Teekasvataja naine

Teekasvataja naine Dinah Jefferies Raamatu tegevus toimub 1930ndate Tseilonil. Gwen on abiellunud teeistanduse omanikuga ning kolib Tseilonile elama. Lugejale avaneb sissevaade asumaade k?rgaja vastuolulisse ellu – ?helt poolt oma mullis elavad j?ukad omanikud, teisalt vaesed kohalikud, kes t??tavad nende istanduses. Dinah Jefferies Teekasvataja naine Minu poja Jamie m?lestuseks PROLOOG Tseilon, 1913. aasta Naine t?stis ?hukese valge ?mbriku oma huultele. Ta k?hkles hetke, kuulatades kaugusest kostva singali f??di valusmagusaid helisid. M?elnud veel korra oma otsuse ?le, p??ras ta ?mbrikku peos nagu kivikest, sulges siis selle ning asetas n?rbunud punaste roosidega vaasi najale. Neljasambalise voodi jalutsis seisis antiikne tumedast puidust t?rgi r?ivakirst, k?ljed kaetud satiinmuareega ja kaas nahaga polsterdatud. Naine t?stis kirstu kaane ?les, v?ttis sealt v?lja elevandiluukarva pulmakleidi ja asetas selle toolileenile, krimpsutades nina ebameeldivalt l?hnavate koitablettide p?rast. Ta valis ?he roosi, murdis sellelt ?ie ja vaatas lapse poole, r??mustades, et poiss veel magas. Tr?moopeegli ees s?ttis ta ?ie oma heledatele juustele. „Nii ilusad siidised juuksed,“ oli tema alati ?elnud. Naine vangutas pead ja lasi ?iel kukkuda. Mitte t?na. Voodile olid hunnikutesse pillutatud lapse riided. Ta puudutas s?rmeotstega ?sja pestud hommikujakki, ja talle meenus, kuidas oli seda tundide kaupa kudunud, kuni silmad valutama hakkasid. R?ivaste k?rval lebasid valge siidpaberi lehed. Pikemalt m?tlemata keeras ta v?ikese sinise jaki kokku, pani selle kahe siidpaberilehe vahele ja viis tsinkplekiga vooderdatud r?ivakirstu p?hja. Iga r?ivaeseme voltis ta kokku, m?hkis siidpaberisse ja ladus seej?rel teiste villaste m?tside, papude ja sipup?kste juurde. Sinine. Valge. Sinine. Valge. K?ige l?puks tulid musliinist nelinurksed m?hkmed ja froteesalvr?tid. Nood murdis ta ??rtpidi kokku, ja siis, saanud ka sellega valmis, vaatas oma hommikuse t?? ?le. Hoolimata sellest, mida see k?ik t?hendas, ei teinud vaatepilt talle haiget. Veel ?ks pilk lapse v?relevatele ripsmetele andis teada, et varsti on poiss ?rkvel. Ta pidi kiirustama. Endale oli ta valinud idamaisest siidist erksa meresinise kleidi, mille k?rgendatud v??kohal ilutses ehisv?? ning mis langes peaaegu pahkluudeni. See oli olnud ta lemmikkleit, Pariisist saadetud. Ta oli seda kandnud tol peo??l, ??l, mil tema veendumust m??da laps eostatud sai. Ta seisatas j?lle. Kas selle selgapanek v?ib j?tta mulje, et tegu on kibeda katsega haiget teha? Ta ei olnud selles kindel. Talle meeldis kleidi v?rv. Nii ta endale kinnitas. Ennek?ike oli tegu v?rviga. Laps tegi h??lt ja hakkas rahutuks muutuma. Naine vaatas kella, t?stis tite h?llist, ja istunud akna juures olevale imetamistoolile, tundis, kuidas kerge tuule?hk ta nahka jahutas. V?ljas oli p?ike juba k?rgel ning ?hk aina kuumenes, kusagil majas haukus koer ja k??kidest tulvas v?rtsikaid toiduvalmistamise l?hnu. Ta n??pis lahti hommikumantli, paljastades kahvatu marmori v?rvi rinna. Titt otsis nibu ja leidnud selle, haaras rinna suhu. Poiss imes nii k?vasti, et naise rinnanibud olid katki ja valusad, valu talumiseks pidi huulde hammustama. Et oma t?helepanu hajutada, hakkas ta toas ringi vaatama. K?ik neli nurka olid t?is m?lestusi, mis n??dseks kinnistunud esemetena: nikerdatud j?ri, mis oli saabunud p?hjast; voodi??rne lambivari, mille ta oli ise ?mmelnud; Indohiinast p?rit vaip. Kui ta tite p?ske silitas, l?petas laps s??mise, t?stis k?e, ning ?hel s?dantl?hestavalt kaunil hetkel sirutusid v?ikesed ?rnad s?rmed naise n?o poole. See pidanuks n??d olema pisarate koht. Kui laps sai m?hitud, asetas naine ta pehme heegeldatud salli sisse voodile, ja kui imik oli l?puks riietatud, kiigutas naine teda ?hel k?el ning vaatas veel viimast korda ringi. Vaba k?ega sulges ta r?ivakirstu kaane, viskas h?ljatud roosi lakitud pr?gikasti ning libistas siis k?e ?le vaasi j??nud rooside, p??stes muljuda saanud kroonlehed valla. Need heljusid valgest ?mbrikust m??da ja langesid poleeritud mahagoniv?rvi p?randale nagu verepritsmed. Naine avas k?rged p?randast laeni ulatuvad aknad ja vaatas aeda, hingas kolm korda s?gavalt sisse jasmiini j?rele l?hnavat ?hku. Briis oli lakanud, f??t vaikinud. Ta oli arvanud, et tunneb hirmu, kuid selle asemel valdas teda hoopis meeldiv kergendustunne. See oli n??d k?ik ning jah, sellest oli k?ll. Siis hakkas ta kindlal sammul astuma, ?ks v?ltimatu ast teise j?rel, ja kui maja selja taha j?i, n?gi ta vaimusilmas lilla v?rvi k?ige kahvatumat varjundit – hingerahu v?rvi. I OSA Uus elu I Kaksteist aastat hiljem, Tseilon 1925 Gwen n?jatus soolast paakunud reelingutele, ?hes k?es ?lgk?bar, ja vaatas uuesti alla. Ta oli j?lginud juba tund aega mere muutlikku v?rvust, saatnud pilguga m??dalibisevaid paberiribasid, kaardus apelsinikoori ja lehti. N??d, mil vesi oli muutunud s?gavaimast t?rkiissinisest m??rdunudhalliks, teadis ta, et enam polnud vaja kaua oodata. H?bedase riidet?ki vaatev?ljalt kadumist ennetades k??lus ta ?le reelingu. Kui siis korraga k?las laeva pasun – valjult, pikalt ja v?ga l?hedalt – v?patas ta ja laskis k?e ?llatusest reelingult lahti. V?ike satiinist peente helmestega tikitud krookpaelaga rahakott, h?vastij?tukingitus emalt, libises k?est. Ehmunult sirutas ta k?e v?lja, kuid n?gi, et on hiljaks j??nud – kotike kukkus ookeani, keerles sogases vees ja vajus siis p?hja. Ja koos sellega ka ta raha ning Laurence’i kiri, korralikult kokku volditud, ja kus kirjas juhtn??rid. Ta vaatas ringi ja j?lle haaras teda segav ebamugavustunne, millest tal polnud ?nnestunud Inglismaalt lahkumisest saadik vabaneda. Isa oli ?elnud, et ega Gloucestershire’ist enam eriti palju kaugemale kui Tseilonile minna ei annagi. Isa h??l k?rvus kajamas, ehmus ta, kuuldes veel ?ht h??lt, kindlasti kuulus see mehele, ent selle toon oli ebaharilikult s?bralik. „Olete idamaades uustulnuk?” Harjunud asjaoluga, et ta kannikesesilmad ja kahvatu jume alati t?helepanu ?ratasid, p??rdus Gwen vaatama, kellega tegu, ere p?ikesevalgus pani teda silmi kissitama. „Ma… jah. S?idan abikaasa juurde. Abiellusime alles hiljuti.” Ta t?mbas hinge, vaevu end talitsedes, et mitte kogu oma lugu v?lja prahvatada. Laia?lgne keskmist kasvu mees suure nina ja s?tendavate karamelliv?rvi silmadega vaatas talle vastu. Mehe mustad kulmud, lokkis juuksed ja tume l?ikiv nahk k?itsid t?helepanu. Gwen uudistas meest kerges paanikas, kuni too laialt naeratas. „Teil on vedanud. Maikuuks on meri tavaliselt palju tormisem. Arvan, et k?llap teeistanduse omanik,” ?tles mees. „Teie abikaasa.” „Kust te seda teate?” Mees laiutas k?si. „Olete seda t??pi.” Gwen langetas pilgu oma bee?i v?rvi kleidile, millel oli pikendatud pihaosa, kuid k?rge kaelus ja pikad varrukad. Ta ei tahtnud olla „seda t??pi”, kuid sai siis aru, et kui poleks olnud kaela seotud ?ifoonsalli, v?iks ta paista kergete elukommetega naisena. „N?gin, mis juhtus. Kahju kotist.” „See oli minust rumal,” ?tles Gwen ja lootis, et ei punasta. Oleks ta veidi enam oma onut?tre Frani moodi olnud, oleks ta mehega vestlust j?tkanud, kuid tema arvas hoopis, et see sai l?bi ning p??ras ringi, vaatamaks, kuidas laev Colombole l?hemale liugleb. Valendava linna kohal ulatus koobaltsinine taevas kaugete punakaslillade m?gedeni, puud pakkusid varju ja ?hk oli tulvil v?ikeste vee peal summas liikuvate paatide suunas alla s??stvate kajakate karjeid. Gweni haaras elevus – l?puks ometi tegi ta midagi hoopis teistsugust. Ta oli Laurence’ist puudust tundnud ning hetkeks lubas ta endale uneleda mehest. See polnud raske, kuid reaalsus oli sedav?rd p?nev, et k?hus andsid liblikad tunda. Ta hingas s?gavalt sisse, enda arvates soolast mere?hku, ent imestas siis mingi soolast hoopis tugevama l?hna ?le. „Mis siin l?hnab?” k?sis ta, p??rdudes mehele otsa vaatama, kes, nagu ta ?igesti tajus, polnud oma asukohta muutnud. Mees ei vastanud kohe ja nuusutas ?hku. „Kaneel ja arvatavasti sandlipuu.” „Tundub olevat midagi magusat.” „Jasmiini?ied, Tseilonil on palju aedu.” „Kui meeldiv,” ?tles Gwen. Ent siiski tajus ta, et midagi oli veel. V?rgutava l?hna k?rval oli tunda midagi hapukat. „Kardan, et halb drenaa? samuti.” Gwen noogutas. Arvatavasti nii oligi. „Ma pole ennast esitlenud. Mu nimi on Savi Ravasinghe.” „Oh,” Gwen vaikis hetkeks. „Te olete… m?tlen, et pole teid ?htust s??mas kohanud.” Mees krimpsutas n?gu. „ Arvan, et peate silmas seda, et ma pole esimese klassi reisija. Olen singal.” Gwen polnud seni m?rganud, et mees seisis teisel pool k?it, mis eraldas reisijate klasse. „V?ga meeldiv teid kohata,” ?tles ta, t?mmates k?est valge kinda. „Mina olen Gwendolyn Hooper.” „Seega olete Laurence Hooperi uus naine.” Gwen n?pitses suurt Tseiloni