma kord 1990ndate keskpaiku j?lle oma albumit sirvisin, taipasin ?kki, et t?tarlaps on peaaegu kaksk?mmend aastat vanem kui ta oli reisi ajal. Meelde tulvas hulk k?simusi. Mis temast on saanud? Kus ta elab? On ta elu olnud ?nnelik? Neiu perekonnanime ma ei teadnud ja ka eesnime olin juba ?ra unustanud. Olin kindel, et ma ei saa kunagi teada, kuidas ta on elanud. Ma poleks eales osanud ette kujutada, et kohtan teda peagi uuesti ja joon isegi ta kodus Petroskois koos temaga teed. Venelaste meelest v?ib vaid saatus selliseid ?llatusi valmistada, aga v?ib-olla see siis oligi saatus. Kui ma 1997. aasta veebruaris osalesin Peterburis toimuval seminaril, m?rkasin publiku hulgas naist, kelle n?gu tundus kuidagi tuttav. Kui ta pead p??ras, paljastades p?sel oleva s?nnim?rgi, olin asjas kindel. See on tema! Imelik k?ll, aga ka Irina m?letas mind ja meie seltskonda. Me olime tema esimene Moskvasse reisinud r?hm. DX-kuulamine Aastal 1997 juhtus midagi, mis avas mulle ainsa hetkega t?iesti uue maailma. Minu toas oleva transistori kanalivahetusnupp oli l?inud kogemata valesse asendisse, mist?ttu raadiost kostis vaid kummalist kahinat. Isa seletas, et raadio on n??d l?litatud kesklainele, mille abil saab kuulata v?lismaa raadiosaateid. Sattusin otsekohe vaimustusse. Siitpeale kuulasin ?htud otsa raadiot. Leidsin kiiresti mitmeid lemmikjaamu, aga k?ige rohkem meeldis mulle sagedusala l?bi kammida ja uusi jaamu otsida. Isa n?gi, et olin t?sises vaimustuses ja ostis mulle l?hilaineraadio, millega oli v?imalik kuulda palju rohkem kui v?ikese transistoriga. Esimeste leitud raadiojaamade hulgas olid Petroskoi raadio, Moskva raadio ja Poola raadio, mis edastasid ka soomekeelseid saateid. Sotsialistlikes maades panustati oluliselt v?lismaale suunatud l?hilainesaadetele. Ja mis olekski v?inud olla parem viis m?jutamaks inimeste poliitilisi arusaamu! Sotsialistliku maailma suurim raadiojaam oli Moskva raadio, millel oli saateid rohkem kui 60 keeles, aga ka kolmemiljonilise elanikkonnaga Albaania tahtis r??kida oma asjadest rootsi ja veel 20 muus keeles. Petroskoi soomekeelsed saated erinesid Moskva ja Varssavi omadest selle poolest, et neid ei tehtud Soomes elavatele kuulajatele, vaid N?ukogude Karjala soomekeelsele v?hemusele. Nimetus „soomekeelne v?hemus” on ?ige ainult sel juhul, kui r??gitakse p?rast s?da sellesse piirkonda elama asunud ingerlastest. See, et karjalastele ja vepslastele pakuti v?hemuskeeleks soome keelt, oli n?ide omamoodi kultuuriimperialismist, mille soome kommunistid endaga Karjalasse kaasa t?id. Moskvale sobis soome keel suurep?raselt, sest Karjalat n?hti heameelega Soome-suunaliste laienemisplaanide h?ppelauana. Suurema osa Petroskoi raadio soomekeelsest programmist moodustasid tavalised uudiste- ja kultuurisaated, aga teinekord meenutati kangelaslikku v?itlust Soome okupantide vastu v?i s?imati ?hinal valgesoomlastest lihunikke ja nende k?silasi. Seda oli p?ris kohutav kuulata. Poola raadios r??giti ?htust ?htusse riigi raskest majanduslikust olukorrast. ?sna ?ldise ja ebam??rase k?sitluse t?ttu polnud aru saada, millega ?igupoolest tegu oli. Pidev jutt raskustest ja nende ?letamisest tundus kuidagi veider. Kummalisus tuli arvatavasti sellest, et teema oli tollal alanud streigiliikumise t?ttu pidevalt aktuaalne, kuid konkreetsetest erimeelsustest ei soovitud r??kida. S?jaseisukorra v?ljakuulutamiseni oli aega vaid aasta v?i paar. * K?ige huvitavamaid kuulamiskogemusi pakkus mulle 1980. aastate alguses Moskva raadio. Seal r??giti N?ukogude inimeste elust, N?ukogude teaduse leiutistest ja teistest sotsialismi