Когда право лукавой ночи, до заката, в могилу канет, в предрассветной, тоскливой корче, оживут и застонут камни. Вид их жалок, убог и мрачен под крупою росистой пудры. Вы не знали, что камни плачут ещё слаще, чем плачет утро, омывая росой обильной ветви, листья, цветы и травы? Камни жаждут, чтоб их любили. Камни тоже имеют право на любовь, на х

Vaba Vaimu Vennaskond ehk Vanah?rrade kummalised r??mud

vaba-vaimu-vennaskond-ehk-vanahrrade-kummalised
Тип:Книга
Цена:632.59 руб.
Просмотры: 185
ОТСУТСТВУЕТ В ПРОДАЖЕ
ЧТО КАЧАТЬ и КАК ЧИТАТЬ
Vaba Vaimu Vennaskond ehk Vanah?rrade kummalised r??mud Enn Vetemaa Romaani tegelasteks on veidrav?itu vanah?rrad, tippteadlased, kes on pensionieaks kolinud maalilisse v?ikelinna ja j?tkavad seal fanaatilise innuga oma elut?? t?iustamist. Tegu on katkubakteritesse armunud bakterioloogiga, foneetikuga, kes komponeerib uusi, olematuid vokaale, medievistiga, kes teab k?ike soola ajaloost ja on veendunud, et eksisteerib korrelatsioon soolahindade ja maailmaajaloo vahel, ning numismaatiku, h?rra Andreas Berend von Uexk?lliga, kes on v?geva m?ndikogu omanik, kolinud esiisade maale elama ning v?tnud Eesti kodakondsuse. Seltskond, keda v?rvistab kohalik pol?glotist luuletaja-s?rrealist, kujutabki endast oma sarkastilisest maailman?gemisest johtuvalt teatud vaba vaimu vennaskonda – vennaskonda, kelle ?le muiatakse, kuid keda siiski ka respekteeritakse. Vennaskonda tabab aga suur oht – neid (nad elavad naabriti) tahetakse oma vanadest armsatest kodudest ?mber kolida, kuna territooriumile kavatsetakse ehitada uus tornjas hotell, kasiino, massaa?ikabineti ja muuga. Romaanis kogetakse elutute “asjade m?ssu” inimkonna vastu ja tutvustatakse v?ljasuremisohus oleva kurnim?ngu reegleid ning muudki. AUTORILT See romaan oleks p?ris kindlasti kirjutamata j??nud, kui loostajal poleks olnud vastutulelikke abistajaid. Loen oma meeldivaks kohustuseks siinkohal t?nada Einar Meistrit ? filoloogiadoktorit, TT? K?berneetika Instituudi foneetika ja k?netehnoloogia labori juhatajat; Ivar Leimust ? ajaloodoktorit, Eesti Ajaloomuuseumi numismaatika osakonna koguhoidjat; Andres Ehinit ? luuletajat ja filoloogi; Sulev Alaj?ed ? magistrit haldus?iguse alal. Olulist teavet sain ka bioloogiadoktorilt Hillar Patalt ning oma t?trelt, majandusmagistrilt Maria Alaj?elt. R?hutan, et siinne t?namine pole raasugi formaalne ega laenatud Ameerika n??diskirjanikelt, kelle raamatud algavad sageli hirmpikkade t?nuregistritega. (Viimasena on t?natud isegi autori lemmikpapagoid, kes teda rasketel k?hklushetkedel olevat innustanud.) Minuga on lood siiski palju t?sisemad. Kirjutanud umbes k?mme romaani, tundsin, et hakkan "inimhingede inseneri" ametist t?dima ning et tavaline nn ps?hholoogiline romaan mind enam ei ahvatle. Ei paelunud oma tegelaste hingeelude kinnaste kombel pahempidi p??ramine. Seda ka siis, kui sealt isegi midagi ootamatut vastu v?is vaadata… Kurb t?demus, kui oled viisk?mmend viis ega taha veel kirjanikuna l?petada. Viimases h?das otsustasin proovida millegi kriminaalromaani taolisega ? niisiis hingeeludes urgitsemise asemel eelk?ige p?nev s??ee… Otsustasin ?he oma tegelase maa pealt ?ra koristada nakatades ta puukentsefaliiti, sest ega kriminalistid ju n?iliselt loomulike surmade vastu huvi tunne. Ent asjatundmatu, nagu ma olin, pidin ma p??rduma viroloogide poole. Need lahked inimesed tutvustasid mulle oma laboreid ning juhatasid mu erialakirjanduse juurde (millest mul ekskeemikuna oli v?ljavaateid aru saada). Ei antud mulle lugemist aga mitte ainult puukentsefaliidist ning selle alaliikidest, vaid viiruste elutegevusest laiemalt; s?stemaatikast, koguni nende haigustest… Tollast teadusega p?kkumist v?rdleksin vooluringi sulgumisega: tundsin ?le pika aja taas vaimselt ergastatud olekut ? ?kki hakkasid loetu baasil s?ndima s??eed ja karakteridki ning mul tekkis vastupandamatu soov uusi ainevaldu estetiseerida ja belletriseerida. Ei k?sinud ma endalt, kas sellel ka mingit m?tet on. Muudkui hakkasin peale. Varsti asusin geneetikaromaani NEITSIST S?NDINUD kallale, mille puhul materjalisse s??vimine ei v?tnud oluliselt v?hem aega kui kirjutamisprotsess ise. Ja v?hem huvitav see ka polnud! Loomulikult j??n ma riivamisi puudutatud teadusaladel pinnaliseks, kuid kuna enamasti olen suutnud v?ltida otseseid vigu, siis taluvad teadlased mind t?nini kannatlikult, ning on vahel ilmutanud valmisolekut v?hikut m??da mulle tundmatuid maastikke talutada. N??d on teadustelt abi otsimine muutunud mu v?gagi sagedaseks t??meetodiks (eesk?tt romaani?anris). P?nevaim on valida valdkondi, milles oled t?iesti tume. Nendin ilma igasuguse h?bita, et on tore neil aladel targemaks saada! Ja kui seejuures valminud romaanivormis produkt kas v?i m?nelegi lugejale huvipakkuv on, siis on ju eriti tore! K?esoleva raamatu kirjutamiseks kaevusin innukalt bakterioloogiasse, foneetikateadusesse, numismaatikasse ja soola-ajalukku. Et kogu kirju materjal ?he katuse alla saada, selleks tuli paratamatult aga uurida ka haldus?igust ja asja?igusseadust. Millist abi keegi ?lalpool t?natuist mulle VANAH?RRADE KUMMALISTE R??MUDE komponeerimisel osutas, seda peaks saama v?lja lugeda minu t?nuavalduses mainitud konsultantide erialadest ja kraadidest. Andres Ehin, esiotsa veel akadeemilise kraadita h?rra, lubas mul lahkesti kasutada oma m?nes m?ttes "firmam?rki", mida ta on tutvustanud ka s?mpoosioneil ja luulekogunemistel v?ljaspool Eestit, kui juttu on tulnud meie keelest. Nii et see "Ao ?ia ?e ?ie uue oa?ie-aia…" on Andrese vaimus?nnitus, mille soovitaksin tal patenteerida. T?nan veel kord abilisi, praegusel juhul peaaegu kaasautoreid! ESIMENE PEAT?KK 1. Kuna k?esoleva loo peamiseks tegevuspaigaks on meie maakonnalinnake, eks tule siis selle kirjeldamisest ka alustada. Linnakese kohta tuleb tunnistada, et eriti ilus ta ei ole. Ja ega l?he ilusamaks ka. Aga ka mitte nii inetu pole meie tegevuspaik, et teda h?beneda tuleks. Pigem vastupidi, kaugemas minevikus ? ja midagi on sellest ikkagi ju alles j??nud ? kujutas ta endast rahumeelsele rahvale p?ris ilusat ja kodust elupaika: enamasti madalate ?he- v?i kahekorruseliste v?rvir??msate puumajadega pitoreskset, id?llilist, rohke rohelusega nukulinnakest ? olemuselt s?bralikku, avatut, lapsemeelset. Mererand, karussell, just parajasse puusani-s?gavasse vette viivad laudrajakesed, kust supelsaksad iseennast julgustavate uljaste h??atuste saatel lainetesse kargasid. P?hap?eviti k?las meie parkide p?lispuude all koguni promenaadimuusika. Oo, see oli muljet avaldav! Kui orkester l?henemas, kuuldi k?igepealt pikolo v?ledaid kilgatusi-passaa?e, j?rgmiseks eristas k?rv trianglitilksatusi ja trummip?rinat, seej?rel juba aga ka helikoni v?imsaid krooksatusi. Toda v?imukat vaskpilli saab m?ngija-marssija helikoni ovaalse kuju t?ttu mugavalt ?le vasaku ?la kanda. Bassiteemad piirduvad tavaliselt vaid kolme-nelja noodiga, ei hiilga nad ka ?llatuste ega lennukusega, kuid need v?hesed pumps-pumps-pumpsud kannab vaskpillide monarh ette v??rikalt, p?halikult, t?ie p?hendumuse ja vastutustundega. Tal on, mida ?elda. T?hjadest muidu-ludistamistest on tema ?le. Ja juba hakkame ka neid teisi, ludistavamaid pille kuulma: fl??te, ?lemistes registrites kilkavaid klarneteid; seej?rel aga peagi k?iki teisigi pille: nukrat oboed, t?siromantilisi metsasarvi ja fl??gelhorne neile nii omase kaheksateist­k?mnenda sajandi r??msalt lihtsameelse posti­poisivaimuga. N?e, sealt puude tagant pillimehed v?lja marssisidki, p?ikeses?rast justkui ?le kullatud. Ning m?ngijate n?gusid vaadates v?is ?elda ? oma t?htsust tunnetati. Jah, kuid selline promenaadimuusika elab t?na veel vaid kauge kajana eakamate linnaelanike s?dames; uus aeg eelistab rahutumat, kriiskavamat, lubatud detsibellide piiri kaugelt ?letavat t?mpsu, ihukarvu turri ajavat heavy metal’it, mis inimesi v?rdsustavalt n?ristab ja nivelleerib. See muusika on olemuslikus koosk?las k?rarikaste ja pealet?kkivate m??gimeeste armeega, kes teile kuulutavad COLGATE’i v?i FAIRY v?imu ja v?ge ning ?listavad uute pesupesemis­vahendite mingeid eriti intelligentseid kerakesi. Oh taevas k?ll, kuidas nad ?ra t??tavad! Meie linnas on hulganisti inetuid planke ja lagedaid m??rdunud seinu, mida m?ned graffitimaalijad k?ll on elustanud, v?imalik et natuke estetiseerinudki, kuid nende s?numid on triviaalsed ja v?ga harva saadakse neis l?bi FUCK’ideta. Samal ajal ei kohta me t?nap?eva isetegevuslike kalligraafide loomingus pea kunagi vanu h?id, end l?bi sajandite s?ilitanud matsiroppusi ? ei genitaalide kohta k?ivaid nimis?nu ega ka nende elundite asjakohase rakendamisega seotud tegus?nu ?, milliseid nii hoolega korjas usin keelemees Wiedemann. P?ris kadunud on aga suure idanaabri x-y-algebra. Muutuvas maailmas globaliseeruvad niisiis isegi roppused. Ent siiski ei tohi me oma linnale ka liiga teha. Muudatused v?ivad olla suured, kuid alati j??b eelnenust j?lgi. J?i Trooja linnastki. Nii v?ib teadjam inimene ikka veel leida pargipinke, mis on pisiheki v?i m?ne lumemarjap??saga laiematest pargiteedest lahutatud ning v?ivad pakkuda meeldivat omaette-paika. On selliseid kaitstud ni?ikesi vana linnam??ri ??res ja mujalgi. Lausa uskumatu on aga see, et isegi jultunud, ligimese suhtes hoolimatul kaasajal peetakse nende separee-pinkide kasutamise osas siiski omamoodi mitteametlikku ajagraafikut: hommikul j?etakse nad delikaatselt neile mitte just parimate elukommetega meestele, kes, n?od m??dunud ??st loppis, p??saste varju peidetud pingil ?lut kulistades pohmelli ravivad. Siis, p?ikese k?rgemale t?ustes, ilmuvad vanaemad lapsevankritega. N??d valitsevad id?llilisi rahupaiku nemad; l?una paiku veerevad lapsevankrid kodude poole. Nii v?ivad pingid natukeseks ajaks koguni t?hjaks j??da, sest meie linnakodanikke iseloomustab kadestamisv??rt t??kus ? nad on ?liinnukad isegi tegevustes, mille m?tet ei pruugi taibatagi. K?llap ka seep?rast, et too m?te tihtipeale puudub. Nad on oma firmadele ja pankadele truud. L?unatundi nemad enamasti ei peagi. Ega me mingi amanharahvas ole. Eestlane on t??kas! Teada on seegi, et s?gaval p?rastl?unal, eriti just reedeti ja teisip?eviti maandub ?hele kindlale pingile istuma ja m?tteid vahetama