safiri oma s?rmuses ja noogutas ?llatunult. „Kas tunnete mu abikaasat?” Mees noogutas. „Olen t?epoolest teie abikaasaga kohtunud, ent kardan, et pean n??d minema.” Gwen sirutas k?e, tal oli kohtumise ?le hea meel. „Loodan, et saate Tseilonil v?ga ?nnelikuks, proua Hooper.” Kui mees Gweni ulatatud k?tt ei puudutanud, lasi naine k?e rippu. Mees surus peopesad rinnal kokku, s?rmed ?lespoole, ja kummardas p?gusalt. „Mingu te unistused t?ide…” Ta vaikis hetkeks, silmad suletud, ning eemaldus siis. Gwen tundis end mehe s?nadest ja veidrast lahkumis?estist veidi h?irituna, ent kuna tal oli t?htsamatki teha, siis kehitas ta vaid ?lgu. N??d peab ta t?esti p??dma meenutada Laurence’i kaduma l?inud juhiseid. ?nneks l?ksid esimestena kaldale esimese klassi reisijad, ja see t?hendas ka teda. Gwen taas mehele – paraku tundis ta end v?lutuna. Kunagi varem polnud ta kedagi nii eksootilist kohanud, palju toredam oleks olnud, kui mees oleks talle seltsiks j??nud, kuid loomulikult oli see v?imatu. Miski polnud teda ette valmistanud Tseiloni k?rvetavaks kuumuseks ega ka kiiskavateks v?rvideks v?i siis kontrastiks erevalge valguse ja varju s?gavuse vahel. M?ra oli kurdistav: kellad, pasunad, inimesed ja sumisevad putukad ta ?mber keerlesid ja p??rlesid, kuni tal tekkis tunne, nagu oleks teda samamoodi p??rlema pandud nagu prahti, mida ta varem p?rnitsenud oli. Kui taamal kostva m?ra summutas vali pasunah??d, p??ras ta ringi ning silmitses puiduplatvormi, lummatud elevandist, kes lonti ?hku t?stes valjult h??dis. Kui elevant juba tavap?rase n?htusena n?is, sisenes Gwen julgelt sadamaameti hoonesse ja andis korraldusi oma reisikohvri kohta. Kuum aurav ?hk ?mberringi, istus ta puupingile, ainsaks kaitsvaks varjuks k?bar, millega aeg-ajalt lajatada juustepiiril ronivate k?rbeste parvele. Laurence oli lubanud tulla sadamasse, kuid seni polnud temast m?rkigi. Gwen p??dis meenutada, mida Laurence oli r??kinud tegutsemisest h?daolukorras ja m?rkas h?rra Ravasinghe’t v?ljumas teisele klassile etten?htud uksest laeva k?ljel. Et v?ltida mehe pilku ja varjata piinlikkustunnet kimbatuse p?rast, p??rdus ta, j?lgimaks, kuidas doki teises otsas teekaste hooletult pargasele laaditi. Rentslitest t?usev lehk oli juba ammu kaneeli v?rtsika l?hna ?le v?imust v?tnud, n??d segunes see teiste v?ngete aroomidega: tunda oli rasva, h?rjavasikate s?nniku, m?daneva kala h?ngu. Ja kui kaipealne ?ha enam t?itus torisevate reisijatega, keda piirasid kauplejad ja v??riskivide ja siidiga kauplevad t?navam??tajad, l?ks tal ?revusest s?da pahaks. Mida ta teeb, kui Laurence ei tule? Mees oli lubanud tulla. Gwen oli k?igest 19-aastane, mees teadis, et ta polnud Owl Tree h??rberist kunagi kusagil kaugemal k?inud kui Franiga ?hel v?i kahel reisil Londonisse. Gwen tundis end v?ga ?ksikuna, ta meel l?ks m?ruks. Kole lugu, et onut?tar ei saanud temaga koos reisida, sest tal oli Prantsusmaal tegemist, ja ehkki Gwen oleks Laurence’i k?tesse usaldanud isegi oma elu, siis arvestades k?iki praeguseid asjaolusid, pidi ta end paratamatult veidi h?irituna tundma. Kamp poolpaljaid pruuninahalisi lapsi, k?es kaneelipulkade kimbud, suured anuvad silmad p?rani, sebis rahvamurrus ning mangus ruupiaid. Laps, kel vanust k?ige enam viie aasta jagu, t?mbas v?lja kaneelipulgakimbu Gweni jaoks. Gwen t?stis kimbu nina juurde ja nuusutas. Laps ?tles midagi, ent Gweni jaoks oli ?eldu arusaamatu s?navada ning kahjuks polnud tal klutile ruupiaid anda, ka polnud tal enam inglise raha. Ta t?usis ja k?ndis ringi, kusagilt tuli kerge tuuleiil ning kaugelt kostis ?revusttekitav heli – p?mm, p?mm, p?mm. Trummid, m?tles ta. Valjud, kuid mitte piisavalt valjud. Ta ei l?inud kaugele v?ikesest kohvrist, mille oli j?tnud pingile, ent kuuldes h?rra Ravasinghe’t end h?ikamas, tundis Gwen, kuidas otsmik kattus higipiiskadega. „Proua Hooper. Te ei tohi j?tta oma kohvrit j?relevalveta.” Ta p?hkis k?eseljaga otsmikult higi. „Hoidsin sellel silma peal.” „Inimesed on vaesed ja kasutavad olukorda ?ra. Tulge, aitan teil kohvrit kanda, otsime teile ootamiseks jahedama koha.” „T?nan, olete v?ga lahke.” „Pole t?nu v??rt.” Mees toetas teda k??narnukist vaid s?rmeotstega puudutades ja r?hkis edasi l?bi sadamahoone. „See siin on Church Street. N??d vaadake sinna, just Gordon Gardens’i servas on surya ehk tulbipuu, nagu seda kutsutakse.” Gwen vaatas puud. Selle j?me t?vi oli s?gavais voltides nagu naise seelik ning puu v?ra, mis oli t?is pikitud ereoran?e kellukesekujulisi ?isi, pakkus veidralt l??skavat varju. „See pakub mingil m??ral jahedust, ehkki p?rastl?unane kuumus on l??skav ja mussoonide periood pole veel k?es, mist?ttu leevendus vaid aimatav.” „T?esti, teil pole vaja minuga j??da,” s?nas Gwen. Mehe silmad ahenesid. „Ma ei saa j?tta teid siia omapead, ?hegi pennita v??ras meie linna.” Gwen naeratas, tal oli seltsi ?le hea meel. Nad k?ndisid kohta, millele mees oli osutanud, ja Gwen veetis j?rgmise tunni puu najale n?jatudes, oma riiete all higist leemendades, m?eldes, millega ta k?ll hakkama on saanud, n?ustudes Tseilonil elama. M?ra oli valjemaks muutunud ja kuigi mees seisis rahvamurrus ta l?hedal, pidi ta ikkagi karjuma, et teda kuulda oleks. „Kui teie abikaasa pole kella kolmeks kohale j?udnud, siis loodetavasti soostute mu ettepanekuga minna Galle Face hotelli ootama. Seal on ?hku ja avarust, on ventilaatorid ja karastusjoogid, seal on teil palju jahedam.” Gwen k?hkles, ta ei tahtnud paigalt liikuda. „Aga kuidas Laurence teab, et ma seal olen?” „K?llap ta teab. Iga v?hegi v??rikas inglane l?heb Galle Face’i hotelli.” Gwen heitis pilgu Grand Oriental hotelli imposantsele fassaadile. „Mitte sinna?” „Kindlasti mitte. Usaldage mind.” P?rastl?unane valgus oli pimestav ja tuul puhus Gwenile liivapilve n?kku, nii et tal hakkasid pisarad voolama. Ta pilgutas ja h??rus silmi, lootes, et v?ib meest t?epoolest usaldada. Arvatavasti on mehel ?igus. Selles kuumuses v?ib inimene surra. Mitte kaugel kohast, kus Gwen seisis, oli ?le t?nava t?mmatud l?ppematute tuules laperdavate valgete lintide alla kogunenud rahvamass. Pruuni r?ivastunud mees seisis v?rvikireva naister?hma sees ja h??litses kiledalt. H?rra Ravasinghe m?rkas, et Gwen j?lgib toimuvat. „Munk skandeerib pirithit,” ?tles ta. „Seda rituaali n?utakse surivoodil, et ?raminek siit ilmast kulgeks valutumalt. Arvan, et praegu on p?hjuseks see, et seal on tegutsenud kurjad vaimud v?i on surm v?ga l?hedal olnud. Munk p??ab kohta puhastada allesj??nud halvast, paludes jumalalt ?nnistust. Meie Tseilonil usume vaime.” „Kas te olete k?ik budistid?” „Mina olen, aga on ka hindusid ja moslemeid.” „Ja kristlasi?” Mees noogutas. Kui kella kolmeks polnud Laurence’ist ikka veel mingit m?rki, t?stis mees k?e ja astus sammu eemale. „Kuidas siis j??b?” Gwen noogutas n?usolevalt ja mees h?ikas rik?ameest, kel peale turbani ja r?pase niudev?? midagi muud seljas polnudki. Vaatepilt k?hna mehe pruunist seljast pani Gweni ?lgu v?ristama. „Ega ma ometi sellega pea minema?” „Kas eelistaksite h?rjakaarikut?” Gwen tundis, et punastab, kui heitis pilgu ovaalsetele apelsinihunnikutele, mis olid kuhjatud hiiglaslike puust rataste, mattidega sisustatud varikatusega kaarikule. „Ma t?epoolest vabandan, proua Hooper. Ma ei taha teid kiusata. Teie abikaasa kasutab kaarikuid teekastide transportimiseks. Meie v?iksime s?ita v?ikese kaarikuga. Ainult ?he h?rjaga ja varjulise palmilehest katusega.” Gwen osutas apelsinide suunas. „Mis need on?” „Tseiloni kookosp?hkel. Neist saab ainult mahla. On teil janu?” Kuigi ta tahtis juua, raputas Gwen pead. H?rra Ravasinghe selja taga rippus suur poster, millel oli kujutatud tumedanahalist punakollases saris naist, punutud korv pea peal. Ta oli paljajalu, pahkluudel kuldsed v?rud, peas kollane r?tik. Reklaamposter kuulutas, et tegu on Mazzawattee teega. Gweni k?ed kleepusid niiskusest, teda haaras paanikahoog. Ta oli kodust v?ga kaugel. „Nagu n?ete,” ?tles h?rra Ravasinghe, „on autosid v?he ja need on kaugel, ning rik?a on kindla peale kiirem. Kui see teile ei sobi, siis v?ime oodata, ja ma p??an leida vankriga hobuse. V?i, kui sellest on abi, v?in koos teiega rik?asse tulla.” Nagu m?rguande peale ilmus jalak?ijate, jalgratturite, vankrite ja kaarikute summa suur must auto, mis endale signaalitades teed tegi ega riivanud ?nneks arvukaid magavaid koeri. Laurence, m?tles Gwen kergendustundega, kuid kui ta m??duva s?iduki aknast sisse vaatas, n?gi ta hoopis kaht suurekasvulist eurooplannat. ?ks neist heitis Gweni suunas hukkam?istva pilgu. Hea k?ll, lepime siis rik?aga, pani juhtum Gweni tegutsema. Galle Face’i hotelli ees ??tsusid tuules sihvakad palmid ja hoone ise k?lgnes ookeaniga v?ga inglisep?raselt. Kui h?rra Ravasinghe oli Gweniga idamaisel kombel ja v?ga sooja naeratuse saatel