Juhtum Rostrogordos

Juhtum Rostrogordos Jaak Kasesoo Rostrogordo on renoveeritud linnus Melillas P?hja-Aafrikas. Sinna asutab rahvusvaheline organisatsioon ISH raadiojaama ja teabekeskuse. Sellel on omap?rane sihtm?rk – ennistada Aafrikas vana hea inims??mise komme, et v?ltida n?ljaste massilist r?nnet Euroopasse.Ettev?tmise turva?lemaks satub endine eestlasest politseinik Jaak Kasesoo (pseudon??m), kes on ka raamatu autor. P?nevik on k?ll kirjutatud mitu aastat tagasi, ent prohvetlikul viisil on Kasesoo n?inud ette n??dset rahvaste r?nnet. Jaak Kasesoo: Juhtum Rostrogordos © Jaak Kasesoo © Sagahut 2016 ISBN 978-9949-81-012-3 (epub ) www.sagahut.com E-raamat: O? Flagella 1. Infrapunaalarmi hoiatustuli hakkas vilkuma. S?steemi paigaldanud firma oli t?otanud, et seda ei k?ivita lind ega minu koerad, see t??tab ka siis, kui v?lissoojus on ligil?hedane inimese kehatemperatuurile, ning murdvaraste soositud raadiosegaja seda ka ei takista. Keegi oli roninud ?le ?uetara. Ma olen kogenud ?ht koma teist ega l?? kergelt araks, aga muidugi l?ks pulss sagedamaks. Kui on keegi, kes uksekella ei anna, vaid roomab su juurde salaja ??pimeduses, siis see midagi head ei t?henda. Uus-Meremaa on erakordselt turvaline riik, aga enn?e, mingi pasatski proovib ikka ?nne ja veel Aucklandi superrikaste elamurajoonis, kus iga?hel on alarmid, videokaamerad, koerad ja jahip?ssid. L?litasin sisse k?ik kaamerad, et n?ha, missugune inimene on liikvel. Ta oli sale l?hike noormees, jalas teksad ja ketsid ning seljas must nahkjope. Mind ajas ?revile see, et ausal murdvargal oleks k?es olnud s?rgkang ja teises kott, aga sellel poisil oli ainult p?stol, mis paistis olevat suure kaliibriga. Ta k?is aknalt aknale ning otsis ilmaasjata sellist, mille peal ei oleks alarmseade n?htaval. K?llap oli ta pearahak?tt. Ei taha ?lbitseda, aga mu paljukannatanud ajunatukese sodiks laskmise eest on lubatud kaks miljonit eurot. Kohe kui olin soetanud maja Herne Bay asulas, v?tsin ?hendust kenneliga, kus kasvatati dobermannpin?ereid. Ostsin kolm, kaks isast ja ?he emase. Kasvataja seletas, et koerad tuleb koolitada h?sti v?lja, sest koolitamata dobermann v?ib v??ra inimese suhtes k?ituda kui kiskja, koguni tappa. M?tlesin, et mulle sobib see k?ll, aitab sellest, et nad mind ei hammusta. Mind jahtivate inimeste auks andsin isastele nimed Meka ja Moka, emasest sai Mediina. Olin ehitanud maja vundamendi alla koertele oma korteri, sest ??siti ?ues olles haukusid nad liiga palju. Ja mu elukaaslane ei tahtnud n?ha koeri elutoas. L?litasin k?ima mugava elektrimootori, mis avas ja sulges luugi vundamendis. Pin?erid r?ndasid kohe ja kiiresti. V?ljas oli juba kottpime. V?tsin taskulambi, et minna vaatama, kuidas sissetungija hakkama saab. Ta tundus karjuvat nii k?vasti, et seda oli kuulda ?le koerte m?irgamise. Pilt oli ilus. Mees lamas maas ja Meka rebis lihat?kke tema k?rist. Moka pures jalgade vahel ning kindlustas, et kui p?tt ellu j??b, siis ta v?hemalt ei paljune. Mediina oli kinni ta paremas k?es. Siis k?is pauk ja Mediina hakkas valust ulguma. Ta oli olnud hooletu; randme asemel rippus ta ?lavarres, mis v?imaldas kaabakal teha lasu. Sellest saigi mehikese viimane tegu. Mediina h?dakisast ?rritunud Meka t?mbas sissetungija k?ri t?itsa lahti. Mehe kopsud veel