?he liivimaalase m?lestused. Kindralmajor Woldemar von L?wensterni m?lestused

?he liivimaalase m?lestused. Kindralmajor Woldemar von L?wensterni m?lestused Woldemar von L?wenstern Napoleoni s?jad 19. sajandi alguses t?hendasid Euroopa ajaloo ja s?janduse jaoks suuri muudatusi. Suuri muudatusi t?hendasid nad ka inimeste jaoks, kes nende keerisesse j?id. ?he sellise mehe m?lestused on koondatud siinsesse raamatusse.Nagu paljud baltisaksa aadlikud, pidas ka Raasiku m?isas s?ndinud Woldemar von L?wenstern (1776–1858) tsaari teenimist loomulikuks. 17-aastasena astus ta Vene s?jav?eteenistusse, liitus peatselt ratsakaardiv?ega ja tegi tsaariarmees pika, mitmek?lgse ning eduka karj??ri.1858. aastal ilmunud L?wensterni m?lestused s?jateenistusest on ?llatavalt mitmekihilised, siin leiavad kajastamist tema s?jameheelu ilusam pool, teenistus kindral Kutuzovi ja Barclay de Tolly l?hikonnas, huvitavad ?lesanded ja l?bus elu vallutatud Pariisis, ent samuti tagasil??gid ja tagakiusamine, usaldamatus tema kui mittevenelasest ohvitseri vastu, s?jaretkede raskused ja koledused, ?nnetu isiklik elu – naise ja laste varajane surm.T?nap?eva lugejale pakub raamat unikaalse v?imaluse j?lgida l?hedalt Napoleoni s?du, p??seda ligi keisritele ja v?ejuhtidele ja olla tunnistajaks Eestist v?rsunud k?rge s?jav?elase seiklustele mitmel pool Euroopas ja Venemaal.E-raamat ei sisalda pilte. Kirjastus t?nab parun Ludolf von L?wensterni abi eest selle raamatu avaldamisel! Der Verlag bedankt sich ganz herzlich bei Ludolf Baron L?wenstern f?r die Hilfe bei der Herausgabe dieses Buches. Originaali tiitel: Woldemar von L?wenstern Denkw?rdigkeiten eines Livl?nders aus den Jahren 1790–1815 Winter 1858 Herausgegeben von Friedr. von Smitt Toimetanud Leino Pahtma Korrektuuri lugenud Kairi Vihman Prantsuskeelsete t?lgete autor Leena Tomasberg lk 74, 75, 76, 79, 91, 92, 141, 182, 292, 293, 389 ja 393–401 V?rsid t?lkinud Peep Ilmet Kujundanud Mari Kaljuste © T?lge eesti keelde. Agur Benno, 2017 © J?rels?na. T?nu Tannberg, 2017 ISBN 978-9985-3-4094-3 ISBN 978-9985-3-4188-9 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2017 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Eess?na Need m?lestused on kindral Woldemar von L?wensterni p?evikute, kirjade, suuliste jutustuste nagu ka teiste kindlate andmete j?rgi aastal 1850 kokku pandud ning kindrali enese poolt l?bi loetud, parandatud ja tunnustatud kui t?de ja kogu hingest kirjutatu. Nende siht on tema l?bi elatud aja kombed, olukord ja silmapaistvad isikud talletada ning neid ei tohi ?ra vahetada prantsuskeelsete memuaaridega, mille kindral on oma k?ega kirja pannud ning s?jaministeeriumi arhiivi andnud. Peterburi, 1851 S. 1 S. = Friedrich von Smitt [ ? ] ESIMENE OSA Algus. S?nd, kasvatus, teenistusse astumine. Kui Saksa ordu raugastunud komtuur (liivimaalane kujutab seda pilti endale ette) p?rast elu t?is ohte, s?jah?dasid ning m??gahoope talle ?hes ordulossidest eraldatud tuppa asus, v?isid talle soojas vammuses ja laiades p?kstes tema kunagised h?dad, v?itlused, v?it ja kaotus piltidena elavnedes tihti meenuda. On kurb m?elda, et ta oleks v?inud kergesti kohale kutsuda logeleva lossikaplani, et talle m?ned seiklusi t?is lehed sule alla anda – ja ta ei teinud seda. Kui meelsasti loeks t?nane maailm neist vanadest s?ndmustest! Kuna ma nende ?leskirjutamata ja seet?ttu kadunud piltide p?rast kurbust tunnen, m?tlen ma sellele, et ka mina, juba ammu sadulast maha tulnud ratsanik, kes majaseinte vahel istub, v?iks jutustada nii m?nestki vaprast ja kuulsusrikkast s?jaretkest koos m?ne silmapaistva s?ndmusega. Olen alles hoidnud pilte elust, mida v?iks veel m?nuga vaadelda, kuna need, kes neid l?bi elasid, puhkavad juba ammu viimsetes kitsastes ja pimedates tubades. Kaplanit mul k?ll kohale kutsuda pole, aga ma ei vaja teda ka. Sekret?r hoiab mu kirjutised korras ja nii lasen ma k?el, mis on muidu harjunud m??ka ja p?stolit hoidma, tr??stituna ?le paberi joosta kirjutussulega, mis on samuti terav ja terasest. Ma n?gin ilmavalgust aastal 1777 Raasiku lossis Harjumaal Eestis. Minu noorus ei m??dunud ?ksildasena. Mind ?mbritsesid armsad, mulle kallid ?ed-vennad, vanemad ja nooremad. Ma m?letan neid k?iki varases lapsep?lves ja hilisemates aastates s?gava armastusega ja mainin k?iki neid eriti jutustuse k?igus, niipea kui m?ni s?ndmus mu jutu ?he v?i teise peale viib. K?igi nende meenutuste peale seab end minu isa, vabah?rra Hermann Ludwig von L?wensterni pilt, kes Eestimaa provintsi (tollal hertsogkonna) maan?unikuna selle omavalitsuse ?he lugupeetavama eestseisuse liige oli, j?uka m?isnikuna end k?igile k?lalislahke naabrina n?itas ja eriti leebe h?rrana oma eestlastest maakasutajate poolt kiidetud sai. Tema k?rval kumab mulle ema kallis pilt, s?ndinud Stael von Holstein, kelle armastavale hoolitsusele ja ?rnusele olen t?nu v?lgu oma mitte ?hegi teise ?nne l?bi ?leskaalutavate lapsep?lvemeenutuste eest. Meie perekond elas algselt Liivimaal, kus enamik selle harudest ikka veel paikneb. Ta on iidsetest aegadest aadellik ja sai 1720 vabah?rralikuks. Eestimaale kolis alles mu vanaisa ja p?ris Raasiku, Kambi ja Alavere m?isad; oma valdused Liivimaal m??s ta ?ra. Meie vapikilbil on sinisel palgil laiali k?ppadega punane seisev l?vi, mille k?rval vapip?ises kaks punast t?hte, kujutatuna h?bedasel v?ljal. Neljaks jagatud vapikilbi edasise kirjeldamise, millest ma vaid s?dakilbi koos ?lavapiga esile t?in, j?tan ma heraldilistele raamatutele ja mainin veel vaid seda, et seal paikneb punasel p?ikpalgil kuldne sarviline kuu ning kuldne greif sinisel v?ljal. Minu kasvatamist juhiti armastuse ja hoolega. T?nuga pean ma m?tlema oma kunagisele ?petajale isamajas, kelle ergutustele ja vaimsele hoolekandele olen ma v?lgu selle eest, et mu m?tted ei j??nud rippuma vaid m??ga, hobuste, jahi, v?itluste ja elu mitmekesise m?rgli k?lge, et seal killuneda, vaid v?isid ka koguneda, kindlustuda ja k?rgema eesm?rgi poole suunduda. See oli minu noorusp?lve s?ber magister Findeisen, s?nnilt saksimaalane, kes suri hiljem Tartus k?rgema kooli teenistuses. Ta on ka kirjanikuna tuntust leidnud. Prantsuse keele ning seltskondliku k?itumise ?pingute eest hoolitses tavap?raselt ?ks kergemeelne ja muretu, aga muidu h?sti haritud prantslane, Monsieur Pourpier, kes saatis mind hiljem ka teatud juhina Peterburis ning leidis viimaks ametikoha Tartus. Koolihariduse sain ma Tallinna R??tliakadeemias , millel oli tookord neli professorit, neli kolleegi-?ppej?udu ja veel lisa?petajaid. ?petati ladina keelt ja vanaaega, maailma ajalugu, geograafiat ja geomeetriat, f??sikat ja f?sioloogiat ning lisaks ratsutamisele ja vehklemistundidele veel palju muud. Minu isa, ?ks selle ?ppeasutuse kaheteistk?mnest aadlikust kuraatorist, ei hoidnud kuludega kokku. ?ppeainetest otsisin ma endale eelk?ige need v?lja, mida ma s?jaasjanduse jaoks vajalikuks pidasin, ning haarasin siis veel eelistatuna neid, mida nimetatakse kauniteks teadusteks. Tuleviku jaoks kujutasin endale ette visandeid, mis olid t?iesti vastandlikud sellele, mida nimetatakse tudengieluks. Oma kolmeteistk?mnendal eluaastal olin 14. mail 1790 ?nneliku juhuse t?ttu pealtn?gijaks merelahingule Tallinna all, kus rootslased kaotasid venelastele kaks liinilaeva, millest ?ks ?hku lendas. Kohutavus ja ise?ranis selle etteaste suurejoonelisus panid mu noore s?dame p?ksuma. Sellest peale m?tlesin tihti lahingutele ja kandsin endas soovi seda taas n?ha. See soov l?ks hiljem piisaval hulgal t?ide. Mida nooruses soovitakse, omatakse vanaduses k?lluses. Seitsmeteistaastasena olin ma sale, pikka kasvu noormees, kes ei n?inud halb v?lja. N??d m?eldi minu ettevalmistamisele s?jav?eteenistuseks, millega tolleaegsete arusaamiste j?rele polnud kunagi liiga vara pihta hakata. Ma pidin sobiva ja esindusliku hoole all Peterburi reisima ning seal l?bi tegema esmase relvateenistuse kuni ohvitseriks ?lendamiseni, nii kiiresti ja soodsalt kui v?imalik. Algus selleks sai tehtud ja esimene lahkumine poisiaastate tegevusplatsilt seisis mul ees. Seda aega ei meenuta ma mitte ilma valuta. Ka ?ks noorusarmastus h?ljub veel mu pilkude ees, kui ?ks viimastest meenutustest isamajas elatud ajast. Sale, blond t?tarlaps, Raasiku majandusametniku t?tar, vaid m?ni kuu noorem kui ma ise, oli see armas t?tarlaps, kes pidi ?ratama mulle seni tundmatud tunded veel poisilikult rahulikus rinnas. Ta kandis rohelist pihikut, mis istus tihedalt tema saleda kogu ja paisuvate rindade ?mber, ikka ja j?lle rohelist pihikut, kuna teist tal ei olnud. Kui armas oli mulle edaspidi roheline v?rv! Ma ise muutusin ?ha enam ja enam roheliseks nagu siisike; jahikuub, jahitasku rihm ja m?ts olid rohelised ning vastavalt metafoorile, rohelised olid ka m?tted. Teid ja radu m??da j?rgnesin ma l?bi rohelise metsa ilusale t?drukule v?i siis n?gin ?le aia teda isatalu ?uel istumas. Siis kiskusid eespoolnimetatud ettevalmistused mind endaga kaasa. Ma lahkusin Kajast (nii oli armsa blondi t?tarlapse nimi kaunik?lalises eesti keeles Katharina l?hikujuna) s?gava haavaga s?dames ja rohelist v?rvi meeles pidades. Kui peagi munder mu noori k?hnu ?lgu kattis ja m?nikord r?hus, ?tlesin ma tihti: „Ikka edasi, see on ju Kaja v?rv!” – Ka aastaid hiljem, v?sitaval marsil, niiskes ja k?lmas laagris olen ma vahel kuube vaadates endamisi naeratades lausunud: „Kaja v?rv!” Peterburi s?itsin ma (1793) oma v??rika ja ?ilsameelse onu, kindral Christoph von Benckendorffi hoole all. Ta oli hiljem tuntuks saanud vendade, krahv Alexanderi ja Konstantini ning veel elus oleva v?rstinna von Lieveni isa . Juba varem olid Tallinnast tehtud sammud ette valmistanud minu seersandina vastuv?tmise Semjonovskoje kaardiv?er?gementi. Meie kohalej?udmise j?rel esitles kindral Benckendorff mind selle ?lemale, krahv Nikolai Salt?kovile kui tolle alluvat. Krahv kohtles mind s?bralikult ja v?ttis mind oma seersantidest k?skjalgade hulka. See oli esilet?stmine, mille eest olin t?nu v?lgu oma hea onu eestkostele. Peale minu oli krahvil veel vaid kolm k?skjalga-seersanti, v?rst Mest?erskoi ja kaks noort krahv Tolstoid. Meil oli tema majas umbes s??rane positsioon, nagu ammum??dunud aegadel aadlikest paa?idel v?imsa feodaalh?rra majas ning ?ukonna- ja s?jamajapidamises. Kas ei olnud ka Wallenstein teatud liiki paa? Burgau lossikrahvi juures? Krahvinna Natalja Vladimirovna Salt?kov oli minu t?di, kindraliproua Benckendorffiga s?bralikes suhetes ja sel asjaolul oli minu jaoks see hea tagaj?rg, et temast sai ka minu jaoks heasoovija, kes mind paljudel juhtudel aitas. Siiski ei p??stnud see mind juhuslike tujude eest, milliseid tal oli palju ja mis tegid ta teatud viisil kuulsaks. Nii ei tohtinud talle l?heneda keegi, kelle juuksed olid v?itud l?hnava pumatiga v?i siis temaga sama laua