Abistav m??k

Abistav m??k Ann Leckie Radchi kosmilise impeeriumi valitseja on andnud Breqi k?sutusses?jalaeva Kalri Halastus ja saatnud ta ainsasse kohta, kuhu Breq oli n?usminema, et impeeriumis m?llava kodus?ja ajal sealsete elanike rahu jaturvalisust kaitsta. See on Athoeki t?hes?steemi orbitaaljaam, kus t??tabaiakorraldajana leitnant Awni noorem ?de.Athoek annekteeriti kuuesaja aasta eest ja n??dseks on k?ik elanikudtsiviliseeritud – v?i peaksid olema. Ent k?ik pole nii rahulik, kuipealtn?ha paistab. Vanad rahvust?lid pole kadunud, teeistanduste t??lisedpole oma elutingimustega rahul, t?hjas naabert?hes?steemis kummitab jatundub, et presgerite v??rrass on hakanud toimuva vastu huvi tundma. Nendehuvi pole aga kunagi heatahtlik. „Abistav M??k” on romaani „Abistav?iglus” (e.k 2015) j?rg. Originaali tiitel: Ann Leckie Ancillary Sword Orbit Books 2014 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Kirsti Sinissaar Kaane kujundanud Toomas Niklus Copyright © 2014 by Ann Leckie © T?lge eesti keelde. Juhan Habicht, 2016 ISBN 978-9985-3-3637-3 ISBN 978-9985-3-3744-8 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2016 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif 1 „Asjaolusid arvestades v?iks sul olla veel ?ks leitnant.” Anaander Mianaai, Radchi hiiglasliku kosmoseruumi valitseja (v?hemalt sel hetkel) istus laial, tikitud siidiga kaetud toolil. See minuga r??kiv keha – ?ks tuhandetest – n?is olevat umbes kolmteist aastat vana. Mustades riietes, tumeda nahaga. Ta n?ol olid juba need aristokraatlikud jooned, mida Radchis peeti k?rgeima seisundi ja moe tunnuseks. Tavalistes oludes poleks keegi n?inud nii noort varianti Radchi valitsejast, kuid need polnud tavalised olud. Tuba oli v?ike, k?ik k?ljed kolm ja pool meetrit, seinad olid kaetud tumedast puust v?rega. ?hest nurgast oli puit puudu, t?en?oliselt oli see viga saanud eelmisel n?dalal v?givaldseks l?inud vastasseisus Anaander Mianaai rivaalitsevate osade vahel. Seal, kus v?re oli alles, klammerdusid selle k?lge mingi v??nkasvu h?beroheliste lehtede ja v?ikeste valgete ?itega v??did. See osa paleest polnud avalikus kasutuses ega olnud ka vastuv?turuum. Radchi isanda tooli k?rval oli ?ks t?hi tool, nende vahel laual oli teekomplekt: plasku ja valged, ilustusteta, kaunites proportsioonides portselantassid, sellised, mida esimesel pilgul v?ib pidada tavalisteks, kuid j?rgmisel hetkel saad aru, et tegemist on kunstiteosega, mis on v??rt rohkem kui m?ni planeet. Mulle oli pakutud teed ja kutsutud istuma. Olin valinud p?sti j??mise. „Sa ?tlesid, et ma v?in ise oma ohvitserid valida.” Oleksin pidanud lugupidavalt lisama mu isand, kuid ei teinud seda. Oleksin pidanud ka sisenedes ja Radchi isandat eest leides p?lvitama ja laubaga p?randat puudutama. Ka seda polnud ma teinud. „Sa valisid kaks. Seivarden, muidugi, ja leitnant Ekalu oli samuti ilmne valik.” Nimed t?id m?lemad inimesed vaistlikult mu teadvusse. Umbes k?mnendiksekundiga j?udis see peaaegu vaistlik andmep?ring jaamast kolmek?mne viie tuhande kilomeetri kaugusele pargitud Kalri Halastuseni ja j?rgmise k?mnendiksekundiga j?udis vastus minuni. Olin viimastel p?evadel p??dnud seda vana, vana harjumust j?lle kontrollima ?ppida. See polnud mul veel p?riselt korda l?inud. „Admiralil on ?igus kolmele,” j?tkas Anaander Mianaai. Kaunis portselantass musta kindaga k?es, viipas ta minu suunas, k?llap osutades mu mundrile. Radchi s?jav?gi kandis tumepruune kuubesid, p?kse, saapaid ja kindaid. Minu oma oli teistsugune. Vasak pool oli pruun, parem aga must, ning mu kapteni ametim?rk n?itas, et mulle alluvad lisaks mu enda laevale ka teiste laevade kaptenid. Muidugi polnud mul teisi laevu peale mu enda Kalri Halastuse ning Athoeki ?mbruses, mis oli mu sihtpunktiks, polnud statsionaarsel orbiidil teisi kapteneid, auaste aga andis mulle eelise kaptenite ees, keda ma v?isin kohata. Eeldades muidugi, et need kaptenid n?ustuksid mu auastet tunnustama. M?ne p?eva eest oli ammu h??gunud vastuolu l?kkele l??nud ja ?ks pool oli h?vitanud kaks t?hes?steeme ?hendavat v?ravat. N??d oli k?rgeimaks prioriteediks v?ltida j?rgmiste v?ravate h?vitamist ning hoida ?ra vastaspoole poolt teistes s?steemides jaamade ja v?ravate h?ivamine. M?istsin, miks Anaander oli andnud mulle aukraadi, aga see ei meeldinud mulle endiselt. „?ra tee seda viga,” ?tlesin, „et m?tled, nagu t??taksin ma sinu heaks.” Ta naeratas. „Oh, seda k?ll mitte. Aga sa saad valida ainult ohvitseride hulgast, kes viibivad praegu s?steemis, siinse jaama l?hedal. Leitnant Tisarwat on ?sja l?petanud v?lja?ppe. Ta oli teel oma esimesele t??kohale, n??d ei tule see aga muidugi k?ne alla. Ja ma m?tlesin, et sulle v?ib meeldida, kui saad kedagi treenida just nii, nagu tahad.” See m?te paistis talle l?bu pakkuvat. Kuni ta r??kis, teadsin ma juba, et Seivarden on rahuliku une teises faasis. N?gin pulssi, temperatuuri, hingamisr?tmi, vere hapnikusisaldust, hormoonide taset. Siis need andmed kadusid, asendusid vahis seisva leitnant Ekalu omadega. Ta oli pinges: l?uad kergelt kokku surutud, kortisoolitase k?rge. N?dal tagasi, siis, kui Kalri Halastuse kapten riigireetmise eest arreteeriti, oli Ekalu olnud lihts?dur. Ta polnud kunagi arvanud, et v?ib ohvitseriks saada. Mulle tundus, et ta polnud p?ris kindel, kas ta on selleks v?imeline. „Sa ei saa ometi arvata,” ?tlesin silmapilgutusega neid andmeid peletades Radchi isandale, „et on tark m?te saata mind keset ?sja puhkenud kodus?da ainult ?he kogenud ohvitseriga.” „See ei saa olla hullem kui minna alamehitatuna,” ?tles Anaander Mianaai – v?ib-olla oli ta mu hetkelist k?rvalekaldumist m?rganud, v?ib-olla mitte. „Pealegi on laps m?ttest, et saab teenida admirali k?sutuses, endast t?iesti v?ljas. Ta ootab sind dokkides.” Ta pani teetassi k?est ja ajas end toolil sirgu. „Kuna Athoeki v?rav ei t??ta ja mul puudub ettekujutus, mis olukord seal valitseb, ei saa ma anda sulle konkreetseid korraldusi. Liiatigi,” ta t?stis vabaks saanud k?e nagu mu v?imalikke vastuv?iteid t?rjudes, „raiskaksin ma sind ?ksikasjaliselt suunates ainult oma aega. Hoolimata sellest, mida ma ?tlen, teed sa ikkagi nii, nagu sulle meeldib. On su laev lastitud? On sul olemas kogu varustus, mida sa vajad?” See k?simus oli formaalne, kindlasti teadis ta mu laeva varustusest niisama palju kui mina. Tegin ebam??rase, selles olukorras teadlikult ?lbe ?esti. „Sa v?iksid v?tta ka kapten Veli asjad,” ?tles ta, nagu oleksin ma andnud m?istliku vastuse. „Ta ei vaja neid enam.” N?dala eest oli Vel Osck olnud Kalri Halastuse kapten. Oli mitu v?imalikku p?hjust, miks tal oma asju enam tarvis ei l?inud, k?ige t?en?olisem nendest oli muidugi see, et ta oli surnud. Anaander Mianaai ei teinud midagi poolikult, eriti mis puutus arvete?iendamisse vaenlastega. T?si k?ll, sel korral oli vaenlane, keda Vel Osck oli toetanud, Anaander Mianaai ise. „Ma ei taha neid,” ?tlesin. „Saada need tema perekonnale.” „Kui see on v?imalik.” T?epoolest v?is ka see v?imatuks osutuda. „Kas sa vajad enne minekut midagi? ?ksk?ik mida?” M?ned asjad tulid mulle p?he. ?kski neist ei tundunud kasulikuna. „Ei.” „Tead, ma hakkan sinust puudust tundma,” ?tles ta. „Nii nagu sina ei hakka keegi minuga r??kima. Sa oled ?ks neist v?ga v?hestest minu n?htud inimestest, kes t?epoolest ei karda tagaj?rgi, mida minu solvamine v?iks tuua. Ning ?helgi neist v?ga v?hestest pole… nii sarnast tausta