Òîëüêî øðàì çàçìåèëñÿ íàä áðîâüþ... Ïóëÿ, ê ñ÷àñòüþ, ïðîøëà ñòîðîíîé. Âîò ìû ÷îêíóëèñü.Êàê "çà çäîðîâüå", Íó à ïüåì, ðîâíî "çà óïîêîé"... È ãëàçà... Êàê âðàòà â íåèçáåæíîñòü, Òåìíîëèêîé òðåâîãè ïîëíû. Íå ìîãëè ìû, ïîéìè, ñâîþ íåæíîñòü Ðàñòåðÿòü íà äîðîãàõ âîéíû. Áûëè, áûëè ñåäûå òóìàíû, Èõ ïîä Êóðñêîì ðàñïåë ñîëîâåé. Íàä âîéíîé ñîëíöå òîæå âñòàâàëî

Valitud teosed 2. ??sse kaduv tee

valitud-teosed-2-sse-kaduv-tee
Òèï:Êíèãà
Öåíà:929.43 ðóá.
Ïðîñìîòðû: 242
ÎÒÑÓÒÑÒÂÓÅÒ Â ÏÐÎÄÀÆÅ
×ÒÎ ÊÀ×ÀÒÜ è ÊÀÊ ×ÈÒÀÒÜ
Valitud teosed 2. ??sse kaduv tee Robert Silverberg Ulmekirjandusesuurmeistri Robert Silverbergi 18 l?hiromaani, jutustust ja l?hijuttu viivadlugeja tuumas?jaj?rgsesse varemetes New Yorki, poliitvangide koonduslaagrisse,mis asub miljardi aasta kaugusel minevikus, eelajaloolisel Maal, aga kaajaparadokside, klooniperekondade ja ?lihoolitsevate ning diktaatorlikemajapidamisrobotite keskele. RobertSilverberg: «Ja n?nda ongi siin, nende kaante vahel ?ks valik, v?ga selektiivnevalik neist sadadest ja sadadest lugudest, mida ma oma kirjanikutee esimese 15aasta jooksul kirjutasin. Kogumik algab enam-v?hem korraliku materjaliga muhilisteismeea ?pipoisiaastatest 1950ndate esimese poole l?pust, j?tkubselgepilgulise professionaali, kelleks ma kiiresti sain, sujuvate ja p?devatet??dega 1950ndate l?pust ning l?peb m?nede ?sna uhkete ja n?tkete paladega 1960ndateteisest poolest, mil ma olin j?udmas oma kirjanikuv?imete tippvormi. Omamoodiautobiograafia juttudes. Ja mis puutub minusse, siis on see ettev?tminekirjandusliku arheoloogia vallas minu enda minevikku kaevumisel, taasavastamakskirjanikku, kellena ma 60 aastat tagasi alustasin, olnud lihtsalt imep?ranekogemus.» Robert Silverberg Valitud teosed 2 ??sse kaduv tee Copyright © 2016 by Agberg, Ltd. All Rights Reserved. Valiku koostanud Raul Sulbi Koostamine © 2016, Raul Sulbi Sissejuhatuse ja juttude saates?nad t?lkinud Raul Sulbi © 2016 «??sse kaduv tee», «Suvelaulud», «Hawksbilli jaam», «R??m nende seltskonnast», t?lkinud Priit Kenkmann © 2016 «Absoluutselt resoluutne», «Macauley skeem», «Soe inimene», «Raudne kantsler», «Kannatustega kaubitsejad», «Naaber», «Kuues palee», t?lkinud Jaana Talja © 2016 «P?ikeset?us Merkuuril», «Mees, kes midagi ei unustanud», t?lkinud Tatjana Peetersoo © 2016 «Elas kord ?ks naine», «Raudne kantsler», t?lkinud Hannes Talja © 2016 «Teisik», t?lkinud K?lli Seppa © 2016 «P?ikesetants», «Kui m??did l?ksid koju», «K?lask?ik reaalsusse», t?lkinud Juhan Habicht © 2016 Keeletoimetus: Eva Luts K?ljendus ja kujundus: Mihkel Laar ja Raul Sulbi ISBN 978-9949-578-24-5 (kogu teos: tr?kis) ISBN 978-9949-578-26-9 (2. kd.) ISBN 978-9949-578-25-2 (kogu teos: epub) ISBN 978-9949-578-27-6 (epub : 2. kd.) Kirjastus Fantaasia Tartu 2016 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas SISSEJUHATUS Ma ei tea, kui palju jutte ma olen kirjutanud. Neid v?ib olla tuhande ringis. Olen alates 1954. aastast pidanud omamoodi pearaamatut, kuhu on l?inud kirja k?ik ilukirjanduslikud ja mitteilukirjanduslikud teosed, mis mul on ?nnestunud maha m??a: kirjas on kaast?? pealkiri, v?ljaanne, mis selle ostis, teksti pikkus s?nades, saadud honorari suurus ning esmailmumise koht ja aeg. Samuti on selles pearaamatus kirjas kogu mu kirjandusliku toodangu kumulatiivne maht s?nades, mida on kokku umbes 24 miljonit. See on v?rreldav vaid Georges Simenoni, John Creasey ja m?ne teise v?ga viljaka kirjamehe toodanguga. Samuti sai iga m??dud tekst endale kindla katalooginumbri. Millalgi poolel teel l?petasin ma nende katalooginumbrite lisamise. Viimane katalooginumbriga sissekanne on tehtud aprillis 1973 ning see arv oli siis 1093. J?rgnenud enam kui 40 aasta jooksul pole ma olnud nii viljakas kui perioodil 1954–1973 (nii n?iteks ei kirjutanud ma vahemikus 1974–1978 mitte ridagi!), kuid v?ib arvata, et sellel hilisemal perioodil olen ma m??nud ikkagi mitusada teost, nii et kokku v?ib minu kontos olla tublisti ?le 1500 teose. Nende hulka arvan ma siis k?ik raamatud ja artiklid ning l?hiproosa ning just see viimane plokk – l?hijutud, jutustused ja l?hiromaanid – moodustab umbes kaks kolmandikku kogu mu loomingust. Mist?ttu ma arvangi, et viimase 60 aasta jooksul olen ma neid kirjutanud tuhande ringis – h?mmastav ja juhmistavalt m?juv arv, mis t?hendab, et kirjutasin enam kui inimp?lve jooksul keskmiselt iga kahe n?dala tagant ?he loo. Pearaamat, millesse ma need k?ik kirja olen pannud, nii et iga sissekanne mahub ?hele reale, on enam kui toll paks. Suur osa neist lugudest olid muidugi nn. «??rimaksjad», mida ma tootsin v?ga noores eas suurel kiirusel, et t?ita teisej?rguliste ajakirjade t?itmatut isu uue materjali j?rele. Kirjanik pidi tollal elusp?simiseks olema v?ga viljakas. Kui sinu nimi ei olnud just Heinlein v?i Asimov, siis ei olnud sul 1950ndatel naljalt asja raamatukirjastuste ukse taha. Ja kui sa samal ajal kirjutasid hinge sees hoidmiseks, siis kirjutasid sa t?en?oliselt ajakirjadele jutustusi ja l?hijutte ning tegid seda nii kiiresti, kui v?hegi suutsid. Ajakirjakirjastajad maksid sulle ?ldiselt 1–3 senti s?na eest: 5000-s?naline l?hijutt v?is sulle seega sisse tuua 50–150 dollarit, millest l?ks siis veel maha agenditasu ja riigimaksud. Kui sa suutsid t??tada piisavalt kiiresti ja kasutada erinevaid pseudon??me, et lugejad sinu nimest ?ra ei t?dineks, v?isid sa arvestada aastasissetulekuga 15 000 dollarit, mis ei olnud ?ldse halb, arvestades, et korraliku korteri ??r New Yorgis oli 150 dollarit kuus ja ?htus??k kahele uhkes restoranis koos jookidega ?le 25 dollari ei maksnud. Et sellist elustandardit s?ilitada, pidid sa aga m??ma l?hijutu v?i kaks m?nele ajakirjale igal n?dalal ja niiviisi n?dalast n?dalasse kogu aasta jooksul, mis t?hendas pidevat ja l?ppematut avaldatava materjali tulva. Lisaks oskusele pidevalt uusi jutukontseptsioone genereerida, pidid sa samal ajal olema kursis erinevate ajakirjade avaldamispoliitikaga: milline v?ljaanne vajas parajasti h?dasti materjali, milline oli kaast??de laviini all ?le koormatud ning milline oli ?lekoormatud just sinu materjaliga ja ei soovinud sust m?nda aega midagi kuulda. See oli hullumeelne eluviis ning peaaegu v?imatu viis edu saavutada, aga meie jaoks, kes me olime selle eluviisi valinud ja isegi teatavat edu saavutanud, ei tulnud selle hullumeelsus ja j?tkusuutmatus p?hegi ning n?nda me lihtsalt kirjutasime ja elasime. Nii et tuli kirjutada seda, mida ?nnestus maha m??a, ja kirjutada tuli kiiresti. Lapates oma p?evin?inud pearaamatut, torkab silma terve m?riaad sellist haltuurat??d: «M?nguri planeet» (Gambler's Planet) augustist 1955, «M??kadega v?lismaailmlaste vastu» (Swords Against the Outworlders) maist 1956, «Deneb IV m?istatus» (The Mystery of Deneb IV) juulist 1956, «Maalaste h?daoht» (Peril of the Earthlings) novembrist 1956 ja n?nda edasi ja n?nda edasi, v?hemalt viis-kuus juttu igas kuus 1957., 1958. ja 1959. aasta jooksul, kuni lugudeni nagu «Tapa too tibi» (Kill That Babe) aprillis 1959, «Kohtume p?rgus» (See You in Hell) augustis 1959, «Peigmehed ehmuvad kergesti» (Bridegrooms Scare Easy) detsembris 1959 jne jne jne, meetrite kaupa sissekandeid. Mul pole rohkem aimu kui teil, millest need lood r??kisid. Suur osa neist olid kriminullid ja vesternid, sekka m?ned spordilood, aga p?hiosa moodustasid ikkagi teaduslik-fantastilised palad t?is koletisi, kosmoselahinguid, m??gav?itlusi ja v?igast lima. Neid on vaid ?liharva kusagil taastr?kitud ning ainult parimaid neist pretensioonitutest seikluslugudest saite lugeda selle «Valitud teoste» ts?kli esimesest raamatust «T?hehiiglaste orjad». Kuid ma ei tunne v?himatki p?hjust selle k??niliselt kokkutraageldatud noorusr?mpsu uskumatu massi p?rast vabandada: ??rimaksmiseks tormakalt ja lohakalt kirjutatud lugude treimine ei tundu mulle t?naseni kuidagi rohkem h?biv??rne, kui t??tada sama eesm?rgi nimel 8 tundi kingam??ja v?i raamatupidajana. Ning lisaks ilmus selle tohutu lugudetulva k?rval k?llaga palasid, millesse ma panin kogu oma hinge ja tolleks ajaks omandatud tehnilised oskused. Kui ma oleksin saanud tollal elatist teenida, kirjutades ainult sedasorti lugusid, mis mulle midagi t?hendasid, oleksin seda kindlasti ka teinud. (Kuidas ma imetlesin kirjanikke nagu Ray Bradbury, Theodore Sturgeon ja Fritz Leiber, kes haruharva langesid pelga kirvet?? tasemele ja kelle jutud tundusid peaaegu eranditult olevat sisemise p?lemise ja loomingulise v?ljendusvajaduse peegeldused.) Kuid noil kaugeil sent-s?nast-ajakirjade aegadel, mil 5000-s?nalise jutu kirjutamine, mis t?i sulle sisse 50 dollarit, miinus k?mme protsenti agenditasu miinus tulumaks, v?is v?tta aega n?dala, ei suutnud ma kuidagi saavutada majanduslikku turvatunnet, piirates oma kirjandustoodangu pelgalt sellise puhta ja p?ha loominguga. (Bradbury kirjutas klantsajakirjadele, mis maksid k?mme kuni kaksk?mmend korda suuremaid honorare kui need v?ljaanded, millega mina seotud olin, Leiberil oli toimetajat?? ning ta kirjutas jutte selle k?rvalt ning Sturgeon, nagu ma hiljem teada sain, elas oma v??rikuse nimel rasketes peost-suhu oludes.) Kuid teataval m??ral oli minulgi vaja oma professionaalset enesest lugupidamist kaitsta, mist?ttu ma j?tkasin isegi noil