Mees, kes polnud m?rtsukas

Mees, kes polnud m?rtsukas Michael Hjorth Hans Rosenfeldt Sebastian Bergmani needus #116-aastane Roger on kadunud. P?evad m??duvad, kuid V?ster?si politsei ei v?ta midagi ette, pannes kadumise teismelise m?ssumeelse k?itumise arvele. Kuid siis leitakse madalast soost ulpimas Rogeri kahvatu surnukeha, millelt on eemaldatud s?da.Kohale kutsutakse Torkel H?glundi juhtimisel keskkriminaalpolitsei m?rvar?hm, kes vajab keeruka juhtumi lahendamiseks Rootsi parima krimips?hholoogi Sebastian Bergmani abi. P?rast oma naise ja t?tre traagilist kaotust on aga Sebastian end v?lismaailma eest sulgenud ja tal pole mingit huvi uue m?rvajuurdluse j?rele – kuni teda tabab ebameeldiv ?llatus minevikust.Et p??seda ligi salajastele politseitoimikutele, n?ustub Sebastian juurdluses osalema ning ?sna pea on habras valedev?rk ta t?helepanu j??gitult endasse haaranud.Kriminaalps?hholoog Sebastian Bergmani k?sitleva sarja loojateks on kogenud Rootsi tandem – Michael Hjorth, kes on telesarja “Wallander” mitme osa stsenarist, ja Hans Rosenfeldt, Skandinaavia k?igi aegade edukaima krimisarja “Bron/Broen” (“Sild”) looja ja stsenarist. Originaali tiitel: „Det F?rdolda”Autor: Michael Hjorth ja Hans Rosenfeldt Originaali autori?igused: © Michael Hjorth & Hans Rosenfeldt 2010 Originaali kirjastaja: Norstedts, Stockholm Published by agreement with Salomonsson Agency. K?ik ?igused tagatud. See raamat on autorikaitse objekt ja seda raamatut ei tohi paljundada ega levitada mingil moel ei kaubandusv?rgus ega ka kuidagi teisiti ilma kirjastaja n?usolekuta. T?lge rootsi keelest: Maris S?rmus Toimetaja: Tiina Vihmar Keelekorrektuur: Tiiu ?ksikK?ljendus: Jaak R??tel Kaanekujundus: © Jaak R??telFoto autoritest tagakaanel: © Appendix Fotografi T?lge eesti keelde © Helios kirjastus O??igused teose levitamiseks Eestis kuuluvad Helios kirjastusele. www.helios.ee Tr?kkinud Print Best Helios kirjastus 2015 ISBN 978-9949-554-42-3 (tr?kis) ISBN 978-9949-554-43-0 (epub) Ma ei ole m?rtsukas. Ta sisendas seda endale, lohistades tapetud poissi n?lvakust alla – ma ei ole m?rtsukas. M?rtsukad on kurjategijad. M?rtsukad on halvad inimesed. Pimedus on alla kugistanud nende hinged ja nad on iga?ks omal p?hjusel p??rdunud halvale teele, keerates selja valgusele. Tema ei olnud halb. Vastupidi. Kas ta ei olnud viimasel ajal tunnistust andnud hoopis vastupidisest? Kas ta polnud teiste heaolu nimel omaenda tunded, oma tahte pea t?ielikult k?rvale j?tnud ja enda peal peaaegu et v?givalda tarvitanud? P??ranud ette teise p?se, just seda oli ta teinud. Kas tema kohalolu siin, selles soises orus keset eimiskit, koos tapetud poisiga polnud mitte veel ?ks m?rk sellest, et ta tahtis teha head? Pidi tegema head. Et ta ei kavatsenud enam kunagi lootusi petta. Mees j?i seisma ja hingas v?lja. Hoolimata vanusest oli poiss raske. H?sti treenitud. Tundide kaupa j?usaalis. Aga enam polnud palju j??nud. Ta haaras tugevalt kinni p?ksis??rtest, mis olid kunagi valged olnud, aga pimeduses n?isid mustad. Poiss oli nii palju verd kaotanud. Jaa, tapmine on vale. Viies k?sk. Sina ei tohi tappa. Kuid on erandeid. Piibliski on mitmeid kohti, kus tapmine on ?igustatud. On neid, kes on selle ?ra teeninud. Vale v?ib olla ?ige. L?plikku t?de ei ole. Ja kui kavatsus ei ole egoistlik. Kui ?he inimelu hinnaga saab p??sta teisi. Anda neile v?imalus. Anda neile elu. Siis ei saa ju see tegu olla halb? Kui eesm?rk on hea. Mees j?i seisma pisikese tumeda veekogu ??res. Muidu oli see paari meetri s?gavune tiik, kuid viimase aja sajud ei olnud t?ielikult maapinda imbunud ja n??d laiuski vesi v?ikse j?rvena v?sastunud orus. Mees kummardus ja haaras poisi ?last kinni. Suure pingutusega ?nnestus tal elutu keha pooleldi p?sti saada. Viivuks vaatas ta poisile otse silma. Millele ta viimasena m?tles? Oli ta ?ldse j?udnud millelegi m?elda? Kas ta sai aru, et teda ootab ees surm? Kas ta m?tles, miks see juhtub? Kas ta m?tles k?igele sellele, mida ta oma l?hikese elu jooksul teha ei j?udnud, v?i hoopis sellele, mida ta oli tegelikult teinud? Sel polnud mingit t?htsust. Miks ta end niiviisi piinas, rohkem kui tarvis? Tal polnud muud valikut. Ta ei saanud lootusi petta. Mitte j?lle. Siiski ta kahtles. Aga ei, nad ei saaks sellest aru. Ei andestaks. Nad ei p??raks teist p?ske ette nagu tema. Ta t?ukas poissi endast eemale. Keha langes plartsatusega vette. Mees v?patas. Ta ei olnud pimedas vaikuses selleks h??leks valmis. Poisi keha vajus ning kadus. Mees, kes ei olnud m?rtsukas, l?ks tagasi v?iksele metsateele auto juurde ja s?itis koju. „V?ster?si politsei. Klara Lidman.“ „Soovin oma poja kadunuks kuulutada.“ Naise h??l oli isegi veidi vabandav, justkui ta k?hkleks, kas on helistanud ?igel numbril v?i kas teda ?ldse t?siselt v?etakse. Klara Lidman otsis krabinal v?lja m?rkmiku, kuigi k?ne salvestati. „Mis teie nimi on?“ „Lena. Lena Eriksson. Minu poja nimi on Roger. Roger Eriksson.“ „Kui vana teie poeg on?“ „Kuusteist. Ma pole teda n?inud eilsest p?rastl?unast saadik.“ Klara m?rkis vanuse ?les ja otsustas, et see juhtum tuleb kohe edasisele uurimisele saata. Eeldusel, et poiss ikka on t?epoolest kadunud. „Millal eile p?rastl?unal?“ „Ta lasi jalga viie ajal.“ Kaksk?mmend kaks tundi tagasi. Kadumise kaksk?mmend kaks olulist tundi. „Kas on teada, kuhu ta l?ks?“ „Jaa, Lisa juurde.“ „Kes on Lisa?“ „Tema t?druks?ber. Ma helistasin enne Lisale, aga ta ?tles, et Roger oli lahkunud tema juurest eile ?htul k?mne ajal.“ Klara t?mbas paberil kaks kahte maha ja kirjutas asemele arvu seitseteist. „Kuhu ta siis l?ks?“ „Lisa ei teadnud. Ta arvas, et koju. Aga ta pole koju tulnud. Terve ??. Ja n??d on m??das peaaegu terve p?ev.“ Ja te helistate alles n??d, m?tles Klara. Talle j?i mulje, et temaga r??kiv naine ei olnud just v?ga ?rritunud. Pigem vaikne ja alistunud. „Mis on Lisa perekonnanimi?“ „Hansson.“ Klara kirjutas nime ?les. „Kas Rogeril on mobiil? Olete te ?ritanud talle helistada?“ „Jah, aga keegi ei vasta.“ „Ja teil pole ?rna aimugi, kuhu ta on l?inud? Kas ta ei v?inud n?iteks ??seks s?prade juurde j??da v?i midagi sellist?“ „Ei, siis oleks ta helistanud.“ Naine j?i korraks vait. Klara arvas, et h??l katkes, aga kahina j?rgi m?istis ta, et naine t?mbas sigaretist pika mahvi. Ta puhus suitsu v?lja. „Ta on lihtsalt kadunud.“ Unen?gu kordus igal ??l. See ei andnud talle rahu. Alati seesama unen?gu ja tuttav ?ng. See ?rritas teda. Tekitas raevu. Sebastian Bergman on parem inimene. Kui keegi teab, mida t?hendavad unen?od, ja kui keegi suudab mineviku palavikulise paine seljatada, siis on see tema. Aga kui ettevalmistunud, kui teadlik ta unen?o tegelikust t?hendusest ka polnud, ei suutnud ta sellele vastu panna. Justkui oleks tema olemus unen?o t?hendusse l?ksu j??nud. 4.43. Hakkas valgenema. Sebastiani suu kuivas. Oli ta karjatanud? Ilmselt mitte, sest naine tema k?rval magas. Naine hingas rahulikult. Tema pikad juuksed varjasid osaliselt alasti rinna. Sebastian sirutas oma kergelt krampi l?inud s?rmi, p??ramata sellele erilist t?helepanu. Ta oli harjunud, et unen?ost ?rgates oli parem k?si k?vasti rusikas. Ta ?ritas meenutada hoopis enda k?rval lebava olendi nime. Katarina? Karin? Ta oli seda ?htu jooksul kindlasti maininud. Kristina? Karolin? Mitte et sel mingit t?htsust oleks – Sebastian ei kavatsenud temaga enam kunagi kohtuda –, aga m?lus tuhnimine aitas peletada eemale unen?o loorjad j??nused, mis endiselt ta meeli painasid. Unen?gu, mis oli teda j?litanud enam kui viis aastat. Sama unen?gu, samad pildid iga ??. Kogu alateadvus t??tas pingsalt l?bi seda, millega ta p?evasel ajal toime ei tulnud: s??tunde vaigistamine. Sebastian t?usis haigutust alla surudes aeglaselt voodist ning v?ttis toolilt riided, mis ta paar tundi tagasi sinna pannud oli. Riietudes vaatas ta suurema huvita ringi toas, kus oli ?? veetnud. Voodi, kaks sisseehitatud valget riidekappi, ?ks neist peegeluksega, lihtne valge IKEA ??kapp, millel ?ratuskell ja terviseajakiri M? Bra, v?ike laud, kus pudi-padi k?rval seisis foto t?drukust, kes elas ?le n?dala ema juures, ning tool, kust ta oli ?sja oma riided v?tnud. Mittemidagi?tlevad reproduktsioonid m??rdunud bee?i v?rvi seintel, mida kogenud maakler kirjeldaks kui latte tooni. Ruum oli samasugune nagu seal aset leidnud seks – fantaasiavaba ja igavapoolne, ehkki see oli oma funktsiooni t?itnud. Nagu alati. Kahjuks ei kestnud saadud rahuldus piisavalt kaua. Sebastian sulges silmad. See oli alati k?ige valulikum hetk. Tagasitulek tegelikkusse. Emotsionaalne kannap??re. See oli talle nii tuttav. Ta koondas oma t?helepanu voodis lamavale naisele, eriti tema katmata rinnanibule. Mis tema nimi n??d oligi? Sebastian oli kindel, et oli end drinke tuues tutvustanud. Seda tegi ta alati. Mitte kunagi siis, kui k?sis, kas k?rval olev koht on vaba, mida naine juua soovib v?i kas talle tohib midagi pakkuda. Alati siis, kui klaasi naise ette asetas. „Muide, mu nimi on Sebastian.“ Ja mida oli see naine vastanud? Midagi K-ga algavat, selles oli ta kindel. Sebastian pani p?ksirihma kinni. Kostis pandla kerge metaljas k?lksatus. „Kas sa hakkad minema?