Mees nimega Ove
Àâòîð:Fredrik Backman
» Âñå êíèãè ýòîãî àâòîðà
Æàíð: êîíòðêóëüòóðà
Òèï:Êíèãà
Öåíà:1365.49 ðóá.
ßçûê: Ýñòîíñêèé
Ïðîñìîòðû: 334
ÎÒÑÓÒÑÒÂÓÅÒ Â ÏÐÎÄÀÆÅ
×ÒÎ ÊÀ×ÀÒÜ è ÊÀÊ ×ÈÒÀÒÜ
Mees nimega Ove
Fredrik Backman
See on Ove. Ta on pahurdaja – selline mees kes n?itab inimeste peale kes talle ei meeldi niimoodi n?puga nagu oleksid nood murdvargad. Tal on vankumatud p?him?tted, kindel rutiin ja l?hike n?rv. Inimesed kutsuvad teda "kibestunud naabrit?praks". Aga kas on Ove siis sellep?rast kohe kibestunud kui ta ei k?nni kogu aeg ringi lai naeratus justkui n?kku kleebitud? Tema kareda pealispinna all on tegelikult pikk lugu ja palju kurbust. Nii et kui ?hel novembrihommikul kolib naabermajja jutukas noor paar kahe v?ikese jutuka t?trega ning kogemata Ove postkasti l?hub algab koomiline ja s?dantsoojendav lugu milles v?ib kohata t??tut kassi, ootamatut s?prust ja haagisega tagurdamise iidset kunsti.
Fredrik Backman
Mees nimega Ove
Nedale. Alati vaid selleks, et sind naerma ajada
Alati
1
MEES NIMEGA OVE OSTAB ARVUTI, MIS EI OLE ARVUTI
Ove on 59-aastane. Ta s?idab Saabiga. Ta on selline mees, kes n?itab inimeste peale, kes talle ei meeldi, niimoodi n?puga, nagu oleksid nad murdvargad ja nagu Ove nimetiss?rm oleks politsei taskulamp. Ta seisab leti ees s??rases poes, kust Jaapani autoga s?itvad inimesed endale valgeid juhtmeid ostavad. Ove j?lgib t?kk aega m??jat ja viibutab siis tema poole ?ht valget keskmise suurusega karpi.
„No nii! Kas see ongi see Aip??d?” p?rib Ove aru.
M??ja, noormees, kelle kehamassiindeks on ?hekohaline arv, paistab tundvat end ebamugavalt. V?itleb ilmselgelt sooviga see karp Ove k?est kohe ?ra v?tta.
„Jaa, just. See on iPad. Aga oleks t?esti tore, kui sa sellega niimoodi ei vehiks …”
Ove silmitseb karpi, justkui oleks see ?ks ?limalt kahtlane pakk. Justkui s?idaks see karp rolleriga ja kannaks dressip?kse ja oleks Ovet just ?sja semuks nimetanud ja seej?rel ?ritanud talle kella m??a.
„Ahah! Ja see on siis arvuti?”
M??ja noogutab. Aga l??b siis k?hklema ja raputab k?hku hoopis pead.
„Jah … v?i nojah, t?hendab, see on iPad. M?ned ?tlevad selle kohta „tahvelarvuti” ja m?ned ?tlevad lihtsalt „tahvel”. Oleneb vaatenurgast …”
Ove p?rnitseb m??jat nii, nagu oleks too teda tagurpidikeeles k?netanud.
„Ahah!”
M??ja noogutab n?utult.
„Jaaa …”
Ove raputab j?lle karpi.
„On see hea?”
M??ja s?gab pead.
„Jaa. V?i … mis m?ttes?”
Ove ohkab ja hakkab aeglaselt r??kima. ?tleb s?nad niimoodi v?lja, nagu oleks k?esoleva m?ttevahetuse puhul ainus probleem see, et m??ja on natuke k?va kuulmisega.
„On. See. Heeaa? On see hea arvuti?”
M??ja s?gab l?uga.
„Nojah … jaa … see on v?ga hea … aga oleneb muidugi, missugust arvutit sa tahad.”
Ove p?rnitseb talle otsa.
„Ma tahan arvutit! Tavalist arvutit!”
P?gusa hetke on m?lemad mehed vait. M??ja k?hatab.
„Nojah, t?hendab, see ei ole ju p?ris tavaline arvuti. V?ib-olla tahad sa hoopis …”
M??ja j??b vait ja otsib ilmselt s?na, mis tema ees seisvale mehele midagi ?tleks. Siis k?hatab ta veel kord ja ?tleb:
„ … laptop’i?”
Ove raputab ?gedalt pead ja kallutab end ?hvardavalt leti kohale.
„Ei, kurat v?taks, seda ma k?ll ei taha. Ma tahan arvutit!”