s?ngetel kirvet?? aastatel alati, kui ma leidsin, et v?in endale seda luksust lubada, regulaarselt ka selliste juttude kirjutamist, mis mulle midagi t?hendasid. Just need isiklikult rahuldustpakkuvad lood k?igist neist miljoneist s?nadest, mida ma oma kirjanikukarj??ri algusaastail tootsin, ongi leidnud tee nende kaante vahele. Ma ei taha v?ita, et tegu oleks kirjandusliku kunstimeisterlikkuse t?iuslikemate n?idetega. Ma olin siiski ?lem??raselt varak?ps kirjanik, kes hakkas lugusid m??ma 18-aastaselt ja tegi seda enne 21. eluaastat juba tuima j?rjekindlusega. ?ksk?ik, kui vilunud need lood ka olid (ja ma leian, et m?ned neist olid v?gagi oskuslikult teostatud), olid need siiski v?ga noore mehe kirjutatud, mehe, kes oli n?inud suhteliselt v?he p?ris maailma ja polnud veel saanud v?imalust elada l?bi neid t?iskasvanuelu emotsionaalseid katsumusi, mis on parima kirjanduse s?nnitajaks. Ma olin ?likooli teisel kursusel, kui mu esimene tr?kis avaldatud jutt «Gorgo planeet» (Gorgon Planet) ilmus. Loos polnud midagi silmatorkavat, kuid see oli avaldatav. Ometigi olin ma algusest peale ?sna hea. Ma v?isin olla pinnapealne ja k?iki v?imalusi ?ra kasutav, kuid ma valdasin oskuslikult dialoogi ja ekspositsiooni ning suutsin neid pea intuitiivselt ja vaheldusrikkalt kasutada, et tulemuseks oli igati vastuv?etav jutustusetekstuur. Ka andsid mu arusaamad s??eest ja selle arendamisest m?rku kindlast tuginemisest klassikalisele tehnikale, kuigi ma kaldusin ehk liiga tihti kergete lahenduste poole. Mitmeid neist varajastest lugudest on korduvalt antoloogiates taastr?kitud ning ma kahtlustan, et suurem osa neist leiaks avaldamist ka t?nasel p?eval, mil teaduslik-fantastilise l?hiproosa kirjastusturg on ometi palju ahtam v?rreldes selle ajaga, kui mina ?les kasvasin. (1953. aastal, kui ma alustasin professionaalse kirjanikuna, ilmus mitu tosinat ulmeajakirja ning uusi tekkis pidevalt juurde, praegu on ajakirju alles paar-kolm t?kki.) Ja n?nda ongi siin, nende kaante vahel otsekui t?estuseks v?itele, et ma teadsin juba oma karj??ri algusest peale ?sna h?sti, mida ma teen, ?ks valik, v?ga selektiivne valik neist sadadest ja sadadest lugudest, mida ma oma kirjanikutee esimese 15 aasta jooksul kirjutasin. Kogumik algab enam-v?hem korraliku materjaliga mu hilisteismeea ?pipoisiaastatest 1950ndate esimese poole l?pust, j?tkub selgepilgulise professionaali, kelleks ma kiiresti sain, sujuvate ja p?devate t??dega 1950ndate l?pust ning l?peb m?nede ?sna uhkete ja n?tkete paladega 1960ndate teisest poolest, mil ma olin j?udmas oma kirjanikuv?imete tippvormi. Omamoodi autobiograafia juttudes, tegelikult. Loodan, et leiate need lood v?hemalt seda aega v??rt olevat, mis kulub nendega tutvumiseks. Ja mis puutub minusse, siis on see ettev?tmine kirjandusliku arheoloogia vallas minu enda minevikku kaevumisel, taasavastamaks kirjanikku, kellena ma 60 aastat tagasi alustasin, olnud lihtsalt imep?rane kogemus. ??SSE KADUV TEE FANTASTIC UNIVERSE, juuli 1958 Olin selle loo esimeste visandite tegemise ajal s?gisel 1953 18-aastane Columbia ?likooli tudeng. Mul on meeles, et olin lugenud prantsuse autori Marcel Ayme juttu «Teekond l?bi Pariisi» (La travers?e de Paris; 1947) kirjandusajakirja Partisan Review, mida ma tollal innukalt j?lgisin, 1950. aasta juuli-augusti numbrist. Lugu algas nii: «Ohver, juba t?kkideks l?igatud, lebas keldri nurgas plekiliste riideribade all. Jamblier, v?ike mees hallinevate juuste, terava profiili ja palavikuliste silmadega, k?ht v??tatud k??gip?llega, mis ulatus ta jalalabadeni, k?ndis lohinal ?le betoonp?randa. Aeg-ajalt peatus ta hetkeks oma teel, et vahtida kergelt ?hetavate p?skede ja ebakindla pilguga ukselinki. Et ootamise pinget leevendada, v?ttis ta narmasharja, mis ligunes emailitud panges, ja pesi sellega niisket betoonipinda kolmandat korda, et kustutada sellelt viimasedki verej?ljed, mida ta lihunikut?? v?is sinna j?tta…» See tundub nagu m?rvaloo v?i ?udusjutu algus. Kuid tegelikult k?sitles «Teekond l?bi Pariisi» keerukat musta turu sealiha transportimise praktikat kohvrites l?bi natside okupeeritud Pariisi. Loo s?nge ja k?le atmosf??r ning situatsiooni eetilistest k?sitavustest tulenenud tegelaste ?ng ja ahastus liigutasid mind ?dini ja peaaegu momentaanselt hakkasin selle pala meeleolusid teaduslik-fantastilisse konteksti ?le kandma. Mis oleks, k?sisin ma endalt, kui ma v?taksin Ayme lugejat alt t?mbavat algusl?iku s?na-s?nalt? Eeldage, et «ohver» selles loos pole siga, vaid ikkagi inimene, nagu ma olin eeldanud kuni 2. lehek?ljeni, ja kujutage ette linna, mis kannatab puuduse k?es hulleminigi kui II maailmas?ja ajal, nii et on hakatud kannibalismi praktiseerima ja ??pimeduse varjus smugeldatakse seal selle k?ige keelatuma lihaga. Kirjutasin seda lugu juhuslikel pausidel, mida suutsin ?likooli?pingute k?rvalt n?pata, plaaniga saata lugu jutuv?istlusele, mida ?ks ulmeajakiri tol aastal korraldas. Parimale tudengi kirjutatud 21. sajandi Ameerika elu kirjeldavale jutule oli auhinnaks tuhat dollarit (mis on t?nap?eva v??ringus ligi 9000 dollarit). Mingil p?hjusel ei osalenud ma siiski sellel v?istlusel, ilmselt magasin t?htaja maha, aga 1954. aasta kevadel hakkasin oma k?sikirja erinevatele ulmeajakirjadele saatma. Olin tollal mittekeegi, avaldamata autor (kuigi mu enda suureks ?llatuseks olin just ?hele kirjastusele maha m??nud noorteulmeromaani «?lest?us Kentauri Alfal» (Revolt on Alpha C), mis avaldati 1955. aastal). Ning mu jutt tuli ajakirjadest kiiresti tagasi, nagu olid tulnud 15 v?i 20 varasemat juttu, mida ma olin eelneva viie aasta jooksul eri v?ljaannetele pakkunud. (Olin 13 v?i 14 aastat vana, kui hakkasin oma jutte ajakirjadele saatma.) Kui see jutt oli l?bi k?inud k?igi tollal eksisteerinud 7 v?i 8 ulmeajakirja toimetajad ning k?igi toimetajad olid mulle ?elnud, kui depressiivne, morbiidne, negativistlik ja v?imatu avaldada see pala oli, panin jutu sahtlisse ja kandsin maha kui eba?nnestumise. M??dus paar aastat. Mul ?nnestus hakata oma lugusid kiirtule tempos ajakirjadele m??ma, nii et enne 21-aastaseks saamist olin ma juba tuntud ulmekirjanik. Teenisin juba ?likooli ajal oma kirjutamistega kena sissetuleku. Vahepeal saabus New Yorki ?ks nooruk Clevelandist, kes kolis minu k?rvaltuppa ja pani samuti kirjanikuna oma «poe p?sti». Tema nimi oli Harlan Ellison. ?hel p?eval 1956. aastal mainisin talle, et mul on ?nnestunud k?ik lood maha m??a, v?lja arvata ?ks, mida ei soovinud puutuda ?kski toimetaja. Ta n?udis seda lugu kohe n?ha ning luges selle minu silme all l?bi. «Geniaalne!» h??dis ta. «Suurep?rane!» V?i midagi selles laadis. Ta oli n?rdinud, et selline s?nge meistriteos oli pidanud kogema k?ikjalt tagasil?kkamist, ning t?otas, et leiab sellele avaldaja. Just siis v?ttis lahke ja vastuv?tlik ning veidi ebamaine Hans Stefan Santesson ?le raskustes vaevleva ajakirja Fantastic Universe (Fantastiline Universum) toimetamise ning Harlan mainis talle, et ma olin kirjutanud loo, mis osutus k?igi ta konkurentide jaoks liiga v?ljakutsuvaks ja originaalseks, esitades talle sisuliselt v?ljakutse selle ostmiseks. Hans k?sis k?sikirja n?ha, kommenteeris oma pehmel moel, et tegu on t?esti ?sna karmi asjaga, ning p?rast m?ningast k?hklemist avaldas «??sse kaduva tee» (The Road to Nightfall) oma ajakirja 1958. aasta juulinumbris. Isegi n??d, aastak?mneid hiljem on mul raske aru saada, mis selles loos n?nda kuuma kartulina m?jus. Selle teema – et tuumas?jaj?rgse maailma pinged ja surutis v?ib v?lja viia isegi kannibalismini – tundus ?rritavat paljusid loo tagasil?kanud toimetajaid, kuid see temaatika polnud per se tabuteema. (Vaata Damon Knighti 1950. aasta klassikalist juttu «Teenida inimest» (To Serve Man), kui vaid esimesena p?hetulevat n?idet nimetada.) K?ige t?en?olisemalt oli probleemikohaks peategelase moraalne kokkuvarisemine loo l?pus, kuna enamik ulmetoimetajaid eelistas tollal lugusid, mille keskne kangelane ?letab k?ik takistused ja j?uaboma piinade ning raskuste kiuste v?idule. Et ma polnud tolleks ajaks veel midagi avaldanud, oli lisamiinus. N?iteks Theodore Sturgeon v?i Fritz Leiber oleks v?ibolla suutnud toimetajaid veenda kannibalismilugu avaldama, isegi sellise allaandjaliku l?puga, kuid saatusele alistuva kangelasega kannibalismilugu praktiliselt tundmatult autorilt oli liig mis liig, nii et isegi p?rast mu nime teataval m??ral tuntuks saamist l?ks ikkagi tarvis Harlan Ellisoni kogu purustavat ja mooloklikku veenmisj?udu, et see jutt endale kuskil v?ljaandes kodu leiaks. Jutustus tundub mulle t?nagi ?sna heatasemelise asjana, eriti kui arvestada, et selle autor polnud kirjutamise ajal veel kahek?mnenegi. See on ?sna d?naamiline, siin on tegelaskujud, p?nev tegevus ja s??ee ning jutt suudab oma mitte kuigi originaalse idee edastada ?sna efektiivselt. Kui ma oleksin toona ammu aega tagasi olnud k?sikirju otsiv ajakirjatoimetaja, oleks mulle k?ll tundunud, et selle pala autor on v?hemasti lootustandev. Koer l?rises ja jooksis edasi. Katterson vaatas, kuidas kaks k?hna p?levate silmadega meest loomale j?rele s??stsid, ning tardus kasvavas ??vas paigale. ?kitselt kargas koer ?le pr?gihunniku ja oli kadunud; tema j?litajad vajusid