h?vasti j?tnud, oli naisel kahju teda lahkumas n?ha. Ta m??dus kahest keerdus trepist ja seadis end ootama palmisalongi suhtelisse jahedusse. Otsekohe tundis ta end kodus olevat. Ta sulges silmad, hea oli lubada endale v?ikest puhkust p?rast t?ielikku meeltesegadust. Puhkehetk ei kestnud kaua. Kui Laurence peaks n??d saabuma… Gwen teadis v?ga h?sti, kui halb ta v?lja n?eb ja sellist muljet ei tahtnud ta k?ll j?tta. Ta r??pas Tseiloni teed ja heitis siis pilgu ?le poleeritud tiigipuust p?randale hajali asetatud laudade ja toolide. ?hes nurgas osutas diskreetne m?rk daamide tualettruumi suunas. Magusalt l?hnavas paljude peeglitega ruumis, kus ta n?gi end mitmelt poolt, pritsis Gwen vett n?kku ja tupsutas end seej?rel parf??miga; ?nneks oli Apr?s L’Ond?e ohutus paigas ta v?ikeses kohvris, mitte uppunud k?ekotis. Ta tundis, et higi leemendab, see nirises m??da k?sivarsi. Kuid Gwen seadis juuksed j?lle kuklasse kenasse krunni. Juuksed panid ta ilule krooni, ?tles Laurence. Gweni juuksed olid pikad ja tumedad, vallap??stetult langesid need alla kiharatena. Kui ta mainis, et kaalub juuste l?hikeseks l?ikamist nagu Franil, plikalikuks, oli mees ehmunud, t?mmanud tal ?he kihara kuklast lahti, seej?rel n?jatunud ettepoole ja surunud l?ua ta juustesse. P?rast seda oli mees talle otsa vaadanud, hoidnud Gweni n?gu k?te vahel, s?rmed naise juustes. „?ra kunagi oma juukseid maha l?ika. Luba mulle.” Ta oli noogutanud, v?imetu midagi ?tlema, mehe k?ed tekitasid nii imelise tunde, et k?ik seni vaka all hoitud tunded l?id l??mama. Nende pulma?? oli olnud t?iuslik, ehkki kumbki ei saanud magada, ja Laurence pidi t?usma enne koitu, et j?uda ?igeaegselt Southamptoni Tseilonisse suunduvale laevale. Kuigi ta oli pettunud, et Gwen temaga kaasa ei tulnud, olid nad ?hel meelel, et aeg l?heb kiiresti, ja ta polnud vastu, et Gwen j?i Frani ootama. Gwen kahetses oma otsust kohe p?rast mehe lahkumist, tal polnud aimugi, kuidas ta lahusoleku ?le elab. K?tkestava v?limusega Gwenil polnud kunagi austajatest puudu olnud, kuid ta armus Laurence’isse esimesest silmapilgust Londoni muusika?htul, kuhu Fran oli ta viinud. Kui mees talle eemalt oli naeratanud ja esitlemiseks l?henenud, tundis Gwen, et on kadunud. P?rast seda olid nad kohtunud iga p?ev ja kui mees talle abieluettepaneku tegi, oli ta punastanud ja ilma k?hkluseta jah-s?na ?elnud. Vanemad polnud just v?ga vaimustunud kolmek?mne seitsme aastasest lesest, kes soovis nende t?trega abielluda, isa oli vaja veidi veenda, ent talle avaldas muljet Laurence’i ettepanek j?tta tegevjuht istanduse k?ek?igu eest vastutama ja p??rduda ise tagasi Inglismaale. Gwen ei tahtnud sellest kuuldagi. Kui mehe s?da kuulus Tseilonile, kuulus ka tema s?da sinna. Kui Gwen tualettruumi ukse enda j?rel sulges, n?gi ta meest seismas suures fuajees seljaga tema poole, ja hetkeks j?i tal hing kinni. Ta puudutas helmeid, seadis sinise ripatsi keskele, ning h?mmelduses oma tunnete v?imsusest, seisis vaikselt meest silmitsedes. Laurence oli pikka kasvu, laia?lgne, l?hikeste pruunikate juustega, meelekohtades varajast halli v?lgatamas. Winchesteri kooli vilistlane n?gi v?lja, nagu voolaks ta soontes enesekindlus: siin oli mees, keda naised jumaldasid ja kellest mehed lugu pidasid. Ent siiski luges ta Robert Frosti ja William Butler Yeatsi, mille p?rast Gwen teda armastas. Nagu sellegi p?rast, et mees teadis: Gwen pole kaugeltki nii t?sine ja tagasihoidlik t?druk nagu arvati. Justkui tajudes Gweni pilku, p??ras mees end ?mber. Gwen m?rkas, kuidas raevukus ta pruunides silmades hajus ning naeratus ?le n?o venis, kui mees pikkade sammudega tema poole astus. Ta nurgeline l?ug, lohuke l?ual ning laubal topeltp??rise t?ttu vallatult lainetavad juuksed – t?iesti vastupandamatu vaatepilt Gweni jaoks. Mehel olid jalas l?hikesed p?ksid, Gwen n?gi, et ta s??red olid p?evitanud, ja ?ldse n?gi mees v?lja palju tolmusem ja j?ulisem kui jahedal Inglise k?lamaastikul. Ootus?revil Gwen jooksis mehele vastu. Mees sirutas k?ed, hetke p?rast tundis Gwen nii tugevat karukaisutust, et tal oli raske hingata. Kui mees l?petas ta keerutamise ja l?puks lahti laskis, puperdas ta s?da ikka veel. „Sul pole aimugi, kui v?ga ma sinust puudust tundsin,” ?tles mees madalal ja veidi k?hedal h??lel. „Kuidas sa teadsid, et ma siin olen?” „K?sisin sadama?lemalt, kuhu l?ks k?ige ilusam naine Tseilonil.” Gwen naeratas. „See on ju v?ga kena, aga muidugi pole see t?si.” „?ks su imetlusv??rsemaid omadusi on, et sul endal pole aimugi, kui armas sa oled.” Ta haaras Gweni k?ed. „Mul on kahju, et hilinesin.” „Sellest pole lugu. Minu eest hoolitseti. Keegi, kes tunneb sind – h?rra Ravasinghe, kui ma ei eksi.” Enne oli Laurence teda nii avala pilguga vaadanud, et Gwen soovinuks kogu maailma selle tunnistajaks, kuid n??d tundus ta midagi pahaks panevat. „Savi Ravasinghe?” „Jah.” Gwen tundis kimbatust. Mehe kulm t?mbus veel enam kortsu. Gwen m?rkas peeni kortsukesi, mis enneaegselt mehe silma?mbrusse olid tekkinud, ta tahtis neid puudutada. Siin oli mees, kel elus juba palju seljataga, mis muutis ta Gweni jaoks veelgi k?tkestavamaks. „T?hja sellest,” ?tles mees, ta meeleolu paranes. „N??d olen siin. Selle pagana autoga oli jama. ?nneks sai Nick McGregor selle korda. Praegu on liiga hilja tagasi s?ita, panen meile numbritoad kinni.” Nad l?ksid tagasi vastuv?tulaua juurde, ja kui ametnikuga asjad aetud, haaras mees ta ?mbert kinni ja kui mehe huuled ta p?ske puutusid, tundis Gwen hingematvat tundetulva. „Su reisikohver l?heb rongiga,” ?tles mees. „V?hemalt Hattonini.” „Tean, r??kisin ?he mehega sadamavalitsuses.” „Siis on h?sti. McGregor annab ?hele t??listest korralduse see jaamast h?rjavankril ?ra tuua. Kas k?sikohvris on sul piisavalt asju homseni?” „Saan hakkama.” „Soovid ehk tassikese teed?” k?sis mees. „Aga sina?” „Mis sa arvad?” Gwen naeratas ja talitses soovi kuuldavalt naerda, kui mees k?skis ametnikul kotid ?likiirelt ?les saata. Trepist ?les l?ksid nad k?sik?es, kuid trepik??nakule j?udnud, kohmetus Gwen ootamatult. Mees lasi k?e lahti ja l?ks ette ust lahti tegema, seej?rel avas ukse. Gwen astus paar viimast sammu ja vaatas tuppa. K?rgetest akendest paistev hiline p?rastl?unap?ike heitis seintele ?rnroosa varjundi, maalitud lambid m?lemal pool voodit olid juba p?lema pandud ja tuba l?hnas apelsinide j?rele. Silmitsedes just nimelt intiimse ?hkkonna loomiseks sisustatud tuba, tundis ta kuklas pakitsust ja kratsis end. Hetk, mida ta oli ikka ja j?lle ette kujutanud, oli l?puks k?es, kuid ta seisis k?hklevalt uksemademel. „Kas sulle ei meeldi?” k?sis mees s?ravi silmi. Gwen tundis, kuidas klimp t?useb kurku. „Kallis?” „Meeldib v?ga,” suutis ta ?elda. Mees suundus ?le toa naise juurde ja p??stis ta ?lesseatud juuksed valla. ”Niimoodi. Nii on parem.” Gwen noogutas. „Nad toovad kotid ?les.” „Arvan, et meil on m?ni hetk aega,” ?tles mees ja puudutas s?rmeotsaga ta alahuult. Aga siis koputati uksele. „Teen akna lahti,” ?tles Gwen taganedes, r??mus, et leidis v?imaluse, kuidas varjata oma rumalat hirmu pakikandja eest. Toast avanes vaade ookeanile ning akent lahti tehes n?gi ta kaugemal h?bekuldset s?barlainetust, p?ike p??dmas laineharju. Just seda oli ta soovinud, ent kodu tundus olevat v?ga kaugel ning ta tundis pisaraid kurku t?usmas. Ta sulges silmad ja kuulis pakikandjat kotte tarimas, ning siis, kui too l?inud oli, p??rdus ta Laurence’ile otsa vaatama. Mees naeratas tehtult. „Kas midagi on valesti?” Gwen langetas pea ja p?rnitses p?randat. „Gwen, vaata mulle otsa.” Gwen pilgutas kiiresti silmi, tuba tundus vaikseks j??vat. Peas tormlesid m?tted, kuidas selgitada tunnet, et oled paisatud maailma, millest sa aru ei saa, ehkki asi polnud mitte ainult selles – ka tunne, et mehe pilgu ees on ta alasti, oli teinud ta rahutuks. Et mitte lasta kimbatusel endast v?itu saada, vaatas ta ?les ja astus siis v?ga aeglaselt m?ned sammud mehe poole. Mehe n?gu ilmestas kergendustunne. „Tundsin juba korraks muret.” Gweni jalad hakkasid v?risema. „Ma k?itun rumalalt. K?ik on nii uus… Sinagi oled nii uus.” Mees naeratas ja astus Gweni juurde. „Noh, kui asi on ainult selles, siis seda saab kergesti parandada.” Gwen n?jatus mehe najale, ja kui mees ta kleidi seljan??bi kallal kohmitses, tundis ta kerget peap??ritust. „Las ma ise,” ?tles ta, ja k??nitanud k?e selja taha, libistas n??bi n??paugust v?lja. „Siin on oma n?ks.” Mees naeris. „Pean selle selgeks ?ppima.” Tund aega hiljem Laurence magas. Pika lahusoleku t?ttu oli vahekord olnud kirglik, kirglikum kui pulma??l. Gwen meenutas maale saabumist, oli tunne, nagu oleks ere Colombo p?ike imenud ta kehast kogu energia. Kuid see polnud ?ige. Temas oli piisavalt tarmukust, ehkki n??d, lebades ja kuulatades v?lismaailma helisid, tundusid k?ed ja jalad