FC Friigid

FC Friigid John Hickman Kolm parimat s?pra – Seth, Karu ja Angelo – on v?ga l??dud, kui neid ei valita uue kooli jalgpallimeeskonda. ?li valab tulle see, et teised poisid ja treener nimetavad neid eba?nnestumise p?rast ?leolevalt friikideks. Kas poisid loobuvad t?epoolest oma unistusest v?i leiavad siiski v?imaluse treenerile ja narrijatele vastupidist t?estada? S?nnib jalgpalliv?istkond FC Friigid, mille m?ngijad kannavad seda nime uhkusega. Haarav ja l?bus jalgpallilugu r??gib s?prusest, meeskonnavaimust ja lastest, kes ei osutu valituks. Text copyright © 2014 John Hickman Eestikeelne v?ljaanne © Egmont Estonia 2016 Esmakirjastaja Award Publications Limited 2016 Kujundaja Siiri Timmerman ISBN 978-9949-781-06-6 (epub) S?KLAD „Nii,” ?tles ?petaja Steele. „Need, kelle nime ma ?tlen, saavad v?istkonda. ?lej??nud j??vad v?lja. Kas on selge?” K?ik vastasid kooris: „Selge!” Seth oli ?ks poistest, kes platsi serval seisid. K?ik poisid olid jalgpalliriietes ja k?ik tahtsid saada kooli v?istkonda. Ainult kuusteist valitakse. Ei pidanud olema just matemaatikageenius, et aru saada, kui paljud peavad v?lja j??ma. Seth ei tundnud end kuigi h?sti. ?ks poistest, Daniel Logan, oli talle vastu p?lve korraliku obaduse virutanud ja p?lv tegi siiani haiget. Ta oleks pidanud v?ljakult ?ra tulema, aga ei tulnud. Seth pidi v?istkonda saama. Ta oli alati kooli v?istkonnas m?nginud. Seth h??rus valutavat p?lve ja k??ritas Logani poole. Logan oli ilmselt k?ige parem m?ngija kogu kambast. Tal olid sinised silmad ja soeng nagu Justin Bieberil. Lillad putsad oran?i m?rgiga. Nagu Cristiano Ronaldol. Sethi isa ei olnud n?us talle v?rvilisi putsasid ostma. Ta ?tles, et need on eputajatele. Sethi putsad olid Nike omad. Mustad, valge m?rgiga. Harilikud. Lihtsad. Igavad. Logan saatis Sethile kahjur??msa naeratuse. Seth vaatas k?rvale ja tundis, kuidas viha sees kobrutab. „Kelle nime ma ?tlen, see tuleb ja seisab minu selja taha,” ?tles Steele. Ta vaatas oma pabereid. ?petaja Steele oli l?hikest kasvu j?ssakas mees, kellel kaela peaaegu polnudki. Ta meenutas Sethile Nigelit, tema vanaldase naabri proua Mulligani bullterjerit. Steele’i kiilaspea oli sama ?mmargune nagu jalgpall tema jala all ja tema p?ksid olid totralt l?hikesed ? sellised, mida jalgpallurid kandsid ammu-ammu, kui neil olid veel ka keemilised lokid ja nad j?id vaheajal ?lut. Seth m?tles, kas ka Steele’il olid kunagi keemilised lokid. K?sida ta seda k?ll ei julgeks. Mitte iialgi. Seth oli Steele’ist igasuguseid lugusid kuulnud juba enne seda kui ta uude, Thomas Mooni p?hikooli tuli. R??giti n?iteks, et Steele olevat ?he poisi peale karjunud nii k?vasti, et vaene poiss lasi p?ksi. N??d kui Seth oli Steele’i ise n?inud, tundus talle, et see jutt v?ib isegi t?si olla. „Boyle. Lloyd. Mendes.” Kolm poissi tr?gisid teiste vahelt l?bi ja l?ksid Steele’i selja taha. Nad