M??ja noogutab m?istvalt.
„Laptop ongi arvuti.”
Ove j?llitab teda solvunult ja vajutab oma taskulamp-nimetiss?rme demonstratiivselt vastu letti.
„Ma tean!”
M??ja noogutab.
„Okei …”
Uus vaikus. Natuke sedamoodi, nagu v?iksid vaikida kaks revolvrimeest, kes on ?kki avastanud, et nad on oma revolvrid koju unustanud. Ove silmitseb t?kk aega karpi, justkui ootaks, et too midagi ?les tunnistaks.
„Kuidas selle klaviatuur lahti k?ib?” pomiseb ta siis.
M??ja s?gab peopesi poeleti ??re vastu ja tammub veidi n?rviliselt jalalt jalale, nagu kauplustes t??tavad noormehed ikka teevad, kui nad hakkavad aru saama, et l?heb oluliselt kauem aega, kui nad algul lootsid.
„Nojah, t?hendab, sellel ei ole ju klaviatuuri.”
Ove kergitab kulmu.
„Ahah! Sest see tuleb kindlasti eraldi osta, eks ole? KURADIMA soolase hinna eest!”
M??ja s?gab j?lle peopesi.
„Ei … v?i … t?hendab, sellel arvutil ei olegi klaviatuuri. K?ike tehakse otse ekraanil.”
Ove vangutab t?lpinult pead, justkui oleks ta just n?inud m??jat j??tiseleti klaasi v?lisk?lge lakkumas.
„Aga mul on ju klaviatuuri vaja. Saad isegi aru.”
M??ja ohkab s?gavalt, nagu inimene, kui ta v?hemalt k?mneni loeb.
„Okei. Ma saan aru. Aga siis sul vist ei tasu seda arvutit osta. Ma arvan, et sa v?iks hoopis v?tta n?iteks MacBooki.”
Ove n?oilme k?neleb, et ta ei ole selles p?ris veendunud.
„M?kkpuki?”
M??ja noogutab lootusrikkalt, justkui oleks l?bir??kimistes toimunud otsustav l?bimurre.
„Jah.”
„Kas see on see kuramuse luger, millest k?ik r??givad?”
M??ja ohkes on eepilise poeemi s?gavust.
„Ei. MacBook on … see on … laptop. Klaviatuuriga.”
„Ahaa!” n?hvab Ove otsekohe.
M??ja noogutab. S?gab peopesi.
„Jah.”
Ove vaatab poes ringi. Raputab veel pisut seda karpi, mis tal k?es on.
„Kas need on head?”
M??ja langetab pilgu letile ja on n?ha, et ta v?itleb aktiivselt sooviga oma p?ski k??nistada. Siis l??b tema n?gu ?kki energilisest naeratusest s?rama.
„Tead, mis? Ma vaatan, kas mu kolleeg on oma kliendi teenindamise l?petanud, ta tuleb ja n?itab sulle!”
Ove heidab pilgu oma k?ekellale. Vangutab pead.
„Tead, m?nel inimesel on muudki teha kui p?ev otsa siin seista ja oodata.”
M??ja noogutab t?takalt. Seej?rel kaob ta leti taha. M?ne hetke p?rast tuleb ta koos kolleegiga tagasi. Kolleegil on r??mus n?gu peas. Nagu ikka inimestel, kes ei ole piisavalt kaua poem??jana t??tanud.
„Tere! Kuidas ma saan aidata?”
Ove toksab oma taskulamp-nimetiss?rme n?udlikult vastu letti.
„Ma tahan arvutit!”
Kolleegi n?gu on n??d natuke v?hem r??mus. Siis vaatab ta esimese m??ja poole pilguga, mis annab m?ista, et selle eest too veel saab.
„Oookei. Ah et arvutit. L?hme siis k?igepealt meie s?learvutite osakonda,” s?nab kolleeg mitte just v?ga entusiastlikult ja vaatab Ove poole.
Ove p?rnitseb talle otsa.
„H?h! Ma tean k?ll, mis asi l?pptopp on! Sa ei pea ?tlema „s?learvuti”!”
Kolleeg noogutab abivalmilt. Tema selja taga pomiseb esimene m??ja samal ajal: „Ma ei jaksa enam, ma l?hen n??d l?unale.”
„L?una, jajah, see on ainuke asi, mille peale inimesed n??dsel ajal m?tlevad,” turtsub Ove.
„Mida?” k?sib kolleeg ja p??rab end ?mber.
„L-?-u-n-a!” ?tleb Ove t?hthaaval.
2
(KOLM N?DALAT VAREM)
MEES NIMEGA OVE TEEB KONTROLLK?IKU ?MBER KVARTALI
Kell oli viie p?rast kuus hommikul, kui Ove ja kass esimest korda kohtusid. Kassile ei meeldinud Ove mitte p?rmugi. See tunne oli vastastikune.