kui sinul ja minul.” Sest ma olin kunagi olnud laev. Tehisintellekt, mis juhtis tohutut transpordialust ja tuhandeid abistavaid, inimkehasid, mis olid osa minust. Tol ajal polnud ma end orjaks pidanud, kuid ma olin olnud vallutamise t??riist, Anaander Mianaai omand, kes ise asus tuhandetes Radchi kosmoseruumi laiali paigutatud kehades. N??d olin ma ainult selles ?hes inimkehas. „?ksk?ik mida sa minuga ka teeksid – sellest, mida sa juba teinud oled, ei saaks see kuidagi hullem olla.” „Ma tean seda,” ?tles ta, „ja olen teadlik, kui ohtlikuks see su muudab. V?ibolla olen ma ??rmiselt loll, et su ellu j?tan, r??kimata sulle ametlike volituste ja laeva andmisest. Aga m?ngud, mida ma m?ngin, pole kartlike jaoks.” „Suurema osa jaoks meist,” ?tlesin pahameelt varjamata, teades, et ta m?rkab nagunii selle tunnuseid, ?ksk?ik kui ilmetu n?oga ma ka r??giksin, „ei ole need m?ngud.” „Ma olen teadlik ka sellest,” ?tles Radchi isand. „T?epoolest olen. Lihtsalt m?ned kaotused on v?ltimatud.” Oleksin v?inud valida ?he poolest tosinast vastusevariandist. Selle asemel p??rasin ringi ja k?ndisin midagi vastamata toast minema. Kui ma uksest v?lja astusin, v?ttis ukse k?rval j?igalt valvel seisnud s?dur, Kalri Halastuse Kalr ?he Viis vaikides ja t?husalt sisse koha mu kannul. Kalr Viis oli inimene nagu k?ik Kalri Halastuse s?durid, mitte abistav. Lisaks laevale, dekaadile ja numbrile oli tal ka nimi. ?hel korral olin ma tema poole nimepidi p??rdunud. V?liselt oli ta reageerinud ?ksk?ikselt, sisimas aga tundnud ?revust ja ebamugavust. Rohkem polnud ma seda proovinud. Kui ma olin laev – kui ma olin osa elavj?u transpordialusest Toreni ?iglus, olin ma alati olnud teadlik oma ohvitseride seisundist. Sellest, mida nad kuulsid ja mida nad n?gid. Igast hinget?mbest, iga lihase v?iksemastki t?mblusest. Hormoonitasemest, hapnikutasemest. Peaaegu k?igest, v?lja arvatud nende konkreetsetest m?tetest, kuigi ka need v?isin ma sageli kogemustele ja l?hedasele tutvusele tuginedes ?ra arvata. Mitte et ma oleksin seda kunagi n?idanud oma kaptenitele, nendele oleks see v?he t?hendanud, oleks olnud vaid jada m?ttetuid andmeid. Ent minu jaoks oli see siis olnud lihtsalt osa mu teadvusest. Enam ma ei olnud laev. Aga ma olin endiselt abistav, suutsin lugeda neid andmeid nii, nagu ?kski inimesest kapten poleks suutnud. Kuid kuna mul oli n??d k?igest ?ks inimaju, sain ma t??delda vaid v?ikesi kilde sellest teabekogusest, millest ma kunagi olin olnud pidevalt ja midagi m?tlemata teadlik. Ja isegi need v?ikesed kogused n?udsid ettevaatust: kui ma esimest korda p??dsin ?heaegselt k?ndida ja andmeid vastu v?tta, olin ma otsejoones vastu seina p?rganud. Esitasin n??d Kalri Halastusele teadlikult k?simuse. Olin ?sna kindel, et suudan koridoris k?ndida ja samal ajal Viit j?lgida, seejuures peatumata v?i koperdamata. J?udsin pahandusteta palee valvelauani. Viis oli v?sinud ja kerges pohmeluses. Olin kindel, et ka t?dinud liikumatult seina p?rnitsemisest, kuni ma Radchi isandaga vestlesin. N?gin veidrat segu ootus?revusest ja ?udusest, mis tegi mulle pisut muret, sest ma ei osanud arvata, mis neid vastandlikke tundeid tekitas. K?rges, laias, kajavas, kivisillutisega peakoridoris p??rasin dokkidesse viivate liftide poole, et astuda mind ootava s?stiku pardale ja Kalri Halastusele naasta. Suurem osa koridori ??res asuvatest poodidest ja b?roodest, aga ka oran?ides, sinistes, punastes ja rohelistes v?rvides maalitud jumalad templi esik?ljel n?isid ?llatavalt tervetena p?rast eelmise n?dala v?givaldseid s?ndmusi, mil Radchi isanda sisemine vastuolu oli viimaks avalikuks saanud. N??d k?ndisid v?rvik?llastes kuubedes, p?kstes ja kinnastes, s?ravaid ehteid kandvad kodanikud ringi n?ilise muretusega. Eelmist n?dalat poleks nagu kunagi olnudki. Radchi isand Anaander Mianaai oleks nagu ikka olnud tema ise, paljude kehadega, kuid siiski ?ks jagamatu isik. Aga eelmine n?dal oli olnud ja Anaander Mianaai ei olnud tegelikult ?ks isik. Polnud seda juba m?nda aega. Kui ma liftidele l?henesin, haaras mind ?kitselt n?rdimuse ja jahmatuse laine. Ma peatusin ja p??rasin ringi. Kalr Viis oli samal hetkel peatunud ja p?rnitses n??d ?ksk?ikselt enda ette. Nagu polekski see n?rdimuslaine, mida laev mulle n?itas, temalt p?rinenud. Ma polnud arvanud, et inimesed oskavad nii tugevaid emotsioone nii h?sti varjata – ta n?gu oli t?iesti ilmetu. Aga olin juba selgeks saanud, et seda oskasid k?ik Kalri Halastuse meeskonnaliikmed. Kapten Vel oli olnud vanamoodne – v?i v?hemalt idealiseerinud omadusi, mida ta pidas vanamoodsaks – ja n?udnud oma inims?duritelt, et nood k?ituksid v?imalikult abistavate sarnaselt. Viis ei teadnud, et ma olin abistav. Tema teadmiste kohaselt olin ma admiral Breq Mianaai, edutatud kapten Veli arreteerimise j?rel ja v?ga paljude arvates oma tugevate perekondlike sidemete t?ttu. Ta ei v?inud teada, mida k?ike ma n?en. „Milles asi?” k?sisin j?rsult. ?llatunult. „Sir?” K?latult. Ilmetult. Soovides, nagu ma laevalt hetkelise viivituse j?rel teada sain, et ma p??raksin oma t?helepanu temalt k?rvale, j?taksin ta turvaliselt rahule. Ent samas tahtis ta ka r??kida. Mul oli ?igus, tema n?rdimus ja jahmatus olid seotud minuga. „Sul on midagi ?elda. Ma kuulan.” ?llatus. Ehe hirm. Ent ?kski lihas ei liikunud. „Sir,” kordas ta ja l?puks oli seal ka mingi p?gus ilme, mis k?ll kiiresti kadus. Ta neelatas. „Asi on s??gin?udes.” Oli minu kord ?llatuda. „S??gin?udes?” „Sir, sa saatsid kapten Veli asjad siinse jaama lattu.” Ja need olid t?esti kenad asjad. Taldrikud (ja s??giriistad ja teen?ud), mis Kalr Viiele oletatavasti muret tegid, olid olnud portselanist, klaasist, kalliskivide ja emailitud metalliga kaunistatud. Aga need polnud minu omad. Ja ma ei tahtnud midagi, mis oli kapten Veli oma. Viis lootis, et ma teda m?istan. Lootis nii v?ga, et ma teda m?istan. Aga ma ei m?istnud. „Jah?” Pettumus. Isegi viha. Ju pidi Viie seisukohast tema soov olema ilmselge. Ent ainus mulle ilmselge t?siasi oli, et ta ei saa seda otse v?lja ?eldud, isegi kui ma temalt k?sin. „Sir,” ?tles ta l?puks, kodanikud k?ndisid meist m??da, m?ned piilusid meid uudishimulikult, m?ned teesklesid, et ei m?rka meid. „Ma sain aru, et me lahkume peagi s?steemist.” „S?dur,” ?tlesin, hakates ka ise pettumust ja viha tundma, vestlus Radchi isandaga polnud mu tujule kuigi h?sti m?junud. „Oled sa v?imeline end selgelt v?ljendama?” „Me ei saa s?steemist lahkuda ilma korralike s??gin?udeta!” pahvatas ta l?puks, n?gu ikka v?ljapaistvalt ?ksk?ikne. „Sir.” Kui ma ei vastanud, ta j?tkas, tundes samas hirmu oma otsekohesuse p?rast. „Loomulikult on see sinu jaoks t?htsusetu. Sa oled admiral, su auastmest piisab, et k?igile muljet avaldada.” Ja mu perenimest – ma olin n??d ju Breq Mianaai. Ma polnud just ?nnelik nime ?le, mis tegi minust Radchi isanda n?bu. Mu meeskonnast teadsid ainult Seivarden ja laeva arst, et ma polnud selle nimega s?ndinud. „Sina v?id kutsuda m?ne kapteni ?htus??gile ja pakkuda seda s?durite s??klas, tema aga ei ?tleks selle kohta midagi.” Ei saaks ?elda, kuni ta auaste pole minu omast k?rgem. „Me ei l?he sinna, kuhu me l?heme, selleks et dineesid korraldada,” ?tlesin. See ajas ta ilmselt segadusse, hetkelist h?mmeldust oli isegi ta n?ol n?ha. „Sir!” ?tles ta paluvalt, peaaegu meeleheitel. „Sinul ei tarvitse muret tunda, mida teised inimesed sinust m?tlevad. Ma r??gin seda ainult seep?rast, et sa