rasked ning uni hakkas v?imust v?tma. Ta sai aru, kuiv?rd loomulikuna tundus lebada Laurence’i k?rval ning muheledes varasema n?rvisoleku ?le, nihutas end veidi, et saaks Laurence’it vaadata, tajudes ikka veel mehe keha tugevust oma kehal, seal, kus mees tundus temaga lahutamatult kokku kuuluvat. K?ik muud emotsioonid peale ?he olid tagaplaanile j??nud, Gweni armastus oli justkui koondunud selleks t?iuslikuks hetkeks. K?ik l?heb h?sti. Veel m?ne minuti hingas ta sisse mehest tulvavat muskuse l?hna, j?lgides, kuidas varjud toas ?ha pikemaks venisid ja tuba kiiresti pimenes. S?gav hinget?mme ja ta sulges silmad. II Kaks p?eva hiljem ?rkas Gwen varahommikusse p?ikesepaistesse, mis voogas sisse musliinkardinate vahelt. Ta ootas hommikus??ki Laurence’i seltsis, mille j?rel pidi teda viidama suurele ringk?igule. Voodi ??rel istudes p?imis ta lahti juuksepalmiku, seej?rel sirutas jalad siledakarvalisse karusnahast vaipa. Ta vaatas maha, liigutas valgel vaibal varbaid ja m?tles, mis loomale selline karvkate k?ll kuuluda v?is. Voodist v?ljas, libistas ta ?ll kahvatu siidist hommikumantli, mille keegi oli asetanud tooli seljatoele. Nad olid j?udnud m?gisel maal asuvasse istandusse eelmisel ?htul just p?ikeseloojangu ajal. Kurnatusest valutava peaga, pimestatud ?htutaeva v?givaldsetest punastest ja purpursetest toonidest, oli Gwen jalapealt voodisse kukkunud. N??d astus ta piki puidust p?randalaudu ?le toa akna juurde katteid eest t?mbama. Kui ta esimesel hommikul oma uues maailmas aknast v?lja vaatas, hingas ta s?gavalt sisse, ning eredusest silmi pilgutades taganes ?hku t?itva sumina, vilistamise ja sirtsumise turmtule eest. Ta pilgule avanesid lilli t?is aiad, mis langesid kolme terrassi n?lvadena kuni j?rveni, k?igi kolme terrassi vahele olid plaanip?raselt rajatud teed, trepid ja pingid. J?rv ise oli k?ige uhkemalt sillerdav h?be, mida ta eales n?inud oli. K?ik m?lestused eelmise p?eva autos?idust m??da hirmu tekitavate j?rskude kurvide, s?gavate j??rakute ja iiveldama ajavate k?ngastega teed kadusid silmapilkselt. J?rve taga ja selle ?mber laius roheline sametvaip – teep??sad, nii s?mmeetriliselt, nagu oleksid ridadesse ?mmeldud. Nende vahel noppisid teed silmatorkavalt eredav?rvilisi sarisid kandvad naised, kes n?gid v?lja nagu toitu nokkivad tikitud linnud. Otse magamistoa akna taga oli greibipuu ?he teise talle tundmatu puu k?rval, mis n?gi v?lja nagu oleks ?leni kirsse t?is. Korjan neid hommikueineks, otsustas ta. V?ljas seisvalt laualt p?rnitses naist v?ike ?mmarguste alustassitaoliste silmadega olend, kes n?gi v?lja pooleldi ahvi ja pooleldi ??kullina. Gwen p??rdus ja vaatas tohutu suurt nelja sambaga voodit, mida ?mbritses moskiitov?rk. Satiinist voodikate polnud ?ldse kortsus, kummaline, et Laurence polnudki ??d koos temaga veetnud. K?llap tahtis ta, et Gwen end p?rast reisi korralikult v?lja puhkaks. Avaneva ukse kriuksatuse peale keeras Gwen ringi: „Oh, Laurence, ma… ” „Proua. Te pidama teadma. Mina olen Naveena. Olema siin, et teid teenindama.” Gwen silmas v?ikest ruudukujulist naist, kel ?ll pikk sinikollane ?mber puusade m?hitav seelik ja valge pluus, pikk hallinevatest juustest pats seljal. Naise ?mmargune n?gu oli v?ga kortsus, pilk t?hi, silmade all tumedad r?ngad. „Kus on Laurence?” „Isand olema t??l. N??d juba kaks tundi.” Pettunult astus Gwen sammu tagasi ja istus voodile. „Soovima hommikus??ki siia?” Naine osutas v?ikesele lauale akna juures. Vaikides p?rnitsesid nad teineteist. „V?i verandal?” „Tahaksin end k?igepealt pesta. Kus on vannituba?” Naine k?ndis teise toa otsa, ja kui ta liikus, tundis Gwen, et naise juuksed ja riided olid l?hnastatud mingi ebahariliku v?rtsika l?hnaga. „Siin, proua,” ?tles naine. „V?re taga olema teie vannituba, aga k?imla kuli veel mitte tulema.” „K?imla kuli?” „Jah, proua, teenijapoiss. Tema varsti tulema.” „Kas vesi on soe?” Naine vangutas pead. Gwen polnud kindel, kas ta m?tles sellega, et on, v?i ei ole, ning sai siis aru, et naine oli v?ljendanud teadmatust. „Seal puiduga k?etav boiler, proua. Albezia puit. Kuum vesi tulema hommikul ja ?htul, tund aega.” Gwen t?stis pead ja p??dis k?lada enesekindlamalt, kui ta tegelikult end tundis. „V?ga hea. Pesen end k?igepealt ja s??n siis hommikueine v?ljas.” „V?ga hea, proua.” Naine osutas maast laeni akende poole. „Need avanema verandale. Mina l?hema ja tulema. Tooma tee teie jaoks sinna.” „Mis olend see seal v?ljas on?” Naine vaatas, ent olend oli kadunud. T?ieliku vastandina Colombo l?mmatavale niiskusele oli hommik siin eredalt valgusk?llane, ent kergelt jahe. P?rast hommikus??ki korjas Gwen ?he kirsi, mis oli ilus tumepunane, kuid maitselt hapu, ja Gwen s?litas selle v?lja. Ta m?hkis endale salli ?mber ?lgade ja asus maja uurima. K?igepealt uudistas ta kogu maja l?bivat laia ja k?rge laega koridori. Tume puitp?rand s?ras, seinte ??res olid kogu koridori pikkuses ?lilambid. Gwen nuusutas. Ta oli eeldanud, et koht l?hnab sigarisuitsu j?rele, ja nii see ka oli, aga tunda oli veel tugevat kookose?li ja aromaatset poleerimisvaha l?hna. Laurence kutsus maja bangaloks, ?hekorruseliseks puumajaks, ent Gwen m?rkas tugevat tiigipuust treppi, mis viis avarast hallist teisele korrusele. Teisel pool treppi n?jatus vastu seina ilus kitsas k?rge p?rlmutrist kaunistustega kummut, mille k?rval oli uks. Ta l?kkas ukse lahti ja astus avarasse elutuppa. Ta hingas s?gavalt sisse ja avas ?he pruuni kattega akendest, mis moodustasid terve seina. Ka sellest ruumist paistis j?rv. Kui valgus sisse tulvas, vaatas ta toas ringi. Seinad oli kujuteldamatult ?rna sinirohelist v?rvi, tuba m?jus v?rskendavalt jahedana, tugitoolid paistsid mugavad olevat, ruumis oli ka kaks ilmetut diivanit, mille peale olid kuhjatud linde, elevante ja eksootilisi lilli t?is tikitud padjad. ?he diivani seljatuge kattis leopardinahk. Gwen astus meresinise-bee?ikirjule p?rsia vaibale ja tiirles selle peal v?ljasirutatud k?tega. Siin on tore. T?epoolest, v?ga tore. Teda ehmatas tume urin ja allapoole vaadates n?gi ta, et on astunud magava l?hikesekarvalise koera k?pale. Vist l?ikivakarvaline must labrador, ehkki mitte p?ris tavalist t?ugu, arvas ta. Gwen taganes sammukese, lootes, et koer ei hammusta. Samal hetkel sisenes tuppa peaaegu h??letult keskealine v??ramaalasest mees. L?hikesel safranpruuni n?oga kitsa?lgsel mehel oli seljas sarong, valge jakk ja peas valge turban. „Vana koera nimi on Tapper, proua. Isanda lemmikkoer. Mina olen ?lemteener ja siin on tiffn – keskp?evane kerge eine.” Ta sirutas kandiku Gweni poole ja asetas selle siis v?ikesele lauale. „Meie endi must tee.” „T?esti? Ma alles ?sja s?in hommikust.” „Isand tuleb tagasi p?rast kella kahtteist. Kui kuulete t??listele m?eldud sarve h??lt, proua, siis on ta varsti siin.” Osutanud kamina k?rval olevale puidust riiulile, lisas: „Seal on teile lugemiseks ajakirjad.” „T?nan teid.” Kivivooderdisega kamin oli suur, selle juures tuletangid, k?hvel, ahjuroop – tavap?rased tuletegemisriistad ning tohutu haluhunnikuga korv. Gwen naeratas. Ees ootas ?dus ?htu, vaid nemad kahekesi kamina ees m?nulemas. Tal oli j??nud tund enne Laurence’i tulekut, seega ei hoolinud ta teest ja otsustas uurida maja v?ljastpoolt. Kui nad Laurence’i uue Daimleriga kohale j?udsid, oli juba h?mar, seega ei ?nnestunud tal n?ha, milline maja eestpoolt v?lja n?eb. Ta l?ks m??da koridori tagasi peahalli, l?kkas lahti ?he tumedaist kahekordsetest ustest, mille kohal oli kena kaaraken, ja leidis end majaesiselt trepilt varjulise veranda alt. Suurte ?itsvate tulbipuude ja nende vahele l?kitud palmidega ??ristatud kruusane sisses?idutee viis majast eemale ning t?usis siis ?lespoole m?kke. M?ned ?ied lebasid maas hajali nagu suured oran?id tulbid, rohelises rohus paistsid nad eredalt silma. Gwen tahtis v?ga ?les m?kke minna, kuid l?ks esmalt maja k?rvale, kus kaetud, seinteta ruumist paistis j?rv, veidi teise nurga alt kui tema toas. Seda v?liruumi v?i sammaskoda ?mbritses kaheksa tumedat puidust sammast, marmorp?randal asetses korvm??bel ja laud oli l?unaks juba kaetud. Kui v?ike triibuline orav m??da sammast ?les lipsas ja aampalgi taha kadus, l?i Gwen heameelest k?si kokku. Kui tore elu ootab teda Tseilonil. Tuldud teed maja ette tagasi l?inud, hakkas ta m??da kruusast sisses?iduteed ?lespoole ronima. Mida kauem ta ronis, seda enam higistas, kuid ta ei tahtnud tagasi vaadata enne, kui oli j?udnud kahek?mnenda puuni. Puid loendades ja p?rsia rooside l?hna nautides tundis ta, kuidas kuumus v?imust v?tab, ehkki asi polnud ?nneks sugugi nii hull kui k?rvetav tohuvabohu Colombos. M?lemal pool teed kasvasid lopsakas roheluses suurte s?damekujuliste lehtede ja viltjate valgete ?itega p??sad. Kahek?mnenda puu juures heitis ta ?lgadelt salli, sulges silmad ja