Elavad surnud: Tee Woodburysse

Elavad surnud: Tee Woodburysse Robert Kirkman, Jay Bonansinga Selles raamatus j?tkub „Elavate surnute“ maailma vihatuima mehe – Kuberneri – elu ja v?imuv?itluse tutvustus Woodbury linnas, mis algas raamatus „Elavad surnud: Kuberneri t?us“. Tema peamiseks vastaseks on keerulise saatusega neiu nimega Lilly Caul, kes ei suuda taluda kuberneri meetodeid linnarahva l?bustamiseks – omalaadseid gladiaatoriv?itlusi elavate surnute ja inimeste vahel v?i ka inimeste endi vahel, kes Kubernerile ei meeldi. Samas on Lilly seesmise vastasseisu mingil m??ral tekitanud t?druk ise, olles ??rmiselt rahulolematu iseendaga, mis sunnib teda peaaegu eneseh?vituslikule teele.Seega saavad postapokal?ptilises maailmas inimesed niinimetatud „elavate surnutega“ mingil viisil hakkama, kuid hakkama ei saa nad teiste pingeolukorras inimestega. Mida me maailmas k?ige rohkem kardame, oleme me ise. P?hendatud Jillyle (L’amore della mia vita) — Jay Bonansinga K?igile inimestele, kes on minust aastate jooksul j?tnud palju andekama mulje, kui ma tegelikult olen: Charlie Adlard, Cory Walker, Ryan Ottley, Jason Howard ja muidugi… Jay Bonansinga — Robert KirkmanT?nuavaldused Eriline t?nu Robert Kirkmanile, David Alpertile, Brendan Deneenile, Nicole Sohlile, Circle of Confusionile, Andy Cohenile, Kemper Donovanile ja Tom Leavensile. Jay Bonansinga Minu isale Carl Kirkmanile, kes ?petas mind t??tama ja n?itas, mida v?ib saavutada, kui k?vasti vaeva n?hakse ja keskendutakse eesm?rgile. Ja mu ?iale John Hicksile, kes andis mulle enesekindluse riskida ja loobuda igap?evasest t??st ning alustada oma ettev?ttega. V?lgnen palju teile m?lemale. Robert Kirkman THE WALKING DEAD: THE ROAD TO WOODBURY THE WALKING DEAD. Copyright © 2012 by Robert Kirkman and Jay Bonansinga T?lkinud Martin Kirotar © 2016 Toimetanud Eva Luts Kirjastus Fantaasia ISBN 978-9949-578-22-1 ISBN 978-9949-578-23-8 (epub) Esimene osa PUNANE KOIDIK Elu teeb palju rohkem haiget kui surm. — Jim Morrison ?KS Lagendikul ei kuule keegi, kuidas purejad k?rgete puude vahel l?henevad. Georgia t?rksasse savisesse pinnasesse tungivate telgivaiade metalne k?lin summutab nende sammud. Sissetungijad on ikka veel oma viiesaja meetri kaugusel l?hedalasuvate m?ndide varjus. Keegi ei kuule p?hjatuules jalge all praksuvaid oksaraage ega kurguh??lte iseloomulikke oigeid, mis meenutavad lindude h?gusaid h??de kaugel puulatvades. Keegi ei haista roiskuva liha ja v?ljaheites marineeritud hallituse vaevum?rgatavat h?ngu. P?rastl?unane tuuleiil kannab s??rmeisse s?gisese puusuitsu ja k?dunevate puuviljade aroomi, mis varjab elavate surnute lehka. P?ris t?kk aega ei m?rka ?kski kerkiva laagri asukatest mitte mingisugust ohtu. Enamikul elluj??nutest on tegemist raudteeliipritest, telefonipostidest ja roostes betoonivarrastest valmistatud tugitalade ?les hiivamisega. «Lihtsalt hale... Vaata n??d mind,» oigab hobusesabaga sale noor naine meeleheitlikult. Ta k?kitab kohmakalt v?rvipritsmetega telgikanga ruudu juures, mis on laagriplatsi loodenurka maha laotatud. Ta v?riseb oma lohvakas Georgia Tehnika?likooli dressipluusis, antiikehetes ja rebenenud teksades. Ta punetav n?gu on tedret?hnidega kaetud ja pikad tumepruunid juuksed ripuvad salkudena, kuhu on p?imitud v?ikeseid ?rnu sulgi. Lilly Caul on t?eline n?rvipundar: ta l?kkab t?rksaid juuksesalke pidevalt k?rva taha ja n?rib kompulsiivselt k??si. N??d surub ta haamri kindlamalt oma v?ikesesse k?tte ja virutab metallvaiale mitu hoopi, mis vaid riivavad pead, nagu oleks vai ?litatud. «Pole midagi, Lilly, rahune,» ?tleb teda selja tagant j?lgiv kogukas mees. «Iga kaheaastane saaks sellega hakkama.» «?ra ole endaga nii karm.» «Ega ma ei tahagi endaga karm olla.» Ta haarab haamrist m?lema k?ega ja peksab edasi. Vai ei liigu sugugi. «Hoopis selle tobeda vaiaga.» «Sa hoiad haamrist liiga k?rgelt.» «Mida?» «Hoia rohkem k?epideme poolt, lase haamril t??d teha.» Veel tagumist. Vai p?rkab k?valt maapinnalt tagasi ja lendab l?bi ?hu kolme meetri kaugusele. «Neetud. Neetud!» Lilly virutab haamriga vastu maad, langetab pilgu ja hingab pahinal v?lja. «Sul l?heb t?itsa h?sti, nukuke. Las ma n?itan sulle.» Suur mees astub tema k?rvale, p?lvitab ja ?ritab haamrit ?rnalt enda k?tte v?tta. Lilly t?mbub eemale ega loovuta t??riista. «Anna mulle hetk aega, eks? Ma saan hakkama, ma tean,» k?ib ta peale. Tema kitsad ?lad t?mbuvad dressipluusi all pingesse. Ta haarab teise vaia ja alustab uuesti, koputades k?hklevalt vastu metallpead. Kivik?va maapind avaldab vastupanu. Oktoober on olnud k?lm ja Atlantast l?una poole j??vad s??tis p?llud on k?vaks muutunud. See pole iseenesest halb. Sitke savine pinnas on poorne ja kuiv, v?hemalt praegu, sellest ka otsus siia laager p?sti panna. Talv on tulekul ja see seltskond peatub siin juba n?dala: nad seavad end sisse, koguvad j?ugu ja m?tisklevad oma tuleviku ?le – kui neil ?ldse on enam tulevikku. «Lihtsalt lase haamril vaiale langeda,» demonstreerib turske mustanahaline mees tema k?rval hiigelsuure k?mblaga vehkides. Tema suured k?ed v?iksid katta terve Lilly pea. «Kasuta gravitatsiooni ja haamri raskust ?ra.» Lilly peab tegema suure pingutuse, et mehe ?les-alla pumpavat k?sivart mitte p?rnitsema j??da. Isegi varrukateta teksariidest s?rgis ja r?situd vestis maas k?kitades on Josh Lee Hamiltoni kogu muljetavaldav. Hoolimata NFL-i kaitsem?ngija kehaehitusest, v?imsatest ?lgadest, tohututest puut?vesid meenutavatest s??rtest ja j?medast kaelast suudab ta siiski liikuda ?sna graatsiliselt. Tema kurvad pikkade ripsmetega silmad ja madal pidevalt kortsus laup kiilaneva pealae all annavad talle ootamatult ?rna ilme. «Ei midagi erilist... N?ed?» Ta n?itab veel kord ette. Tema seavatsa-suurune t?toveeritud biitseps pinguldub, kui ta kujuteldavat haamrit vibutab. «Saad aru, mida ma m?tlen?» Diskreetselt p??rab Lilly pilgu Joshi lihaseliselt k?elt. Iga kord, kui ta m?rkab mehe muskleid, r?hikat selga ja