t??tasid, ta ahmis ?hku l?bi lahtise hingetoru, aga ta oli verejooksu t?ttu kiiresti suremas. L?in tema p?stoli igaks juhuks jalaga p??sa alla. Esmaabi ei hakanud ma kaabakale pakkuma, rohkem huvitas mind, kuidas Mediinal l?heb. Kehvasti l?ks. ?heksane kuul oli l?bistanud puusa ning halvanud tagajalad. Mediina heaks polnud midagi teha. T?in relvakapist pumpp?ssi ja lasin koera maha. Mu Glock oleks muidugi olnud selle jaoks parem, aga sellele polnud mul relvaluba. Uus-Meremaal v?ib eraisikul olla p?stol ainult siis, kui ta on spordilaskur, ning relva tohib kasutada vaid lasketiirus. Kamandasin Moka ja Meka kuuti ning l?kkasin kaagi laiba jasmiinip??sa alla. Lootsin, et jasmiini ?ite tugev l?hn peidab vere ja lahtisest s??gitorust t?usva sitahaisu, sest politsei tuleb kindlasti varsti. Siin piirkonnas ei teha kaht pauku tulirelvast ilma tagaj?rgedeta. Avasin puldiga v?rava mentide jaoks. Viis minutit hiljem s?itsid nad kohale, kaks meest koos, nagu ikka. Esimeseks haarasid nad enda k?tte mu p?ssi, mis oli veranda p?randal. ”Teie naabrid helistasid, et siin oli kuulda tulirelva h??lt, kaks pauku. Mis juhtus, s??r?” Samas tuli verandale mu elukaaslane Bashirah, kes oli olnud juba magamas. Ta kordas sama k?simust kui politseinikud. Hakkasin seletama. ”Liiklus?nnetus, koeral, mitte mul. Ma olin kogemata j?tnud v?rava lahti ja koer jooksis t?navale. Keegi huligaan s?itis ta ?le ning kihutas peatumata edasi. L?ksin koerale appi. Auto oli s?itnud tema vaagnaluud puruks, ta tagumised jalad olid halvatud. Kandsin koera siia. Koeral oli suured valud ning kohe oli n?ha, et loomaarst enam aidata ei saa. Siis lasin ma koera maha.” Tainapea nuusutas toru ning hakkas uurima mitu padrunit on salves. Selle olin ma juba ette n?inud ja v?tnud ?he nendest taskusse. ”Mul on selle p?ssi jaoks relvaluba olemas.” V?tsin rahakotist loa, kus oli mu pilt peal. Bashirah ei teadnud, mis aset oli leidnud, aga ta taipas, et on aeg segada korravalvurite t??d. Ta k?kitas Mediina juurde ning hakkas nutma, nagu oleks olnud oma ema matustel: ”Ta oli nii armas koer ja n??d on ta surnud. Leidke ?les see liikluskorra rikkuja, ta on s??di looma piinamises ja tapmises.” N?itlejaannet on Bashirahil k?ll. Rohkem kui ?ks kord oli ta mulle k?ratanud: ”K?si neid kuradi krantse vaikima, muidu lasen ma need maha!” Tegelikult Bashirah vihkas koeri – mitte ainult minu dobermanne, vaid k?iki koeri. Bashirah polnud usklik, aga s?nnip?ralt oli ta moslem mis moslem. Nende usus on koer saastasem kui siga ning ?kski moslem ei v?ta koera sisse oma majja. Islami usu j?rgi tuleb pesta seitse korda j?rjest n?iteks riideese, mida koer on nuusutanud. ”Miks te kaks lasku tegite?” k?sis politseinik. ”Ma olin muidugi ?okis, k?ed v?risesid. Hetkel, kui ma surusin p??stikule, n?ksatas koera pea k?rvale ja haavlid l?ksid m??da. Kui sellest aru sain, lasin uuesti ja l?petasin niimoodi koera piinlemise.” Minu Bashirah polnud mingi lollpea. Valjult nuuksudes v?ttis ta verandalt korvtooli pealt pleedi ning kattis sellega koera laiba ja samas ka selle osa murust, kus oleks pidanud olema selgelt n?htav j?lg m??dal?inud haavlilaengust, aga ei olnud. See vaip l?heb vist pr?gim?ele, vaevalt hakkab Bashirah seda seitse korda pesema. Millegip?rast olid politseinikud kahtlevad. ?kki oli