j?uetult maha, n?jatudes oma nuiadele ja ahmides ?hku. «Asjad l?hevad veel palju hullemaks,» s?nas v?ike r?pane mehike, kes ?kki eikusagilt Kattersoni k?rvale ilmus. «Olen kuulnud, et ametlik teadaanne tuleb t?na, kuid kuulujutt on juba pikka aega levinud.» «Nii nad r??givad,» vastas Katterson aeglaselt. Ta oli ?sja pealt n?htud tagaajamisest ikka veel halvatud. «Me oleme k?ik ?sna n?ljased.» Kaks koera j?litanud meest olid ikka veel v?hmal, kuid ajasid end jalule ja l?ksid minema. Katterson ja v?ike mehike vaatasid nende aeglast eemaldumist. «See on esimene kord, kui olen n?inud inimesi midagi s??rast tegemas,» s?nas Katterson. «Niimoodi avalikult…» «See ei j?? viimaseks korraks,» teatas mehike. «Parem harju sellega ?ra, n??d kui toit otsas on.» Kattersoni k?hust k?is l?bi valutorge. See oli t?hi ning pidi t?hjaks j??ma kuni ?htuse toiduratsiooni saamiseni. Ilma toiduabita polnud tal aimugi, kust j?rgmine suut?is tulema peaks. Tema ja v?ike mees k?ndisid m??da vaikset t?navat edasi, astudes ?le prahi, jalutades sihitult ilma selge eesm?rgita. «Mu nimi on Paul Katterson,» ?tles ta viimaks. «Elan 47ndal t?naval. M??dunud aastal lasti mind armeest vabaks.» «Aa, ?ks noist,» s?nas v?ike mees. Nad p??rasid 15ndale t?navale. Seal laius t?ielik h?ving: mitte ?kski s?jaeelne maja polnud p?sti ning t?nava tagumisse otsa olid p?stitatud ?ksikud viletsad telgid. «On sul vabanemisest saadik t??d olnud?» Katterson naeris. «Hea nali. R??gi veel m?ni.» «Tean. Ajad on karmid. Minu nimi on Malory; olen kaubatundja.» «Mis kaupa sa tunned?» «Noh… kasulikku sorti.» Katterson noogutas. Ilmselgelt ei tahtnud Malory, et ta teemat edasi arendaks, ja ta j?ttis selle. Nad k?ndisid vaikselt edasi, suur mees ja v?ike, ning Katterson ei suutnud m?elda millestki peale t?hjusetunde k?hus. Siis liikusid ta m?tted m?ned minutid tagasi n?htud stseenile, kus kaks n?ljast meest koera taga ajasid. Olid asjad nii ruttu juba niikaugel? k?sis Katterson eneselt. Mis edasi saab, m?tiskles ta, kui toit veel haruldasemaks muutub ja viimaks ?ldse otsa l?peb? Ent v?ike mees osutas ettepoole. «Vaata,» s?nas ta. «Miiting Uniooni t?naval.» Katterson kissitas silmi ja n?gi avalikeks teadaanneteks m?eldud platvormi ?mber kogunevat rahvamassi. Ta kiirendas sammu, sundides Maloryt vaeva n?gema, et temaga sammu pidada. Platvormile oli roninud s?jav?elises univormis noor mees, kes seisis tuimalt n?oga rahva poole. Katterson vaatas l?hedalseisvat d?iipi, tundes automaatselt ?ra 2036nda aasta mudeli – k?ige uuema, kaheksateist aastat vana. P?rast minutit v?i paari t?stis s?dur k?e, et vaikust saada, ning k?neles vaiksel, vaoshoitud h??lel. «Kaasnewyorklased, mul on valitsuselt ametlik teadaanne. ?sja saabus s?na Trentoni oaasist …» Rahva seast hakkas kostma pominat. Nad paistsid teadvat, mis tulemas oli. «?sja saabus s?na Trentoni oaasist, et seoses hiljutise eriolukorraga on New Yorgi ja ?mbritsevate alade toiduga varustamine ajutiselt katkenud. Kordan: seoses hiljutise eriolukorraga on New Yorgi ja ?mbritsevate alade toiduga varustamine ajutiselt katkenud.» Rahva pomin muutus tigedaks, sapiseks sosinaks, kui iga mees arutas k?rvalseisjaga viimast s?ndmustearengut. See uudis polnud ootamatu; Trenton oli ammu protesteerinud abitu, purukspommitatud New Yorgi toitmise koorma vastu, ning hiljutine ?leujutus oli neile vastutusest k?rvalehiilimiseks k?llalt v?imalust andnud. Katterson seisis vaikselt, k?rgudes tema ?mber oleva rahva kohal ning avastades, et ei suuda kuuldut uskuda. Ta n?is endasset?mbunud, peaaegu eemalolev, kritiseerides objektiivselt platvormil oleva s?duri r?hti, lugedes kokku tema eraldusm?rke, m?eldes k?igest peale teadaande tagaj?rgede, ning p??des v?idelda kasvava n?ljaga. Univormis mees r??kis taas. «Samuti on mul teade New Yorgi kubernerilt kindral Hollowaylt: tema ?tleb, et New Yorgi toiduvarustuse taastamise katsetega tegeldakse ning et Baltimore’i oaasi on l?kitatud kullerid palvega moona saata.» S?dur ronis ettevaatlikult platvormilt alla ja tegi l?bi rahvamassi teed d?iibi poole. Ta ronis k?hku masinasse ja s?itis minema. Ilmselgelt oli ta t?htis mees, otsustas Katterson, kuna d?iibid ja k?tus olid haruldased asjad, mida keegi kuskil kergek?eliselt ei kasutanud. Katterson j?i sinna, kus ta oli, ja p??ras aeglaselt pead, vaadates ?mbritsevaid inimesi – enamuses k?hnu pooln?lginud v?ikesi skelette, kes salaja tema hiiglaslikku kogu kadestasid. K?hetu mees l??mavate silmadega ja kongninaga oli kogunud enda ?mber v?ikese r?hma ja pidas mingit tiraadi. Katterson oli temast kuulnud – ta nimi oli Emerich, ning ta oli 14. t?nava mahaj?etud metroojaamas elava koloonia juht. Katterson l?ks instinktiivselt mehele ligemale ning Malory j?rgnes talle. «See k?ik on vanden?u!» h??dis k?hn mees. «Nad r??givad h?daolukorrast Trentonis. Mis h?daolukord? Ma k?sin teilt, mis h?daolukord? Too ?leujutus ei teinud neile h?da. Nad tahavad meist lihtsalt n?ljutades lahti saada, ongi k?ik! Ja mida me selle vastu teha saame? Ei midagi. Trenton teab, et me ei suuda kunagi New Yorki ?les ehitada, niisiis tahavad nad meist vabaneda ja v?tavad meilt toidu ?ra.» N??d oli rahvahulk tema ?mber koondunud. Emerich oli populaarne; inimesed h?iklesid n?usolevalt, r?hutades tema k?net aplausidega. «Kuid kas me n?lgime surnuks? Ei n?lgi!» «T?pselt nii, Emerich!» h??dis ?ks turske habemik mees. «Ei,» j?tkas Emerich. «Me n?itame neile, mida me teha suudame. Me kraabime kokku iga toiduk?beme, mida leiame, iga rohuk?rre, iga metslooma, iga t?ki saapanahka. Ja me j??me ellu, t?pselt nagu me elasime ?le 47. aasta blokaadi ja n?ljah?da ning k?ik muu. Ja ?hel neist p?evadest l?heme me Trentonisse ja… ja… k?psetame nad elusalt ?ra!» ?hku t?itsid heakskiidum?irged. Katterson p??rdus ja tegi ?laga l?bi summa teed, m?eldes kahest mehest ja koerast, ning k?ndis tagasi vaatamata minema. Ta suundus Neljandale aven??le, kuni ta enam Uniooni v?ljaku miitingu h??li ei kuulnud, ja istus kurnatult l?mastatud kandetalade kuhjale, mis oli kunagi olnud Cardeni monument. Ta toetas pea k?tele ja lihtsalt istus. P?rastl?unased s?ndmused olid teda tuimaks teinud. Toiduga oli olnud kitsas nii kaua, kui ta m?letas – kaksk?mmend neli aastat s?da sf??rlastega oli kulutanud ?ra peaaegu k?ik riigi ressursid. S?da oli veninud ja veninud. P?rast esimesi tormakaid pommitamisi oli sellest saanud kurnamiss?da, mis vastassf??rid aeglaselt rusudeks jahvatas. Kuidagi oli Katterson suutnud peaaegu ilma toiduta suureks ja tugevaks kasvada, ning ta torkas silma k?ikjal, kus ta k?is. Ameeriklaste generatsiooni, millesse ta kuulus, ei iseloomustanud suurus ega j?ud. Lapsed olid s?ndides kui alatoidetud vanamehed – kortsus ja v?etid. Ent tema oli olnud suur ja ?ks ?nnelikke, kes Armeesse valiti. V?hemalt oli teda seal regulaarselt toidetud. Katterson l?i v??ndunud r?but?ki jalaga eemale ning m?rkas v?ikest Maloryt Neljandat aven??d pidi tema poole tulemas. Katterson naeris enda ette, meenutades p?evi Armees. Kogu ta t?iskasvanuelu oli olnud veedetud univormis, koos s?duri privileegidega. Aga see oli olnud liiga hea, et kesta: kahe tuhande viiek?mne teisel, kaks aastat varem, oli s?da viimaks t?ielikku paigalseisu sattunud. M?lemad v?istlevad poolkerad olid ribadeks kistud ja peaaegu terve Armee oli ?kitselt saadetud k?lma tsiviilmaailma. Teda oli visatud ?ksiku ja eksinuna New Yorki. «L?heme koerajahile,» lausus Malory, kes naeratades ligines. «Vali oma s?nu, v?ikemees. Ma v?in sinu ?ra s??a, kui ma k?llalt n?ljaseks muutun.» «Asoh? Mulle j?i mulje, et sind ?okeerisid juba kaks koera p??dvat meest.» Katterson t?stis silmad. «?okeerisidki,» ?tles ta. «Istu maha v?i kao minema, aga ?ra minuga mingeid m?nge m?ngi,» urises ta. Malory heitis end Kattersoni l?hedale rusudele. «Pilt on vilets,» s?nas Malory. «Vastab t?ele,» s?nas Katterson. «Ma pole p?ev otsa midagi s??nud.» «Miks mitte? M??dunud ?htul oli regulaarne toidujagamine, ning t?na on ka.» «Looda sa,» ?tles Katterson. P?ev hakkas l?ppema, m?rkas ta, ning ?htuvarjud laskusid kiirelt. Varemeis New York n?gi videvikus kummaline v?lja: paindunud talad ning kokkuvajunud hooned meenutasid ammusurnud hiiglaste vaime. «Homme oled veelgi n?ljasem,» s?nas Malory, n?rk naeratus huultel v?relemas. Katterson t?stis kiiruga pea. «M?ngid j?lle oma m?nge?» «Ei,» ?tles Malory kiiruga. Ta kirjutas paberit?kile oma aadressi ja ulatas selle Kattersonile. «V?ta. Astu l?bi, kui sa t?eliselt n?ljaseks peaksid muutuma. Ja… sa oled vist p?ris tugev, kas pole? Mul v?iks sulle isegi t??d olla, sest sa ?tled, et sa pole hetkel millegagi seotud.» Kattersoni peas vilksatas ?ks m?te. Ta p??ras end v?ikese mehe poole ja vahtis talle otsa. «Mis sorti t??d?» Malory kahvatus. «Oh, mul on vaja m?ningaid tugevaid mehi mulle toitu hankima. Tead ju k?ll,» sosistas ta. Katterson k??nitas ja haaras v?ikse mehe k?hnadest ?lgadest. Malory v?patas. «Jah, tean,» kordas Katterson aeglaselt. «?tle mulle, Malory,» lausus ta ettevaatlikult, «millist toitu sa m??d?» Malory vingerdas. «Ma… ma… ma ju tahtsin sind ainult aidata, ja…» «?ra mulle seda jama aja.» Katterson t?usis aeglaselt, v?ikest meest lahti laskmata. Malory leidis end vastu tahtmist jalule