linnarahva enamiku silmis mingil m??ral kummalisev?itu, kuid siiski teatud lugupidamist v??riv seltskond. Kes siis on nood inimesed, kellega siin eriti suvekuudel kuidagi iseenesestm?istetavalt arvestatakse? Paljud linnaelanikest neid isiklikult ei tunne, kuid vanemad ja kultuuriteadlikumad siiski: enamik neist on eakad teadlased, kes eri aegadel ja erinevatel p?hjustel on kolinud elama Linnukese t?nava mikrorajooni v?ikestesse maalilistesse, ajaloo-h?ngulistesse puumajadesse. Nendel kunagistel sakste suvemajadel, mille arhitektuur veel tsaariaegse aristokraatia maitset h?ngab, on olnud vanematele teaduse­inimestele k?lget?mmet. Ebapraktilisteks peetavad humanitaarid said, kes kuidas, ja vastavalt rahatasku paksusele ning k?te oskustele, toime k?llaltki keerukate t??dega; k?igepealt majad soojustati, nii et neis talvitigi elada saaks. Kas on nii, et veidrad kohad meelitavad ligi ka veidraid inimesi? Ei, ?rgem nii vara ?ldistama hakakem. Aga mingi t?de on selles siiski, sest ega m??dunud sajandi kaheksak?mnendate tavainimesed sellistesse mineviku­majadesse elama minna tahtnudki; siis eelistati juba linnapilti ilmunud lihtsaid, laiade akendega sirgeid ja k?rgeid paneelmaju ? just nagu v?ljamaal, selliseid, mida me n??dseks oleme j?udnud p?lgama hakata. Ja juba hakkas ilmuma ka boksmaju, mida ihalesid rikkamad. Tollane noor linlane muigas ?petatud meeste ?le, kelle m?tted veel nii s?gavas minevikus v?i siis oma teaduses kinni, et meie elu eduk?iku ja arhitektuuri uusi suundumusi mitte ei m?rkagi. T?naseks on k?ik muutunud, ja kiivalt vahivad neid maju, uskumatult merele l?hedale ehitatud p?neva v?ljan?gemisega maju, just rikkurid. Oo millisteks neid annaks sisekujunduslikult muuta! Eriti uhked on Linnukese mikrorajooni majade ?le aga muidugi meie muinsuskaitsjad. Iseenesest on see hea ? linnavalitsus v?ib rahadega remonti toetada, odavamalt v?rve m??a ja nii edasi kuid teiselt poolt: kui majaelanik tahab natuke ust kohendada, ei tohi ta omap?i naelagi seina l??a. Jah, kuid n??d on r??gitud rohkem Linnukese t?nava kandi majadest kui inimestest. Kes need inimesed siis ise on, kes seal elavad ning kes siia pargipingile kindlatel aegadel uudiseid vahetama kogunevad? Seltskonna hingeks v?ib pidada meie linna aukodanikku, rahvusvahelise kuulsusega soola-ajaloouurijat, v?iks ?elda koguni "soolafilosoofi" Peep Piipuud. Tema naine Elizabeth on spetsialiseerunud maitseainete ajaloole ja v?rtsiteadusele. Mehe erialast mitte just kauge t??p?ld. "Linnukese-rahva", nii neid kutsutakse, hulka kuulub kartliku loomuga, pisut lapsemeelne foneetik Vootele (passis ja ID-kaardil Vooteleid) Pootmann, tuntud vokaalideuurija. Lapsemeelne k?ll, aga oma erialal k?va tegija. Tema uurib ja kirjeldab h??likute s?gavamat olemust riistaga, mis meenutab m?nev?rra ostsillograafi. Ent eks tal ole muidki riistu. Vootele on suhteliselt noor mees, alles pealt viiek?mne, ja kuna vokaalide uurimisest keegi ?ra ei ela (kui just akadeemik ei olda), siis t??tas ta varemalt aastaid kohalikus keskkoolis eesti keele ?petajana. Kunagi ammu leidis Vootele oma tubli naise Vilmagi ?pilaste hulgast. Too neiu nimelt paistis silma absoluutse taipamatusega v?ldete osas ning Vooteleid t??tas temaga kahekesi tihtipeale ka p?rast tunde. "Inimesel, kes v?lteid ei tunne, pole tulevikku," veenis ta t?drukut. "Ei saa sinust niiviisi muud kui j??tisem??ja, riietehoiumutt v?i siis k?ige madalama palgaga raamatukogut??taja. T?na j?tan meid kahte peale tunde, vaat mis! Teeme koos t??d!" Noh, t?drukul ei saanud suuremat r??mu ollagi. Niisugune visa nelja-silma-all-t?? viib kergesti ka "keelev?liste suheteni"; neid kahte viis koguni pulmadeni. M?ned arvasid, et k?llap teeskleb Vilma nimme oma andetust, kuid Vilmat pisutki enam tundvad inimesed teadsid, et teeselda too aus t?druk ei oskagi. Intellektuaalide seltskonna ainus liige, kes ise p?ris siin ei ela (tema maja ei asu siiski kaugel), kuid muidu oma vaimulaadilt igati seltskonda kuulub, on ?rni Pruust ? bakteriuurijast bioloogiadoktor, emeritus, kellest lehtedeski kirjutatud, ja kes oma roostes autol aeg-ajalt siia s??stumarketisse logistab, et toiduvarusid t?iendada. (M?ned r??givad, et vana, seitsmek?mnele l?henev mees siinsele rahvale h?sti teatud sillaaluse-Katjat enda juures k?lmematel aegadel kui kodulitsi pidavat, heatahtlikumad ja m?istvamad on siiski kindlad, et ju professor t?drukule lihtsalt varjupaika annab ja tal virtinat?id teha laseb.) Tihtipeale v?ime vanemate h?rrade keskel lugupidavalt istuva ja kuulavana kohata veel ?ht nooremat meest, pension?rieelikut, kellel Ao Koit nimeks. On talle ikka veider s?non??mikultuslik nimi pandud! Niisugune nimi v?ib kandjagi imelikuks teha. On natuke teinudki. Aga Ao Koit on oma looduslikud eeldused kenasti rakkesse pannud ja s?rrealistiks hakanud. Tema on meie linna esis?rrealist (aga ega siin teisi pole ka), maalib unen?olisi pilte ja luuletab v?rsse, mida ?ldiselt kiidetakse, aga vaevalt et eriti palju loetakse. Teatakse siiski, et Ao on "maailma luuleilmas" ?sna tuntud mees. Teda on t?lgitud pea k?igisse t?htsamatesse kultuur­keeltesse, kuid ka ?otlaste, k?mride, iirlaste ja koguni svaasimaalaste keelde. Viimati mainitud Svaasimaal on Aol koguni maalin?itus ?les pandud olnud ning seal on ka ta luuleraamat "17 k?ige kaunimat laulu" svaasi keeles ?ra tr?kitud; selle pisiriigi ? Eestimaast ligi kolm korda v?iksem, aga rahvaarv peaaegu sama ? pealinnas Mbabanes olevat ta kui luules?braliku kuninga isiklik s?ber v?ga lugupeetud mees ja justkui oma inimene, sest svaaslaste maailman?gemine olevat juba aegade algusest saati s?gavalt s?rrealistlik. Ainult ?hest asjast ei saavat ei svaasimaalased ega nende r??msameelse loomuga kuningas Mswati Kolmas aru: miks k?ll ei taha Ao endale m?nest verinoorest svaasitarist liignaist. Et tema oma lihane naine sellele vastu on, seda ei usu mitte keegi… V?idakse k?sida, kuidas saab inimesest s?rrealist. Aost sai kuidagi v?ga loomulikult. ?hel s?gisel vahetati tema ?uel vana k?dunemis-m?rkidega elektripost (siinkandis ?eldakse "telefonipost") uue vastu. See oli aga korralikult liipri?liga l?bi immutamata j??nud ja, enn?e hullu, ajas endale kogunisti juured alla. J?rgmisel kevadel kasvatas post k?igepealt v?ikesed oksakesed ja l?ks seej?rel veel uhkesti lehte ka. Ilusad, piklikud, h?bepaju moodi lehed… Ao oli tolle ajani kirjutanud realistlikku loodusluulet arbujate laadis. Ta j?i ka seda puud kirjeldades realismile truuks, luuletades ? ju suurest ?llatusest ? vanamoodsamalt kui muidu: Tol luuletusel oli suur menu, ning ka mahedas tuules salap?raselt lehti sahistavat telefoniposti k?idi massiliselt vaatamas; paljudele meie linnakese kodanikele oli t?eliseks avastuseks, et luule v?ib vahel kajastada elut?de. Minipoeemi v?gev l?bil??k ? ta ka viisistati ning teda kandsid ette meie armastatuimad rokkansamblid ? pani Ao kohe luuletama uues laadis ? talt lihtsalt oodati seda, rahvas n?udis! Sotsiaalne tellimus, nagu ennemuiste ?eldi. Algul Ao veidike k?ll kordas ennast: luuletas ?idel?inud p?randaharjavarrest, kuid kordamine on tarkuse ema, ei pandud talle seda pahaks ?htigi. Sellest k?igest tegi arukas mees oma targad kontseptuaalsed j?reldused luule ja tegelikkuse ?snagi ambivalentsete vahekordade kohta ning esines, nagu kombeks, ka manifestiga "Mina, metarealist." See "meta" unustati ?ra, kuid Aod ennast mitte; ta anne l?i ?itsele, luuletaevas sai tavat?hest supernoova. Muudkui ela ja s?ra! Ao nii tegigi, kuid upsakaks ei l?inud ja s?pru ei unustanud. Ongi nii, et meie esiluuletaja polegi suur jutumees, pigem v?ga hea kuulaja. Aga ta fantaasia on, eriti just p?rast telefoniposti fenomeni, saanud julgeks, s?ltumatuks, lennukaks: Aole pole mingi probleem ?hendada ?heks m?ttek?iguks-luulekujundiks n?iteks lameuslased, kukulinnud, pol?gaamia ja m?iste semikoolon. S?rrealist olemine annab inimesele teatud eelised. Tegelikult pole Ao Koit mitte ?ksi luuletaja, vaid on ka pol?glott, kes m?istab peale paljude Euroopa keelte koguni Siberi poolenisti v?lja surnud inims??jate samojeedide ja jukagiiride keeli. (V?i oskas noid keeli siiski tema naine? Ei, naine oskab idamaakeeli; ju siis paneb vabalt samojeedi ja jukagiiri ikka Ao ise.) Vahel on meie Vaba Vaimu Vennaskonna ? nii hakkas aastate eest seda seltskonda kutsuma linnavalitsuse naiivsev?itu kultuuriosakonna juhataja ? kogunemispaigal platsis ka kogukas, joviaalne, ikka heas tujus olev arheoloog ja numismaatik Andreas Berend von Uexk?ll, kes L??bekist ?heksak?mnendate aastate keskel siia elama asus ning soodsate hindadega kokku ostis hulga maadest, mis olid kunagi kuulunud tema suguv?sale. Miks ta seda tegi, seda ei tea keegi, sest too imelik h?rra, kes t?iesti arusaadavat eesti keelt r??gib (siiski m?nev?rra kummalist eesti keelt, tuleb m?rkida), ei tunne mingit huvi p?llumajanduse vastu. Oma maadel on ta pisut kaevanud k?ll ja kuulu j?rgi leidnud ka paar vana kalmet. On r??gitud koguni sedagi, nagu olla parun Uexk?ll esiisade maast rahapadasid v?lja sikutanud. Miiniotsija abiga. Ent rahapadadest on palju pl?ratud, aga kas te teate ka m?nda meest, kes sellise paja ise on ?les kaevanud?! Noh, maa-ost pole ka rahapadadeta just halb rahapaigutamise viis (kui sul seda raha ikka on), sest maad v?ib kunagi kasudega edasi m??a. Ei need maahinnad Euroliidus lange. Samasse Linnukese rajooni, ?hte v?ikesesse nikerdatud luukide ja pitskarniisidega, s?gaval tsaariajal ehitatud majja, mille looja oli inspiratsiooni ammutanud ilmselt kulinaaria hiilgeaegade pagarikunsti meistriteostest ning mida rahvas Pr??nikumajaks kutsuski, kolis parun sisse p?rast seal elanud ?leliidulise t?htsusega pension?rist tuumateoreetiku ja kvarkidega tegeleja Ants Tamme surma. Suviti, mil arheoloogia teda v?lit??dele viib, n?hakse h?rra Uexk?lli linnas harva (ka foneetik Pootmann reisib murdeid kogudes suve ajal palju ringi), kuid septembrist-oktoobrist maikuuni on parun ikka kodus ja korrastab oma v?gevat kolme-neljasaja-aastast numismaatikakogu, mis on Uexk?llide perevara. Kuis nii palju ?petatud mehi pisilinnas koos? Mis siin imestada ? haritud vaim ei t?ki suurlinnade mellu. Ja pealegi on Tallinn, kui teda vaja peaks minema, siit