Ove oli t?usnud k?mme minutit varem nagu ikka. Ta ei m?istnud inimesi, kes magasid sisse ja ?igustasid ennast sellega, et kell ei helisenud. Ovel ei olnud kunagi ?ratuskella olnud. Kolmveerand kuuest l?ks tal uni ?ra ja siis t?usis ta ?les.
Ta oli kohvimasina sisse l?litanud ja pannud sinna t?pselt nii palju kohvi, nagu tema ja ta naine olid kahe peale igal hommikul joonud nende peaaegu nelja aastak?mne jooksul, mis nad olid siin ridamajade kvartalis elanud. ?ks m??telusikat?is tassi kohta ja ?ks lisalusikat?is kannu kohta. Seda inimesed enam ei osanud – korralikku filtrikohvi teha. Samuti nagu keegi ei osanud n??dsel ajal k?sitsi kirjutada. K?ik k?is arvutite ja espressomasinatega. Kuhu s??rane ?hiskond k?ll v?lja j?uab, kus inimesed enam isegi kirjutada ja kohvi keeta ei oska? Ah? Vaat selline k?simus oli Ovel tekkinud.
Korraliku kohvi valmimise ajal oli ta t?mmanud jalga sinised p?ksid ja selga sinise jope, pistnud jalad puukingadesse ja k?ed niimoodi taskusse, nagu on kombeks keskealistel meestel, kes pidevalt ootavad, et l?binisti m?da maailm neile pettumuse valmistaks, ja alustanud oma kontrollk?iku ?mber kvartali. Nagu igal hommikul.
Teised majad olid vaiksed ja pimedad, kui ta uksest v?lja astus. Nagu v?iski arvata. Ove teadis, et selles kvartalis polnud t?esti mitte kedagi, kes oleks vaevunud t?usma varem kui tarvis. Siin elasid ju n??dsel ajal ainult ettev?tjad ja muu kahtlane rahvas.
Kass istus hooletul ilmel keset majadevahelist jalgteed. V?i mis kass. Tal oli pool saba ja ainult ?ks silm. Siin-seal olid karvakasuka sees lagedad laigud, nagu oleks keegi sealt m?ne peot?ie v?lja katkunud. Ove meelest ei andnud see elukas ?ieti terve kassiroju m??tu v?lja.
Ta astus paar kolksuvat sammu kassi poole. Kass ajas end jalule. Ove j?i seisma. Nad seisid ja hindasid teineteist viivu aega nagu kaks potentsiaalset l??mameest hilis?htul m?nes k?labaaris. Ove m?tles, kas visata kassi puukingaga. Loomal oli ilme, nagu ta kiruks asjaolu, et tal ei ole puukingi, mida vastu visata.
„K?tt!” r??gatas Ove nii ?kki, et kass v?patas.
Loom taganes sammukese. M??tis pilguga seda 59-aastast meest ja tema puukingi. Keeras siis j?rsult selja ja lonkis minema. Kui Ove ei oleks teadnud, et see pole v?imalik, oleks ta v?inud vanduda, et kass p??ritas m?nitavalt silmi.
„On aga elukas,” m?tles Ove ja heitis pilgu k?ekellale. Kahe minuti p?rast kuus. Tuleb tempot lisada, muidu j??b kogu kontrollk?ik selle kassiroju p?rast hiljaks. See veel puuduks.
Niisiis marssis ta m??da majadevahelist jalgteed parkla poole nagu igal hommikul. J?i seisma sildi juures, mis teatas, et elumajade vahel on autoga liiklemine keelatud. Virutas tulbale, mille k?lge silt oli kinnitatud, n?udlikult jalaga. Mitte sellep?rast, et tulp oleks olnud viltu v?i midagi, vaid sellep?rast, et alati tasub kontrollida. Ja Ove on seda sorti mees, kes kontrollib asjade korrasolekut, virutades neile jalaga.
Siis l?ks ta parklasse ja k?ndis k?ikide garaa?ide eest l?bi ja tagasi, veendumaks, et ?htegi garaa?i ei ole ??sel sisse murtud ja ?kski vandaalikamp ei ole neid p?lema pannud. Mitte et seda siin kunagi juhtunud oleks. Aga Ove polnud kunagi ?htegi kontrollk?iku vahele j?tnud. Kontrollimiseks l?ngutas ta kolm korda oma garaa?i ust, mille taga seisis tema Saab. Nagu igal hommikul.