naeratasid laialt ja patsutasid ?ksteisele seljale. Seth oli alles n?dal aega uues koolis k?inud ega tundnud veel neid poisse. Sellest polnud midagi, nad ei meeldinudki talle. Kogu see patsutamine ja naeratamine oli ?sna n?me. Sethi s?brad – Cole, keda h??ti Karuks, ja Angelo – seisid Sethi k?rval. Angelo naeratas ja v?distas ?lgu, nagu tahaks ?elda: „Pole hullu, aega veel on.” Karu ?ksnes raputas pead. „Eastwood. Hooper. Ivory.” Veel kolm poissi astusid ette. „Palun kutsu Hart. Palun kutsu Hart,” korrutas Seth oma peas. „Ja Blood. Ja Carter.” Seth Hart. Cole „Karu” Blood. Angelo Carter. Neil k?igil olid nii lahedad perekonnanimed. Need oleksid kooli jalgpalliv?istkonna s?rgil head v?lja n?inud. Igatahes paremad kui mingi tobe Hooper. Steele h?ikas veel viis nime. Seth luges ?le poisid Steele’i selja taga. ?ksteist. Kuusteist miinus ?ksteist. Ta heitis pilgu taevasse ja arvutas. Viis kohta veel. Ta vaatas teisi poisse, keda polnud veel valitud. Nende hulgas olid m?ned p?ris head m?ngijad. Sam Wall n?gi oma nimele kohaselt v?lja nagu sein. Ta v?iks vabalt ?ksindagi m??ris seista, kui vastasv?istkonnale vaba- v?i karistusl??k antakse. Ryo Yoshida oli v?ike ja kiire. Jordan McGrath oli osav, kiire, andis h?id s??te ja oskas vastastelt palli napsata. Aga ta n?gi v?lja peaaegu sama hirmu?ratav nagu ?petaja Steele. Tal oli eriti nudi siilisoeng, millest paistis l?bi hulk tillukesi arme peanahal, ja ta paremasse kulmu olid p?gatud s?lgud. Ta n?gi v?lja nii, nagu oleks keegi teda jalgadest kinni hoides ?le terve parkimisplatsi lohistanud. Loomulikult ei kavatsenud Seth seda Jordanile endale mainida. K?ik poisid ei olnud siiski osavad. Nende hulgas oli ka Alan Block. Tema oli t?eline ?nnetusehunnik. Iga kord, kui pall tema poole lendas, pigistas ta silmad hirmust kinni. No milline vend kardab jalgpalli? Proua Mulligan ja kassid, heakene k?ll. Kui Seth peaks Alanit hindama imelikkuse skaalal ?hest k?mneni, saaks Alan kindlasti kaheksa. V?ib-olla isegi ?heksa. „Hawks,” ?tles Steele. Neli kohta veel. „Foreman.” Seth tundis, kuidas kurgus pitsitama hakkab. Ta vaatas uuesti s?prade poole. Angelo naeratus ei olnud enam nii lai. Karu vaatles muru oma jalge ees. „Walters.” ?ks neist ei saanud kindlasti v?istkonda. „Ford,” ?tles Steele. Kaks neist ei saanud v?istkonda. Seth ei olnud enam kindel, kas ta ?ldse tahabki, et teda valitaks, kui ta peab m?ngima oma parimate s?pradeta. „Logan,” ?tles Steele. „V?istkond on koos. Need, kelle nime ma ei nimetanud, ei olnud j?relikult piisavalt head.” Sethi s?da muutus tinaraskeks. V?istkonda saamine oli olnud tema suur eesm?rk ja n??d oli k?ik l?bi. Mida ta isale ?tleb? Tal hakkas lausa paha. Siis aga hingas ta s?gavalt sisse ja ajas end sirgu. V?rskelt niidetud muru l?hn tungis ninna ja kopsudesse. „Ma teadsin seda,” ?tles Karu. „Ma ei uskunud algusest peale, et me v?istkonda