k?skisid mul r??kida.” Muidugi. Ma oleksin pidanud m?istma. Ja juba mitme p?eva eest. Talle tegi muret, et tema paistab halvas valguses, kui meil ei ole minu auastmele vastavaid toidun?usid. Et see j?tab varju kogu laevale. „Sa oled mures laeva maine p?rast.” Meeleh?rm, ent ka kergendus. „Jah, sir.” „Ma ei ole kapten Vel.” Kapten Veli jaoks olid sellised asjad olnud v?ga t?htsad. „Ei, sir.” Ma polnud kindel, kas see r?huasetus – ja kergendustunne, mida ma Viies t?heldasin – tuli sellest, et minu erinemine kapten Velist oli midagi head, v?i sellest, et ma olid viimaks taibanud, mida ta tahtis mulle ?elda. V?i m?lemast. Olin oma arved siin juba ?ra klaarinud, kogu mu raha oli sedelitena Kalri Halastuse pardal minu kajutis luku taga. Sellest v?hesest, mis mul taskutes oli, poleks piisanud Kalr Viie muredest vabastamiseks. Jaam – seda juhtiv TI oli see jaam – oleks need mu finantsprobleemid t?en?oliselt sujuvalt lahendanud. Ent jaam pidas mind eelmise n?dala v?givaldsetes s?ndmustes s??dlaseks, oli minu peale pahane ja poleks olnud kuigi aldis mind aitama. „Mine tagasi paleesse,” ?tlesin. „?tle Radchi isandale, mida sa vajad.” Ta silmad suurenesid pisut ja kahe sekundik?mnendiku j?rel lugesin ma tema umbusku ja ehedat ?udust. „Kui k?ik on korraldatud sinu parima ?ran?gemise kohaselt, siis tule s?stikusse.” Kolm kodanikku m??dusid, kotid kinnastatud k?tes, minuni kostnud k?nekatke kohaselt olid nad teel dokkidesse, et j?uda ?hte kaugemasse jaama viivale laevale. Liftiuks libises kuulekalt lahti. Muidugi. Jaam teadis, kuhu nad l?hevad, neil ei tarvitsenud midagi ?elda. Jaam teadis, kuhu mina olin minemas, kuid poleks avanud mulle ?htegi ust, enne kui ma olen andnud ??rmiselt selges?nalise korralduse. P??rasin sinnapoole, astusin nende j?rel kiiresti lifti ja n?gin, kuidas uks sulgus hirmunult koridori mustal kivisillutisel seisva Viie ees. Lift hakkas liikuma, kolm kodanikku lobisesid. Sulgesin silmad ja n?gin, kuidas Kalr Viis kergelt hingeldades lifti p?rnitseb. Ta kortsutas pisut kulmu, t?en?oliselt poleks keegi m??dujatest seda m?rganud. Ta s?rmed t?mblesid pisut ?revalt, kui ta Kalri Halastuse t?helepanu n?udis, nagu oleks ta kartnud, et laev ei vasta. Aga muidugi oli Kalri Halastus talle juba t?helepanu p??ranud. „?ra muretse,” ?tles Kalri Halastus t?sise ja neutraalse h??lega minu ja Viie k?rvas. „Admiral pole sinu peale vihane. Mine. K?ik saab korda.” See oli t?si. Ma polnud vihane Kalr Viie peale. T?rjusin tema kohta tulevad andmed, sain segadusse ajava s?hvatuse magavast ja und n?gevast Seivardenist ning ikka pingul leitnant Ekalust, kes parajasti k?skis ?hel oma Etrepal teed tuua. Avasin silmad. Liftis viibivad kodanikud naersid millegi ?le, mind ei huvitanud, mille ?le just, ja kui liftiuks avanes, astusime dokkide laia fuajeesse, mida ??ristasid nende jumalate kujud, keda reisijad v?iksid pidada kasulikuks v?i julgustavaks. Sel kellaajal oli inimesi ?sna h?redalt, v?lja arvatud j?rjekord doki ?lemuste ruumidesse viiva ukse juures, kus pahurad kaptenid ja piloodid ootasid v?imalust esitada ?lekoormatud dokiinspektoritele oma kaebusi. Kaks s?steemidevahelist v?ravat olid m??dunud n?dala kriisis rivist v?lja langenud, t?en?oliselt ootas see l?hitulevikus veel m?nda ning Radchi isand oli keelanud igasuguse reisimise veel toimivate v?ravate kaudu, j?ttes k?mneid laevu koos lasti ja reisijatega s?steemi l?ksu. Nad astusid minu teelt k?rvale ja kummardasid kergelt, just nagu oleks tuul nende poole puhunud. Nii m?jus mu munder – kuulsin ?ht kaptenit sosinal k?simas: „Kes see on?” ning naabrit pominal vastamas, teisi aga tema teadmatust kommenteerimas v?i omalt poolt midagi lisamas. Mianaai, kuulsin ma, ja eri?lesanne. Ametlik versioon k?las nii, et ma olin saabunud Omaughi paleesse inkognito, m?ssule ?hutava vanden?u v?ljajuurimiseks. Et ma olin kogu aeg t??tanud Anaander Mianaai heaks. K?ik, kellel oli mingit kokkupuutumist tegelike s?ndmustega, teadsid v?i v?hemalt kahtlustasid ametlikku versiooni kuuldes, et see on vale. Ent suurem osa radchaaidest elas kuulsusetut elu ja neil polnud p?hjust milleski kahelda. Keegi ei k?sinud midagi, kui ma inspektoritest m??da peainspektori kabineti eestuppa k?ndisin. Tema assistent Daos Ceit oli veel saadud vigastusi ravimas. Tema kohal istus abiinspektor, keda ma ei tundnud, kuid kes t?usis kiiresti p?sti ja kummardas, kui ma sisenesin. Sama tegi ka v?ga, v?ga noor leitnant – kuid graatsilisemalt ja k?lmaverelisemalt, kui ma oleksin oodanud kiitsakate k?te ja jalgadega seitsmeteistaastaselt, kes oli olnud nii kergemeelne, et raiskas oma esimese palga sirelililladele silmadele – kindlasti polnud ta ju seda v?rvi silmadega s?ndinud. Ta tumepruunid kuub, p?ksid, kindad ja saapad olid v?rsked ja ainsagi plekita, sirged juuksed olid l?hikeseks l?igatud. „Admiral, sir,” ?tles ta. „Leitnant Tisarwat, sir.” Ta kummardas veel kord. Ma ei vastanud, ainult vaatasin teda. Kui mu pilk teda h?iris, siis ei n?idanud ta seda v?lja. Ta ei saatnud veel oma andmeid Kalri Halastusele ja ta pruunil nahal polnud j?lgi punastamisest. V?ike ja diskreetne ehisn?elte kollektsioon ?he ?la juures n?itas, et ta p?rines mitte just vaesest, kuid siiski mitte Radchi t?htsamate hulka kuuluvast perekonnast. Mulle tundus, et ta on kas ?leloomulikult hea enesevalitsemisega v?i loll. Kumbki v?imalus ei meeldinud mulle. „Astu edasi, sir,” ?tles tundmatu abiinspektor, osutades peainspektori kabinetile. Tegin seda, lausumata leitnant Tisarwatile ainsatki s?na. Tumedanahaline, merevaigukarva silmadega, elegantne ja aristokraatlik isegi dokiametniku tumesinises mundris – peainspektor Skaaiat Awer t?usis ja kummardas, kui uks minu j?rel sulgus. „Breq. Nii et oled lahkumas.” Tahtsin juba ?elda: Niipea, kui sa meile lahkumiseks loa annad, kuid siis meenus mulle Kalr Viis ja talle antud ?lesanne. „Ma ootan veel Kalr Viie j?rele. Selgus, et ma ei saa teele asuda ilma v??riliste toidun?udeta.” Ta n?ole ilmus ?llatunud ilme ja kadus kohe. Ta muidugi teadis, et ma olin saatnud kapten Veli asjad siia ning et mul polnud midagi nende asendamiseks. Kui ?llatus oli l?inud, n?gin ma l?busust. „Noh,” ?tles ta, „kas sa ise poleks sama tundnud?” Viie kohal, m?tles ta sellega. Kui ma olin olnud laev. „Ei, ei oleks. Ei tundnud. M?ned teised laevad tundsid. Tunnevad.” Enamasti M??gad, kes ?ldiselt pidasid end paremaks v?iksematest, v?hem prestii?ikatest Halastustest ja transpordialustest ?iglustest. „Minu Issa Seitsmed hoolisid sellistest asjadest.” Enne Omaughi palee peainspektoriks saamist oli Skaaiat Awer teeninud laeval inims?dureid juhtides. Ta pilk j?i pidama mu ainsal ehtel, v?ikesel kuldsel m?rgil mu vasaku ?la juures. Ta tegi ?esti k?neaine muutmiseks, mis polnudki tegelikult k?neaine muutmine. „Athoek, jah?” Mu sihtkohta polnud avalikult v?lja kuulutatud, ?igupoolest peeti seda ?sna salajaseks. Aga Awer oli ?ks vanemaid ja j?ukamaid suguv?sasid. Skaaiatil olid sugulased, kes tundsid inimesi, kes teadsid asju. „Ma pole kindel, kas ma su just sinna oleksin saatnud.” „Sinna ma igatahes l?hen.” Ta n?ustus mu vastusega ?llatumata v?i solvumata. „Istu. Teed soovid?” „T?nan, ei.” Tegelikult oleks tee mulle ?ra kulunud k?ll ja teistes oludes oleks l?dvestav vestlus Skaaiat Aweriga mind r??mustanud, aga ma ihkasin juba teele asuda. Ka selle v?ttis peainspektor Skaaiat vastu k?lmavereliselt. Ta ise j?i samuti p?sti. „Kui