kerkimast. «Sa oled liha?ris, kas pole, Malory? Mis liha sa m??d?» Malory p??dis vabaks p??seda. Katterson l?i teda p?lglikult poolavatud rusikaga, saates ta pr?gihunnikule pikali. Malory v??nles eemale, silmad hirmusegased, ning s??stis 13nda t?nava h?marusse. Katterson seisis tema eemaldumist vaadates kaua p?sti, hingates raskelt ja julgemata m?eldagi. Siis voltis ta Malory aadressiga paberi kokku, pani selle taskusse ning k?ndis kangelt minema. *** Barbara ootas teda, kui ta tund hiljem p?idlaga oma 47nda t?nava korteri ukseplaadile vajutas. «Oled vist juba uudiseid kuulnud,» lausus naine, kui mees sisenes. «Mingi lakutud leitnant astus l?bi ja teatas sellest allkorrusel. T?in meie t?nase toiduratsiooni juba ?ra, ning see on viimane. Kuule, kas midagi on lahti?» Naine vaatas teda ?revalt, kui ta s?natult toolile r?ntsatas. «Ei midagi, kallis. Mul on lihtsalt k?ht t?hi ja veidi paha olla.» «Kus sa t?na k?isid? J?lle v?ljakul?» «Jah. Minu tavaline neljap?eva p?rastl?unane jalutusk?ik, ja oh milliseks kenaks piknikuks see kujunes. Esmalt n?gin ma kaht meest koera jahtimas – nad ei v?inud olla n?ljasemad kui mina, ent nad ajasid toda ?nnetut kondist looma taga. Siis tegi su leitnant oma teadaande toidu osas. Ja viimaks p??dis ?ks r?pane lihakaupmees mulle «kaupa» m??a ja t??d anda.» T?drukul j?i hing kinni. «T??? Liha? Mis juhtus? Oh, Paul…» «Unusta ?ra,» ?tles Katterson talle. «Ma l?in ta siruli ja ta jooksis saba jalge vahel minema. Tead sa, mida ta m??s? Tead sa, mis liha ta tahtis, et ma s??ks?» Naine langetas pilgu. «Jah, Paul.» «Ja see t??, mis tal minu jaoks oli – ta n?gi, et ma olen tugev, niisiis tahtis ta minust oma varustaja teha. ?htuti oleks ma jahile l?inud, otsinud ringiuitajaid, keda oimetuks l??a ja homseks praeks teha.» «Aga me oleme ju nii n?ljased, Paul. Kui sa oled n?ljane, muutub see k?ige t?htsamaks asjaks.» «Mida?» Tema h??l oli raevunud pulli m?ire. «Mida? Sa ei tea, mida sa r??gid, naine. S??, enne kui sa t?iesti aru kaotad. Leian m?ne muu viisi toitu hankida, aga mingiks kuradima kannibaliks ma ei hakka. Ei mingit inimliha Paul Kattersonile.» Naine ei ?elnud midagi. Lae ainuke lamp vilkus kaks korda. «Pimendusaeg on varsti k?es. Too k??nlad v?lja, kui sa just unine pole,» ?tles mees. Tal polnud kronomeetrit, aga vilkumine oli m?rk, et kaheksa kolmk?mmend oli p?rale j?udmas. Kaheksa kolmk?mmend igal ?htul keerati elekter kinni k?igis elukorterites peale nonde, millel oli ?igus tavalimiiti ?letada. Barbara s??tas k??nla. «Paul, isa Kennon k?is t?na j?lle siin.» «Ma olen talle ?elnud, et ta siin enam oma n?gu ei n?itaks,» lausus Katterson oma toanurga pimedusest. «Ta arvab, et me peaksime abielluma, Paul.» «Ma tean. Mina ei arva.» «Paul, miks sa…» «?rme seda teemat j?lle ?les v?ta. Ma olen sulle k?llalt r??kinud, et ma ei taha kahe suu toitmise vastutust, kui ma omaendagi k?htu t?is ei suuda hoida. Praegune lahendus on parim – kumbki meist enda eest.» «Aga lapsed, Paul…» «Oled sa t?na ?htul peast p?runud?» vastas ta. «Julgeksid sa lapsi siia maailma tuua, eriti n??d, kui me oleme j??nud ilma isegi Trentoni oaasi toidust? Meeldiks sulle vaadata teda k?ige selle pr?gi ja saasta keskel surnuks n?lgimas, v?i ehk sissevajunud p?skedega v?ikseks luukereks ?les kasvamas? V?ibolla sulle meeldiks, aga ma kardan, et mulle mitte.» Mees vaikis. Naine istus teda vaadates, nuuksudes vaikselt. «Me oleme m?lemad surnud, sina ja mina,» lausus naine viimaks. «Me ei tunnista seda, aga me oleme surnud. Kogu see maailm on surnud – meie oleme veetnud viimased kolmk?mmend aastat enesetappu tehes. Ma ei m?leta nii kaugele kui sina, aga ma olen lugenud m?ningaist vanadest raamatutest seda, kui puhas ja uus ja s?rav see linn enne s?da oli. S?da! Kogu mu elu oleme me s?jas olnud, kordagi teadmata, kellega me v?itlesime v?i miks. Lihtsalt ?gisime maailma ilma mingi p?hjuseta.» «J?ta, Barbara,» s?nas Katterson. Ent naine j?tkas monotoonselt: «R??gitakse, et Ameerika ulatus kunagi rannikust rannikuni, mitte ei olnud jagatud v?ikesteks maaribadeks, mida ??ristavad radioaktiivsed eikellegimaad. Siis oli talusid ja toitu, j?rvesid ja j?gesid, ning inimesed lendasid ?hest kohast teise. Miks see k?ik juhtuma pidi? Miks me surnud oleme? Mis meist edasi saab, Paul?» «Ma ei tea, Barbara. Ma ei usu, et keegi teab.» V?sinult puhus ta k??nla ?ra, ning pimedus voolas sisse ja t?itis toa. *** Kuidagiviisi oli ta tagasi Uniooni v?ljakule sattunud ja seisis 14ndal t?naval, k?igutades end jalgadel kergelt edasi-tagasi ja tundes uimasust, mis oli n?lgimise esimene m?rk. T?naval olid m?ned ?ksikud inimesed, kes suundusid mornilt, kuhu iganes neil minna oli. P?ike oli k?rgel pea kohal ning paistis eredalt. Tema m?tiskluse katkestasid h??ded ning jooksvate jalgade harjumatu heli. Tema armeetreening teenis teda h?sti, kui ta lahtisse kraavi s??stis ning end sinna peitis, m?eldes, mis toimub. Hetke p?rast piilus ta v?lja. Neli meest, iga?ks sama suur kui Katterson ise, saalisid n??dseks inimt?hjadel t?navatel edasi-tagasi. ?ks neist kandis kotti. «Seal on ?ks!» kuulis Katterson kotiga meest k?hedal h??lel h??dmas. Ta j?lgis uskumatuna, kuidas neli meest varisenud hoone l?hedal k?ssitava t?druku ?les leidsid. T?druk oli kahvatu, k?hn, r?balais, ehk kuni kahek?mneaastane, ning v?inuks m?nes teises maailmas ehk isegi ilus olla. Kuid ta p?sed olid aukuvajunud ja parkunud, tema silmad tuhmid ja klaasistunud ning k?sivarred kondised. Meeste l?henedes t?mbus ta tahapoole, vandudes trotslikult ning valmistudes end kaitsma. Ta ei taipa, m?tles Katterson. Ta arvab, et teda tullakse v?gistama. Higi voolas m??da ta keha, ning ta sundis end vaatama, hoides end peidukohast v?lja h?ppamast. Neli marod??ri koondusid t?druku ?mber. Too s?litas ning l?i oma k??nisetaolise k?ega. Nemad itsitasid ja haarasid tal k?est. T?druku karje oli k?rvurebestav, kui nad ta v?lja lohistasid. T?usis nuga, ning Katterson kiristas hambaid, kui see langes. «Pane ta kotti, Charlie,» ?tles r?me h??l. Katterson kees raevust. See oli tal esimene kord Malory lihunikke n?ha – v?hemasti kahtlustas ta, et see oli Malory j?uk. Katsudes v??l tupes rippuvat nuga, t?usis ta peaaegu jalule, et nelja lihar??vlit r?nnata, aga vajus siis m?istusele tulles tagasi kraavi. Nii ruttu? Katterson teadis, et kannibalism oli n?lgivas New Yorgis juba palju aastaid aeglaselt levinud, ja et v?hesed surnukehad j?udsid ?hes t?kis hauda, aga see oli tema teadmise kohaselt esimene kord, kui r??stajad elava inimese t?navalt kinni v?tsid ja ta toidu saamiseks ?ra tapsid. Ta judises. V?itlus elluj??mise nimel oli seega alanud. Neli r??stajat kadusid Kolmanda aven?? poole. Katterson t?usis ettevaatlikult kraavist, vaatas ettevaatlikult igasse suunda ning tuli siis lagedale. Ta teadis, et pidi ettevaatlik olema: temasuurusest mehest sai liha paljudele suudele. Ka teised inimesed v?ljusid n??d hoonetest, k?igi n?gudel samasugune ?udus. Katterson j?lgis juhmilt tammuvaid skelette, m?ned nuuksumas, kuid enamik juba pisarate faasist m??das. Ta pigistas ikka ja j?lle k?si rusikasse, tundes viha ning tahtes ?le k?ige selle leviva haiguse v?lja juurida, teades samas lootusetult, et seda polnud v?imalik teha. K?nepuldis seisis n??d teravate n?ojoontega pikk k?hn mees. Tema h??l oli vihast l?mbumas. «Vennad, n??d on see avalikuks saanud. Inimesed on p??rdunud ?ra Jumala teelt ning Saatan on juhatanud nad h?vingusse. Just ?sja olite te tunnistajaks, kuidas neli Tema looma h?vitasid toidu saamiseks kaassureliku – kohutavaim patt k?igist. Vennad, meie aeg Maal on peaaegu l?bi. Mina olen vana mees – ma m?letan p?evi enne s?da, ja ehkki m?ned teist ei pruugi seda uskuda, m?letan ma p?evi, kui toitu oli k?igile, kui iga?hel oli t??, kui need varisenud ehitised olid k?rged ja s?ravad ja voolujoonelised, ja kui taevas lennukitest kihas. Nooruses r?ndasin ma k?ikjal ?le selle maa, Vaikse ookeanini v?lja. Kuid S?da on k?igele sellele l?pu teinud ja Jumala k?si on meie kohale kerkinud. Meie p?ev p?ikese all on m??das ja varsti on meil k?igil k?es tasumise tund. Minge Jumala ette ilma veriste k?teta, vennad. Need neli meest, keda te t?na n?gite, p?levad oma roima eest igavesti. Kes iganes s??b ebap?ha liha, mille nad t?na tapsid, liitub nendega P?rgus. Kuid kuulake hetkeks, vennad, kuulake! Need, kes pole veel kadunud, ma anun teid, p??stke endid! Parem olla ?ldse ilma s??mata, nagu enamik teist, kui m??rida end seda uut sorti toiduga, k?ige kallima lihaga ?ldse.» Katterson silmitses inimesi tema ?mber. Ta tahtis sellele k?igele l?pu teha; tal oli n?gemus ristiretkest toidu hankimiseks, s?jak?igust kannibalismi vastu, lipud lehvimas, trummid tagumas, tema ise v?itlust juhtimas. M?ned inimesed olid vana jutlustaja kuulamise l?petanud ja m?ned olid minema jalutanud. Paar t?kki naersid ja heitsid vanamehe poole pilkavaid kommentaare, ent viimane eiras neid. «Kuulake mind! Kuulake mind, enne kui te lahkute. Me oleme k?ik hukule m??ratud; Issand on selle selgeks teinud. Aga m?elge, inimesed – see maailm on varsti l?inud ja suurem ilm on tulemas. ?rge andke ?ra oma v?imalust igaveseks eluks, vennad! ?rge vahetage oma surematut hinge r?vetatud liha palukese vastu!» Rahvamass