laiu ?lgu, tabab teda kerge s??tunne. Kuigi nad on juba ?sna t?kk aega koos selles maapealses p?rgus, mida m?ned georgialased «P??rdeks» kutsuvad, on Lilly Joshiga intiimsuse piiri ?letamist hoolikalt v?ltinud. Parem j?tta l?bisaamine platooniliseks, olla nagu ?de ja vend, parimad s?brad, ei midagi enamat. Parem piirduda asjaliku suhtlusega... Eriti keset seda katku. Aga see pole Lillyt peatanud suurele mehele pisikesi ujedaid naeratusi saatmast, kui too teda «t?drukuks» v?i «nukukeseks» kutsub... V?i veendumast, et mees m?rkaks tema tagumiku kohale t?toveeritud Hiina hierogl??fi, kui ta ?htuti magamiskotti ronib. Kas ta annab mehele v?ltsi lootust? M?ngib temaga, et mees teda kaitseks? Need retoorilised k?simused j??vad vastuseta. Pidevalt s?gaval sisimas h??guv hirm on summutanud Lilly eetilised k?hklused ja sotsiaalsete k?itumisnormide n?ansid. Hirm on teda saatnud kogu elu – ta sai keskkoolis maohaavandi ja pidi Georgia Tehnika?likoolis poolikuks j??nud ?pingute ajal ?revusevastaseid ravimeid v?tma –, aga n??d pulbitseb see alati pealispinna all. Hirm painab teda unes, m?rgitab m?tteid ja pitsitab s?dant. Hirm sunnib teda tegutsema. Ta pigistab haamrit nii k?vasti, et veresooned randmes tukslevad. «See pole ju raketiteadus, jumala eest!» h??atab ta, saab t??riista viimaks kontrolli alla ja virutab vaia puhta raevu j?uga maasse. Ta haarab j?rgmise, astub telgi teise nurka ja kihutab metallora otse l?bi riide maapinda, tagudes meeletult ja metsikult, sama palju m??da kui pihta. Ta kaelal ja laubal p?rlendab higi. Ta peksab ja peksab, unustades hetkeks k?ik muu. Viimaks peatub ta kurnatult, hingeldades ja higist m?rjana. «H?sti... V?ib ka nii,» t?hendab Josh tasa ja t?useb jalule. Tema pruunil n?ol m?ngleb naeratus, kui ta poolt tosinat maasse l??dud vaia silmitseb. Lilly ei lausu s?nagi. M?rkamatult p?hja poolt puude vahelt l?henevad zombid on n??d juba v?hem kui viie minuti kaugusel. ?kski Lilly Cauli sajakonnast kaaslastest, kes on kireva kogukonna loomiseks vastumeelselt j?ud ?hendanud, ei m?rka improviseeritud telkide jaoks valitud t?hja platsi saatuslikku puudust. Esmapilgul tundub see krunt ideaalne. Lagendik asub linnast kaheksak?mmend kilomeetrit l?una pool kuivanud hirsi ja tiheda mullaga kaetud looduslikus orus, kus toodeti tavaliselt miljoneid bu??eleid virsikuid, pirne ja ?unu aastas. Kunagised haldajad, ilmselt l?hedalasuvate puuviljaaedade omanikud, on jalgpalliv?ljaku suuruse krundi h?ljanud. Maalappi ?mbritsevad kruusased sisses?iduteed. Neid looklevaid radu ??ristab tihe ja metsik valgete m?ndide ja tammede m??r, mis ulatub m?gede jalamini. Niidu p?hjaserva j??vad suure h??rberi p?lenud ja p?rmustatud j??nused: taeva taustal tardunud skeletina v?lja joonistuvad mustunud sarikad ja hiljutises tormis purunenud aknad. Viimase paari kuuga on tulekahjud h?vitanud suure osa Atlantast l?unasse j??vatest ??relinnadest ja taludest. Augustis, kui inimesed esimest korda elavate surnutega kohtusid, halvas l?unaosariike haaranud paanika k?ik esmaabiteenused. Haiglad koormati ?le ja suleti, tulet?rjejaamad vaikisid ja 85. maantee ummistus autovrakkidest. V?hehaaval loobuti kaasaskantavate raadiote kruttimisest ja hakati otsima k?ttesaadavaid varusid, h?id leiukohti, liitlasi ja peavarju. Sellesse h?ljatud talusse kogunenud inimesed kohtusid Pike’i, Lamari ja Meriwetheri maakondades tubakakasvandusi l?bivatel tolmustel teedel ja turuplatsidel. Neid oli igas vanuses, sealhulgas tosin v?ikeste lastega peret. Nende t?rkuvate ja lagunevate autode konvoi aina kasvas, kuni vajadus peavarju ja vaba ruumi j?rele muutus v?ltimatuks. N??d laiutavad nad kaheksa tuhande ruutmeetrisel t?hjal maalapil nagu m?ni majanduslanguse-aegne Hooverville : m?ned elavad autodes, teised on pehmemale maapinnale varjualuseid rajanud, kolmandad seadsid end sisse v?ikestes telkides krundi serval. Neil on v?ga v?he tulirelvi ja laskemoona. Aiat??riistadest, sporditarvetest ja k??gin?udest – tsiviliseeritud elu luksustest – on saanud relvad. Mitu tosinat elluj??jat alles taovad k?lma k?vasse maapinda vaiu. Nad t??tavad usinalt, et pidada kinni mingist n?htamatust kirjutamata t?htajast ja p?stitada oma improviseeritud varjualused. Keegi neist ei m?rka p?hja poolt m?ndide vahelt l?henevat ohtu. ?ks asunikest, John Deere’i nokam?tsi ja nahkjakiga k?hn kolmek?mnendates mees, seisab niidu keskel hiiglasliku riidest ruudu servas. Telgiriie heidab tema nurgelisele n?ole varju. Ta juhendab varjualusesse kogunenud tusaseid teismelisi. «Laske k?ia, daamid, pingutage natuke!» k?rgib ta ?le k?lmas ?hus kajavate metallik?lksatuste. Teismelised maadlevad raske puutalaga, mis kujutab endast selle suure tsirkusetelgi tugisammast. Nad leidsid telgi I-85 maantee kraavist ?mber l?inud veoki k?rvalt, mille keret ehtis pleekinud ja t?kitud klounilogo. Hallituse ja loomas?nniku j?rele haisev enam kui sajameetrise l?bim??duga m??rdunud ja r?baldunud telgiriie klappis John Deere’i m?tsiga mehe arvates ideaalselt ?hisala katteks, mille all hoida varusid ja korda ning s?ilitada v?hemalt mingeid tsivilisatsiooni riismeid. «Mees, see ei kannata telgi raskust,» kurdab ?ks teismelistest, s?jav?emustriga mantlis Scott Mooni nimeline laiskvorst. Tema pikad blondid juuksed ripuvad n?o ees ja hinge?hk aurab, kui ta koos oma t?toveeritud gootidest koolikaaslastega t??d r?gab. «?ra vingu ja virise, k?ll see vastu peab,» ?hmab nokam?tsiga mees vastuseks. Tema nimi on Chad Bingham ja ta on ?ks asunduse pereinimestest, nelja t?tre isa. Tal on ?ks seitsmeaastane, ?heksa-aastased kaksikud ja ?ks teismeline. Chad on ?nnetus abielus h?beliku v?ikese naisega Valdostast. Ta peab end karmiks distsiplineerijaks, just nagu ta isa. Aga tema isal olid pojad ja ta ei pidanud rinda pistma naiste jamadega. R??kimata sellest, et Chadi isal ei tulnud tegeleda elavaid r?ndavate surnud m?dakottidega. N??d haaras Chad Bingham ohjad enda k?tte ja v?ttis alfaisase rolli, sest