taha kolmeteistk?mnendana istuda: oli oht ?kilise meelepahaga minema saadetud saada. Kui aga mille-fleurs’i j?rele l?hnav v?i ?nnetu kolmeteistk?mnes oli nii t?htis, et tuli end tema j?rgi painutada, lahkus ta ise selgeltn?htava n?rdimusega toast v?i lauast. Minuga on juhtunud m?lemat, nimelt minema saadetud saada, kuna olin heliotroobipalsamit oma juustele m??rinud ning kuna olin kolmeteistk?mnenda ning k?ige nooremana tema laua taha istunud. Minu teenistus krahv Salt?kovi juures t?i kaasa selle, et ma saatsin teda suurtele kogunemistele ja pidudele, mis ?ukonnas toimusid. Nii ?ppisin ma v?hehaaval k?rgeid isikuid tundma, v?hemalt n?o j?rgi. Esimese t?hena, mis teistest eredamalt s?ras, helkis toona v?rst Platon Zubov. Tema ?mber kogunesid parvena v?iksemad t?hed. Aga nende hulgas oli m?ningaid, kes tahtsid peat?he juurest lahkudes omaenda teed m??da r?nnata. Meie, noorte inimeste hulgas h??ti neid mittepuuderdatuteks j?rgmisel p?hjusel. Erilise soosingu ja autasu m?rgina tohtis v?rsti ?rkamise ja tualeti tegemise ajal juures viibida. V?rst aga lasi end nagu minister Kaunitz nii priiskavalt puudriga puuderdada, et tuba oli sellega t?idetud, ise ta loomulikult kandis puudrimantlit. Ei saanud muidugi teisiti, kui et hulk puudrit ?mberseisjate peale langes, kes juba oma gala?likondi kandsid. Aga kui nad n??d selle tulemusena kandsid rinnal ja ?lgadel valget pulbrit, ei t?hendanud see mitte hooletust, vaid t?endas seda, et nad olid v?rsti l?heduses seisnud ning pugejahinged kadestasid neid. Meeste hulgas, keda ma tookord ?ukonnapanoraamis n?gin ja kelle m?lestus minus ise?ranis p?sima j?i, oli parun (hiljem krahv) Fersen . Tal oli olnud lahkumisaudients keisrinna Katariina juures ja oli n??d teel Poolaga v?itlema, mille ta ka ?nnelikult suure diktaatori Ko?ciuszko k?est ?ra v?ttis. Ta tundis mind juba kodust ja pani mulle ette koos temaga minna. „Seal v?id sa end pumatiga v?ida,” naljatas ta, „p?ssirohusuitsus pole seda l?hna tunda ning l??gi- ja kuulikindel oled sa ka.” – Aga p?rast seda, kui sellest veel r??giti, seadis ise?ranis krahvinna Salt?kov end selle projekti vastu. „Mis,” ?tles ta, „te tahate juba praegu noort verd valada? Ei, seda ei luba mina ega madam Benckendorff kunagi.” – Sellest asjast ei saanud midagi ja see oli kindlasti minu kasuks, kuna s?da oli peagi oma l?pule j?udnud. Ma pean siinkohal tagantj?rele parun Ferseni s?nu selgitama, kes nimetas mind l??gi- ja kuulikindlaks. See on seotud j?rgneva looga. Kui mind s?jav?eteenistuseks ette valmistati ja varustati, tahtis mu hea, ?rn ema, nagu ema ikka, mitte ainult ekstrakompsukest ja ekstrapambukest minu jaoks valmis teha, vaid ka teisel viisil k?igi ohtude eest kaitsta. Kes saab seda emas?damele pahaks panna! Ta oli kindlasti v??rikas naine, vaba igasugusest ebausust, s?da t?is jumalakartlikkust, mis juba ?ksi hoiab eemale igasugusest n?iav?rgist. Aga oht armastatud, ikka veel nii noore poja jaoks, mida saaks ehk s??tu, mitte kedagi kahjustava vahendiga ?ra hoida, miks ei peaks seda katsetama! ?ks talunaine oli kuulus haavu ravitsema ja haavade eest hoidma; r??giti, et ta olevat rohkem kui ?hele nekrutile imejooki andnud, mispeale need polnud kunagi haavata saanud. Vana naine toodi kohale ja ta pruulis ka mulle joogi, mille ma s?dikalt ning vastavalt eeskirjale p?ssitorust ?ra j?in. Siis ?tles n?id mulle veel, et ma v?itlen edukalt 25 rahvaga ja valitsen neist kahte. Mu hea ema tasus talle rahuldatud s?damest. Sellele juhtumile viitas Fersen oma mulle suunatud s?nades. Ta oli aga sellest kas minu omastelt v?i siis kindral Benckendorffilt naljaga pooleks kuulnud. Kummaline on aga see, et ma loendamatutest v?imalustest surnuks v?i siis sandiks lastud v?i l??dud saada vaid nelja v?hema lihahaavaga olen p??senud ja et seejuures pole ?kski kont ei kuulist ega m??gast viga saanud. Kui ?ks lihtne s?durist veteran, kes oma tormise elu alguses, olles nagu minagi p?ssitorust imejooki joonud, lahingu saatuse l?puks nagu minagi v?i enamgi s??stetuna tunneb, kas pole see siis loomulik, et ta tutvustab oma vana tuttavat n?ida v?i selle j?reltulijat noorele nekrutile v?ga kasuliku abistajana h?das? Sellise digressiooni j?rel p??rdun ma tagasi oma elu juurde Peterburis. Ma elasin V?ikesel Mere t?naval (Morskaja) koos nelja kaasmaalasega – von der Pahlen, von Budberg ja kaks venda von Helffreichi . Korter oli kenasti sisustatud ja me majandasime seda ?heskoos. Teenistus j?ttis meile k?llaga aega, et etendusi k?lastada, linna vaatamisv??rsusi n?ha ning aeg-ajalt ka teaduslikke suundi j?rgida. M?ng ja armastus j?id minust veel kaugele; see-eest aga ?rkas minus lapselik soov p?rast mitmekuulist eemalolekut taas isakodu n?ha. Ma sain puhkust ja j?udsin nelip?hadeks Raasikule. Isa ei olnud kodus, k?ll aga ema ja ?ed. Nad leidsid, et olen kasvanud ja mundris v?ga armas. Millised ?nnelikud neli kuud m??dusid seal seersandi jaoks, kuigi ka enne ei olnud teenistus tema jaoks raske olnud. 1. oktoobril 1794 olin ma tagasi Peterburis ja alustasin oma seersanditeenistust, mis ei pidanud aga enam kaua kestma. Sama aasta vana-aasta?htul j?udis minuni r??mus teade, et olen kaheksa-aastase teenistusvanusega vahtmeistrina ratsakaardiv?kke ?le viidud; selle j?rel uue aasta (1795) esimesel, armuosutamise p?eval olen ma kaardiv?est erru lastud, armee rittmeistriks nimetatud ja Ukraina kergeratsav?e polku ?le viidud. Sellised ?lendamised polnud tollal ?ldse midagi erakorralist, aga ikkagi alati armulisuse akt ning ma t?nasin mulle osakssaanu eest oma suurep?rast t?di, proua von Benckendorffi. Kes v?is olla r??msam kui mina! Mu uus munder sai nii ruttu valmis, et ma v?isin juba 1. jaanuari ?htul ?ukonna ballile ilmuda. Mulle sai siin osaks au Tema Majesteedile keisrinna Katariinale esitletud saada ning luba k?esuudluseks. Monarh ?tles oma leebuses tavalised tervituss?nad ja minul oli tunne, nagu oleks mind r??tliks l??dud. Ma j?in veel kaheks kuuks Peterburi, hankisin endale varustuse, mille jaoks mu isa mind piisavate vahenditega varustas, ja asusin seej?rel reisile polku, mis kantoneerus Varssavi ?mbruskonnas ning kuulus feldmarssal Suvorovi armeesse. Valisin oma tee sinna Tallinna kaudu, et vanemaid ja ?desid tervitada ning eelk?ige viimastel oma uut ratsav?elase mundrit imetleda lasta. Seda nad ka tegid, aga pisaratega silmis. Ma leidsin oma armsa ?e Helene haigevoodis ja n?gin teda suremas. Ta oli alles kolmteist kuud varem abiellunud ning lahkus n??d eba?nnestunud s?nnituse tagaj?rjel, vaevu 19 aastat vana. Ma tunnetasin seda ootamatut ja valusat kaotust v?ga s?gavalt ning oli ?nn selles s?nges meeleolus, millesse ma langesin, et kohustus ja teenistus mind postvankrile heitsid ning laia lohutavasse kaugusse viisid. Riiga j?udes raporteerisin oma kohalolekust kindral von der Pahlenile, kes oli siis selle linna kuberner . Oma eestimaalasest sugulase vastu poolehoidu tundes kohtles ta mind h?sti ja andis mulle kaasa soovituskirja v?rst Repninile ning kirjad oma m?lemale pojale. Sellise toetusega j?udsin ma Grodnosse ning leidsin seal heasoovijaid ning s?pru. M?lemad Pahlenid , kes teenisid v?rst Repnini staabis, v?tsid mind s?bralikult oma korterisse elama ning lasid mul Grodno elu oma k?rgpunktides n?ha. Kuningas Stanislaus viibis tollal seal teatud laadi vangistuses. Vene ohvitserid, sealhulgas oivaliselt ka m?lemad Pahlenid, Peter ja Paul, moodustasid tema maison militaire’i ning v?tsid ka mind kuningapaleesse kaasa, kus tagandatud monarh resigneerunult, aga mitte ilma s?ra ja v??rika hoiakuta paremaid p?evi ootas. Elati muide p?ris h?sti, v?hemalt mis puudutas maison militaire’i ja mis l?ks mulle muidu korda oma saatusse takerdunud kuningas W?adis?aw K??nrapikkuse j?reltulija! – Tema k?rval elas rohkem kui kuninglikus hiilguses v?rst Repnin. Kaks korda n?dalas andis ta hiilgavaid balle. Kaunid poolatarid ilmusid hea meelega ja soovisid siledal parketil h??guvaist pilkudest ?mbritsetutena v?ita neid v?itjaid, kellele nende isad ja vennad olid varem s?jav?ljal alla j??nud. Ka see ei puudutanud mind kuigiv?rd. Ma n?itasin oma ratsav?elasemundrit ja vaatasin vaid, kas m?ni kaunis pilk sellele v?i minu t?rkavale l?hikesele habemele pidama j?i. Neliteist p?eva m??dusid sel kombel ja ma pidin seej?rel paar miili edasi Bia?ystokki reisima, kus asus minu polgu staap. Seda juhtis parasjagu polkovnik Anrep , ja v??rikamat ning ?ilsamat ?lemat poleks saatus mulle saata saanud. Eelk?ige oli vaja teenistust tundma ?ppida ja saada ?lem??rasest ohvitserist, keda ma olin, oma kohta t?epoolest t?itvaks saada. Anrep oli mulle seejuures ?petuseks ning eeskujuks ja elavuseta koht, kus me paiknesime, oli minu usinate p??dluste jaoks soodne. Ka meenutan ma Bia?ystokki hea meelega; see oli minu s?jaline ?likoolilinn, kus ma oma r??telliku ?petaja huulte ja eeskuju k?ljes rippusin. Tema k?rval oli Bia?ystokis tollal veel teisigi hiljem k?rgeid s?jav?elasi, kelle osalus ja heasoovlikkus mind r??mustas ja keda ma samuti oma ?petajateks s?jaasjanduses ning ratsav?eteenistuses pidada tohin, nii et ma kaalutletult olen pidanud viibimist Bia?ystokis oma s?ja?likooliaastaks, kuigi see ei kestnud t?it kahtteist kuud. Ma nimetan krahv Wittgensteini , Manteuffelit ja von Kurselli v??rikaid ja osalt kuulsaid nimesid. Nad k?ik vaevusid oma kogemuste rikkalikust pagasist jagama v?rskele kaptenile ?petust ja osutusi, mis talle kasulikud v?isid olla. Polk sai k?su asuda laagrisse Bielski ja Ploski vahel Narewi ??res, milleks me ?hinesime polkovnik von Sa?i k?su all oleva Kiievi ratsaj??grite polguga, polkovnik ?erebtsovi juhitud Fanagooria grenaderipolguga ja ?he kasakapolguga korpuseks, mis seisis kindralleitnant Moritz Lacy ?lemjuhatuse all. Varssavist k?lastas meie laagrit p?evakangelane Suvorov ja ma m?letan imelist, elektrilist m?ju, mida tema paljas kohalolek s?durites tekitas. ?hel pingutaval ?ppusel, mida see ?levaatus kaasa t?i, juhtus minu veel mitte karastatud j?udude t?ttu ?nnetus. ?hel r?huvalt kuumal p?eval, p?rast kiiret ratsas?itu ja keset polgu kiiret liikumist kukkusin ma teadvusetult hobuse seljast maha ning tugev verejooks tungis suust ja ninaaukudest v?lja. Ma lebasin peagi vereloigus, mind t?steti teadvusetult ?les ja toimetati telki. Arst leidis mu seisukorra olevat murettekitava ja lasi mind l?hedasse k?lla kanda, et talumajas rohkem rahu ja hoolitsust saada. Seal k?lastas mind mu hea polkovnik Anrep ning kuna mu rind n?is v?ga vaevu p?hjustavat ja arst leidis mu seisukorra ohtliku olevat, veenis ta mind m?neks ajaks pingutavast ratsateenistusest loobuma ja isamajas kosutust, rahu ja minu vankuvate j?udude taastumist otsima. Ma ei l?kanud isalikuna m?eldud ettepanekut tagasi, sain haiguse t?ttu piiramata ajaks puhkust ja reisisin taas Grodnosse, kus ma k?lalislahkete