P?rast seda tegi ta tiiru ?mber k?laliste parkla, kus tohtis parkida kuni kaksk?mmend neli tundi, ja kirjutas k?igi autode numbrid hoolikalt v?ikesesse plokki, mis oli tal jopetaskus. V?rdles neid eelmisel p?eval sealsamas kirja pandud numbritega. Kui ?ks ja sama autonumber sattus Ove m?rkmeplokki mitmendat p?eva j?rjest, l?ks Ove koju ja helistas transpordiametisse, k?sis selle s?iduki omaniku andmeid, helistas asjaosalisele ja teatas talle, et too on juhmakas lontrus, kes ei oska rootsikeelseid silte lugeda. Ovet tegelikult ei huvitanud, kes seal k?laliste parklas parkis. Mitte p?rmugi. Aga see oli p?him?tte k?simus. Kui sildil oli kirjas kaksk?mmend neli tundi, siis tuli sellest kinni pidada, ja kogu lugu. Sest mis siis saaks, kui k?ik pargiksid p?evad otsa, kus aga p?he tuleks? Ove m?istis ju, et siis tekiks kaos. K?ik kohad oleksid autosid t?is.
Aga t?na ei seisnud k?laliste parklas ?htegi autot, mis poleks tohtinud seal olla, nii et p?rast numbrite plokki m?rkimist v?ttis Ove ette oma igap?evase k?igu pr?gimajja. Mitte et see oleks tegelikult tema asi olnud, ta oli ju algusest peale valjuh??lselt vastu vaielnud sellele pr?gisorteerimise jamale, mille uustulnukad olid korteri?histus l?bi surunud. Aga kui oli kord juba otsustatud, et pr?gi tuleb sorteerida, siis pidi keegi ju kontrollima, kas seda tehakse. Mitte et keegi oleks Ovele sellise ?lesande andnud, aga kui Ove-taolised mehed niisugustes asjades initsiatiivi ei ilmutaks, l?ppeks asi anarhiaga. See oli Ovele selge. Siis oleksid k?ik kohad pr?gi t?is.
Ta virutas paarile pr?gikonteinerile jalaga. Vandus ja ?ngitses ?he klaaspurgi klaasikonteinerist v?lja, pomises midagi jobude aadressil ja keeras purgil metallkaane pealt. Viskas purgi tagasi klaasikonteinerisse ja metallkaane metallikonteinerisse.
Kui Ove oli korteri?histu esimees, oli ta visalt ajanud seda joont, et pr?gimaju tuleks kaameratega valvata, nii oleks tagatud, et keegi ei viska konteineritesse niisugust sodi, mis sinna ei kuulu. Ettepanek h??letati Ove suureks meeleh?rmiks maha, sest naabritele tundus see pisut ebameeldiv ja pealegi olevat videolinte t?likas arhiveerida. Olgugi et Ove mitu korda n?rdinult nentis, et ausal inimesel ei olevat p?hjust t?de karta.
Kaks aastat hiljem, kui Ove oli ?histu esimehe koha pealt kukutatud (riigip??rde tulemusena, nagu Ove seda edaspidi j?rjekindlalt nimetas), t?statati see k?simus uuesti. Ilmselt oli olemas mingi uuemoeline liikumisanduriga kaamera, mis edastas pildi otse internetti, nagu uus juhatus k?igile piirkonna elanikele saadetud kehkjas kirjas seletas. Ja sellega olevat v?imalik valvata mitte ainult pr?gimaja, vaid ka parklat, et ?ra hoida vandaalitsemist ja sissemurdmist. Pealegi kustutatakse videomaterjal kahek?mne nelja tunni p?rast automaatselt ?ra, et mitte h?irida elanike privaatsust. Kaamerate paigaldamiseks oli vaja ?histu liikmete ?heh??lset otsust. ?ksainus liige h??letas vastu.
Ove nimelt ei usaldanud internetti. Ta kirjutas seda suure I-ga ja pani r?hu „neti” peale, kuigi tema naine alati ?iendas, et r?hutada tuleks „interit”. Ja see Internett v?is saada ?iguse pr?gi viivat Ovet vahtida ainult ?le Ove laiba – see sai juhatusele peagi selgeks. Niisiis j?id kaamerad ?les panemata. T?hja kah, arvas Ove. Igap?evased kontrollk?igud ongi parem lahendus. Nii on teada, kes mida teeb, ja olukord on kontrolli all. See on ju siililegi selge.
Niisiis, kui pr?gimaja ?levaatus oli tehtud, pani ta ukse lukku, nagu igal hommikul, ja l?ngutas seda kontrollimiseks kolm korda. Siis keeras ta ringi ja silmas jalgratast, mis oli jalgrattakuuri k?rvale seina najale toetatud. Olgugi et t?pselt selle kohal paiknes suur silt „Jalgrataste parkimine keelatud”. Jalgratta k?rvale oli ?ks teine naaber riputanud kurja k?sitsi kirjutatud sildi „Siin ei ole rattaparkla! ?pi silte lugema!”. Ove pomises midagi idiootide aadressil, avas jalgrattakuuri ukse ja t?stis ratta korralikult sees olevate jalgrataste k?rvale ritta. Lukustas jalgrattakuuri ja l?ngutas kontrollimiseks kolm korda ust.