sa Athoeki jaama j?uad, siis sa k?lastad Basnaaid Elmingit.” See polnud k?simus. Ta teadis, et ma teen seda. Basnaaid oli selle isiku noorem ?de, keda nii Skaaiat kui mina kunagi armastasime. Kellegi, kelle ma olin Anaander Mianaai k?sul tapnud. „Ta on m?nes m?ttes nagu Awn, aga m?nes m?ttes ka mitte.” „Sa ?tlesid, et kangekaelne.” „V?ga uhke. Ja kangekaelsust t?is, nagu Awn. V?imalik, et isegi rohkem. Ta oli v?ga solvunud, kui ma talle Awni m?lestuseks kliendistaatust pakkusin. Ma mainin seda, kuna kahtlustan, et sa kavatsed midagi sarnast. Ja v?imalik, et sa oled ainus temast veel kangekaelsem inimolend.” Kergitasin kulmu. „Isegi t?ranniga v?rreldes?” Seda s?na polnud radchi keeles, vaid see p?rines ?hest neist maailmadest, mille Radch oli annekteerinud ja alla neelanud. Anaander Mianaai juhtimisel. V?ga v?imalik, et Skaaiati ja minu k?rval oli t?rann ise ainus inimene Omaughi palees, kes seda s?na teadis ja m?istis. Skaaiat Aweri suunurk tuksatas pilklikult. „V?imalik. Aga v?ib-olla ka mitte. Igal juhul ole Basnaaidile raha v?i teenete pakkumisega v?ga ettevaatlik. Ta ei suhtu sellesse h?sti.” Ta tegi heatahtliku, kuid resigneerunud ?esti, nagu ?eldes: Nagunii teed sa n?nda, nagu ise tahad. „Oma uue lapsleitnandiga sa juba kohtusid.” Ta m?tles leitnant Tisarwatit. „Miks ta siia tuli, selle asemel et otse s?stikule minna?” „Ta k?is mu abilise juures vabandamas.” Eestoas istuva Daos Ceiti asendaja juures. „Nende emad on n?bud.” Formaalselt t?hendas Skaaiati kasutatud s?na erinevatesse perekondadesse kuuluvaid inimesi, kellel oli ?hine vanavanem, kuid v?is argik?nes m?rkida ka s?brasuhetes kaugemaid sugulasi v?i lapsep?lvekaaslasi. „Nad pidid eile kokku saama ja teed jooma, kuid Tisarwat ei ilmunud kohale ega vastanud ka s?numitele. Ja sa tead k?ll, millised on s?jav?elaste ja dokit??tajate suhted.” Ametlikult viisakad ja eraviisiliselt p?lglikud. „Mu abiline solvus.” „Miks peaks leitnant Tisarwat sellest hoolima?” „Sul pole kunagi olnud ema, kes saaks sinu peale vihaseks, kui sa tema n?bu solvad,” ?tles Skaaiat muiates, „muidu sa ei k?siks.” See oli t?si. „Kuidas ta sulle tundus?” „P?eva v?i paari eest oleksin ma ?elnud, et kergemeelsena. Aga t?na oli ta v?ga vaoshoitud.” Kergemeelne ei sobinud iseloomustama k?lmaverelist noorukit, keda ma olin eestoas n?inud. V?lja arvatud ehk need v?imatud silmad. „Kuni t?naseni ootas teda kontorit?? piiri??rses t?hes?steemis.” „T?rann saatis mulle lapsadministraatori?” „Ma poleks arvanud, et ta sulle ?ldse mingi lapse kaela saadab,” ?tles Skaaiat. „Ma m?tlesin, et ta oleks tahtnud ise sinuga kaasa tulla. V?ib-olla on teda siia liiga v?he j??nud.” Ta hingas sisse, nagu tahaks veel midagi ?elda, kuid kortsutas kulmu ja kallutas pead. „Vabandust, ma pean siin ?he asjaga tegelema.” Dokid olid t?is laevu, mis vajasid varustust, remonti v?i erakorralist arstiabi; laevu, mis olid siinses s?steemis l?ksus oma ??rmiselt pahaste meeskondade ja reisijatega. Skaaiati personal oli p?evade kaupa peaaegu puhkamata t??tanud. „Muidugi.” Ma kummardasin. „Ma l?hen sul jalust ?ra.” Ta kuulas endiselt talle saabuvat teadet. Ma p??rdusin minekule. „Breq.” Vaatasin tagasi. Skaaiati pea oli ikka veidi kallutatud, ta kuulas j?tkuvalt, mida talle r??giti. „?ra kaota valvsust.” „Sina samuti.” Astusin uksest v?lja eestuppa. Leitnant Tisarwat seisis liikumatult ja vaikides. Dokiametnik p?rnitses enda ette ja liigutas s?rmi, kahtlemata tegeles ta kiirete dokiprobleemidega. „Leitnant,” ?tlesin teravalt, ei j??nud vastust ootama, vaid k?ndisin ruumist v?lja, pahurate kaptenite vahelt l?bi dokki, kus ootas mind Kalri Halastusele viima pidav s?stik. Oma gravitatsiooni loomiseks oli s?stik liiga v?ike. Mind see ei h?irinud, kuid v?ga noored ohvitserid tundsid end sellistes oludes sageli ebamugavalt. J?tsin leitnant Tisarwati dokki Kalr Viit ootama ning t?ukasin end ?le selle ebakindla ja ohtliku piiri, mis eraldas palee gravitatsiooni s?stiku kaalutusest, l?kkasin end istmele ja kinnitasin rihmad. Piloot noogutas lugupidavalt, kummardamine oleks neis oludes raske olnud. Sulgesin silmad ja n?gin Viit seismas palee suures laoruumis, mis oli lihtsapiiriline, praktiline, hallide seintega. T?is kirste ja kaste. ?hes pruunis kindas k?es hoidis ta ?rna, tumeroosast klaasist teetassi. Tema ees avatud kastis oli neid veel: plasku, seitse tassi, alustassid. Tema r??mu kaunitest asjadest, iha nende j?rele tumestas kahtlus. Tema m?tteid ei saanud ma lugeda, kuid oletasin – talle oli ?eldud, et otsigu laost ise, mida ta vajab, ta oli leidnud need, tahtis neid v?ga, kuid ei uskunud, et tal lubatakse need kaasa v?tta. Olin ?sna kindel, et see komplekt oli k?sitsi puhutud ja umbes seitsesada aastat vana. Ma polnud tajunud, et ta on sellistes asjades spetsialist. Saatsin selle kujutise minema. Leidsin, et tal l?heb veel t?kk aega, ning ma v?in seni pisut magada. ?rkasin kolme tunni p?rast, kui sirelikarva silmadega leitnant Tisarwat minu vastasistmel osavalt rihmu kinnitas. Kalr Viis – n??d rahulolust s?ravana, oletatavasti palee laos k?imise tagaj?rjel – t?ukas end leitnant Tisarwati k?rvale ning pakkus noogutuse ja vaikse igaks juhuks, sir saatel kotti selleks peaaegu v?ltimatuks hetkeks, mil uue ohvitseri sisikond reageerib mikrogravitatsioonile. Olin n?inud noori leitnante, kes pidasid sellist pakkumist solvanguks. Leitnant Tisarwat v?ttis koti vastu p?gusa naeratusega, mis ei j?udnud ta n?ol huultest kaugemale. Ent ta n?is t?iesti rahuliku ja k?lmaverelisena. „Leitnant,” ?tlesin, kui Kalr Viis oli ettepoole nihkunud ja end samuti Kalri dekaadi kuuluva piloodi k?rvale kinnitanud. „Kas sa tableti v?tsid?” Sedagi v?is m?ista solvanguna. Iiveldusevastased tabletid olid saadaval ning ma olin tundnud suurep?raseid, pika karj??riga ohvitsere, kes v?tsid neid s?stikut kasutades iga kord. ?kski neist ei tunnistanud seda. Leitnant Tisarwati naeratuse viimasedki j?ljed kadusid. „Ei, sir.” Tasaselt, rahulikult. „Piloodil on neid varuks, kui peaksid vajama.” See oleks pidanud mingisuguse reaktsiooni esile kutsuma. Kutsuski, kuid sekundi murdosa v?rra hiljem, kui ma olin eeldanud. Peaaegu kulmukortsutus, ?lgade n?rdinud kerkimine, mis takerdus istme rihmadesse. „Ei, t?nan, sir.” Kergemeelne, oli Skaaiat Awer ?elnud. Tavaliselt ta inimesi nii m??da ei hinnanud. „Mina sind siia ei soovinud, leitnant.” Hoidsin h??le rahuliku, v?ikese pahameeletooniga. Asjaolusid arvestades oli seda lihtne teha. „Sa oled siin ainult seep?rast, et Anaander Mianaai andis sellise k?su. Mul pole aega ega vahendeid vasts?ndinu kasvatamiseks. Oleks parem, kui sa saaksid kiiresti jalad alla. Ma vajan ohvitsere, kes teavad, mida nad teevad. Ma vajan meeskonda, keda ma saan usaldada.” „Sir,” vastas leitnant Tisarwat. Ikka rahulikult, kuid mingit laadi t?sidusega h??les ja kulmukortsutuse j?lg s?venes natuke. „Jah, sir.” Midagi oli ta v?tnud. V?imalik, et iivelduse vastu, ja kui ma oleksin olnud m?ngur, oleksin ma v?inud panna oma arvestatava suurusega varanduse sellele, et ta on k?rvuni t?is v?hemalt ?hte rahustit. Ma oleksin tahtnud n?ha ta toimikut – n??dseks oli see Kalri Halastusel olemas. Aga t?rann oleks n?inud, et ma selle toimiku ette v?tsin. Kalri Halastus kuulus l?puks ju Anaander Mianaaile, tal oli sellisel tasemel juurdep??sukood, mis lubas tal laeva kontrollida. Kalri Halastus n?gi ja kuulis k?ike, mida ma tegin, ja kui t?rann soovis