vendade Pahlenite juures korterisse j?in. Noorem, krahv Peter lebas parasjagu samuti haigevoodis ning teda ravis v?rst Repnini ihuarst. See andis ka mulle v?imaluse tema n?u kuulda v?tta ning veidi tugevamana oma teed j?tkata. Krahv Paul von der Pahlen l?ks just v?rsti ?lesandel Peterburi ja me reisisime paar jaamavahet koos; aga ma pidin peagi kiirustajast maha j??ma ja oma teed aeglasemalt ja ettevaatlikult j?tkama, et Kovnos ja siis Miitavis oma reisiseltsilise isa, vana krahv von der Pahleni juures v?lja puhata. Temast oli vahepeal saanud Kuramaa kindralkuberner. Riias k?sisin n?u tuntud arsti dr Stoffregeni k?est, kes mind minu rinna orgaanilise olukorra p?rast rahustas, samas aga v?ljendas ettevaatust ja soovitas eriti rahu. Neliteist p?eva veetsin ma seej?rel Vidrukal, oma t?di proua von Budbergi hea asukohaga m?isas, koduse ?mbruskonna ?le r??mu tundes ja haigele rinnale kodumaist ?hku pakkudes. Siis j?tkus mitte enam pikk tee isakatuseni, kus mind avas?li vastu v?eti. Emalik hoolitsus ja islandi sammal tegid tervenejale head. Peagi tundsin end paremini ja kuigi veel veidi n?rgana, aga siiski ohu k?est p??senuna. Minu isa, kes tahtis mind panna unustama mu olukorda ja haigust, tegi mulle ettepaneku reisida Tartusse, et seal mu liivimaalastest sugulasi tundma ?ppida. Ma s?itsin niisiis minema ja nimelt koos oma venna Karliga , kellel olid oma asjad ajada. Tartu, tollal veel ilma ?likoolita, saab talveks ?mbruskonnas elava aadli kogunemiskohaks ning ballidest, kaunitest lossipreilidest, kontsertidest ja muust seltskondlikust k?rast pole puudust. Mina m?ngisin sel ajal kahkjaskahvatut r??tlit, kes on turniiril maha visatud, kannatab veel oma n?rkuse all ning vaid j?lgib kirjut ja keerlevat ringm?ngu. Lembelaule oleksin ma v?inud laulda, kuna lossipreilid olid kaunid ning oli palju n?busid ja n?bukesi, aga selleks puudus mul oskus. Niisiis vaatlesin ma vaid, nagu ?eldud, ning punusin s?nadest ilusatele kuulajatele lillevanikuid ning p?rgi. Vahepeal ajas mu vend Karl t?sist asja ja saavutas auhinna, rikka lossipreili k?e, kes oli korraliku varanduse ainus p?rija, mille too pulmap?eval oma k?sutusse sai. Keerutamata r??kides, temast sai peigmees; tema pruut oli kindralleitnant parun von Frieseli , Eestimaa rikka m?isaomaniku ainus j?relej??nud t?tar. Laulatus toimus m?ni kuu hiljem. Enne seda t?histasime me minu ?e Henriette abiellumist krahv Stenbockiga. Mu vaene ?de suri p?rast m?nda ?nnelikku abieluaastat, mida ma veel omal ajal meenutan, aga temast j?i j?rele t?tar, ema kaunis ja noorendatud pilt, ning poeg, kes oma p?ritolu p??rdumatutele ihadele j?rgnedes v?itlusse ja s?tta l?ks ning Kaukasuse kuristikes karmis v?itluses Dargo l?hedal jala kaotas, nii et ta endast n??d kangelase torsot kujutab. 1 F. G. Findeisen on lasknud tr?kkida: R?sonnement ?ber einige Maximen der alten Welt und ihren Einfluss auf die Denkungsart der Menschen der alten und neuen Zeit. Ein Fragment. Riga. Hartknoch, 1777, 152 S. in 8. – see on raamat, kus autor t?estab end oma ajast ees oleva isem?tlejana. V?ljaandja. FriedrichGotthilf Findeisen (1742–1796) saksa pedagoog ja literaat. Tlk. [ ? ] 2 Tallinna Toomkooli nimi aastail 1765–1819. Tlk. [ ? ] 3 Christoph von Benckendorff (1749–1823). [ ? ] 4 Vahepeal surnud (1857). Autor. V?rstinnaKatharina Alexandra Dorothea von Lieven (1785–1857). [ ? ] 5 Hans Heinrich von Fersen (1739–1800). [ ? ] 6 Hiljem kindralleitnant ja ?he (kolmanda) husaaridiviisi ?lem. Suri 1829. aastal T?r-gis. Hiilgav r?nnak, mille ta keisri k?rassiirir?gemendiga 1813. aasta Kulmi all l?bi viis, p??stis lahingu. Autor. CarlLudwig Budberg (1775–1829). [ ? ] 7 Noorem von Helffreich oli hiljem kindralleitnant ja juhtis 1. korpust. Autor. GotthardAugust von Helffreich (1776–1843). [ ? ] 8 Hiljem kindral en chef, Andrease ordeni kavaler ja ?leeuroopalise kuulsusega. Kindralen chef – vn Генерал-аншеф –18. sajandi Venemaal kindrali auaste, mis paiknes kindralfeldmarssali ja kindralporut?iku vahel ning vastas auastmete tabelis II klassile. Nimetatud kindral oli Peter Ludwig von der Pahlen (1745–1826), tegelikul mitte Riia linna, vaid esimene Kuramaa kindralkuberner, auastmelt siiski ratsav?ekindral (1798) (kindral en chef asendati aastail 1796–1797 n-? v?eliigikindrali (jalav?ekindral, ratsav?ekindral, suurt?kiv?ekindral, insenerkindral) auastmega). Kindral von der Pahlen oli ?ks tsaar Paul I vastase vanden?u juhtidest. Sattus seet?ttu Aleksander I juures ebasoosingusse ja saadeti erru. Tlk. [ ? ] 9 Paul Carl Ernst Wilhelm Philipp von der Pahlen (1775–1834) ja Peter Johann Chris-toph von der Pahlen (1777–1864). Tlk. [ ? ] 10 Stanis?aw August Poniatowski (1732–1798), Poola kuningas 1764–1795. Toim. [ ? ] 11 W?adis?aw ?okietek, nii h??tud oma k??buslikkuse t?ttu, muidu aga v?imas kunin-gas, kelle hauale Krakovis raiuti kiri: Ubi nodus Gordius, ibi ille Macedo et ensis. (Kus Gordioni s?lm, seal makedoonlane (s.t Aleksander Suur) ja m??k) (Tlk Mart Rummo). W?adys?awI ?okietek (1260–1333) oli Poola kuningas aastail 1320–1333. Tlk. [ ? ] 12 J?i 1807. aastal kindralina Mohrungeni all Preisimaal prantslaste vastu lahingu-v?ljale. Kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrep (1760–1807). K?rstna Kabelim?ele p?stitati 1844. aastal talle m?lestusm?rk, tuntud kui Anrepi l?vi. Tlk. [ ? ] 13 Tollal alampolkovnik, hiljem v?rst ja ?leeuroopaliselt kuulus. LudwigAdolf Peter zu Sayn-Wittgenstein (1769–1843). [ ? ] 14 Tollal premjeermajor; j?i hiljem kindralleitnandina Leipzigi lahinguv?ljale. Krahv Gotthard Johann Manteuffel (1771–1813). [ ? ] 15 L?ks erru polkovnikuna. T?en?oliselt Otto Gotthard Ferdinand von Kursell (1763–1825), oli Starodubi k?rassiiripolgu polkovnik. Tlk. [ ? ] 16 Tihti nimetatud seoses T?rgi s?dadega 1809–1810; suri kindralleitnandina. AndreasBurchard Friedrich von Sa? (1753–1815). [ ? ] 17 Hiljem kindralleitnant; langes s?jak?igul Hollandisse. Mihhail?erebtsov (1752–1799). [ ? ] 18 Silmapaistev osaline Ismaili ja Praga vallutamisel; juhtis hiljem Napoli abikorpust ja suri t?iskindralina. Mauricede Lacy, ka Moritz von Lacy ( 1737–1820). [ ? ] 19 Hiljem kindraladjutant ja erakorraline suursaadik Pariisis. ?ks Vene s?jav?e k?ige v?ljapaistvamaid kindraleid. PeterJohann Christoph von der Pahlen (1777–1864). [ ? ] 20 Hiljem kindralleitnant ja ratsav?ediviisi ?lem. PaulCarl Ernst Wilhelm Philipp von der Pahlen (1775–1834). [ ? ] 21 Praegune Kaunas Leedus. Toim. [ ? ] 22 Praegune Jelgava L?tis. Toim. [ ? ] 23 Karl Johann Ernst von L?wenstern (1774–1805), major. Tlk. [ ? ] 24 Georg Johann von Friesell (1727–1788), kindralleitnant, Moe ja Tamsalu m?isade omanik. Tlk. [ ? ] 25 Kindraladjutant v?rst Mihhail Vorontsovi juhitud Dargo retk T?et?eenias toimus mais-juulis 1845. Tlk. [ ? ] TEINE OSA Teenistusaastad keiser Pauli ajal. 1799. aasta s?jak?ik ?veitsi. Aasta l?pu eel (1786) lahkusin ma vanematekodust, et polku tagasi minna, mis oli asunud oma kantoneerumisalale Lutski (Vol??nia) ?mbruskonnas ning kuulus n??d v?rst Prozorovski korpusse. Riiga j?udes kuulsin ma paljudest p?rast keisrinna Katariina surma s?jav?es toimunud muudatustest ja uutest korraldustest. ?ks mulle v?ga otseselt kordaminev oli see, et k?iki m??ramata ajaks puhkusele lubatuna oma polkudest eemalviibivad ohvitsere tuli k?sitleda ja kohelda kui t?ielikult teenistusest eemaldatuid. Nii olin ma enne sellesse astumist teenistusest vabastatud ning edasine reis Vol??niasse asjatuks muutunud. Mida siis n??d teha? Ma olin suures segaduses ja peaaegu meeleheitel; ma ei teadnud, kas pean edasi v?i tagasi minema. Siis aga nimetati kindral von Benckendorff keisri armust Riia kindralkuberneriks. Ta oli alati minu suhtes end osav?tliku sugulasena n?idanud ja ma ootasin lohutatuna ning t?is usaldust tema saabumist kubermangu. See toimus peagi ja vaene ?epoeg, kelle s?? ei olnud suur ning varem tavalise leebe distsipliiniga piirdus, leidis temas abivalmis kaitsja. Benckendorff kirjutas ja soovitas mind kindral Numsenile , kelle keiser Paul oli ratsav?e inspektoriks m??ranud. See suurep?rane mees v?ttis mind oma polku, Numseni k?rassiiripolku ja kohtles mind peagi nagu oma poega. Numseni polgus ja tema m?istva juhtimise all toimus see, et ma ratsateenistust ja s?jateenistust ?lepea tundma ning armastama ?ppisin. K?ik ratsateenistuse ?ksikasjad olid talle t?pselt teada ja ta j?lgis rangelt, et k?ik tema inspektsiooni ohvitserid ?ppusi pidasid ning ?ppisid seda, mida ta vajalikuks pidas. Tema peakorter paiknes Miitavis. Sinna lasi ta igast oma inspektsiooni polgust ?he eskadroni tuua, ?petas ohvitsere relvi kasutama, oli ratsatundide ajal kohal ja n?udis isegi, et nad oskaksid hobuseid praktiliselt rautada. Samal ajal liikus talle annetatud ja tema j?rgi nimetatud polk, Starodubi ratsakarabinjeerid, oma senisest asukohast Musta mere kaldal siia ning pidi naabruses asuval Liivimaal dislotseeritama. Vahepeal nautisin ma noore k?rassiirina elu Miitavis, mis ?mbritsevaid maid kaasa arvates on alati olnud v?rske ja r??mus. Ennel?unal m?rkilaskmine, vehklemine ja ratsutamine, ?htul tants kasiinos, kui seda oli, v?i siis ?ge traav, mis mind m?nda l?hedasse Kuramaa lossi viis, kus ei puudunud kaunid lossipreilid. Noor s?da, mida sa veel soovid? Klirisevad relvad, hirnuvad hobused ja kui see on m??das, siis jooks ilusate silmade, v?imaliku k?epigistuse j?rele. Ma olin tollal pikk, sale sell, pruunijuukseline, sinisilmne, t?rkavate karvadega ?lahuulel ning suutsin juba etendada mingit k?hetut r??tlit m?nest ballaadist. Kuna teenistus ja mu hea vana kindral seda lubasid, tegin kiire reisi Tallinna. Oma isa ma siiski ei kohanud. Ta oli J?hvi postijaamas Eestimaa piiril, et seal Peterburi reisivat Poola kuningat Stanislausi Eestimaa r??telkonna poolt tervitada ning l?bi provintsi saata. Ma reisisin seepeale samuti J?hvi; n?gin oma isa ning kiirustasin tagasi Miitavisse. Kuna oodatud polk oli vahepeal kohale j?udnud, lahkusime me Miitavist ning liikusime Valka, v?ikesse Liivimaa linnakesse, kus staap korterisse asus. Kuna mind loeti koosseisu olevaks ohvitseriks, tegi kindral minust platsmajori. See minu plats oli kergesti ?levaadatav. Kus Valgas ka seista, igal pool avaneb vaade linnast v?lja vabasse loodusse. Sellele vaatamata oli elu Valgas p?ris l?bus. Ohvitserid olid sisse seadnud kasiino ja panid linna noored naised tantsima, millest vahetevahel ka l?hikonna lossipreilid osa v?tsid. Peale selle moodustas kindrali maja alati avatud ja meeldiva kohtumiskoha. Peale tavaliste vestluste korraldas ta kaks vestlus?htut s?jalistel teemadel ning selleks pani ta v?lja kaardid, plaanid, raamatud ja ajalehed. Tema m?rkused tollaste s?jaliste operatsioonide kohta olid meie jaoks m?istetavad ja ?petlikud ning ma meenutan veel r??muga tema selgitusi Moreau