nendele helistanud isik jahimees v?i muidu relvahuviline? Seesugune ehk oskab eraldada p?stoli terava k?laka jahip?ssi veidi tuhmimast h??lest. Oli veel seegi, et meie maja Haddington Roadil oli eelviimane, see on tupikt?nav. P??ramiskoha taga oli v?ike metsatukk ja siis mererand. Siin on raske autoga kihutada. ”Me v?tame teie p?ssi kaasa. Vabandage, s??r, aga see on reegel, kui lask on tehtud alal, kus seda teha ei tohiks, nagu linna piiride sees. Meie eksperdid uurivad relva ja vaatavad, et selles ei ?htiks miski m?ne haavlip?ssiga seotud kuriteoga. Mitte et me nii arvaksime, see on lihtsalt rutiin. Teile helistatakse, kui v?ite tulla oma relva jaoskonnast tagasi tooma, s??r. Vabandage t?litamise p?rast.” Politseinikud l?ksid minema. V?tsin garaa?ist kaks suurt pr?gikotti ning pakkisin nendesse sissetungija laiba. See oli k?hn, kaalus umbes 60 kilo, sest ma j?udsin ilma vaevata tassida selle garaa?i. Ma olen alati naernud Ameerika kriminullide ?le. N??psukesel proual on 120 kilo kaaluvast abikaasast k?rini, ta laseb mehe maha, rullib surnukeha vaiba sisse ning viskab terve kupatuse auto pagasnikusse nagu kaltsunuku. T?esti head treeningusaalid on seal imedemaal. J?rgmiseks matsin Mediina samasse kohta, kus vaese r?ndaja korjus oli p??sa all lamanud. Inimese veri segunes koera verega, ilma DNA-anal??sita j?lgedest sotti ei saa. Otsin lillepeenra seest ka mehikese p?stoli. Jumala p?rast, see tuli tuttav ette. Vana ”hea” vene Makarov. Kuidas k?ll see m?rvar?pilane sellise rauakolaka siia tassis? Lennujaamade turvakontrollist see kuidagi l?bi ei l?he. Kas ta s?itis Uus-Meremaale meremehena laevaga v?i ?nnestus tal osta Makarov kohapealt? Makarov oli mulle tuttav ajast, kui teenisin N?ukogude Liidu ?hudessantv?es. Ut?ebkas ehk ?ppelaagris Rjazanis lasti mitmesugustest relvadest. Makarov k?lbab inimese tapmiseks viie meetri kauguselt. 25 meetri pealt tuleb olla ol?mpiaklassi sportlane, et saada pihta k??ni uksele. Minu neljanda generatsiooni Glock on teist masti. See kaalub 625 grammi Makarovi 810 grammiga v?rreldes. Salves on 17 padrunit, Makarovis kaheksa. Aga mis teeb Glocki heaks, on see, et seda v?ib usaldada. Lase palju tahad, relv t??tab. Makaroviga juhtub alati, et ei j?ua salve t?hjaks lasta, kui tuleb t?rge. Pardijahi jaoks on Makarov muidugi hea. Kui part saab p?he peaaegu kilogrammi kaaluva raudeseme, siis ta v?hemalt minestab, kui kohe ei sure. L?ksin kutsumata k?lalist vaatama. Naksasin stileti lahti ning l?ikasin tema lehkavatesse p?kstesse ava. Ta oli surmahirmus need t?is kusnud. Peenis oli v?ike ja kortsus, aga selle anatoomia mind ei huvitanud. Nagu ma olin juba arvanud, oli poisu kallal p?rast s?ndi t??tanud ihar nugavend. Selge ?mberl?igatud semiit ja ilmselt moslem, sest minu arust ei pidanud juutidel mu vastu mitte midagi olema. Asi on muidugi minu tapmise eest v?lja pandud kahes miljonis euros. Kuidas see tapjahakatis mind siiski leidis? M?steerium. Mul oli parim uus identiteet, mida spetsialistid suudavad teha. Mu uued dokumendid ei olnud isegi v?ltsitud, vaid t?itsa ehtsad, olgugi et valede andmetega. Ma olin elanud koos Bashirahiga siin juba kolm aastat ja arvanud, et mind on unustatud, et ma olen l?plikult p??senud. Paistab, et nii ei ole. See on t?sine probleem. On v?iksem jamps, aga