“ Naise h??l oli unine, pilk eksles kella otsides. „Jaa.“ „Ma arvasin, et s??me koos hommikust. Palju kell on?“ „Kohe viis.“ Naine ajas end k??narnukkidele. Kui vana ta oli? Alla neljak?mne? Ta l?kkas n?o eest juuksesalgu. Uni oli kadumas ja selle asemele ilmumas teadmine, et hommik ei kujunegi selliseks, nagu tema oli arvanud. Mees oli tema k?rvalt minema hiilinud, riidesse pannud ja plaaninud lahkuda ilma teda ?ratamata. Nad ei s?? koos hommikust ega loe ?dusalt vesteldes Dagens Nyheterit ega tee p?hap?evast jalutusk?iku. Mees v?ib ?elda mida tahab, aga ta ei soovi teda l?hemalt tundma ?ppida ega uuesti helistada. Naine teadis seda. Sellep?rast laususki Sebastian lihtsalt: „N?gemist.“ Sebastian ei p??dnudki nime ?ra arvata. Enam ei olnud ta isegi kindel, et see algab K-ga. T?nav oli varahommikuselt vaikne. Eeslinn magas ja k?ik helid olid summutatud, justkui selleks, et ?mbrust mitte ?ratada. Isegi liiklus eemal Nyn?sv?genil n?is aupaklikult sordiini all. Sebastian j?i ristmikul t?navasildi ees seisma. Varpav?gen. Kuskil Gubb?ngenis. Koju oli omajagu maad. Kas metroo ?ldse s?idab nii vara? T?na ??sel s?itsid nad taksoga. Ostsid 7-Elevenist hommikus??giks saia. Naisele oli meenunud, et tal on see kodus otsa saanud. Sest mees j??b ju hommikus??giks sinna? Nad olid ostnud saia ja mahla, tema ja ... no mida kuradit, aus?na ... No mis ta nimi oli? Sebastian k?ndis m??da inimt?hja t?navat edasi. Ta oli naisele haiget teinud, mis tahes tolle nimi ka poleks. Neljateistk?mne tunni p?rast j?uaks Sebastian V?ster?si ja j?tkaks oma t??ga. Ehkki olukord on n??d muutunud – naisele V?ster?sis ta enam haiget teha ei saa. Hakkas sadama. On ikka kuradima hommik. Gubb?ngenis. Tundus, et k?ik kisub t?ielikult metsa. Kriminaalkomissar Thomas Haraldssoni kingad lasid vett l?bi, tema raadio ei toiminud ja ta oli teised silmist kaotanud. P?ike oli ere, nii et ta oli sunnitud kissitama, et mitte soisel pinnasel v?sa ja puujuurte otsa komistada. Haraldsson vandus endamisi ja vaatas kella. Umbes kahe tunni p?rast hakkab Jennyl haiglas l?unapaus. Siis s?idab naine autoga koju, eeldades, et Haraldsson on selleks ajaks juba tagasi j?udnud. Aga seda ei juhtu. Ta peab siin neetud metsas passima. Haraldsson vajus vasaku jalaga veel s?gavamale m?lkasse. Ta tundis, kuidas k?lm vesi madalast kontsaga kingast sokki tungis. Kui ?hus oli tunda kevade m??duvat soojust, siis vees p?sis talvine k?lmus. Ta l?dises, kuid sikutas jala veest v?lja ja leidis taas kuiva pinnase. Haraldsson vaatas enda ?mber. Ida peaks asuma sealpool. Kas ajateenijad ei ole mitte sealpool? V?i skaudid? V?ib-olla k?is ta lihtsalt 360 kraadi ringiratast, m?istmata, kuspool asub p?hi. Natuke maad eemal hakkas talle siiski silma v?ike k?ngas, mis t?hendas omakorda kuiva maad – paradiis keset m?rga p?rgut. Ta hakkas sinnapoole liikuma. Jalg vajus taas sohu. Seekord parem jalg. Nojah, kuradi tore ikka k?ll. See k?ik oli Hanseri s??. Ta ei peaks seisma siin, s??remarjadeni m?rg, kui Hanser poleks tahtnud j?tta muljet endast kui tegusast ja otsusekindlast juhist. Ja mis Hanseril muud ?le j?igi – ta polnud ju mingi p?ris politseinik. Ta oli hoopis jurist, kel oli ?nnestunud k?si m??rimata – v?i jalgu m?rjaks tegemata – k?igest ebameeldivast k?rvale hiilida. Ei, kui Haraldsson oleks vastutav, oleks k?ik teisiti toimunud. Muidugi – poiss oli alates reedest kadunud ja politsei korra j?rgi tuli piirkond l?bi otsida. Eriti p?rast seda, kui ?ks tunnistaja oli r??kinud „?isest tegevusest“ ja „metsast paistvast valgusest“ Listak?rri l?histel justnimelt sel n?dalal?pul. Siiski teadis Haraldsson oma kogemuse p?hjal, et see on t?ielikult m?ttetu ?ritus. T??p on Stockholmis ja peab oma mureliku ema ?le peent naeru. Ta on kuusteist aastat vana. Just nii teevad kuueteistaastased poisid. Naervad oma ema ?le. Hanser. Mida enam Haraldsson l?bi vettis, seda enam ta teda vihkas. Hanser oli k?ige hullem, mis oli temaga juhtunud. Noor, atraktiivne, edukas, poliitiliselt meelestatud, moodsa politsei esindaja. Ta oli Haraldssoni teele ette seisnud. Kui Hanser V?ster?si politseis esimese koosoleku pidas, m?istis Haraldsson, et tema karj??rile on pidur peale t?mmatud. Tema kandideeris sellele t??kohale. Hanser sai selle. Ta on seal ?lemuseks v?hemalt viis aastat. Viis aastat, mis oleksid pidanud Haraldssonile kuuluma. Tema tee ?lespoole oli l?bi l?igatud. N??d oli Haraldssoni karj??r toppama j??nud ning paistis, et allak?ik oli vaid aja k?simus. Tundus peaaegu et s?mboolne, et ta seisis praegu V?ster?sist paari miili kaugusel metsas haisvas mudas. Hommikul saadud s?numis seisis „?DUS L?UNA T?NA“. See t?hendas, et Jenny tuleb l?unaks koju, et temaga seksida, ja siis proovivad nad seda ?htu jooksul veel paar korda. Selline oli nende elu praegu. Jenny sai viljatusravi ning arst oli talle koostanud kava, mis suurendaks lapsesaamise v?imalusi. T?na oli selleks soodne p?ev. S?num. Haraldsson oli kahevahel. Ta hindas, et nende seksuaalelu oli viimasel ajal hulga aktiivsemaks muutnud. Et Jenny tahtis teda alati. Samas ei saanud ta m??da tundest, et see tahtmine polnud p?ris. Ta tahtis tema spermat. Last igatsemata ei tuleks tal p?hegi l?unal k?hkuka ajaks koju s?ita. Selles k?iges oli miskit, mis meenutas indlemist. Niipea kui munarakk hakkas emaka poole liikuma, olid nad tegevuses nagu j?nesed. Ja kui aus olla, siis vahepeal ka, lihtsalt igaks juhuks. Aga mitte kunagi enam naudingu ega l?heduse p?rast. Mis oli saanud kirest? Ihast? Ja n??d l?heb Jenny l?una ajal koju t?hja majja. V?ib-olla oleks ta pidanud naisele enne helistama ja k?sima, kas ta peaks pihku taguma ja purgi k?lmkappi panema. K?ige hullem oli see, et ta polnud sugugi kindel, kas Jenny ikka peaks seda l?binisti halvaks m?tteks. See oli alanud eelmisel laup?eval. P??steteenistus oli edastanud kella kolme ajal p?rastl?unal ?he naisterahva k?ne V?ster?si politseisse. Ema oli teatanud oma kuueteistaastase poja kadumisest. Kuna juhtum puudutas alaealist, klassifitseeriti see esmat?htsaks. Igati nagu kord ja kohus. Kahjuks seisis see pakiline avaldus kuni p?hap?evani, kui patrullile edastati otsinguk?sklus. Selle tulemusel k?is kaks mundris politseinikku kella nelja ajal k?ne teinud ema juures. Naisel lasti veel kord avaldus kirjutada ja see kanti sisse hiljem samal ?htul, kui patrulli teenistus l?bi sai. Seni ei olnud veel kasutusele v?etud ?htki abin?ud, kui v?lja arvata see, et n??d oli ?he ja sama kadumise kohta kaks identset avaldust. Kusjuures m?lema juurde oli tehtud m?rge: V?GA T?HTIS. Esmasp?eva hommikul, kui Roger Eriksson oli kadunud olnud juba viisk?mmend kaheksa tundi, m?rgati, et avaldusega pole midagi ette v?etud. Riigi politseiameti kokkukutsutud koosolek uute politseivormide asjus n?udis omajagu aega, nii et Haraldssonile anti k?sk juhtumit uurida alles esmasp?eva p?rastl?unal. N?inud avalduse esitamise kuup?eva, t?nas Haraldsson ?nne, et patrull oli p?hap?eva ?htul Lena Erikssoni juures k?inud. Hanser ei pidanud ju seda teadma, et kogu selle aja jooksul oli kirjutatud k?igest veel ?ks raport. Ei, uurimist?? oli juba p?hap?eval korraliku hoo sisse saanud, kuid polnud seni veel tulemusi andnud. Just sellisena kavatses Haraldsson olukorda esitleda. Ta m?istis, et peab hankima pisut uusi andmeid, enne kui Lena Erikssoniga r??gib. Nii ?ritas ta telefoni teel ?hendust saada t?druks?bra Lisa Hanssoniga, aga t?druk oli veel koolis. Siis otsis ta karistusregistrist nii Lena Erikssoni kui ka tema poja Rogeri kohta. Rogeriga seostus paar pisivarguse juhtumit. Neist viimane oli toimunud ligi aasta tagasi ning seda oli raske kadumisega ?hendada. Ema kohta polnud mingit infot. Haraldsson helistas kohalikele ametiv?imudele ning sai teada, et Roger ?pib Palml?vska koolis. See k?ll hea pole, m?tles Haraldsson. Palml?vska on internaadiosaga erag?mnaasium. ?pitulemuste j?rgi on see ?ks riigi edulisemaid koole, kus ?pivad rikaste ja tutvustega vanemate andekad ja motiveeritud lapsed. N??d hakatakse otsima patuoinast, keda s??distada juurdluse viibimises. See ei j?ta sugugi head muljet, et nad kolme ??p?evaga kuhugi j?udnud pole. Haraldsson otsustas, et j?tab k?ik muu k?rvale. Kuna ta karj??r oli niigi madalseisus, ei olnud m?tet rohkem riskida. Nii t??tas Haraldsson korralikult kogu p?rastl?una. Ta k?is Palml?vskas. Direktor Ragnar Groth ja klassijuhataja Beatrice Strand v?ljendasid suurt muret ja rahutust, kuuldes, et Roger on kadunud, aga nad ei osanud kuidagi aidata. Nende teada ei olnud igatahes midagi juhtunud. K?ik oli nagu tavaliselt: Roger oli reedel kooli tulnud ja p?rastl?unal emakeeles kontrollt?? kirjutanud. Klassikaaslaste s?nul oli ta p?rast t?? kirjutamist heas tujus. Siiski ?nnestus Haraldssonil r??kida Lisa Hanssoniga, kes oli Rogerit reede ?htul viimasena n?inud. Lisa k?is paralleelklassis. Haraldsson leidis ta viimaks g?mnaasiumi kohvikust. Tegu oli armsa, ent t?iesti tavalise t?drukuga. Blondid sirged juuksed, tukk lihtsa juuksen?elaga kinni. Meikimata sinised silmad. Valge pluus peaaegu viimse n??bini kinni, selle peal vest. Kui Haraldsson tema vastas istet v?ttis, kandusid ta m?tted automaatselt vabakoguduse peale. V?i siis sellele t?drukule sarjas „Den vita stenen“1, mida Haraldsson oli noorena vaadanud. Ta k?sis, kas Lisa soovib midagi kohvikust. T?druk raputas pead. „R??gi mulle reedest, kui Roger sinu juures oli.