taganemise kohta ja kuidas ta meile kaardil kohti n?itas, ainu?ksi kustkaudu ta oleks v?inud p??seda sellest keerulisest olukorrast, kuhu teda oli viinud ertshertsog Karli v?it Jourdani ?le. Numsen elas korralikult, aga tavaliselt lihtsalt, tal oli vaid ?ks p?ev n?dalas, kui ta oma ?igust tollal veel v?ga tavaliseks karikat?stmiseks tarvitas. See oli reede, mida ta omas et?moloogias vabaks p?evaks nimetas. Sellistel vabadel p?evadel armastas ta rohket osav?ttu oma l?unas??kidest, mis juba kell kaks algasid ja m?nikord alles kell ?ksteist l?ppesid. ?ampanjapudeleid toodi keldrist korvide kaupa ja vahel kujunes sellest t?eline prassing. Ma olen sellistel p?evadel n?inud kindralit – tugevat, suurt ja laia?lgset meest ?ksinda kuni kahtteist pudelit ?ampanjat t?hjaks joomas. Seejuures ta ei tuikunud, j?i sellekssamaks imponeerivaks, lauda valitsevaks peremeheks ja vaid ta n?gu l?ks punaseks, eluvaim kasvas ning higistamine ei j??nud p?riselt olemata. ?hel sellisel vabal p?eval sattus ta t?lli ja s?navahetusse ?he ?mbruskonna rikka ja lugupeetud m?isaomanikuga, parun von Ungern-Sternbergiga. Kuna kibedaks muutunud s?navahetusest ehmunud k?lalised oma toolidelt ?les h?ppasid, h??dis kindral oma p?stolite j?rele, mis alati laetult l?heduses seisid, ning tahtis parunit kohapeal maha lasta. Sellal kui tentsikud s?duritena kuuletusid ja kuulidest tiined torud peagi joomalaual lebasid, haarasin mina, keda majas peaaegu pojana koheldi ning kes ma kindralile lapselikult ustav olin, tema k?test ja palusin, et asi ei l?heks sellise ??rmusliku teoni. Aga siis haaras vana, kes p?rast rasket haavatasaamist ikka kargu tuge vajas, oma vaba k?ega minust ja surus mind nii k?vasti vastu rinda, et ma pidin k?vasti muserdatuna valjusti karjatama ning ta oleks mind peaaegu ?ra l?mmatanud. Selle tugeva j?u kasutamise ajal aga kadus esialgne leegitsev viha ja kuna vahepeal olid teised k?lalised ka parunist jagu saanud, ?nnestus ?hendatud j?upingutustega t?litsejaid lepitada ning suurema t?helepanuta ehk m?rva ennetada. Numsen oli p?ritolult taanlane ja heast perekonnast. Veel noores eas astus ta Prantsuse s?jav?kke, v?itles Seitsmeaastases s?jas marssal Broglio all ja paistis mitmel puhul silma. Keisrinna Katariina, kes oli teda m?rganud, pakkus talle teenistust Vene armees; ta tuli sellesse kindralleitnandina ?le ja juhtis peagi kuulsusrikkalt Soomes korpust rootslaste vastu. Kogult oli ta suur, aga nagu ?lalpool mainitud, pidi ta raske jalahaava t?ttu karku kasutama. Hobuse selga ronis ta raskustega, aga kui ta juba kord oma inglise m?ra sadulas istus, kes ainsana oli v?imeline seda raskust kandma, n?itas ta end suurep?rase ja v?simatu ratsanikuna, kellega keegi meist ei suutnud v?istelda. Tema k?rass oli nii lai, et istusin kord selle sees nagu h?llis ja kiigutasin end, kui ta ?kitselt ligi astus. Hobustele, oma vabale p?evale ja ?le?ldse muretule s?durilaadile palju raha raisates oli ta tihti rahah?das ja kui ma lisan sinna tema kareda olemuse, tema s?jav?elised harjumused ning sisemise kokkukasvamise seisusega, mille ta oli valinud, n?en ma temas vana, vapra, tugeva keskaegse s?japealiku kujutist, kellesuguse olen ma hiljem leidnud Walter Scotti romaanides nii t?pselt joonistatuna. Sellistelt k?rvalep?igetelt Valka tagasi p??rdudes pean ma veel meenutama, et seal oli peale k?ne- ja vabade p?evade jooma?htute ka kaardi?htuid, mis toimusid polkovnik Schiray, krahv Bezborodko ?epoja juures. M?ngiti k?ll vaid bostonit, aga virtuooslikult ja v?ga k?rgete panustega. Seal tegin ma l?bi selle peene ja v?ga k?rge m?ngu kursuse ning saavutasin kindluse ja v?lja?ppe, mis ei j??nud m?ju avaldamata elusuundade ja otsuste peale. M?ngus on noortel j?ududel vaatamata kergele tormakusele enamasti ?nne. Selles n?ib olevat saatuse kummaline m?stika, mis nagu n?kk kogenematut poissi igavese v?idu ja kullam?gedega ahvatleb, et teda siis m?ngu s?gavatesse voogudesse ahvatleda ja tihti sinna mattagi. Enne 1797. aasta j?ule kandsid vahused posthobused mind keerlevates lumep??ristes taas Eestimaale. Seekord kohtasin ma omakseid oma ?e, krahvinna Stenbocki juures. Ma olin r??mus ja ?nnelik selle kohtumise ?le, kuna mis oleks suurem r??mutundest selle ?le, et olude t?ttu ?ksikuksj??nu ei ole perekonnaringi jaoks v??raks j??nud! 1798. aastal, p?rast Valka tagasip??rdumist pidin sealt peagi lahkuma. N??d polgu enda juurde m??ratuna suunati mind koos mulle antud 4. kompaniiga p?siasupaika Ruhjas. See m?rkimisv??rne m?is, mis on jagatud mitmeks eraldiseisvaks omandiks koos pastoraadi ja postijaamaga, asub suurel s?jateel, mis viib Tallinnast Riiga ja on viimasest umbes 21 miili kaugusel, kui suurele teele j??da. Kui minna kerge vankri ja kiirete hobustega otse m?isast m?isa, on see oluliselt l?hemal. Ruhja on seega hea asukohaga garnison, t?is elu t?nu m??daviivale s?jateele ja mitme maam?isa l?hedusele. Ka n?eb seal k?nkal asuvaid vana saksa ordulossi varemeid, millest maarahvas r??gib, et sinna on maetud suur varandus kulda, h?bedat ja kalliskive, mida valvab must v?lukoer. Ma oleksin ehk koerale jahti pidama hakanud, aga ma j?udsin Ruhja s?gise alguseks, mul oli oma ratsanikega m?nev?rra muret, kuna nad pidid uue reglemendi j?rgi teistmoodi ratsutama, teistmoodi marssima ja teistmoodi drilli tegema kui siiani, ning sain lisaks detsembri l?pus k?su 24 tunni jooksul teele asuda, et polguga ?hineda. 1. jaanuaril 1799 lahkusin ma seega Ruhjast ja leidsin Valgas ?lema ja ohvitserid olevat v?ga h?ivatud sellega, et polk liikuma hakkamiseks etten?htud korda seada. Kuna sellal kogu varustus muudeti ja ?mber kujundati, puudus meil vajalik arv uusi ettekirjutatud j?iku ratsasaapaid, et k?iki mehi nendega varustada. Me asusime seega teele t?ies koosseisus, aga paljude puuduj??kidega, mis j?iku saapaid puudutas. Puhkep?evadel t??tati k?ll saabaste kallal tugevdatud j?ududega, aga Riia oli selleks liiga l?hedal, et sellega valmis saada; ja siiski pidime me t?ie paraadiga l?bi selle linna ratsutama, et s?jaliste inspektorite pilke rahuldada. Sellises h?das valmistati igale ratsanikule salgas j?ik saabas v?ljastpoolt n?htava jala jaoks, sellal kui sisemises jalas oli vana l?hike saabas ning niimoodi liikusime me h?stikaetud tiibadega defileerides l?bi Riia. Meie marss l?ks edasi Leedu Breszi , kus me pidime liituma korpusega, mis seisis kindral v?rst Sergei Golits?ni k?su all ja oli osa v?gedest, mida Suvorov liidus austerlastega prantslaste vastu juhtima pidi. Teel olles j?udis v?rst meile j?rele ja laskis meil endast m??da marssida. Me olime juba t?iesti preisi mustri j?rgi korrakohaselt riietatud. Ratsanik istus hobusel napis kangast kolleris , nahkp?kstes, puuderdatud juustega, katmata k?rvadega, peas suletutiga k?bar, mida tuli tuule k?es hoolikalt kinni hoida. Meie, ohvitserid, pidime ?htlase riietusega head eeskuju andma. On kirjeldamatu, mida alamv?elased pidid 1799. aasta karmil talvel selles riietuses marssides v?lja kannatama. Aga see oli kiirete muutuste aeg; enne kui me Breszi j?udsime, oli v?rst Golits?n oma ametikohalt tagasi kutsutud ja kindral Numsen tema j?reltulijaks m??ratud. Ta l?ks kohe posthobustega korpuse ?lalnimetatud kogunemiskohta, meie aga j?udsime alles m?rtsis sinna kohale ja asusime korterisse piki Bugi. Oli just kevad ning aeg, kui see j?gi ?le oma kitsaste kallaste t?useb. V?gede kuhjumise t?ttu ?mbruskonnas polnud t?ielikult v?imalik v?ltida ohustatud alasid ja ?leujutus toimus s??rase ?kilisuse ning ebatavalise j?uga, et hobuseid ja rakendeid oli v?imalik vaid suure vaevaga p??sta. Mul oli seejuures eba?nn end k?vasti k?lmetada ja ma lebasin palaviku k?es v?risedes ?he rusnakist talupoja armetus h?tis, k?ll arsti k?lastatuna, aga enamasti ?ksi, kuna Bugi ?leujutus andis kamraadidele tegevust ja hoidis neid minust eemal. Sellisel tunnil ?ksi haigetoas istudes sain ma kirja, mis oli Breszist j?rele saadetud. Aadress, kodune pitser, aga see oli must. Suures ?revuses avasin ma selle: millist vapustavat teadet see sisaldas! Minu hea, veel tugevas vanuses ema oli Tallinnas ootamatult p?rast l?hikest haigust surnud. Seda teatati mulle osav?tu ja leevendusega, aga kui h?vitavalt tabas leinateade vaevalt taastunud j?udu! Ma langesin tagasi voodisse ning haigus muutus ohtlikuks n?rvipalavikuks. Mu isalikult meelestatud Numsen lasi mind p?rast minu seisundist teate saamist Breszi tuua ja hoolitses hea ravi eest. Ma sain terveks p?rast kuut rasket n?dalat, oht oli m??das, aga endine j?ud p??rdus vaid aeglaselt tagasi. K?hna ja otsaj??nuna hulkusin ma, vaene terveneja, m??da Bugi lagedaid kaldaid. S?nged m?tted t?itsid rinda; ema surnud, kodumaa kaugel! – Samal ajal seisin ma keisririigi piiril. Bugi vastaskallas oli austerlaste k?es ja ma n?gin vahetevahel valges mundris s?dureid v??rap?raste kiivritega peas. Sinna v?lja v??rale maale pidin ma l?hemal ajal minema, veel kaugemale kodumaast, ilma ema hauda n?gemata, aga kindlasti v?itlust, lahinguid, v?ib-olla surmale vastu. Need s?nged pildid avasid peagi aga tr??stiva, l?busama poole. Mehine vaheldus, kirju ja tundmatu elu, lahingu ja v?idu ?revad tunded seisid ees ja asusid ?ksteise j?rele ritta. Ma vaatasin taas lootusrikkalt saabuvatele p?evadele, olles olnud kui orb t?hjaks j??nud maailmas. Viimaks saabus marsik?sk ?le piiri, aga koos sellega ?ks teine, mis k?iki mu kamraade ja eriti mind s?gavalt kurvastas. Kindral Numsen vabastati ootamatult oma ametikohalt ja korpus anti kindral Rimski-Korsakovi k?su alla. Sellised ootamatud muutused olid tollal, nagu juba ?eldud, sagedased; sellele vaatamata oli meil raske oma suurep?rast ?lemjuhatajat kaotada, eriti meil, tema polgu ohvitseridel; ta kaotas ka polgu ja oli seel?bi ka majanduslikust k?ljest keerulises olukorras. Sarnastel juhtumitel pole see ainult palga ja seniste positsioonieeliste kaotamine, mis ilma omandita s?jav?elase raskesse olukorda paneb, vaid peamiselt arve, mille ta peab oma j?rglasega omatud polgu osas klaariks tegema. Numsen polnud mingi raiskaja, aga ka mitte arglik peremees ega kindlasti mitte range rehkendaja, kelle bilanss on alati tasakaalus tema silme ees. Kes kujutab n??d selgelt ette ?he ratsav?epolgu rasket ja laiaulatuslikku valitsemist, mille remondid samuti ?efi ?lesandeks olid, kujutab ette, kui okkaline t?? on selle ?leandmine, kui j?rglane selle kallihinnalise, aga raudse inventari osas urgitsema ja vigu otsima asub. ?nneks oli uus ?eff kindral Voinov aumees ja suuremeelse m?tteviisiga, omades lisaks rikkalikke rahalisi vahendeid. Tema omakasup??dmatu sooviga arvete?iendamist kergendada ?hendasime ka meie, ohvitserid, oma p??ded meile tuntavaid puudusi mitte avalikuks teha, vaid tulevatel aegadel koos omapoolsete ohverdustega salajasse j?tta. Nii sai teoks arvete?iendamine ja ?leandmine, mis