sellekohast teavet, siis tarvitses tal vaid k?sida. Ning ma ei tahtnud, et ta teaks, mida ma kahtlustasin. Ausalt ?eldes ma tahtsin, et mu kahtlused ei osutuks t?eks. Mis oli iseenesest ebaloogiline. Praegu, kui t?rann oleks j?lginud – ning ma olin kindel, et ta j?lgib mind Kalri Halastuse kaudu –, v?inuks talle j??da mulje, et ma olen pahane mulle kaela m??ritud lapse p?rast, sest oleksin eelistanud kedagi kogenumat. P??rasin t?helepanu leitnant Tisarwatilt k?rvale. Eespool kallutas piloot end Viiele l?hemale ning k?sis vaikselt ja vihjamisi: „Kas k?ik on korras?” Kui Viis seepeale vaid n?utult kulmu kortsutas, t?psustas piloot: „Liiga vaikne on.” „Kogu aeg v?i?” k?sis Viis. Ikka vihjamisi. Sest nad r??kisid minust ja oletasid, et ma v?in olla andnud laevale k?su mulle ette kanda, kui meeskonnaliikmed minust r??givad. Mul oli vana harjumus – nii umbes kaks tuhat aastat vana – laulda m?nd laulu, kui see mul peas helisema hakkas. V?i siis ?miseda. Algul oli see meeskonnas segadust ja kimbatust tekitanud, sest sel ainsal mulle j??nud kehal polnud kuigi hea h??l. Ent n??d olid nad harjuma hakanud ja ma v?isin endamisi l?bu tunda sellest, et neid h?iris hoopis mu vaikimine. „Mitte piiksugi,” ?tles piloot Kalr Viiele. Kiire k?rvalpilk ning kerge liikumine kaela- ja ?lalihastes andsid mulle teada, et ta m?tles taha, leitnant Tisarwati poole vaatamisest. „Jah,” ?tles Viis, eeldatavasti n?ustudes piloodi v?lja?tlemata oletusega, mis nimelt mulle muret tegi. H?sti. Las Anaander Mianaai vaatab ka. Tagasitee Kalri Halastusele oli pikk, kuid leitnant Tisarwat ei kasutanud kotti ega n?idanud mingeid m?rke ebamugavusest. Mina t?itsin selle aja magamise ja m?tlemisega. Laevad, side ja andmed liikusid t?htede vahel, kasutades majakatega m?rgistatud v?ravaid, mida hoiti pidevalt avatuna. Arvutused olid kord juba tehtud, marsruudid selles kummalises v?ravaruumis, kus kaugused ja l?hedused ei vastanud normaalsele kosmosele, paika pandud. Kuid s?jalaevad, nagu ka Kalri Halastus, suutsid tekitada oma v?ravaid. See oli palju riskantsem, sest kui valiti vale marsruut, vale sisenemis- v?i v?ljumispunkt, v?is laev sattuda ?ksk?ik kuhu – v?i eikuhugi. Mulle see muret ei teinud. Kalri Halastus teadis, mida teha, et meie saabumine Athoeki jaama oleks turvaline. Ning kuni me liigume normaalse ruumi mullis l?bi enda tekitatud v?rava, oleme t?ielikult isoleeritud. Seda ma tahtsingi. Tahtsin eemale Omaughi paleest, eemale Anaander Mianaai pilgu alt ning k?igist korraldustest ja sekkumistest, mida ta v?is tahta saata. Kui olime peaaegu kohal, kolm minutit enne dokkimist, v?ttis laev minuga ?hendust. „Admiral.” Laev ei pidanud mulle midagi otse k?rva ?tlema, vaid v?is lihtsalt n?uda endale mu t?helepanu. Ja ta teadis peaaegu alati, mida ma tahtsin, ilma et ma oleksin seda ?elnud. Ma v?isin Kalri Halastusega sidet pidada nii nagu ei keegi teine pardal. Aga ma ei saanud muutuda Kalri Halastuseks sellisel moel, nagu ma olin olnud Toreni ?iglus. See oleks t?hendanud mu enda kadumist. J??davalt. „Laev,” vastasin vaikselt. Ning ilma et ma oleksin pidanud midagi lisama, andis Kalri Halastus mulle arvutuste tulemused, mida ta oli palumata teinud – mu silme ees s?ras terve rida erinevaid marsruute ja lahkumisaegu. Valisin l?hima aja, andsin k?sud ja pisut enama kui kuue tunni p?rast olimegi l?inud. 2 T?rann oli ?elnud, et meie taust on sarnane, ja m?nes m?ttes t?epoolest oligi. Tema koosnes – ja mina olin koosnenud – sadadest kehadest, mis k?ik kandsid sama isiksust. Selle nurga alt vaadatuna olime v?ga sarnased. M?ned kodanikud olid selle peale tulnud – t?si k?ll, suhteliselt hiljuti, umbes viimase saja aasta jooksul –, kui vaieldi abistavate kasutamise ?le s?jav?es. See n?is ?udsena, kui keegi m?tles, et see v?ib juhtuda tema enda v?i s?bra v?i sugulasega. Aga Radchi isand tegi l?bi sama, oli m?nes m?ttes samasugune olevus nagu teda teenivad laevad, kuidas sai see siis olla nii halb, kui kahjurid v?itsid? Kas polnud naeruv??rne ?elda, et Radch pole kogu aeg olnud absoluutselt ?iglane. See s?na kuulus triaadi. ?iglus, s?ndsus ja majanduslikud h?ved. ?kski ?iglane tegu polnud s?ndsusetu, ?kski s?nnis tegu polnud eba?iglane. Niiviisi seotud ?iglus ja s?ndsus viisid majanduslike h?vedeni. Kelle jaoks ja milliste h?vedeni, seda vahel muidugi hilis?htutel pooliku arrakipudeli taga arutati, aga ?ldiselt radchaaid ei kahelnud, et ?iglus ja s?ndsus on kokkuv?ttes mingil jumalate poolt heakskiidetud moel kasulikud. Ainult k?ige ??rmuslikumates oludes v?is tekkida k?simus, kas Radch ikka on ?iglane, s?nnis ja kasumlik. Muidugi vastupidi oma laevadele kuulus Radchi isand kodanike hulka – ja mitte lihtsalt kuulus, vaid valitses k?igi radchaaide ?le absoluutse monarhina. Mina olin relv, mida ta oli kasutanud oma valduste laiendamiseks. Tema teener. Mitmes m?ttes tema ori. Erinevusi oli veelgi. K?ik Anaander Mianaai kehad olid identsed, kloonid, eostatud ja kasvatatud ainult selleks, et saada osaks temast. K?ik tema tuhanded ajud olid kasvatatud ja arendatud implantide ?mber, mis ?hendasid need temaga. Kolm tuhat aastat polnud ta hetkekski olnud keegi teine kui Anaander Mianaai. Kunagi polnud ta olnud ainsa kehaga isik – soovitavalt hilises teismeliseeas v?i noor t?iskasvanu, kuigi k?lbasid ka vanemad –, vangistatud ning k?lmutatud siis k?mneteks v?i sadadeks aastateks, kuni tekkis vajadus tema j?rele. Hooletult ?les sulatatud, implant ajju l?katud, vanad n?rvi?hendused l?hutud, uued kokku ?hendatud, senine isiksus h?vitatud ja laeva TI-ga asendatud. Ma ei usu, et te suudate seda ette kujutada, kui te pole seda ise l?bi elanud. ?udus, iiveldus ja hirm ka siis, kui see on juba tehtud ja keha teab, et ta on laev, – kui isikut, kes oli enne, enam ei eksisteeri, nii ei saa ta ka oma surmast hoolida. V?tab n?dala, vahel ka kauem, et keha ja aju kohaneksid uue olukorraga. Protsessi sellist k?rvaltoimet oleks kindlasti saanud kui mitte p?riselt k?rvaldada, siis v?hemalt teha oluliselt mugavamaks. Aga mida luges ?he keha ajutine ebamugavus? ?ks keha k?mnest v?i isegi sajast ei omanud t?htsust, selle ahastus oli k?igest ajutine ebamugavus. Kui see osutus liiga intensiivseks v?i kestis liiga kaua, keha k?rvaldati, h?vitati ja asendati teisega. Varus oli neid palju. N??d aga, kui Anaander Mianaai oli kuulutanud, et uusi abistavaid enam ei valmistata – siinkohal ei tulnud k?ll arvesse need tuhandete vangide kehad, mida k?lmutatult tr?mmides ootel hoiti –, ei tarvitsenud keegi selle k?simuse p?rast enam mingit muret tunda. Kalri Halastuse kaptenina oli mul oma kolm korda nelja meetri suurune kajut, mida ??ristasid pingid, mis sobisid nii istumiseks kui ka asjade hoidmiseks. ?ks neist pinkidest oli ?htlasi mu voodi ja selle sees, mu kastide ja kohvrite all oli kast, mida laev ei n?inud ega tunnetanud. Inimsilmad n?gid seda, ka abistava inimsilmad. Kuid skannerid v?i mehaanilised sensorid ei n?inud kasti ega selles sisalduvat p?ssi ning laskemoona – kuule, mis l?bistasid k?ike universumis leiduvat. J?i saladuseks, kuidas see v?imalik oli: mitte ainult seletamatu j?uga kuulid, vaid ka see, kuidas p?ssi kastilt peegelduv valgus oli k?ll n?htav inimesele, kuid mitte n?iteks kaameratele, mis toimisid samal p?him?ttel. Laev aga ei n?inud kasti asemel mitte t?hja kohta seal, kus oleks pidanud midagi olema, vaid midagi, mis tema arvates oleks pidanud selles kohas