ainult tunnipikkuse autos?idu kaugusel. Aga ega me k?iki oma linna silmapaistvaid inimesi veel nimetada j?udnudki. Kas v?i Metuusala-eas David Rubinit, kes on siianigi pidulikel puhkudel sinisele valgemummulisele kikilipsule truuks j??nud, ja kelle paljulubav vandeadvokaadi karj??r juba esimeses Eesti Wabariigis algas. J?uame temanigi ? juura grand old man’ini. Oma loo l?puosas ei saa me targa seadusetundjata kuidagi l?bi. (Pargipingil istumas ja lobisemas ei k?i ta eesk?tt k?rge ea t?ttu peaaegu ?ldse.) Too vanah?rra on oma isalt, tsaariaegselt notarilt p?rinud maja, mis teistest l?hikonna majadest erineb: endisaegseid mustrilisi puust pitse-satse siin ei kohta; pigem on Tondilossi (kui ta l?hemat aega poolt?hjalt seisis, siis saigi ta poistelt selle nime) arhitektuuris tunda juugendstiili m?ju, v?ib-olla ka eelaimusi veel s?ndimata art deco’st, aga seda teatud baltisaksa maitselisandiga juba preembr?onaalselt. Nimi Vaba Vaimu Vennaskond ? kunagise kultuuriosakonna teadlasi ja kunstirahvast kummardava juhataja naiivne katse Linnukese-rahvas ?hise nimetaja alla koondada (v?ljend mingist juubelik?nest vist) ? ajas vennaskonna liikmed muigama. ?nneks nimi neile k?lge ei j??nud. Linnarahvast l?bustas "proffuste" elukoha t?navanimi Linnukese p?ik palju enam: "Paras nimi neile" naerdi, "vanamehed k?ik ise kah "linnukesega"". Siinloetletud h?rrasid tutvustame lugejale edaspidi palju p?hjalikumalt, elame kaasa nende r??mudele ja muredele, kuid enne nendeni j?udmist j?i meil jutt linnakese pinkide kasutajatest pooleli. J?tkame seda. Elut?e nimel tulebki pajatada n??d neist, kes nood ?? eel vallutavad. Loomulikult on need meie linna armunud. Mis tulevikku saakski olla armunuteta linnal? Kas selliseid linnu ?ldse ongi?! Niisiis ? hilistel ?htutundidel ja ??si kuuluvad salapingid loomulikult paarikestele. Ning v?ib oletada, et neil pinkidel mitte ainult ei istuta ega ?hata. Tehakse tegusidki! Ei pane aga heatahtlik linnakodanik noortele midagi pahaks. Kus vaestel lastel neid armupaiku ikka nii v?ga v?tta on…? Ainult pargivaht Jorss ? mees, kes on oma vuntside poolest just kui tsaariarmee ratsav?ekindral ?, kuri, kuid samas ka heas?damlik vanamees, ei ole meie noorrahvaga p?ris rahul. Aga eks temast v?i ka aru saada: pikk erekollane suusakepp k?es, peab too mees ju tegema varahommikuti oma ametiringk?iku ? korjama konisid, pudeleid ja muudki. Ja aeg-ajalt pahandab ta p?ris h??lekalt: "K?ik kohad j?lle neid va t?rak?baraid t?is!" Ning ?el kepiteravik suskub veel niiskesse, elualgmeid t?is kondoomi. See lennutatakse plekk?mbrisse, kus sajad tuhanded potentsiaalsed eluk?ivitajad oma ??rikese eksistentsi l?petama peavad. Memento mori! V?i kuidas? Kas on midagi olulist meie linnast veel r??kimata. Muidugi on. Riivamisi sai mainitud sillaaluse-Katjat, ent temast tuleks pikemalt r??kida. 2.ARMAS LAPS Viimased aastad oli see jumal-teab-kust v?lja ilmunud t?druk elanud silla all. Paigas, mille kohta v?inuks meie linnakese p?liselanik ehk nentida, et siit on linnale koguni p?ris kena vaade ja et keskus asub vaid p?gusa jalutusk?igu kaugusel… Ent too k?hn, aastat viie-kuueteistk?mnene isemoodi plika, kellel oli varblaslikult vilgas k?itumine, teravad ?lad ja abaluud, kuid kelle malbe, kirkust kiirgav, mitte eriti arukas n?olapike p?rines otsekui keskaegselt madonnamaalilt, ei osanuks linnavaate ega "p?gusa jalutusk?igu" peale k?ll midagi arvata. ?ieti ei konutanud t?druk silla all p?ris tervet aastat. Ta, vaeseke, oli saanud ?helt heas?damlikult linnakodanikult kingiks lambanahkse kasuka k?ll, kuid mis liig see liig: talvek?lmad oleksid temast ikkagi kringli teinud. Ja nii oligi plika enne k?lmade tulekut alati kadunud nagu tina tuhka. Keegi ei tea kuhu. Ega keegi temast ?ldse midagi t?psemat teadnud. T?drukule, kelle p?ris ?iges nimeski kindel olla ei teatud ? kutsuti teda nii Katiks, Kadiks kui Katjaks ?, t?hendas sillaalune h?dap?rast elamisv?imalust. V?hemalt suviti. Kust ta ?ldse p?rit, ei sedagi teatud. Arvati, et k?llap on too ARMAS LAPS kuskilt lastekodust jalga lasknud; keegi teadis r??kida, et Sillam?e kandist… Katja ise oma minevikku puudutavatele k?simustele ei vastanud. Vahtis mujale ja ainult naeratas. Ent sellegi aasta, mil meie loo tegevus algab, maikuu esimestel p?evadel oli plika ? ning seda vist kolmandat aastat j?rjepannu ? siin platsis. Jah, just silla all. Seal ta istus, pleekinud siniste ?itega sitskleit seljas; tema ei olnud teksap?kste moega kaasa l?inud. Istus ja vahtis oma katkistest tossudest v?lja vahtivaid varbanublusid. Aga kui ARMAS LAPS ? nii kutsuti Kadi-Kati-Katjat t?esti ? taas l?inud oli, siis v?isid sillale l?hemate majade elanikud nentida, et n?e, suur s?gis j?lle k?es. M??dunud aastal oli ?ks saekaatri poiss, tumedapealine ja kahtlase kuulsusega Rinaldo, keda mitmesse korterisse sissemurdmistes kahtlustati, plikale telgi toonud ja selle ise ka ?les seadnud. Ega plika poleks m?istnudki. Mida see telgi ?lesseadmine t?hendas? Ei midagi muud, kui et noorele mornile mehele oli t?druku sitskleidi all paisuv p?u silma hakanud. "Privaat-litsimaja," nentisid vanemad linnakodanikud. Ei meeldinud see neile. "Aga mis see meie asi…" Ja meie asi kah mitte. Aga kindel see, et Rinaldo selles telgis p?ris tihti oma peremehe?igusi kasutas. Ja ega ARMAS LAPS ka vastu puigelnud. Ta kannatas ?ra. Et plikas veel ?ige naine polnud ?rganud, siis vahtis ta neil korril, kui teda rudjuti, kannatlikult t?histaevasse. Ja tema silmades peegeldusid siravad taevat?hed ja l?pmatu ning hirmkauge Linnutee. Armsal t?drukul olid ilusad sametpruunid silmad. Plika sai toidu t?navailt, nagu kunagi, oma sada aastat tagasi, meie pisilinna varblasedki (kellega Katjat-Katit ?lalpool juba sai v?rreldud). Jah, siis kui siin veel kureerisid rikkamaid linnakodanikke vedavad voorimehetroskad; aegadel, kui lauldi, et "elagu sitt ja varblased, kojame’el t??d, kojame’el t??d…" On ikka aegu olnud… P?rast Kati-Katja maikuist siiailmumist p??dis t?druk esiotsa kaubamajadest midagi n?pata, aga varsti ei lastud teda neisse enam sisse; kerjamas polnud t?drukut siiski n?htud, aga ega seda olnud vajagi, sest Katjale j?id ju pr?gikastid. Tema oli pr?gi­kastivarblasekene. Meie linnakese paark?mmend asotsiaali polnud oma suurte linnade seisusekaaslaste eeskujul veel j?udnud pr?gikonteinerite kohta kehtestada kindlat halduss?steemi. Siin oldi esiotsa veel vabad mehed ja naised vabal maal ? siin v?is iga?ks v?tta just sellest pr?gikastist, kust tahtis ja kus midagi leidus… Katja eriti ? tema ju ARMAS LAPS. Innukalt ja vilkalt, ilma igasuguse h?bitundeta sonkis inglin?oline plika neis haisvates kastides, pikk kepiudjakas peos, r??mus n?gu ees. Ja eks viimasel ajal ole pr?gikastid palju rikkamad, kui aastate eest olid. Isegi avamata pakendeid, millel vaid see viga, et toiduaine lubatud kasutamise aeg paar p?eva ?le l?inud, ja korralikke konserve, millest vaid pisinatuke n?ksitud ja sisu siis ?ra p?latud, v?is hea ?nne korral r?mpsu hulgast leida. Aga kuivanud leivakontse ja vorsti, mis p?rast l?kkel praadimist m?rgitust saamata s??a s?ndis, j?tkus alati. Taarast r??kimata. Eks taara olnudki see k?ige v??rtuslikum kraam, mis pr?gikastikratte (keda vahel ka geoloogideks kutsuti) huvitas. Sel ju kindel v??rtus. K?ige enam peeti lugu klaastaarast, aga eks plekkpurgid sobisid ka. Need astuti enne kotti panemist kanna all lartsti! laiaks. Headel p?evadel ? ja enamasti nad head olidki ? istus Kati p?rast hommikust toidukogumisreisi ja taarapunktis k?imist ilusti silla all, p?evitanud p?lved kr?nksus ja s?i eskimoj??tist, suu ?okolaadikriim, v?i vahel ka odavamat mahlaj??tist, helekollased nirekesed kleidirinnale tilkumas. Tema n?ost v?is lugeda ? eluga ollakse v?ga rahul. 3.MEES, KES ON ARMUNUD KATKU Oma elu seitsmek?mnendale verstapostile l?henev eraklike kommetega vanamees, ?rni Pruust nimeks, elas linnast k?mmekond kilomeetrit eemal. Vanas, k?ledas, k?lakoha kohta vast liiga suureski kollases puumajas, mille sadakond aastat tagasi oli ehitanud Pruusti j?ukas vanaisa. Linna s?itis vana-Pruust oma p?evin?inud rohekas-pruunil, koolerahaige rooja v?rvi ja parasjagu roostetanud ?igulil kord v?i kaks n?dalas toidukraami ostma. ?rnit peeti poolhulluks, ka loomapiinajaks ja salajoodikuks (salajoodikuks seep?rast, et vanamehel ?htelugu segane pilk silmis). Seda k?ike ?rni Pruust m?neti ju oligi. Ka loomapiinaja, sest eks tema-mees bakteriuurijana oma laborihiiri, -rotte ja merisigu t?epoolest ka teravate n?eltega torkis, see t?hendab s?stis. Nakatas neid k?iksugu hulludesse t?bedesse. Et siis igasugu proove v?tta ja neid mikroskoopidega uurida. Pruusti labor oli sisse seatud ?rni vanaisa kunagisse puut?? ja treipinkide tuppa. Selle uksel rippus kopsakas lukk ees; punaste t?htedega silt aga hoiatas-ehmatas ?uele sattunuid: SISENEMINE KEELATUD! ELUOHTLIK! Vaat sedaviisi. ?rni Pruust pidi kindlasti olema targem mees, kui esimesel pilgul v?lja paistis. Hull n??d k?ll mitte. Kuulu j?rgi t??tanud ta aastate eest Tartu ?likoolis k?rges ?ppetoolis. K?inud v?ljamaalgi loenguid pidamas. Tema nime ette v?idi "doktor" kirjutada ? bioloogia doktor bakterioloogia erialal; nii et k?llap vanamehel k?ik need pidalid ja luuesed ja hirmsad katkud klaarid olid. Nende pisilasi ta seal oma kongis uuriski. K?he oli sellele m?elda. Mis siis saab, kui nood oma klaasidest v?lja peaksid p??sema?! See oli t?esti k?ik nii, aga ka mitte p?riselt. Pidalit?be ega luuest (uuemal ajal "s??filis") ?rni Pruust ei uurinud. See-eest mitmete katkude, ennek?ike aga tulareemiat?ve, m?nel pool ka j?nesekatkuks nimetatud haiguse tekitajatega oli ta t?esti tegelnud l?bi kogu elu; neid uuris ta praegugi (sel moel seaduses?tetele, mis nii ohtliku t??ga ainult erilaborites tegelda lubas, lihtsalt nuusates). Ametliku t??lepingu j?rgi oli emeriitprofessor ?rni Pruust siiski l?hedal asuva sordiaretusjaama palgal ning tegeles herne ning oa juurtel elavate m?garbakterite ja teraviljade roosteseentega. Herne ja oa oma elupaigaks valinud olulisi, inimesele ohutuid pisim?garikke uuris ta teinekord k??giski. Siis, kui uni ??sel ?ra l?ks, kui kopsakas kaalikakollane t?iskuu aknast sisse kiikas ega magada lasknud. Siis, kui oli