ei viinud mu tublit vana Numsenit lisaks tema muudele ebameeldivustele veel ka ??rmisesse rahah?dasse. Kui meie polk oma uue ?efi kindral Voinovi juhtimisel Leedu Breszist liikuma hakkas, oli selle polkovnikuks krahv de Lambert. Vaid veidi varem oli selleks k?ll l?hikeseks ajaks olnud mu eestimaalasest kaasmaalane krahv Igelstr?m. Ma olin oma l?bitehtud haiguse j?relm?jude t?ttu veel nii n?rk, et j?rgnesin polgule vankris. Mu seisukord ei paranenud aeglasel kehvi teid m??da loksumise ja kehvades korterites elamise t?ttu ?ldse, nii tundis krahv Lambert viimaks vaesele mahaj??jale kaasa ja soovitas mul Krakovisse j??da, et lasta mul end rahulikult arstil terveks ravida ja siis etteliikunud polgule omal ajal j?rele j?uda. Ma oleksin siinkohal v?inud m?ne fantaasiarohke poola arsti k?tte langeda, kes oleks mind ravinud imeliselt seikluslike vahenditega, mis on poola eskulaapide j?ngrite juures nii omap?rased, aga israeliidist ??rilakei, keda siin faktoriks nimetatakse ja kelle ma saatsin tema lendlevas mustas r??s arsti j?rele, t?i mulle ?he ?petatud israeliidi, kelle juba halli pead oli aegu tagasi katnud saksa doktorik?bar. Ma pidasin teda ka kaugeks veidi kummalise h??ldusega saksa kaasmaalaseks ja usaldasin end ilma muret tundmata tema k?tesse. Kui ma siis hilisemal ajal tema mooseslikest usuvaadetest ja ?mberl?igatusest teadlikuks sain, oli minu usaldus tema vastu juba nii suur, et need asjaolud ei avaldanud mulle enam mingit muljet. Ja mul hakkas parem. Suurep?rane vanur suhtus minusse soojalt, istus tihti mu hooletusse j?etud asupaigas ja kohtles mind kindlasti m?istmise ja truudusega, kuna ma tervenesin t?ielikult ja l?hikese ajaga. Veel enam: kui ma talle tema vaeva eest tasuda soovisin, l?kkas ta mitte ainult minu raha tagasi, vaid pakkus mulle rahalist avanssi, kuna ta arvas, et olen haiguse ja polgust eemaoleku t?ttu ilma vahenditeta j??nud. Oli aga just vastupidi: mu isa oli mind eesseisva marsi puhuks rikkalikult rahaga varustanud ja minu haigus oli olnud hoiukarbiks, kuhu oli langenud k?ik see, mida ei olnud suutnud neelata l?bus elu s?jaretkel Breszi kehvades korterioludes. Viimaks ?nnestus mul oma suuremeelsele arstile tema v?ljateenitud h?vitis tasuda ja kui ma oma faktorilt tasu maksmisel k?sisin, miks ta polnud mulle siis, vastavalt minu ootustele kristlikku arsti toonud, vastas ta mulle oma krakovi saksa keeles: „No mis, me m?tsime, h?rra ei maksa, raha pole ja siis oleks poolak mind k?vasti klobinud, kui raha ei saa.” Punased postiljonid t?id mind postijaamast postijaama keiserlikkuningliku postikorralduse tavalises tempos h?sti hoituna Olm?tzi , kus ma polgule j?rele j?udsin ja n??d hobusel oma nooruslike kamraadide r??msas seltskonnas teed j?tkasin. Me liikusime l?bi B??mimaa, puhkasime veidi mugavates ??majades Praha l?histel ja j?tkasime siis marssi Regensburgi poole. Siin v?rskendasid meid taas mitu puhkep?eva, enne kui me Augsburgi liikuma hakkasime. Mulle meeldis see endine riigilinn. Krahv Fugger v?ttis s?bralikult vastu noore ratsav?elase, kes k?ll k?sutas raskeratsav?e eskadroni, aga kelle kaal oli veel kerge kogemuste ja teadmiste osas. Ta viis mind seltskonda ja kandis hoolt, et ma n?eksin vana kummalist Augsburgi. Nii imetlesin ma ka niinimetatud „Sissep??su” juures Augsburgi kodanike s?jakunste varasemaist sajandeist. See „Sissep??s” on v?imas rauast masinav?rk j?ikade k?rgete tornim??ride vahel, vaimukalt v?lja m?eldud ja kindlasti mitte ilma oluliste kuludeta valmis tehtud, et ?ht k?skjalga ??sel v?i muul keeluajal ?le valli ja m??ride linna lasta ilma v?ravat v?i uksekest avamata. Selleks puhuks on rakendatud nii palju ettevaatust, et isegi k?ige otsustavam kakleja ja rauas??ja lebaks linnas vahti pidava v?rtskaupmehe v?i r?tsepa jalge ees, kui ta oleks sel kombel linna tunginud. Vaadates s??raseid „Sissep??se” ning siis ka raskeid turviseid ja plaate, millega keskaegsed uljaspead end v?hkide kombel kaitsesid, v?ib peaaegu j?uda arvamusele, et alles hilisemate aegade erutav p?ssirohusuits tegi inimesed taas vaprateks. Ma elasin Augsburgis koos krahv Lambertiga v??rastemajas Zum weissen Lamm ja tutvusin seal emigrant Dupuis’ga, kes asjaolude t?ttu Prantsusmaalt ja oma sissetulekutest eemale t?rjutuna elas v?lismaal m?ngust kui ainsast sissetulekuallikast. Ta aimas seda igal pool ning vedas seda endaga kaasas nagu ronk oma toitu. Ka meid tutvustas ta Augsburgis kohtadega, kus me end sel kombel l?bustada ning oma ?nne proovida v?isime. K?ll aga oli Dupuis’l oma h?pohondrilisi v?i moraalseid silmapilke, kui ta m?ngu needis, sellest eemale hoidis ja ka mind kui nooremat saatuslikust lauast eemal hoida p??dis. „M?ng,” armastas ta ?telda, „on v?itlus kahe poole vahel. V?itlust alustatakse nagu iga teist naturalistina ja j?tkatakse kui ?ha rohkem v?lja?ppinud vehkleja. Sellega on seotud see, et m?eldakse endale v?lja omap?raseid r?nnakuid ja omap?raseid kaitseid, aga l?puks langetakse v?tete ohvriks, mida ise on ?pitud. Millisel kahem?ttelisel moel need v?tted m?ngus v?ivad olla, v?in endale kergesti ette kujutada. Seep?rast, armas parun, soovitan ma teil m?ngimine j?tta, kuna kuigi ma ei s?anda ka k?ige v?hemal m??ral m?elda, et te midagi viidatud v?tete sarnast kunagi kasutada v?iksite, ei soovi te ju just seet?ttu siiski selliste v?tete kergeks ohvriks langeda.” – Ma olen sellest peale tihti Dupuis’ peale m?elnud, aga pika aja jooksul endast siiski mitte kuulekalt jagu saanud. Polkovnik krahv Lambert, kellel oli Augsburgis olnud asju ajada, oli mind enda ligiduses hoidnud ja me j?udsime polku alles Stockachis. Kohe p?rast seda asuti ?mbruskonnas laagrisse, et hobuseid p?rast pikka marssi puhata lasta. Mulle m??rati korter Neukirchis, k?las mitte kaugel Lindaust, mis kaunil rohelisel ?vaabimaal Bodeni j?rve l?histel n?is mulle justkui imelises aias asuvat. Me seisime siin neliteist p?eva ja liikusime siis Schaffhausenisse, kus me Reini ??res Laufeni l?histel laagris olime. Kas oli v?imalik oodata lahingute algust p?rast paarisaja miili l?bimarssimist romantilisemas kohas kui Reini koskede l?histel? Tihti seisin ma kukkuvaid veemasse vaadeldes, kuulates m?risevat langust, n?gin vahutavaid vooge edasi rullumas ja m?tlesin l?henevale suurt?kik?minale ja tormavale lahingule, mille voogudes mind nagu m?nda murtud lainetest edasi veeretataks. Ma olen tihti tagantj?rele m?elnud Reini k?restikele, mille tormamine n?is mulle olevat selle l?rmaka draama suurep?rane eelm?ng, mis peagi l?hikonnas etendus. Selle algus oli aga siiski ?llatav. Ma olin ?hel p?eval, mis algas j?ude nagu eelnenugi, ratsutanud koos kamraadidega Schaffhausenisse ja me istusime just p?rlendava veiniga t?idetud roheliste r??merklaaside juures, kui Z?richi kandist v?is kuulda midagi suurt?kilaadset. „See on k?restik!” ?tlesid ?hed, „?ike!” h??dsid teised, aga suurt?kik?min muutus ?ha ?ratuntavamaks. Me h?ppasime hobustele ja kihutasime tagasi polku. ?? oli saabumas ja just oli tulnud k?sk Eglau juures ?le Reini minna ja ?hineda 4000 baierlasega, et tugevdada Korsakovi j?udusid, kellele kindral Massena oli just mitmes kohas kallale tunginud. Kindral Voinov kutsus eskadroni?lemad enda juurde, andis neile k?sud ?iseks marsiks ja me l?ksime liikvele. J?rgmisel hommikul (15./26. septembril) algas tugevam kanonaad. Me saime teada, et Massena on Limmati forsseerinud ning Z?richi ?ra v?tnud ja et Korsakov t?mbub tagasi. Peagi tuli meile k?sk traavis edasi liikuda, et taganemist toetada ja katta. Ei kestnud kaua, kuni meile tuli vastu hingeliselt h?iritud n?oga kindral Korsakov, saadetuna oma kindralstaabi ja k?put?ie ulaanide poolt. See vahva polk oli m?nda aega tapva suurt?kitule all olnud ja palju mehi kaotanud, eriti kahetseti taga selle ?effi, vaprat kindral Liko?init, keda oli tabanud kahurikuul. Sellal kui me lakkamatult edasi l?ksime, liikusid jalav?gi, suurt?kiv?gi ja voorid pidevalt meist m??da ja tagasi. Me p?lesime kannatamatusest vaenlasele kallale tungida ja l?puks ka n?gime teda. Kuna aga vahepeal l?henes ??, peatusime ja piirdusime m?nede vangide v?tmise ja vaenlase edasiliikumise takistamisega. ??sel v?eti pooled hobused rakmeist lahti; k?rassiirid s??tasid l?kked ja puhkasid nende ??res, aga mina olin kogu ?? ?rkvel, istusin oma hobuse juures ?lekubu otsas v?i hulkusin ?he l?kke juurest teise juurde. Minus k?is m?tete ja tunnete torm v?i pigem ajujaht. Homme on esimene lahing! V?itlus elu ja surma peale kaua otsitud ja vihatud vaenlasega! V?imaliku v?idu hurmav ahvatlus! See oli mu pea ja m?tted. Siis aga muutusid kuuldavaks s?da ja tunded. V?ib-olla pidasin ma t?na oma elu viimasel ??l vahti! N?gin viimast korda oma pea kohal helkimas t?hti, mis s?ravad ka kaugel kodumaal! Sinna j?uaks mu surmateade ustavate s?damete kurvastuseks, mina aga ei n?eks neid enam! Nii vaheldusid minus m?tted ja tunded, kui hommik hahetas ja sarvesignaal mind hobuse selga heitis. Me liikusime edasi lahingukorras, mille peale tegi vaenlane taanduva man??vri. Vahepeal oli Korsakov saanud teate, et m?ned jalav?epolgud ja ?ks suurt?kipark on sideme armeega kaotanud ja et tee Eglisausse on neile ?ra l?igatud: ta k?skis seepeale kindral Voinovil nad ?les otsida ja tugevdas teda l?puks Astahhovi kasakapolguga. Me hakkasime niisiis (16./27. septembril) piki vaenlase liine liikuma ja suundusime Winterthuri, arvates, et ?ral?igatud korpus on asunud teele Diessenhofeni poole. Vaevu Winterthuri l?histele j?udnud, n?gime end vaenlastest ?mbritsetuna, aga kuna meie ilmumine oli v?ga ?kiline, ei l?inud too kohe r?nnakule ja meie tegime endale hiilgava r?nnakuga ruumi, kusjuures me v?tsime veel vange. Aga peagi olime sunnitud ?le Thuri ujuma, et ?le keeruliste k?rvalteede Eglisau teele j?uda. Seejuures ratsutasime kiires traavis l?bi k?la, mille olid h?ivanud prantslased, kes ?llatunute ja ebakindlatena meid akendest p?rnitsesid ilma meie vastu midagi ette v?tmata. Alles viimase eskadroni pihta tehti m?ni lask. Vaatamata kiirustamisele ja otsustavusele ning meiega ?hinenud kasakate osavusele j?udsime me vaid vaevaga, tihti v?ikesi r?nnakuid tagasi l??es Eglisausse, kuhu tagaotsitud pataljoni osad olid l?bi murdnud. Reini sild pidi just siin vastavalt Korsakovi k?sule maha p?letatama. Me asusime n??d paremal kaldal viinam?gedel laagrisse ja leidsime ?nneks kohe l?heduses kohaletoodud kaeravarud, mida me suure r??muga kasutasime, et korralikult v?rskendada oma vapraid ratsusid, keda raske p?ev oli k?vasti kurnanud. Siin j?udis meieni k?sk Schaffhausenisse tagasi t?mbuda ja sillapea taga laagrisse j??da, mis oli moodustatud B?singeni juures Paradiesi kloostri l?histel. Varsti p?rast seda sai kindral Voinov k?su?iguse vasaku tiiva eelpostide ?le. Me l?ksime Diessenhofeni juures j?lle Reini vasakule kaldale tagasi ja