olema. K?igel sellel puudus loogiline seletus. Ometi oli see nii. Kasti, relva ja laskemoona olid valmistanud presgerid, v??rlased, kelle eesm?rgid j?id selgusetuks. Neid kartis isegi Anaander Mianaai, Radchi ??retute valduste valitseja ning pealtn?ha l?putu s?jav?e juht. Kalri Halastus teadis kastist ja relvast, sest ma olin talle ?elnud. Minu Kalri dekaadile oli see lihtsalt ?ks kast paljudest, millest nad polnud ?htegi avanud. Kui nad oleksid t?epoolest olnud abistavad, nagu nad vahel teesklesid olevat, oleks lugu sellega l?ppenudki. Ent nad ei olnud abistavad. Nad olid inimesed ning seega uudishimulikud. Nad tegid oletusi ja vahtisid viivitades ringi, seades linu ja madratsit, millel ma magasin. Kui ma poleks olnud kapten – r??kimata siis sellest, et admiral –, oleksid nad n??dseks millimeeterhaaval l?bi tuhninud kogu mu pagasi, ja mitte ?ks kord, ning k?ik leitu omavahel l?bi arutanud. Aga ma olin kapten, mul oli v?im kogu meeskonna elu ja surma ?le, ning seega oli mulle tagatud see v?ike privaatsus. Kuni kapten Vel valis Radchi isanda v?itluses iseendaga vale poole, oli kajut kuulunud talle. Vaip, katteriided ja pinke katnud padjad olid kadunud, j??nud maha Omaughi paleesse. Ta oli lasknud seintele purpurse ja rohelisega maalida keerukaid ornamente, mille stiili ja toonid oli ta v?tnud minevikust, ajastust, mida ta oli pidanud ?ilsamaks ja tsiviliseeritumaks meie omast. Erinevalt kapten Velist olin ma selle perioodi l?bi elanud ega kahetsenud selle kadumist. Oleksin lasknud ornamendid eemaldada, aga oli pakilisemaid probleeme ja ?nneks ei ulatunud kaunistused kapteni kajutist kaugemale. Veli jumalad, kes olid asunud ni?is laeva jumalatest – loomulikult Amaat, t?htsaim radchaaide jumalatest, ja laevale nime andnud Kalr – allpool, olin ma asendanud Temaga, Kes T?rkab Liiliast, EskVari (alguse ja l?pu kehastuse) ja Toreni v?ikese, odava ikooniga. Mul oli vedanud, et ma selle ?ldse leidsin. Toren oli vana jumal, mitte kuigi populaarne, samah?sti kui unustatud k?igi poolt peale tema nime kandvate laevade meeskondade, ?kski neist ei peatunud aga l?heduses ja ?ks – mina – oli h?vitatud. Ruumi oleks olnud ka rohkemate jumalate jaoks, selleks oli alati ruumi. Aga ma ei uskunud ?hessegi neist. Meeskonnale oleks tundunud imelik, kui mul poleks olnud seal midagi peale laeva omade, aga need ajasid asja ?ra. Minu jaoks polnud need jumalad, vaid millegi muu meenutused. Meeskond seda ei teadnud ega oleks ka m?istnud, nii ma siis p?letasingi iga p?ev nende, nagu ka Amaati ja Kalri ees viirukit ning nagu laeva jumalad, said nemadki ohvriannina toitu ja emailv?rviga kaetud messinglilli, mis pani Viie kulmu kortsutama, kui ta neid esimest korda n?gi, sest need olid tema meelest nii odavad ja ?ldlevinud, mitte ohvriannid, mida ?ks Mianaai, liiatigi admiral, peaks oma jumalatele tooma. Ta oli seda vihjamisi ?elnud Kalr Seitsmeteistk?mnele, nimetamata mu nime v?i tiitlit. Ta ei teadnud, et ma olin abistav, ei teadnud, kui lihtne oli laeval seet?ttu mulle teatada, kui ma seda soovisin, mida ta tundis, mida ta ?tles ja kus ?tles. Tema aga oli kindel, et laev hoiab ta keelepeksu salajas. Kaks p?eva p?rast seda, kui me tekitasime v?rava ja asusime universumi v?ikeses isoleeritud killus teele Athoeki poole, istusin ma oma voodi serval ja j?in ?rnast tumeroosast klaastassist teed, Kalr Viis aga korjas kokku hommikuse ennete heitmise kettad ja vaiba. Ended olid muidugi n?idanud j?tkuvat head ?nne, ainult k?ige kohtlasemad kaptenid leidsid vaibale langenud metallketaste mustrist midagi muud. Sulgesin silmad. Tunnetasin Kalri Halastuse valgeid, laitmatult puhtaid koridore ja ruume. Kogu laev l?hnas julgustavalt ja tuttavlikult taaskasutatud ?hu ja puhastusvahendi j?rele. Amaati dekaad oli l?petanud oma hoole all olevate koridoride ja ruumide puhtaks k??rimise. Nende leitnant Seivarden, vanim Kalri Halastuse leitnantidest, oli t?? ?sja ?le vaadanud ning jagas n??d oma vanaaegselt elegantse k?nepruugiga kiitust ja manitsusi ning t??k?ske j?rgmiseks p?evaks. Seivarden oli selle t?? jaoks s?ndinud, s?ndinud n?oga, mis n?itas ta kuulumist ?hte Radchi t?htsamatest perekondadest, Anaander Mianaai kaugete sugulaste, rikaste ja h?stikasvatatute hulka. Teda oli kasvatatud eeldusega, et temast saab komand?r. M?neski m?ttes oli ta Radchi ohvitseri koondkuju. Kui ta rahulikult ja enesekindlalt oma Amaatidega r??kis, oli ta peaaegu seesama Seivarden, keda ma olin tundnud tuhande aasta eest, enne seda, kui ta oma laevast ilma j?i ja ?ks abistavatest ta p??stepaati l?kkas. P??stepaadi majakas oli rikkis ja ta oli sajandeid ringi triivinud. Kui ta leiti ja ?les sulatati ning ta avastas, et k?ik, keda ta kunagi oli tundnud, on surnud, tema perekonnastki pole enam midagi alles j??nud ja Radch on vahepeal tundmatuseni muutunud, oli ta Radchi aladelt p?genenud ning veetnud mitu aastat priisates ja sihitult ringi hulkudes. Kahtlustasin, et ta ei otsinud k?ll otseselt surma, kuid lootis salamisi m?nda fataalsesse ?nnetusse sattuda. P?rast seda, kui ma ta leidsin, oli ta kaalus juurde v?tnud, kaotatud lihaseid tagasi kasvatanud, n?gi n??d v?lja tunduvalt tervemana, kuid siiski kuidagi kulununa. Ta oli olnud nelik?mmend kaheksa aastat vana, kui abistav ta p??stepaati l?kkas. Lisame vahepealsed tuhat aastat ja saamegi, et ta oli Kalri Halastuse pardal vanuselt teine. Leitnant Ekalu, mu t?htsuselt teine leitnant seisis kahe oma Etrepaga komandosillal vahis. Teoreetiliselt polnud mingit vahipidamist vaja, sest Kalri Halastus oli alati ?rkvel, alati valvel, alati teadlik laevast, mis oli ta keha, ja kosmosest selle ?mber. Eriti veel v?ravaruumis, kus midagi ootamatut v?i ausalt ?eldes isegi huvitavat polnud juhtumas. Aga vahel tekkis laeva s?steemides rikkeid ning nende kriiside lahendamine oli lihtsam ja kiirem, kui meeskond oli juba valvel. Ning muidugi oli asi ka selles, et kui k?mneid inimesi oli pakitud v?iksesse laeva, siis oli vaja leida neile t??d, et nad oleksid distsiplineeritud ja tegevuses. Laev n?itas leitnant Ekalule numbreid, kaarte ja graafikuid, pomisedes ta k?rva teabe sekka s?bralikke, julgustavaid s?nu. Kalri Halastusele meeldis leitnant Ekalu, laev uskus tema arukusse ja v?imekusse. Kalr oli kapteni ehk siis minu dekaad. Kui teistes Kalri Halastuse dekaadides oli k?mme s?durit, siis Kalris oli kaksk?mmend. Nad magasid kordam??da, sest erinevalt teistest dekaadidest oli Kalr kogu aeg valves, see oli viimane j??nuk aegadest, mil laeva meeskonda kuulusid abistavad, killud laevast endast, mitte k?mned erinevad inimolendid. Need Kalrid, kes olid ?sja ?rganud, kogunesid s?durite lihtsasse valgete seintega s??gituppa, kus oli parasjagu ruumi k?mnele inimesele ja nende toidun?udele. Nad seisid oma skeliportsude taga – see kiiresti kasvav, tumeroheline, limane taim sisaldas k?iki toitaineid, mida inimese keha vajas. Maitse n?udis harjumist, kui sa just polnud selle peal ?les kasvanud. Tegelikult kasvasid aga paljud radchaaid ?les just skeli s??es. Kalri s?durid alustasid pisut eba?htlases unisoonis hommikust palvet. ?igluse ?is on rahu. Paari s?na j?rel said nad v?ltused paika, s?nad langesid tuttavas r?tmis. S?ndsuse ?is on m?tete ja tegude ilu. Meedik – tal oli nimi ja formaalselt ka leitnandi auaste, aga kumbagi ei kasutatud tema poole p??rdumisel kunagi – kuulus Kalri dekaadi juurde, kuid polnud Kalri leitnant. Ta oli lihtsalt meedik. Teda