saame.” „Ah, l?peta ?ra!” vastas Angelo. „Me oleme sama head kui need seal. Eks ju, Seth?” Seth vaatas v?istkonna poole. Steele’i valitud m?ngijad olid peaaegu k?ik tugevad ja sportlikud, hea v?limusega ja osavad. Nad n?gid v?lja, nagu oleksid nad mingis tehases valmistatud. K?ik nad surusid k?tt ja patsutasid ?ksteisele seljale. Nagu idioodid. Ja Logan oli neist see k?ige suurem idioot. Sam, Ryo ja teised poisid, keda ei olnud valitud, hakkasid v?ljakult minema lonkima. Steele seisis oma kohal ja uuris pabereid. Seth v?ttis julguse kokku ja l?ks kehalise kasvatuse ?petaja juurde. „Vabandust,” alustas ta. „Mis on?” k?ratas Steele. „Ee … ma lihtsalt m?tlesin … mida mina ja mu s?brad valesti tegime?” Seth viipas peaga Karu ja Angelo poole. Steele vaatas poiste poole ja turtsatas. Ta osutas pliiatsiga Karu poole. „Paks,” ?tles ta. Pliiats liikus Angelo peale. „Ohutegur.” Seej?rel vaatas ta Sethile otsa. „Liiga aeglane.” L?puks n?itas ta Jordani peale, kes istus murul ja kiskus jalgpallisaapaid jalast. „Probleemid. Oled n??d rahul?” Seth vaatas s?prade poole. Nad ei n?inud sugugi rahulolevad v?lja. Jordan toppis putsad kotti. Ta t?mbas jalga p?evin?inud Adidase Superstarid, ajas end p?sti ja loivas minema. „Kas me v?ime veel kord proovida?” k?sis Seth. „Ei,” vastas Steele, „ja mina teie asemel teeks jalgpalliga l?pparve. Proovige midagi muud. Tantsimist … v?i kudumist …” Sethi s?da muutus veel raskemaks. Tundus, nagu oleks see juba kusagile k?hu??nde vajunud. Steele p??ras end n?oga uue v?istkonna poole. „H?sti tehtud, poisid!” ?tles ta. „Teie olete terad. Korralik kraam. Need ?lej??nud on s?klad.” Steele osutas p?idlaga ?le ?la. „Mis asi on s?klad?” k?sis Luke Foreman. Ta oli ?ks suuremaid poisse Sethi vanuser?hmas. Tal olid l?hikesed juuksed ja madal otsmik nagu ?rginimesel. Ta n?gi v?lja, nagu oleks ta kolmeaastasest peale j?usaalis trenni teinud. „S?klad on ?lej??k, poja,” vastas Steele. „Need, keda teised ei taha.” „Nagu mingid friigid v?i?” k?sis Logan. „Haridusamet ei luba meil sellist s?na kasutada,” nentis Steele. „Aga jah, nii v?iks ?elda k?ll.” V?istkonda valitud pahvatasid naerma. J?rgnes veel seljapatsutusi ja k?epigistusi ja naeru nende ?le, kes v?istkonda ei saanud. Seth vihkas neid k?iki. Nad olid ikka T?IELIKUD idioodid. „Kas ta teab, et me kuuleme, mida ta r??gib?” k?sis Karu Sethilt. „Ma ei usu, et see teda huvitab,” vastas Seth. Angelo k?ed t?mbusid rusikasse. Seth pani k?e Angelole ?lale ja t?mbas s?bra endaga kaasa. „Laseme jalga,” ?tles ta. Kolm s?pra k?mpisid ?le muru kooli v?ravate poole. Seth krimpsutas n?gu, kui haiget saanud jalale toetus. Ta vaatas ?le ?la tagasi. Logan vaatas neile j?rele, ?el naeratus n?ol. Aeglaselt moodustas ta huultega s?na „friigid”. Seth vaatas k?rvale. Ta oleks tahtnud tagasi minna ja Loganile midagi vastu ?elda. Midagi sellist, mis oleks tal suu t?kiks