hajus, m?rkas Katterson. See k?is kiirelt: inimesed nihkusid eemale ja kadusid. Jutlustaja j?tkas r??kimist. Katterson seisis kikivarvul ja k??nitas ?le rahvamassi ida poole vaatama. Tema silmad vaatasid hetke otsivalt ringi, ja siis ta kahvatas. Neli kurjakuulutavat kogu l?henesid kindlal sammul m??da mahaj?etud t?navat. Peaaegu k?ik olid neid n??d n?inud. Nad k?ndisid, neli t?kki reas, keset t?navat; pikim neist kandis t?hja kotti. Inimesed l?ksid kiirustades k?igisse suundadesse, ning kui neli kogu 14nda t?nava ja Neljanda aven?? nurgale j?udsid, seisid platvormil ainult Katterson ja jutlustaja. «Ma n?en, et sina oled ainsana j?rel, noormees. Oled sa end juba r?vetanud, v?i oled sa ikka veel Taevase Kuningriigi nimekirjas?» Katterson ei pannud k?simust t?hele. «Vanamees, roni alla!» n?hvas ta. «R??stajad tulevad tagasi. L?heme, kaome siit, enne kui nad kohale j?uavad.» «Ei, ma kavatsen nendega r??kida, kui nad tulevad. Aga p??sta end, noormees; p??sta end, kuni v?id.» «Nad tapavad su, vana narr,» sosistas Katterson karmilt. «Me oleme nagunii k?ik hukule m??ratud, poeg. Kui minu tund on tulnud, siis ma olen selleks valmis.» «Sa oled hull,» s?nas Katterson. Neli meest olid n??d kuuldekaugusel. Katterson vaatas vana meest viimast korda ja s??stis siis ?le t?nava ?hte hoonesse. Ta vaatas tagasi ja n?gi, et teda ei j?litatud. Neli r??stajat seisid platvormi all, kuulates vanameest. Katterson ei kuulnud, mida jutlustaja r??kis, aga ta vehkis k?neldes k?tega. Nelik paistis pingsalt j?lgivat. Katterson vaatas seda k?ike pealt. Ta n?gi ?hte r??stajat midagi vanamehele ?tlemas, ja siis ronis pikk kotiga mees platvormile. ?ks teistest viskas talle tupes noa. Karje oli vali ja l?bil?ikav. Kui Katterson taas vaadata julges, toppis pikk mees jutlustaja keha juba kotti. Katterson langetas pea. Trompetid hakkasid vaibuma; ta m?istis, et vastupanu oli v?imatu. Voolamas olid peatamatud hoovused. *** Katterson vantsis ??relinna oma korterisse. Kvartalid libisesid m??da, kui ta metoodiliselt jalga jala ette pani, k?ndides kaks miili l?bi kivipr?gi ja mahaj?etud, varemeis ehitiste. Ta hoidis ?ht k?tt noap?ral ja heitis pilke vasakule-paremale, m?rgates k?rvalt?navais varglikke krabinaid, varjulist rahvast, keda tuha- ja prahikuhjade tagant p?ris n?ha ei olnud. Nood neli kogu, ?hel seljas kott, n?isid iga laternaposti taga varitsevat ja n?ljaselt ootavat. Ta suundus Broadway’le, l?igates l?bi Parker Buildingu j??nuste. Viisk?mmend aastat varem oli Parker Building olnud l??nemaailma k?rgeim hoone; n??d oli j?rel ainult madal k?nt. Katterson m??dus kunagisest maailma majesteetlikemast vestib??list ja vaatas sisse. Astmel selle ees istus v?ike poiss, j?rades lihat?kki. Poiss n?is kaheksa kuni k?mne aasta vanune, k?ht tihedalt ribide ?mber, mis sellest korvina l?bi paistsid. T?lgastust maha surudes m?tiskles Katterson, mis sorti liha poiss k?ll s?i. Ta liikus edasi. 44ndast t?navast m??dudes tippis temast m??da kondine kass ja kadus tuhahunniku taha. Katterson m?tles lugudele Suurtasandikust, kus hiigelkassid v?idetavalt vabalt ringi r?ndasid, ning ta suu jooksis vett. P?ike vajus veel madalamale ja New York muutus tuhmhalliks ja mustaks. Hilisel p?rastl?unal p?ike enam ?igupoolest ei paistnud, vaid piilus prahivirnade vahelt v?lja ja heitis New Yorgi varemetele tontlikku kuma. Katterson ?letas 47nda t?nava ja p??rdus oma maja poole. Ta v?ttis ette pika ronimise oma tuppa; lifti?aht oli alles, nagu ka paigaletardunud lift, ent selle t??tamine olnuks luksus v?ljaspool unistusi. Ta seisis pimeduses ukseplaati otsides hetke koridoris. Ukse tagant kostis naervaid h??li – kummaline heli sellega mitteharjunud k?rvadele – ning teda rabas l?bi ukse tulev toidul?hn. Tema neel hakkas t?mblema ning talle meenus tema tuim valu tema k?hus. Katterson avas ukse. Toidul?hn t?itis v?ikse toa tervenisti. Sisenedes m?rkas ta, kuidas Barbara, n?ost valge, ?kitselt silmad t?stis. Kattersoni toolis istus mees, keda ta kord v?i paar kohanud oli: r?paste juuste ja suure habemega mees nimega Heydahl. «Mis toimub?» n?udis Katterson. Barbara h??l oli kummaliselt vaikne. «Paul, sa tunned Olaf Heydahli, kas pole? Olaf, Paul?» «Mis toimub?» n?udis Katterson. «Barbara ja mina v?tsime just v?ikese eine, h?rra Katterson,» lausus Heydahl s?gaval h??lel. «Me arvasime, et sa oled n?ljane, niisiis j?tsime veidi ka sulle.» L?hn oli k?ikeh?lmav ja Katterson suutis vaevu hoida tagasi ilaniret, mis ?le ta huulte voolata tahtis. Barbara p?hkis ikka ja j?lle r?tikuga huuli; Heydahl istus rahulolevalt Kattersoni toolis. Katterson astus kolme kiire sammuga ?le toa ja l?i lahti v?ikse k??ginurga ukse. Pliidil s?rises vaikselt v?ike lihat?kk. Katterson vaatas liha, siis Barbarat. «Kust sa selle said?» k?sis ta. «Meil pole raha.» «Ma… ma…» «Mina ostsin selle,» lausus Heydahl vaikselt. «Barbara r??kis mulle, kui v?he toitu teil on, ja kuna mul oli rohkem kui vaja, t?in ma v?ikese kingi.» «Ahaa. Kingitus. Ei mingit konksu?» «H?rra Katterson! Pidage meeles, et ma olen Barbara k?laline.» «Jah, aga palun pidage teie meeles, et see on minu korter, mitte tema oma. ?elge mulle, Heydahl – millist tasu te selle… selle kingi eest ootate? Ja kui palju te juba k?tte olete saanud?» Heydahl t?usis pooleldi p?sti. «Palun, Paul,» ?tles Barbara kiiruga. «Pole vaja t?li tekitada. Olaf p??dis vaid s?bralik olla.» «Barbaral on ?igus, h?rra Katterson,» s?nas Heydahl tagasi istuma vajudes. «V?tke ise ka. See teeb teile head ja mind r??msaks.» Katterson j?llitas teda hetkeks. ?le Heydahli ?la paistis v?ljast poolvalgust, tuues n?htavale tema peaaegu palja pea ja voogava habeme. Katterson m?istatas, kuidas v?isid Heydahli p?sed n?nda ?marad olla. «Laske k?ia,» kordas Heydahl. «Meie oleme k?hu t?is s??nud.» Katterson l?ks tagasi liha juurde. Ta v?ttis riiulilt taldriku, t?stis lihat?ki selle peale ning t?mbas tupest noa. Ta hakkas seda juba l?ikama, kuid siis p??ras ta n?o teiste poole. Barbara naaldus oma toolil ettepoole. Tema silmad olid p?rani ja neis s?ras hirm. Heydahl, samas, istus mugavalt Kattersoni toolis, n?ol enesega rahulolev ilme, mida Katterson polnud kellelgi p?rast Armeest lahkumist n?inud. J?rsku tuli talle p?he m?te, mis ta ihu j??k?lmaks muutis. «Barbara,» s?nas ta h??lt rahulikuna hoides, «mis liha see on? Rostbiif v?i lammas?» «Ma ei tea, Paul,» ?tles naine ebakindlalt. «Olaf ei ?elnud…» «Ehk hoopis k?psetatud koer? T?navakassifilee? Miks sa ei k?sinud Olafilt, mis t?na men??s on? Miks sa temalt seda praegu ei k?si?» Barbara vaatas Heydahli, siis j?lle Kattersoni poole. «S??, Paul. See on hea, usu mind – ja ma tean, kui n?ljane sa oled.» «Ma ei s?? sildistamata toite, Barbara. K?si k?igepealt h?rra Heydahlilt, mis liha see on.» Naine p??rdus Heydahli poole. «Olaf…» «Ma ei arva, et praegusel ajal tasuks nii pirtsakas olla, h?rra Katterson,» ?tles Heydahl. «Toiduabi on l?ppenud ja te ei tea, millal j?lle liha saab.» «Mulle meeldib pirtsutada, Heydahl. Mis liha see on?» «Miks sa nii uudishimulik oled? Tead ju, mida ?eldakse kingitud hobuse suhu vaatamise kohta, heh-heh.» «Ma ei tea isegi, kas see on hobune, Heydahl. Mis liha see on?» Kattersoni h??l, mis oli harilikult hoolikalt kontrollitud, muutus n??d l?rinaks. «Valitud t?kk v?ikesest paksust poisist? Ehk steik m?nest ?nnetust sellist, kes ?hel ?htul valesse kohta k?ndima sattus?» Heydahl l?ks n?ost valgeks. Katterson v?ttis liha taldrikult ja h?pitas seda hetkeks k?es. «Te ei saa kumbki s?na suust. J??gu see teile kurku kinni. Laske k?ia, kannibalid!» Ta viskas liha Barbara pihta; see tabas tema p?ske ja kukkus p?randale. Mehe n?gu l??mas raevust. Ta l?i ukse p?rani, astus end ?mber p??rates v?lja, ja l?i selle taas kinni. Viimane asi, mida ta enne ukse kinnivirutamist n?gi, oli Barbara, kes p?lvili lihat?kki ?les korjama kiirustas. *** ?? l?henes kiiresti ja Katterson teadis, et t?navail polnud ohutu. Tema korter, tundis ta, oli r?vetatud ning sinna tagasi minna ta ei suutnud. K?simus oli, kust toitu hankida. Ta polnud peaaegu kaks p?eva s??nud. Ta surus k?ed taskutesse ja tundis seal kokkuvolditud paberilipakat, millel seisis Malory aadress. K?vera naeratusega taipas ta, et see oli tema ainus toidu- ja rahaallikas. Aga mitte veel – mitte niikaua, kuni ta selga sirgena suudab hoida. Millelegi m?tlemata uitas ta j?e suunas, tohutu kraatri poole, kus, nagu Kattersonile oli ?eldud, asus kunagi ?RO peahoone. Kraater oli peaaegu tuhat jalga s?gav; hoone h?vitati esimeses pommitamises 2028. aastal. Katterson oli siis, s?ja algusaastal, olnud vaid ?he aasta vanune. Tegelik v?itlemine ja pommitamine oli kestnud j?rgmised viis v?i kuus aastat, kuni m?lemad poolkerad olid ?rap?letatud ja v?itlusarmilised ning j?tkus pikk kurnamiss?da. Katterson oli 2045. aastal kaheksateist saanud – ?heksa pikka aastat tagasi, m?tiskles ta – ja tema hiigelkogu oli teinud temast loomuliku kandidaadi soojale kohale Armees. S?jav?ekarj??ri jooksul oli ta k?inud k?ikjal ?le maailmanurga, mida ta oma kodumaaks pidas – maalapp, mida ?helt poolt piiras Apalat?ide radiatsiooniv?? ning teisalt Atlandi ookean. Vaenlane oli Ameerika tulem??ridega hoolikalt tosinaks ribaks eraldanud, k?ik olid ?ksteisest