imelik v?i paha olla. Pruusti metsistunud aias k?isid poisikesed ?unaraksus, tema majja oli seni sisse p??senud aga ainult ?ks telegrammitooja. Too teadis r??kida, et vanamehel olla suures kivip?randaga k??gis ?ks riidega eraldatud nurk, mis k?iksugu mikroskoope ja luupe, pudelikesi ? ju m?rgid! ? ja katseklaase t?is. Katseklaasidel vatitropid ees, aga sees mingi soga. K?llap m?ne hirmsa t?ve tekitajad. Kogu see asjav?rgindus ajas telegrammitoojale hirmu peale ja ta teinud k?hku minekut. Toodud telegrammi sisu oli ta enne muidugi uurida tahtnud, kuid ei saanud sellest m?hkugi aru, telegramm oli kirjutatud v??ramaakeeles ? ei saksa, ei vene, ei soome, vaid mingis muus. Mida vana professori joomakirest r??giti, polnud t?si. ?igemini, oli seda vaid osaliselt. T?esti oli tal vahel ka raskete pohmellidega l?ppevaid joomaperioode, mil koguni Jehoovat appi kutsuti; niisuguste hoogude peap?hjuseks oli see, et Pruustil praktiliselt ilma hinnata laboripiiritus kogu aeg vabalt k?ep?rast v?tta oli. Et ta sellest kiusatusest hoolimata enam-v?hem viisakatesse piiridesse j?i, siis n?itas see pigem mehe iseloomu tugevust kui n?rkust. "Imelike silmadega" k?is Pruust k?lavahel m?nikord ringi hoopis sellep?rast, et ta pruukis kaunis tihti narkootilist ainet LSD-d, mida endale ise tegi. Nii-?elda ise pruulis ja ise pruukis. See LSD kujutab endast kaunis lihtsat ?hendit ? l?sergiinhappe diet??lamiidi nimelt (olgu see asjatundjatele t?psuse p?rast ?ra ?eldud), mille valmistamisega iga kangemat sorti keemik ka ?sna algelises laboris hakkama saab, kui l?hteained v?tta on. Ja Pruust, mitte k?ll p?ris keemik, aga eks sinnapoole mees ikka, sai kah. Kuidas ja millest meelem?rki tehakse, see ei tohiks p?ris kindlasti meie ega teie asi olla…! Kummaline ?hend on too kolme suure t?hega m?rgistatav narkootiline aine, mille eest arstid meid v?ga-v?ga hoiatavad. (Eks hoiata nad meid ?ldse k?ige eest, mis elu ilusamaks, natuke v?rvilisemaks teeb: viina ja tubaka ja kerge anniga naisterahvaste eest. Mis siis veel r??kida narkootikumidest.) M?nuaine LSD tekitab tarvitajas meeldivtobeda tunnete virr-varri ehk moodsama s?naga ?eldult feeling’u, kannustab inimese fantaasiat, k?tab ?les vanadegi meeste unumahakkavad kihud ja kutsub neid tegema tegusid, mis rahva arvamist m??da sobivad, kui ?ldse, siis ikka palju noorematele. Aga ennek?ike paneb LSD oma pruukija aina r??kima ja r??kima… Hirmusv?ga ja tuliselt tahate te siis s?na v?tta ja oma arvamisi kogu ilmale kuulutada. Ja Kurat ja Jumal ja usk, millele te muidu suurt m?eldagi ei viitsi, saavad teile ?kitselt v?ga t?htsateks. Hea seegi, et fataalset s?ltuvust LSD ?nneks oma tarvitajale enamasti ei tekita. Ning suurt pohmakat kah mitte. R??gitud on k?ll tema ohust ajule, kuid pahad tulemused pidavat ilmsiks tulema nii umbes viie-kuue aasta p?rast, kui ?le?ldse… ?he s?naga, ei tea sellest asjast ?kski hing midagi p?ris t?pset. Ja miks peaks vana professor muretsema millegi sellise p?rast, mis ilmutab end alles siis, kui ta maisest ihust krematooriumiahju p?randal vaid peot?is anorgaanikat j?rele j??nud?! Noh, ega see enese ?ra p?letada laskmine veel p?ris kindel otsus ka ole. V?imalik on seegi, et Pruust end maamulda s?ngitada laseb. Mis tohiks bakterioloogil selle vastu olla, kui tema ihul ? heal toitepinnasel ? hakkavad levima Nobeli laureaadile ja suurele hallitustes?brale Sir Alexander Flemingile nii v?ga meeldinud lustilised roisubakterid?! Tavalise valgusmikroskoobigi all on n?ha, kuidas need algloomakesed roiskuva s??tme libedal rohetaval pinnal uljalt ringi kihutavad otsekui iluuisutajad liuv?ljal ? tore pilt! ? ning oma s?tendavaid, lehvikuid v?i imelikke p?evavarje meenutavaid vihureid vibutavad. Ja miks peaks neid keelama vana Pruusti laguneval ihul, tema silmakoopas v?i gaasidest punnis k?hul liugu lasta. Las need, kes seda meest eluaeg toitnud ? t?? m?ttes muidugi ? lustivad, kui neil see r??muaeg k?es. Kui emeritus ?rni Pruust LSD-d oli pruukinud, tundis ta end verinoore mehena jah, ning temalgi oli vastupandamatu soov k?nesid pidada. Kellele tahes. Kui Pruusti vana nimetu emakass laua taga nokitsevat ja mikroskoobisse kiikavat vanameest pikemalt vahtima j?i, kuulutati talle m?risevas k?rgstiilis: "Oo, lugupeetavaim kasside seas, v?tke lahkesti teatavaks, et nood pisikesed pambu moodi junnikesed selle kuivanud hernetaime juurte k?ljes, vaat just need, siin minu mikroskoobi all ? mis muide igati hea riist! ? on meile k?igile, ka teile, armulisim, sealhulgas ? palun seda mitte unustada! ? ?lima t?htsusega…" Ja kass sai teada, v?hemalt v?inuks teada saada, et kui poleks neid maailma ainukesi ?hul?mmastikku siduvaid bakterim?garikke, siis neelaksid taimed varsti mulla seest k?ik l?mmastikusoolad ?ra ning maa oleks aasta nelja-viiek?mne p?rast "t?hi ja paljas" nagu enne Suurt Loomist??d. Millest on meile teada antud p?ha Piibliraamatu esimesel lehek?ljel. "Tea, kass, et siis oleks varsti l?pp k?es k?igil s?rakandjatel: lehmadel ja lammastel ja kitsedel, ?ldse k?igil, kes haljast rohtu m?letsevad ja sellest elutoidust saavad!" m?ristas emeriitprofessor ?rni Pruust, ning lisas seej?rel vaiksemalt, hoiatavalt k?verdades oma sinaka ?lipika k??nega nimetamiss?rme: "Ning siis, kui on kadunud nood bakterim?garikud, poleks sul, sa v??rikaim k?igi emakasside seas, enam piima, mida sa oma men??s nii oluliseks suvatsed pidada, ja mida sa meie m?radega savikausikesest ikka ahnesti lakud, saba p?sti kui lipuvarras." Jne. Kass, kellel olid ilusad fosforjad kuulsilmad, j?i t?iesti ?ksk?ikseks, sest elokventsist ehk iluk?nest ei hooli kassid-pragmaatikud raasugi; k?uts liigutas tasakesi oma sabaotsa ja haigutas, nii et roosa keeleke vaatajale selgesti n?ha oli. (Koera keel ravib seitset t?be, kassil seitse t?be keele peal…) ?ldiselt tundus, et emakass sellest narrist mehest, kes k?ll tema leivaisa, eriti ei pea. Aga ?ra ei ?tle ka… Kui Pruust end ?htul enne oma ?ksildasse k?lma poissmehevoodisse pugemist lahti riietas, siis oli kass, nimetu kass, kohe platsis, saba, nagu piimatassigi juures, p?sti. Ta j?lgis pingsalt prof emeritus ?rni Pruusti vabanemist d?shabill?’st ? nii kutsutakse peenema rahva seas koduriideid, mida k?lalistel n?ha ei passi. Olgu ?eldud, et eksprofessor Pruust kandis kodus toakuube, mis oli algselt olnud erelilla (poksiilmas olevat lilla t?empionide v?rv! Pruust seda ei teadnud) ja millel olid mustad laiad atlassrev??rid. Edeva, pigem tsirkusekunstnikule kui teadlasele sobiva (kust pidi Pruust seda teadma?!) toakuue oli ta ostnud kuuek?mnendatel aastatel Pariisist, kui ta seal loenguid pidas. Ostis oma poole aasta pikkuseks hotellieluks. Toakuuel oli maailma moepealinnas menu, sest Pruust k?is selle v?el tihti hotellibaaris ning ta m?jus seal otsekui s?rav vau pingviinide keskel. Kust pidi tema-mees teadma, et sellises riietuses numbritoast ei v?ljuta?! (Muidugi, kui see endast just mingit manifestatsiooni ei kujuta… Ent nii soliidselt h?rralt midagi seesugust loomulikult ei kardetudki.) "Kuulus professor N?ukogude Liidust," sosistati lugupidavalt, ning loomulikult ei teinud prantslased talle mingeid m?rkusi. Teda imetleti. Ning omavahel arutleti vaikselt, kas see silmapaistev ihukate on rohkem elektrisinine v?i erelilla… Arutleti seni, kuni ?ks optik ?tles, et selle hinnangu langetamine ei olene muust kui vaataja n?gemist??bist. N??d, t?na, ei pimestanud vana kuub siin k?ll enam mitte kedagi; ta kirkus oli ammu kadunud; kuid ?ks omap?ra oli toakuuel siiski ? tuhmunud atlassrev??rid andsid v?rdlemisi t?pse ?levaate vanah?rra p?hiliselt pudrudest ja munatoitudest koosnevast men??st. Pruust oli muide mitmel korral kaalunud oma toakuue hernehirmutisele kinkimist, kuid ikka edasi l?kanud: kuuel oli m?nus soe vooder; s?rgiv?el ringiliikumiseks oli maja aga suurema osa aastast liiga k?lm; "puhvaikas" hakkas k?ll soe, aga laboris liikusid sa selles ringi nagu elevant portselanikaupluses. Nii pidi hernehirmutis ikka veel oma garderoobi uuenemist ootama. Tol s?braliku joomamehe v?ljan?gemisega hirmutisel aias ?learu palju t??d ei olnud ka: valvas kaht vana musts?strap??sast. Need p??sad kasvatasid ilusaid laiu tumerohelisi lehti, ideaalsed kurkide hapendamiseks, kuid ei kandnud juba ammu enam ?htegi marja. Lehtede vargust polnud Pruusti aias aga seni veel ?ritatud. Jaa ? kuid kas me pole (aga v?ib-olla tegime seda nimme!) j?tnud kassi juba ehk liiga kauaks professori striptease’i ootama? Ent kass ei ilmuta rahutust, ta j?lgib hoolega, kuidas majaperemees v?tab suust hambad(!) K?ik ?hekorraga! Ja paneb need veeklaasi. Imetlusv??rne! arvab kass. Ent see on alles algus. J?rgneb teine number. Kui Pruusti naine veel elas, keeldus mees kandmast pikki alusp?kse. N??d on ta neile ?learu truu. Tal on veel veneaegseid ? siis oldi nagu ?leriiklikult kokku lepitud, et meeste alusp?ksid olgu helesinised ja naistel roosad. Pruustil nii ongi, et helesinised. Ent Pruusti alusp?kste helesinine optimism on suurest pesemisest ?ra pleekinud. P?ksid ise aga jalge vahelt kergelt kolletama l??nud. Kuid v?rv pole t?htis: nende p?kste jalast ?rakiskumise juures on oluline miski muu, mida kass imetleb: sel mehel on peale ?rak?ivate hammaste veel ka topeltjalad! Vaat mis! N?e, v?ttis ?hed, helesinised jalad ?ra, teised ? karvased, k?verad ja helevalged j?id ikka alles. Imemees! Kass l?ks aegamisi ja m?tlikult plekkkausi juurde, et v?gisi tekkinud kadedus piimaga alla loputada. Suviti jaanip?eva-aegu, kui ??d imel?hikesed ? p?evast v?sinud apelsinikarva p?ike vajub vaid korraks-korraks poolkuivanud kuuseheki taha ja ronib sealt varsti taas v?lja, peaaegu samast kohast, aga ise justkui uus, erk, silmipimestav, v?iks koguni ?elda lapsemeelne p?ike ?, jah, neil imelistel suve??del Pruust voodisse ei kobinudki. Tukkus umbrohtunud aias narmendavas p?evin?inud v?rkkiiges. Vahtis taevasse ja pomises midagi enda ette. Aga ka augustis, kus t?hed eriti kirkad ja imelised, l?sutas Pruust kiiges. Just neid samu taevat?hti vahtis vanamees, mis silla all ARMSA LAPSEGI sametistes pruunsilmades peegeldusid. Siis, kui telgi raskelt hingeldav peremees plika hapra ihu kallal oma himusid rahuldas. Vana bakterimees vaatas ??taevasse. Unetukastused