ajaks kinni pannud. N?iteks: „Ise oled friik, friik!” v?i: „Mine pekki, friigiaju!” Nojah, need ei olnud just kuigi karmid vastused. Tegelikult oleks Seth tahtnud tagasi minna ja virutada Loganile korraliku obaduse k?htu. V?i vastu p?lve, nii nagu Logan talle virutas. Aga mida ta oleks saavutanud? Tema poolel olid Angelo ja Karu, Logani poolel terve kooli jalgpalliv?istkond. Poisid suundusid kodu poole. „Mulle meeldis Milton Hallis rohkem,” ?tles Angelo. „See kool on t?iega n?me.” Milton Hall oli algkool, mille poisid olid eelmisel aastal l?petanud. Seth noogutas. Milton Hall oli palju parem. Milton Hallis olid nad kooli jalkav?istkonnas, ?petajad ei kutsunud neid friikideks ja seal ei olnud ka selliseid idioote nagu Logan. Karu ja Angelo olid olnud Sethi parimad s?brad peaaegu eluaeg. Nad kohtusid juba lasteaias. ?ks Sethi varasematest m?lestustest oli see, kuidas Angelo p??stis ta t?druku k?est, kes oli ta pikali l?kanud. T?druk oli tahtnud sama m?ngupolitseiautoga s?ita. Seth oli olnud selili maas, kui Angelo talle appi tormas. Seth n?gi ainult Angelo tohutut afrosoengut ning peenikesi k?si ja jalgu. „J?ta ta rahule!” oli Angelo karjunud ja siis omakorda t?druku jalust maha niitnud. Angelo oli ikka ?sna samasugune. K?ed ja jalad olid endiselt peenikesed, aga juuksed olid tal n??d ?le pea patsidesse punutud. Ja t?drukuid polnud ta ?nneks enam t?kk aega jalust maha niitnud. Ka Karu oli juba lasteaias samas r?hmas. Ta oli nad m?lemad kohe ?ra v?lunud oma l?putu maiustustevaruga. Mis ka ei juhtunud, Karul oli alati kommi. Kummikomme, karamelle, ?okolaadi. Ta oli nagu Willy Wonka, ainult v?hem veider. Ka tema ei olnud palju muutunud. Ta oli endiselt suur ja turske, tedret?hnilise n?o ja heledate juustega. Ja endiselt oli tal alati varuks k?ikv?imalikke maiustusi. Sethi arvates oli tema s?pradest ainsana muutunud. Ka tema oli olnud v?iksena pontsakas poiss. Ja k?ige l?hem. Aga n??d oli ta ?sna k?hn ja s?pradest pikem. Kuid tal olid endiselt l?hikesed tuhkblondid juuksed. M?nikord ta m?tles, kas ta j??bki eluaeg kandma ?ht ja sama soengut. Poisid lonkisid m??da garaa?idest ja poodidest ning peatusid Sethi kodut?nava nurgal. „Kas me siis annamegi alla?” k?sis Karu. Seth vaatas s?pru. Nii nukrana polnud ta neid varem n?inudki. Isegi Angelo n?olt oli naeratus peaaegu kadunud. See oli kohutavalt eba?iglane. Miks peaksid nad loobuma millestki, mida nad armastavad, lihtsalt mingi liiga l?hikestes p?kstes vana ?lbitseja p?rast? Sethi silme ette kerkis Steele’i n?gu, kui ta ?tles, et Seth on liiga aeglane. N?is, nagu oleks Steele olukorda nautinud. Nagu oleks talle meeldinud poistele halvasti ?elda. „Ei,” ?tles Seth pead raputades. „Me ei anna alla!” „Aga …” Seth katkestas Karu poolelt s?nalt. „Mind ei huvita, mida vana peerukott ?tleb!” Angelo hakkas itsitama. „Peerukott!” kordas ta. „Me armastame jalkat, eks