pidasime seal koos Uurali kasakatega eelpostiteenistust, mille juures ?ks j??gripolk meid toetas. P?ev p?eva j?rel oli meil mingi jagelus vaenlasega. Kuna too oli aga ?kitselt meil silmist kadunud, sain ma ?hel p?eval kindral v?rst Gort?akovilt (hilisem kindral en chef ja s?jaminister) k?su oma eskadroni ja saja kasakaga ettepoole luurele minna. See oli esimene kord, kui ma tohtisin iseseisvalt ja omaenda ?ran?gemise j?rgi tegutseda. Ma tunnistan, et see n?is mulle palju raskemana, kui olin endale varem ette kujutanud. Kaugelt ?le ?he miili olin ?mbervaadates ratsutanud ilma midagi avastamata, kuni ma n?gin, kuidas vaenlane ?le Thuri l?ks. Mul oli kindel k?sk lahingusse mitte astuda, vaenlast ja tema liikumisi ainult vaadelda ning hinnata tema v?imalikku tugevust. Nii piirdusingi ma vaid sellega, aga kuna avanes v?imalus, ei suutnud ma kihelusele vastu panna paar punast Pariisi husaari koos ohvitseriga vangi v?tta, mille juures ma kerge saablihoobi sain. Koos oma punasesse riietatud ja tohutute habemetega s?jasaagiga j?udsin ma vastu ??d surmv?sinuna ja valavast vihmast l?bim?rjana taas meie laagrisse. Kuna eelpostidel polnud v?imalust riideid vahetada, heitsin m?rjana l?kke ??rde, aurasin nagu kuum puder potis ja kallasin veel ?he kuuma pun?i sisse. See oli ennetav Priessnitzi vesiravi, enne kui see veel metoodiliselt ja igasuguste piirangutega k?lmades Sudeetides leiutati. K?ik l?ks ilma mingi kahjuta minu jaoks m??da, kuna nooruse ?nnelik arst istub inimeses endas ja on alati k?ep?rast. Kui mu eskadron oli teenistuses eelpostide juures, kandsin ma igati hoolt selle eest, et s??sta P?ha Katariina kloostrit, mis minu piirkonnas asus. Andsin abtissile salvaguardia ja olin igati hooliv vaga maja suhtes, mille eest head kloostridaamid v?imalikku t?nulikkust osutasid. Nad saatsid mulle suurep?rase l?unaeine, kanget kohvi ja maitsvat lik??ri koos igalaadi muude v?rskendustega. Kui me p?rast 7. oktoobri tulist lahingut pidime Reini vasaku kalda prantslastele j?tma, n?gin ma kurvastusega vagasid naisi uusaegsete paganate jumalavallatutesse k?tesse langemas ega saanud kunagi teada, kuidas neil nonde k?e all l?ks. Eelnimetatud p?evadel r?ndasid meid Oudinot’ ?lekaalukad massid Schlatti juures ning t?rjusid kuni Diessenhofenini ja kuigi meie ratsav?gi nii m?negi hiilgava r?nnaku sooritas, minu eskadron nelja Prantsuse suurt?ki meeskonna h?vitas ja need ?ra v?ttis, kui ?ldine ?raspidine liikumine seda lubas: nii pidime me siiski lahingu tulemusel ja prantslaste survel Reini vasakult kaldalt lahkuma ja p?letama silla meie taga. Sellega l?ppes ka meiepoolne vaenutegevus selles kandis. V?rst Suvorov oli oma kuulsa ?lemineku St. Gotthardist ja veel raskema marsi ?le Claruse Churi teoks teinud ning saatis kindral Korsakovile k?su Lindau ja Bregenzi peale liikuda, et temaga ?hineda. Positsioonid, kust me lahkusime, v?tsid ?le Mannheimist tulevad austerlased kindral Nauendorfi juhtimisel. Ma kirjeldasin kogu siinsest s?japidamisest vaid seda, mida ise n?gin. Kuna aga meie ?lemkindral Korsakov ka selle hulka kuulub, luban ma endale l?petuseks ?he m?rkuse tema kohta. Tema kaotus Z?richi juures pole mitte tema juhitud v?gede (nood pidasid end igati vahvalt ?leval), vaid tema ?lbuse ja hukutava vaate s?? prantslaste suhtes. Ta oli kaasa teinud m?ne varasema s?jak?igu Madalmaadesse ja Reini ??rde Cond? korpusega ning tolle ?mbritsejate eelarvamused ja arvamused omaks v?tnud; seel?bi kinnitas ta: prantslaste uus s?jav?gi koosnevat kehvast, s?jategevuseks k?lbmatust r?mpsust, kes imponeerivad ebakindlatele ?ksustele vaid oma massidega, h?sti korraldatud ja kindlameelsete s?durite ees aga jookseb p?rast l?hikest k?ra ja vihast r?nnakut laiali nagu kari villakandjaid. Ilma suurema s?ja?nneta, aga t?is k?rkust ja ?lbust, mida ta lasi tunda eelk?ige liitlaste ohvitseridel, t?mbas ta enda peale liitlaste vihkamise ja omaenda ?ksuste poolt ka mitte just armastust. Z?richi juures tegi ta vigu, millest hullemaid poleks ka s?jakunsti ?pilane teha v?inud; ja kogu p?sivus, kogu tema vahvate v?gede ennastohverdav vaprus ei suutnud neid vigu heaks teha. Aga k?rkus, kuigi silmapilkselt maha l??dud, ei j?tnud teda maha: ta ajas k?ik austerlaste kaela, kes ka muidugi mitte ilma s??ta polnud, ja kiitles veel hilisematel aastatel oma v?gitegudega ?veitsis. Meie lahkumine laagrist Schaffhauseni juures toimus ?hel vihmasel ja tuulisel ??l. Enda soojendamiseks ja kehva meeleolu hajutamiseks pistsime enne lahkumist p?lema ?lgedest h?tid, mille peale vaatasid v?ga k??rdi austerlased, kes olid arvestanud ettevalmistatud ??majaga. Kehv ilm p?sis ja meie marss Stockachi oli vaevaline. L?hemale j?udes leidsime k?ik k?lades olevad ??maja t?ielikult h?ivatud olevat, nii et pidime taas voolavas vihmas laagri ?les seadma. Enne kui ratsanikud kaugelt toodud m?rgadest ?lgedest ja niisketest puudest mingi katte ja soojendava tule suutsid teha, ekslesin ma l?bim?rjana, k?lmast ja palavikust vappudes ringi, et kuskil mingitki peavarju leida. Siis j?ttis ?ks vaene viinamarjakasvataja, kelle koopauksele ma olin koputanud, mulle oma just soojaks lebatud aseme ja ma sirutasin end m?nuga v?lja nagu patuvoodis. V?hehaaval soojenedes n?gin ma magusaid unen?gusid: ma puhkasin uhkes raskest siidist baldahhiini ja eesriietega voodis ja kaunid daamid k?lastasid mind ning tundsid huvi, kas ma olen oma v?ikestest teisel pool Reini saadud haavadest juba t?ielikult paranenud, nad valmistasid mulle oma v?ikeste k?tega h?betaldrikul vahutavat ?okolaadi ning osutasid mulle mitmel muul moel oma sooja osav?tlikkust. Kui ma l?puks ?les ?rkasin ja silmad korralikult puhtaks h??rusin, n?gin enda ?mber hoopis midagi muud. Ma lamasin madalas muldonnis, nagu viinamarjakasvatajad neid ??de m??dasaatmiseks viinam?gedele ehitavad. Uks sulgus kehvasti, et ?hku ja valgust l?bi lasta; magamisasemeks olid r?pased, kasutatud ?led, tekiks vana ja kulunud, vastikult l?hnav lambanahk; p?randal, minu suust umbes ?he jala kaugusel istus vaikselt mutt ja ringi sibas igasugu muid v?ikesi olendeid, nagu paljude v?ikeste jalgadega keldrikakandid ning pikkade liigendatud jalakestega ?mblikud. Ma h?ppasin p?sti ja astusin v?lja. Hea viinamarjakasvataja oli oma naise kohale kutsunud ja too keetis mulle just raudn?us kohvi. Ma j?in seda lahjat, heledat keedust sellise m?nuga, nagu oleks see olnud keiserliku joogi?lema poolt hoolikalt ettevalmistatud, t?nasin s?bralikku peremeest ja p??rdusin tagasi oma vaprate ratsameeste kogunemiskohale. Nood olid sinna ka ?ht-teist kogunud: ?lgkatused seisid, vahituled l??masid ja ka katlad pulbitsesid juba. Me liikusime piki Bodeni j?rve kallast Lindau ja Bregenzi poole. Ilm oli j?lle ilusaks l?inud ja ratsutamine kujunes meeldivaks. Oli viinamarjade koristamise aeg; viinamarju oli k?lluses ja k?ikjal oli saadaval ka magus ja joobnustav most . Viinamarjakasvatajad ja maainimesed n?gid piisavalt r??msad v?lja; tegelik s?da ei olnud neid puudutanud. Ja mis iganes alemanni laulude h?iskavast k?last selges s?gis?hus l?puks ka puudus, seda asendas v?hemalt meie jaoks piisavalt meie k?rassiiride vali laul, kes oli magusast most’ist osa saanud. Nii j?udsime me meile ette n?htud laagrisse Lindau juures. Mind saadeti siit koos kahesaja kasakaga Churi poole, et meie viimaste s?ndmuste l?bi katkenud side v?rst Suvorovi juhitud peav?gedega j?lle taastada. Ma kohtasin vigastatud kangelast ?hes Graub?ndeni k?las, kus ta ?hest osast kindralstaabist ?mbritsetuna ja kantavas tugitoolis istudes oli just tegelemas sellega, et oma l?biseeditust lahti saada. Suvorovi elu oli nii avalik, tema iseloom nii l?bipaistev, tema aeg nii h?ivatud, et tema ?ldise vabameelse olemuse ja j?medakoeliste kommete t?ttu ei olnud vaja pahaks panna seda, kui ta vastupidiselt kehtivatele kommetele sooritas k?igi silme all oma ihuasju, mida tavaliselt pimedais nurkades ja eraldatuna tehakse. Ta ei m?elnud seejuures midagi halvasti ega tahtnud kindlasti alluvate suhtes ?leolev olla. Niih?sti kui ma seda tema kommet jutustustest teadsin, oli see siiski kummaline vaatepilt, teda veidi ?hkides ja oiates ??potil istumas n?ha, sellal kui staap teda t?siste, vaikivate n?gudega ?mbritses. Et seda Teniersi maneeris omap?rast maali t?iendada, seisis tooli k?rval v??rika ilmega pikakasvuline kasakas ja hoidis oma vasakus k?es pakikest nelinurkseteks t?kkideks l?igatud paberit, millest ta siis vastavalt vajadusele parema k?ega t??tegijale ?he eksemplari tarvitamiseks ulatas, sellal kui viimane aeg-ajalt poolvaljusti h??dis: Hurraa! – torka! – raiu! – kihuta! (ура! Коли, руби, гони!). Raskete toitude juures, mida kuulsusega p?rjatud rauk tarvitas, kestis igakordne selline istung m?nda aega ja seejuures aeti mitmesuguseid asju. Minu depe??i ei v?tnud siiski vastu ta ise, vaid tema adjutant Ku?nikov, kes koos riigin?unik Fuchsiga mind Korsakovi korpuse asukoha ja olukorra kohta k?sitles. Ma olen hilisemal ajal tihti selle tegevuse ?le j?rele m?elnud ja kuna mulle oli h?sti teada, kui meelsasti Suvorov m?ningaid oma ?tlemisi ja arvamisi s?mboolselt v?ljendas, nii olen ma arvanud, et kui minu ilmumine talle res gestae meie kindralit ja p?eva Z?richi juures talle meelde tuletas, tahtis ta s?mboolselt oma lugupidamatust selle vastu ??potil istumisega m?ista anda. P?rast seda, kui lahutatud korpused olid kokku saanud, liikus ?hendatud v?gi edasi ?vaabimaale ning peakorter asus Augsburgi. Mul oli marsi jooksul h?id ja halbu ??majasid ning kahte meenutan ma t?psemalt. ?ks oli krahv von K?nigsecki kaunis lossis, kes s?jalist sissetungijat kui armsat k?lalist vastu v?ttis ja kohtles. Teine mulle meenuv ??maja oli mul Buchau kloostris, mis asub samanimelises v?ikelinnas Federsee ??res. Riigiv?rsti tiitlit kandev abtiss oli tollal krahvinna Stadion, umbes kuuek?mneaastane v??rika v?ljan?gemisega daam. Teda ?mbritsesid Saksa riigi esimestest perekondadest p?rit kloostridaamid; nende seas oli kolm krahvinna von Hohenzollernit, ?ks krahvinna von K?nigseck, von Truchsess, von Fugger. See k?ik moodustas v?ikese v?rstliku ?ukonna ?uemarssali, kammerh?rrade ja teiste juurdekuuluvatega. Kloostril oli ka s?jav?gi, kuna v?rstinna abtiss ?tles mulle, et ta peab saatma kaks ratsanikku ja kuus jalav?elast riigi s?jav?kke, mille liitlased ja relvavennad me n??d olime. Ilmalike asjade jaoks oli tal kantsler, kes oli osav ja haritud mees ning kelles oli heldust jagada minuga hulka oma ajast. Vestlustest temaga sain teada, et Buchau kloostri oli asutanud ?ks Karl Suure ?de, kelle nimi oli olnud Hildegard. Ta oli kaotanud lahingus ungarlaste vastu oma abikaasa ja kolm poega just samal kohal, kus praegu klooster asub. Selle lasi ta siia ehitada ja asus siia esimeseks abtissiks. Ta on siia maetud nagu ka tema abikaasa ja kolm poega. Ma