saavutustest. Regulaarselt j?lgiti ?mber maakera tiirlevate kosmonautide uudiseid. M?nikord r??giti, et N?ukogude teadlased on v?lja selgitanud, kuidas on v?imalik pikendada inimese eluiga isegi k?mneid aastaid. Vahel otsiti m?istatuslikku lumeinimest, kelle j?lgi oli leitud Altai m?estikust. Eriti h?sti j?i meelde see, kuidas Siberis korrusmaju ehitades lahendati igikeltsa probleem. Et keltsase maapinna liikumine maju ei l?huks, ehitati need sammastele, nii et maja vundamendi ja maapinna vahele j?i v?hemasti pool meetrit ?hku. Mingil p?hjusel ei r??kinud Moskva raadios sellest, et inimesed t?idavad majade alla j??va ruumi haisvate olmej??tmetega. Ei r??gitud sellestki, et majade all leidsid lisaks hulkuvatele koertele ja kassidele rahuliku puhkepaiga ka joodikutest N?ukogude kodanikud. Seda k?ike n?gin oma silmaga k?mme aastat hiljem, kui v?isin Leena j?e kaldal Jakutskis imetleda seda suurt leiutist, millest lapsep?lves kuulsin. 1980. aastate keskel esitati Moskva raadio ingliskeelses saates v?ide, mis ??nestas t?siselt mu usku N?ukogude Liidu siirusesse ja tema meedia usaldusv??rsusesse. Saates soovitati unustada l??neriikide jutud N?ukogude ohust ja m?elda t?siasjale, et N?ukogude Liit pole iialgi alustanud s?da ?hegi teise riigi vastu. Seda v?idet ei oleks tohtinud esitada soomekeelses saates, sest viimne kui ?ks soomlane teadis, et see pole t?si. Kas Talves?da alustas Soome v?i oli sadu tuhandeid ohvreid n?udnud kokkup?rge N?ukogude Liidu arvates vaid t?htsusetu piirikonflikt, mida ei arvata s?dade hulka? Aga kallaletung Poolale 1939? N?ukogude Liidul olid m?istagi omad vahendid s?jaliste interventsioonide korraldamiseks. Ta moodustas endale ustavad valitsused ja saatis neile siis vennalikku abi. See tundus peaaegu et omakasup??dmatu eneseohverdusena. Raadiokuulamisest sai mulle harrastus, mida nimetati DX-kuulamiseks. See t?hendas pidevaid uute raadiojaamade otsinguid ja neile kuuldavusraportite koostamist. Tavaliselt saatsid raadiojaamad kirjutajale vaevatasuks QSL-kaardi, mis oli ametlikuks kinnituseks selle kohta, et oled jaama kuulanud. Hakkasin ?ha rohkem kuulama ingliskeelseid saateid. ?ppisin ?ra tundma erinevaid keeli ja m?istma nende keelte t?htsamaid s?nu. DX-kuulamine on huvitav ja arendav harrastus, mis kahjuks on koos tehnika arenguga peaaegu kadunud. Teisest k?ljest on uskumatult tore, et t?nap?eval saab raadiojaamu interneti v?i satelliitide vahendusel kuulata puhtalt, ilma t?rgeteta. Iga?ks v?ib kodut?id tehes kuulata Hollandi muusikat v?i moslemitele m?eldud reedest jutlust. K?lm s?da oli raadiolainetel mitmel moel kuulda. Sotsialistlikud maad pidasid l?hilainesaateid t?htsaks, kuid seda tegid ka l??neriigid. Ameerika H??l, Raadio Vaba Euroopa ja Vabadusraadio hoolitsesid selle eest, et idaeurooplastel oleks ka muid infoallikaid kui valitsuse kontrollitavad kommunikatsioonivahendid. Nad suunasid oma saated nimelt Ida-Euroopale. Neil oli n?iteks eestikeelseid, aga mitte soomekeelseid saateid. L??nes sai ida raadiojaamu vabalt kuulata, aga idas kodanike otsustusv?imet ei usaldatud. L??nest tulevaid saateid h?iriti segajate abil s?stemaatiliselt. See k?ivitas ohjeldamatu v?idurelvastumise, sest osapooltel tuli hankida ?ha v?imsamaid saatjaid, et oma signaal v?idule p??seks. L??ne jaamad lisasid saatesagedusi, et segamine ei suudaks muutustega kaasas k?ia. Sageli t?heldasin, et Raadio Vaba Euroopa oli h?sti kuuldav, kui pisut enne t?istundi m?ngiti saate tunnusmuusikat, aga kui saade ise algas, siis kadus see hirmsa ragina alla. Segajate tekitatud heli meenutas tavalisi, l?hilainele iseloomulikke h?ireid, kuid oli