“ Lisa vaatas mehele otsa ja kehitas ?lgu. „Ta tuli v?ib-olla pool kuus. Istusime minu toas, vaatasime telekat ja siis l?ks ta k?mne ajal koju. V?i v?hemalt ta ?tles, et l?heb koju ...“ Haraldsson noogutas. Neli ja pool tundi tema juures. Kaks kuueteistaastast. Vaatasid telekat, jah, t?druk v?is ju tahta, et ta seda uskuma j??ks. V?i oli ta lihtsalt sellest soosk?igust v?sinud? Millal oli viimane kord, kui nad Jennyga ?htut teleka vaatamisega sisustasid? Ilma k?hkukata reklaamipausi ajal? Mitu kuud tagasi. „Kas midagi muud ei juhtunud? Kas te ei riielnud ega l?inud t?lli v?i midagi sellist?“ Lisa raputas pead ja hammustas olematut p?idlak??nt. Haraldsson m?rkas, et k??neserv oli n?ritud. „On ta kunagi varem ka niimoodi ?ra kadunud?“ Lisa raputas uuesti pead. „Minu teada mitte, aga me pole v?ga kaua koos olnud. Kas te tema emaga pole r??kinud?“ Haraldssonile tundus hetkeks, et t?druk s??distab teda, kuid nii see polnud. Hanseri viga. Hanser oli pannud teda endas kahtlema. „Paar politseinikku k?isid, aga me peame k?igiga r??kima. Et saada terviklik pilt.“ Haraldsson k?hatas. „Milline on Rogeri ja tema ema suhe? On neil probleeme?“ Lisa kehitas taas ?lgu. Haraldssonile j?i mulje, et t?druku enesev?ljendus on pisut piiratud. Pearaputused ja ?lakehitused. „Kas nad vaidlesid omavahel?“ „K?llap ikka. M?nikord. Emale ei meeldinud kool.“ „See kool?“ Lisa noogutas. „Tema arvates oli see liiga snooblik.“ Selles on tal kuradima ?igus, m?tles Haraldsson. „Aga Rogeri isa, kas tema elab linnas?“ „Ei. Ma ei tea, kus ta elab. Ma ei tea, kas Rogergi seda teab. Ta pole temast kunagi r??kinud.“ Haraldsson m?rkis selle ?les. Huvitav. V?ib-olla on poeg l?inud isa otsima. Ja on seda ema eest varjanud. Imelikumaidki asju on juhtunud. „Mis teie arvates temaga juhtunud on?“ Haraldssoni m?tted katkesid. Ta vaatas Lisale otsa ja n?gi, et t?druk on iga hetk nutma puhkemas. „Ma ei tea. Ilmselt annab ta end j?lle n?ole. V?ib-olla on ta lihtsalt m?neks ajaks Stockholmi s?itnud v?i midagi. Tead k?ll, v?ike seiklus.“ „Miks ta seda tegema peaks?“ Haraldsson silmitses k?sivalt Lisat. ?ran?ritud lakkimata k??s v?rvimata huulte vahel. Ei, see vabakoguduse preili ei saaks sellest ilmselt aru, aga Haraldssonile tundus ?ha enam, et see kadumine on tegelikult p?genemine. „Vahel tekivad imelikud m?tted, mis tunduvad just sel hetkel ?iged. K?ll sa n?ed, et ta ilmub kindla peale v?lja.“ Haraldsson naeratas julgustavalt, aga sai siis aru, et Lisa ei t?lgendanud seda sugugi nii. „Ma luban,“ lisas ta. Enne ?raminekut palus ta Lisat koostada nimekiri Rogeri s?pradest ja nendest, kellega ta suhtles. Lisa m?tles pikalt, pani vastavad nimed kirja ja ulatas siis paberi politseinikule. Kaks nime – Johan Strand ja Erik Heverin. ?ksik poiss, m?tles Haraldsson. ?ksikud poisid p?genevad. Kui Haraldsson sel esmasp?eva p?rastl?unal autosse istus, tundis ta, et on p?evaga siiski rahul. Vestlus Johan Strandiga ei andnud midagi uut. Johan oli n?inud Rogerit viimast korda reedel p?rast koolip?eva l?ppu. Tema teada pidi Roger ?htul Lisa juurde minema. Tal polnud ?rna aimugi, kuhu ta p?rast seda v?is minna. Mis puudutas Erik Heverini, siis tema oli pikal puhkusel. Kuus kuud Floridas. Ta oli juba seitse n?dalat ?ra olnud. Poisi ema oli konsultandi ?lesannetes ?hes perega USAsse l?inud. Osadel ikka veab, m?tles Haraldsson, ?ritades meenutada, millistes eksootilistes kohtades ta ise oma t??ga seoses k?inud oli. Talle meenus ainult seminar Riias, aga poole ajast oli tal k?ht valutanud, nii et samal ajal kui kolleegid l?butsesid, oli tema sinise plast?mbriga t?tt vahtinud. Sellegipoolest oli Haraldsson ?priski rahul. Ta oli leidnud mitu j?lge, ja mis k?ige olulisem – ta oli teada saanud ema ja poja v?imalikust t?list, mis viitas sellele, et peagi polnud enam tegu politseijuhtumiga. Kas ema ei olnud mitte kasutanud oma avalduses s?na „lasi jalga“? Jah, nii see oli. Haraldssonile meenus, et see oli juba alguses ta t?helepanu k?itnud. Tema poeg mitte „ei l?inud“ ega „kadunud“, vaid „lasi jalga“. Kas see ei vihja mitte sellele, et ta lahkus kodust vihahoos? Saatusele alistunud ema, nina ees kinnil??dud v?lisuks. Haraldsson oli selles ?ha kindlam. T??p on Stockholmis ja veedab seal aega. Igaks juhuks otsustas ta siiski korraks Lisa maja juurest m??da s?ita ja ?mberkaudseid inimesi k?sitleda. Ta tahtis end veidi n?idata, et ta edaspidi ?ra tuntaks, juhuks kui keegi juurdluse k?igu kohta midagi k?sima peaks. V?ib-olla oli keegi isegi n?inud Rogerit kesklinna v?i rongijaama minemas. Ja sealt edasi juba poisi ema juurde, et k?sida, kui tihti nad t?litsesid. Hea plaan, m?tles Haraldsson endamisi, kui autot k?ivitas. Mobiil helises. Ekraanile pilku heites tundis ta k?lmav?rinaid. Hanser. „Kuradi p?ralt, mida tema siis n??d tahab?“ pomises Haraldsson ja j?ttis mootori seisma. Kas ta peaks k?net eirama? Ahvatlev, aga ?kki on see t??p v?lja ilmunud. V?ib-olla tahabki Hanser seda ?elda. Et Haraldssonil on kogu aeg ?igus olnud. Ta v?ttis k?ne vastu. K?ne kestis vaid kaheksateist sekundit ja koosnes Hanseri lausutud kuuest s?nast. „Kus sa oled?“ olid kolm esimest s?na. „Autos,“ vastas Haraldsson ausalt. „R??kisin just koolis poisi ?petaja ja t?druks?braga.“ Oma meelepahaks kuulis Haraldsson, et v?ttis kaitsepositsiooni. Ta h??l muutus kuulekaks ja natuke heledaks. Kurat, ta oli teinud t?pselt seda, mida talt oodati. „Tule kohe siia.“ Haraldsson valmistus just selgitama, kuhu ta teel on, ning k?sima, mis see nii oluline on, aga Hanser l?petas enne k?ne. Kuradi Hanser. Haraldsson pani mootori k?ima, p??ras auto ringi ja s?itis politseijaoskonna poole. Hanser ootas teda seal. Need jahedad silmad. Natuke liiga t?iuslikud blondid lopsakad juuksed. H?stiistuv ja kindlasti kallis p?kskost??m. Hanserile oli just helistanud ?rritunud Lena Eriksson, kes tahtis teada, mis toimub, ja n??d pidi Hanser endale sama k?simuse esitama: mis toimub? Haraldsson andis kiire ?levaate p?rastl?una tegevustest ja mainis neli korda, et temani j?udis avaldus esimest korda alles sel p?rastl?unal. Kui Hanser tahab kedagi s??distada, peab ta p??rduma nende poole, kes olid t??l n?dalavahetusel. „Seda ma teengi,“ vastas Hanser rahulikult. „Miks sa mind sellest ei teavitanud, kui n?gid, et keegi polnud juhtumiga tegelnud? T?pselt selliseid asju mul ongi vaja teada.“ Haraldssonile tundus, et vestlus ei l?he nii, nagu ta soovib. Ta seisis seal ja ?ritas endalt s??d ?ra veeretada. „Sellised asjad juhtuvad. Kurat v?taks, ma ei saa ju kohe sinu juurde joosta, kui k?ik ei kulge ilma t?rgeteta. Sul on ju olulisemaidki asju teha.“ „Olulisemad kui see, et peame kadunud last otsima?“ Hanser vaatas k?sivalt otsa Haraldssonile, kes ei osanud midagi vastata. See ei l?inud ?ldse nagu plaanis. See ei l?inud mitte sugugi nii nagu plaanis. See oli eelmisel esmasp?eval. N??d seisis ta m?rgade sokkidega Listak?rris. Hanser oli k?ik j?ud m?ngu pannud. ?mberkaudsete inimeste k?sitlemist laiendati iga p?ev. Siiani aga tulemusteta. Eile oli Haraldsson sattunud jaoskonnas kokku V?stmanlandi l??ni politsei?lemaga ning v?ljendanud oma arvamust, et see ?ritus l?heb veel kalliks maksma. Suur hulk mehi t??tas tundide kaupa selle nimel, et leida t??p, kes veedab aega suurlinnas. Haraldsson ei olnud politsei?lema reaktsioonist p?riselt aru saanud, aga kui Roger oma v?ikselt seikluselt tagasi j?uab, k?ll siis ?lemale meenub, mida Haraldsson oli ?elnud. Siis ta m?istab, kui palju raha on Hanser ?ra raisanud. Haraldsson naeratas sellele m?eldes. Eeskiri on ?ks asi, aga politseiniku intuitsioon hoopis midagi muud. Seda juba niisama lihtsalt selgeks ei ?pi. Haraldsson j?i seisma. Poolel teel k?nkani. ?ks jalg oli j?lle maasse vajunud. Seekord korralikult. Ta t?mbas jala v?lja. Ilma kingata. Muda ?mbritses musta number 43 kinga, samal ajal kui vasaku jala sokk endasse paraja portsu k?lma vett imes. N??d talle aitab. Viimane piir. Enam ta seda ei talu. P?lvili, k?si mudasse, king v?lja. Ja siis s?idab ta koju. Teised v?ivad siia s?ita, kui tahavad. Tal on naine, kes tuleb rasedaks teha. 1 (#ulink_639612a5-77fb-5c33-81ae-e02421333a78) Rootsi 1973. aasta telesari, mis p?hineb Gunnel Linde samanimelisel raamatul. T?lkes „Valge kivi”. Siin ja edaspidi t?lkija m?rkus. P?rast 380 kroonist taksos?itu oli Sebastian j?udnud oma korterisse Grev Magnigatanil ?stermalmil. Ta oli juba ammu otsustanud sellest loobuda. Korter oli kallis ja suurejooneline ning justkui loodud edukale kirjanikule v?i suure tutvusringkonnaga akadeemikule. Temal polnud seda k?ike enam ammu. Aga ainu?ksi m?te koristamisest, pakkimisest ja aastate jooksul kogunenud asjadega tegelemisest oli tema jaoks liig. Nii oli ta otsustanud suurema osa korterist eraldada, kasutades ainult k??ki, k?lalistetuba ja v?iksemat vannituba. ?lej??nu seisis niisama. J??des ootama ... midagi