kuulsin teatud hirmuga sellised t?pseid teateid 9. sajandist, mis k?ik on kantsleri s?nul ?rikutes kirjas. Kui noorena tundus mulle seejuures mu eestimaine ??remaa, mille kohta veel kolm sajandit hilisemast ajast ?ieti ei tea, kas siin elasid vaid metshiired ja konnad v?i muuhulgas inimesed ka. Siin aga istus lihane v?rstinna Stadion mu ees ja siin olid registrid ning ?rikud, mis ulatusid abtissilt abtissini kuni Hildegardini, kes oli olnud Karl Suure ?de! Elasin Buchaus mitu p?eva, austades v??rikaid kloostridaame ja olles kantsleri poolt tublisti l?bustatud. Ta teadis palju mitte ?ksnes kloostri ?rikutest, aga ka Helvetiusest, Buffonist ja paljust muust. Kui ta m?rkas minu pahameelt selle ?le, et ebaoluline Buchau klooster on kolmsada aastat vanem kui kuulsusrikas Eestimaa, ?tles ta ?hel p?eval: „Never mind, mis on kolmsada aastat vahet ning Buchau tuhat aastat olemasolu ?ldse maailma arvude k?rval! Seitse tuhat aastat annab inimene maailmale ja loodus osutab v?hemalt kaheksak?mnele tuhandele aastale. Kuigi seet?ttu inimesed n??d maailmale ilmselt ?iget au ei osuta, k?ivad asjad siiski!” See oli algus tervele hulgale loengutele, mida hea kantsler mulle geoloogiast, kronoloogiast, ajaloost ja ka poliitikast pidas. Ta oli see, keda t?nap?eval nimetataks m??dukaks destruktiiviks, mina seevastu usin konservatiiv ja meie vahel toimus nii m?nigi elav vestlus, mis oli eriti minu jaoks instruktiivne. Me liikusime edasi ?le Riedlingeni, kus me m?ne p?eva puhkasime, ja seej?rel Augsburgi ?mbruskonda, kus me saime oma p?siva peatuskoha M?hlhauseni k?las. Osa sellest majutas ka Cond? korpuse ?ksusi ja nimelt Enghieni hertsogi tragunir?gemendi ihueskadroni. Seda juhtis krahv Charles Damas, hilisem Prantsusmaa peer ja ?lemkammerh?rra ning vanim ohvitser p?rast teda oli kolonel parun Gr?nstein, seesama, keda m?ni aasta hiljem hertsogi tuntud likvideerimise juures Prantsuse sandarmid esmalt Enghieniks endaks pidasid. Kahjuks ei olnud tal hingej?udu neid sellele eksiarvamusele ka j?tta, misl?bi kogu kurikuulus lugu oleks v?inud hoopis teise p??rde v?tta, kuna vaevalt oleks Gr?nstein maha lastud. Toimus l?bus kooselu; ?hte eskadroni kuulus kolmk?mmend ohvitseri, nende hulgas nimed nagu Bouthilliers, Buffy, Sully, Auteuil, Pracontal ja teised. Enghieni hertsog ise tuli tihti M?hlhausenisse ja v?ttis oma ohvitseride r??mudest ning kannatustest osa. Enamasti olid need aga r??mud. Noortel kergemeelsetel kavaleridel oli veel m?nev?rra raha ja nende lootused olid kustumatud. Kui meil l?ks M?hlhausenis liiga kitsaks v?i liiga ?hek?lgseks, mindi kiire ratsas?iduga Augsburgi, kus s?jav?ekoloonia oli sisse seadnud arvukalt m?ngup?rguid. Seal pidutseti ja prooviti ?nne ning aeti kulda ja h?bedat l?bi ?nnem?ngu sulatustiigli. Ma n?gin juhuseid, kus ?ks v?i teine M?hlhauseni kavaleridest oma ratsa- ja s?jahobuse maha oli m?nginud ning laenatud ??rihobusel v?i rekvireeritud posthobustel oma ??majja tagasi p??rdus. P?rast m?ningaid Augsburgis ja l?hikonnas veedetud n?dalaid tuli meile marsik?sk B??mimaale. Lahkumist saatis ?ks minu jaoks eriline asjaolu. Minu kauaaegne teener, eestlane ja minu isa m?isa teomees lahkus minust ?kitselt, olles m?ned kergesti kantavad esemed endaga kaasa v?tnud. B??mimaa, Poola ja kaugelt viipav kodune Eestimaa n?isid tema jaoks oma k?lget?mbej?u kaotanud olevat ja ta eelistas end kuskil ?vaabimaal ?ra peita, kuni me edasi oleme kihutanud. Kuna kiirustamise juures polnud v?imalik teda ?les otsida, pidin loobuma kavast talle selgeks teha, kui valesti ta teeb, et vahetab pehme heak?lalise eesti keele karmi ja laia ?vaabi dialekti vastu. Nii ratsutasin ma oma vanast teenistusvalmis s?brast (ta oli olnud mu lapsep?lve m?ngukaaslane) nii ootamatult mahaj?etuna juba tuntud teed m??da Regensburgi poole. Siin oli mul au olla v?rstinna Thurn und Taxise poolt lauda kutsutud ning siis edasi liikudes j?udsin ma Ottokari vanasse riiki, kus ma Pilseni l?histel Rokiczanis ??majale j?in. Selles linnakeses, v?ljan?gemise j?rgi juba poola v?ikelinnas, j?in ilmselt k?lma tuule k?tte; ma j?in haigeks ja pidin laskma end Pilsenisse viia, kus v?is rohkem abi leida. Sain ka terveks ja mul oli seej?rel aega Prahas kaasa teha r??msal karnevalil. Seal oli ka peakorter. Austerlased vaatasid meie taganemist k?ll pahameelega, aga seep?rast ei olnud ballid v?hem l?busad. Kolm kaunist naist olid need s?ravad t?hed, kelle ?mber tollal ballide m?ll keerles: need olid krahvinnad Clam, Schlick ja Kolowrat. Nende ?mber tunglesid meie p?hjamaise r??telkonna ?ied Miloradovit? , Kamenski , ?epelev , Hitrovo . Mind viis algne liikumine sellest ringkonnast peagi ?hte k?rvalringkonda, kelle keskpunktiks oli samuti kaunis t?ht, kuigi teise suurusj?rgu oma. See oli ?ks noor israeliit, ?lirikka pankuri t?tar, kaasavaraks kaks miljonit kuldnat. See v?luv Sulamith, tumedalt h??guvate silmade, kergelt k?vera ninakese, kaunite huulte ja hammastega, v?ikeste k?ekeste ja jalakestega ning ise?ranis kahe miljoni kuldna uimastava roosi?lil?hnaga, v?is vabalt ?ratada noorte korsaaride s?dametes vallutamise ja valdamise m?tteid. Ka mina tunnistan, et sellised m?tted mul l?bi s?dame ja neerude k?isid, aga veel ei olnud H. Heine oma haaravaid laule laulnud, B?rne oma destruktiivseid raamatuid kirjutanud, veel nimetati israeliiti juudit?drukuks, isegi kui ta oli ristitud. Ma m?tlesin ?udusega oma eestimaiste n?bude appikarjetele ja lasin lahti kaunist Sulamithist, kes oma sarmikuses oli v??riline targa kuningas Saalomoni jaoks nagu see varasemgi, kelle v?lusid ta kirjeldab. Selle aja, mida ma Sulamithi ?mber keerlemiseks ei kulutanud, veetsin ma kaardilauas. Tollal k?is Prahas p?rgulik m?ngimine. Austerlased ja venelased pidid l?puks omavahel kokku minema. Mina seevastu m?ngisin ?nnelikult. Lisaks sellele rahale, mis isa mulle saatis, lisas Fortuuna veel kaks toredat kullakamakat. Ma ostsin endale kaks ilusat hobust lisaks varasematele ja seadsin oma s?itva majapidamise edevas s?delusihaluses sisse. Sulamithi h??guvad pilgud pidid langema rikkale, haprale paladiinile. See oli salajane soov, mis viis mind tarbetutele v?ljaminekutele ja siiski kohkusin ma iga kord, kui kujutlesin v?imalikku mustalokilist vallutust eestimaiste lossipreilide ringis. Mitte et ta poleks olnud ilus, see ilus ja noor Sulamith, vaid kuna ta polnud selline, nagu n?od ja t?dikesed n?uaksid. Inimese s?da on ?ks vastuoluline ja julgusetu asi! Marsist kuni Krakovini ei oska ma midagi erilist jutustada, seal aga v?ttis kindral Rosenberg v?gede juhtimise ?le ja leidis Leedu Breszis ees k?su v?gi laiali saata ja lasta polkudel neile m??ratud asukohtadesse siirduda. Mulle tuli temalt meeldiv uudis, et olen autasuks majoriks ?lendatud. Me olime Breszi j?udnud keset talve ja r??mustasime soojade majutuspaikade ?le, mille ma enda jaoks olin veel eriti h?sti leidnud oma vana s?bra ja kaasmaalase major von Helffreichi juures. Meie r??m oli aga l?hike, kuna juba esimesel ??l p?rast kohalej?udmist puhkes tulekahju, mis muutis maja, kus ma elasin, ja veel poole linnakesest tukkideks ja tuhaks. Me olime j?lle sama h?sti kui bivakis ja meil polnud mingit p?hjust oma lahkumisega viivitada. Eesm?rk, kuhu poole me p??dlesime, oli vana majutuskoht Valgas Liivimaal ja sinna me ka ?nnelikult j?udsime, minnes ?le Wilna ja Riia. ?lesanne oli p?rast just harrastatud eluviisi tagasi t?nap?eva ?hetoonilisusse sobituda. Vahepeal pakkus jahipidamine m?ningat meelelahutust. Liivimaal ei olnud sellel s??rast metoodilist korraldust, nagu see on Saksamaal. Loomi ei aeta julma strateegiaga ja laskmiseks valmitena ?nneliku taktiku ette, kes peab nad maha laskma; jahti peetakse rohkem loomulikul viisil, seades seejuures oma elu rohkem ohtu. See annab jahir??mule Liivimaal v?rtsi, mis Euroopa l??nepoolsemates maades puudub. Teistlaadi meelelahutuse eest kandis hoolt k?situd ja lubatud puhkus, mis mind Eestisse viis. Ma veetsin m?ne p?eva oma venna Karli juures tema kaunis Voore m?isas Virumaal; siis kohtasin oma ?de Amaliet, kes oli just abiellunud parun von Tiesenhauseniga, elades suures ja ka ajaloost tuntud Kose-Uuem?isa lossis, kujutades endast k?ige ilusamat ja ?rnemat lossiprouat, keda kuskil kohata v?iks. Parun, minu ?emees, oli vanaaegse r??tli t?nap?evane kujutis. Nii v?is v?lja n?ha Engelbert von Tiesenhausen, kui ta suure piiskop Alberti ?emehena Liivimaale tuli ja risti teenistuses olles suured valdused omandas, mis tema j?reltulijad k?ige v?imsamaks suguv?saks siinmail tegi , kuni p?randi jagamised, Poola konfiskatsioonid ja Rootsi reduktsioonid v?imu raputasid ja vana hiilgust mitmes sihis tumestasid. N?ha Kose-Uuem?isa lossih?rrat koos oma kaasaga liikumas lossi ruumides, mille ?mber s?da nii tihti m?llab, pargis ja v?ljadel ?mbritsetuna arvukatest, aga rahulolevatest talupoegadest, r??mustas mitte ainult vennas?dant, vaid oli ka erapooletutele ja v??rastele ligit?mbav vaatepilt. Et see olukord allus mitte ainult k?ikeh?vitavale ajale, vaid ka muutustele ja inimeste tahte muutlikkusele, on minu jaoks ?ks s?nge m?lestus, mille jutustamise juurde ma p??rdun ajal, kui tunded mul s?nu leida lubavad. Oma auv??rse isa leidsin eest kurva ja rusutuna minu ?e Julie l?hikese aja eest toimunud surma t?ttu. See kaunis ja ?li?rn lill oli j?udnud vaid 17. eluaastani. Minu kohalolek t?i isale leevendust tema valus ja rohkemat t?i m?ne p?eva p?rast minu venna Hermanni t?iesti ootamatu saabumine. Too oli 14-aastasena otsustanud merev?eteenistuse kasuks, oli mit?manina ?hel Vene s?jalaeval paljudel retkedel L??ne- ja P?hjamerel osalenud ning leidnud seej?rel v?imaluse ?le minna Inglise merev?kke ja Inglise laevadel k?lastanud sadamaid kaugetel meredel. Ta oli seejuures ?ppinud quite perfectly inglise keelt r??kima, harjutanud k?lge inglise viltuse suunurgahoiaku ning n?gi umbkaudu v?lja nagu ploomipudingi austaja ja soodavee jooja. Selle eesm?rgi saavutamiseks oli ta olnud kuus aastat kodust kaugel ja mina polnud teda just nii kaua n?inud. Selle peale korraldasid majakondsed, nende hulgas ka Kose-Uuem?isa reibas lossiproua, j?rgneva naljakese kui variatsiooni maaelu ?hetoonilisusse. Ma olin l?inud natukeseks ajaks maale k?ima, arvatavasti selleks, et Kaja kohata, kui v??rsil viibinud vend kohale j?udis. P?rast esimest taaskohtumise r??mu l?ks jutt minu kui vaid juhuslikult ja korraks eemalviibija peale. M?istetavalt tekkisid k?simus ja kahtlused, et kas me ?ksteist ka kohe ?ra tunneksime? Kohe m?eldi v?lja l?bus eksam. Hermanni ootamatust saabumisest otsustati minu ees vaikida ja ta pidi esinema kui inglise merev?eohvitser, kes olevat just soovituskirjaga Tallinna j?udnud, et tundma ?ppida r??me ja elu eestimaises countryhouse’is. Kui ma siis oma retkelt tagasi j?udsin, istus seal ?ks militarylooking gentleman, kes