nagu ta isa ?elda tavatses: «Keegi ju peab seda tegema.» Ta p?rnitseb lapsi. «Hoidke paigal!» «K?rgemale ei saa,» kiristab ?ks gooti poistest l?bi kokkusurutud hammaste. «Mitte k?rgemale kui sina – sa oled t?itsa pilves,» naljatab Scott Moon vaikselt itsitades. «Hoidke paigal!» k?sutab Chad. «Mida?» «Hoidke seda neetud asjandust paigal, ma ?tlesin!» Chad kinnitab tugisamba metallist splindiga. Hiiglasliku paviljoni seinad laperdavad s?gistuules valjuh??lselt ja teismelised kiirustavad v?iksemate taladega telgi servadessse. Kui tohutu lagi kuju v?tab ja lagendik l?bi telgi laia ukse n?htavale ilmub, silmitseb Chad maha trambitud pruunikat umbrohtu, avatud kapottidega autosid, emade ja laste punte, kes loendavad maas oma kasinat marjasaaki ja m??giautomaatidest r??statud riismeid, ning poolt tosinat maisest varast kubisevat pikapit. Hetkeks ristab Chad pilgu suure mustanahalise mehega, kes seisab kolmek?mne meetri kaugusel platsi p?hjanurgas ja k?rgub kaitsvalt Lilly Cauli kohal nagu m?ne vaba?huklubi massiivne v?ljaviskaja. Chad tunneb Lillyt nimepidi, aga see on ka k?ik. Ta ei tea t?drukust eriti midagi peale selle, et too on «mingi Megani s?brants», ja pikast mehest teab ta veel v?hem. Chad on temaga mitu n?dalat l?hestikku elanud, aga ei m?leta isegi tema nime. Jim? John? Jack? Tegelikult ei tea Chad neist kellestki midagi peale selle, et nad on meeleheitel ja kardavad ja lausa anuvad distsipliini. Chad ja suur mustanahaline kutt on juba m?nda aega t?hendusrikkaid pilke vahetanud. Nad hindavad ?ksteist, kaaluvad j?udude vahekorda. Nad pole s?nagi vahetanud, aga Chad tunneb, et talle on esitatud v?ljakutse. Ilmselt saaks suur mees Chadist k?sitsiv?itluses jagu, aga Chad ei laseks asjal selleni j?uda. 38-kaliibriline kuul ei hooli kasvust ja just selline ootab teraskattega Smith & Wessoni Mudel 52 salves, mis on pistetud Chadi laia Sam Browne’i v?? vahele. Praegu aga s?hvatab kahe mehe vahel ootamatu ?ratundmine nagu piksel??k. Lilly p?lvitab endiselt mustanahalise mehe ees ja taob vihaselt telgivaiu vaeseomaks, aga mees p?rnitseb Chadi ja tema pilgus v?lgatab midagi tumedat ning halvaendelist. M?istmiskillud saabuvad kiiresti ?ksteise j?rel nagu s?ttiv vooluring. Hiljem j?uavad m?lemad mehed eraldi j?reldusele, et nii nemad kui k?ik teised magasid sel hetkel maha kaks v?ga olulist t?siasja. Esiteks, lagendikult kostvad telgip?stitamise h??led olid juba tund aega elavaid surnuid ligi meelitanud. Teiseks, mis veel t?htsam, sel paigal on ?ksainus kriitiline puudus. P?rast juhtunut m?istavad m?lemad oma suureks kurbuseks, et l?hedalasuv k?nkan?lvani ulatuv mets moodustab loodusliku barj??ri, mis vaigistab v?i summutab k?ik puude tagant kostvad h??led. Tulgu sealt ?le k?rgendiku kas v?i ?likooli paraadorkester, ?kski lagendiku asukas ei kuuleks neid enne, kui taldrikud nende n?o ees kokku l??vad. Lilly Caul on mitu minutit r?nnakust ?ndsas teadmatuses, kuigi tema ?mber toimub k?ik v?ga kiiresti ja haamrite kolina ning jutupomina asendavad laste korrap?ratud karjed. Lilly j?tkab vihaselt vaiade materdamist, pidades karjumist ekslikult m?ngivate p?nnide kisaks – kuni Josh tema dressipluusi kraest haarab. «Mida...» Lilly v?patab ehmunult ja keerab end silmi pilgutades suure mehe poole. «Lilly, me peame...» Josh j?uab vaevu esimesed s?nad kuuldavale tuua, kui viie meetri kaugusel tuigerdab puude vahelt v?lja tume kogu. Joshil pole aega p?geneda ega Lillyt p??sta, ta j?uab vaid t?druku k?est haamri haarata ja ta eest ?ra l?kata. Lilly kukub ja keerutab end vaistlikult m??da maad, enne kui tasakaalu tagasi saab ja jalule t?useb, karje huultel tardunud. H?da on selles, et esimesele lagendikule tuikunud laibale, pikale kahvatule r?pases valges haiglakitlis surnule, kelle rebestatud ?las vingerdavad ussikestena k??lused, j?rgneb veel kaks olevust. Naine ja mees, m?lemal suu asemel haigutav auk, kahvatutelt huultelt tilkumas must ila ja klaasistunud n??psilmad neile tardunud. Kolmik koperdab iseloomuliku t?mbleva k?nnakuga edasi, nende l?uad laksuvad ja huulte alt paljastuvad piraajalikud mustunud hambad. Kahek?mne sekundi jooksul, mis kolmel surnul Joshi ?mber piiramiseks kulub, teeb telklinnak l?bi kiire ja dramaatilise muutuse. Mehed haaravad isetehtud relvade j?rele ja need, kellel on tukk, sirutavad k?e improviseeritud kabuuride poole. M?ned julgemad naised krabavad kiiruga k?tte lauajupid, heinakonksud ja -hargid ning roostes kirved. Vanemad l?kkavad v?iksemad lapsed autodesse ja veokikabiinidesse. Rusikasse pigistatud k?ed suruvad ukselukud alla. Kastiluugid l??akse kolinal kinni. Laste ja paari seniilsusele l?heneva vanuri v?hesed karjed vaibuvad veidral kombel kiiresti, andes teed kokku harjutanud t??r?hma v?i ajutist maakaitsev?ge meenutavale k?hedale rahule. Kahek?mne sekundiga asendub l?rmakas ?llatus asjaliku kaitsetegevusega, vastikustunne ja raev muutuvad ohjatud v?givallaks. Need inimesed on seda varem teinud. Nad on hakanud ?ppima. M?ned relvastatud meestest hargnevad laagri servade poole laiali, viibutavad rahulikult haamreid, laadivad pumpp?sside raudadesse haavleid ja t?stavad varastatud n?itusep?stoleid v?i roostes perekonnareliikviatest revolvreid. Esimesena kostab 22-kaliibrilise Rugeri kuiv plaksatus. See pole k?ll k?ige v?imsam relv, aga samas t?pne ja lihtne kasutada – lask purustab kolmek?mne meetri kauguselt ?he surnud naise pea. Naine on vaevu puude vahelt v?lja j?udnud, kui ta ?lise koljuvedeliku aupaistes kokku vajub, veri paksudes niredes m??da keha alla voolamas. See hukkamine leiab aset seitseteist sekundit p?rast r?nnaku algust. Kahek?mnendaks sekundiks arenevad s?ndmused juba kiiremas tempos. Lagendiku p?hjanurgas liigub Lilly Caul endalegi ?llatuseks kikivarvul, kuut?bise aeglaste vetruvate sammudega. Instinktid v?tavad v?imust ja ta taganeb peaaegu tahtmatult eemale Joshist, kelle kolm laipa on ruttu ?mber piiranud. Mehel on ainult haamer, ei mingit