v?is saata vahti – seda oli juhtunud varem ja j?rgmine vahikord ootas teda tunni aja p?rast – ning kaks Kalri seisaksid vahis koos temaga. Ta oli ainus pardale j??nud kapten Veli ohvitser. Muidugi oleks olnud raske talle asendajat leida, kuid tema osalus eelmise n?dala s?ndmustes oli olnud minimaalne. Ta oli pikk ja k?hn, radchaai standardite kohaselt heleda nahaga, juuksed nii helepruunid, et paistsid pisut veidrad, aga mitte ka nii silmatorkavat tooni, et n?ida kunstlikuna. Tal oli kombeks kulmu kortsutada, aga tegelikult polnud ta pahur. Ta oli seitsek?mmend kuus aastat vana, kuid n?gi samamoodi v?lja kui kolmek?mnesena – ning sellisena v?is ta v?limus s?ilida veel saja viiek?mneni. Ta ema oli olnud arst, nagu ka vanaema ja vanavanaema. Hetkel oli ta minu peale ??rmiselt vihane. Ta oli ?rganud t?is otsustavust sel l?hikesel ajavahemikul, mis tal enne vahtiminekut oli kasutada, et minuga t?siselt r??kida, ning hommikuse palve kiiruga ?ra ?elnud kohe, kui end asemelt maha veeretas. H?vede ?is on Amaat ?leni ja t?ielikult. Olin oma t?helepanu s?durite s??gitoas toimuvalt ?ra p??ranud, kuid kui ma olin kuulnud esimest rida, k?lasid minu jaoks tahtmatultki ka j?rgmised. Ma olen ?igluse m??k... N??d seisis meedik vaikides ja pingsalt oma koha juures dekaadiruumis, kus ohvitserid s?id. Seivarden tuli dekaadiruumi – tema jaoks oli tegemist ?htus??giga – naeratades ja rahulikult, n?gi kangelt ja k?rsitult ootavat, tavalisest rohkem kulmu kortsutavat meedikut. N?gin Seivardenit korraks ?rritumas, siis sai ta sellest ?le, vabandas hilinemise p?rast, sai vastuseks pominal ?eldud, formaalse sellest pole midagi. S?durite s??giruumis oli Kalr l?petanud hommikuse palve, v?lja ?elnud ka need read, mis ma olin k?skinud lisada, l?hikese palve surnute eest koos nende nimedega. Awn Elming. Nyseme Ptem, s?dur, kes oli Imme jaamas m?ssu korraldanud, hoides oma elu hinnaga ?ra s?ja rrrrrride v??rrassiga. Bo dekaadi magamiskoht meenutas pigem seinaorva kui ?hiskajutit, k?mme magavat keha mahtus sinna h?davaevu ?ra, neil polnud isegi voodites privaatsust ega isiklikku ruumi. Nad t?mblesid, ohkasid ja n?gid unen?gusid rahutumalt kui seal kunagi varem maganud abistavad. Oma tillukeses ruumis magas nende leitnant, v?ga noor ja v?imatult sirelilillade silmadega leitnant Tisarwat liikumatult ja unen?gudeta, kuid siiski pisut rahutult, adrenaliinitase oli normist natuke k?rgem. See oleks pidanud ta ?ratama, just nagu eelmisel ??l, kuid meedik oli andnud talle midagi, mis aitas tal magada. Meedik neelas oma hommikus??gi, pomises vabanduse ja samah?sti kui tormas dekaadiruumist v?lja. „Laev,” teatas ta r?hutatud s?rmeliigutustega, „ma tahan admiraliga r??kida.” „Meedik tuleb siia,” ?tlesin Kalr Viiele. „Me pakume talle teed. Aga t?en?oliselt ta loobub sellest.” Viis kontrollis tee taset plaskus ja v?ttis v?lja teise roosa klaastassi. Kahtlustasin, et kui ma eraldi selle j?rele ei k?si, siis ma oma vana glasuuritud tassi enam ei n?egi. „Admiral,” ?tles Kalri Halastus otse mu k?rva ja n?itas mulle Amaati, kes teel s?durite s??giruumi vaikselt omaette laulis, ?ht neist t?htsusetutest salmikestest, mida lapsed peaaegu k?ikjal laulavad. „K?ik k?ib ringi, k?ik k?ib ringi, planeet ?mber p?ikese, k?ik k?ib ringi. K?ik k?ib ringi, kuu ?mber planeedi…” M?ttetult ja vale viisiga. Minu kajutis seisis Kalr Viis kramplikult valvel ja ?tles ilmetu tooniga: „Meedik palub luba sinuga r??kimiseks, admiral.” Koridoris kuulis Amaat selja taga teise Amaati samme ja j?i h?belikult vait. „Saada ta sisse,” ?tlesin Viiele – see oli muidugi tarbetu, sest ta juba teadis, et mul oli plaanis meedikuga r??kida. Uks avanes ja meedik sisenes pisut j?rsemalt, kui olnuks viisakas. „Admiral,” alustas ta pingsalt ja vihaselt. T?stsin ennetavalt k?e. „Meedik. Istu. Kas sa teed soovid?” Ta istus. Keeldus teest. Kalr Viis lahkus mu k?su peale, kahetsedes pisut, et tal j??b kuulmata, mida meedikul on ?elda, sest k?ik m?rgid n?itasid, et see on midagi huvitavat. Kui ta oli l?inud, viipasin pingsalt teisel pool lauda istuvale meedikule. R??gi. „Ma palun admiralilt m?istvat suhtumist.” See ei k?lanud nii, nagu ta hooliks, kas ma tahan teda m?ista v?i mitte. Laua all oli ta k?ed rusikasse pigistanud. „Admiral. Sir. Sa oled arstikabinetist k?rvaldanud m?ned ravimid.” „See on t?si.” See peatas ta hetkeks. N?is, et ta oli oodanud eitamist. „Keegi teine poleks saanud seda teha. Laev n?udis, et need peavad nimekirjas olema, ning ma kontrollisin pardap?eviku ja salvestused ise ?le, ma n?gin, et need olid olemas ja pole ?htegi m?rget, et keegi oleks need ?ra v?tnud. Pardal pole kedagi peale sinu, kes saaks nende kadumist minu eest varjata.” Ma kartsin, et see pole enam t?si. Aga seda ma ei ?elnud. „Leitnant Tisarwat tuli eile p?rast oma vahetuse l?ppu sinu juurde ja k?sis abi kerge iivelduse ja n?rvilisuse vastu.” Kahe p?eva eest, m?ni tund p?rast v?rava avamist oli leitnant Tisarwat tundnud stressi. P??ritust. Leidnud, et tal on raskusi ?htus??gi s??misega. Tema Bod olid seda murelikult m?rganud – enamasti on seitsmeteistaastastega probleem pigem selles, et neile ei j?uta piisavalt toitu ette anda, mitte et neid peaks s??ma meelitama. Nad olid isekeskis otsustanud, et see tuleb koduigatsusest. Ja kannatustest, mida temas tekitas minu ilmselge vastumeelsus tema pardalviibimise suhtes. „Kas sa tunned muret tema tervise p?rast?” Meedik oleks peaaegu n?rdinult p?sti h?panud. „Asi pole selles!” Siis talle meenus, kellega ta r??gib. „Sir.” Ta neelatas, ootas, kuid ma ei ?elnud midagi. „Ta on n?rviline. N?itajad osutavad emotsionaalsele pingele. T?iesti m?istetav. T?iesti normaalne algaja leitnandi jaoks tema esimeses teenistuskohas.” Seda ?eldes ta m?istis, et t?en?oliselt on mul ulatuslik ?levaade sellest, mis on normaalne oma esimesse teenistuskohta j?udnud algajate leitnantide puhul. Ta kahetses, et oli seda ?elnud, ja kahetses hetkeks isegi seda, et oli tulnud mind s??distama. Aga ainult hetkeks. „Olukorda arvestades t?iesti normaalne,” n?ustusin ma, kuid pidasin silmas midagi hoopis muud. „Ning ma ei saanud teda aidata, sest sa olid ?ra viinud iga viimase kui ravimi, mida ma oleksid v?inud talle anda.” „Jah,” kinnitasin. „Seda ma tegin. Kas tema kehas oli saabudes millegi j?lgi?” Ma teadsin juba vastust, kuid k?sisin siiski. Mu k?simus pani meediku imestunult silmi pilgutama, aga j?llegi vaid hetkeks. „Kui ta s?stikult minu juurde tuli, siis ta n?gi v?lja nii, nagu v?iks ta olla midagi v?tnud. Aga kui ma teda skaneerisin, siis ma ei n?inud midagi. Ma arvan, et ta oli lihtsalt v?sinud.” Ta kehaasend muutus pisut, nagu ka emotsioonid, mida ma temas tajusin, mis osutas, et ta m?tles n??d mu k?simuse t?hendusele ning veidrale v?iksele ebak?lale aparaatide n?idu ja selle vahel, mida tema vilunud silm oli leitnant Tisarwati juures n?inud. „Kas tema toimikus on ettekirjutusi mingite ravimite osas?” „Ei, ei midagi.” Meedik ei paistnud mingile j?reldusele j?udvat. Ammugi siis sellele, milleni olin j?udnud mina. Aga n??d oli ta uudishimulik, kuigi ikka veel ka vihane. „Viimased s?ndmused on meie k?igi jaoks pingelised olnud. Ja ta on v?ga noor. Ja…” Ta k?hkles. K?llap tahtis ?elda, et n??d teadsid pardal juba k?ik, kui vihane ma olin olnud leitnant Tisarwati Kalri Halastusele m??ramise p?rast. Nii vihane, et ei laulnud mitu tundi. N??d teadis kogu meeskond, mida see t?hendas. Oli hakanud