Seej?rel kiskus ta kurja kirja seina pealt maha. Tal oli tahtmine teha juhatusele ettepanek, et sellele seinale pandaks ?les korralik silt „Kuulutuste ?lespanek keelatud”. Inimesed arvavad ilmselt, et n??dsel ajal v?ivad nad suvaliselt m?llata ja oma kurje kirju ?les riputada, kuhu aga p?he tuleb. See sein ei ole mingi kuramuse teadetetahvel.
Siis k?ndis Ove m??da majadevahelist v?ikest jalgteed edasi. J?i oma ridamajaboksi juures seisma, kummardus sillutusplaatide kohale ja nuuskis energiliselt plaadivahesid. Kusi. Seal oli kusehais. Selle t?demusega astus ta oma korterisse sisse, keeras koduukse lukku ja j?i kohvi.
Kui see oli tehtud, tegi ta paar telefonik?net: ?tles oma telefonilepingu ja ajalehetellimuse ?les. Parandas v?ikese vannitoa segisti ?ra. Keeras k??gi r?duukse k?epideme k?lge uued kruvid. ?litas k??gi t??pinda. Paigutas p??ningul kastid ?mber. Sorteeris kuuris t??riistu ja t?stis Saabi talverehvid teise kohta. Ja n??d seisab ta seal.
Ja see ei ole ?ige asi, et elu on niisuguseks muutunud. Vaat selline tunne on Ovel.
On novembrikuu teisip?eva p?rastl?una, kell on neli ja ta on k?ik tuled ?ra kustutanud. L?litanud radiaatorid ja kohvimasina v?lja. ?litanud k??gi t??pinda, kuigi need Ikea eeslid r??givad, et neid plaate pole vaja ?litada. Siin majas ?litatakse t??pindu iga poole aasta tagant, on seda siis vaja v?i mitte. Vahet pole, mida mingi tsirkusemeigi ja kollase pikeekampsuniga plika iseteeninduslaos r??gib.
Ove seisab kahe korruse ja p??ninguga ridamajaboksi elutoas ja vahib aknast v?lja. See 40-aastane habemet??kaga kekats, kes elab p?iki ?le tee, jookseb m??da. Tema nimi on vist Anders. Uustulnuk, nagu Ove teab, ta on siin elanud k?ige rohkem neliviis aastat. Ja tal on juba ?nnestunud ennast korteri?histu juhatusse sokutada. Igavene uss. Arvab, et see t?nav on n??d tema oma. Kolis siia ilmselt p?rast lahutust ja maksis h?bematult soolase hinna. T??piline temp, mida sihukesed jeekimid teevad, tuleb siia ausate inimeste kinnisvaramaksu ?les kruttima. Justkui oleks siin mingi k?rgklassi elurajoon. Pealegi s?idab ta Audiga, nagu Ove on n?inud. Seda v?iski arvata. Ettev?tjad ja muud idioodid s?idavadki Audiga. Nende arunatuke ju millegi muuni ei k??ni.
Ove pistab k?ed tumesiniste p?kste taskusse. Virutab n?udlikult jalaga vastu p?randaliistu. See ridaelamukorter on Ovele ja Ove naisele tegelikult natuke liiga suur, on ta ehk valmis m??nma. Aga see on kinni makstud. Tal pole enam kroonigi laenu kaelas. On ?sna kindel, et too kekats ei saaks enda kohta sedasama ?elda. T?nap?eval ju ainult laenu peal elataksegi, teada puha, kuidas inimesed laristavad. Aga Ove on laenu tagasi maksnud. Ausalt. K?inud t??l. Pole elu jooksul p?evagi haige olnud. On vedanud oma koormat. Vastutanud. Seda ei tee enam keegi, ei vastuta. N??d on ainult arvutid ja konsultandid ja linnavalitsuse asjapulgad, kes k?ivad pornoklubides ja parseldavad alth?lma kortereid. Maksuparadiisid ja aktsiaportfellid. T??d teha ei taha keegi. Terve riigit?is rahvast, kes soovib p?evad otsa ainult l?unat s??a.
„Kas pole tore, et saad n??d natuke puhata?” Nii ?eldi Ovele eile t?? juures. Kui seletati, et valitseb t??puudus ja nad peavad vanema generatsiooni osakaalu v?hendama. Kolmandik sajandit ?hel ja samal t??kohal, ja nemad nimetavad Ovet n??d niimoodi. Mingiks kuradi generatsiooniks. Sest n??d on k?ik 31-aastased ja kannavad liiga kitsaid p?kse ega joo enam tavalist kohvi. Ja vastutada ei taha keegi. Igal pool on karjakaupa vigurhabemega mehi, kes vahetavad t??kohti ja vahetavad naisi ja vahetavad automarke. Suvaliselt. Millal aga p?he tuleb.