t?ielikult isoleeritud. ?hest teise p??ses lennukiga, kui neid veel alles oli. Kuid teadus, t??stus ja tehnoloogia olid surnud, m?tles Katterson v?sinult, kui ta midagi n?gemata j?e poole vaatas. Ta istus kraatri servale maha ja k?lgutas jalgu ?le ??re. Mis oli juhtunud hea uue ilmaga, mis oli n?nda suurte lootustega kahek?mne esimesse sajandisse sisenenud? Siin ta oli, Paul Katterson, ilmselt ?ks riigi tugevamaid ja pikemaid mehi, k?lgutamas jalgu suure laastatud ala kohal, k?husopis n?riv valu. S?rav voolujooneline kroompaneelide ja reaktiivlennukite maailm oli surnud. ?hel p?eval tuleb ehk uus elu. ?hel p?eval. Katterson silmitses vett kraatri taga. Kusagil ?le mere olid teised riigid, puruks nagu k?ik ?lej??nud. Ja kusagil teises suunas olid lainjad tasandikud, rohi, vili, metsloomad, keda eraldasid sajad miilid radioaktiivseid m?gesid. S?da oli ?ginud p?llud ja karjamaad ja kariloomad, oli inimkonna jalge alla tallanud. Ta t?usis ja hakkas ?ksildast t?navat pidi tagasi k?ndima. Juba oli h?mar ja ?ksikud gaasilaternad heitsid tontlikku valgust nagu tillukesed kuuvarjutused. P?llud olid surnud ja see, mis inimkonnast j?rel, k?ssitas purustatud linnades, peale ?nnelike ?ksikutes oaasides, mis korratult ?le maa laiali asusid. New York oli luukerede linn, kus iga?ks toidupalu kokku kraapis, v??d koomale t?mbas ja homse leiva peale lootis. V?ike mees p?rkas Kattersoni vastu, kui ta midagi n?gemata ringi uitas. Katterson vaatas alla tema poole ja ulatas talle k?e. Pereinimene, arvas ta, kiirustamas koju n?ljaste laste juurde. «Andestust, h?rra,» ?tles v?ike mees n?rviliselt, p??des Kattersoni haardest vabaneda. Hirm tema n?ol oli ilmne; Katterson m?tles, kas v?ike murelik mees kartis ehk, et see hiiglane ta kohapeal ?ra k?psetab. «Ma ei tee sulle liiga,» ?tles Katterson. «Otsin vaid toitu, kodanik.» «Mul seda pole.» «Kuid minul on n?lg,» s?nas Katterson. «Te n?ete v?lja, nagu oleks teil t??, ehk isegi veidi raha. Andke mulle s??a ja ma hakkan teie ihukaitsjaks, teie orjaks, keda iganes teil vaja.» «Vaata, s?ber, mul pole t?esti toitu ?le. Ai! Lase mu k?est lahti!» Katterson lasigi, ja vaatas, kuidas v?ike mees t?navat m??da minema sibab. Inimesed jooksid neil p?evil alati teiste eest ?ra, m?tles ta. Malory oli samamoodi pagenud. T?navad olid h?marad ja t?hjad. Katterson m?tles, kas ka temast saab hommikuks kellegi praad, ning ei hoolinud sellest eriti. ?kitselt s?geles ta rind, ja ta pistis r?pase k?e s?rgi alla, et seda s?gada. Tema rinnalihased olid peaaegu otsa j??nud ja ta rind oli katsudes kondine. Ta kobas oma karedaid p?ski, m?rgates, kui pingul nad l?ualuude ?mber olid. Ta p??rdus ja suundus ??relinna, minnes ringi ?mber kraatrite, ronides ?le rusuhunnikute. 50. t?naval s?itis vabak?igul m??da valitsuse d?iip ja pidas siis kinni. V?lja tulid kaks s?durit p?ssidega. «Hiline aeg jalutusk?iguks, kodanik,» lausus ?ks s?dur. «Hingan vaid v?rsket ?hku.» «On see k?ik?» «Mis teil sellest?» s?nas Katterson. «Ei olegi jahil?» Katterson k??nitas s?duri poole. «Sina v?ike…» «Rahu, suur poiss,» s?nas teine s?dur teda tagasi t?mmates. «Me tegime ainult nalja.» «Hea nali,» ?tles Katterson. «Teie v?ite nalja teha – te peate s??gi saamiseks ainult mundrit kandma. Ma tean, kuidas teil Armees asjad on.» «Enam mitte,» v?itis teine s?dur. «Keda te lolliks peate?» k?sis Katterson. «Olin seitse aastat regulaararmees, kuni meie ?ksus 52. aastal laiali saadeti. Ma tean, mis toimub.» «Kuule, mis r?gemendis sa olid?» «306. luurer?gement, s?dur.» «Sa pole ometi Katterson, Paul Katterson?» «Ehk olengi,» lausus Katterson aeglaselt. Ta liikus kahele s?durile l?hemale. «Mis sellest?» «Mark Leswicki tunned?» «Muidugi tunnen,» ?tles Katterson. «Aga kuidas teie teda teate?» «Ta on mu vend. R??kis sinust kogu aeg – Katterson on maailma suurim mees, ?tles ta. Isu nagu h?rjal.» Katterson naeratas. «Mis ta praegu teeb?» Teine k?hatas. «Mitte midagi. Tema ja paar s?pra ehitasid parve ja tahtsid L?una-Ameerikasse s?ita. Rannapatrull uputas nad kohe p?rast New Yorgi sadamast v?ljumist.» «Oi, kahju. Mark oli hea mees. Aga isu osas oli tal ?igus. Ma olen n?ljane.» «Nagu ka meie, s?brake. S?duritelt v?eti eile toit ?ra.» Katterson naeris, ning see kajas vaiksel t?naval. «Olgu nad neetud! Hea, et nad ei p??dnud seda teha, kui mina teenistuses olin. Ma oleks nad kohe pikalt saatnud.» «Sa v?id meiega tulla, kui tahad. Me oleme vabad, kui see patrull l?bi saab, ja suundume siis kesklinna.» «Hiline aeg, kas pole? Mis kell on? Kuhu te l?hete?» «Kolmveerand kolm,» lausus s?dur kronomeetrit vaadates. «Otsime ?ht tegelast nimega Malory; r??gitakse, et tal on liha m??a, ja meile maksti eile just palka.» Ta patsutas rahulolevalt oma taskut. Katterson pilgutas silmi. «Te ikka teate, mis sorti kraami Malory m??b?» «Jah,» lausus teine. «Mis siis? Kui k?ht on t?hi, siis on k?ht t?hi, ja s??a on parem kui n?lgida. Olen sinusuguseid kohanud – liiga p?ikp?ised, et nii madalat liha sihtida. Aga k?ll ka sina varem v?i hiljem alla annad. Kuigi ma ei tea – sa tundud t?esti kangekaelne.» «Jah,» s?nas Katterson, hingates tavalisest raskemalt. «K?llap vist olengi. V?i siis veel mitte piisavalt n?ljane. Ait?h k??ti pakkumast, aga ma kardan, et ma ise l?hen ??relinna poole.» Ning ta p??rdus ja k?mpis h?marusse. *** Oli ainult ?ks s?bralik koht, kuhu minna. Hal North oli vaikne ?petlaslik mees, kes oli ?sna tihti Kattersoniga kokku sattunud, ehkki North elas 114. t?naval, peaaegu neli miili linna poole. Kattersonil oli alaline kutse tulla Northi juurde iga kell p?eval v?i ??sel, ning kuna tal kuhugi mujale minna polnud, suunduski ta sinna. North oli ?ks v?heseid ?petlasi, kes ikka veel Columbias, kunagises teadmistekantsis, tarkust taga ajada p??dis. Nad kogunesid ?hes murenevas saalij??nuses, v??rtustades k?dunevaid raamatuid ja vahetades m?tteid. Northil oli tilluke korter ?hes terveksj??nud hoones 114. t?naval, kus ta elas ?mbritsetuna raamatutest ja tillukesest tutvusringkonnast. Kolmveerand kolm, oli s?dur ?elnud. Katterson k?ndis kiirelt ja kergelt, kvartalite m??dumist vaevu m?rgates. Ta j?udis Northi korterini just siis, kui p?ike t?usma hakkas, ja koputas ettevaatlikult uksele. ?ks koputus, kaks, siis ?ks k?vem. Sammud seestpoolt. «Kes on?» k?rgel v?sinud h??lel. «Paul Katterson,» sosistas Katterson. «Oled ?leval?» North libistas ukse lahti. «Katterson! Tule sisse. Mis sind siia toob?» «Sa ?tlesid, et v?in tulla, millal iganes mul vaja on. N??d on vaja.» Katterson istus Northi voodi servale. «Ma pole peaaegu kaks p?eva s??nud.» North turtsatas. «Siis oled sa ?iges kohas. Oota, ma teen sulle margariiniga leiba. Meil on veel veidi j?rel.» «Oled sa kindel, et sa seda endale lubada saad, Hal?» North avas kapi ja v?ttis sealt leivap?tsi, ning Kattersoni suu hakkas vett jooksma. «Muidugi, Paul. Ma ei s?? eriti palju ja ma olen enamuse ratsioone alles hoidnud. V?ta siit, mis soovid.» Kattersoni haaras ?kiline armastustunne, kummaline k?ikeh?lmav emotsioon, mis n?is hetkeks kogu inimkonnale laienevat, siis aga kuhtudes ja kadudes. «Ait?h, Hal. Ait?h.» Ta p??rdus ja vaatas r?baldunud p?idlaplekilist raamatut, mis lahtiselt Northi voodil vedeles. Katterson lasi silmal r?nnata ?le peene tr?kikirja ja luges sealt vaikselt ette. «See valurikka riigi valitseja j??st v?lja k??ndis poolest rinnast saadik, ning pole hiid niipalju suurem minust.» North t?i Kattersoni istumise juurde v?ikse toidutaldriku. «Lugesin seda terve ??,» s?nas ta. «Miskip?rast tuli tahtmine seda uuesti sirvida, ja ma alustasin eile ?htul ja lugesin, kuni sina tulid.» «Dante «P?rgu»,» s?nas Katterson. «V?ga paslik. ?hel p?eval tahaksin ka selle uuesti l?bi vaadata. Ma olen nii v?he lugenud, kas tead; s?durid ei saa palju haridust.» «Kui sa iganes lugeda tahad, Paul, siis raamatud on siin.» North naeratas – kahvatu naeratus kahvatul n?ol. Ta osutas raamaturiiuli poole, kus seisid k?ikv?imalike nurkade all r?pased ja r?balais raamatud. «Vaata, Paul: Rabelais, Joyce, Dante, Enright, Voltaire, Aischylos, Homeros, Shakespeare. Nad on k?ik siin, Paul, k?ige v??rtuslikumad asjad k?igist. Nad on mu vanad s?brad: nood raamatud on olnud mu hommikueined ja l?unad ja ?htus??gid paljudel kordadel, kui mitte mingi hinna eest polnud v?imalik s??a saada.» «V?ib juhtuda, et me hakkamegi ainult neist s?ltuma, Hal. Oled sa viimastel p?evadel v?ljas k?inud?» «Ei,» s?nas North. «Juba ?le n?dala. Henriks toob mu ratsioonid ?ra ja laenutab mult raamatuid. Ta k?is eile – ei, kaks p?eva tagasi –, et v?tta minu eksemplar Kreeka trag??diatest. Ta kirjutab Aischylose p?hjal uut ooperit.» «Vaene hullumeelne Henriks,» s?nas Katterson. «Miks ta kirjutab muusikat, kui pole orkestreid, plaate, kontserte? Ta ei saa seda, mida ta kirjutab, kunagi kuulda.» North avas akna ning lasi hommiku?hu sisse. «Oo, aga ta kuuleb, Paul. Ta kuuleb muusikat oma peas ja see rahuldab teda. Sel pole tema jaoks t?htsust, et ta nii kaua ei ela, et kedagi seda m?ngimas kuulda.» «Toiduabi on katkestatud,» lausus Katterson. «Ma tean.» «Inimesed s??vad v?ljas ?ksteist. N?gin, kuidas ?ks naine eile toiduks tapeti – veristati nagu lehm.» North raputas pead ja silus ?ht sassis pleekinud juuksekahlu. «Nii