v?i kedagi. Sebastian heitis kiire pilgu oma ?lestegemata voodile, kuid otsustas sooja ja pika du?i kasuks. ?? l?hedus oli juba ammu ununenud. Kas ta oli sealt minema kiirustades valesti teinud? Kas see naine oleks v?inud talle paar tundi veel midagi pakkuda? See oleks t?hendanud veel seksi. Ja hommikus??ki. Mahla ja saia. Aga siis? L?plik h?vastij?tt oli v?ltimatu. See ei oleks saanud teisiti l?ppeda. Nii et parem selle peale mitte m?elda. Aga ikkagi. Tegelikult tundis ta puudust sellest l?hiajalisest ?htekuuluvustundest. Ta tundis end taas raskemeelse ja t?hjana. Kui kaua oli ta ?ldse ??sel maganud? Kaks tundi? Kaks ja pool? Ta silmitses end peeglist. Silmad olid v?sinumad kui tavaliselt ja ta m?rkas, et peab peagi midagi oma soenguga ette v?tma. V?ib-olla siilipea. Ei, see meenutaks liiga palju seda, kes ta oli enne. Ja enne ei ole n??d. Ei, k?ll aga v?iks ta habet ajada, juukseid l?igata, juustesse v?ib-olla isegi m?ne triibu teha. Ta naeratas enda ette oma k?ige sarmikamat naeratust. T?iesti uskumatu, et see toimib, m?tles ta. Ta tundis end ropult v?sinuna. Tagasip??rdumine oli l?pule viidud. T?hjus naasnud. Ta vaatas kella. V?ib-olla peaks ta natukeseks ikkagi pikali heitma. Kuigi unen?gu saabub j?lle, oli ta liiga v?sinud, et selle peale m?elda. Ta tundis oma kaaslast nii h?sti, et m?nikord igatses ta seda – neil ?ksikutel kordadel, kui unen?gu teda ?les ei ajanud. Algul see nii polnud. Kui unen?gu oli teda juba kuid vaevanud, v?sis Sebastian sellest pidevast ?rkamisest, ?ngistusest ja ?hupuudusest, lootusetusest ja pettumusest. Ta hakkas v?tma unenapsu. Akadeemilise tausta ja keeruka tundeeluga valgenahaliste keskealiste meeste probleemilahendaja number ?ks. M?nda aega oligi tal ?nnestunud unen?gusid t?ielikult v?ltida, kuid peagi oli alateadvus l?bi alkoholitakistuse murdnud, nii et unenapsu muudkui lisandus ja lisandus, ja seda toime saavutamiseks juba ennel?unal. Viimaks oli Sebastian m?istnud, et on v?itluse kaotanud. L?pp oli selge. See valu tuleb l?bi p?deda. Lasta ajal haavad parandada. Terveneda. See ei olnud sugugi toiminud. P?rast pidevat ?les?rkamist hakkas Sebastian end ise ravima, kuigi oli endale lubanud, et ei tee seda kunagi. Alati ei saa aga lubadustest kinni pidada, seda teadis Sebastian oma kogemusest ja paremini kui enamik – eriti siis, kui on vaja silmitsi seista oluliste k?simustega. Siis tuleb olla paindlikum. Ta helistas paarile endisele patsiendile ja p?hkis oma retseptivihikult tolmu. Diil oli lihtne. 50:50. Sotsiaalamet oli hakanud muidugi muret tundma ravimite hulga ?le, mida ta v?lja kirjutas. Sebastian m?tles hoolikalt v?lja mitu valet „uuesti hoo sisse saanud praksisest“ ja „intensiivsest sissejuhatusfaasist patsientidel, kes on pidevas muutumises“, aga sellegipoolest suurendas ta natuke patsientide hulka, et poleks aru saada, mida ta tegelikult teeb. Alguses p??rdus ta valdavalt Propavani, Prozaci ja Di-Gesici poole, aga nende m?ju oli ?rritavalt l?hike. Nii uuris Sebastian hoopis Dolcontini ja teisi morfiinip?hiseid aineid. Selgus, et sotsiaalamet oli tema k?ige v?iksem mure. Nendega tuli ta toime. Hullem oli tema katsete m?ju. Unen?od haihtusid ajapikku. Ent sama juhtus ka s??giisu, enamiku loengute ja seksuaaltungiga – see aga oli t?iesti uus ja jahmatav kogemus. K?ige hullem oli siiski krooniline j?uetus. Tundus, nagu ei suudaks ta enam m?tteid l?puni m?elda – need katkesid poole pealt. Teatud j?upingutustega ?nnestus k?ll lihtsam igap?evavestlus, aga arutelu v?i pikem m?tisklus j?id t?iesti k?ttesaamatuks. Anal??si ja j?reldused v?is ta lihtsalt unustada. Kuna kogu Sebastiani eksistents tugines intellektuaalsusele ja minapilt nugateravate m?tete illusioonile, oli see tema jaoks lihtsalt kohutav. Elada elu uimastatult – jah, see tuimastas valu, aga see j?ttis ta ilma paljust enamast, elust endast, nii et ta ei tundnud enam teravust. Sealt kulges tema jaoks piir. Ta m?istis, et on sunnitud valima: ?ng ?hes terviklike m?tetega v?i n?ri elu poolikute arusaamadega. Ta m?istis, et t?en?oliselt vihkaks ta oma eksistentsi nii v?i naa, seega ta valis ?ngistuse ja tegi ravimitega l?pparve. Ta ei kasutanud enam alkoholi ega ravimeid. Ta ei v?tnud isegi ?htki peavalutabletti. Aga ta n?gi und. Igal ??l. Miks ta sellele praegu m?tleb? Ta vaatas end vannitoa peeglist. Miks n??d? See unen?gu oli tema kaaslane juba mitu aastat. Ta oli seda uurinud ja anal??sinud. Ta oli arutanud seda oma terapeudiga. Ta oli seda aktsepteerinud. ?ppinud koos sellega elama. Seega miks n??d? See on V?ster?si p?rast, m?tles ta, kui k?ter?tiku kuivama pani ja vannitoast alasti v?lja l?ks. See on V?ster?si s??. V?ster?si ja tema ema s??. Aga t?na teeb ta sellele peat?kile oma elus l?pu. Igaveseks. T?na v?ib tulla hea p?ev. Joakimi jaoks oli ?le hulga aja t?iuslik p?ev, kui ta Listak?rri l?histel metsas seisis. P?ev kujunes veelgi paremaks, kui tema valiti ?hena kolmest appi juhiseid jagavale politseinikule. Muidu igav skautide kogunemine oli kujunenud omaette seikluseks. Joakim vaatas silmanurgast enda ees seisvat politseinikku, eriti tema p?stolit, ja j?udis otsusele, et tahab saada justnimelt politseinikuks. Nii munder kui ka p?stol. Nagu skaudid, aga hoopis teisel tasemel. Just seda oligi vaja. Kui aus olla, ei olnud skautlus maailma k?ige huvitavam tegevus. Mitte enam. Ta oli just neliteist saanud ja kuueaastaselt alguse saanud hobi ei pakkunud talle enam midagi erilist. Selle atraktiivsus oli kadunud. V?rskes ?hus olemine, elluj??mine, loomad ja loodus. Joakimi meelest ei olnud see siiski midagi n?medat, nagu arvasid ?lej??nud klassikaaslased. Ei, lihtsalt ta tundis, et on sellest v?lja kasvanud. Eelnev oli olnud lahe, aga n??d oli aeg millekski muuks. Millekski ehtsaks. V?ib-olla nende juht Tommy teadis seda. V?ib-olla sellep?rast oligi ta politseinike ja s?jav?elaste juurde l?inud ning uurinud, mis toimub, kui nad Listak?rri j?udsid. V?ib-olla sellep?rast oligi ta politseinikele enda ja oma kaaslaste teeneid pakkunud. Mis tahes see p?hjus ka polnud, oli Haraldssoni-nimeline politseinik otsustanud, et veel ?heksa silmapaari kasutamine metsas ei saa ju kuidagi kahjuks tulla. Neile anti oma sektor, mis tuli l?bi otsida. Ta oli palunud Tommyl neid kolmesteks r?hmadeks jagada ja igale r?hmale juht m??rata. Joakim oleks nagu lotoga peav?idu saanud. Tema r?hma sattusid k?ige kenamad t?drukud Alice ja Emma. Ja temast sai grupijuht. N??d l?ks Joakim t?drukute juurde, kes teda ootasid. Haraldsson oli otsusekindel ja kangekaelne politseinik nagu k?ik politseinikud Martin Becki filmides2. Joakim tundis end eriti t?htsana. Ta juba m?tiskles, milliseks see imeline p?ev kujuneb. Ta leiab kadunud poisi raskelt vigastatuna. Igatahes vaatab poiss Joakimile paluvalt otsa, nagu teevad vaid surmasuus inimesed. Poiss on nii n?rk, et ei suuda r??kida, aga ta silmad r??givad iseenda eest. Joakim t?stab ta ?les ja kannab ta teiste juurde, just nagu filmides. Teised m?rkavad teda, naeratavad, plaksutavad juubeldades ja k?ik on nii kuradima t?iuslik. Tagasi oma r?hma juurde j?udes k?skis Joakim Emmal vasakule poole j??da ja Alice’il paremale. Haraldsson oli andnud neile korralduse koos p?sida ja seda ?tles Joakim ka t?drukutele, et t?htis on koos olla. N??d see siis algab. P?rast igavikuna tundunud aega viipas Haraldsson, et nad v?ivad otsinguga alustada, ja rivi hakkaski edasi liikuma. Joakim sai ?sna pea aru, et ?htset ahelat on raske koos hoida, kuigi neid oli vaid kolm r?hma, iga?hes kolm liiget. Eesk?tt siis, kui nad s?gavamale metsa j?udsid ja soine pinnas neid kursilt k?rvale juhtis. ?ks r?hm ei suutnud tempot hoida, teine aga ei v?tnud ?ldse tempot maha, kadudes peagi k?ngaste taha. T?pselt nagu Haraldsson oli ?elnud. Joakim imetles teda veelgi rohkem. Tundus, et ta teadis k?ike. Joakim naeratas t?drukutele ja sundis neid kordama Haraldssoni s?nu: „Kui te midagi leiate, siis h??dke: „Leid!““ Emma noogutas pahaselt. „Sa oled seda juba tuhat korda ?elnud.“ Joakim ei lasknud end sellest k?igutada. P?ike silmi pimestamas, trampis ta edasi, ?ritades hoida vahemaad ja ?iget kurssi. Kuigi see oli ?ha raskem. Enam ei n?inud ta ka Lasse r?hma, mis oli ?sja temast vasakul. Poole tunni p?rast tahtis Emma puhata. Joakim ?ritas talle selgitada, et seda ei saa teha. Nad v?ivad niimoodi teistest maha j??da. „Missugustest teistest?“ Alice naeratas. Joakim taipas, et teisi pole juba m?nda aega n?ha olnud. „Tundub tegelikult, nagu oleks nad meie taga.“ Nad kuulatasid. N?rk heli nende taga kauguses. Keegi h??dis midagi. „Ei, l?hme edasi,“ teatas Joakim, kuigi tundis sisimas, et Alice’il on ?igus. Ilmselt olid nad k?ndinud liiga kiiresti. V?i vales suunas. „Mine siis ise edasi,“ lausus Emma ja vaatas talle vihasel pilgul otsa. Joakimile paistis hetkeks, et ta ei suuda enam oma r?hma kontrollida ja Emma l?heb ?ra. Emma, kes oli teda viimase kolmek?mne minuti jooksul nii leebel pilgul silmitsenud. Joakim tundis, et hakkab higistama, ja mitte pelgalt sooja maapinna t?ttu. Ta oli ju neid edasi juhtinud, et Emmale muljet avaldada – kas t?druk ei saanud siis sellest aru? Ja n??d oleks see nagu Joakimi s??. „On sul k?ht t?hi?