Ove p?rnitseb l?bi akna v?lja. Kekats teeb tervisejooksu. Ja asi pole selles, et tervisejooks Ovele n?rvidele k?iks, sugugi mitte. Ovel ei ole sellest sooja ega k?lma, kas inimesed jooksevad v?i ei. Ta ei saa ainult aru, miks nad sellest nii suure numbri teevad. Ajavad suu enesega rahulolevalt k?rvuni, justkui raviksid kopsuemf?seemi. Nad k?nnivad kiiresti v?i jooksevad aeglaselt – niimoodi tervisejooksjad teevadki. See on 40-aastase mehe viis maailmale n?idata, et ta ei oska mitte midagi ?igesti teha. Selleks on pealegi vaja panna ennast niimoodi riidesse nagu m?ni 12-aastane rumeenia v?imleja – kas seda on ikka t?esti vaja? Kas selleks, et kolmveerand tundi sihitult ringi looberdada, on vaja v?lja n?ha nagu kelgutajate ol?mpiav?istkond?
Ja pruut on tal ka, sel kekatsil. K?mme aastat noorem. Blond beibe, nagu Ove teda nimetab. K?nnib siin ringi ja kakerdab nagu purjus panda k?rgetel kontsadel, mis on nagu padrunv?tmed, n?gu ?leni klouniv??pa t?is ja nii suured p?ikeseprillid ees, et ei saa aru, kas need on prillid v?i kiiver. Pealegi on tal ?ks sihuke pisike k?ekotiloom, kes jookseb ilma rihmata ringi ja kl?hvib ja kuseb Ove korteri ees sillutusplaatide peale. Beibe arvab, et Ove ei pane seda t?hele, aga Ove paneb k?ll.
Ja see ei ole ?ige asi, et elu on niisuguseks muutunud. Nii on lood.
„Kas pole tore, et saad n??d natuke puhata?” ?eldi talle eile t?? juures. Ja n??d seisab Ove siin oma ?litatud t??pinna k?rval. See ei ole ?ige asi, et teisip?evasel p?eval on aega t??pinda ?litada.
Ta vahib l?bi akna vastasmaja, mis on t?pselt samasugune. Sinna on ilmselt kolinud ?ks lastega pere. V??ramaalased, nagu Ove on aru saanud. Ta ei tea veel, milline auto neil on. Loodetavasti mitte Audi. V?i midagi veel hullemat, m?ni Jaapani auto.
Ove noogutab endamisi, nagu oleks ta just ?elnud midagi, millele ta kahe k?ega alla kirjutaks. Vaatab elutoa lakke. T?na paigaldab ta sinna konksu. Kusjuures mitte mingi suvalise konksu. Tavalise nigela konksu oskaks paigaldada ka iga IT-konsultant, kellel on suurt?htedega diagnoos ja sihuke kahtlaselt naiselik kootud jakk, nagu neil k?igil n??dsel ajal on. Aga Ove konks peab olema kindel nagu kalju. Ta kavatseb kinnitada selle nii k?vasti, et kui maja lammutama hakatakse, on konks viimane asi, mis j?rele annab.
Juba m?ne p?eva p?rast seisab siin m?ni titepeasuuruse lipsus?lmega maaklerikekats ja pl??gutab renoveerimispotentsiaalist ja efektiivsest pinnakasutusest, ja see t??p v?ib Ove kohta nii m?ndagi ?elda, aga Ove konksu kohta ei saa tal mingit ?tlemist olla. Kirjutagu see endale k?rva taha.
Elutoa p?randal seisab Ove v?ike tarvilike asjade kast. Niimoodi ongi see majapidamine jaotatud. K?ik Ove naise ostetud asjad on ilusad v?i m?nusad. K?ik Ove ostetud asjad on tarvilikud. Asjad, millel on funktsioon. Ta hoiab neid kahes kastis: suures ja v?ikeses tarvilike asjade kastis. Praegu on tal v?lja v?etud v?ike. Seal on kruvid ja naelad ja padrunv?tmed ja muud s??rased asjad. N??dsel ajal koguvad inimesed ainult m?ttetut tr?ni. Neil on kaksk?mmend paari kingi, aga nad ei tea kunagi, kus kingalusikas on. Maja on t?is mikrolaineahje ja lameda ekraaniga televiisoreid, aga korralikku betoonit??blit nad ei leiaks, isegi kui keegi neile vaibanoa k?rile paneks.