juhuslikest h?iretest katvam ja laiaulatuslikum. Kui N?ukogude Liit 1980ndate l?pus saadete segamise l?petas, muutus raadiolainete ?ldpilt korraga palju selgemaks. DX-kuulajad imestasid, kui erinev v?ib kuulamine olla ilma segajate ragina, vingumise ja mulinata. Raadiote segamine ei ole praegugi t?iesti kadunud n?htus. Kui kuulasin 2003. aastal Teheranis BBC farsikeelset saadet, kostis jutt tuttavalt k?lava surina tagant. Mu iraani tuttav kinnitas, et L?una-Iraanis kostab BBC ?sna puhtalt, kuid hiljem leidsid mu kahtlused kinnitust. Iraanis ikkagi tegeldi l?hilainete segamisega. Iraan on proovinud segada ka satelliitide kaudu vahendatavaid telesaateid, l?hetades satelliidile oma signaali. * Teist, tavalise segajana m?juvat raadioheli p?hjustasid suurriikide valves?steemid, mille abil sai avastada v?imalikke tuumakatsetusi ?ksk?ik millises maailma paigas. Hoopis huvitavamad olid nn numbrit?did, kes lugesid saksa keeles numbreid viiekohaliste sarjadena. Paljud arvasid, et nii vahendati n?iteks pangaandmeid, aga alles Saksamaade ?hendamine paljastas, kuidas asjalood tegelikult olid. Ida-Saksamaa julgeolekuteenistus Stasi vahendas numbrite abil teateid oma l??nes tegutsevatele agentidele. Paari aasta p?rast, kui asi juba selge oli, leidsin l?hilaineilt jaama, mis luges numbreid samamoodi viiekohaliste sarjadena, aga seekord rumeenia keeles. Kas rumeenlased kasutasid sama tehnikat mingil muul eesm?rgil v?i mis imeasi see v?is olla? Kurikuulus Securitate oleks selleks ajaks pidanud olema juba ajalugu. 1980. aastate keskelt hakkas mu raadioharrastus ?ha rohkem keskenduma l?hilainealast k?rgematele sagedustele ehk ULL-i ja televisiooni poolele. Ise?ranis suviti oli soodsate ilmastikutingimuste korral v?imalik n?ha televisioonijaamu Kesk-Euroopani v?lja. K?ige tavalisemad olid Vene, Poola, T?ehhoslovakkia, Saksa, Taani ja Norra jaamad. Pilt oli nii viletsa kvaliteediga ja h?plik, et programmi j?lgimisest ei saanud juttugi olla, aga peamine oligi j?uda selgusele, kust saated tulevad. Erineva tehnilise s?steemi t?ttu ei saanud ma Ida-Euroopa telepildile iial v?rve. H??ltki oli v?imalik leida vaid eraldi raadiovastuv?tja abiga. K?igist tehnilistest raskustest hoolimata sain ettekujutuse sellest, milliseid televisioonisaateid N?ukogude Liidus ja mujal Ida-Euroopas tehti. Saagikoristuse edenemist j?lgiti regulaarselt. Palju n?idati ka s?jafilme, rahvamuusikat ja p?evakajalisi saateid. Peasekret?ride paraad 1980. aastate algupoolel tuli N?ukogude Liidu raadiol ja televisioonil ?sna tihedas taktis m?ngida leinamuusikat. Kahe ja poole aasta jooksul suri kolm kommunistliku partei peasekret?ri. V?lismaal imestati selle ?le, kes N?ukogude Liitu tegelikult juhivad, kui riigi t?htsaimale ametikohale valitakse ikka ja j?lle kehva tervisega vanureid. P?rast Konstantin T?ernenko surma sooviti sellest ebameeldivast n?iaringist p??seda ja valida juht, kes p?siks ametis pisut kauem kui kaks eelmist. Ilmselt m?istis kommunistliku partei keskkomitee poliitb?roo l?puks, et maa juhtimine haigevoodist ei ole sobilik suurriigile, kes peab olema alati valmis reageerima maailma s?ndmustele. Minu oma m?lestused N?ukogude juhtide surmadest on nii hullusti segi, et ma neid enam ?ksteisest ei erista. Mul ei ole ?htki m?lupilti, mille saaksin kindlalt seostada stagnatsiooniaja s?mboli Leonid Bre?nevi surmaga 1982. aastal. K?ige paremini m?letan T?ernenko matuseid aastast 1985. Hiljem kuulsin, et minuvanused vene lapsed elasid N?ukogude Liitu kaua aega juhtinud Bre?nevi surma v?ga raskelt ?le. Nii r??kisid v?hemasti need venelased, kellega ma asjast olen k?nelnud. Paljud nutsid N?ukogude rahvast tabanud suure kaotuse p?rast, aga veel enam oli neid, kes nutsid puhtast hirmust. Maailmapoliitika pingestunud ?hkkonnas kartsid ka venelased s?da. Bre?nevit kujutati massiteabevahendites tulihingelise rahukaitsjana, kes nurjas k?ik s?ja?hutajate salakavalad plaanid. Ta oli rahu tagatis. Kui teda enam ei olnud, tundus s?da m??dap??smatu. Ka paljud t?iskasvanud arvasid, et parim aeg ameeriklaste ootamatu kallaletungi jaoks on just siis, kui riigil ei ole juhti. 