s?nnitasid uitm?tteid. Goyal on grav??r "Uinuv m?istus s?nnitab koletisi". Ent koletisi emeriitprofessori v?sinud vana aju ei s?nnitanud. Tukastust?rtsatused viisid m?tted hoopis mujale; eriti siis, kui emeritus teatud narkootikumi oli tarvitanud, viisid need Alg-k?ivitajale ja Suurele Paugule ja inimese dimensioonile universumite m??ramatus p?ratuses. Seal kusagil on Cassiopeia. Cassiopeia… Cassiopeia l?hn… Kassikuse l?hn on vist sel Cassiopeial. Miks kassikuse? Eks ikka nime p?rast. Cassiopeia tagant piilub aga v?lja Demiurg ja itsitab nagu vallatu poiss. Ta on just saanud hakkama hirmsa j?mmk?rakaga ? Suure Pauguga. Galaktikad tuhisevad sadulpinnalisse l?pmatusse. Eks nad ise tea, kuhu. Mingi punane nihkumine vist. Ja viie miljardi aasta p?rast s?nnib vesinikuse ?rgtaeva, hallroheka taeva all rammus tulikuum ?rgpuljong, igasugu aminohapetest tiine; varsti hakkab ennast ellu punnitama esimene rakk, mis k?ige elusa alus. Miks ta end ellu punnitab? Miks k?ll? Sellele ajatule Ajale m?eldes tuli ?rni Pruustile, bioloogiadoktorile, peale kuseh?da. Ta soristas oma ajutise mure musts?strap??sasse. Tagasi tulles oli tal aga juba uus vaevus kallal ? ?rni tundis, et peab ennast varsti meili-vormis v?ljendama. Internet oli teinud temast n?udliku teadetesaatja ja ka arup?rija. Ta oli arvutis?ltlane. Kuid praegu suutis ta selle soovi siiski j?uga m?neks ajaks eemale t?rjuda. Niisiis ? varsti tekkivad ?rgpuljongis ?ksildased arhebakterid ja siis juba v??vli- ja rauabakterid, kes elavad kuumas laavataolises solgis ilma eriliste muredeta. Seej?rel tulevad ka keerukamad tegelased, kelle ilmumine justkui ennustaks helge tuleviku l?henemist. Aga mida peab ?ks sellistest, n?iteks vaene katkubakter Yersinia kaheksa miljardit aastat enne esimese soojaverelise selgroolise ilmumist (inimeseni l?heb veel r?ngalt aega!) seal kuumas puljongis tegema?… Hulbi ringi, aga kedagi pole nakatada. Aga eks temagi pea Algk?ivitaja tahtmist m??da oma sugu tegema, selline ju k?sus?nagi: tehke sugu! Tema ainus olelemisv?imalus on elamine teiste sees. Et seal sigida. Ja siis j?rglastes juba oma elu, meile t?iesti arusaamatu m?ttega ja meile koguni vaenulikku bakterielu, edasi elada. Aga ohvreid ju pole kusagilt v?tta. "Sada aastat ?ksindust", ei, aastamiljardeid ?ksindust… Katkubakteri Yersinia pestis’e suur ?ksindus ?rgpuljongis. Tulareemiabakteri Francisella tularensis’e suur ?ksindus ?rgpuljongis. Ei j?? muud ?le kui kannibalism ? ?gida oma liigikaaslasi v?i ?ritada tulutult r?nnata sinivetikaid. Nemad kokku ongi see teistest varasem, niinimetatud kolmas eluriik. Jumala dimensioon. Ja bakteri. Ja inimeselapse dimensioon… Inimese maine m??t asub, ?helt poolt kosmiliste ja teiselt ? aatomim??detega v?rreldes ? nagu t?pselt keskel. K?llap on sellel oma t?htsus ja m?te. Aga Jumala m??de ? kas seda ongi? Aga kui imekombel siiski on, miks ei v?iks siis Issand Jumal olla ?kki hoopis bakterisuurune, miks peaks ta tingimata olema tohutu? S?nal ja m?istel "tohutu" pole t?eliselt mingit m?tet sees. V?ga tore oleks p?ris tilluke k?sitlematu bakterjumal. See ?rnile meeldiks. Aga m?istel "tilluke" pole ju kah mingit m?tet sees… M?nikord, kui vana Pruust v?rkkiiges taeva palge all sedaviisi arutles, aeg-ajalt suigatas ? valminud ?unad robinal s?gisesse murru kukkumas ? ja ta neid imelikke m?tteid ? h?gusaid ja kujutuid, aga ka k?veraid ja kruvijaid nagu tema uuritavad pisielukadki ?, jah, aina seda m?ttesoga ja l?putuid arutlusi poolvastutahtsi esile manas (v?i tulid m?tted kusagilt ise? Kust?) ning nendega kaasa ??tsus, ?rkas ta selle peale, et keegi nuhutas tema jalgu… See oli tema armas Pontuskoer ? end ketist lahti rebinud ?leni ?nnelik koer. Nii ?nnelik, et, n?e, ta lausa roomab ja niutsub rebenemisohus vana v?rkkiige all. Roomab ja niutsub ja nuhutab. Ja siis keerab end selili, et ta k?htu masseeritaks. Aga v?rkkiigest ei saa ju kedagi masseerida ? k?si ei ulatu. Pontuskoer on endaga kaasa toonud pahvaka koeral?hna. Mis imeliselt k?ll l?hnab koer, kui augusti??s on pisitasa hakanud peent vihmakest tibutama… Kindlasti on ka ?rni Pruustil endal Pontuse meelest erakordne l?hn. Huvitav, magus vanainimesehais. Eellagunemise p?ha ja ?ilis aroom. Noored nii huvitavalt ei l?hna. Lastel on titel?hn v?i piimal?hn juures. Suurematel plikadel pakitsevate hormoonide v?i ema tagant varastatud l?hna?li ja poistel j?lle esimese ?rat?mmatud suitsu l?hn man. Pruusti l?hna, selle t?elise l?hnade-l?hna ? ei, haisu! ? k?rval on noorte l?hnad magedad. Igap?evased taval?hnad. Kuidagi lahtised, eksistentsiaalsete saladusteta l?hnad. Vana Pruust lehkab huvitavamalt. Palju. L?henev s?gis annab endast juba m?rku ja vana-Pruust ei maga enam aias v?rkkiiges. Ta nokitseb laboris v?i passib muidu niisama oma k?ledas majas ja k?tab suitsu sisse ajavat suurt ahju; seda ahju tuleb tal pea p?ev otsa k?tta; aina t?usevad korstnast madala taeva poole hallid tokerjad suitsukoonlad. T?usevad, l?mitavad laisalt korstna kohal, siis hajuvad. N??d oleks v?idud rahumeeli Pruusti aias vargil k?ia. Aga ega sealt enam midagi varastada olnud ? Pruusti aias on suuremalt osalt varased ?unad, ja need, tumepruunid m?daplekid k?ljes, vedelesid koltuvas m?rjas rohus, millesse ?iti aina uusi ja uusi mutimullakuhje kerkis. Ei neid r?mps?unu tahtnud enam keegi. Ka mitte rotid-mutid. M?nikord oma ?ksildastel ?htutel hakkas imerohust hullutatud professor kaootiliselt mail’e saatma. M?tted t?usid, k??risid, n?udsid v?ljap??su. [email protected] Kallis Taevaisapoeg! Sa pead karistama j?ledat Svetlana Lihhoradi, kes oma hobused surnuks n?ljutas ja neile isegi juua ei viitsinud anda. Ja tema sai kohtus karistuse, mis miski karistus pole. Kui me Sinuga talle ?kki katku kallale saadaks. Ma v?iks v?lja uurida, kus see eit elab ja pidalit tema trepile v?i koerakuuti (kui tal on) sokutada. Aga mul on tunne, et Sina ei kiidaks mind selle eest. N??d teisel teemal ka. On Sul aimu, kas maailmaruum sai ikka alguse Sinu Isa tehtud Suurest Paugust? Mul on vahel tunne, et pauk v?is muidugi olla, kuid kogu selle krempli kokkuvarisemise v?ltimiseks on vaja kellegi pidevat, atlaslikku ponnistust. ?ks hetk tal mitte enam luua, ja k?ik kollapseerub… On nii v?i? Sinu truu ?rni * * * Abimaterjal huvilistele. (NB! Abimaterjaliga tutvumine pole obligatoorne.) Francisella tularensis ? n?riliste katk, j?nesekatk, p?drak?rbsepalavik. Gramnegatiivne v?ike, liikumatu, eosteta mikroob. V?rvub h?sti karboolfuksiini ja genitsiaalvioletiga. Paljunemiseks vajalik temperatuur 37 kraadi C. Kasvab vaid siis, kui s??tmele on lisatud munakollast v?i verd. ?agr??nnahka meenutavad tihedad pesad. Eestis leitud Suur-Pakrilt, V?ike-Pakrilt, Vigalast. T?be, mis on ?limalt nakkav, levitavad 50 putukaliiki ja 100 imetajat, neist ?heksa kodulooma. Heinatolmustki on nakatutud. Eriti just t?foidne vorm on k?rge letaalsusega; iseloomulik: l?mfis?lmede suurenemine, pustulid, mustad haavandid, mis ei parane. Diagnoosimiseks on vaja fluorestsents­mikroskoopi. Kasutusel live vaccine strain. Suremus t?foidsesse vormi oli enne streptom?tsiini kasutuselev?ttu viiendik. Epidemioloogia. Inkubatsiooni­periood 1-14 p?eva. Haigus algab tavaliselt palavikuga, k?lmav?rinate ja oksendamisega. Kliiniline pilt. Kemoteraapilise ravi leiutamise j?rel on suremus tulareemiasse v?henenud. Praegu esineb letaalseid juhtumeid harva. Vaktsiine kasutatakse inimeste puhul, kes disponeeritud nakatumisele ? eriti laborit??tajad ja jahimehed. Valikravimiks on streptom?tsiin. Eriti k?rge on olnud laboritest saadud nakkus, kuna puhang v?ib tekkida erakordselt v?ikese mikroobide kogusegi puhul ? alates umbes k?mnest mikroobist. * * * Teadaolevat katkude /Yersinia pestis’e p?hjustatute/ kohta. PIIBEL: I Saamueli raamat 5. peat?kk /Vilistite katk./ 9. Ja see s?ndis p?rast seda, kui nad said Iisraeli kuninga laeka edasi viidud; siis oli Jehoova k?si linna vastu v?ga suureks jahmatuseks; ja ta l?i linna mehi nii pisukesi kui suuri, ja neile kasvasid p?rasoolepaised. 12. Ja neid inimesi, kes ei surnud, l??di veel p?rasoolepaisetega; ja linnarahva appikisendamine t?usis ?les taeva poole. Maailma on seni tabanud kolm katku pandeemiat: 1. algas keiser Justianuse valitsemise ajal VI sajandil, kestis 50-60 aastat; 2. XIV—XVII sajandil, kaasa arvatud Must Surm Euroopas 1349-1351, mis v?hendas Euroopa elanikkonda kolmandiku v?rra, ja millest Egon FRIEDELLILE tundub m?istlik alustada m?istega UUSAEG. 3. Viimane suurem katku pandeemia algas XIX sajandi keskel Hiinas, levis kogu Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, kuid ei puudutanud oluliselt Euroopat. Eestis esines katku viimati P?hjas?ja ajal 1710 — 1712. WHO andmetel on aastatel 1968-1988 katku esinenud 26 riigis; sealhulgas k?rgelt arenenud USA-s tervelt ca 300 juhtumil. Katku tekitaja avastasid s?ltumatult ja samaaegselt Kitasato ja Yersin Hongkongis 1894. aastal. Pretendentide hulka on arvatud ka prof Brauell Tartu veterinaarkoolist, kes v?ttis kasutusele siberi katku praegu laialt levinud nime Bacillus anthracis. Bakterid on ovoidsed, v?ikesed, liikumatud ja eosteta. Suurus 1,5 x 0,7 nanomeetrit. V?rvuvad met?leensinisega. Liikumatud. Kliiniline pilt. Katku jagatakse kolmeks suureks vormiks: bubooni- ehk n??rmevorm 85–90%; septiline vorm 10–15%; kopsuvorm ca 1%. Ilma ravita on buboonikatku suremus ca 60%. Kopsuvormi puhul ca 100%. Kemoteraapia on v?hendanud ?lalmainitud katkuvormidest tingitud fataalsete juhtude arvu 5%-ni, mis on ?lisuur edasiminek. Valikravim streptom?tsiin. [email protected] Sir, mul on tunne, et minu viimane l?kitus oli suur kiidulaul Teile ja veel bakteritele ?le?ldse ka. ?rge seda ?learu t?siselt v?tke. L?ksin natuke liiale, sest olin meilides juua t?is. Muuseas viskist, mis suurim teie rahva leiutiste seas. Kui mina-mees natuke vinti j??n, siis olen ma justkui kaitseingel, kes tahaks kaitsta k?iki olevusi maa peal; saati siis veel neid, keda l?bi elu ise olen uurinud. Nagu Teiegi, Ekstsellents. Aga mu jutul oli ikka m?te ka. Kui bakterite kallal niisugune globaalne h?vitust?? korda saata, nagu ?ks hull kalifornlane ?RO k?nepuldist ?sja kuulutas, kuid mida on minu arvates ?nneks t?iesti v?imatu korraldada, siis oleks