t?lin ikkagi, et on vaja leida meede selle r?bliku raibe k?rvaldamiseks maamuna pealt igaveseks. Kui matad maha, siis tuleb varsti samale kohale ekskavaator paigaldama uut toru v?i kaablit. Kui uputad merre, siis on ta juba j?rgmisel n?dalal kaluri p?hjatraali sees. No eks n?is. Ameerikas oleks asi lihtne. Sangarkoerad viidaks telestuudiosse, nendele antaks medalid. Minu k?est k?sitaks vaid, et miks sa sissetungijat ise maha ei lasknud. Uus-Meremaa aga ei ole Ameerika. Asjaolu selgitamine tooks palju pahandust nii mulle kui ka koertele. N?ib, et on aeg teha s??red. Kui mu kodukoht on selge terroristidele ja pearahak?ttidele, tuleb tapjaid kindlasti juurde. M?nest saab jagu, aga mis juhtub siis, kui t??le rakendab end professionaalne m?rvar? 2. Mu nimi on Jaak Kasesoo ja ma olen eestlane, kui see kedagi huvitab. V?iks k?sida muidugi, et miks on mul vaja end varjata ja veel maakera teisel poolel. See on pikk lugu, aga p??an teha v?imalikult l?hidalt. Koolis k?isin ma Tallinnas ja olin ausalt ?eldes vilets ?pilane. Ma olin suurt kasvu ja tugev. Arenesin l?puks 189 sentimeetrit pikaks ja m?tlesin tihti, et kuhu see ?ks sentimeeter j?i. Meeter ?heksak?mmend oleks olnud parem. Mind eriti ei huvitanud muu kui korvpall ja see oligi ainuke ala, kus ma olin edukas. Kuidagi p??dsin rahmeldada l?bi selliste t??tute ainete nagu matemaatika v?i emakeel, aga jah – suvet??d j?tkus igaks aastaks. Seega oli normaalne, et minust ?likoolipoissi ei saanud. Selle asemel hakkas mulle k?ima pinda N?ukogude armee. Mind paluti Manee?i t?navale ning seal oli Mererajooni s?jakomissariaat seda meelt, et minutaoline suur ja tugev noormees on s?nnip?rane nekrut. Tol ajal vingerdas suurem jagu poistest ?hel v?i teisel viisil nendest kohustustest eemale, aga mul polnud raha ega tuttavaid arste ja lollpea olin niikuinii. Varsti leidsin end Pihkvast 76. ?hudessantdiviisist. Koolitus oli r?ngapoolne, aga sportlasena sain hakkama paremini, kui n?rgemad poisid, kellest ?ks poos end ?les. Muidugi katsusid ”vanad” kimbutada noors?dureid, aga mina ei andnud j?rele. Kui oli koht, kus keegi ei n?inud, sain avaldada oma arvamust. Paremal sirgel esimesed hambad dembeli suust v?lja, vasakul haagil nina laiali m??da p?ski, kerest tanksaabastega viis roiet katki. M?ni ei saa aru muust kui toorest v?givallast. See vennike l?ks minust kaarega m??da, kui oli saanud velskripunktist v?lja. Kahju muidugi kakelda omavahel, aga mis sa teed? ?lemuste lubatud imperialiste ei tulnud ega tulnud. Mingil m??ral vedas. K?ik r??kisid, et varsti on minek Afganistani mud?ahiidide m?rklauaks. Enne kui see j?udis juhtuda, hakkas NSVLi armee sealt taganema. Kui ma Pihkvast ?ra tulin, oli aeg m?elda, mida ette v?tta. Mu oskused olid kesised. Noorest peast olin ?ppinud m?ngima seda kuradi korvpalli. Pihkvas oli tehtud selgeks, et kui korralikult sap??rilabidat teritada, saab sellega v?tta vastase pea ?lgadelt ?he hoobiga. K?ik viitas, et minust v?iks saada hea politseinik. Nendel aegadel m?llas N?ukogude Liidus Gorbat?ovi perestroika. Kuidas seda t?lkida, uuestiehitamine v?i uuesti l?biehitamine? Ei oska ?elda, aga ega seal just suurt midagi uuesti ehitatud, m?te oli kuidagi p??sta Vene der?aava, mis j?i aga hiljaks. N??dsel ajal loetakse iseseisvuse taastamise t?htp?evaks 20. augustit 