keerutas ringi. K?ik s?tendas. J?rv, maja punane katus, isegi ?hk. Ta ahmis ?hku, justkui saaks niimoodi endasse imeda kogu ilu, mis teda ?mbritses: l?hnavad lilled, p?neva vaate, istandike helendava roheluse, lindude h??led. Joovastusest k?is pea ringi. Miski ei seisnud paigal, ja ?hk, tulvil pulbitsevat elu, sumises pidevas liikumises. Selle vaatekoha eeliseks oli, et maja oli selgelt n?ha. Maja k?rgem tagaosa oli paralleelne j?rvega, v?liruum asetses paremal ning ?ks maja k?lg n?gi v?lja nii, nagu oleks seda laiendatud, kokku moodustus „L” t?ht. Maja k?rval oli ?u ja rada, mis kadus k?rgete puude m??ri. Gwen ahmis v?rsket ?hku. Kohutav keskp?evane sarveh??d purustas kogu rahu ja vaikuse. Gwen oli kaotanud ajataju, kuid ta s?da j?ttis l??gi vahele, kui ta m?rkas Laurence’it koos ?he teise mehega sammumas k?rgete puude alt maja poole. Mees j?ttis enesega rahuloleva, tugeva ja otsusekindla juhi mulje. Gwen heitis salli ?mber ?lgade ja hakkas jooksma. Kuid j?rsust n?lvast alla joosta oli palju raskem kui ?les ronida, m?ne minuti p?rast libises ta kruusal, varvas j?i puujuure taha, ta kaotas pinna jalge alt ja kukkus ettepoole nii tugevasti, et hing j?i kinni. Kui ta taas hingata suutis ja p??dis ?les t?usta, sai vasak pahkluu viga. Ta h??rus marraskil laupa ja tundis end nii uimaselt, et istus maha, tajudes, kuidas palavus j?rjekordse peavaluhoo vallandab. Enne oli olnud nii jahe, et tal polnud m?ttessegi tulnud ?lgk?barat p?he panna. K?rgete puude alt kuulis ta hirmu?ratavat karjet, nagu oleks tegu kassi v?i valu kannatava lapsega v?i siis ?aakaliga. Ta ei tahtnud oodata, et asjas selgust saada, seega p??dis ta uuesti p?sti t?usta ning sel korral ?nnestus tal valust v?itu saada ja alla maja poole komberdama hakata. Kohe, kui teda esiuksest n?ha oli, tuli Laurence v?lja ja ruttas tema poole. „Mul on nii hea meel sind n?ha,” h??dis Gwen hingeldades. „L?ksin ?les vaadet nautima, aga kukkusin.” „Kullake, see on ohtlik. Seal on maod. Rohus elavad maod, puudel elavad maod. Maod hoiavad aiad rottidest puhtad. Igasugused hammustavad sipelgad ja p?rnikad. Parem on mitte omap?i v?lja minna. Veel mitte.” Gwen osutas kohale, kus naised olid teelehti noppinud. „Ma ei ole nii ?rnake kui paistan, ja need naised seal olid ju v?ljas.” „Tamilid tunnevad seda maad,” ?tles mees tema juurde j?udes. „Pole viga, hoia mu k?est kinni, viin su sisse ja palun Naveenal pahkluu kinni siduda. Kui tahad, v?in kutsuda Huttonist kohaliku arsti.” ”Naveena?” „Lapsehoidja”. „Jah, muidugi.” „Ta hoolitses minu eest, kui laps olin ja ma olen temasse kiindunud. Kui meil lapsed tulevad…“ Gwen kergitas kulme ja naeratas. Mehe n?gu l?ks naerule, ta l?petas lause. „…hoolitseb tema nende eest.” Gwen silitas mehe k?sivart. „Mida minul tuleb tegema hakata?” „Teha on paljugi. Varsti saad teada.” Tagasi majja minnes tundis Gwen mehe keha soojust. Hoolimata valutavast pahkluust, tundis ta tuttavat erutust ja t?stis k?e, et puudutada s?gavat lohku mehe l?ual. Kui pahkluu kinni seotud sai, v?tsid nad v?liruumis istet. „Nonii,” ?tles mees, silmad s?tendamas. „Kas n?htu meeldib sulle?” „See on t?iuslik, Laurence. Saan siin sinuga v?ga ?nnelikuks.” „Olen su kukkumises s??di. Tahtsin sinuga eile ?htul r??kida, kuid sul oli nii tugev peavalu, et otsustasin oodata. On m?ned v?ikesed asjad, millest pean r??kima.” Gwen t?stis pead. „Tohoh?” Vaod mehe otsmikul muutusid s?gavamaks ja kui ta silmad ahenesid, oli n?ha, et p?ike oli n?ol kortsud v?lja toonud. „Enda ohutuse huvides ?ra t??j?uga seotud asjadesse puutu. Sul pole tarvis t??lisalade p?rast muretseda.” „Mis need veel on?” „Need on kohad, kus istanduse t??tajad ja nende perekonnad elavad.” „Aga see tundub huvitav.” „Kui aus olla, siis pole seal suurt midagi vaadata.” Gwen kehitas ?lgu. „Veel midagi?” „K?ige parem oleks mitte ilma saatjata ringi uidata.” Gwen turtsatas pahaselt. „Vaid seni, kuni oled asjaoludega rohkem tutvunud.” „V?ga hea.” „Ainult Naveenal on ?igus n?ha sind ??s?rgis. Ta toob sulle hommikuse tee kell kaheksa. Nad kutsuvad seda vooditeeks.” Gwen naeratas. „Ja kas sina j??d koos minuga vooditeed jooma?” „Kasutan iga v?imalust.” Gwen saatis talle ?le laua ?husuudluse. „Ei j?ua ?ra oodata.” „Mina ka. Aga ?ra millegi p?rast muretse. Saad varsti aru, kuidas asjad k?ivad. Homme kohtud m?nede teiste istanduseomanike naistega. Florence Shoebotham on k?ll kummaline, kuid kogenud naine ja temast v?ib sulle palju abi olla.” „Mul pole ju midagi selga panna.” Mehe n?gu l?ks naerule. „Mu armas t?druk. McGregor on juba saatnud kellegi h?rjavankriga su reisikohvri j?rele Hattoni jaama. Hiljem esitlen sind personalile, kuid ilmselt on sind ootamas ka suur pakk Selfridges’i kaubamajast. Asjad, mille tellisid enne siiatulekut, arvan ma?” Gwen sirutas k?ed, korraga oli ta ?nnelikum, m?eldes Waterfordi kristallile ja imeilusale uuele ?htukleidile. See oli just ?ige kleit, l?hike ja kaetud h?bedaste ning roosade narmastega. Ta m?letas p?eva Londonis, mil Fran oli peale k?inud, et ta selle ?mmelda laseks. Ainult k?mme p?eva ja ka Fran on siin. Suur hakk lendas hooga ?le laua ja napsas silmapilkselt korvist saiakese. Gwen hakkas naerma ja ka Laurence naeris. „Siin on palju loomi. N?gin triibulist oravat veranda katusest sisse jooksmas.” „Neid on kaks. Neil on seal pesa. Ega nad midagi paha tee.” „Mulle see meeldib.” Gwen puudutas mehe k?tt ja kui mees ta peopesale suudles, l?bistas Gweni v?rin. „Veel viimane asi, kallis. Olin peaaegu unustanud, kuid arvatavasti on see k?ige olulisem. K?ik majapidamisse puutuv on t?iesti sinu otsustada. Mina sellesse ei sekku. Teenijaskond vastutab sinu ja mitte kellegi teise ees.” Mees tegi pausi. „V?imalik, et su arvates on kord k?est l?inud. Teenijad on saanud tegutseda liigagi kaua oma tahtmist m??da. Sul v?ib minna raskeks, kuid olen kindel, et suudad asjad joonde ajada.” „Laurence, mulle meeldiks see v?ga. Aga sa pole mulle tegelikult kuigi palju maavaldusest r??kinud.” „Nojah, see on ?ks suur tamilitest t??j?u tarbija. Tamilid on suurep?rased t??lised, mitte nagu enamik singaleid. Meil on neid v?hemalt 1500. On olemas midagi koolisarnast, dispanser ja tagatud v?ltimatu meditsiiniabi. Neil on mitmeid soodustusi, kauplus, subsideeritud riis.” „Ja tee tootmine?” „Seda tehakse meie teevabrikus. Tegu on pika protsessiga, aga n?itan seda sulle ?hel p?eval, kui soovid.” „Mulle meeldiks see v?ga.” „H?sti. Kuna n??d on asjad otsustatud, v?iks p?rast l?unat puhata,” ?tles mees t?ustes. Gwen vaatas l?unas??gi j??ke laual ja haaras endal ?mbert kinni. Ta hingas s?gavalt sisse ja v?lja. N??d oli ?ige aeg. Ta sulges silmad ega p??dnudki varjata r??munaeratust, kui Laurence kummardus ta otsaesist suudlema. Aga kui ta silmad uuesti avas, n?gi, et mees oli lahkumas. „Kohtume ?htul,” ?tles ta. „Mul on kahju, kallis, aga pean n??d McGregoriga kokku saama. Teevabriku pasun h??ab kell neli, ja mina olen siis majast eemal, aga sina maga kindlasti edasi.” Gwen tundis pisaraid kipitamas, ent kuivatas silmad salvr?tiga. Ta teadis, kui palju t??d Laurence’il on, ning muidugi oli istandus k?ige t?htsam, kuid kas oli see pelk ettekujutus, et ta armas tundlik abikaasa tundus pisut eemalolevana? III J?rgmisel ?htul seisis Gwen aknal ja vaatas p?ikeseloojangut. Taevas ja vesi olid saanud peaaegu ?hesuguse kuldse toon, ning j?rve raamisid seepiapruuni varjundites m?ed. Gwen eemaldus akna juurest ja riietus hoolikalt, seej?rel uuris oma peegelpilti. ?ks naine oli aidanud tal l?kkida h?bedasi helmeid suurde juukses?lme, kuid ?he kihara s?ttis Gwen p?sele. Laurence oli korraldanud v?ikese peo ?htus??giga, et esitleda teda kui Hooperi istanduse uut perenaist. Gwen tahtis v?lja n?ha nii hea kui v?imalik, kuigi uut Londonist saadetud narmastega kleiti ta selga ei pannud. Ta ootab, kuni Fran kohale j?uab ja paneb selle siis selga, et koos t?aarlstoni harjutada. T?na?htune kleit oli kahvatust rohelisest siidist, kaelust ??ristas pits, s?gavama v?ljal?ikega kui ta tavaliselt. Muidugi oli see pikendatud pihaga, ?ifoonist voldistik ohtlikult l?hikesel kleidih?lmal. Uksele koputati. „Sisse.” Laurence l?kkas ukse lahti ja seisis, jalad kergelt harkis, nad vaatasid teineteist. Laurence kandis musta ?likonda, valget s?rki, valget vesti ja valget kikilipsu, ja ta oli p??dnud oma juukseid lahku kammida. Gwen tundis end mehe pika pilgu all v?risevat ja hoidis hinge kinni. „Ma… sina… Mu jumal, Gwendolen!” Mees neelatas. „Sa n?ed ise ka ?sna isu?ratav v?lja, Laurence. Olen juba peaaegu harjunud sind l?hikestes p?kstes n?gema.” Mees tuli tema juurde, pani talle k?e ?mber ja suudles ta kaela juustepiirist veidi allpool. „Sa n?ed vapustav v?lja.” Gwen jumaldas ta sooja hinge?hku oma nahal ja teadis, et ?? tuleb imeline. Kes v?iks kahelda sellises mehes