“ Alice katkestas ta m?tted. Ta oli v?tnud oma seljakotist paar n?kileiba. „Ei,“ vastas Joakim rutakalt, enne kui m?istis, et on siiski n?ljane. Ta l?ks natuke maad eemale k?nka otsa, nagu oleks tal m?ni plaan varuks. Emma v?ttis leiva kohe vastu, tegemata v?lja Joakimi katsest end t?htsana n?idata. Joakim m?istis, et peab taktikat muutma. Ta hingas sisse s?gava s??mu v?rsket metsa?hku. Taevas oli pilve kiskunud, p?ike oli kadunud ja ?hes sellega oli kadunud ka eesseisva t?iusliku p?eva ootus. Joakim otsustas pehmema tooni kasuks ja suundus t?drukute juurde tagasi. „Ma v?taks ikka hea meelega ?he leiva, kui neid veel on,“ lausus ta v?imalikult r??msalt. „Muidugi,“ vastas Alice ja ulatas talle pakendis kuivikleiva. Kui t?druk talle naeratas, m?istis Joakim, et on valinud ?ige taktika. „Huvitav, kus me oleme?“ k?sis Emma ja v?ttis taskust v?lja v?ikse kaardi. K?ik kogunesid selle ?mber, ?ritades oma asukohast aru saada. Kuna maastikul ei olnud selgeid t?hiseid, ainult k?nkad, mets ja soine ala, osutus see ?sna raskeks. Nad teadsid vaid alguspunkti ja enam-v?hem millises suunas nad olid liikunud. „Oleme peaaegu kogu aeg p?hja poole k?ndinud, nii et peaksime siin piirkonnas olema,“ pakkus Emma. Joakim noogutas. Emma oli nutikas. „Kas l?hme edasi v?i ootame teisi?“ k?sis Alice. „Ma arvan, et l?hme edasi,“ kostis Joakim, lisades siis ruttu: „Kui te just oodata ei taha?“ Ta silmitses t?drukuid – Emma oma selgete siniste silmade ja pehme n?oga ning Alice pisut kandilisemate n?ojoontega. Nad on ju m?lemad nii ilusad, m?tles Joakim ning soovis j?rsku, et nad teisi ootaksid. Ja et teistel l?heks h?sti kaua. „V?ib-olla oleks parem edasi minna. Kogunemiskoht ei tohiks ju enam kaugel olla,“ lausus Emma ja osutas kaardile. „Jah, aga kui sul on ?igus ja teised on kohe meie j?rel, siis v?ib-olla oleks ikka parem neid oodata,“ ?ritas Joakim v?lja pakkuda. „Mulle tundus k?ll, et sa tahtsid esimene olla. Olid ju nagu sprinter,“ lisas Alice ning t?drukud puhkesid naerma. Armsate t?drukutega on tore naerda, m?tles Joakim ja m?ksas kergelt Alice’it. „Sina trampisid ju ka ?sna tublisti edasi.“ Nad hakkasid ?ksteist taga ajama, joostes veega t?idetud loikude vahel, ja kui Emma j?rsku komistas, l?ks lahti t?ielik vees?da. See oli k?ll otsimisele m?nus vaheldus ja just see, mida Joakim vajas. Ta jooksis Emmale j?rele ja haaras hetkeks tema k?est. T?druk rapsas end vabaks ja ?ritas ruttu Joakimist kaugemale joosta, kuid t?druku vasak jalg j?i v?ljaulatuva juure k?lge kinni ja ta kaotas tasakaalu. Hetkeks tundus, et ta saab end j?lle jalgele, kuid maapind oli mudane ja ta kukkus v??ni porisse. Joakimi ajas see naerma, kuid Emma pistis kiljuma. Viimaks j?i poiss vait ja l?ks tema juurde. Emma karjus veel k?vemini. Kummaline, m?tles Joakim. See pole ju nii ohtlik. Ainult natuke vett. Siis m?rkas ta valget kahvatut keha, mis Emmast natuke maad eemal maapinnast v?lja ulatus. Tundus, nagu oleks see niimoodi lebades oma ohvrit oodanud. Lapselik m?ng oli l?bi. J?id vaid paanika ja peap??ritus. Emma oksendas, Alice nuuksus. Joakim seisis otsekui paigale naelutatult ja silmitses vaatepilti, mis pidi teda saatma kogu ?lej??nud elu. Haraldsson lebas poolunne suikunult voodis. Jenny lamas tema k?rval, tallad vastu madratsit ja padi tagumiku all. Ta ei julgenud patja ?ra v?tta. „Parem on, kui saame sellega ?hele poole, siis j?uame veel korra proovida, enne kui ma tagasi l?hen.“ ?hele poole saama. Kas on olemas veel „s?titavamat“ v?ljendit? Haraldsson k?hkles. Aga n??d olid nad sellega ?hele poole saanud ja Haraldsson oli poolunne suikunud. Kuskil kuulas keegi ABBAt. Tirr, tirr. „Sinu telefon,“ lausus Jenny ja m?ksas teda. Haraldsson ?rkas, igati teadlik sellest, et ta ei peaks praegu oma naise k?rval voodis olema. Ta v?ttis p?randalt p?ksid ja otsis taskust mobiili. Hanser. Ilmselgelt. Haraldsson hingas s?gavalt sisse ja vastas. Seekord samuti kuus s?na. „Kus kuradi kohas sa j?lle passid?“ Hanser l?petas ?rritunult k?ne. Jala v?lja v??nanud. K?igu p?rgu. Hanser oleks hea meelega haiglasse s?itnud v?i v?hemalt auto sinna saatnud, et sellele kuradi Haraldssonile koht k?tte n?idata. Aga tal polnud selleks aega. Ta oli ootamatult m?rvajuurdluse eest vastutav. Olukorda ei muutnud lihtsamaks seegi, et tema alluv, keda polnud Listak?rris kohal, oli kaasanud otsimisse noored skaudid. Lapsed, kellele tuli n??d anda ps?hholoogilist abi, kuna ?ks neist oli vees komberdanud ja sealt laiba leidnud. Hanser raputas pead. Selle kadumisega oli k?ik valesti l?inud. T?pipealt k?ik. N??d ei tohi enam vigu teha. N??d peavad nad ?igesti tegutsema. Professionaalsed olema. Ta vaatas telefonitoru, mida endiselt k?es hoidis. Tal tekkis m?te. See oli suur samm. Paljude arvates ilmselt liiga vara. T?en?oliselt v?hendaks see ta juhioskuste usutavust. Siiski oli Hanser juba varakult otsustanud, et ei kohku ebameeldivate otsuste ees. Liiga palju on kaalul. Poiss on surnud. Tapetud. On aeg kaasata parimad. „Sulle on k?ne,“ lausus Vanja, kui ta pea Torkel H?glundi kontori ukse vahelt sisse pistis. Tema kontor, nagu Torkel isegi, oli lihtne ja minimalistlik. Ei mingit suurejoonelisust, ei midagi kallist, vaevu midagi isiklikku. Suvalise m??bliga ruum j?ttis mulje, nagu kasutaks seda eelarvekitsikuses v?ikelinna p?hikoolidirektor, mitte ?ks hinnatumaid Rootsi politsei?lemaid. Osade kolleegide meelest oli see kummaline, et keskkriminaalpolitsei m?rvajuurdluse osakonna eest vastutav isik ei tahtnud n?idata maailmale, kui kaugele ta j?udnud on. Teised aga t?lgendasid seda nii, et edu pole talle veel p?he hakanud. T?de oli lihtsam ja sugugi mitte nii uhke. Torkelil polnud kunagi aega. T?? oli n?udlik, ta oli pidevalt ?ra ja ta ei olnud inimene, kes oleks veetnud oma vaba aega, sisustades harva kasutatavat kontorit. „V?ster?sist helistatakse,“ r??kis Vanja edasi ja v?ttis mehe vastas istet. „Kuueteistaastane poiss on m?rvatud.“ Torkel n?gi, et Vanja seadis end mugavamalt toolile. J?relikult ei toimu vestlus nelja silma all. Torkel noogutas ja t?stis toru. P?rast teist lahutust oli talle hakanud tunduma, et telefonis r??gitaksegi ainult ootamatutest surmajuhtumitest. Sellest, kui keegi uuris, kas ta tuleb ?htus??giks ?igel ajal koju v?i midagi muud nii toredalt argist, oli m??das enam kui kolm aastat. Nimi oli talle tuttav – Kerstin Hanser, V?ster?si kriminaalosakonna juhataja. Ta oli naisega kohtunud paar aastat tagasi ?hel t?iend?ppe kursusel. Hea inimene ja kindlasti tubli ?lemus, oli ta siis arvanud. Tema uuest t??kohast lugedes oli Torkel heameelt tundnud. N??d aga oli naise h??l pingul ja ?revil. „Mul on abi vaja. Olen otsustanud kaasata keskkriminaalpolitsei ja mulle meeldiks eriti, kui tuleksid sina,“ kuulis Torkel naist lausumas. „Mis sa arvad, kas see on v?imalik?“ k?sis Hanser peaaegu paluvalt. Hetkeks m?tles Torkel keelduda, kuna tema meeskond oli just osalenud ebameeldivas m?rvajuurdluses Link?pingus, aga kui helistab Kerstin Hanser, siis on naisel t?epoolest abi vaja. „Me oleme juba algusest peale valesti toiminud. V?imalik, et see v?ljub meie kontrolli alt, nii et mul on t?esti sinu abi vaja,“ j?tkas Hanser, nagu oleks ta mehe k?hklustest aru saanud. „Milles asi seisneb?“ „Kuueteistaastane. N?dal aega kadunud. Leitud surnuna. Tapetud. J?hkralt.“ „Saada mulle meiliga k?ik materjalid, vaatan need l?bi,“ vastas Torkel ja silmitses Vanjat, kes oli p?sti t?usnud ja teise telefoni juurde l?inud. „Billy, tule Torkeli kabinetti. Meile tuli t??d,“ teatas ta musta telefonitorusse, enne kui selle k?est pani. Paistis, nagu oleks ta juba teadnud, mida Torkel kavatseb vastata. N?htavasti oli see alati nii. Torkel tundis nii uhkust kui ka kerget ?rritust. Vanja Lithner oli tema l?him liitlane. Kuigi naine oli alles hiljuti kolmk?mmend saanud, olid kaks t??aastat temast t?siseltv?etava politseiniku voolinud ja ta oli peaaegu ?rritavalt tubli. Samasugune politseinik, nagu Torkel oleks ise tahtnud tema vanuses olla. Kui Torkel oli k?ne l?petanud, naeratas ta Vanjale. „Mina olen endiselt siin ?lemus, kas tead,“ alustas Torkel. „Ma tean, aga kutsun vaid meeskonna kokku, et sa k?igi arvamust kuuleks. Siis on otsus, nagu ikka, sinu langetada,“ vastas Vanja, s?ra silmis. „Muidugi, nagu mul oleks ?ldse valikut, kui sul juba hammas verel,“ vastas Torkel ja t?usis p?sti. „J??b vaid asjad kokku pakkida. S?idame V?ster?si.“ Billy Ros?n s?itis kaubikuga E18 kiirteele. Liiga kiiresti nagu tavaliselt. Torkel polnud enam ammu kiiruse ?letamise kohta midagi ?elnud. Ta keskendus hoopis m?rvatud Roger Erikssoni k?sitlevale materjalile. Raport oli ?sna l?hike ja kuiv ning juurdluse l?biviimise eest vastutav isik Thomas Haraldsson n?is selline inimene, kes juba liigselt ei pinguta. Ilmselt tuleb alustada t?hjalt lehelt. Torkel teadis, et tegu on juhtumiga, mis k?mulehtedele eriti meeldib. Lihtsamaks ei teinud olukorda ka asjaolu, et esialgne surmap?hjus viitas ??rmisele v?givallale – s?dant ja kopse olid tabanud loendamatud noahoobid. Aga mitte see ei valmistanud Torkelile k?ige enam muret, vaid s?ndmuspaigal viibinud arsti l?hike t?demus raporti l?pus: Esialgse l?bivaatuse j?rgi on suur osa ohvri s?damest puudu. Torkel vaatas m??da vilksatavaid puid. Keegi oli s?dame v?lja l?iganud. Ta lootis, et poiss ei kuulanud hard rock’i ega olnud innukas „World of Warcrafti” m?ngija. Siis on meedia spekulatsioonid p??rased. T?iesti hullumeelsed, parandas ta end. Vanja t?stis kaustalt pilgu. Ilmselt oli ta sama lauset lugenud. „V?ib-olla oleks parem, kui Ursula ka tuleks,“ lausus Vanja nagu ikka Torkeli m?tteid lugedes. Torkel noogutas. Billy vaatas hetkeks selja taha. „Kas me teame aadressi?