Ove tarvilike asjade kastis on terve lahtrit?is betoonit??bleid. Ta seisab seal ja silmitseb neid nagu malendeid. Talle ei meeldi uisap?isa otsustada, kui on vaja betoonit??blit valida. Seda tuleb teha kiirustamata. Iga t??bel on protsess, iga?hel on oma kasutusvaldkond. Inimestel ei ole enam lugupidamist hariliku ausa funktsionaalsuse vastu, n??dsel ajal peab k?ik hea v?lja n?gema ja arvutis olema, aga Ove teeb k?ike nii, nagu peab.
„Tore, et saad n??d puhata,” ?tlesid nad t?? juures. Tulid esmasp?eval tema kabinetti ja ?tlesid, et nad ei tahtnud sellest reedel r??kida, et mitte Ove n?dalavahetust ?ra rikkuda. „Kas pole tore, et saad n??d natuke puhata?” ?tlesid nad. Neil ei ole aimugi, mis tunne on inimesel, kui ta ?hel teisip?eval ?rkab ja t?deb, et tal ei ole enam mingit funktsiooni. Mida teavad need Internettide ja espressode inimesed vastutusest?
Ove vaatab lakke. Kissitab silmi. Oluline on paigutada konks t?pselt keskele, otsustab ta.
Keset seda ?liolulist asjatoimetust h?irib teda j?hkralt mingi pikk krigin. See k?lab peaaegu sedamoodi, nagu ?ritaks m?ni suur lontk?rv Ove korteri v?lisseina ??res tagurdada Jaapani autot, millel on j?relk?ru taga.
3
MEES NIMEGA OVE TAGURDAB J?RELK?RUGA
Ove t?mbab roheliselillelised kardinad, mida Ove naine on juba mitu aastat tahtnud v?lja vahetada, j?rsu ropsuga eest. Ta n?eb v?ikest kasvu, mustade juustega ja ilmselgelt v??ramaist, umbes 30-aastast naist. Naine seisab ja teeb ?gedaid ?este ?hele omavanusele liiga suurt kasvu blondile lontk?rvale, kes on litsutud liiga v?ikese Jaapani auto esiistmele, ja s?idukil on taga k?ru, mis parajasti Ove ridaelamukorteri v?lisseina kraapab.
Lontk?rv n?ib ?ritavat naisele peente ?estide ja m?rkidega m?ista anda, et tagurdada ei olegi nii lihtne, kui arvata v?iks. Naine n?ib ?ritavat tunduvalt v?hem peente ?estidega m?ista anda, et t?en?oliselt on asi selles, et lontk?rv on igavene tainapea.
„Sa sinine …” m?irgab Ove l?bi akna, kui j?relk?ru ratas Ove lillepeenrasse veereb.
Ta viskab tarvilike asjade kasti p?randale. Surub k?ed rusikasse. Paar sekundit hiljem lendab tema v?lisuks lahti, justkui avaneks see vabatahtlikult, kartes, et muidu l?heb Ove l?bi ukse.
„Mida paganat te oma arust teete?” r??gib Ove mustajuukselisele naisele.
„Jah, seda tahaks mina ka teada!” karjub naine vastu.
Ove on paariks sekundiks pahviks l??dud. Ta p?rnitseb naist. Naine j?llitab vastu.
„Elumajade vahel ei tohi autoga s?ita! Kas sa ei oska rootsikeelseid silte lugeda v?i?”
V?ike v??ramaine naine astub sammu tema poole ja alles n??d m?rkab Ove, et ta on kas v?ga rase v?i siis v?ga selektiivselt rasvunud.
„Mina ju ei s?idagi!”
Ove j?llitab teda m?ne sekundi vaikides. Siis p??rdub ta suure blondi lontk?rva poole, kes on Jaapani autost v?lja pugenud ja laiutab vabandavalt k?si. Mehel on kootud jakk ja ilmse kaltsiumivaeguse alla kannatava inimese r?ht.
„Ja kes sina oled?” tahab Ove teada.
„Mina olen see, kes s?idab,” noogutab lontk?rv reipalt.
Ta on ilmselt ligi kaks meetrit pikk. Ove suhtub inimestesse, kes on pikemad kui ?ks kaheksak?mmend, alati vaistliku skepsisega. Sellistel ei j?ua veri ajusse, teab ta kogemuste p?hjal.
„Ah soo? Kas t?esti? Sedamoodi k?ll ei paista!” pahvatab rase mustajuukseline naine, kes paistab silma j?rgi olevat lontk?rvast pool meetrit l?hem, ja laksab m?lema peoga vastu mehe k?sivart.
„Ja kes see veel on?” k?sib Ove naist vahtides.
„See on minu naine,” noogutab lontk?rv lahkelt.