ajas daamidega viltuse suuga juttu. Inglise keeles nendega, kes seda oskasid, vigases saksa keeles ja murdes?nu vahele pistes nendega, kes tema keelt ei m?istnud. Meid tutvustati ?ksteisele ja j?rgnes shake-hands. Ma ei tundnud oma tuuldunud v?limusega venda ?ra, aga me tutvusime peagi l?hemalt, hommikus??k oli valmis, madeirat ja ?errit k?lluses. Naised olid aga veel ?he l?ksu v?lja m?elnud, et mind proovile panna. Kui jutuajamine oli elavalt k?imas, hiilisid nad toast v?lja; d?entelmen viis jutu just l?ppenud s?jak?igule ja lubas endale m?ne m??dutundetu s?na p?eva kohta Z?richi all. Hermannile oleksin ma need andestanud, aga military-looking englishman oli teine asi. L?hidalt, nagu Kose-Uuem?isa vaimukas lossiproua selle oli seadnud ja oletatavat inglast p?hjalikult instrueerinud, olin ma peagi enesest v?ljas ning kuna isa k?lalise pihta laskmine Raasikul oleks olnud eksimine igasuguse k?lalislahkuse vastu, andsin enda oma ja v?tsin tema s?na peagi sobivas kohas Koplis Tallinna l?histel kohtuda ning asi lahendada. Selline sissejuhatus sai tehtud, enne kui vennad p?rast kuueaastast lahusolekut ?ksteist rinnale surusid. ?nnelik kuu isa kolde juures, ?he katuse all l?hedaste ja truude s?dametega oli m??da l?inud; siis pidin taas minema, r??tli raudr??d kandma ja habemike s?dalaste ridu ning r?hmi drillima. V?ltimatu toimus ja ma leidsin end peagi Smiltenes, kuhu eskadron oli vahepeal paiknenud. Smiltene on ?ks k?llaltki suur m?is, mis asub umbes seitse miili Valgast l?una pool ja 20 miili Riiast idas. Kuulus varem peapiiskopile ja seal oli kindlustatud loss, mida oli tihti piiratud ja korduvalt purustatud. Vanu m??re on veel n?ha. Siis kingiti Smiltene Poola kuningate ja seepeale taas Rootsi kuningate poolt oma truudele alamatele, kuni m??dunud sajandi keskpaigas keisrinna Jelizaveta selle oma vanale ja teenekale iirlasele, Liivimaa kindralkubernerile krahv Georg Browne’ile annetas. Tolle mees- ja naissoost p?rijate k?tte oli see kuni hiljutise ajani j??nud, kuni p?randi jagamised ja saatus selle pandina rikaste Riia kaupmeeste k?tte andis. See on Liivimaa m?isade, m??ga ja piiskopisaua vanade vallutuste kuri saatus. ?les ja alla, paremale ja vasakule, aga l?puks ikkagi Riia kaupmeeste rahakasti, kus nad aja jooksul ehk k?ik endale koha leiavad. Tookord, kui ma sinna j?udsin, oli Smiltene veel brigadir krahv von Browne’i, vana kangelase poja omandus, aga ?mberringi olid juba paljud m?isad Riia b?rsimeestele panditud. Kuna elav vaim on alati kavatsustega seotud ja mul oli p?rast ettekirjutatud tundide sadulas veetmist spekulatsioonide ja nendega seotud tegevuse jaoks piisavalt aega, tulin ma m?ttele m?ni vana kuulsusrikas m?is kodanluse vangistusest taas vabastada ning m??gale v?ita. Oli ?ks tuntud, aga raske tee, et omandada raha kotit?ite kaupa, terve hunniku jagu. P?gus idee, millel minu fantaasia p?hines, p?rkas kohe alguses selle ees tagasi. Oli ka teine tee, mille noor, sale, uhkes riides ratsanik v?is kergesti l?bida ja ma nimetasin seda vaikselt endale, aga ma usun, et mu palgeile tekkis seejuures s?gav puna – see oli abielu. Aga kui see m?te juba kord tulnud oli ja kuna ma ratsutades n?gin nii tihti ?ht sellist vangistatud lossi, ?rkas see minus ?ha suurema j?uga ning sellisel viisil toimuv m??gaomanduse vabastamine kaupmehe kirjutustoa r?huva k?e alt ?ilistas minu silmis seda spekulatsiooni. Siiski oleks spekulatsioon ilma l?biviimise alguseta j??nud, kui v?imas juhus ei oleks asja enda k?tte v?tnud. See inimese v?imas – vastavalt oma meeleolule s?ber v?i vaenlane – t?i mind ?he s??rase Riia pandihoidja kahe k?ige armsama k?ekese l?histele, kes nendes ?ht v?ga kuulsat lossi hoidis. Oli v?imatu mitte vaadata neist k?ekestest k?rgemale h?stivormitud rindadele, targale suukesele, mis pidevalt r??kis, selgetele ?rksatele silmadele, mis sellele k?igele v?luva v?limuse andsid. See k?ik oli aga lugenud inglise raamatuid, ka La Fontaine’i romaane, oli Riia teatris omaenda loo?is istunud, tundis ooperit ja balletti, ka Musse ja v?lgades, aga ikka veel priiskava aadli balle, kes talve Riias veetsid; l?hidalt see oli armastusv??rne, selge vaatega, targalt r??kiv tervik, mis v?ga meeldida v?is. Kui linnapreili hetkega maapreiliks muutub ja kivisillutiselt p?genenuna n??d ratsaretki ?le harjumatute p?ldude ja roheliste v?ljade armastab, on temaga kurameerival ratsav?eohvitseril suur eelis jalav?elase ees. Selliste l?bustuste korraldamine jookseb talle ise k?tte, ta m?ngib seejuures ?htlasi ratsasulast ja kuidas veel v?ib s??rast vaba liikumist ratsude kergetel jalgadel ?le p?ldude ja l?bi metsa kasutada vestlusteks ja armuavaldusteks! Peagi m?rkasin ma, et kaunis pandihoidja ratsutab meeleldi; Riiast telliti uus, elegantne ratsakleit ning pikad rohelised ja valged voogavad loorid. Kui kiires galopis, mille juures kohe k?rval ratsutav oma ratsut valdav ratsav?elane ?hu ja julguse kaotas, kui selles galopis kaunis v?ike n?oke h??guvana minu poole vaatas, heledad silmad veel s?ravamateks muutusid ja roheline loor pikalt tuules lehvis, tundus mulle, et nagu lehviks kindel lootus minu poole; panditud m?is on sinu, niipea, kui sa soovid. Veidi aja p?rast oli mul selles suhtes veel suurem kindlus, kuna oli jutuajamisi, mis algasid sadulas ja j?tkusid tugitoolis, r??kimata k?ehoidmisest, milleks andis p?hjust hobuselt mahatulek v?i isegi ?mberthoidmisest, milleks m?ni hobuse ootamatu tuju tihti p?hjust andis. P?rast seda, kui asi oli m?nda aega niimoodi kestnud, arvasin end siiski pidavat vanalt isalt, maan?unikult k?sima, enne kui alustatud ehitisele oleks juba p?iskivi pandud. Ma teadsin tema meelestatust ja teadsin, et ta peaks niinimetatud seisusekohast abielu mitte tingimata vajalikuks, aga v?ga soovitatavaks ja seda mitte noorpaari enda, vaid sugulaste p?rast. Seisuslike erinevuste puhul ei sobiks nende vaated ja harjumused kokku, mis tooks kohe suhetesse j??, millest saaks v?itu vaid kasvava soojusega. Seda arvestades eelistasin ma kirjutada mitte otse isale, vaid osavale ?ele, Kose-Uuem?isa lossiprouale ja teda paluda v?imalikuks muutuvast juhtumist isale ette kanda ja tema suhtumisest mulle teada anda; ma ei j?tnud kasutamata v?imalust nii panditud omandit ega pandi omanikku v?imalikult v?he mainida. Vastus viibis ootamatult kaua; vahepeal j?tkasin ma rohelisel lehvival looril nagu kindla lootuse lipul k?igil risti ja p?iki retkedel j?rele ratsutamist. Tihti seltsis meiega ka pandihoidja vend, kes aeg-ajalt Riiast tuli, et panditud lossis rahuliku vana k?rval r??msat noort junkrut m?ngida ja segadust korraldada. Ta v?is r??kida steeple-chase’ist , p?ssidest ja koertest, rohelisest ja sinisest kaardiv?est , kus ta oli minu meelest rittmeister ja veel paljust muust. Tulenevalt oma pandiomanduse junkurlusest ja linnas?jav?e auastmest astus ta ?les s?jakamraadlikult, kasutas musket?ri k?nepruuki ja p??dis Riia kodaniku nahka v?imalikult seljast heita, v?hemalt niikaua kui ta panditud lossis junkerdas. Aga asi pidi teise suuna saama. Kiri ?elt j?udis l?puks kohale. Ta oli minu j?relep?rimise ?le v?ga t?siselt j?rele m?elnud. Naiste olemuses on pigem abielu kordasaatmisele kaasa aidata kui mitte. Niisiis oli tema esitus isa juures olnud pooldav, aga too, ?ri ja otsuste tegemisega harjunud, n?gi ?ra, kui kaugele asjad arenenud on ja et – nagu ta ?elda armastas – adhuc sub judice lis est: nii otsustas ta, et pandihoidja peale ei tohi m?eldagi. Seda kirjutas n??d mulle mu hea Amalie, esmalt suure ettevaatusega, siis suure kurvastusega ja l?puks paljude lohutuss?nadega, kuna ta arvas, et ma v?iksin seel?bi ohtlikku meeleheitesse langeda. Mina aga v?tsin otsuse vastu kerges ratsanikumaneeris. See oli olnud r?nnak, piirdudes vaid tulevahetusega, millel puudus surve. Seej?rel hakkasin ma taganemissignaali puhuma. Pandihoidja m?rkas seda peagi; ka tema v?ttis seda kergelt. Linnapreilisid kasvatatakse liigagi tihti noorte s?jameeste kurameerimisele mitte ?leliia t?helepanu osutama ning ennast kahjude eest kaitsma. Noored daamid, eriti kui nad on rikkad ja n?evad rohkesti seltskonda, on s?ndinud diplomaadid: nad peavad oma l?bir??kimisi v?ga osavalt ja annavad harva ?ra rohkem, kui nad tagasi v?tta suudavad. Niisiis ei tehtud mulle sellest suunast erilisi etteheiteid. Aga p?ris ilma k?rata ei pidanud mu tagasiastumine siiski j??ma. Seda k?ra alustas linnarittmeister, t?iesti vastupidiselt ootustele. Ta pidas minu tagasit?mbumist k?igi kommete vastaseks, seega solvavaks ja h?bistavaks. Ta r??kis valjusti, et tahab mind vastutusele v?tta, n?uda minult satisfaktsiooni. Armas Jumal! Kas ta tahtis m?ngida venda kom??diast, kus kolmandas vaatuses saavutatakse n?utav murdepunkt l?bi kuulide? Ma ei tea seda, aga tema ?hvardavad s?nad j?udsid minu k?rvu, nad olid nii seatud, et pidid j?udma. See ei v?inud j??da ilma vastuseta. Tollal oli seal ?ks immatrikuleeritud aadlisse kuuluv noor mees, kes oli paar aastat s?jav?es teeninud ja siis ohvitserina erru l?inud, et r?ndr??tliks hakata. Ta liikus nimelt m?isast m?isa, millistest enamiku m?isah?rradest oli ta kaugelt sugulane, oli igal pool palavalt teretulnud, teadis k?ike jahist, hobuste rautamisest, koerte dresseerimisest ja paljudest muudest kasulikest asjadest. Ta s?i, elas, gastroleeris ?hes m?isas nii kaua, kui talle ?ige tundus, ja liikus siis v?imalusel edasi. Selliseid r?ndr??tleid (neid nimetatakse ka s?imer??tliteks) oli aastate eest k?lalislahkel Liivimaal v?ga palju ja ma usun, et see t?ug pole veel p?riselt v?lja surnud. See mugav mees k?lastas mind mu ratsav?elasekorteris Smiltenes just neil p?evil, kus mul teda tarvis l?ks. Ma r??kisin talle olukorrast, kus ma olin, venna ?lemeelikutest ?tlemistest ja palusin teda ?le anda s?num tormakale junkrule. P?rast ?ht hommikus??ki, kus veiniga ei koonerdatud, laenasin ma talle korraliku hobuse ja ta ratsutas panditud lossi. L?hidalt ?eldes oli tema ?lesanne j?rgmine. Ta pidi junkrule selgeks tegema, et ma olen tema v?ljakutse vastu v?tnud ja satisfaktsiooniks valmis. Kuna aga mul kui v?ljakutsutul on vabadus relvi valida, siis v?tan ma p?stolid, aga teatavatel tingimustel. Me ei kohtu mitte mensuuris v?i barj??ri ??res, vaid vabas ?hus eelnevalt kokkulepitud v?ljal, hobuse seljas, kummalgi k?es laetud p?stol ja veel kaks sadulataskus. Juures oleksid mitte sekundandid, vaid valitud pealtvaatajad. Kahe v?i kolme p?ssilasu kaugusel seistes kihutaksime m?rguande peale teineteise suunas ja tulistaksime ?ksteise pihta kumbki kolm kuuli, kusjuures lasu aeg ja kaugus j??ksid t?iesti iga?he enda otsustada. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/woldemar-von-lowenstern/uhe-liivimaalase-malestused-kindralmajor-woldemar-von-lowensterni-malestused/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.