“ Torkel andis aadressi Billyle, kes sisestas selle GPS-i. Torkelile ei meeldinud, et Billy tegeles s?idu ajal muuga, aga sihtkohta sisestades v?ttis ta v?hemalt kiirust maha. Asi seegi. „Pool tundi veel.“ Billy andis uuesti gaasi ja suur kaubik s??stis edasi. „Olenevalt liiklusest v?ime j?uda kahek?mne minutiga.“ „Pool tundi on okei. See on alati nii vastik, kui me helikiiruse ?letame.“ Billy teadis t?pselt, mida Torkel tema s?idust arvab, aga ta ?ksnes naeris oma ?lemuse ?le. Hea tee, hea auto, hea autojuht. Miks siis mitte seda maksimaalselt ?ra kasutada? Billy lisas veel gaasi. Torkel v?ttis mobiili ja valis Ursula numbri. 2 (#ulink_52d18f1a-8e9b-5232-8abb-3aebb33d67a7) Rootsi krimisari, mille peategelane on samanimeline politseinik Martin Beck. Film p?hineb Maj Sj?walli ja Per Wahl?? romaanidel. Rong v?ljus Stockholmi pearaudteejaamast 16:07. Sebastian s?itis esimeses klassis. Kui rong linnast v?lja suundus, toetas ta end seljatoe vastu ja sulges silmad. Varem ei olnud tal kunagi ?nnestunud rongis ?rkvel p?sida. Kuid n??d, kui ta tundis ??rmist vajadust uinaku j?rele, ei leidnud ta seda rahu. Selle asemel v?ttis ta v?lja matuseb?roo kirja ja hakkas seda lugema. Ta teadis juba, mis seal kirjas oli. ?ks ema endistest kolleegidest oli talle helistanud ja r??kinud, et ta ema on surnud. See oli toimunud rahulikult ja v??rikalt. Rahulik ja v??rikas – ema elu kokkuv?te. Selles polnud midagi positiivset, v?hemasti mitte siis, kui su nimi on Sebastian Bergman. Ei, Sebastiani jaoks oli elu ?ks v?itlus esimesest hetkest viimaseni. Rahulikel ja v??rikatel ei olnud tema juures kohta. Surnud ja igavad – nii ta neid kutsus. Elavad ?ks jalg hauas. Enam Sebastian selles nii kindel polnud. Milliseks oleks ta elu kujunenud, kui ta oleks olnud rahulik ja v??rikas? Ilmselt paremaks. Mitte nii valusaks. Sebastiani terapeut Stefan Hammarstr?m ?ritas teda v?hemasti nii uskuma panna. Nad arutasid seda ?hel viimastest kordadest, kui Sebastian r??kis, et ta ema on surnud. „Kui ohtlik on olla selline nagu teised?“ k?sis Stefan, kui Sebastian selgitas, mida tema rahulikest ja v??rikatest arvab. „Eluohtlik,“ vastas Sebastian. „Ilmselt otseselt surmav.“ Siis olid nad veetnud peaaegu tunni, arutades inimese geneetilist eelsoodumust ohuks. Sebastian armastas seda teemat. Ta oli m?istnud, kui oluline v?ib olla ohutundest saadav innustus, osaliselt tema enda elus, aga ka sarim?rvareid puudutavas uurimist??s. N??d r??kis ta terapeudile, et sarim?rvarit innustab kaks asja: fantaasia ja oht. Fantaasia on k?igus hoidev mootor, mis on pidevalt kohal, kuigi t??tab t?hik?igul. Enamikul inimestel on fantaasiad. Seksuaalsed, tumedad, julmad, mis jaatavad pidevalt egot ja h?vitavad selle, mis tee peal ees. Fantaasias on inimesed tugevad. V?ga v?hesed elavad oma fantaasiate j?rgi. Need, kes seda teevad, on leidnud ?ige tee. Oht. Oht, et sind leitakse. Oht julgeda teha nimetamatut. Silmapilk vabanevad adrenaliin ja endorfiin. Need on turboj?ud. K?tus, mis plahvatab ja paneb mootori t?isk?igul t??le. Sellep?rast otsivad n?rvik?di j?rele janunejad aina enam adrenaliini ja sarim?rvaritest saavad sarim?rvarid. Kui mootor on pandud t??tama kiiretel p??retel, on raske t?hik?igule naasta. Kui on kogetud mootori j?udu. Kui on avastatud, mis paneb inimese end elavana tundma. Oht. „Kas sa r??gid t?epoolest ohust, mitte erutusest?“ k?sis Stefan ja kummardus ta poole, kui Sebastian vait j?i. „Kas meil on siin keeletund?“ „Ei, sa teed ettekannet.” Stefan valas k?rval laual olevast karahvinist klaasi vett ja ulatas selle siis Sebastianile. „Kas ei olnud mitte nii, et sulle maksti nende pidamise eest, mitte sina ei maksnud?“ „Ma maksan selle eest, et sa mind kuulaksid. Mida iganes ma ka ei ?tleks.“ Stefan naeratas ja raputas pead. „Ei, sa tead, miks sa mulle maksad. Sa vajad abi ja need v?iksed k?rvalekalded j?tavad meile v?hem aega, et r??kida sellest, millest me peaksime r??kima.“ Sebastian ei vastanud. Ei liigutanud oimugi. Talle meeldis Stefan. No bullshit. „Nii et kui p??rduksime n??d su ema juurde tagasi. Millal matus toimub?“ „See on juba toimunud.“ „Kas sa olid seal?“ „Ei.“ „Miks?“ „Sest ma arvasin, et see tseremoonia on neile, kellele ema p?riselt meeldis.“ Stefan silmitses meest paarisekundise vaikuse jooksul. „N?ed sa, meil on palju jutuainet.“ Rongiaknast avanes kaunis maastik. Rong m??dus helerohelistest aasadest ja Stockholmist loodesse j??vatest metsadest. Puude vahelt helkis viivuks M?lareni j?rv. Kes tahes teine reisija oleks ehk m?elnud elu v?imaluste ?le. Sebastiani jaoks oli see aga vastupidi. Ta ei n?inud end ?mbritsevas ilus ?htki v?imalust. Ta p??ras pilgu rongi lakke. Ta oli kogu oma elu vanemate eest p?genenud. Oma isa eest, kelle vastu ta oli juba noorusp?lves v?idelnud, ja oma rahuliku ja v??rika ema eest, kes ei hoidnud kunagi tema poole. Mitte kunagi. V?hemasti selline mulje oli talle j??nud. Sebastiani silmi valgusid hetkeks pisarad. See oli viimaste aastatega lisandunud. Pisarad. Imelik, m?tles ta, et minu vanuses tuleb avastada midagi nii lihtsat nagu pisarad. Emotsionaalne. Irratsionaalne. Selline polnud ta kunagi tahtnud olla. Ta p??rdus teema juurde, mis suutis need m?tted summutada – naised. Veel ?ks lubadus, mille Sebastian oli murdnud. Sellest hetkest, kui ta kohtas Lilyt, oli ta otsustanud naisele truuks j??da. Kuid teda ??siti painava unen?o ja t?htsusetute, t?hjade p?evade t?ttu ei n?inud ta muud lahendust. Uute seikluste otsingud ja l?hikesed perioodid koos erinevate naistega t?itsid ta elu, nii et tal ?nnestus korrakski j?etusest jagu saada. Ta elas mehe, armukese ja kiskjana, kes jahtis uusi naisi. See v?ime oli temas k?igest hoolimata s?ilinud. See tekitas temas nii r??mu kui ka hirmu. Et ta polnud midagi enamat. ?ksik mees, kes veetis aega vanade ja noortega, ?pilaste ja kolleegidega, abielus ja vallalistega. Ta ei diskrimineerinud kedagi. Tema jaoks kehtis vaid ?ks reegel – naine peab tema omaks saama. Tema peab kinnitama, et Sebastian ei ole v??rtusetu, et ta elab. Sebastian taipas ka ise, kui laastav on tema k?itumine, kuid ta otsustas selle teadmise k?rvale heita. Millalgi on ta sunnitud leidma v?ljap??su. Ta asus rongis ringi vaatama. See oli pooleldi t?hi. Ta silmad peatusid ?hel br?netil natuke maad eemal. Umbes nelik?mmend, kallis hallikassinine pluus, kallid kuldk?rvar?ngad. Pole v?ga viga, m?tles ta. Naine luges raamatut. T?iuslik, raamatut lugevad neljak?mnesed naised olid tema kogemuse p?hjal raskusskaala kolmandal astmel. Veidi s?ltub k?ll sellest, mida nad loevad, aga ikkagi. Sebastian t?usis ja k?ndis naise juurde. „L?hen kohe restoranivagunisse. Kas soovid ka midagi?“ Naine t?stis raamatu kohalt k?siva pilgu, kas k?netati just teda. Kui ta mehe pilku kohtas, oli ta selles kindel. „Ei, ait?h, pole vaja.“ Ta p??rdus raamatu juurde tagasi. „Kindel? Isegi mitte tassi kohvi?“ „Ei, ait?h.“ Seekord ei vaadanud ta isegi ?les. „Teed? Kuuma ?okolaadi?“ N??d vaatas naine juba ?rritusega Sebastianile otsa. Sebastian manas n?ole naeratuse, mis oli tal samah?sti kui patenteeritud. „Praegusel ajal v?ib siit isegi veini saada, aga ehk on selleks veel vara?“ Naine ei vastanud. „V?ib-olla sa m?tled, miks ma seda k?sin,“ j?tkas Sebastian. „Ma olen selleks sunnitud. Tunnen, et minu kohus on sind selle raamatu eest p??sta. Ma olen seda lugenud. Sa veel t?nad mind.“ Naine vaatas ?les, kohates taas mehe pilku. Sebastian naeratas. Naine vastas naeratusega. „Tass kohvi oleks hea. Must, ilma suhkruta.“ „Kohe toon.