olukord varsti hullem kui t?na. Sest t?iesti kindlasti tekkiksid uued, praegustele antibiootikumidele resistentsed t?ved. Ei need kardaks, Sir, Teie avastet penitsilliini ega ka selle uuemaid tuletisi. (Muide just resistentsuse probleemidega ma praegu tegelengi. Katsetan lahjade penitsilliini ja streptom?tsiini suspensioonidega.) Mind huvitab ka niisugune veel olematu distsipliin, mille v?iks nimetada bioloogiliseks termod?naamikaks. Kuidagiviisi peaks ju saama v?lja arvestada mistahes bakterite "eluk?lvulisuse". Eks keemikud suuda kaunis t?pselt ennustada, milline keemiline ?hend on p?siv ja milline mitte. Suudavad prognoosida ka nende reaktsiooniv?imelisust (mis sisuliselt muidugi sama). Aimavad ?ra, millal viievalentne fosfor on oma v?imukast olekust t?dinud ja ihkab ?heseks tagasi… Keemia ja bioloogia on ju naaberteadused. Ning nukleiinhapped on ennek?ike ikka keemilised ?hendid. Nii et mingi ?ldine termod?naamiline teooria peaks olema ka siin v?imalik. Niisugune teooria, mille alusel saaks ennustada kas v?i sedagi, mis siis juhtub, kui siirata m?nele tuntud viiruset?vele m?ni uus geen, mille toime meile h?sti teada. Tulemi v?imalikud omadused ja eluk?lvulisuse peaks saama entroopiale ja aine siseenergiale tuginedes v?lja arvutada. Igatahes kui meie uus lootustandev linnugripp H5N1 suudab paari oma l?li n-? kohendada, elegantselt v?lja vibutuda ja selle tulemusena saavutada stereomeetriline t?iuslikkus (mateeria ihast selle j?rele on kirjutanud ju stereokeemia isa, Nobeli rahupreemia laureaat Linus Pauling), siis v?ime ehk oletada, et seda antropozooviirust v?ib oodata suur tulevik. Stereomeetriline t?ius ja ?hendi p?sivus k?ivat ikka k?sik?es. Nojah, aga mis ma sellest k?igest tean. Edvistan, ei enamat. Ega ma oma ?htuste lapsemeelsete arvutamistega kuhugi v?lja j?uda loodagi ? pole ma ja ei molekulaarbioloog ega geneetik, termod?naamika korralikust tundmisest r??kimata ?, aga ?kki leian m?ne teeotsa, mida m??da noorem ja targem edasi minna m?istab. Kogu see asi on t?htis, sest kui termod?naamika midagi lubab, siis varsti see looduses ka tekib. Vabandust veel kord t?litamast. Prof.emerit.Proust P.S. Puhake rahus, Sir! Loodan, et muld on Teile kerge. [email protected] NB! Syldi sees ei tohi liiga palju k??luseid olla! Ja paks rasvakiht syldi peal on puha k?llastatud rasvhapetest. See pole alati k?hule hea. Parem oleks k?llastamata. Aga Pontusele meeldib ka nii. Pruust, bakterioloog, suur syldis?ber 4. Too oli ?ks neist jahedaist septembrip?evist, l?bipaistvaist nagu altarileib. Kui ?hus juba kargust ja p?ike veel petlikult ere, kuid enam suurt ei soojenda. Ja aias ?itsevad lillakad astrid. ?rni Pruust tuli jalgrattal poeauto juurest, mis reedeti siia kanti toidukraami t?i. ?le ta pea lendas suur kiil ? silma j?rgi otsustades Saaremaa tondihobu. Kiili lend oli laperdav ja uimane ? see v?is ehk olla selle kiili ?ks viimastest lendudest. Enamasti teevad juba esimesed ??k?lmad neile l?pu. Kui vana mees ?uele p??ras, libises jalgratas m?rgadel kollastel vahtralehtedel ja Pruust oleks peaaegu kukkunud. Aga ju ei tahtnud V?gede Jehoova, et tema sulane kukuks ja kondid murraks. Pontus haukus miskip?rast kuidagi ?revalt ja ?ritas end ketist lahti kiskuda. Kui emeritus k??ki astus, n?gi ta seda, kes n?htavasti koera erutuse p?hjuseks oli olnud. ?rni pliidi ees istus imelik plika, sinililleline sitsseelik seljas, ja kooris kartuleid. Kooris suure s?venemisega. Siis t?stis ta pea, ta sametpruunid silmad vaatasid Pruustile otsa. Vaguralt, kuuletumisvalmilt. Siis lausuti kummalise venep?rase aktsendiga: "Katja olen. Katti… Koo…rin kuus suurkartulit, siis vana mjees sjuua saab…" Ta oli nii naljakalt t?sine ja asjalik seal raiepakul istudes, et ?le hulga aja hakkas ?rni naerma. Koguni vappumiseni. Ei teagi, miks just. Ja t?druk vaatas ta naeru ning muutus sellest nagu kohmetumaks. "Kas sa, t?druk, sousti kah teha m?istad?" Katja raputas nukralt pead: ei, sousti ta teha ei oska. Mis ju loomulikki, sest ega sillaalused enamasti sousti tee. "Mina vorst praadida oskan kjull…" Ja siis t?i ?rni Pruust sahvrist kolm muna ja jahu ja piima, v?ttis panni ja hakkas ise munasousti tegema. Kati vaatas huviga pealt. P?rastl?unal rebis Pontuskoer end lahti. Tormas tuppa. Kati ei kartnud suurt koeravolakat ?ldse. Koer aga v?ttis ARMSA LAPSE kohe omaks ja t?mbas tal keelega mitu korda ?le n?o. Suurest armastusest lausa leemendavalt. Keeras end siis kohe aga ka selili, et too imelik inimilmutis teda k?hu alt s?gada saaks. Katja s?gaski. Pontuse alandlikus ja armastavas pilgus oli nirvaana… Just koerte silmi vaadates v?ite veenduda, et sellel s?nal on sisu. Kui Katja l?petas, t?usis Pontus ja raputas end ?gedasti ? koguni ta nahk liikus, otsekui olnuks see koerale t?mmatud elastne ?mbriskott. Siis pakkus Pontus Katjale k?ppa. Seej?rel nuusutas ta t?druku p?hjalikult ?le, p?hendudes eriti piirkonnale allpool puusajoont. Ta vaatas t?drukut jumaldavalt. Siis nuusutas ta kulunud jalavarje. Koer sulges silmad ja n?gi kujutluses pea k?ike seda, mida meie linnakese pr?gikastides leida. Pontuskoer oli ?nne tipul. ?htul istus emeritus mikroskoobi taha. Silmitses pirnjaid m?garbakterid, mis on k?ll liikumisv?imetud, aga ikkagi elusolendid. Neilgi vist mingi hing sees. Mihuke? Kati t?usis, eks tahtnud temagi imeliku riista kahest silmatorust sisse vaadata. Pruust ei keelanud. Bakterid Katile eriti ei meeldinud. Sel ajal, kui t?druk tema taburetil istus, oli Pruustil v?imalus uurida ta puudutama kutsuvat ?lemist selgrool?li ? see oli ARMSAL LAPSEL udukarvadega kaetud. Pruust pidi toda elliptilist luukuulikest silitama. Tundus nagu oleks t?druku naha all suur uba. T?druk laskis oma luumunakest silitada k?ll. ?le pikkade aastate imestas vana mees selle ?le, et ta tunneb nagu mingit imelikku hellust. Niisugust asja pole ammu olnud. P?rast seda, kui ta esimene, see libliknaine Grete Pruust t?iesti ootamatult infarkti suri. Et naine suri, seda ei saa ?rni Pruust talle andestada. Mis ?igusega niiviisi, ilma ette teatamata, surrakse?! Teda ?ksinda j?etakse… Aga oma esimest ja ainukest seaduslikku naist armastas ta siiski siiani. Ja m?tles temale oma ?htupalvustes. ?rni Pruust palvetas oma naise hea k?ek?igu eest neil igavestel jahimaadel, kuhu meil k?igil asja on. Ja enne veel, kui me elum?ttele ?ldse pihta oleme saanud. Liiga vara. Jah, ?rni Pruust palvetas ? isegi siis, kui ta lakku t?is oli. (Eriti just siis.) Tema palve algus oli iga kord ise moodi. Aga palve l?pp ikka sama. See oli Sinclair Lewise dr Arrowsmithi ?htupalve: "Issand, anna mulle j?udu mitte Sinu sisse uskuda!" Aga t?druku kael oli must, v?ga must. Kaua pesemata, mis muud. Ja tema juuksed, l?hedale kummardudes v?is seda selgesti n?ha, olid hallmusta puru t?is. Pruust uuris luubiga: need olid t?itingud. T?druk on t?ia t?is! Vana mees m?tles natuke ja otsustas: homme tuleb sauna k?tta. J?rgmisel p?eval nii tehtigi. Saun sai kenasti tulikuumaks k?etud. ?rni Pruust oli seganud oma suures portselantiiglis kokku m?gina, millest oli arvata, et see t?isid peaks tapma: petrooleumist, karboolhappest ja taime?list. Pidas siis natuke aru ja lisas sekka veel ka valgest punase ristiga apteegikapist leitud pooliku purgikese elavh?bedasalvi. Elavh?bedasoolad peaksid t?id, selle vastiku juusterahva armutumalt kooletama. Tingud takkaotsa. Selle salviga saab plika pea kokku m?ksitud. ?igupoolest oleks pidanud ?rni ARMSA LAPSE juuksed ennek?ike l?hikeseks l?ikama. Tegema talle moodsa siilipea. Aga ?rni Pruust miskip?rast ei s?andanud t?druku peanuppu k??ridega r?nnata. Plika poleks aru saanud, miks ta seda teeb. Vist. ?ks piinlikuv?itu hetk tekkis siiski: ARMAS LAPS hakkas ennast loomuliku inimese kombel, ilma mingi h?bita, riidest lahti koorima. Sitskleidi all kandis ta meesterahva sedamoodi s?rki, mida maikaks kutsuti. Ei, tissihoidjat polnud Kati-Kadi-Katjal ?hti. Ega eriti vaja kah polnud. Tal olid sihukesed v?ikesed armsad poolnaise, poollapse ?untissid. Ega n??dsel ajal neid tissihoidjaid vist eriti ei kantavatki. "Kas t?druk enda puhtaksrookimisega korralikult ikka hakkama saab? Ta ju vist p?ris mustusekorpas…" muretses vana Pruust. Keeras plikale selja. "Nu kas si-ina, vana mjees, ei tulegi Katjaga koos saunlava pjeale…" imestas Kati-Katja. Ei saanud asjast aru. Oli nagu solvunud. Pruust rehmas k?ega ja astus saunauksest v?lja. Aga Pontus oli h?panud k?patsi sauna akna peale. J?i ennast lahti riietavat plikat vahtima. Kuid kaua ei vahtinud ? porgandpaljas plika k?ll, aga mingit l?hna pole l?bi aknaklaasi tunda. Poole tunni p?rast tuli kuumast ?hetava n?oga ARMAS LAPS tuppa. Ta oli t?itsa teist n?gu. N??d oli ta t?esti just nagu pisike pruntis suuga p?ha madonna. V?i kaitseingel, nagu neid vanasti klantspaberist v?lja l?igati ja laste voodis?imede kohale kinnitati, et siis lastel nende kaitse all kenam ?ksinda magama j??da. Sellel ??sel ehmatati Pruust p?ris ?ra ? ta oli plikale valmis seadnud v?livoodi. P?rast s?da??d tundis ta aga, et ?ks noor soe ihu, jah, veel saunasoegi, end ta teki alla pressib. "K?tt!" k?ratas Pruust. Nagu teinekord oma nimetule emakassile, kes kah voodisse t?kkis. Pruust kuulis imestusega, et ta h??l miskip?rast v?riseb. Ta s??tas k?hku voodipeatsis oleva ?ise lugemislambi. Kati-Katja vaatas emeritusele imestuse ja arusaamatusega otsa. "Mis sina minust arvap-p…?! Katja sulle t?tre eest. Sulle soojus annap-p, sina лољ vana mjees! Votmiss!" Ei Katja l?inud vanamehe voodist kusagile. Lihtsalt ei l?inud. Pruust aga ei julenud end sooja plika k?rval kaua aega ?ldse liigutadagi. Suikus alles vastu hommikut magama. Ta tundis, et see animaalne, see loomne soojus imbub tema kehasse nagu k?rjemesi piimaga. Annab j?udu. P?ris unnekukkumise eel meenus talle see, mida ta kunagi kuulnud oli: hiina rahva suur juht Mao-Zedong olevat kogu aeg maganud teismeliste plikade… kuidas seda n??d ?eldagi, noh, kuhjas, pundi keskel. Hiina rahvas ? suur rahvas ? tark rahvas. * * * LSD on, nagu ka eespool mainitud, v??rt aine. Aga Pruustile ei meeldinud see, et too narkots hullud m?tted p?he paneb. Himud ?les kihutab. ARMAST LAST ei tohtinud Pruust ometi puutuda. Niisiis pidi ta aeg-ajalt endist