1991. Muidugi on see t?htp?ev, aga esit??d oli tehtud juba palju. N?iteks Paikuse politseikool, kuhu ma sisse sain, oli asutatud suvel 1990, nii siis ?le aasta enne taasiseseisvuse kuulutamist. Pealegi oli see politseikool, mitte m?ni miilitsaakadeemia. Seda haldas k?ll tolleaegne Eesti NSV siseministeerium, aga seesamune ministeerium oli juba lahti ?elnud N?ukogude Liidu siseministeeriumist, nii palju kui see midagi t?hendas. KGB toimetas edasi keset Tallinna linna Pagari t?naval, olgugi et laisav?itu. Riiklikud nuhid olid olukorrast riigis k?ige paremini informeeritud. Juba tollal oli neile saanud selgeks, et N?ukogude Liidust enam eluslooma ei saa. Parem hakata ringi vaatama – kui tulevad segased ajad, v?ib ?kki midagi endale kahmata. Politseikooli hea k?lg oli see, et ENSV tollasel juhtkonnal oli kiire vahetada N?ukogude miilits Eesti politseiks. Ainult pooleaastane koolitus ja olidki riigi palgal. Mul ?nnestus saada t??le Kriminaalpolitsei B?roosse, mis paar aastat hiljem muudeti Keskkriminaalpolitseiks. T?? oli huvitav, aga t??kaaslastega oli vahel raske. Isamaaline innustus oli suur, loosungiks oli ”plats puhtaks” ning oli verinoori kolleege, kes meeleldi oleksid p?hkinud ka mind minema. P?rast teenimist kurikuulsas Pihkva dessant?ksuses olin nimelt kooliajal kuulunud komsomoli. Vanemate meeste ehk endiste miilitsatega oli selles m?ttes kergem. Ka need oleks noorem p?lvkond hea meelega v?lja puksinud, aga siis poleks j??nud enam kedagi, kes taipab raasugi kriminaalj?litusest. Juba tollal oli mingil m??ral koost??d Interpoliga ja mulle koitis, et kui tahad t?usta redelil aste v?i kaks k?rgemale, siis ainult eesti ja vene keelest ei piisa. L?ksin inglise keele kursustele. ?ks koolitajatest oli Maria, ?sja ?likooli l?petanud inglise filoloog, pikakoivaline blondiin. Tissid ei olnud tal suurem asi, aga tagumik oli kui otse Pariisist. Mingi aja p?rast oli ta kolinud mu korterisse. Abielluma me ei hakanud, see polnud enam moes. Elu veeres edasi. T?? k?rvalt p??dsin osaleda igasuguses t?iendus?ppes, millest ehk parim oli Rahvusvahelise Korrakaitseakadeemia kursus kriminaalpolitsei t??st. Aegam??da sai minust organiseeritud kuritegevuse t?kestamise osakonna ?he grupi vaneminspektor. K?rgemale ronimiseks ei olnud mul ?anssi, sest puudus k?rgharidus. Ka Eesti l?ks edasi. Hakkas avanema v?imalusi leida huvitavat rahvusvahelist t??d Interpolis ja Europolis, eriti p?rast seda, kui Eestist sai Euroopa Liidu t?isliige. Ma saingi ametikoha Haagis Hollandis, kus Europol t??tas imelikus vanas telliskasarmus, mille armetut v?limust oli katsutud peita viinamarjav??tidega. Ma ei oleks v?ib-olla tahtnud ?ldse v?lismaale kolida, kui poleks juhtunud lahutust Mariaga. ?hel ?htul, kui ma hilja koju tulin, Mariat ei olnudki. Ta ilmus p?rast poolt ??d lehkades viina ja maha pesemata keppimise j?rele. Ta ehk ise seda haisu ei taibanud, sest erinevalt minust oli ta agar suitsetaja. Ma ei j?udnud hakata teda k?sitlema enne, kui ta juba ?tles: ”Tundub, et meie kooselust ei saa enam asja. Vist on parem erru minna.” Mu ettevalmistatud plaan l?ks nihu. Ma olin m?elnud k?igepealt teda s??distada ja s?imata, siis andestada ning p?rast ?hist pisaratevalamist temaga seksida. ”Mis meie elul viga on?” k?sisin ma. ”On viga k?ll. Kas