nagu Laurence? Ta oli nii tugev, tuli vaid olla ta l?hedal, et tekiks tunne, et sind tahetakse, ja ta oli nii usaldatav, et miski ei saa kunagi valesti minna. „Ma m?tlen seda t?siselt. Selle kleidiga paned k?ik teised h?bi tundma.” Gwen silmitses oma l?iklevat kleiti. „See on ?sna l?hike.” „V?ib-olla vajame k?ik aeg-ajalt veidi raputust. ?ra unusta salli. Isegi tule paistel v?ib p?rast loojangut veidi jahe olla, nagu sa ilmselt eile ?htul aru said.” Eelmisel ?htul oli Laurence ajanud t??asju, seep?rast ei tulnud mugavast ?htupoolikust kaminatule paistel midagi v?lja. Kell ?heksa olid teenijad sisenenud ?hekaupa rangelt t?htsuse j?rjekorras. K?igepealt turbaniga ?lemteener, kes vastutas kogu maja eest, seej?rel peakokk ehk appu, nagu teda kutsuti. Mees oli kas kiilasp?ine v?i oli ta pea poolenisti paljaks ajanud ja ?lej??nud juuksed pealaele naljakasse s?lme keeranud. Ta pisut idamaiste n?ojoonte t?ttu v?inuks eeldada, et m?ni ta esivanem p?rines Indohiinast. Sinikuldse sarongi peal oli tal pikk valge p?ll. Seej?rel oli Naveena toonud neile kuuma kitsepiima, millele lisatud magustamiseks mesilaste mett, mitte roosuhkrut, oli ta selgitanud enne v?luva naeratuse saatel head ??d soovimist. Talle j?rgnesid viis majateenijast poissi, kes seisid reas ja soovisid talle koos head ??d, ning l?puks oli k??git??liste – kulide kord, kes lihtsalt p?rnitsesid oma paljaid jalgu ja kummardasid. Varsti p?rast p?hjalikku teenijaskonna tutvustamise tseremooniat oli Gwen l?inud ?ksinda voodisse, kurtes valusa pahkluu ?le. N??d naeratas ta m?tte juures, kui veider see oli olnud. „Mis sulle nalja teeb?” p?ris Laurence. „Lihtsalt m?tlesin teenijaskonna peale.” „Varsti harjud sellega ?ra.” Laurence suudles teda huultele ja Gwen tundis mehe nahal seebi ja sidrunite l?hna. K?sik?es v?ljusid nad toast, et minna v??rastetuppa, kus pidid enne ?htus??ki kokteile nautima. „Mis l?hn see on, mida teenijanna kasutab?” k?sis Gwen. „Kas sa r??gid Naveenast?” Gwen noogutas. „Palun kasuta ta nime, Gwen.” „H?sti. Ja see l?hn?” „Ma ei tea. Arvatavasti on see segu kardemonist ja muskaatp?hklist. Niikaua kui m?letan, on see l?hn teda alati saatnud.” „Kui kaua on ta siin t??tanud?” „Sellest saati kui mu ema ta v?lja otsis, et ta mu hoidja oleks.” „Vaene Naveena, v?in vaid ette kujutada, mis m?rgleid sa poisina siin korraldasid.” Mees naeris. „Ema pani kokku teatud m?ttes perekonnaloo: kirjad, fotod, s?nnitunnistused, pulmadokumendid, tead ju k?ll sedalaadi asju. Igatahes arvan, et Naveenast v?isid olla m?ned noorep?lvefotod.” „Tahaksin neid n?ha. Tahan sinu kohta k?ike teada.” „Ma pole ?htegi neist ise ka n?inud. Verity hoiab niisuguseid asju Inglismaal karbis. Muide, ootan v?ga sinu kohtumist temaga.” „Kui kahju, et ta meie pulma ei tulnud. Kuid miks mitte paluda tal j?rgmise k?lask?igu ajal perekonnaalbumid kaasa v?tta?” Mees noogutas. „Kas Naveena oli ka Verity hoidja?” „Ei, Verity hoidja oli ?ks noorem naine, kuni ta internaatkooli l?ks. Vaene t?druk, tal oli raske, kui vanemad surid. Ta oli siis alles k?mneaastane.” Gwen noogutas. „Mis saab siis, kui Naveena on t?? tegemiseks liiga vana?” „Siis hoolitseme tema eest. L?hme veranda kaudu,” ?tles mees ja l?kkas k?rged aknad p?rani. Gwen astus sammukese edasi ja puhkes naerma. V?ljas olid helid suisa kurdistavad. Rat-ta-taa. Tviit-tviit. Tap-tap. Kahinad, viled ja krooksud ?ha valjenesid, enne kui vaibusid ja siis uuesti pihta hakkasid. Seej?rel oli kuulda voolava vee vulinat ja valju kraaksatust ning niiske ?hu t?itis tsikaadide laul. Eemal tumedates p??sastes t?usid ?hku tillukesed v?lgatused, s??stsid j?lle alla, ikka tosinakaupa. „Jaanimardikad,” s?nas Laurence. Gwen silmas j?rve ??res leegitsevaid t?rvikuid. „M?tlesin, et teeme p?rastpoole ehk s?da?ise jalutusk?igu,” ?tles Laurence. „J?rv on imekaunis, kui seda valgustavad ainult t?rvikud ja kuu.” Gwen naeratas, ta ei suutnud varjata heameelt sellise l?rmaka ?? ?le. „See oleks imetore.” „Ja ??sel on v?hem v?imalusi veep?hvliga vastamisi sattuda. Neil on kehv n?gemine, seega kipuvad nad vette taaruma keskp?eval suure kuumaga.” „Armas aeg, kas t?esti?” „?ra lase end eksitada, nad on ohtlikud ja pusivad sind v?i lausa trambivad su peal, kui eriti agressiivselt meelestatud on.” „Taevake!” „?ra muretse, meil neid siin palju pole. Horton Plainsi looduskaitsealal on neid h?sti palju.” Elutuppa olid esimestena j?udnud Florence Shoebotham ja ta abikaasa Gregory ning sel ajal kui Laurence ja h?rra Shoebotham vestlesid joogikapi juures, r??pas Gwen ?errit ja arendas seltskondlikku vestlust tema naisega. Naine oli kerekas, inglise naistele t??piliste laiade puusade ja kitsaste ?lgadega. Ta kandis kahvatukollast lillemustriga kleiti, mis ulatus peaaegu pahkluudeni, h??l oli tal k?rge ja vinguv, sellise suure inimese puhul m?jus see naljakalt. „Armas aeg, teie olete k?ll ?ks tilluke naine,” ?tles Florence, lotid l?ua all v?bisemas. „Loodan siiralt, et suudate hakkama saada.” Gwen p??dis k?igest v?est naeru tagasi hoida. „Hakkama saada?” Florence soputas enda selja taga olevat patja, t?stis selle ?les ja nihkus siis diivanil Gwenile l?hemale. Naisel oli madal otsaesine, juuksed olid tuhmi soola ja pipra v?rvi, traatjad, oli n?ha, et neid on raske soengusse seada. Gwen haistis d?inni ja keha l?hna. „K?llap te varsti meie kommetega ?ra harjute. V?tke kuulda mu n?u, t?druk, mis iganes te ka ei teeks, ?rge kunagi teenijatega liiga s?bralik olge. See ei k?lba. Neile see ei meeldi ja nad ei austa teid siis.” „Inglismaal olin alati oma teenijat?druku vastu s?bralik.” „Siin on asjad teisiti. Teate, tumedanahalised on teistsugused. Lahkus ei tule neile kasuks. Kohe ?ldse mitte. Ja segaverelised on veel hullemad.” Teatati uute paaride saabumisest, Gweni h?iris kuuldud jutt. Ta teadis s?na „segavereline”, kuid selliselt kasutatuna oli see talle ??rmiselt vastumeelt. „Kohelge neid nagu lapsi, ja hoidke alati oma dhobil silm peal. Alles m??dunud n?dalal avastasin, et mu siidist Hiina pid?aama oli vahetatud mingi vana asja vastu, mis ilmselt p?rines kusagilt Hattoni t?navaturult.” Gwen oli n??d t?ielikus segaduses ja ta ?rritus. Kuidas saab ta dhobil silma peal hoida, kui ta isegi ei tea, kes v?i mis dhobi on? Ta vaatas toas ringi. Tegu pidi olema tagasihoidliku peoga, kuid juba oli kohal ?le k?mne paari ning ruumi jagus veel paljude jaoks. Ta p??dis saada abikaasaga silmsidet, kuid kui ta n?gi Laurence’it innukalt vestlemas kiila mehega, kelle k?rvad hoidsid peast eemale t?isnurga all, tuli talle naer peale. Teekannu-mees. „Arvatavasti r??givad nad tee hinnast,” ?tles Florence, n?hes, kuhu ta pilk oli suunatud. „Kas tee hindadega on siis probleeme?” „Oi ei, kallis. Hoopis vastupidi. Meil k?igil l?heb ?snagi h?sti. Teie abikaasa uuest Daimlerist peaks ju teie veenmiseks piisama.” Gwen naeratas. „See on p?ris kena.” Ukse juures seisev valges r??s teenijapoiss l?i gongi. „Nonii, ?rge muretsege, kui midagi on, siis ainult k?sige. Mul on hea meel aidata. Mul on veel meeles, mida t?hendab olla noor ja ?sja abiellunud. Nii palju uut omandada.” Florence sirutas k?e ning Gwen t?usis teda jalule aitama. S??gituba n?gi h?bedaste valgustatud l?htrite all kena v?lja. K?ik s?ras ja s?tendas, ?hus oli v?rskust, mida tulvas madalates klaasvaasides olevatest lillhernestest. Gwen m?rkas saledat noorepoolset naist, kes Laurence’ile s?ravalt naeratas. Tal olid rohelised silmad, esile tungivad p?sesarnad ja pikk kael. Blondid juuksed olid seatud nii, et eestpoolt paistsid lainja l?hikese soenguna, kuid kui naine p??rdus k?ljega tema poole, n?gi Gwen, et tal olid pikad juuksed, elegantselt kuklasse s?lmitud. Ta oli rubiinidega ?le k?lvatud, ent muidu ?sna lihtsalt musta riietunud. Gwen p??dis ta pilku. V?ib-olla polegi asi nii hull. Malbe v?ljan?gemisega prillidega mees Gwenist vasakul tutvustas ennast Partridge’ina. Gwen vaatas ta pisut esiletungivat l?uga, v?ikest t??kalist p?skhabet ja tajus hallide silmade heatahtlikku pilku. Mees lootis, et Gwen kohaneb uues kodus ja ?tles, et teda v?ib Johniks kutsuda. Kui nad pikemalt vestlema j?id, olid k?igi silmad Gwenile p??ratud, kuid peagi l?ks keskustelu ?le k?ige uuematele kuulujuttudele Nuwara Eliyas – kes oli kes, mida teinud, kellele ja miks. Enamik jutust l?ks Gweni k?rvust m??da. Ta ei tundnud ?htegi inimest, kellest jutt k?is, ja tal oli raske ka k?ige selle vastu huvi ?les n?idata. Alles siis, kui laua ?mber vaikseks j?i ja teekannu-mees rusikaga lauale pr?mmis, hakkas ta kuulama ja m?rkama. „Kuradi h?bitu minu arvates. Oleks pidanud neist paljud maha laskma.” Kui mees oma tiraadi j?tkas, kuuldus paarilt kohalolijalt heakskiitu. „Millest nad r??givad, John?” sosistas Gwen. „Kandys oli hiljuti k?hmlus. Tundub, et Briti valitsus talitas seaduserikkujatega ?sna brutaalselt. N??d on see p?hjustanud k?ra. Asi on selles, et t?navail liigub kuuldusi, nagu poleks ?ldse tegu olnud protestiga brittide vastu, vaid midagi seoses veteranide m?lestusp?eva lilledega.” „Nii et meid ei ?hvarda mingi oht?” Mees raputas pead. „Ei. See annab lihtsalt m?nele vanale kolonelile p?hjust l?rmi l??a. K?ik sai alguse umbes k?mme aastat tagasi, kui britid lasid kogunemisel maha r?hma moslemeid. See oli tegelikult rumal viga.” „Olukord ei tundu just roosiline.” „Ei. Vaadake, Tseiloni Rahvuskongress ei n?ua veel s?ltumatust, nad soovivad vaid rohkem autonoomiat.” Mees vangutas pead. „Kuid kui minu arvamust teada tahate, siis on meil vaja ettevaatlikumalt tegutseda. Arvestades k?ike seda, mis toimub Indias, ei l?he kaua, enne kui Tseilon neist eeskuju v?tab. Praegu on veel vara, aga pange mu s?nu t?hele, k??rimine juba k?ib.” „Armas aeg, kas te olete sotsialist?” „Ei, mu kallis, olen arst.” Gwen naeratas. „H?da on selles, et n?ukogusse valiti vaid kolm inimest Kandyst, mist?ttu sel aastal m?ned neist lahkusid Tseiloni Rahvuskongressist ja l?id selle asemel Kandy Rahvusliku Assamblee. See on midagi, millel meil tuleb silm peal hoida, sellel ja Noorel Lanka Liigal, kes hakkab korraldama vastuseisu brittidele.” Gwen vaatas laua teises otsas istuva Laurence’i poole, lootes, et mees annab kokkulepitult m?rku selleks, et daamid v?iksid lauast lahkuda, kuid Laurence vaatas kissis silmil kaugusesse. „Me toidame neid,” ?tles teine mees, „hoolitseme nende eest, anname neile katuse pea kohale. Teeme nende heaks rohkem kui ette n?htud. Mida nad veel tahavad? Mina isiklikult…” „Ent on veel palju rohkem, mida teha v?iksime,” ?tles Laurence, segades end enesevalitsust kaotamata jutule vahele. „Mina olen ehitanud kooli, aga lapsed ei k?i seal. On aeg lahendustega v?lja tulla.” Laurence’i laines juuksed olid eest p?sti, kindel m?rk sellest, et ta oli s?rmedega neist l?bi t?mmanud, ja Gwen m?istis, et mees teeb seda siis, kui tunneb end ebamugavalt. See muutis teda n?iliselt nooremaks, ning Gwen soovis meeleheitlikult meest emmata. Arst puudutas ta k?tt. „Tseilon on… noh, Tseilon on Tseilon. K?llap kujundate ?sna pea oma arvamuse,” ?tles ta. „Muutus on ikka veel kaugel, kuid me ei j?? igavesti immuunseks Gandhi swaraj s?numi suhtes.” „Swaraj?” „Omavalitsus.” „Saan aru. Kas see oleks paha?” „Praegu ei tea seda keegi.” Kui k?ik k?lalised olid l?inud, tundis Gwen ?revust, kui Laurence tuli tema tuppa ja heitis end t?ies laiuses ja pikkuses voodile. Halud p?lesid, tuba oli liiga soe. Kas n??d l?hevad nad koos j?rve ??rde? „Tule, kallis,” ?tles ta. „Tule minu juurde.” Gwen l?ks tema juurde, heitis t?ies riides voodikattele pikali. Mees t?usis poolistukile, toetus k??narnukile ja naeratas. „Mu jumal, sa oled armas.” „Laurence, kes oli see blond naine mustas?” „Mustas?” „Jah. Ainult ?ks oli mustas.” Mees kortsutas kulmu. „K?llap sa m?tled Christina Bradshaw’d. Ta on Ameerikast, lesk. Ta abikaasa oli pankur Ernest Bradshaw, sealt k?ik need juveelid.” „Ta ei n?inud sugugi leinava lese moodi v?lja.” Gwen vaikis ja vaatas mehe ilusat korrap?raste n?ojoontega palet. „Laurence, sa ikka armastad mind, eks.” Mees n?is ?llatunud. „Miks n??d j?rsku selline jutt?” Gwen hammustas huulde, ta ei teadnud t?pselt, mida ?elda. „Aga sa ei… ma tahan ?elda, et olen istandusse saabumisest saati tundnud end veidi ?ksikuna. Ma tahan sinuga koos olla.” „Sa oled praegu minuga.” „Ma ei m?elnud seda.” Valitses l?hike vaikus, mille v?ltel Gwen tundis end veidi ebakindlalt. „Mis puu see mu akna taga on?” k?sis ta. „See n?eb v?lja nagu kirsipuu.” „Oh jumal, ega sa ometi ei proovinud?” Gwen noogutas. „Kibe puuvili. Sellest tehakse v?rtsikat puuviljakastet. Ma ei puutu seda kunagi.” ?kitselt keeras mees end Gweni peale ja suudles teda suule. Gwenile meeldis kerge alkoholil?hn ta hinge?hus, ootus?revalt avas ta huuled. Mees libistas s?rmega ?le ta suu, Gwen tundis, kuidas mehe keha pingest vabanes, ja siis juhtus midagi veidrat. Kui ta hinge t?mbas ja kangestus, n?gi Gwen abikaasa silmis midagi rahutuks tegevat. Ta puudutas mehe p?ske sooviga see ilme maha p?hkida, aga mees vahtis teda – vaatas temast peaaegu l?bi – nagu ei teakski, kes ta on. Siis neelatas kiiresti, t?usis ?les ja l?ks ?ra. Gwen tardus hetkeks, jooksis ukse juurde, et teda h?igata, kuid teinud paar sammu m??da koridori, n?gi ta meest juba trepist ?les minemas. Ta ei tahtnud, et teenijad n?eksid teda oma abikaasat taga ajamas, l?ks tuppa tagasi, n?jatus uksele, et hingeldus vaibuks. Pettumus mehe lahkumise p?rast oli kibe, ta sulges silmad, v?imust v?ttis ??nes ?ksindustunne. Pilt t?rvikuga valgustatud kesk?isest j?rvest oli samuti kadunud. Mis pagana pihta k?ll mehega lahti on? Ta v?ttis riided seljast ja ronis voodisse. Ta oli harjunud avameelselt tundeid v?ljendama, oli segaduses, igatses tunda Laurence’i k?si enda ?mber, ning n??d v?ttis v?imust koduigatsus. Isa oleks patsutanud ta k?tt ja k?skinud pea p?sti hoida, ema oleks kakaokruusi tuues heitnud haletseva pilgu. Onut?tar Fran oleks lootusetult p??dnud t?sist n?gu teha ja k?skinud tal lihtsalt tundlikkust maha kruttida. Ta soovis, et oleks rohkem Frani moodi. Kui Fran k?lastas meediumi, proua Sostarjinskit, ei meeldinud see kellelegi, ent Fran l?ks ikkagi, ja kes saakski teda s??distada p?rast seda, kui ta vanemad nii traagiliselt Titanicuga hukkusid. Mure Laurence’i p?rast ei lasknud tal magama j??da, ja tundes, et ilmselt j??bki ta kogu ??ks ?rkvele, lebas Gwen voodil avatud silmadega. Laurence’il peab olema p?hjus, m?tles ta, ent kindlasti ei suuda miski selgitada veidrat ilmet mehe silmis. Et mitte m?elda puuduolevast abikaasast, t?mbas ta end sulepadjale kerra ja p??dis m?elda hoopis Franile. N??d, mil Fran oli 21-aastane, oli tal v?hemalt juurdep??s varandusele, mille vanemad talle j?tsid. ?revusest ja murest kurnatuna vajus Gwen s?gavasse unne. IV M??dunud oli n?dal ja Gwen istus elutoas. N??d, mil ta oli ?ra harjunud m?rkamatute kergejalgsete teenijate ilmumise ja kadumisega, ootas ta neid, keda oli enda juurde kutsunud. Ta oli j?lginud majapidamist, pannud n?htu kohta ka m?rkusi kirja. Ent Laurence polnud siiani ikka veel temaga voodit jaganud. Alati n?is olevat mingi p?hjus, millele Gwen ei suutnud vastu seista. Ta oli ?ppinud mitte vaatama Naveena n?gu, kui too talle h?bedasel kandikul ?htuse tee voodisse t?i. Teenija teadis ju, et Gwen magas ?ksinda, ja Gwenile tundus alandav muutuda haletsusv??rseks, teadis ta, et peab ise toime tulema. Ta ajas selja sirgu, ja ehkki need m?tted ajasid ?revile, otsustas ta neid ignoreerida, v?hemalt esialgu. Laurence muretses ilmselt istanduse p?rast ja Gwen oli kindel, et varsti astub mees ta juurest l?bi. Vahepeal otsib ta endale tegevust ja p??ab edasi olla nii hea naine kui v?hegi v?imalik. Ka ei tundnud Gwen end otseselt Laurence’i esimese naise Caroline’iga v?istlevat, ta vaid soovis, et Laurence oleks ta ?le uhke. Kuulnud koputust, p?hkis ta pisut niisked k?ed seelikusse. Naveena, appu, ?lemteener ja paar teenijapoissi sisenesid tuppa. „Kas oleme k?ik kohal?” k?sis ta naeratades ja surus k?ed kokku, et mitte oma n?rvilisust reeta. „K??git??lised tegema t??d,” s?nas Naveena. „Ja teised teenijapoisid samuti. Siin k?ik, kes tulema.” ?lemteener ja Naveena olid singalid, ?lej??nud tamilid. Gwen lootis, et nad k?ik m?istavad inglise keelt ja saavad omavahel h?sti l?bi. „Korraldasin t?na selle v?ikese kohtumise, et m?istaksite mu plaane.” Ta vaatas kordam??da iga?hele otsa. „Olen koostanud nimekirja teie t??de ja tegemiste kohta ning mul on m?ned k?simused.” Keegi ei ?elnud s?nagi. „K?igepealt, kust p?rineb meie piim? Ma ei ole n?inud meie valdustes ?htegi lehma.” Appu t?stis k?e. „Piim tuleb iga p?ev p?hvlitelt, alt orgudest.” „Ah nii. Seega seda j?tkub k?llaga?” Mees noogutas. „Ja meil on ju kaks emast kitse, kas pole.” „Suurep?rane. Mu j?rgmine k?simus on, millal tuleb dhobi?” „Teie korraldate temaga, proua.” „Kas ta r??gib inglise keelt?” „Ta r??gib inglist ka, mitte p?ris h?sti.” „Aga piisavalt?” Mees vangutas pead. Gwen polnud sugugi kindel, kas mees m?tles sellega ei v?i jaa, kuid v?hemalt oli ta juba avastanud, et dhobi on mees, kes tegeleb pesu pesemisega. Ta teadis ka, et mees on enam kui ?he valduse palgal ning soovis saada selgust, kas saaks mehe ainult enda tarbeks palgata. Gwen silmitses teenijate ootus?revaid n?gusid. „J?rgmiseks tahan ?elda, et plaanin v?ikest k??gi jaoks m?eldud aeda.” K?ik vaatasid ?ksteisele arusaamatuses otsa. „Aeda, mis tuleb k??ki?” k?sis appu. Gwen naeratas. „Ei, aed, kus kasvatatakse k??gi tarbeks juurvilju.” Mees noogutas ja nad k?ik muigasid. „Meil on nii palju maad, et see on kindlasti m?istlik. Aga mul on vaja t??lisi, kes seda hooldaksid.” ?lemteener