“ Uus l?hike naeratus, mis venis laiemaks, kui Sebastian edasi k?ndima hakkas. V?ib-olla tuleb sellest ikkagi normaalne reis V?ster?si. V?ster?si politseijaoskonnas kihas tegevus. Kerstin Hanser vaatas kerge murelikkusega kella. Ta pidi kohe minema hakkama. Olgugi et ta ei tahtnud seda ?ldse teha. Ta v?inuks loetleda ?heksak?mmend ?heksa asja, mida ta oleks eelistanud Lena Erikssoniga surnukuuris kohtumisele. Ometi tuli seda teha. Ehkki selles polnud kahtlustki, et leitud poiss on Roger Eriksson, tahtis ema teda n?ha. Hanser oli keeldunud, aga Lena Eriksson oli endale kindlaks j??nud. Ta tahtis oma poega n?ha. Ema oli kohtumist kaks korda edasi l?kanud. Miks, seda Hanser ei teadnud. Ta ei hoolinud sellest samuti. Ta lootis, et seda kohtumist ei toimu ?ldse. Igatahes mitte nii, et tema peab seal viibima. See osa t??st meeldis talle k?ige v?hem, ja kui aus olla, ei olnud Hanser selles ka k?ige tugevam. Ta ?ritas v?imalikult palju niisuguseid olukordi v?ltida, kuid teised paistsid arvavat, et tema tuleb paremini toime, sest on naine. Et tema leiab ?iged s?nad kergemini. Et omaksed ja leinajad tunnevad end tema juuresolekul mugavamalt, ja seda ainu?ksi tema soo p?rast. Hanseri meelest oli see jama. Ta ei teadnud kunagi, mida ?elda. Ta suutis v?ljendada oma s?gavat kaastunnet, v?ib-olla inimest kallistada, pakkuda ?lga, millel nutta, anda number, kuhu helistada, ja kinnitada ?ha uuesti, et politsei teeb omalt poolt k?ik, et leida see, kes on nii palju kannatusi p?hjustanud. Muidugi, ta v?is seda k?ike teha, ent enamasti pidi ta vaid juures seisma. Samah?sti v?inuks see olla kes tahes. Hanser ei suutnud isegi meenutada, kes oli temaga kaasas siis, kui tema ja ta mees olid identifitseerinud Niklase. See oli keegi mees. Mees, kes oli seal lihtsalt seisnud. Tegelikult oleks ta v?inud kellegi teise Lena juurde saata. Kindlasti oleks ta nii ka teinud, kui juurdlus oleks teisiti kulgenud. N??d ei saanud ta millegagi riskida. Meedia on eriti t?helepanelik. Ilmselt nad juba teadsid, et poisi s?da on puudu. Ilmselt on vaid aja k?simus, kui nad saavad teada, et poiss oli kadunud peaaegu kolm ??p?eva, enne kui politsei otsinguid alustas. Peale selle veel traumeeritud alaealised skaudid metsas ja Haraldssoni „v?lja v??natud jalg“. N??dsest ei tohi olla midagi, mida selle juurdluse puhul kritiseerida. Selle eest kannab ta juba hoolt. Ta teeb koost??d parimatega ja peagi on see kohutav juhtum minevik. Selline oli tema plaan. Telefon helises. Valvelaud. Keskkriminaalpolitsei otsis teda. Hanser vaatas seinakella. Nad olid varem j?udnud. K?ik ?hekorraga. Ta on sunnitud neid v?hemalt tervitama. Pole midagi parata, Lena Eriksson peab paar minutit ootama. Hanser silus oma pluusi, ajas selja sirgu ja k?ndis sissek?igu juurde viivate treppide poole. Ta j?i seisma lukustatud ukse taga, mis eraldas vastuv?tulauda politseijaoskonna sisemusest. L?bi klaasi ruudumustri n?gi ta Torkel H?glundi ringi lonkimas, k?ed selja taga. Akna all rohelisel diivanil istusid ?ks mees ja naine. M?lemad Hanserist nooremad. Torkeli kolleegid, m?tles ta ja vajutas v?tmekujutisega nupule, mis avas ukse. Kui Torkel lukukl?psatust kuulis, p??ras ta end ringi ja naeratas naist silmates. Hanser tundis end ootamatult veidi ebakindlalt. Kuidas k?ituda? Kallistus v?i ametivennalik k?epigistus? Nad olid koos paaril kursusel k?inud, paar korda l?unat s??nud ja vahel koridoris kohtunud. Tal polnud vaja selle ?le pead murda. Torkel astus ise tema juurde ja kallistas naist s?bralikult. Siis p??rdus ta oma kaaslaste poole, kes olid n??d diivanilt t?usnud, ja tutvustas neid. Kerstin Hanser tervitas Torkeli kolleege. „Mul on kahju, aga mul on veidi kiire. Olen teel kohtumeditsiini.“ „Poiss?“ „Jaa.“ Hanser p??rdus vastuv?tulaua t??taja poole. „Haraldsson?“ „Peaks olema teel siia. Ma helistasin talle kohe p?rast seda, kui olin sinuga r??kinud.“ Hanser noogutas. Veel kiire pilguheit kellale. Ta ei tohi palju hiljaks j??da. Ta vaatas silmanurgast Vanjat ja Billyt, aga p??rdus r??kides Torkeli poole. „Seni on juurdlust juhtinud Haraldsson.“ „Jah, n?gin materjalides tema nime.“ Hanser v?patas. Kas Torkeli h??les oli kerge ?leolev noot? Sel juhul ei reetnud ta n?gu k?ll midagi. Kuhu see Haraldsson seekord j??b? Hanser valmistus just oma mobiili otsima, kui oli kuulda ukseluku kl?psatust ning Haraldsson ilmus longates ootesaali. Tal kulus omajagu aega, enne kui ta nende juurde j?udis ja saabunuid tervitas. „Mis su jalaga juhtus?“ Torkel viipas Haraldssoni parema jala poole. „V??nasin v?lja, kui seda t??pi otsisime. Sellep?rast mind polnudki, kui nad ta leidsid.“ Seda lausudes vaatas ta viivuks Hanserile otsa. Haraldsson teadis, et Hanser ei usu teda. N??d tuleb paar p?eva lonkamist meeles pidada. Ega Hanser ju ometi sellep?rast haiglasse p??rduks? Kui ta seda teeks, ei r??giks nad ju, kas ta k?is seal v?i ei? Kas siin ei peaks kehtima mingisugune patsiendi konfidentsiaalsus? T??andja ei tohi ju ometi t??taja kohta selliseid asju uurida? V?i tohib? Ta peab seda ameti?hingust k?sima. Haraldsson oli nii oma m?tetesse s??vinud, et ta isegi ei kuulnud, mida tema ?lemus r??kis. Alles n??d m?rkas ta, et ?lemus vaatab teda t?sisel ilmel. „Torkel v?tab oma meeskonnaga juurdluse ?le.“ „Sinult?“ k?sis Haraldsson ilmselgelt ?llatunult. Midagi sellist ei osanud ta oodatagi. K?ik paistis kohe palju parem. Need on t?elised politseinikud t?pselt nagu ta isegi. Loomulikult hindavad nad tema panust rohkem kui tema juristist ?lemus. „Ei, mina vastutan endiselt k?ige eest, kuid keskkriminaalpolitsei juhib n??dsest juurdluse operatiivset osa.“ „Koos minuga?“ Hanser ohkas sisimas ja palus vaikselt jumalat, et V?ster?si m?ni uus m?rvalaine ei tabaks. Neil poleks siis mingit v?imalust. Vanja vaatas Billyle otsa. Torkel kuulas vestlust tuima n?oga. Kohaliku politsei mahategemine v?i alandamine on k?ll k?ige halvem viis koost?? alustamiseks. Torkel polnud kunagi sellises olukorras nii k?itunud. On paremaid mooduseid panna inimesed endast maksimumi andma. „Ei, nemad hakkavad t?ielikult juurdluse eest vastutama. Sinult v?etakse see ?lesanne ?le.“ „Kuid me eeldame pigem ?lg ?la k?rval t??tamist,“ segas Torkel vahele, vaadates t?siselt Haraldssonile otsa. „Sul on selle juhtumi puhul ainulaadne arusaam, mis v?ib meie edasise edu suhtes otsustavaks saada.“ Vanja silmitses imetlusega Torkelit. Tema oli juba Haraldssoni Lootusetuks Juhtumiks ristinud. Selliseks, kel lubatakse alguses paar s?na sekka ?elda, kuid kes seej?rel juurdlusest t?ielikult k?rvale j?etakse. „Nii et ma siis t??tan koos teiega?“ „Sa t??tad meiega paralleelselt.“ „Mis m?ttes?“ „K?ll me seda veel vaatame. V?ime alustada ka sellest, et informeerid meid seni juhtunust ja siis l?hme sealt edasi.“ Torkel pani k?e Haraldssoni ?lale ja juhatas ta ukse poole. „P?rast n?eme,“ lisas ta ?le ?la Hanserile. Billy l?ks diivanilt nende kotte v?tma, aga Vanja j?i sinna. Ta oli enam kui kindel, et endine juurdluse?lem oli koos Torkeliga astunud esimesed sammud lonkamata. Lena Eriksson istus v?ikses ooteruumis ja pistis suhu veel ?he L?keroli. Ta oli n?panud selle karbi oma t?? juurest. Eile. Need olid kassa k?rval riiulis. Eukal?pt. Mitte k?ll tema lemmik, aga talle oli see lihtsalt k?ige l?hemal n?ppu hakanud ja nii oligi ta selle enne poe sulgemist tasku pistnud. Eile. Kui ta oli veendunud, et tema poeg on elus. Siis, kui ta oli pimesi uskunud seda politseinikku, kelle jutu j?rgi oli Roger vabatahtlikult ?ra l?inud. V?ib-olla Stockholmi. V?i kuhugi mujale. Lihtsalt ?ks teismeea seiklus. Eile. Mitte lihtsalt teistsugune p?ev, vaid sootuks teine maailm. Kui lootus polnud veel kustunud. T?na oli tema poeg igaveseks kadunud. M?rvatud. Leitud metsaj?rvest. Ilma s?dameta. P?rast surmateadet ei olnud Lena terve p?eva korterist v?ljas k?inud. Ta pidi k?ll politseinikuga kohtuma, kuid ta oli helistanud ja selle edasi l?kanud. Kaks korda. Ta ei olnud kohale l?inud. M?nda aega tundis ta hirmu, et ei suuda enam kunagi p?sti t?usta. Siis ta oligi seal istunud. Oma tugitoolis. Elutoas, kus ta oli oma pojaga ?ha v?hem aega koos veetnud. Ta ?ritas meenutada viimast korda, mil nad olid seal koos istunud. Filmi vaadanud. S??nud. R??kinud. Elanud. Ta ei suutnud meenutada. Ilmselt sai k?ik alguse siis, kui Roger hakkas seal hirmsas koolis k?ima. Ta oli nende snoobidest noorukite seltsis k?igest paari n?dalaga muutunud. Viimased aastad elasid nad enam-v?hem eraldi elu. K?mulehtedest helistati pidevalt, aga ta ei tahtnud kellegagi r??kida. Mitte veel. Viimaks t?stis ta telefonitoru hargilt ja l?litas mobiili v?lja. Siis aga tulid nad tema juurde koju, h??dsid teda kirjapilust ja j?tsid esikuvaibale teateid. Aga ta ei teinud ust lahti. Ei t?usnud tugitoolist p?sti. Ta tundis end kohutavalt halvasti. Ta oli pidevalt masinakohvi joonud. Kas ta oli p?rast eilset midagi s??nud? Ilmselt mitte. Aga ta oli joonud. Alkoholi. Tavaliselt ta seda ei teinud. Mitte nii suures koguses. Ta oli v?ga m??dukas, kuigi seda ei uskunud keegi. Kodus blondeeritud juuksed, tumedad juuksejuured v?lja paistmas. ?lekaal. Kulunud k??nelakk s?rmustega ehitud lihavatel s?rmedel. Augustatud keha. Tema lemmikud – pehmed dressip?ksid ja suured T-s?rgid. Enamikul tekkis Lenat kohates kindel esmamulje. Suur osa eelarvamusi leidis igatahes kinnitust. Pidev rahapuudus. Kaheksandas klassis katkenud koolitee. Seitsmeteistk?mneselt rasedaks j??mine. ?ksikema. Madalapalgaline t??. Kuid alkoholi- v?i narkoprobleem. Ei iial. Aga t?na ta j?i. Et vaigistada seda h??lt peas, mis tuletas end meelde p?rast surmateate saamist ja mis muutus p?eva jooksul ?ha kuuldavamaks. Vaikne h??l, mis keeldus kadumast. Lenal hakkas pea valutama. Ta vajas veidi v?rsket ?hku. Ja sigaretti. Ta t?usis toolilt p?sti, v?ttis p?randalt oma k?ekoti ja l?ks v?ljap??su poole. Tema kulunud kontsad kajasid kivip?randal mahaj?etult. Umbes 45-aastane p?kskost??mis naine kiirustas p??rduste vahelt l?bi. Ta k?ndis kindlal sammul tema poole. „Lena Eriksson? Kerstin Hanser V?ster?si politseist. Vabandust, et hilinesin.