ole?” k?sis Seth. Karu ja Angelo vaatasid teineteisele otsa. See oli ju p?evselge. M?lemad noogutasid. „Inimesed ei loobu asjadest, mida nad armastavad,” kinnitas Seth. Ta l?ks elevile. Ta tundis, et ta peab k?net, nagu filmi l?pus tehakse. Ta teadis j?rsku t?iesti kindlalt, mida edasi teha. „Seda k?ll,” arvas Karu. „Ehkki mu ema oleks ammu pidanud koogis??misest loobuma!” Poisid pahvatasid korraga naerma. „Aga kuidas me saame m?ngida, kui meil pole v?istkonda?” k?sis Angelo. „Mis sa selle peale ?tled, Sherlock?” Seth vaatas s?pradele otse silma ja ?tles: „Me teeme oma v?istkonna!” 1  Hart – isashirv, Blood – veri, Carter – voorimees. Hooper ? p?ttsepp (van) (inglise keeles). [ ? ] 2 Wall – sein (inglise keeles). [ ? ] KOOSOLEK Seth elas vaiksel t?naval, kus kasvas palju puid. Tema t?naval elas ka palju koeri. Ja palju vanu t?dikesi. Seth pistis v?tme eesukse lukuauku ja kolm poissi sisenesid majja. Nad viskasid koolikotid ja tossud nurka, lontsisid trepist ?les Sethi tuppa ja prantsatasid voodile istuma. Seth ohkas, rullis p?lvikud alla ja v?ttis s??rekaitsmed ?ra. Karu haaras puldi ja pani Xboxi k?ima. Angelo v?ttis teise puldi. Hetke p?rast k?las “FIFA” algusmuusika. Seth vaatas oma toas ringi. Tema toa tapeet oli jalgpalliteemaline. Tema voodipesu oli jalgpalliteemaline. Ja kardinad. Ja kell. Isegi kaisukaru. Tuba n?gi v?lja nagu tohutu suur f?nnipood. Ja ehkki ta ei tahtnud praegu ?ldse jalgpalli peale m?elda, oli see igal pool, kuhu ta pilgu p??ras. See oli tema elu. Tal hakkas uuesti paha. „M?ngige midagi muud,” ?tles Seth. „Aga me tahame seda m?ngida,” ?tles Karu. „Ma tahan Angelole p?he teha.” „H?h,” vastas Angelo. „Sa ei suuda kellelegi p?he teha. Sa ei suudaks titelegi p?he teha!” „Unista edasi!” ?tles Karu. „Miks ma peaksin unistama sellest, et sa titele p?he teed?” imestas Angelo. „Mul pole mingit tahtmist …” „PANGE SEE PAGANA ASI KINNI!” h??dis Seth. „Olgu, olgu! Rahune maha,” ?tles Angelo, t?usis p?sti ja l?litas konsooli v?lja. K?ik kolm istusid veidi aega t?ielikus vaikuses. Siis koputati uksele ja sisse astus Sethi isa. „Kuidas l?ks, poisid?” k?sis ta. Sethi isa oli pikk ja laia?lgne. Ta oli k?vasti ?le 180 sentimeetri pikk ja kui ta end viimati kaalus, n?itas kaal ?le saja kilo. Ta juuksed olid h?sti l?hikeseks p?etud ja ta n?gu oli p?evitunud. Seljas oli tal v?rviplekkidega T-s?rk ja jalas vanad r?pased teksad. Sethi isa oli ehitaja. Tal oli isegi ehitajale sobiv nimi ? Steve. Ausalt ?eldes oli ta p?ris ?ge ehitaja. Ta t??tas enamasti ?ues. M?nes m?ttes oli see tore ? lihased paisusid ja p?evitus tuli nagu iseenesest. Aga Sethi isa t??tas ?ues ka vihmas ja lumesajus ning Seth oli ?sna kindel, et see nii v?ga tore ei olnud. Isal oli garaa?is j?upink. Ka Seth istus m?nikord garaa?is ja vaatas, kuidas isa kangi t?stab. Isa oli uskumatult tugev. Nagu viikingite jumal Thor. Muidugi ei r??kinud