isegi mugavaks pidama, et oli nii lihtne v?imalus teada saada, kas k?ik oli nii, nagu pidi. „Sa tahtsid ?elda?” k?sisin, hoides ilmet ja h??lt v?imalikult ?ksk?iksena. „Ma arvan, ta tunneb, et sa ei taha teda siia, sir.” „Ei tahagi,” vastasin. „Juhtumisi.” Meedik raputas m?istmatult pead. „Ma palun admiralilt m?istvat suhtumist. Aga sa oleksid v?inud ta kaasav?tmisest keelduda.” Ma oleksin v?inud teda mitte kaasa v?tta. J?tta ta palee dokki ootama, kui Kalri Halastuse s?stik lahkus, ja mitte kunagi talle j?rele tulla. Ma olin seda v?imalust t?siselt kaalunud. Olin kindel, et Skaaiat oleks m?istnud ja leidnud v?imaluse avastada, et mitte ?kski dokis seisev laev ei j?ua noort leitnanti Kalri Halastusele viia enne kui hilja. „Kas sa andsid talle midagi?” „Midagi, mis aitaks tal magada. Tema jaoks oli p?ev just l?bi saanud. Muud ma ei saanud teha.” Meedikule tegi tuska mitte ainult minu tungimine tema valdustesse, vaid see, et ta polnud saanud aidata. Ma ei pannud vastu soovile korraks j?rele vaadata. Leitnant Tisarwat magas, kuid mitte s?gavalt. Mitte rahulikult. Ta oli ikka pingul, ikka oli taustal vaikne n?rvilisus. „Meedik,” ?tlesin oma ?mbrusse tagasi tulles, „sul on t?ielik ?igus minu peale vihane olla. Ma eeldasin, et sa saad vihaseks, eeldasin, et sa tuled protesteerima. Ma oleksin olnud pettunud, kui sa poleks seda teinud.” Ta pilgutas segaduses silmi, k?ed s?les ikka rusikasse surutud. „Usalda mind.” Esialgu ei saanud ma talle palju rohkem ?elda. „Ma olen tundmatu suurus, ma… pole harjunud, et mind k?sutatakse.” Meediku n?ol vilksatas ?ratundmine, siis kerge vastumeelsus, siis piinlikkus selle tunde p?rast, mida ma, nagu ta teadis, v?isin n?ha, ja ta oli kindel, et ma j?lgin ta reaktsiooni. Meedik oli parandanud mu implandid, mis ma olin nende varjamiseks v?lja l?litanud ja rikkunud. Meedik teadis, kes ma olin; peale tema ja Seivardeni ei teadnud seda pardal keegi. „Aga usalda mind.” „Mul pole muud v?imalust, sir. Me oleme eraldatud kuni Athoeki j?udmiseni, mul pole kellelegi kaevata.” Pettunult. „Esita kaebus Athoekis, kui me sinna j?uame. Kui sa siis veel tahad seda teha.” Kui seal on kedagi, kellele kaebamisest mingit kasu oleks. „Sir.” Ta t?usis, j?ttes ?tlemata ?lej??nu, mida ta oli tahtnud ?elda. Kummardas kramplikult. „Kas ma v?in minna?” „Jah, muidugi, meedik.” Leitnant Tisarwat oli probleem. Tema ametliku toimiku kuiva faktiloetelu p?hjal oli ta s?ndinud ja kasvanud planeedil ?he vanema kolmanda ja teise vanema teise lapsena. Ta oli saanud igale j?ukale, keskmiselt auv??rsest perekonnast p?rit radchaaile kohase hariduse. Saanud h?sti hakkama matemaatikaga, poeesia osas oli tal huvi, kuid mitte annet, ajaloo suhtes polnud aga kumbagi. Vanematelt sai ta taskuraha, kuid midagi erilist nood temalt ei oodanud. ?ppimaminek oli olnud tema esimene kosmosereis. Ridade vahelt lugedes polnud ta s?ndinud selleks, et v?tta perekonnas ?le mingi positsioon, p?rida kellegi varandus v?i t?ita mingeid lootusi, vaid oli oma valikutes vaba; kahtlemata olid vanemad teda armastanud ja hellitanud kuni p?evani, mil ta lahkus s?jav?kke minekuks. Ta kirjavahetus vanematega kinnitas seda. ?ed-vennad olid vanemad ega pannud pahaks, et tema oli pere lemmiklaps, vaid hellitasid teda peaaegu niisama palju kui vanemad. Kergemeelne, oli Skaaiat Awer tema kohta ?elnud. Frivoolne, oli olnud mu esimene m?te ta ostetud silmav?rvi n?hes, ning hinnangud ta toimikus kinnitasid sama. Andmed ei maininud enesevalitsemist. Aga ka mitte n?rvilist s?ngust, mis oli alanud varsti p?rast tema j?udmist Kalri Halastuse pardale. Tema ?petajad olid temasuguseid ennegi kohanud, seet?ttu olid nad temaga ranged, kuid mitte julmad. Kindlasti oli neist m?nelgi sarnaseid noori sugulasi ja liiatigi valmistati teda ju ette haldus?lesannete t?itmiseks. Polnud t?htis, kas tal p?sib mikrogravitatsiooni tingimustes ?htus??k sees v?i mitte – see probleem oli paljudel noortel leitnantidel, eriti neil, kellel kosmosega v?he kogemusi. Kahe p?eva eest, kui Tisarwat istus arstiruumis l?bivaatusel, laev aga tegi ?hendused, mis lasid tal – ja minul – lugeda noort leitnanti nagu k?iki teisi pardal viibijaid, olid tema Bod vaadanud ?le viimase kui millimeetri tema pagasist ning j?udnud tema senise eluloo osas ?sna ?igete j?reldusteni. Nad olid valmis vastikustundeks tema teadmatuse vastu, ?sja koolist tulnud nooruk kutsus paratamatult esile narrimist ja n?rdimust. Aga ka kaastunnet ja etteaimatavat uhkust. Sest kui Tisarwat tulevikus midagi saavutab, v?isid ta Bod seda enda tulemuseks pidada, sest l?puks olid ju nemad need, kes teda kasvatasid. ?petasid talle k?ike seda, mis oli tegelikult oluline. Nad olid valmis olema tema Bod. Tahtsid, et temast kujuneks leitnant, kelle alluvuses teenimine oleks uhkuseasi. Ma tahtsin nii v?ga, et mu kahtlused ei osutuks t?eks. Vahikord kulges muidugi s?ndmustevaeselt. Meedik l?ks meie vestluse j?rel komandosillale ikka vihasena. Seivardeni Amaatid harjutasid, pesid, valmistusid magamaminekuks, tr?gimise ja n?rdinud sosina saatel oma harjumusp?rastele asemetele ronimiseks – enese sirutamiseks eriti ruumi ei olnud. Ekalu Etrepad k??risid oma valduste niigi peaaegu plekituid ruume ja koridore. Leitnant Tisarwatil oli ?rkamiseni veel neli tundi. L?ksin laeva v?iksesse v?imlasse, m?ned viimased Amaatid pagesid mu jalust. Tegin tund aega t?ie j?uga harjutusi. L?ksin ikka vihasena ja v?imlemisest higisena lasketiiru. See oli l?binisti simulatsioon. Keegi ei tahtnud, et v?ikeses laevas hakkaksid kuulid lendama, eriti kui laevakere taga oli karm vaakum. M?rklaudadeks olid kujutised, mida laev tagumisele seinale projitseeris. Relv paukus ja l?i tagasi nagu ehtsate kuulidega tulistades, kuid lasi v?lja ainult valguskiiri. Polnud k?ll nii destruktiivne, kui ma oleksin sel hetkel soovinud, kuid mul tuli sellega leppida. Laev teadis mu meeleolu. Viskas m?rke ?ksteise j?rel kiiresti ?les, tabasin neid k?iki peaaegu automaatselt. Laadisin – tegelikult poleks ju vaja olnud laadida, aga nii oli ette n?htud, et treening oleks realistlikum. Tulistasin veel ja veel, laadisin uuesti, tulistasin. Sellest j?i v?heks. Seda n?hes pani laev korraga v?lja tosina liikuvat m?rki. Sain k?tte tuttava r?tmi: tulista, laadi, tulista, laadi. Teadvusse kerkis ?ks laul – mind saatis peaaegu alati m?ni laul. Seekordne oli pikk ja jutustav, ?levaade viimasest vaidlusest Anaander Mianaai ja tema kunagise s?bra Naskaaia Eskuri vahel. Poeet oli hukatud tuhat viissada aastat tagasi, tema versioon toimunust n?itas Anaanderit lurjusena ja l?ppes lubadusega, et surnud Naskaaia tuleb kord veel k?tte maksma. Radchi aladel oli laul t?iesti unustatud, sest selle laulmine, v?ib-olla isegi selle olemasolust teadmine oleks v?inud kodanikule kergesti t?hendada p?hjalikku ?mberkasvatamist. V?ljaspool Radchi m?jupiirkonda seda m?nel pool siiski veel tunti. Reetur! Me lubasime ju, Et vahetame v?rdselt, kingi vastu kink. N??d ole neetud: su h?vitab see, mille h?vitad sina. Tulista. Laadi. Tulista, laadi. Kahtlemata polnud sellel – v?i teistel samateemalistel lauludel – mingit faktilist alust. Kahtlemata oli s?ndmus ise olnud ?sna argine, mitte nii poeetiliselt dramaatiline, t?is m??tilisi ja prohvetlikke ?lemtoone. Aga laulda oli seda ikkagi tore. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/enn-leki/abistav-mook/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.