tulirelva. Talle l?heneb kolm mustadest hammastest kubisevat k?dunenud l?uapaari. Kui ?lej??nud laager laiali hargneb, p??rdub Josh esimese zombi poole. Ta virutab haamri terava otsa l?bi Haiglakitli lauba. Raksatus meenutab j??kuubikualuse purunemist. Ajud purskavad v?lja ja surve all paisunud k?du vabaneb kuuldava pahvakaga, kui endine patsient kokku vajub. Haamer j??b kinni ja kukkudes rebib surnu selle Joshi suure k?mbla haardest. Samal ajal hargnevad teised elluj??jad k?igisse lagendiku nurkadesse laiali. Metsapiiri kaugemas otsas paneb Chad oma teraskattega Smith & Wessoni paukuma ja tabab ?ht alumise l?ualuuta kidurat vanameest otse silmakoopasse. Surnud rauk paiskub roiskunud vedeliku pilves eemale ja veereb umbrohupuhmasse. Autoderivi taga l?bistab telgipost uriseva naise suu ja naelutab ta tammet?ve k?lge. Niidu idaservas l?hestab kirves m?daneva pealuu niisama h?lpsasti kui granaat?una. Kaksk?mmend meetrit kaugemal rebib pumpp?ssi lask puruks nii alustaimestiku kui k?duneva eks?rimehe ?lakeha. Lagendiku teises servas eemaldub Lilly Caul endiselt Joshi ?mber piiravast varitsusest. Ta t?mbleb ja v?patab tapmise h??li kuuldes. Hirm torgib teda nagu n?eltega, l??b hinge kinni ja halvab m?tlemise. Ta n?eb, kuidas kogukas mees p?lvili laskub ja haamri j?rele krabab, samal ajal kui teised kaks elavat surnut suurte ?mblikutena ?le telgiriide tema jalgade poole vingerdavad. Teine haamer lebab murul, napilt tema k?eulatusest v?ljas. Lilly p??rab ringi ja p?geneb. Tal kulub v?hem kui minut, et j?uda v?limisest telkideringist niidu keskele, kus kaks tosinat n?rgemat hinge pooleldi p?stitatud tsirkusetelgi all kastide ja varustusevirnade vahel k?ssitavad. Mitu autot on k?ima l??dud ja l?henevad vingugaasi pilves v?ikesele pundile. ?he pikapi kastist valvavad naisi ja lapsi relvastatud mehed. Lilly p?ikab r?situd reisikohvri taha ja ahmib ?hku, ihukarvad ?udusest turris. Ta j??b sinna kogu r?nnaku ajaks, k?ed k?rvadele surutud. Ta ei n?e, kuidas Josh metsa serval laipa kinni j??nud haamri oma haardesse saab, vabaks kisub ja sellega l?himale r?ndajale virutab. Ta ei n?e, kuidas haamri t?mp ots tabab surnud mehe l?uga ja Joshi l??gi tohutu j?ud purustab poole k?dunevast kolbast. Lilly ei m?rka ka heitluse l?ppu: naiszombil ?nnestub peaaegu oma mustunud hambad Joshi pahkluuse l??a, enne kui labidas talle kuklasse lajatab. M?ned mehed j?udsid Joshi juurde just ?igel ajal, et viimane zombi maha l??a, ja Josh veeretab end eemale, tervena, aga adrenaliinist ja napist p??semisest v?risedes. R?nnak on tagasi l??dud ja sumbub laste vaiksesse tihkumisse, vere tilkumisse ning lagunemisgaaside pahvakutesse. See k?ik kestis v?hem kui sada kaheksak?mmend sekundit. Hiljem loevad Chad ja teised alfaisased j??nuseid kuiva j?es?ngi lohistades kokku kaksk?mmend neli elavat surnut, mis kujutab endast t?iesti hallatavat ohtu. V?hemalt praeguseks. «Jessas, Lilly, lihtsalt v?ta end kokku ja palu temalt vabandust.» Megani-nimeline noor naine istub tsirkusetelgi ees tekil ja p?rnitseb Lilly ette asetatud puutumata hommikus??ki. P?ike on ?sja t?usnud ja s?rab k?lmalt ning kahvatult selges taevas, kuulutades telklinnakus uue p?eva algust. Lilly istub m?lkis Colemani v?lipliidi ees ja r??pab pabertopsist kiirkohvi. Matkapannis jahtuvad k?lmutatud munade j??nused. Lilly ?ritab unetu ??ga kogunenud s??dlaslikke m?tteid peast heita. Selles maailmas ei saa asu ei v?sinud ega ka argp?ksid. Suure r?baldunud tsirkusetelgi ?mbert, mis on n??dseks t?ielikult p?sti aetud, kostab endiselt teiste elluj??jate suminat, nagu eelmisel p?eval polekski mingit r?nnakut toimunud. L?bi suure, ilmselt kunagi elevantidele ja klouniautodele m?eldud avause saalib inimesi, kes tassivad telki kokkupandavaid toole ja matkalaudu. Telgi v?lisseinad laperdavad muutlikus tuules. Mujal seatakse ?les veel peavarje. Isad koguvad ja loendavad k?ttepuitu, pudelivett, laskemoona, relvi ja konserve. Emad hoolitsevad laste, tekkide, mantlite ja ravimite eest. Terasem vaatleja ehk m?rkaks iga tegevuse juures vaevu varjatud rahutust. K?simus on aga selles, kumb on ohtlikum: kas ebasurnud v?i l?henev talv. «Ma ei tea veel, mida ?elda,» pomiseb Lilly viimaks ja r??pab leiget kohvi. Tema k?ed v?risevad endiselt. R?nnakust on m??dunud kaheksateist tundi, aga Lilly marineerib ikka veel oma h?bis, v?ldib Joshi ja hoiab omaette, veendunud, et mees vihkab teda p?genemise ja tema surema j?tmise p?rast. Josh on temaga paar korda r??kida ?ritanud, aga ta ei kannatanud seda v?lja ja v?itis, et on haige. «Mis seal ikka ?elda on?» Megan otsib teksajaki taskust oma v?ikest ?hekordset piipu. Ta topib sellesse v?ikese nutsaka savu, s??tab piibu tulemasinaga ja t?mbab helde s??mu. Ta on oliivikarva nahaga hilistes kahek?mnendates noor naine, kelle kitsast kavalat n?gu raamivad vabalt langevad hennav?rvi lokid. Ta puhub v?lja rohelist suitsu ja k?hib. «Vaata seda kutti, ta on hiiglane.» «Mida see veel t?hendama peaks?» Megan irvitab. «Ainult seda, et kutt ilmselgelt suudab enda eest seista.» «See ei puutu asjasse.» «Kas sa magad temaga?» «Mida?» Lilly p?rnitseb oma s?pra. «T?siselt?» «V?ga lihtne k?simus ju.» Lily raputab pead ja ohkab. «Ma isegi ei vaevu sellele...» «Ei maga, eks ju? Vana hea pailaps Lilly. L?binisti kena.» «J?ta juba.» «Aga miks?» Megani irvitusest saab muie. «Miks sa pole veel talle peale karanud? Mida sa ootad? See keha... Need lihased...» «J?ta!» Lillys s?ttib viha, terav l?bitungiv valu ninajuure taga. Emotsioonid t?usevad pinnale ja v?rin tuleb tagasi. Ta vali h??l ?llatab teda ennastki. «Ma pole nagu sina, saad aru. Ma pole mingi seltskonna hing. Jessas, Meg. Mul on juba lugemine sassis. Millisega neist meestest sa praegu k?id?» Megan j??b teda hetkeks j?llitama, siis k?hib ja topib veel ?he piibu t?is. «Tead, mis?» Megan pakub tobi talle. «V?ta ?ige natuke vabamalt. L?dvestu.» «Ei, t?nan.» «See aitab sinu h?da vastu. Tapab selle pisiku, mis on sulle naha vahele