1990. aastate keskpaiku sain osalt juhuse t?ttu v?imaluse tutvuda sellega, kuidas Bre?nevi surma k?sitleti N?ukogude lehtedes. Vajasin materjali pro gradu uurimuse jaoks ja sain Eestist t?seda paki EKP Partei Keskkomitee h??lekandja, ajalehe Rahva H??l numbritega aastast 1982. P?ltsamaa raamatukogu oli v?ga rahul, kui sai lehed mu eesti t?druks?brale ristiks kaela sokutada. Vaene Helli pidi lehed minu juurde Soome tassima, kuid ?nneks ei saanud Rahva H??lt sajalehek?ljelise Hesari p?hap?evanumbriga v?rrelda. N?ukogude kombe kohaselt koosnes Rahva H??l vaid ?hest paberipoognast, mis oli neljak?ljeliseks ajaleheks kokku murtud. Kui mitte arvestada l?hikesi v?lismaa-uudiseid, siis ei mahtunud p?rast Bre?nevi surma Rahva H??le j?rgmisse viide numbrisse midagi muud kui juhi surm ja sellest p?hjustatud lein. Et kaotuse suurus k?igile selgeks saaks, pidid eestlased peaaegu n?dal otsa Eesti uudisteta l?bi ajama. Kui lugesin 1982. aasta viimast numbrit, ei suutnud ma oma silmi uskuda. K?ik see, mis oli vaid kuu aega tagasi nii t?htis olnud, oli n??d unustatud. Esik?lje uudis, mis k?sitles aasta t?htsamaid s?ndmusi, ei meenutanud Bre?nevit enam ainsagi s?naga. Selle asemel tsiteeriti sundimatult erinevate aastap?evade, kongresside ja kultuuris?ndmuste vahele Andropovit, kuigi ta polnud peasekret?rina veel kuigi palju k?nesid pidanud. Novembris p?hjendati Andropovi valimist peasekret?riks sellega, et ta oli omaks v?tnud bre?nevliku juhtimisstiili, bre?nevliku hoolitsuse rahva huvide eest ja bre?nevliku suhtumise kaadritesse. Detsembris oli Bre?nev juba unustatud. Mida see N?ukogude v?imu kohta ?tleb? K?simus ei ole ?ldse selles, kas Bre?nev v??ris v?i ei v??rinud meelespidamist. K?simus oli s?nade t?henduses ja usutavuses. Poliitiline tarkus, printsipiaalsus, ustavus N?ukogude rahvale ja k?ik teised ?listatud omadused kanti lihtsalt ?he hetkega ?le uuele juhile ja veel niimoodi, et endisele ei j??nud midagi. Kuhu oli kadunud Bre?nevi s?nade tarkus, et keegi ei tahtnud neid enam tsiteerida? Kust tuli Andropovi s?nade arukus, kui k?ik hakkasid ?kki tsiteerima teda? Paistis, et juht oli nii suurep?rane ainu?ksi seep?rast, et ta juhtus parasjagu juht olema. Ajalehtede tegelik ?lesanne oligi vaid ustavust ?les n?idata ja ?petada kodanikele sama. Niisugune on elu diktatuuris. R??gitakse, et Bre?nevi surm tekitas kulisside taga ?geda v?imuv?itluse Andropovi ja T?ernenko vahel. T?ernenkol oli olnud Bre?neviga v?ga l?hedane, isegi truualamlik suhe. T?ernenko aitas Bre?nevit igasugustes pisiasjades ja lahkus poliitb?roo istungitelt alati koos peasekret?riga, kui need viimasele liiga koormavad hakkasid tunduma. Kamraadide lemmiktegevuste hulka kuulusid ka ?hised joomingud. Bre?nevi ja T?ernenko erilistest suhetest hoolimata v?itis v?imuv?itluse Andropov. Kas ta sai KGB juhina k?tte mingi trumbi, mida T?ernenkol ei olnud? See on v?imalik, kuid v?ib ka nii olla, et teda peeti arukamaks ja riigijuhi kohale sobivamaks. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/timo-laine/tankid-ja-tarakanid/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.