koolidirektorit, leskproua Inget, keda k?la juba naise seljataga Pruusti pruudiks kutsus, visiteerima. K?la teab k?ike. K?la teab, k?la naerab… Trullakas romantiline proua pakkus Pruustile alati teed vaarikamoosiga. Vaatas liigutatult pealt, kui vana professorih?rra maiustas. Ja vahel, asja ees, teist taga, l?ks proua Inge n?ost tulipunaseks nagu s??ta neitsi. Teda tuli ?ldse k?idelda nagu ilms??ta neitsit, mis endise mehenaise kohta nagu ootamatu… Ja kui Pruust ?hetavale maadamile k?lla tuli, t?mbas see alati k?lgkardinad akendele ette. ?kki m?ni jultunu vahib aknast sisse. Kuigi vaevalt k?ll vahtis. Et h?rra doktor siia tuleb, see on ju nii m?istetav: nad keskustelevad… Kust mujalt peaks h?rra doktor-professor Pruust endale siit k?last siis vestluskaaslast leidma? Aga kardinad… noh, teate, igaks juhuks. Mis teistel asja siia sisse piiluda! Siis, et oma p?hieesm?rkide juurde j?uda ? ka vana hobune tahab kaeru ?, tuli Inget imetleda ja ilmtingimata r??kida armastusest. Sel juhul lubas ta end lahti riietada, aga musi tuli talle anda kogu see aeg. Proua Ingel oli muide vasaku pepukannika peal kaks suurt, v?ga huvitavalt k?verat, just number kuue moodi s?nnim?rki, karvakesed ?mber. 66 ju peaaegu Peltsebuli m?rk ? keskajal oleks proua Inge vaata et n?ia p?he ?ragi v?idud p?letada, kui seal ehk veel ?ks selline m?rgike oleks olnud. T?nap?eval aga v?is t?hendusi otsiva vaataja silm seal n?ha hoopiski mitte v?hem k?nekat v?i isegi vihjelist numbrit 69. Ent oma Mehhiko seriaalide vaataja mentaliteedist (?helt poolt) ja baltisaksa lastetoast p?rit pietistlikust sugumoraalist (teiselt poolt) oli see naine siiski ?rnile natuke armas ka. Uskumatu, aga natuke oli. Enamasti l?ks doktor Pruust proua Inge juurde p?rast pikka v?itlust enesega. Kuigi see k?ik ju iseendast pigem hea kui halb oli. Ihu k?sk ei saa halb ollagi. Aga mis talle siis ei meeldinud? Eks see, et teine teda aegam??da nagu isiklikuks omandiks hakkas pidama ja oleks kangesti tahtnud emeritust enda juurde j?ttagi. Mis oli s?ltumatule mehele t?iesti vastuv?tmatu. Jaa. Aga kindel see, et neid kui vanemaid inimesi hirmsasti ?hkima ja higist leemendama panev kepitegemine ka proua Ingele kasulik ja vajalik oli. Nii f?sio- kui ps?hhoteraapiliselt. Kui eakad leskprouad enam suguelu j?tkata ei saa ja usu v?i valeh?bi p?rast masturbeerida kah ei julge, siis raugastuvad nad kiiresti. V?hkki v?ib teatud naiselikesse paigusse pugeda. Ses m?ttes oli Pruust just kui p??steteenistus. Aga palka tema ei n?udnud. 5. S?gis j?tkus. P?evad l?ksid aina pimedamaks ja l?hemaks. Suur vahtrapuu ?uel, mida traadist k?ied k?gistasid, et ta vanadusest l?hki ei vajuks, mis aga talle tegelikult valu ei teinud, oli t?itsa lehitu. ARMSAL LAPSEL hakkas aga k?ht ette kasvama… Ju seal silla all… Punu suuruse j?rgi otsustades pidi Kati-Katja nii umbes augusti l?pus v?i septembris olema k?ima peale saanud. Kas tema, vana mees, peab t?esti hakkama lapse isaks v?i v??rasisaks kah veel? Aga t?drukut ei saa ju ukse taha visata. ?rni Pruust ohkas. Ega tal lapse vastu midagi polnud. Vahva oleks tite v??ksumist kuulda. See on tal elus ju hoopis kuulmata j??nud. Kati oli n??d ?htuti suurem tukkuja kui varem. Eks Pruust siis surfanud ajaviiteks internetis ja saatnud oma harjumusp?raseid l?kitusi. [email protected] Hea Louis Pasteur! Sa oled k?ll ametlikult surnud, aga ?ra seda liiasti s?damesse v?ta, mina v?iksin vanduda, et ma sind P?rnu Veekeskuses n?gin. Mu kaks hullu t?dit?tart ? ma ei teadnudki, et mul m?ni kaugem sugulane veel elus ? ja nende mehed ja lastelaste kari tulid mulle siia k?lla ja ?tlesid, et armastavad mind v?ga. Neil kahju, et nad mind nii harva vaatamas saavad k?ia. Aga n??d tulid kolme autoga. (Oma Katil soovitasin end laudile ?ra peita. N?evad teda, teab mis hakkavad arvama…) Mulle tehti selgeks, et ma pidavat oma tervise eest rohkem hoolitsema ning viidigi v?gisi endaga kaasa. Mingisse j?ledasse Veekeskusse. Seal t?ugati mind mingisse punasesse paati ja l?kati spiraaltoru m??da alla! Jube! Aga ?ks hea asi oli ka: kui ma l?puks seal, kus toru l?ppes, ?hku ahmides vee alt v?lja tulin, siis n?gin, et sina jalutasid basseini ??res ja s?id korpi ja naeratasid. Tuleb v?lja, et sinusugused vintsked vennad elavad oma ajalise surma ?le. Surematus! Vaat mis! Homme ma j?tkan. Ma tahaksin teada, kas sina arvad samuti nii, et paljud bakterid tuleb ilmtingimata Punasesse Raamatusse kanda. Eks baktergi v?i surra! (Pardon, ma pidasin silmas v?lja suremist.) Kardan, et m?ned p?nevad ja meile eriti ohtlikud t?vetekitajad ongi juba maakeralt kadunud. Hullulehmat?bi, see mis aju ?htlaseks k?rdiks muudab, oligi vahepeal juba pool sajandit otsekui varjusurmas, kuid ilmutas end ?nneks j?lle. Aga ohustatud liike on k?llalt ka praegu ? ennek?ike mitmed katkud, keda antibiootikumid h?vitavad nagu loogu ? ja seda ajal, mil ometi on v?etud vastu tarku seadusi liigirikkuse olulisusest! Ma kirjutasin, Louis, ideest "Bakterid Punasesse Raamatusse!" ?hte Eesti lehte. Aga lehe tollane peatoimetaja (lehe nimi tuli n??d meelde: SIRP ja VASAR ? v?i oli see siis ?ks neist kahest t?htsast t??riistast) ? jah, lehe peatoimetaja h?rra Mutt ? vaikis mu kirjade peale justkui m?ni… mutt. Mis solvas! ?rni l?petas kaootilise sisuga saadetise oma ise?ppinu prantsuse keeles: Mon ami, ch?r Louis. Je vous admire! Je suis ?t? en votre Insitute. J’en ai travaill? depuis un an. (1972) Veuillez agr?er, monsieur, l’expression de ma profond respect. Votre sinci?re Aerni Proust Vahel, jah, leidis Pruust end isegi m?tlemas prantsuse keeles. Mis sest, et kodukootus. Maisimees Nikita Hru?t?ov lubas teda l?ppude l?puks Pariisi Pasteuri Instituuti aastaks t??le ja ?ht kursust pidi ta lugema ka ?likoolis. Eks oldud teda juba aastaid Prantsusmaale kutsutud. Tema t?id tulareemia alal tunti erialameeste hulgas h?sti. (Neid tundjaid oli ehk tosinkond inimest. Aga aitab sellestki.) Prantsusmaale tahtis kord elus p??seda ?rni k?ll, ja ta oli n?us selle nimel ka iseseisvalt prantslaste ilusat keelt ?ppima. Dr. ?rni Pruust (Ярни Пруст, Aerni Proust) riputati enne Pariisi linna minekut julgeolekumeeste poolt salamikrofone t?is nagu juudi j?ulupuu. K?ik bakterioloogiasse puutuv huvitas neid v?ga, sest valmistati ju ka bakterioloogiliseks s?jaks. Mikrofonid s?gelesid ?rnil igal pool ?le keha, aga kellele sa kaebad? Las mikrid lindistada pealegi tema loenguid. Tema r??gib Pariisi tudengitele spirillidest ja staf?lokokkidest. Ennek?ike Francisella tularensis’est. Kes on olnud ?rni Pruusti truu kaaslane. L?bi elu. ("Elukaaslane" ei sobi vist ?elda…) ?rni on lintides nagu t?uguke kookonis, aga midagi neile olulist julgeolekumehed kuulda ei saa. ?rgu arvatagu, et ta nende tarvis midagi spetsiaalset nuhkima hakkab v?i teisi teatud teemadest jutustama meelitab. Ei tee seda ka l?busamates seltskondades; vaevalt ta sellistesse k?ll sattubki, sest suur seltsielumees pole ta eales olnud. Aga lindistatagu teda pealegi. Lasku aga k?ia! Kuulatagu neid linte pisielukatest, haritagu ennast! Kui aga moskoviidid enne ?ras?itu Pruustile v?gisi tahtsid ?petada, kuidas nuga ja kahvlit kasutada, doktor vihastas. Ta selgitas lahketele ?petajatele, et le couteau’d (nuga) ja la fourchette’i (kahvel), r??kimata la cuiller’ist (lusikas) kasutati Eestimaal juba hiliskeskajal. Linnades kindla peale. Aga j?ukam talurahvas v?ttis nad tarvitusele kah oma kakssada aastat tagasi. Ta ajas politrukid vihale, eriti murelikuks tegi neid aga tema keeleoskus, mis nende meelest oli v?ljamaale komandeerituile lausa vastun?idustatud! Ent l?puks j?eti eestlasest veidrik siiski rahule ? Prantsuse saatkonnale oli imelik l?putult ?ra ?elda, pealegi tundus eestlane Pruust olema v?ga poliitikakauge inimene. Nii ta siis l?puks saadetigi "missioonile". * * * Hommikuti l?kkas Pruust viimased kuivanud k?rbsed aknalaualt maha. Pisemad olid fenestralis’ed, suuremad p?ris kodu-Musca’d, koduk?rbsed. (Kus on, kus on k?rbse kodu?) Nende kuivanud k?rbeste persete peal (tagakehal, peaks ?tlema) oli justkui mingi seenetus-hallitus. Pruust uuris halli kirmet binokulaaris ? kiirikseenelised need polnud. Aga vahepeal oli juhtunud veel hullem lugu ? Pruusti kallis emakass, kellele ta k?nesid pidas ja temaga ? kaunis ?hepoolselt ? diskuteeris, oli kah ?le keha seenetama l?inud! ?hel hommikul ei uskunud mees oma silmi: heleroheline kass… Ju ta oli nuhkinud kappides, kus vanu katseklaase, mille sisu Pruustil endalgi ununenud. Ohtlikumad asjad on tal p?ris-laboris, aga eks seeneeoseid v?i h?ljuda k?ikjal toaski. Palavikku kassil ei olnud. Ta paistis oma v?limuse ?le koguni uhke olevat ? jalutas lauapeegli ees edasi-tagasi. Kuigi ei tea, kas kass ruumilist pilti ?ldse n?ebki… Aga veelgi imelikum oli see, et ta oma endise v?limuse taastamise eest hoopiski ei v?idelnud; muidu on ju ?ldteada, kui pedantselt kassid oma kasukat korrastavad ? seda ei tehta muide sugugi mitte ainult esteetilistel kaalutlustel, asjad on t?sisemad, puudutavad naha kaudu hingamist ja nii edasi. Vaata et elu k?simus. Praegu nagu mitte. Kas see seen pressib end s?mbiondiks v?i?