pugenud.» Lilly h??rub silmi ja raputab pead. «Oled sina alles tegelane, Meg.» Megan ahmib veel ?he s??mu ja puhub suitsu v?lja. «Parem tegelane kui sitapea.» Lilly ei ?tle midagi, ainult vangutab pead. On kurb t?de, et Lilly m?tleb m?nikord, kas Megan Lafferty pole mitte justnimelt see – sitapea. T?drukud tutvusid Mariettas Sprayberry keskkooli viimases klassis. Tollal olid nad lahutamatud ja jagasid k?ike, kodut??dest kanepi ja peikadeni. Aga siis hakkas Lilly karj??ri planeerima ja veetis kaks aastat Atlantas Massey ?rikooli puhastustules, et siirduda edasi Georgia tehnika?likooli, kus magistrikraad j?igi saamata. Ta tahtis olla moeasjatundja ja juhtida riidedisaini?ri, aga j?udis ainult oma esimese intervjuu ooteruumi – ta kandideeris Mychael Knighti moeketi ihaldatud internikohale – enne kui araks l?i. Tema vana kaaslane hirm nurjas k?ik plaanid. Hirm sundis teda luksuslikust fuajeest p?genema, koju Mariettasse minema ja koos Meganiga laiska elustiili j?tkama. Nad t?mbasid end pilve, istusid diivanil ja vaatasid «Ameerika moelooja» korduseid. Aga viimastel aastatel oli naiste vahel midagi muutunud, midagi fundamentaalset ja keemilist. Lilly tajus seda sama tugevalt kui keelebarj??ri. Meganil polnud mingeid ambitsioone, sihte ega kurssi ja see sobis talle suurep?raselt. Lilly aga hellitas ikka veel unistusi, mis siis, et t?en?oliselt lootusetuid. Sisimas soovis ta kolida New Yorki, luua oma veebilehek?lje v?i minna tagasi Mychael Knighti administraatori juurde ja ?elda: «Oih, vabandust, pidin ainult pooleteiseks aastaks v?lja astuma...» Lilly isa, pensionil matemaatika?petaja ja lesk Everett Ray Caul oli oma t?tart alati julgustanud. Everett oli lahke ja tagasihoidlik mees, kes otsustas p?rast naise aeglast rinnav?hile alla vandumist 90-ndate keskel, et kasvatab oma ainsat t?tart hella k?ega. Ta teadis, et t?tar ihkab elult midagi enamat, aga teadis ka seda, et t?druk vajas tingimusteta armastust, perekonda ja kodu. Lillyl polnud kedagi peale Everetti. K?ik see muutis viimaste kuude s?ndmused Lilly jaoks eriti p?rgulikuks. Esimene elavate surnute puhang tabas Cobbi maakonna p?hjaosa raskelt. Nad tulid sinikraede rajoonidest, t??stuslinnakutest Kennesaw’ metsast p?hja pool ja imbusid elanikkonna sekka nagu halvaloomuline kasvaja. Everett otsustas Lilly autosse pakkida ja nende p?evin?inud Volkswageni kaubikuga p?geneda. Nad j?udsid 41. kiirteeni, enne kui vrakid nad peatasid. Kilomeeter l?una poolt leidsid nad ringi eksleva linnaliinibussi, mis m??da k?rvalt?navaid kihutades elluj??jaid peale korjas. Nad oleksid peaaegu bussile p??senud. Lilly unen?gusid kummitab siiani pilt sellest, kuidas isa teda l?bi bussiuste surub, samal ajal kui zombid neile l?henevad. Vana mees p??stis ta elu. Ta virutas bussiukse viimasel hetkel Lilly selja taga kinni ja kukkus kohe asfaldile – kolm kannibali olid ta juba oma haardesse saanud. Mehe veri pritsis ?le klaasi, kui buss paigast s??stis ja Lilly karjus, kuni h??l k?hedaks j?id. Ta langes katatoonilisse seisundisse, t?mbus istmel looteasendisse ja j?llitas terve tee Atlantasse seda vereplekilist ust. Megani leidmine oli v?ike ime. Sel ajal mobiiltelefonid veel t??tasid ja tal ?nnestus s?brannaga Heartsfieldi lennujaama servas kohtumine korraldada. Kaks naist asusid jalgsi teele, matkasid l?una poole ja puhkasid h?ljatud majades. Nad keskendusid ainult elluj??misele. Nendevahelised pinged aina kasvasid. Kumbki reageeris ?udusele ja kaotusvalule erinevalt. Lilly t?mbus endasse. Megan k?itus t?pselt vastupidi: oli enamiku ajast pilves, lobises vahetpidamata ja haakis end k?lge igale teelisele, kes neile ette j?i. Atlantast viisk?mmend kilomeetrit kagu pool liitusid nad elluj??jate karavaniga, kahes kaubikus reisiva kolme Lawrenceville’i perekonnaga. Megan veenis Lillyt, et seltsis on ohutum, ja Lilly n?ustus natuke aega koos liikuma. J?rgmised paar n?dalat, kui nad puuviljapiirkonnas ringi s?itsid, hoidis Lilly omaette, aga Meganile j?i peagi silma ?ks abielumeestest. Tema nimi oli Chad ja tal oli omap?rane vanamoodne vinge sarm: Copenhageni mokatubakas huule all ja merev?e t?toveeringud sitketel k?sivartel. Nende flirtmine keset seda ?udusunen?gu vapustas Lillyt. Peagi lipsasid Megan ja Chad maantee??rsetes peatuspunktides koos varjudesse «end kergendama». Lilly ja Megani vaheline l?he kasvas veelgi. Umbes sel ajal ilmus v?lja Josh Lee Hamilton. ?hel ?htul loojangu ajal piirasid surnud nende karavani Kmarti parkimisplatsil sisse, aga kaubauste pimedusest s??stis neile appi kogukas mustanahaline hiiglane. Ta tuli nagu maurist gladiaator, kummaski k?es k?blas, hinnasildid ikka veel tuules lipendamas. Ta l?i pool tosinat zombit kerge vaevaga maha ja karavani liikmed t?nasid teda ?levoolavalt. Ta juhatas seltskonna poe tahaossa, kust nad leidsid paar uhiuut pumpp?ssi ja matkavarustuse. Josh s?itis mootorrattaga. Ta aitas kaubikud varusid t?is laadida ja otsustas siis kaasa tulla. Ta s?itis rattaga karavani sabas, kui nad l?henesid Meriwetheri maakonna h?ljatud puuviljaaedadele. N??dseks on Lilly hakanud kahetsema p?eva, mil ta n?ustus suure Suzuki pakiraamile istuma. Kas kiindumuse kogukasse mehesse tekitas vaid lein kaotatud isa p?rast? Oli see meeleheitlik manipulatsioon keset l?putuid ?uduseid? Oli see sama odav ja ilmselge kui Megani kombel?tvus? Lilly m?tles, kas tema argp?kslik otsus Josh lahinguv?ljale maha j?tta oli mingi tume haige alateadlik samm iset?ituva ennustuse poole. «Keegi pole ?elnud, et sa oled sitapea,» lausub Lilly l?puks, aga ta h??l k?lab sunnitult ja sugugi mitte veenvalt. «Sa ei peagi seda ?tlema.» Vihaselt koputab Megan piipu vastu v?lipliiti. Ta ajab end jalule. «Oled juba niigi piisavalt ?elnud.» Lilly t?useb. Ta on oma s?bra ?kiliste tujumuutustega harjunud. «Milles probleem?» «Sina... Sina oled mu probleem.» «Mida kuradit sa ?elda tahad?» «Unusta ?ra, ma ei suuda enam,» s?nab Megan. Tema kurba h??letooni moonutab kanepilaksu