ruttu? Ma arvasin, et sellega l?heb p?rast toidu l?ppemist kauem.» «Nad on n?ljased, Hal.» «Jah, nemad on n?ljased. Sina oled ka. P?eva v?i paari p?rast saavad mu varud siin otsa, ja siis olen mina ka n?ljane. Aga l?heb vaja rohkemat kui n?lga, et murda inimliha s??mise vastast tabu. Nood inimesed seal v?ljas on andnud ?ra oma viimase inimlikkuseraasu; nad on talunud k?iki v?imalikke alandusi ja ei saa enam s?gavamale langeda. Varem v?i hiljem j?uame ka meie selle m?istmiseni, sina ja mina, ja siis otsime ka meie v?ljas liha.» «Hal!» «?ra tee nii ?okeeritud n?gu, Paul.» North naeratas kannatlikult. «Oota paar p?eva, kuni me oleme s??nud ?ra raamatute k?ited, kuni me oleme l?petanud kingade n?rimise. See m?te paneb ka minul s?dame p??ritama, aga see on v?ltimatu. ?hiskond on hukule m??ratud ning viimased t?kked lagunevad. Meie oleme kannatlikumad kui enamik, v?i ehk oleme me k?igest toidu osas valivamad. Aga tuleb ka meie kord.» «Ma ei usu seda,» s?nas Katterson p?sti t?ustes. «Istu maha. Sa oled v?sinud ja ise ka juba k?igest luukere. Mis juhtus mu suure lihaselise s?bra Kattersoniga? Kus ta musklid n??d on?» North t?stis k?e ja pigistas suure mehe biitsepsit. «Nahk, luud, mis muud? Sa h??gud, Paul, ja kui viimane s?de kustub, annad ka sina j?rele.» «Ehk on sul ?igus, Hal. Niipea, kui ma l?petan m?tlemise endast kui inimesest; niipea, kui ma k?llalt n?ljane ja sisimas k?llalt surnud olen, l?hen ma v?lja jahile nagu teisedki. Aga ma panen vastu niikaua, kui jaksan.» Ta vajus tagasi voodile ja p??ras aeglaselt Dante kolletavaid lehti. *** Henriks tuli j?rgmisel p?eval tagasi, kurnatud ja silmis metsik pilk. Ta t?i tagasi kreeka n?idendite raamatu, ?eldes, et aeg polnud Aischylose jaoks k?ps. Ta laenutas ?hukese Ezra Poundi luuletuste k?ite. North sundis Hendriksit natuke s??ma, kes toidu t?nulikult ja valeh?bita vastu v?ttis. Siis ta lahkus, silmitsedes Kattersoni kummaliselt. P?eva jooksul tuli ka teisi – Komar, Goldman, de Metz – mehi, kes, nagu Hendriks ja North, m?letasid vanu aegu enne pikka s?da. Nemadki olid haletsusv??rsed skeletid, ent teadmistetuli l??mas eredana iga?hes neist. North tutvustas neile Kattersoni, ja nad vaatasid imetledes tema ikka veel v?imsat kogu, enne kui iharalt raamatute kallale s??stsid. Ent niipea, kui nad ?ra olid l?inud, seisis Katterson aknal ja vaatas tundide kaupa alla, kuid t?hi t?nav j?i t?hjaks. Oli neli p?eva sellest, kui Trentoni oaasist saabus viimane toit. Aeg hakkas otsa l?ppema. J?rgmisel p?eval algas kerge lumesadu, mis j?tkus terve pika p?rastl?una. ?htus??gi ajal pani North tooli kapi ??rde, seisis ebakindlalt selle k?sitoele ja sobras m?ne hetke kapis. Siis p??rdus ta Kattersoni poole. «Ma olen isegi halvemas seisus kui ema Hubbard,» ?tles ta. «V?hemalt temal oli koer.» «Ah?» «Viitasin juhtumile ?hes lasteraamatus,» s?nas North. «Tahtsin ?elda, et meil ei ole enam toitu.» «Mitte midagi?» k?sis Katterson loiult. «Mitte midagi.» North naeratas ?rnalt. Katterson tundis k?hus t?hjust ning naaldus tagasi, sulgedes silmad. *** Kumbki neist ei s??nud j?rgmisel p?eval midagi. Lumi j?tkas vaikselt sadamist. Katterson kulutas enamuse ajast, vaadates v?iksest aknast v?lja ning n?hes, kuidas kerge puhas lumevaip katab k?ik tema pilgu ees. Lumel polnud j?lgi. J?rgmisel hommikul Katterson t?usis ja leidis Northi agaralt oma kreeka n?idendite eksemplarilt k?idet k?ljest kiskumas. Teatava h?mmastusega vaatas Katterson, kuidas North paneb r??mas punase k?ite keeva veega potti. «Oi, sa oled ?rkvel? Ma valmistan just hommikueinet.» K?ite maitse oli vaevutalutav, aga nad n?risid selle ikkagi pehmeks massiks ja neelasid alla – lihtsalt selleks, et nende vaevatud k?htudel midagi teha oleks. Katterson ??kis viimast suut?it neelates. Esimene p?ev raamatuk?idete s??mist. «Linn on surnud,» ?tles Katterson ?mber p??ramata akna juurest. «Ma pole n?inud veel kedagi seda t?navat m??da k?ndimas. K?ikjal on lumi.» North ei vastanud midagi. «See on hullumeelsus, Hal,» ?tles Katterson ?kitselt. «Ma l?hen v?lja ja otsin s??a.» «Kustkohast?» «K?nnin Broadway’le ja vaatan, mida ma leian. Ehk on seal m?ni hulkuv koer. Ma l?hen vaatan. Me ei saa siia igavesti j??da.» «?ra mine, Paul.» Katterson p??rdus, ?gestudes. «Miks? Kas on parem siin n?lgida, p??dmatagi end aidata, v?i minna v?lja jahti pidama? Sa oled v?ike mees, sa ei vaja nii palju toitu kui mina. Ma l?hen Broadway’le, ehk leian ma midagi. V?hemasti ei saa asjad enam hullemaks minna, kui nad on.» North naeratas. «Olgu, mine.» «Ma l?hen.» Ta pani noa v??le ja k?ik soojad riided selga, mida ta leidis, ning l?ks trepist alla. Ta tundis end h?ljuvat – n?lg tegi ta n?nda uimaseks. Tema k?ht oli k?vaks t?mbunud. T?navad olid mahaj?etud. K?ikjal oli kerge lumevaip, kattes linna v??ndunud varemed. Katterson suundus Broadway’le, tehes puhtale lumele j?ljed, ja hakkas kesklinna k?ndima. 96nda ja Broadway ristil n?gi ta esimesi elum?rke, inimesi j?rgmisel t?navanurgal. Kasvava p?nevusega liikus ta 95nda poole, aga peatus siis. Lumel lebas v?rske surnukeha. Kaks umbes kaheteistaastat poissi pidasid selle nimel surmav?itlust, samas kui kolmas ettevaatlikult nende ?mber tiirutas. Katterson j?lgis neid hetke, l?ks siis ?le t?nava ja k?ndis edasi. Ta ei pannud enam t?hele lund ega t?hja linna ?ksildust. Ta s?ilitas ?htlast, tasast tempot, justkui masin. Maailm tema ?mber lagunes kiirelt, ja tema ?ksildane retk t?otas talle ainsat v?imalikku abi. Ta p??ras korraks tagasi ja vaatas enda taha. N?ha olid vaid tema jalaj?lgi, pikka rada, mis ulatus kaugusse, kuni silmist kadus – ainsad j?ljed ?htlasel valgel pinnal. Ta kriipsutas m?ttes t?hje kvartaleid maha. 90, 87, 85. 84ndalt m?rkas ta j?rgmise kvartali juures v?rvilaiku, ja kiirendas sammu. Kui ta l?hedale j?udis, n?gi ta, et tegu on lumel lebava inimesega. Katterson s?rkis kergelt sinna ja seisatas lamaja juures. Mees lebas, n?gu allapoole. Katterson kummardus ja p??ras ta ettevaatlikult ?mber. Mehe p?sed olid ikka veel punased; ilmselgelt oli ta tulnud ?mber nurga ja surnud vaid m?ne minuti eest. Katterson t?usis ja vaatas ringi. L?hima maja akendes n?gi ta kaht klaaside vastu surutud kahvatut n?gu ahnelt vahtimas. ?kitselt p??rdus ta ja n?gi teisel pool laipa seismas v?ikest t?mmut meest. Nad silmitsesid hetkeks ?ksteist, v?ike mees ja hiiglane. Katterson m?rkas teise p?levaid silmi ja tardunud ilmet. Ilmus veel kaks inimest, r?balais naine ja kaheksa- v?i ?heksa-aastane poiss. Katterson liikus laibale l?hemale ja tegi n?o, nagu otsiks sellelt dokumenti, hoides samas ?he silma tema ees oleval stseenil. Veel ?ks mees liitus r?hmaga, siis veel ?ks. N??d oli neid viis, k?ik vaikselt poolringis seismas. Esimene mees viipas, ja l?himast majast tuli kaks naist ja veel ?ks mees. Katterson kortsutas kulmu; toimuma hakkas midagi ebameeldivat. Sadas kerget lund. N?lg l?ikas Kattersoni nagu tulikuum nuga, sellal kui ta seisis ja ootas, et midagi juhtuks. Tema ja teiste vahel oli ainult surnukeha. Stseen k?ivitus hetkega. V?ike t?mmu mees tegi mingi liigutuse ja haaras laiba j?rele; Katterson kummardus k?hku ja korjas surnud mehe ?les. Siis olid k?ik tema ?mber, kisendades ja sikutades korjust. T?mmu mees haaras laibal k?est ja asus tirima, ning ?ks naine k??nitas Kattersoni juuste j?rele. Katterson t?mbas k?sivarre tagasi ja l?i nii k?vasti, kui suutis. V?ike mees kerkis maast ja lendas paar jalga tagasi, varisedes lumme. K?ik olid n??d tema ?mber, haarates laiba ja Kattersoni j?rele. Ta v?itles nendega, kasutades oma ?ht vaba k?tt, jalgu, ?lgu. Ehkki ta oli n?rk ja arvulises v?hemuses, oli tema suurus siiski t?htis faktor. Tema rusikas tabas kellegi l?uga ning k?las rahuldustpakkuv raksatus; samal ajal l?i ta jalaga ning tundis selle vastas murduvaid ribisid. «Kaduge minema!» h??dis ta. «Kaduge minema! See on minu! Kaduge!» Esimene naine h?ppas tema pihta, ning ta l?i teda jalaga, saates ta tuigerdades lumevalli. «Minu! See on minu!» Nemad olid veelgi enam n?ljast n?rgestatud kui tema. M?ne hetkega olid nad k?ik lumel laiali peale v?ikese poisi, kes sihikindlalt Kattersoni poole tuli, ?kilise s??stu tegi, ja Kattersonile selga kargas. Poiss rippus seal, suutmata teha midagi peale kinnihoidmise. Katterson ei teinud tast v?lja ja astus m?ned sammud, kandes nii laipa kui poissi, lahingupalavik temas aeglaselt jahtumas. Ta viib korjuse tagasi ??relinna Northi juurde; nad raiuvad selle suurema vaevata t?kkideks. Sellest v?ivad nad p?evi ?ra elada, m?tles ta. Nad… Ta m?istis, mis oli juhtunud. Ta pillas laiba ja tuikus m?ned sammud tagasi, vajus lumme ning langetas pea. Poiss libises tal seljast maha ning v?ike inimestesalk kogunes h?belikult laiba ?mber ja kandis selle v?idukalt minema, j?ttes Kattersoni ?ksi. «Andesta,» pomises ta k?hedalt. Ta lakkus pead raputades n?rviliselt huuli. Ta j?i sinna pikaks ajaks p?lvitama, suutmata ?les t?usta. «Ei, ei mingit andestust. Ma ei v?i endale valetada, ma olen n??d ?ks neist,» s?nas ta. Ta t?usis ja vaatas oma k?si, hakates siis k?ndima. Ta k?ndis aeglaselt ja metoodiliselt edasi, m?ngides kokkuvolditud paberit?kiga taskus; teades, et ta oli k?ik kaotanud. Lumi ta juustes oli k?lmunud, ning ta teadis, et ta pea on lumest valge – vana mehe pea. Ka ta n?gu oli valge. Ta k?ndis veidi Broadway’d m??da, siis l?ikas Central Park West’ile. Lumi tema ees oli rikkumata. See kattis k?ike – m?rk algavast pikast talvest. «Northil oli ?igus,» ?tles ta vaikselt valgele ookeanile, milleks oli Keskpark. Ta silmitses rusuhunnikuid, mis lume all varju otsisid. «Ma ei j?ua enam vastu panna.» Ta vaatas aadressi – Malory, 218. maja 42. t?navast l??nes – ja l?ks edasi, k?lmast peaaegu kange. Tema silmad ahenesid piludeks ning ta ripsmed ja pea olid h?rmas ja valged. Kattersoni kurk valutas ja n?lg surus ta huuled kokku. 