… "Seentest saame, kui sa, K?tt, vahepeal ei koole, ?le. Pruust teab, kuidas ?le," rahustas ?rni kaaslast. Seda seenetustamist??d ei v?etud kohe ette, ja sestap selgus ootamatu asi ? helerohelisel emakassil oli isaste seas suur menu. Tema seksapiilsus kutsus esile raevukamaid lahinguid kui kunagi varem. Varsti kadus rohelus aga iseenesest ?ra, sest kass j?i tiineks. Ju pidi v?rv kaduma, sest muidu oleks ?kki ka pojukesed rohelised s?ndinud. Niisugust asja pole n?htavasti ette n?htud. Pruust keetis endale ja plikale enamasti tatraputru. Ta kuulis sellel ajal, kuidas plika teises toas l?bi koidueelse une kuidagi eriti kenasti klugises, vahel ka peeretas. Aga tasakesi ja ilusti. Ju rohkem puhta-?hu-peer. Pruust m?tles hellusega: mis ARMAS LAPS. Mida siin majas ?htuti tehti? Ei suurt midagi. Vahel p?rnitses Pruust muidut?hja ? vahtis kas v?i suurt pruunjat klaaspurki, millel oli kiri Strontium chlor. Ja m?tles, miks see purk siin on? Seda poleks nagu vaja. ?hele bakterioloogile. Aga igal asjal meie P?ikese all on ilmtingimata miski m?te v?i otstarve ju ikka sees. V?i kuidas? Suur lugejamees ?rni Pruust ei olnud. Aga vahel ta ikka luges ka. K?ige enam meeldis talle ?ks raamat, mis oli oma pika eksistentsi k?igus mitte ainult kaanteta, vaid ka alguse ja l?puta j??nud. See v?is olla "Salambo". Ent ei pruukinud. Poolik raamat l?ppes s?jaelevantide kirjeldusega. (Kas Hannibali elevandid?) Too romaan meeldis bakterimehele just sellisena, nagu ta temani oli j?udnud ? alguse ja l?puta. Huvitav ohutunne j?i s?jaelevantidest ?hku rippuma. Ja kui ilukirjandusest ?ldse miski tunne sulle sisse j??b, siis on tegu v??rt raamatuga. V?ib-olla oleks autor targasti teinud, kui teadlikult niisuguse alguse ja l?puta raamatu oleks kirjutanudki. Aga nii tarku kirjamehi pole vist veel s?ndinud. Emeritus kirjutas: [email protected] Mu h?rra. Mul on ?ks kaanteta romaan, mille vist teie olete kirjutanud. Mis hea romaan. Hea just oma hea (kirjanduslise) taseme poolest. Ma m?tlen nii. Teie, mu h?rra, oleksite selle t?? v?inud l?petadagi s?jaelevantide kirjeldamisega. Mis teil hea v?lja tulnud. Huvitav oleks teada, mida head te praegu kirjutate… Teie ?rni Pruust. ESTONIA * * * Neid mail’e oli ta saatnud l?putu hulga. Ja vahel harva tuli vastusigi. Aga enamasti ikka valesid. Pakuti n?iteks v?imalust Egiptimaale s?ita. Mis Pruustil sinna asja? Saaks Sirtsu sohugi. Seal huvitavaid rabamardikaid. Aga mail’e maailmaruumi saadeti sellest k?ledast majast aina edasi. [email protected] Lugupeetud aut?stja! Teie olete kokku puutund raskete pommide ja hiigelhantlitega. Tapeeti vahetades sattusin teie pildile. M?juv!! T?stesport on jumalik tragikom??diline eluvorm. NB! Meil on veel lootust, nagu ?tles Uku Masing. EDU EESTI T?STJAILE! ?rni Pruust, harrastust?stesportlane J?rgmisel hommikul ei suutnud Pruust meenutada, miks ta sellise joga teele l?kitas. Ta ei teadnud ka, miks ta ennast harrastust?stesportlaseks oli tituleerinud. [email protected] Kallis Louis! Korea eremiitnaine Tae-Hung kirjutab: "…K?ik, mis elab, on osa ?KSMEELEST. Kuna me oleme ?ks, siis v?ime jagada ?ksteise muresid ja tundeid. Miks me end eraldame?! ?rge vaadake pisikute peale kui millelegi teist erinevale. Kui te teete nii, siis kuidas saavad pisikud olla kahjulikud, kui nad on osa ?KSMEELEST?!" Seda loen ma raamatust "S?dame ?petused." Vesikuke aastal 2537p.B. Buddhakirjastus. Tallinn. Too korea budist ja eremiitnaine on ?elnud v?lja selle, mida mina olen ammust ajast tundnud… Aga s?nadesse pole osanud panna. Mida arvad ?KSMEELEST Sina? Kui Sul on v?imalik siis muretse endale ka see raamat! P.S. Louis, proovi Sina see minu mail ?KSMEELEST Jeesusele endale edasi saata. Minule vastatakse nii: Error! Reference source not found. Kuidas saab kristlikus internetis sedasi olla?! Tahaksin l?rmi l??a, aga ei tea s??dlast. Aga v?imalik, et minule on Jeesus lihtsalt PROHIBITED! Olen ?kki m?nes mustas nimekirjas, kui mitte see p?ris ?ige inimene… Sinule kui surnule ei tohiks keelde olla. Paistab, et Teda ennastki piiratakse ja tsenseeritakse. Ei lasta enda eest ise otsustada. Aga mine tea, ?kki l?heb Sinu mail l?bi. Aerni Proust 6. Mikroskoop Katjale eriti ei meeldinud, eks leidnud vana-Pruust tema tarvis ?he teise toru ? kaleidoskoobi. See huvitas Katjat v?ga. Ja Pruustile j?lle meeldis vaadata, kuidas t?druk lausa tundide kaupa roheliste, siniste ja punaste klaasit?kkide poolt s?nnitatud ilusaid mustreid imetleb. Liigutab siis natuke toru, ja uued j?lle ees… S?venenud Katja-Kati oli ise sel ajal kuidagi k?sitamatu. Teda v?is ?he korraga pidada rumalaks plikaks, aga samah?sti ka omal viisil kavalasti koketeerivaks naiseks. V?is lolliks pidada. Ja targaks. Imeilusaks ja ka peaaegu et inetuks: titek?htu kasvatav lapsnaine, kes tobedasse torusse vahib. Veel meeldis Katile v?rvipliiatsitega joonistamine. Ta p??dis Brehmi "Tierlebenist" elevante ja valaskalu maha joonistada, aga enne ei tulnud suurt midagi v?lja, kui ?rni oli talle ette n?idanud, kuidas seda k?ige parem teha on: tuleb mahajoonistatav pilt sentimeetriliste ruutudega katta. Seej?rel joonistada t?pselt seda, mis iga ruudu sees on. Sedasi tuli Katjal varsti k?ik ilusti v?lja. Ta oli uhke ja r??mus, naeratas oma sini-puna-rohe-kolla-lilla-kirjute huultega ? plikal oli nimelt komme v?rvipliiatseid otsapidi suhu pista. ?rni ?ritas Katile ka mitmeid raamatuid ette lugeda, kuid ta m?rkas, et enamasti ilmus t?druku silmisse hajevil pilk; ta kas ei suutnud v?i ei viitsinud loetusse s?veneda. Ent oli siiski ?ks erand ? Raamatute Raamatuks kutsutu. Imelik k?ll, aga Piibel huvitas t?drukut v?ga… Ja ta sai ?llatavalt h?sti aru ka selle raamatu mitte just igap?evasest keelest. Sellest hoolimata, et ise poluvernik oli. Eriti n?is liigutavat Kadit just Neitsi Maarja lugu ja tema imep?rane k?imale saamine P?hast Vaimust. "Kas sa usud seda?" k?sis ?rni. "M-muidugi. Minu usk kindel o-on… Kas sina siis ei usu meie Jumala s?na, ?rni-i?" Rohkemat ei sobinud sel teemal r??kida. Nagu juba ette arvata, armastavad lapsinimesed loomi. Ei pelga nad enamasti ka neid elajaid, kelle peale t?iskasvanud eevat?tred uih-aihitavad. Kati n?gi, et ?rni hommikuti esikust naela otsast suure, punase paelaga v?tme v?tab ja toidukorvi ning veen?uga laborisse l?heb. Igal jumala hommikul, sest tema tagasihoidliku vivaariumi elanikud peavad ju s??a-juua saama. T?druk mangus, et teda kaasa v?etaks. Algul ?tles ?rni karmilt "ei". "Sa v?id sealt nakkust saada." "Aga kuidas sina ei saa, ?r-nii?" "Mina olen, nagu seadused n?uavad, ?he ohtliku haiguse vastu kaitses?stimise teinud." "Mis haigus see haigus o-on?" "Tulareemia. Kutsutakse ka j?nesekatkuks." "Nu Katja pole j?nes…" "See haigus on ka inimeselt elu v?tnud. Eestimaal. Vigala kandis. Ja mitte nii v?ga ammu… Sa vaata lihtsalt aknast sisse, sealt k?ik n?ha, mis laboris on ja mis ma seal teen." Katja-Kati sellega ei leppinud. Ja l?puks kujuneski nii, et kuigi teda laborisse p?ris sisse ei lubatud, tohtis ta uksel?velt siiski ruumi vaadata. Igaks juhuks tilpnes t?drukul veel ka t?kk topeltmarlit n?o sees. Suuri silmi uudistas plika loomapuure, kus oli palju valgeid hiiri ja rotte ning ka merisiga h?rra Voldemar ? kontrollkatsete veteran; nii palju oli t?drukul siiski aru peas, et ta mitte ei k?sinudki luba loomakesi silitada. ?hes vitstest korvis kaagutas valge kana. Kui Kati k?sis, kas see muneb ka, sai ta vastuseks, et muneb k?ll, aga neid mune ei tohi s??a, sest kana on haige ja mune s??es, isegi puutudes, v?ib t?ve k?lge saada. Kas kana on nii haige, et suppi ei saa tast kah teha? p?ris Katja. Ei saavat jah! Seda kohe t?itsa kindlasti. Munadest nii kindlalt vist ei peagi t?be saama, sest vaata, AIDS’is emade munarakkudest s?nnib ju ka terveid lapsi. "Kas see kana siis AIDS’is? See… hirmus haigus…" kohkus Kadi. "Kana-AIDS’ist ma pole kuulnud. Ma t?in lihtsalt n?ite, et haige linnu munades ei pruugi haiguseidusid ilmtingimata sees ollagi. Kuigi on tihti ka." "Sa kukk v?iks pidada, ?rni, kukk ju tubli лlaulu… mjees," arvas Kati ja kaotas viletsa loksuva ja veel ka ohtliku sulelise vastu huvi. Fluorestsents­mikroskoopi, termostaate ja labori pisividinaid uuris Kati ka, kuid eriti tugeva mulje j?ttis talle just suur vedela l?mmastikuga t?idetud n?u, kus hoiti klaastorukesi bakteritega. Seal see ?rni kollektsioon oligi, millele ta kandidaadit??d tehes alguse pani ja mida hiljem rohkem inertsist t?iendas. ?rni pistis n?usse v?ilille, mis silmapilkselt l?bi j??tus, ja kui ?rni selle ilusa klaasja lille Katjale otsekui ehte ulatas, purunes see t?druku suureks imestuseks kohemaid kildudeks. Kui t?druk teada tahtis, kas ?rni "k?lmat?rs" on puhtast h?bedast, lausus ?rni naljatades: "Kuidas siis muidu…" "Sina vj?ega rikas mjees…" arvas plika ja j?i m?ttesse, pilk kauguses. Aga p?ris enne ?raminekut m?rkas Katja-Kati ?rni t??laual veel ?ht silindrikujulist plekist karpi, mille kaanele oli tr?kitud imeilus muinasjutuline ja s?ravv?rviline pilt pikkade valgete, ?lgadeni ulatuvate juustega ja hirmu?ratavalt veripunase suuga naisest, kellel kalasaba taga. Kuldset ja h?bedast, sinist ja roosat, mururohelist ja veinipunast ? oh mis kauneid lapsemeelseid v?rve selle karbi kaanel k?ll k?ik oli! "Milleks see ii-лus karp sul, ?r-nii?" "See pole mingi lihtkarp. See on minu humidor." "Mis see humi…door tjahendab?" "T?hendab karpi v?i muud topeltkaanega n?u, mille saab nii tihedasti kinni panna, et seal sees midagi ?ra ei kuiva; k?ik p?sib just t?pselt niisama niiskena, nagu sinna pannes oli. Kust see karp, n?e, tsaariaegsed Ъ-id ? tvj?rd?i znak’idki peal ? aga p?rit on, ega ma teagi. Mul on tunne, et minu vanaisa hoidis selle sees tubakat. Tubakas peab ju ka parajalt niiske olema. Vanaisa oli kange piibumees." "Aga sina ju ei ole piibu…mjees. Mis sinul seal k?rpis sjees?" ?rni hakkas naerma. "Ei midagi, mis sulle meeldida v?iks. Mul on seal ainult paar k?bet kirbukakat." "Kirbu-kakat…?! Nalja sina tjeed…" "Ei tee ?ldse. Mina uurin seda kirbu mustust mikroskoobi all. Tahan teada, kas on batsillid sees." Katja-Kadi t?mbas suurr?ti nurgad koomale ? ju hakkas tal jahe ?, aga kujutlus vanast targast mehest, kes l?bi luupide kirbukakat uurib, ajas ta v?gisi turtsuma. "Mis sa itsitad omaette?" "Mina m?tlen, et see vana mjees, kellega Katja elab v?i nii, o-on ?ks kirbukaka­uurimisemjees… Vaat mis vj?lja tuleb." * * * K?la aga vaatas Pruusti luitundkollast maja halvakspanu ja salalusti seguga: h?bielu elatakse seal ? vaat mis! Varsti seitsmek?mnene vanamees koinib plikat! Mingit poolp?tinnat. Alaealist. See peaaegust et nigu lapsev?gistamine. See heidab tervele k?lale paha valgust. Kus k?ll korravalvurite silmad on?! Leskproua Inge s?itis nende heki tagant mitmel korral l?bi ja s?litas majast m??dudes iga kord ? lirtsti! Ehkki endisele direktrissile s?litamine poleks nagu sobinud. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/enn-vetemaa/vaba-vaimu-vennaskond-ehk-vanaharrade-kummalised-roomud/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
Наш литературный журнал Лучшее место для размещения своих произведений молодыми авторами, поэтами; для реализации своих творческих идей и для того, чтобы ваши произведения стали популярными и читаемыми. Если вы, неизвестный современный поэт или заинтересованный читатель - Вас ждёт наш литературный журнал.