kare k?hin. «?nn kaasa, plika. Sul l?heb seda vaja.» Megan tormab minema ja suundub lagendiku idaserva autode poole. Lilly j?lgib, kuidas ta s?ber pappkaste t?is laotud pika treileri taha kaob. Teised elluj??jad ei tee kahe t?druku riidu peaaegu m?rkamagi. M?ned vaatavad nende poole, teised sosistavad isekeskis, aga enamik neist j?tkab keskendunult varude t?iendamist ja kokku arvestamist, s?ngetel n?gudel n?rvilised ilmed. Tuules on tunda metalli ja l?rtsi h?ngu. Neile l?heneb k?lm front. Lagendikku silmitsedes laseb Lilly end viivuks sagimisest lummata. Plats meenutab ostjatest ja m??jatest kubisevat kirbuturgu: inimesed vahetavad varusid, laovad puid riita ja lobisevad niisama. Krundi serva ??ristab n??d v?hemalt kaksk?mmend v?iksemat telki ja puude vahele on l?bisegi t?mmatud pesun??re, kus ripuvad surnutelt v?etud vereplekilised riided. Midagi ei lasta raisku, l?henev talv tuletab end pidevalt meelde. Lilly n?eb ?he pikapi juures h?ppen??riga h?ppavaid lapsi. M?ned poisid taovad jalgpalli. Grillahjus p?leb tuli ja suitsupilv heljub ?le pargitud autode katuste. ?hk on peekonirasva ja hikkorisuitsu aroomist paks. Teises kontekstis viitaksid need l?hnad loidudele suvep?evadele, aiapidudele, jalgpallimat?idele, vaba?hugrillile ja perekondlikele kokkutulekutele. Tegevusest pulbitsevat v?ikest asulat vaadeldes t?stab Lillys pead tume ?ud. Ta silmitseb ringi jooksvaid lapsi ja vanemaid, kes ?ritavad laagrit ?les ehitada. Nad k?ik on zombis??t... Korraga tunneb Lilly p?gusat eelaimust, nagu mingit reaalsuses?hvatust. N??d n?eb ta selgelt, et k?ik need inimesed on hukule m??ratud. Suurejoonelisest plaanist rajada Georgia p?ldudele telklinnak ei tule midagi v?lja. 1 Hooverville – 1930-ndate majanduslanguse ajal USA-s t??piline t??tute p?stitatud agul. [ ? ] KAKS J?rgmisel p?eval m?ngib Lilly sinakashalli taeva all Chadi ja Donna Binghami telgi ees nende lastega, kui puudega ??ristatud muldkattega sisses?iduteel puhkeb ragisev l?rm. Pooled asunikud tarduvad paigale ja vaatavad kiiresti sinnapoole, kus l?henev mootorim?ra ennustab madalal k?igul uriseva masina saabumist. See v?ib olla kes tahes. Katkust laastatud maal levivad kuuldused r??vellikest kurjamitest, hambuni relvastatud r??stajate kampadest, kes elluj??jaid paljaks riisuvad, v?tavad isegi saapad jalast. Mitu asunike autot on parajasti v?ljas varusid otsimas, aga ei v?i iial teada. Lilly t?stab t?drukute keksuv?ljakult pilgu – ruudustik on oksaraoga tellisekarva punakale savile joonistatud – ja Binghamite t?tred tarduvad h?ppe peal. K?ige vanem, Sarah, vaatab vilksamisi tee poole. Suurte uurivate sinisilmadega viieteistaastane Sarah, teksapluusis ja sulevestis k?hn poisilik t?druk, nelja ?e terane ninamees, pomiseb vaikselt: «Kas need on...» «Pole midagi, kullake,» lausub Lilly. «Need on kindlasti meie omad.» Kolm nooremat ?de sirutavad ema otsides kaela pikaks. Donna Binghamit pole parajasti n?ha, ta peseb plekktrumlis pesu pere suure matkatelgi taga, mille Chad Bingham nelja p?eva eest hoole ja armastusega p?sti pani. Ta varustas telgi alumiiniumist koikudega, jahutitega, ventilatsioonitorude ja patareide j?ul t??tava DVD-m?ngijaga, mille jaoks leidus terve hulk lastefilme nagu «V?ike merineitsi» ja «Lelulugu 2». Lapsi kokku kogudes kuuleb Lilly telgi tagant Donna lohisevaid samme. «Sarah, v?ta Ruthie,» ?tleb Lilly rahulikult, aga kindlalt, kui mootorim?ra l?heneb ja puude vahelt imbub v?lja p?leva ?li lehk. Ta t?useb ja astub kiiresti kaksikute k?rvale. ?heksa-aastased Mary ja Lydia on identsed v?ikesed inglikesed ?hesuguste mantlite ja ?lekarva patsidega. Lilly l?kkab nooremad telgiukse poole, samal ajal kui Sarah korjab ?les seitsmeaastase Ruthie, armsa v?ikese lapsukese, kelle tillukese suusajaki kaelusele langevad Shirley Temple’it meenutavad lokid. Donna Bingham ilmub telgi nurga tagant just siis, kui Lilly kaksikuid sisse ajab. «Mis lahti on?» Pisike arglik puldanjakis naine n?eb v?lja, nagu v?iks m?ni tugevam tuuleiil ta pikali puhuda. «Kes need on? R??stajad? Keegi v??ras?» «Muretsemiseks pole p?hjust,» arvab Lilly ja hoiab telgiust lahti, kui neli t?drukut varjudesse lipsavad. Asunike siia saabumisest m??dunud viie p?evaga on Lillyst p?him?tteliselt lapsehoidja saanud. Ta hoiab erinevatel lastel silma peal, kui nende vanemad varusid otsivad, uitamas k?ivad v?i lihtsalt ?ksi olla tahavad. Talle meeldib, et see tegevus viib m?tted mujale, eriti n??d, kus lapsehoidmiskohustused on hea ettek??ne Josh Lee Hamiltoni v?ltimiseks. «Oota t?drukutega telgis, kuni me teame, kes tuli.» Donna Bingham j??b hea meelega koos lastega telki. Lilly p??rdub tee poole ja n?eb, kuidas l?kkesuitsu pilvest ilmub n?htavale tuttava International Harvesteri pikapi iluv?re. Ta tunneb tohutut kergendust, kui auto tossates ?mber nurga keerab. N?rvilisusest hoolimata ta naeratab ja seab sammud lagendiku tasase idaserva poole, millest on saanud kauba mahalaadimispunkt. Roostes pikap koliseb ?le muru ja j??b rappudes seisma, nii et kolm teismelist, kes koos kinni seotud saagiga kastis s?itsid, peaaegu vastu kriibitud kabiini paiskuvad. «Lilly Marlene!» h??ab juht l?bi avatud autoakna, kui Lilly ?mber kapoti astub. Bob Stookey pigistab oma suurte ?liste t??mehek?tega rooli. «Mis t?na s??giks on, Bob?» k?sib Lilly n?rga naeratuse saatel. «Veel koogikesi?» «T?naste leidude hulgas on lai valik gurmeetoitu, ?eke.» Bob noogutab oma kortsulise n?oga taga istujate poole. «Leidsime h?ljatud Targeti poe, kus j?i ette vaid paar ebasurnut... Saime kuningliku saagi.» «R??gi l?hemalt.» «Vaatame...» Bob l?kkab k?igukangi neutraalasendisse ja l?litab m?riseva mootori v?lja. Pargitud lehmanaha karva ja tursunud punaste silmadega Bob on l?unaosariikide viimaseid mehi, kes kasutab veel pumatit, et mustad juuksed ?le oma vana pea tagasi siluda. «T?ime puitu, magamiskotte, t??riistu, puuviljakonserve, lampe, hommikuhelbeid, ilmaraadiojaamu, labidaid, s?tt... Mida veel? Hulga