70. t?nav, 65. Ta siksakitas ja uitas, minnes vahel m??da Kolumbuse aven??d, m??da Amsterdami aven??d. Kolumbus, Amsterdam… need nimed olid kajad minevikust, mida polnud kunagi olnud. M??dus vist tund, siis teine. T?navad olid t?hjad. Need, kes elus olid, p?sisid ohutult ja n?lgides majades, vaadates oma akendest kummalist hiiglast, kes ?ksi l?bi lume r?hkis. P?ike oli taevast peaaegu laskunud, kui ta 50ndale t?navale j?udis. Tema n?lg oli peaaegu kustunud; ta ei tundnud midagi, teades vaid, et tema eesm?rk on l?hedal. Ta vaatas enda ette, v?imetuna minema mujale kui edasi. Viimaks 42. t?nav. Ta p??ras sinnapoole, kus ta teadis, et v?is leida Malory. Ta j?udis ?ige hooneni. Kui ??pimedus t?navaid katma tuli, l?ks ta trepist ?les: ?hest trepist, veel ?hest, ja siis veel ?hest. Iga aste oli m?gi, aga ta sundis end k?rgemale ja k?rgemale. Viiendal korrusel Katterson tuikus ja istus astmetele maha, ahmides ?hku. M??da l?ks livrees teener, nina p?sti, roheline ?likond poolvalguses helkimas. Ta kandis h?bekandikul k?psetatud siga, ?un suus. Katterson k??nitas ettepoole siga haarama. Tema krabavad k?ed l?ksid sellest l?bi ning siga ja teener l?hkesid kui seebimullid ja lendasid vaikseid koridore m??da minema. Ainult ?ks korrus veel. S?risev liha ahju peal – kuum, mahlane, ?rn liha t?itmas auku, mis oli olnud ta k?ht. Ta t?stis ettevaatlikult jalgu ja pani neid maha, ning j?udis l?puks ?les. Ta kogus end hetkeks trepi tipus, varisedes peaaegu tahapoole, ent haarates viimasel hetkel k?sitoest ja sundides end siis edasi. Seal oligi uks. Ta n?gi seda, kuulis valje h??li selle tagant. K?imas oli pidus??k, bankett, ja ta ihkas sellega liituda. Ta l?ks koridori pidi edasi, p??ras vasakule ja pr?mmis siis uksele. L?rm l?ks valjemaks. «Malory! Malory! See olen mina, Katterson, suur Katterson! Tulin sinu juurde! Tee uks lahti, Malory!» Link hakkas p??rama. «Malory! Malory!» Katterson vajus koridoris p?lvili ja langes n?oli, kui uks viimaks avanes. ABSOLUUTSELT RESOLUUTNE FANTASTIC UNIVERSE, juuli 1956 Poisip?lve jooksul oli v?he asju, mida ma oleks tahtnud rohkem kui n?ha m?nda oma juttu ilmumas ulmeajakirja lehek?lgedel. Olin kirglik ulmef?nn ja ajakirjad olid toona ulmeelu keskpunktiks. Iga?ks, kes kuulus sellesse pisikesse kultuslikku ringi nimega «f?ndom» ja kellel ?nnestus professionaalsele ajakirjale m?ni jutt maha m??a, saavutas sellessamas ringis kohe teatava kuulsuse ja lugupidamise, mida on t?nap?eval ilmselt ?sna v?imatu hoomata. (F?ndomist v?lja kasvanud kirjanikud, kes just sel teel, l?bi nende uhkeldava v?limusega ajakirjade 1940ndail tuntuks said, on n?iteks Ray Bradbury, Isaac Asimov, Frederik Pohl ja Arthur C. Clarke.) Kui mul ?nnestuks m?ni lugu maha m??a, kinnitasin ma endale, vabastaks see mind ?he hoobiga k?igist teismeea ebakindluseilminguist ja tunnistaks mind t?iskasvanute maailma saavutustest ja prestii?ist lugu pidava kogukonna osaks. Mitmes m?ttes t?pselt nii l?kski, kuna minu deb??t professionaalse kirjanikuna langes ajaliselt kokku muutumisega ebakindlast ja kohmakast teismelisest tasakaalukaks ja enesekindlaks t?iskasvanuks. Kuid see ei s?ndinud siiski ?le?? ning selle muutusega olid seotud m?ned iroonilised ja toimuvat keerukaks muutvad asjaolud. Esiteks oli mu esimeseks m??dud ulmeteoseks (kui j?tta k?rvale m?ned poolprofessionaalsetes v?ljaannetes avaldatud asjad) noorteromaan, mis pidi ilmuma k?vakaanelise raamatuna, mis t?hendas mu jaoks peamiselt seda, et see ei ole mu s?prade jaoks f?ndomis niiv?rd silmatorkav ja muljetavaldav kui n?iteks l?hijutu avaldamine tohutult prestii?ikas ulmeajakirjas Astounding Science Fiction (H?mmastav Teaduslik Fantastika), mida lugesid praktiliselt k?ik. Nii et see raamatuk?sikirja m??k, kuigi ?hest k?ljest mu professionaalses karj??ris v?ga oluline samm, ei aidanud mul muuta mu minapilti, nii nagu ma olin lootnud. Ning siis ?nnestus mul m??a ulmejutt ?hele professionaalsele ulmeajakirjale – jaanuaris 1954, kui ma olin ikka alles viimistlemas v?gagi ambitsioonikat juttu «??sse kaduv tee». Jutt kandis pealkirja «Gorgo planeet» ja ma olin selle kirjutanud septembris 1953 esimesele ulmeajakirja toimetajale, kellega ma isiklikulttuttavaks sain – Harry Harrisonile, kes oli just v?tnud ?le kolme ajakirja toimetamise. Tol suvel oli Harrison palunud mul kirjutada ?he oma ajakirja jaoks l?hikese artikli, mis seletaks ulmef?ndomi olemust, ning tegelikult oli see minu esimene professionaalne m??k, aga kuna tegu oli mitteilukirjandusega, siis p?riselt see mu silmis arvesse ei l?inud. M?ned n?dalad hiljem viisin ma talle jutu «Gorgo planeet», mis ei olnud, nagu ta ?tles, k?llalt hea tema peamise ajakirja Science Fiction Adventures (Ulmeseiklused) jaoks, kuid mille ta oli n?us avaldama ?hes v?hemt?htsas tema toimetatud ajakirjas, kas Rocket Storiesi (Raketilood) v?i Space Science Fictioni (Kosmoseulme) veergudel. Nii et mul oli l?puks ?nnestunud ?ks jutt maha m??a! (Kuigi mitte t?ielikult, sest Rocket ja Space maksid honorari alles ajakirjanumbri ilmudes.) Kuna Harry ostis oma ajakirjade jaoks vaid P?hja-Ameerika avaldamis?igusi, oli mul v?imalik proovida oma jutuga ka v?lismaiseid ajakirju, mida ma kohe tegingi, pakkudes oma lugu meeldivale, kui ehk m?nev?rra vanamoelisele ?oti ulmeajakirjale Nebula Science Fiction (Udukogu Teaduslik Fantastika), mis oli aasta varem ilmumist alustanud. Arvestades ?igesti, et Nebula nooruke toimetaja Peter Hamilton pidi olema raskustes oma alustavasse ajakirja tuntumate autorite kaast??de hankimisel, hakkasin talle kohe, kui olin ajakirja olemasolust teada saanud, saatma oma jutte. Ta vastas ?ra?tlevate kirjadega, milles leidus alati s?bralikke julgustusi nagu see, mille ta saatis mulle juulis 1953: «Kui Sa tahad edasi katsetada, jagan ma hea meelega oma n?uandeid ja kui Sul ?nnestub Nebula abil suureks nimeks saada, on see minu jaoks (peaaegu) sama suur asi kui Sinu jaoks.» Ning 11. jaanuaril kirjutas ta mulle: «Sul on kindlasti hea meel kuulda, et ma olen otsustanud «Gorgo planeedi» vastu v?tta ning see ilmub meie 7. numbris (veebruari alguses).» Hamiltoni Ameerika agendi kaudu sain ma kohe ka honorari – 12 dollarit ja 60 senti – ja m?ned n?dalad hiljem ka autorieksemplari ajakirjast. Nii et ma olin l?puks ometi ?he jutu ?hele ulmeajakirjale maha m??nud! Aga kus oli mu oodatav kuulsus ja prestii?? Mitte kusagil, kuna Nebula oli USAs praktiliselt tundmatu ajakiri ja ei toonud mulle f?ndomis?prade silmis mingit austust. Pidin ootama, kuni jutt ilmub Rocket Storiesi v?i Space Science Fictioni veergudel. Kuid ajakirjad Rocket ja Space pandi peaaegu kohe seej?rel ootamatult kinni, ilma et nad oleksid j?udnud mu juttu avaldada v?i selle eest honorari maksta. N?nda l?kski au ja kuulsus (kui seda sellisena saab v?tta) olla Robert Silverbergi esimese professionaalselt maha m??dud ilukirjanduspala avaldajaks just Peter Hamiltonile ja ajakirjale Nebula. Hoolimata ?likooli?pingute karmist tempost kirjutasin l?hijutte pidevalt l?bi 1954. aasta edasi: ?he aprillis, kaks mais, kolm juunis ja kaks oktoobris p?rastsuvevaheaega. Ja l?puks ?nnestus mul need k?ik ka maha m??a. Aga see edenemine oli aeglane ja tihti mitte just julgustav ning kuni 1955. aasta keskpaigani ei saa r??kida pidevast kaast??de maham??misest. Olin tolleks ajaks l?petanud kolmanda kursuse – ja kuigi mul oli kindlasti plaan teha ?ra ka neljas ja saada k?tte bakalaureusekraad, hakkasin juba tasahilju m?tisklema, et ehk ?nnestub mul elukutselise ulmekirjanikuna endale mingi tagasihoidlik sissetulek tagada. Kuigi t?endeid sellise p?siva sissetuleku kohta esialgu nappis: «Gorgo planeet», «Vaikne koloonia» (The Silent Colony; 1954), raamat «?lest?us Kentauri Alfal» ja seej?rel kaks keskp?rast juttu, mille oli veebruaris ja mais 1955 ostnud ajakiri Imagination ( Êîíåö îçíàêîìèòåëüíîãî ôðàãìåíòà. Òåêñò ïðåäîñòàâëåí ÎÎÎ «ËèòÐåñ». Ïðî÷èòàéòå ýòó êíèãó öåëèêîì, êóïèâ ïîëíóþ ëåãàëüíóþ âåðñèþ (https://www.litres.ru/robert-silverberg-2/valitud-teosed-2-oosse-kaduv-tee/?lfrom=688855901) íà ËèòÐåñ. Áåçîïàñíî îïëàòèòü êíèãó ìîæíî áàíêîâñêîé êàðòîé Visa, MasterCard, Maestro, ñî ñ÷åòà ìîáèëüíîãî òåëåôîíà, ñ ïëàòåæíîãî òåðìèíàëà, â ñàëîíå ÌÒÑ èëè Ñâÿçíîé, ÷åðåç PayPal, WebMoney, ßíäåêñ.Äåíüãè, QIWI Êîøåëåê, áîíóñíûìè êàðòàìè èëè äðóãèì óäîáíûì Âàì ñïîñîáîì.
Íàø ëèòåðàòóðíûé æóðíàë Ëó÷øåå ìåñòî äëÿ ðàçìåùåíèÿ ñâîèõ ïðîèçâåäåíèé ìîëîäûìè àâòîðàìè, ïîýòàìè; äëÿ ðåàëèçàöèè ñâîèõ òâîð÷åñêèõ èäåé è äëÿ òîãî, ÷òîáû âàøè ïðîèçâåäåíèÿ ñòàëè ïîïóëÿðíûìè è ÷èòàåìûìè. Åñëè âû, íåèçâåñòíûé ñîâðåìåííûé ïîýò èëè çàèíòåðåñîâàííûé ÷èòàòåëü - Âàñ æä¸ò íàø ëèòåðàòóðíûé æóðíàë.