ta mingit tobedat vanaaegset keelt. Ja tal ei olnud lehvivaid blonde juukseid. Ja vasaral tema t??riistakastis ei olnud v?luj?udu ega ka nime. Nojah, tegelikult ei olnud ta ?ldsegi Thori moodi. Aga ta oli v?ga tugev. Ja muidu ka k?va mees. Tal oli d?ud?itsus must v??. „Meid ei v?etud,” ?tles Angelo. „Me oleme friigid,” lisas Karu. Steve t?mbas kulmu kortsu, kratsis laupa ja k?sis: „Mis asjad te olete?” Seth ajas end voodis istukile ja vastas: „Friigid. Nii Steele meile ?tles.” „Ta ?tles, et te olete friigid?” k?sis Steve. Seth kehitas ?lgu. „Seda ma ei luba!” „Mida sa teha saad?” k?sis Seth. „Ma l?hen selle t??bi juurde ja vestlen temaga veidike.” „Kas sa virutad talle?” tundis Angelo huvi. „V?ib-olla,” vastas Steve omakorda ?lgu kehitades. „Ah, unusta ?ra, isa,” ?tles Seth. Ta ei tahtnud, et isa kooli l?heks ja Steele’ile vastu pead virutaks. Nojah, v?ib-olla ta ikkagi natuke tahtis. V?i isegi natuke rohkem. Aga ta ei tahtnud, et isal selle p?rast jamasid tuleks. Ja ta ei tahtnud ka, et tal endal jamasid tuleks. Kui isa l?heks ja Steele’ile obaduse annaks, r??giksid k?ik nendest. Ja see oli viimane asi, mida ta uues koolis soovis. „Ei, Seth,” ?tles Steve, „nii need asjad lihtsalt ei k?i. Tal pole mingit ?igust teie kohta niimoodi ?elda.” „Vahet pole,” ?tles Karu, „me teeme niikuinii oma v?istkonna.” Steve’i kulm t?mbus uuesti kortsu. „Oma v?istkonna?” „Miks mitte?” k?sis Seth „Kuidas see teie arvates k?ib?” „Noh, me kutsume veel m?ned poisid, kes v?lja j?id,” vastas Seth. „Ja korraldame v?istlusi ja nii.” Steve t?mbas ninaga ja noogutas. „Olgu. Tundub, et te teate, mida teete. Laske siis aga edasi.” Ning ta l?ks toast v?lja. „Sa oleksid pidanud laskma tal kooli minna,” arvas Angelo. „See oleks Steele’ile paras olnud.” Seth ei vaielnud vastu. „Kuidas me siis oma v?istkonna kokku paneme?” k?sis Karu. „Teeme ?kki v?istkonna koosoleku?” pakkus Seth. „N?iteks kohe praegu?” „?ge,” ?tles Angelo. „Ma arvan, et meil on pastakaid vaja.” „Ja paberit,” lisas Karu. „V?tke sahtlist,” ?tles Seth ja osutas kirjutuslaua poole. Angelo kalpsas ?le toa. P?rast veidikest sahtlis kolistamist p??rdus ta tagasi m?rkmiku ja paari pastakaga ning ulatas need teistele. „Mis edasi?” k?sis Karu. Poisid vaatasid ?ksteisele otsa. „Kas l?hme k?sime su isalt?” pani Angelo ette. Sethi kodu elutoas oli puitp?rand, millel Seth armastas liugu lasta, kui tal oli hea tuju. T?na ta liugu ei lasknud. ?hes seinas oli punane tapeet, mille Seth oli v?lja valinud. Sellele seinale oli Sethi isa riputanud oma lemmikjalgpallimeeskonna s?rgi, millel olid k?ikide m?ngijate autogrammid. See s?rk oli isa k?ige kallim aare. Selle oli talle kinkinud Sethi ema aastaid tagasi, kui Seth oli alles v?ike. Enne, kui ema v?hki suri. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/john-hickman/fc-friigid/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.