kehitas ?lgu. „Meie pole aednikud, proua. Meil on aednik.” „Jah, aga vaid ?he mehe jaoks on seda liiast.” Ta oli aednikku n?inud: ebaharilikult t?se v?ike mees, kelle v?ikest pead raamisid s?brulised mustad juuksed, kael oli sama lai kui pea. „Ta tulema k?ik korrad, aga proua, k?sima h?rra McGregorilt,” ?tles Naveena. „Tema v?ima andma mehi t??liste hulgast.” Gwen naeratas. Teda polnud Nick McGregorile ikka veel ametlikult esitletud ja see oleks ideaalne v?imalus s?bruneda. Ta t?usis istmelt. „T?nan teid k?iki. T?naseks piisab. R??gin iga?hega eraldi muutustest igap?evases tegevuses.” K?ik seisid ja kummardasid ning Gwen lahkus toast, tundes heameelt jutuajamise kordamineku ?le. Peale labradori oli ta avastanud veel kaks noort spanjelit, Bobbinsi ja Spew, kellega oli s?braks saanud, veetes tunde loopides puupulki, mille koerad j?lle tagasi t?id. Kui koerad talle n??d koridoris j?rgnesid, m?tles Gwen taas Laurence’ist. Ta t?mbas hinge ja surus huuled kokku. Mida ta ?tleb Franile, kes pidi kohe-kohe saabuma? Ta ei saa ju sundida oma meest vahekorda astuma, kuigi tahaks seda k?igest v?est. Kui nad Inglismaal olid pereelust r??kinud, oli mees ?elnud, et mida rohkem lapsi, seda l?busam, v?hemalt viis peaks neid olema, ja meenutades, kui l?busalt nad olid aega veetnud Inglismaal ning hotellis, kui Gwen oli alles saabunud, ei suutnud ta kuidagi m?ista, mis oli valesti l?inud. Oli peaaegu l?una aeg ja ta otsustas Laurence’i oma tuppa meelitada kohe p?rast s??ki ning n?uda selgitust. T?na oli Laurence’il vaba p?ev, seega ei saanud ta ehk t??d vabanduseks tuua. P?rast s??ki, kui nad tikitud salvr?ttidega suu puhtaks olid p?hkinud, t?usis ta ja sirutas k?e, s?rmed pakitsemas soovist meest puutuda. Mees v?ttis ta k?e ja Gwen t?mbas ta enda ligi, m?rgates, et mehe peopesad on jahedad, kallutas pead ja v?lgutas ripsmeid. „Tule.” Toas t?mbas ta katted ette, kuid j?ttis akna lahti, et ?hku sisse p??seks. Mees seisis t?iesti liikumatult, selg akna poole ja nad vaatasid teineteisele otsa s?nagi r??kimata. „Tulen kohe tagasi,” ?tles Gwen. Mehe n?gu ei reetnud midagi. Gwen l?ks vannituppa, heitis pilgu saepuru?mbrile, t?stis mahagonipuust kaane, et vaadata ?mbrisse. Jumalale t?nu, k?imla koristaja oli k?inud ja Naveena oli s??danud l?hnak??nla ning asetanud riiulile v?rskeid lilli. Aga ikkagi oli veel l?hna tunda. Gwen libistas p?evakleidi seljast, n??pis lahti siidisukad ja rullis need alla – Tseiloni kuumuses oli ta loobunud korsetist juba enne, kui laevalt lahkus. V?ttis seljast pitsist kombinee, sellega sobivad alusp?ksid ja sukahoidja. V?ttis ?ra k?rvar?ngad, kuid j?ttis p?rlikee kaela. T?iesti alasti, v?lja arvatud p?rlid, heitis pilgu peeglisse. P?sed roosatasid kolmest klaasist veinist ning ta lisas huultele v?rvi Rigaud’ ruu?iga P?rsia puna. Seda hajutades vaatas ta end peeglist, h??rudes ruu?i ka l?ua alla. Lahingumoon, nii kutsus Fran puudrit ja ruu?i. Laurence istus voodil suletud silmil. Gwen l?ks kikivarvul ?le toa ja seisis tema ette. Mees ei avanud silmi. „Laurence?” Ta surus end mehe vastu, rinnad mehe rindkere vastas. Mees pani k?ed ta pihale ja hoidis teda hetke eemal, avas siis silmad ja vaatas talle alt ?les otsa. Gwen vaatas, kuidas mees v?ttis ta rinnanibu suhu, ja tundes oma p?lvi n?tkuvat, pidi ta ?gedast kires??stust peaaegu teadvuse kaotama; kirge v?imendas veelgi pilt mehest, kes n?gi k?ike, mis Gweni n?ol peegelduma pidi. Nad j?id veidikeseks samasse asendisse, siis laskis mees naise lahti. Kui mees v?ttis kingad jalast, n??pis lahti traksid, heitis jalast p?ksid ja aluspesu, tundis Gwen, kuidas ta s?da taob. Mees l?kkas ta tagasi voodile, Gweni kukal kibeles, kui mees talle peale tuli ja asendit kohendas. Kui mees temasse sisenes, oigas Gwen, talle tundus, et s?da taob vastu roideid, tundus, et ta neelab oma hinge?hku. Joovastusest, et k?ik takistused on t?iesti kadunud, kaevus ta k??ntega mehe selga. Aga siis miski muutus: mehe silmad klaasistusid ja ta tegutses liiga kiirelt. Gwen oli seda k?ike takka ?hutanud, kuid n??d ei suutnud ta tempot pidada ning ?kilise omavahelise sideme puudumise t?ttu tundus asi vale. Kuidas v?is mehes nii kiiresti v?imust v?tta midagi, millel ei paistnud Gweniga mingit pistmist olevat? Ta palus mehel aeglasemalt tegutseda, ent too ei kuulnud ning siis, vaid paari sekundi p?rast mees oigas ja k?ik oligi l?bi. Mees ajas end sirgu, p??ras pead, et hingeldamisest v?itu saada. M?nda aega valitses vaikus, Gwen v?itles oma tunnetega. „Laurence?” „Mul on kahju, kui sulle haiget tegin.” „Ei teinud.” „Laurence, vaata mulle silma.” Gwen p??ras mehe pea enda poole. Tegelikult oli mees talle veidi haiget teinud, kuid h?mmastunud varemgi n?htud pilgust mehe silmis, t?itusid Gweni silmad pisaratega. „Mu kallis, ?tle mulle, mis lahti on. Palun.” Gwen tahtis, et mees ?tleks midagi, ?ksk?ik mida, mis tooks mehe tema juurde tagasi. „Ma tunnen end nii…” „Nii?” „See on sellest, et oleme siin,” s?nas mees. Ta vaatas Gweni nii ?nnetu n?oga, et Gwen sirutas k?e, soovides teda lohutada. Mees p??ras Gweni k?tt ja suudles ta peopesa. „Asi pole sinus. Sina oled mulle v?ga kallis. Palun usu seda.” „Mis siis lahti on?” Mees laskis ta k?e lahti ja raputas pead. „Mul on kahju. Ma ei saa seda teha,” ?tles ta ja lahkus siis toast. T?ielikus h?mmingus, tundes, et mehes toimunud muutuse t?ttu v?ib tal s?da murduda, t?mbas Gwen p?rlid kaelast. Kinnitus l?ks katki ja p?rlid kl?bisesid ?le p?randa laiali. Miks ei saanud mees seda teha? Gwen tahtis meest nii v?ga ning kindlalt mehe armastusse uskudes oli ta p??dnud k?igest hingest hea naine ja heaks emaks saada. Ta teadis, et mees oli teda ihalenud – t?esti teda tahtnud – kuidas ta k?itus Colombos! Kuid tulnud n??d siia kaugele vaid kindlustundega nende armastuse suhtes ja m?ne uue kleidiga, ei teadnud ta, mida edasi teha. Ta pidi olema uinunud, sest polnud kuulnud Naveenat sisenemas, sestap v?patas ta silmi avades ja n?hes singali naist istumas voodi k?rval toolil, pehme ?mmargune n?gu rahulik, kruus s?les ja k?ik p?rlid kokku korjatud taldrikule voodi??rsel laual. „Mul olema limonaadi, proua.” Ta tumedad silmad olid nii lahked, et Gweni silmist purskusid pisarad. Naveena sirutas k?e ja puudutas kergelt s?rmeotstega Gweni k?tt. Gwen vaatas naise karedat pruuni k?tt, mis oli nii tume tema valge k?e k?rval. Kui naine k?neles, tundus ta silmades peituvat aegade tarkus, ja Gweni k?itis ta enesevalitsus. Kuigi ta oleks tahtnud, et Naveena hoiaks teda ja silitaks tal hellalt pead, m?letas ta Florence Shoebothami ?eldut ning t?mbus eemale. Parem on teenijate vastu mitte liiga s?bralik olla. Veidi hiljem riietus Gwen kiiresti, soovides majast v?lja p??seda ja p??da kas v?i midagigi p?evast p??sta, ent ?revatest m?tetest ei saanud ta siiski jagu. Talle meenus k?bar, ta otsustas uurida, mis peitub maja k?rval olevate k?rgete puude all. V?ljas oli vaikne, ?hk ei liikunudki p?rastl?una k?vas kuumuses. Isegi linnud magasid, ainus heli oli putukate sumin. Gwen v?ljus tagauksest ning m??dus j?rvest. Nii kaugele kui n?ha, oli j?rv m?hkunud kahvatulillasse vinesse. Laurence oli talle ?elnud, et ujuda v?ib ainult kellegi j?relevalve all, nii et ta sai jagu soovist koorida kleit seljast ja end vette libistada. Tavaliselt rohelised m?ed teisel pool j?rve olid n??d sinised, v?rvikaid teenoppijaid naisi oli hoopis raskem eristada. Ent esmamulje leidis n??dki kinnitust. „Eksootilised linnud“ olid kohal, korvid ?lgadel, k?ikv?imalikes v?rvides sarid kirendamas. Gwen teadis juba, et k?ik valduse t??tajad on tamilid, singalid pidasid v?lit??del palga teenimist h?biv??rseks, kuid olid rahul siseruumides t??tamisega, mist?ttu olid istanduste omanikud p??rdunud India poole. M?ned tamilid olid tegelikult istandustes elanud juba mitme p?lvkonna v?ltel, oli Laurence r??kinud. Ja ehkki tal oli keelatud sinna minna, tahtis Gwen n?ha, millised t??liste barakid v?lja n?evad. Ta kujutas ette mugavaid majakesi ning pehmeid ?marak?hulisi lapsi, kes magavad puude vahel v?rkkiikedes. Ta j?udis ?uele, mida ?hest k?ljest piirasid k??gid. Puud t?histasid nelinurkse platsi l?ppu, maja ja j?rv moodustasid selle k?ljed. Kui Gwen l?bi kruusase ?ue k?ndis, tuli avatud k??giuksele jalgu lohistades mees, kel peale r?balate suurt muud seljas polnud. Gwen n?gi, et ta sirutas k?ed v?lja ja raputas pead. K??giabiline tuli v?lja, karjus midagi, ja t?ukas mehe eemale. K?hmluses kukkus mees maha. K??gipoiss l?i meest jalaga, marssis tagasi majja ja l?i ukse pauguga kinni. Gwen k?ll k?hkles, kuid kuna mees lamas ikka veel oiates kruusal, v?ttis ta julguse kokku ja jooksis mehe juurde. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/dinah-jefferies/teekasvataja-naine/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.