m?letad aega, kui sa ?listasid mu tagumikku, et see on t?eline mersuperse. No kuhu see Mersu j?i?” J?i kuhu j?i. Politseiniku palga varal Mercedest ei soeta. V?ike Nissan on, seegi vana ja roostes. Pealegi oli Maria palk inglise keele ?petajana veel v?iksem kui minu oma. ”Ma olen tutvunud ?he ?rimehega. Ta lubas muretseda mulle Mersu jalamaid. T?itsa normaalne t??p, ainult et rikas.” Asi l?ks halvemuse poole. Ma p??dsin teda veel peatada: ”Aga meie suurep?rased ??d, sinu v?imsad orgasmid…” ”J?ta n??d, mees, tule maa peale. Naistel pole mingeid orgasme. See on ainult m?ng, et mees v?iks tunda end suure isasena ja rahul olla.” Alati kui Maria v?ttis viina, l?ks ta natuke vulgaarseks. ”Ma tean neid ?rimehi. H??veldab sind paar aastat ja siis annab liisingumersu v?tmed kellelegi nooremale.” ”Mis siis. Seegi parem kui igavene kitsikus.” J?rgmisel p?eval pakkis ta enda asjad ja l?ks. Haagis on pool miljonit elanikku ehk L??ne-Euroopa m??tudes on see v?ikelinn. Hollandis on see kummalisus, et ametlik pealinn on Amsterdam, aga valitsus, parlament ja kuningakoda asuvad Haagis. Haagis ei ole vanalinna, on vaid m?ni vana t?nav v?i ehitis. Linna asukoht P?hjamere rannikul Inglismaa ligidal viis Teises ilmas?jas selleni, et Haag sai raskelt kahjustada. Sakslased lasid oma V-2 raketid Londoni peale Haagi l?histelt ja britid muidugi katsusid neid peatada massiivse pommitamisega. Oma osa said loomulikult ka ehitised, millel polnud midagi tegemist rakettidega. Mind hakati koolitama Europoli struktuuri ja tegevuse vallas. Algul paistis k?ik hea v?lja, sest Vene kuritegevus tungis Euroopasse ja vene keele oskajaid oli Europolis vaja nende plaanide v?ljaselgitamiseks. Ega ma mingi T?ehhovi lugeja olnud, aga blatnoide keel ja armee keel on sugulaskeeled. ?lekuulamiste jaoks v??rkeeli ei olnud vaja, sest Europolil ei ole ?igust kedagi kinni v?tta v?i arreteerida. Need tegevused on iga riigi enda politsei k?es. Siis hakkas jukerdama. Soome politsei oli organiseerinud koost??s Eesti politseiga suurejoonelise narkoreidi varjunimega Juliett. See l?ks luhta ning hakati kahtlema, et Eesti Keskkriminaalpolitsei narkokuritegude talituse ?lemkomissar Vallo J??rats on lekitanud teate operatsioonist kurjategijatele. Asi r?ndas mitu aastat l?bi terve kohtus?steemi kuni riigikohtuni v?lja. Tuvastati, et mees on v?tnud altk?emaksu, ostnud ja m??nud kokaiini, kuritarvitanud politseiandmebaase ja nii edasi. Soomlaste kirutud infoleke oli seega selge, aga riigikohtu k?tte antud dokumendid olid puudulikud, v?imalik, et sihilikult. Niisiis sai see ?lemkomissariks maskeerunud petis juriidilise n?ksu abil vaid v?ikese tingimisi karistuse. Kohtuotsus ei meeldinud sommidele sugugi ning nad tegid selle minule ka teatavaks. Arvatavasti olid nad sellest h?biv??rsusest r??kinud ka teistele Europoli t??tajatele Grolschtoobi juures. Suhtlemises minuga oli tunda selget jahenemist. Kahjuks polnud see veel k?ik. Umbes samal ajal tuli v?lja, et endine kaitseministeeriumi k?rge ametnik Hermann Simm oli m??nud venelastele k?ik, mida m??a annab, enamasti materjali, mida NATO oli eestlastele usaldanud. Liitlasmaade politseinikud vaatasid minu peale viltu. Muidugi m?tlesid nad, et armust oli v?etud kaasa v?ikeriik, kellel polnud veel isegi korralikku armeed ning selline