potte ja panne, m?ned tomatitaimed – isegi m?ned v?ikesed krimpsus tomatid on veel k?ljes – butaanipaake, nelik?mmend liitrit piima, mis aegus ainult paari n?dala eest, k?tepesuvahendit, pliidik?tust, pesuseepi, komme, tualettpaberit, ?he salveikasvatuskomplekti, raamatu orgaanilisest p?llundusest, laulva kala mu telgi jaoks ja mida k?ike veel.» «Bob, Bob, Bob... Aga ei ?htegi AK-47-t? V?i d?namiiti?» «Mul on midagi veel paremat, ninatark.» Bob sirutab k?e k?rvalistmele asetatud virsikukasti poole. Ta ulatab selle l?bi akna Lillyle. «Ole kena ja vii see minu telki, kuni ma neid kolme koomikut raskema kraamiga aitan.» «Mis see on?» Lilly silmitseb plastikpurke ja pudeleid t?is kasti. «Arstirohud.» Bob avab ukse ja ronib v?lja. «Neid tuleb ohutus kohas hoida.» Lilly m?rkab, et antihistamiinikumi ja valuvaigistite vahele on peidetud pool tosinat alkoholipudelit. Ta t?stab pilgu ja j??b Bobi vaatama. «Arstirohud?» Too irvitab. «Ma olen v?ga haige mees.» «V?i veel,» t?hendab Lilly. N??d tunneb ta Bobi ajalugu juba piisavalt ja teab, et kuigi mees on tore, siiras, pisut eksinud hing ja endine s?jav?e meedik – seega ka telklinnaku ainus meditsiiniliste teadmistega elanik –, on ta ka parandamatu joodik. Nende s?pruse algusaegadel, kui Lilly ja Megan veel ringi reisisid ja Bob zombidest kubisevas peatuspunktis nende naha p??stis, tegi mees veel asjatuid katseid oma alkoholismi varjata. Selleks ajaks, kui seltskond end viie p?eva eest h?ljatud karjamaale sisse seadis, aitas Lilly Bobil regulaarselt ??siti oma telgi juurde tagasi komberdada ja veendus, et keegi teda ei r??viks. See oli nii suures, mitmekesises ja pingestatud grupis reaalne oht. Bob meeldis talle ja tal polnud midagi selle vastu, et lisaks lastele ka temal silma peal hoida. Samas oli see lisastress, mida Lilly vajas umbes sama palju kui soolep?letikku. Ka praegu saab Lilly aru, et mees tahab temalt tegelikult midagi muud. Ta m?rkab, kuidas Bob m?tlikult r?pase k?ega suud p?hib. «Lilly, ma tahtsin veel midagi...» Ta peatub ja neelatab ebakindlalt. Lilly ohkab. «Lase tulla, Bob.» «See pole muidugi minu asi, seda k?ll. Tahtsin lihtsalt ?elda... Pagan k?ll.» Ta t?mbab s?gavalt hinge. «Josh Lee on hea mees. K?in tal aeg-ajalt k?las.» «Ja siis?» «Noh, tahtsin lihtsalt ?elda...» «Lase edasi.» «Noh... Vaata... Ta ei tunne end praegu eriti h?sti, saad aru? Arvab, et oled tema peale tige.» «Mida ta arvab?» «Et sa oled tema peale millegip?rast pahane, ainult ta ei tea, miks.» «Mida ta ?tles?» Bob kehitab ?lgu. «See pole minu asi. Ega mina tea, mida ta sellega... Ma ei tea, Lilly. Ta lihtsalt tahaks, et sa teda ei ignoreeriks.» «Ma ei teegi seda.» Bob silmitseb teda. «Oled kindel?» «Bob, ma ?tlen sulle...» «Hea k?ll, kuula.» Bob viipab n?rviliselt k?ega. «Ma ei hakka sulle ?tlema, mida sa tegema peaksid. Lihtsalt, kaks teiesugust inimest, nii toredad, oleks ju kahju, kui nii l?heks, tead k?ll, praegusel ajal...» Ta j??b v?hehaaval vait. Lilly leebub. «Ait?h selle eest, Bob. T?siselt.» Ta l??b pilgu maha. Bob ajab huuled prunti ja m?tleb j?rele. «Ma n?gin teda hommikupoole puuriida juures. L?hkus seal puid, nii mis m?hises.» Mahalaadimispunktist on puuriidani v?hem kui sada meetrit, aga Lillyle n?ib see Bataani surmamarsina. Ta k?nnib aeglaselt, pea maas, k?ed v?rina varjamiseks teksap?kste taskutesse surutud. Ta p?ikleb l?bi naistesumma, kes riideid kohvritesse sorteerivad, l?heb ?mber tsirkusetelgi, m??dub katkist rula parandavatest poistest ja hoiab heaga eemale meestekambast, kes silmitsevad tekile laiali laotatud relvi. M??dudes meestest, kelle seas troonib ka Chad Bingham nagu mingi rullnokast despoot, langeb Lilly pilk ?heteistk?mnele m??rdunud p?stolile, k?ik erineva kaliibriga ja erinevad mudelid, k?ik korralikult ritta seatud nagu h?belusikad serviisisahtlis. Sealsamas k?rval lebavad Kmartist leitud 12-kaliibrilised pumpp?ssid. Need ?ksteist p?stolit, pumpp?ssid ja loetud arv laskemoona moodustavad kogu asunike relvastuse – need on ainsad, mis laagrilisi h?vingu eest kaitsevad. Lilly kuklakarvad t?usevad turri ja hirm k?rvetab sisikonda. Ta hakkab veel k?vemini v?risema. Tal on tunne, nagu oleks tal palavik. Need v?rinad on Lilly Caulile alati pinnuks silmas olnud. Ta m?letab, kuidas ta pidi Georgia tehnika?likooli vastuv?tukomiteele ettekande tegema. Ta kirjutas m?rkmed kaardikestele ?les ja harjutas mitu n?dalat. Aga kui ta North Avenue umbses koosolekusaalis professorite ette astus, v?rises ta nii k?vasti, et pillas oma kaardipataka p?randale ja ei saanud s?nagi suust. N??d krundi l??neserva piiravale lattaiale l?henedes tunneb ta samasugust n?rvipinget, ainult tuhat korda tugevamalt. Ta tajub t?mblusi oma n?ol ja taskusse surutud k?tes. V?rin on nii kohutav, et n?ib liigeseid halvavat ja teda paigale sundivat. «Krooniline ?revush?ire,» nagu Marietta arst oli ?elnud. Viimastel n?dalatel on need spontaansed spasmid ilmnenud p?rast ebasurnute r?nnakuid – m?nikord kestab v?rinahoog mitu tundi. N??d aga uhub temast ?le s?gavam ?ng, mis n?ib tulevat mingist ?rgsest h?marast ajusopist. Ta t?mbub endasse ja k?gardub ?mber oma haavatud hinge, mida piinab lein isa kaotuse p?rast. Ta v?patab, kui kirve raksatus vastu puitu t?helepanu aia poole t?mbab. Salkkond mehi seisab kuivade palkide rea k?rval tihedas pundis. Puulatvade kohal lendlevad tuules kuivanud lehed ja papliseemned. ?hus on niiske mulla ja k?dunevate m?nniokaste h?ngu. Lehestikus tantsivad varjud, mis dirigeerivad Lilly hirmu nagu peas kumisev helihark. Talle meenub, kuidas ta kolme n?dala eest Maconis peaaegu hammustada sai, kui zombi talle pr?gikasti tagant peale h?ppas. Lilly n?eb puude varjudes sedasama t?navat pr?gikasti taga, t?is kurjakuulutavat k?du, m?danemise lehka ja surnute ellu ?rkamise kohutavaid imesid. Ka j?rgmine kirvel??k ehmatab teda ja ta p??rdub puudekuhja kaugemasse otsa. Josh seisab seljaga tema poole, k?ised ?les k??ritud. Tema m??ratute abaluude