“ Nad l?ksid vaikselt lifti. Kui nad keldrikorrusele j?udsid, tegi Hanser ukse lahti ja lasi Lena enda ees v?lja. Nad k?ndisid koridoris edasi, kuni n?gid valges kitlis prillidega kiilasp?ist meest, kes juhatas nad v?iksemasse ruumi. Seal seisis valgustatud kanderaam. Valge lina alt paistsid selgelt keha kontuurid. Hanser ja Lena astusid kanderaamile l?hemale ja kiilasp?ine mees l?ks rahulikult teisele poole raami. Mees vaatas otsa Hanserile, kes noogutas l?hidalt. Kiilasp?ine mees t?mbas lina ettevaatlikult alla ja paljastas Roger Erikssoni n?o ja kaela. Hanser astus viisakalt tahapoole, kui Lena rahulikult kanderaami silmitses. Naise suust ei kostnud ei summutatud karjet ega s?gavat hingamist. Ei mingit nuuksatust ega instinktiivset k?e suu ette t?stmist. Mitte midagi. Hanser oli seda m?rganud juba siis, kui nad ooteruumis kohtusid. Lena silmad ei olnud nutust punased ega paistes. Ta ei olnud mingil moel r?situd. Ta n?is pigem rahulik. Siiski oli Hanser tundnud liftis kurgutablettidega summutatud alkoholil?hna. See ilmselt hoidiski Lena emotsioone vaos. See, ja muidugi ?okk. Lena seisis liikumatult ning silmitses oma poega. Mida oli ta oodanud? Tegelikult mitte midagi. Ta ei olnud julgenud m?elda, milline Roger v?iks v?lja n?ha. Ette kujutada seda tunnet seal seistes. Mida oli vees lebamine pojaga teinud? Jah, ta oli natuke tursunud. Nagu oleks tal tekkinud allergiline reaktsioon. Muidu aga n?gi ta v?lja nagu tavaliselt. Tumedad juuksed, hele nahk, mustad kulmud, habetunud ?lahuul. Silmad kinni. Elutud. M?istagi. „Ma arvasin, et ta n?eb v?lja selline, nagu ta magaks.“ Hanser seisis vaikselt paigal. Lena p??ras pea naise poole, justkui ootaks ta kinnitust. „Ta ei n?e v?lja selline, nagu ta magaks.“ „Ei.“ „Olen nii palju kordi teda magamas n?inud. Ise?ranis siis, kui ta oli v?iksem. Ta k?ll ei liiguta. Ta silmad on kinni, aga ...“ Lena ei l?petanud lauset. Ta sirutas hoopis k?e v?lja ja puudutas Rogerit. K?lm. Surnud. Ta j?ttis oma k?e poja p?sele puhkama. „Kaotasin oma poja, kui ta oli neliteist.“ Lena hoidis k?tt endiselt Rogeri p?sel, kuid keeras pead veidi Hanseri poole. „V?i nii?“ „Jah ...“ Taas vaikus. Miks oli ta seda ?elnud? Hanser ei olnud seda varem sarnases olukorras kellelegi ?elnud. Selles kanderaami ??res seisvas naises oli midagi. Hanserile tundus, et naine ei luba endal leinata. Ta ei suuda seda. V?ib-olla ei tahagi. Tema m?tles seda lohutusena. Abik?ena, n?itamaks, et Hanser m?istab, mida Lena l?bi elab. „Kas tema m?rvati ka?“ „Ei.“ Hanser tundis end j?rsku rumalana. Nagu saaks selle kommentaari p?hjal kannatusi v?rrelda. Palun v?ga, mina olen samuti kellegi kaotanud. Kuid Lena ei paistnud enam sellele m?tlevat. Ta p??ras end taas oma poja poole. Nii mitu aastat oli tema olnud ainuke p?hjus uhkust tunda. Nii mitu aastat oligi tema Lena jaoks k?ik olnud. N??d oli sellel l?pp. Kas see on sinu s??? asus h??l peas k?sima. Lena t?mbas k?e tagasi ja astus sammu tahapoole. Peavalu oli talumatu. „Ma tahan n??d ?ra minna.“ Hanser noogutas. Kui naised ukse poole k?ndisid, t?stis kiilasp?ine mees lina taas ?les. Lena hakkas kotist sigaretti otsima. „On sul kedagi, kellele helistada? Sa ei peaks ehk ?ksi olema?“ „Aga ma ju olen. Olen n??d ?ksi.“ Lena lahkus ruumist. Hanser lihtsalt seisis seal. T?pselt nii, nagu oleks ta seda ette n?inud. V?ster?si politseijaoskonna konverentsiruum oli selles hoones moodsaim. Uus heledast kasepuidust m??bel oli vaid paar n?dalat tagasi sinna toodud. Kaheksa tooli ?mber ovaalse laua. Kolme seina kattev uus tapeet oli diskreetset ja rahustavat rohekat tooni, neljas sein oli j?etud tahvli ja ekraani jaoks. Ukse ??res nurgas oli laes paikneva projektoriga ?hendatud uus tehnika. Ovaalse konverentsilaua keskel oli kontrollpult, millest sai juhtida kogu ruumi. Niipea kui Torkel selle ruumi hallile vaibale astus, otsustas ta, et just seal koguneb edaspidi kogu nende meeskond. N??d kogus ta paberid enda ette lakitud lauaplaadile kokku ja j?i Loka veepudeli t?hjaks. Senise juurdlust?? ?levaade oli m??dunud ootusp?raselt. Haraldsson oli pakkunud ?llatusmomendi vaid kahel korral. Vanja t?stis paberitelt pilgu ning esitas k?simuse siis, kui nad juurdluse kronoloogiliselt kokku v?tsid. „Mida te p?hap?eval tegite?“ „Uurimine sai siis hoo sisse, aga see ei viinud meid edasi.“ See vastus tuli ruttu. K?tte?pitult ruttu. Valelikult ruttu. Torkel m?rkis selle ?les, teades, et sama tegi ka Vanja. Torkel polnud kunagi kohanud sellist valedetektorit, nagu seda oli Vanja. Naine vaatas pikalt Haraldssonile otsa ja p??ras siis taas pilgu paberitesse. Haraldsson hingas v?lja. Loomulikult olid nad ?ks meeskond, aga kolleegid ei tohtinud algul tehtud vigadest teada saada. N??d pidid nad pilgu tulevikku suunama. Sellep?rast oligi Haraldsson n?rviline – ja pisut murelik –, kui Vanja veel kord pastakaga viibutas. Billyt ajas see muigama – isegi tema teadis, et Vanja k?rv oli kinni p??dnud valeliku h??letooni. Vanja ei kavatsenud seda igatahes niisama j?tta. Ta ei teinud seda kunagi. Billy n?jatus oma mugaval toolil tahapoole ja pani k?ed risti. Siin v?ib veel nalja saada. „Kui sa ?tlesid „algas“,“ j?tkas Vanja teravalt, „siis mida te t?psemalt tegite? Ma pole leidnud ainsatki ?lekuulamisprotokolli, ei ema ega kellegi teisega, ainsatki ?levaadet ?mberkaudsete inimeste ?lekuulamisest, ainsatki s?ndmuste ajagraafikut, mis oleks alanud reedega.“ Vanja vaatas Haraldssonile silma. „Nii et mida te t?psemalt tegite?“ Haraldsson niheles. Kurat, et mina pean siin seisma ja teiste vigade eest vastutama. Ta k?hatas kurgu puhtaks. „Olin sel n?dalavahetusel vaba ja juurdlus algas esmasp?eval.“ „Mis siis p?hap?eval toimus?“ Haraldsson vaatas ruumis viibivate meeste poole, justkui neilt tuge otsides, kuid m?lemad mehed vaatasid talle tungivalt otsa. Haraldsson k?hatas uuesti. „Minule teadaolevalt s?itsid politseiametnikud ema juurde.“ „Ja tegid mida?“ „Kogusid andmeid poisi kadumise kohta.“ „Missuguseid andmeid? Kus need on?“ Vanja ei p??ranud Haraldssonilt pilku. Too m?istis, et ei p??se muudmoodi, kui peab toimunu teatavaks tegema. Ja siis ta r??kiski. T?de. Kui ta oli l?petanud, valitses ruumis teistsugune vaikus, mis tekib siis, kui ?ritatakse seedida midagi, mis on ebap?devuse ehe n?ide. Viimaks v?ttis s?na Billy. „Nii et p?hap?eval esitati sama kadumise kohta lihtsalt veel ?ks avaldus?“ „Jah, p?him?tteliselt k?ll.“ „Olgu. Poiss kaob reede ?htul kell k?mme. Millal te tegelikult otsinguid alustasite?“ „Esmasp?eval. P?rastl?unal. Kui avaldus mulle edasi anti. Tegelikult ei otsinud me isegi siis, lihtsalt kuulasime ?le t?druks?bra, kooli, tunnistajad ...“ Ruumis j?i taas vaikseks. Kogemus kinnitas, et poiss oli t?en?oliselt sel ajal juba surnud. Aga mis siis, kui ei olnud, kui teda hoiti kuskil vangis. Kolm ??p?eva. Jumal k?ll! Torkel kummardus ettepoole ja vaatas uudishimulikult Haraldssonile otsa. „Miks sa seda siis ei ?elnud, kui k?sisime, mis p?hap?eval juhtus?“ „Eksimusi pole kunagi meeldiv tunnistada.“ „Aga see polnud ju sinu eksimus. Sina v?tsid juurdluse ?le alles esmasp?eval. Ainus eksimus on see, et sa sellest meile varem ei r??kinud. Oleme meeskond, me ei saa endale t?e varjamist lubada.“ Haraldsson noogutas. Ta tundis end ootamatult nagu seitsmeaastane, kes on pahanduste t?ttu direktori jutule sattunud. ?lej??nud koosoleku r??kis ta k?igest (v?lja arvatud l?unasest k?hkukast Jennyga ja teeseldud visiidist haiglasse), kuni kell oli viimaks juba ?heksa ?htul. Torkel t?nas teda, Billy sirutas end haigutades ning Vanjagi oli hakanud asju kokku pakkima, kui saabus selle ?htu teine ?llatus. „?ks asi veel.“ Haraldsson tegi hetkeks pausi. „Me ei ole leidnud poisi jakki ja k?ekella.“ Torkel, Vanja ja Billy ajasid end toolil sirgu. See oli k?ll huvitav. Haraldsson m?rkas, et Vanja hakkas kotist oma kausta otsima. „Ma ei lisanud seda raportisse, sest ei v?i kunagi teada, kes seda loeb. Ja andmed v?ivad lekkida.“ Vanja noogutas endamisi. Tark tegu, just sellised detailid ei tohi k?mulehtedesse sattuda. ?lekuulamise ajal on see ??rmiselt oluline. V?ib-olla polegi Haraldsson nii lootusetu, ehkki k?ik n?is sellele viitavat. „Nii et teda r??viti?“ uuris Billy. „Ma ei usu seda. Tema rahakott peaaegu 300 krooniga oli alles. Ja mobiil p?ksitaskus.“ K?ik ruumisviibijad tegid j?relduse, et keegi – ilmselt m?rtsukas – oli ohvrilt teatud esemed ?ra v?tnud. See juba t?hendas midagi. See ning kadunud s?da. „See oli Dieseli jakk,“ j?tkas Haraldsson. „Selle pildid on minu kirjutuslaua sahtlis. Kell oli ...,“ Haraldsson vaatas oma m?rkmeid, „Tonino Lamborghini Pilot. Selle mudeli kohta on mul ka fotod.“ P?rast koosolekut j?i Torkel ?ksinda akendeta ruumi istuma, ?ritades leida p?hjust, miks mitte hotelli s?ita. Kas ta peaks tahvlile ajagraafiku joonistama? Kaardi koostama? Pildid? Veel kord Haraldssoni andmed l?bi vaatama? Kuigi Billy saab seda k?ike homme hommikul palju kiiremini teha, ilmselt enne veel, kui teised jaoskonda j?uavad. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/michael-hjorth-4/mees-kes-polnud-mortsukas/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.