oligi siis tulemus. Mind pandi v?hemt?htsaid Europoli statistilisi andmeid korda ajama. T?nu Jumalale, et firmas oli frankeerimismasin. Ilma selleta oleks minust saanud postmarkide limpsija. See ei tohtinud nii j?tkuda. Otsustasin hakata eradetektiiviks ning t?itsin asjakohase ankeedi Hollandi turvalisus- ja ?igusministeeriumi jaoks. Enne seda oli vaja j?tta t?? Europolis, sest Hollandi seaduste j?rgi ei tohi politseiametnik detektiivib?roos olla isegi vaikiv osanik. ??risin v?ikese toa nurjatu hinna eest kontoriks. Tulin ots otsaga kokku t?nu sellele, et mul oli referentsiks esitada Europoli t??t?end. Olin siis justkui endine superpolitseinik. Hollandi keele oskus oleks olnud abiks, aga teisest k?ljest r??gib Haagis peaaegu iga?ks inglise keelt. Kui oleksin olnud jurist, oleksin v?inud stressi tagaj?rjel surra j?uka mehena. Kuskil Euroopas pole sellist ?igusorganite hulka nagu Haagis. Seal paiknevad n?iteks Rahvusvaheline Kohus, Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Alaline Vahekohus majandust?lide jaoks, endise Jugoslaavia ja Rwanda s?jaroimade tribunalid, uurimisorganid t?htsate kuritegude jaoks, n?iteks Liibanoni peaministri Rafik Hariri m?rvamist uuriv komisjon, ja muidugi Hollandi enda Riigikohus. Juriste nende ?igusorganite ?mber on nagu kirjuid koeri, aga neid on ka palju umbes 150 t?htsas rahvusvahelises organisatsioonis, mis Haagis paiknevad. Suur osa minu t??otstest oligi juristide k?est saadud. ?he v?i teise ?igusprotsessi jaoks tuli hankida t?endid mingi detaili kinnitamiseks. Nii vaene ma ka ei olnud, et oleksin alandunud abielut?lide uurijaks. Vahel tuli vastu ka midagi kentsakat, n?iteks oli kliendiks ?ks rikkur, suure aktsiaseltsi direktor ja peaosanik. Talle oli avanenud hea v?imalus varastada suur summa oma firmast ning j?tta sellest rahast ilma aktsiaseltsi v?ikeosanikud ja maksuamet. Tuttav skeem kodu-Eestist. Abiliseks sai ta ustava raamatupidaja, kes oli t??tanud ettev?ttes rohkem kui k?mme aastat. Raha liigutati netipanganduse abil ?mber maakera ning suunati pesumasinasse, kust see pidi tulema tagasi Hollandisse pangaarvele. Tuligi, aga ilmselt raamatupidaja arvele, sest tema kadus jalamaid. ?nnetu direktor tahtis teada, kuhu haihtus nii raha kui ka raamatupidaja. Politsei poole ta p??rduda ei v?inud. Elamist Haagis ei saanud laita. Elukaaslast mul k?ll ei olnud, aga sellist ma ka ei otsinud, kui olin Mariaga n?pud k?rvetanud. Kasutasin ?ksiknumbreid. Isegi rukkileiba leidub, kui ?pib h??ldama ”roggebrood” v?i ”pain de seigle”. See on k?ll tehtud mingi siirupiga ja imalam kui Eesti leib. Saun t?hendab siinmail enamasti, et kerist pole ja ilus pesijanna tuleb kaasa, v?lja arvatud geisaunas, kus tuleb meessoost pesija. L?puks leidsin asutuse, mis oli m?eldud enam-v?hem saunas k?imiseks. 3. Istusin kontoris ja l?ikasin k??si. Laiskuse t?ttu oli tolmuimeja olnud kaua kapis ning mu b?roos tundus olevat miski kopitanud vina. Hetkel polnud ?htki klienti ning olin istunud t?hja peal juba pool n?dalat, mis tegi mind murelikuks. Kas t?esti tuleb otsida t??ots, mis t?hendaks korrap?rast palgap?eva? Kas v?i turvamehena? Samas helises mu mobiil. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jaak-kasesoo/juhtum-rostrogordos/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.