vahelt jookseb m??da sinist triiks?rki alla piklik higiplekk. Tema lihased pingulduvad ja pruuni kukla nahavoldid tukslevad. Ta t??tab ?htlases r?tmis: l??b, t?mbab kirve tagasi, v?tab hoogu ja l??b j?lle. Kops! Lilly astub l?hemale ja k?hatab kurgu puhtaks. «Sa teed seda valesti,» lausub ta v?riseval h??lel, ?ritades hoida kerget vestluslikku tooni. Josh tardub paigale, kirves pea kohal. Ta p??rdub ja vaatab naist. Tema nurgeline tume n?gu p?rlendab higist. Hetkeks tundub ta rabatud, s?delevatest silmadest peegeldub ?llatus. «Ma m?tlesin jah, et midagi on viltu,» s?nab ta viimaks. «Olen viieteist minutiga ainult sada puut?kki pooleks raiunud.» «Sa hoiad k?epidemest liiga madalalt.» Josh muigab. «Ma teadsin, et midagi sellist on.» «Lase palkidel t?? ?ra teha.» «Hea m?te.» «Tahad, ma n?itan?» Josh astub k?rvale ja ulatab talle kirve. «Niimoodi,» t?hendab Lilly ja annab oma parima, et j?tta v?luvat, vaimukat, s?akat muljet. V?rin on nii tugev, et kirvetera v??ratab, kui ta teeb n?rga katse puut?kki l?hestada. Ta l??b, aga kirves ainult riivab puitu ja j??b siis maasse kinni. Ta pingutab, et seda v?lja t?mmata. «N??d ma m?istan,» s?nab Josh l?bustatult noogutades. Siis m?rkab ta naise v?risemist ja tema naeratus kaob. Ta astub Lilly k?rvale. Ta asetab oma suure k?mbla Lilly k?ele, mis on kirve k?lge klammerdunud, et see savisest mullast v?lja t?mmata. Tema puudutus on ?rn ja rahustav. «K?ik saab korda, Lilly,» ?tleb ta tasa. Lilly laseb kirvest lahti ja p??rdub mehe poole. Tema s?da taob meeletult, kui ta Joshile silma vaatab. Tal hakkab korraga k?lm. Ta ?ritab oma tundeid s?nadesse panna, aga suudab vaid h?biga pilgu ?ra p??rata. L?puks suudab ta midagi kuuldavale tuua. «Kas me saaksime kusagil r??kida?» «Kuidas sa seda teed?» Lilly istub indiaanlase kombel ristijalu tohutu tamme v?ra all, mis heidab maha langenud lehevaibale keeruka varjudemustri. Ta n?jatub r??kides vastu hiiglaslikku t?ve. Tema pilk on keskendunud kauguses k?ikuvatele puulatvadele. Tal on eemalolev ilme, mida Josh Lee Hamilton on n?inud s?javeteranide ja esmaabit??tajate n?gudel: otsatu kurnatuse mask, traumeeritud inimese v?simus, kauge klaasistunud pilk. Josh tahaks tema ?rna saleda keha oma k?te vahele v?tta, teda emmata ja silitada ja k?ik paremaks teha. Aga kuidagi ta tajub – ei, teab –, et praegu poleks ?ige aeg. Praegu tuleb kuulata. «Mida?» k?sib ta. Ta istub samuti ristijalu naise vastas ja kuivatab niiske r?tikuga kukalt. Tema ees on sigarikarp, viimane tema aina kahanevatest varudest. Ta peaaegu ei taha viimaseid ?ra suitsetada – tal on ebausklik hirm, nagu otsustaks see ta saatuse. Lilly vaatab tema poole ?les. «Kui ebasurnud r?ndavad... Kuidas seda taluda... Ilma surmahirmu tundmata?» Josh itsitab v?sinult. «Kui selle v?lja m?tled, pead mulle ka ?petama.» Naine j??b teda hetkeks p?rnitsema. «Ole n??d.» «Mida?» «Tahad ?elda, et sina tunned ka r?nnakute ajal surmahirmu?» «Muidugi.» «Oh, j?ta.» Ta kallutab umbusklikult pea viltu. «Sina?» «Ma ?tlen sulle midagi, Lilly.» Josh v?tab sigaripaki, l?kkab ?he v?lja ja s??tab selle oma Zippoga. Ta t?mbab m?tliku mahvi. «Praegu ei karda ainult rumalad ja hullud. Kes ei karda, ei pane t?hele.» Lilly vaatab lattaia ??rde p?stitatud telkiderivi poole. Ta toob kuuldavale piinatud ohke. Tema kitsas n?gu on tuhakarva ja pingul. Ta nagu ?ritaks v?ljendada m?tteid, mis keelduvad kangekaelselt s?nadele alluma. Viimaks lausub ta: «Olen sellega juba m?nda aega v?idelnud. Ma pole selle ?le uhke. Usun, et see on mu elus palju asju ?ra rikkunud.» Josh silmitseb teda. «Mis asi?» «Argp?kslus.» «Lilly...» «Ei, kuula. Pean selle v?lja ?tlema.» Ta keeldub mehele otsa vaatamast. Tema pilk h??gub h?bist. «Enne seda... epideemiat oli see lihtsalt... ebamugav. Magasin paar asja maha. Keerasin nii m?ndagi metsa, sest ma olen argp?ks... Aga n??d on panused... Ma ei teagi. Keegi v?ib minu p?rast surma saada.» L?puks suudab ta suurele mehele silma vaadata. «V?iksin rikkuda kellegi elu, kellest ma hoolin.» Josh teab, millest ta r??gib ja see pitsitab ta s?dant. Esimesest hetkest, kui ta Lilly Cauli n?gi, tabasid teda tunded, mis k?lastasid teda viimati teismeeas Greenville’is: see lummav huvi, millega poisid imetlevad t?druku kaela kumerust, tema juuste l?hna ja tedret?hne ninajuurel. Jah, Josh Lee Hamilton on armunud. Aga ta ei kavatsegi seda suhet ?ra rikkuda, nagu l?ks nii paljudega enne Lillyt, enne katku, enne seda, kui maailm nii neetult tr??stituks muutus. Greenville’is kiindus Josh t?drukutesse lausa piinlikult sageli, aga rikkus alati kiirustamisega k?ik ?ra. Ta k?itus nagu suur ?levoolavalt armastav kutsikas. Aga mitte seekord. Seekord tahab Josh olla targem... Targem ja ettevaatlikum, ta tahab v?tta ?he sammu korraga. Ta on k?ll ?ks tobe L?una-Carolina mats, aga mitte rumal. Ta on valmis oma vigadest ?ppima. Loomu poolest eraklik Josh kasvas ?les 1970-ndatel, kui L?una-Carolina klammerdus ikka veel Jim Crow seaduste vaimsuse k?lge ja tegi alles esimesi n?rku katseid koole integreerida ning kahek?mnenda sajandiga liituda. Ta kolis pidevalt koos ema ja nelja ?ega ?hest lagunevast eluhoonest teise ja kasutas oma s?nnip?rast kasvu palliv?ljakul. Ta m?ngis Mallard Creeki keskkooli Ameerika jalgpalli v?istkonnas ja unistas stipendiumist. Aga tal j?i puudu sellest, mis m?ngijaid akadeemilises ja majanduslikus hierarhias edasi aitas: toorest agressiivsusest. Josh Lee Hamilton oli alati olnud ?rnahingeline... Ainsagi erandita. Ta lasi palju n?rgematel poistel end kiusata. Ta kuuletus k?igile t?iskasvanutele, muudkui «just nii, h?rra». Temas polnud lihtsalt mitte mingisugust v?itlusvaimu. Seet?ttu katkes tema jalgpallurikarj??r l?puks kaheksak?mnendate keskel. Umbes samal ajal j?i tema ema Raylene haigeks. Arstide diagnoos oli «lupus erythematosus Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jay-bonansinga/elavad-surnud-tee-woodburysse/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.