„Aga pole kindel, et eriti kauaks,” n?hvab naine, nii et suur k?ht ?les-alla rappub.
„See pole nii lihtne, kui arvata …” ?ritab lontk?rv, aga naine katkestab teda.
„Ma ?tlesin, et PAREMALE! Ja sina tagurdasid ikka VASAKULE! Sa ei kuula ju! Sa ei kuula MITTE KUNAGI!”
Seej?rel paiskab ta v?lja valangu, mis Ove oletust m??da ilmselt demonstreerib araabia keele rikkalikku s?imus?navara.
Blond lontk?rv ainult noogutab vastuseks, n?ol kirjeldamatult harmooniline naeratus. T?pselt seda sorti naeratus, mis tekitab ausatel inimestel tahtmise buda munkadele vastu l?ugu anda, m?tleb Ove.
„?h, vabandust. L?ks natuke viltu, aga k?ll me selle asja ?ra lahendame,” ?tleb mees r??msalt Ovele, kui naine l?puks vait j??b.
Seej?rel ?ngitseb ta muretult taskust ?mmarguse toosi ja topib huule alla k?sipallisuuruse portsu mokatubakat. Tal on ilme, nagu kavatseks ta Ovet selja peale patsutada.
Ove heidab lontk?rvale sellise pilgu, nagu oleks lontk?rv just Ove auto kapoti peale kakanud.
„Lahendate? Sa seisad minu peenra peal!”
Lontk?rv vaatab k?ru rattaid.
„See pole ju ometi mingi peenar!” naerab ta muretult ja kohendab keeleotsaga mokatubakat.
„See on p-e-e-n-a-r!” kinnitab Ove.
Lontk?rv noogutab. Silmitseb veidi aega maapinda. Vaatab Ove poole, justkui arvaks, et Ove teeb temaga nalja.
„Nooo, kuule, see on ju ainult muld.”
Ove laup t?mbub kokku ?heks suureks ?hvardavaks kortsuks.
„See. On. Peenar.”
Lontk?rv s?gab kahtlevalt pead, nii et tema sassis tuka sisse satub pisut tubakat.
„Aga sa ei ole siia ju midagi istu…”
„Pole sinu asi, mis ma oma peenraga teen v?i ei tee!”
Lontk?rv noogutab k?rmelt ja p??ab n??d ilmselt hoiduda seda v??rast meest rohkem provotseerimast. Ta heidab pilgu oma naise poole, justkui oodates, et too talle appi tuleks. Kuid naine ei paista sugugi tahtvat teda toetada. Lontk?rv vaatab j?lle Ove poole.
„Rase, saad aru. Hormoonid ja …” ?ritab lontk?rv ja naerab.
Rase naine ei naera. Ove ka mitte. Naine paneb k?ed rinnale vaheliti. Ove l?kkab p?idlad v?? vahele. Lontk?rv ei oska oma tohutu suurte k?tega ilmselgelt midagi peale hakata ja k?igutab neid pisut h?belikult k?lgedel edasi-tagasi, justkui oleksid need riidest tehtud ja lehviksid tuules.
„Ma proovin uuesti,” ?tleb ta viimaks ja l?kitab taas Ove poole lepitava naeratuse.
Ove pilk ei ole lepitav.
„Elumajade vahel on autoga s?itmine keelatud. See on sildi peal kirjas.”
Lontk?rv astub sammu tagasi ja noogutab innukalt. S?rgib auto juurde ja litsub oma ?lem??dulise kere uuesti alam??dulisse Jaapani autosse. „Issand jumal,” pomisevad Ove ja rase naine t?lpinult nagu ?hest suust. Mist?ttu naine muutub Ovele pisut v?hem antipaatseks.
Lontk?rv s?idab m?ne meetri ettepoole ja Ove n?eb selgelt, et ta ei t?mba haagist korralikult otseks. Seej?rel hakkab lontk?rv uuesti tagurdama. Otse vastu Ove postkasti, nii et k?ru serv l??b rohelise pleki sisse suure m?lgi ja v??nab postkasti k?veraks.
„Ei … noh …” sisistab Ove, tormab ligi ja kisub autoukse lahti.
Lontk?rv laiutab j?lle vabandavalt k?si.
„Minu viga! Minu viga! Sorry, ma ei n?inud peeglist postkasti, saad aru. Haagisega on keeruline, kunagi ei tea, kuhupoole tuleb p??rata …”
Ove virutab rusikaga nii k?vasti vastu auto katust, et lontk?rv v?patab ja l??b pea vastu uksepiita ?ra. Ove kummardub talle nii l?hedale, et tema s?nad ei j?uagi ?ieti ?hku, enne kui nad lontk?rva kuulmek?iku kaovad.
„Autost v?lja!”
„Mida?”
„Ma ?tlesin, tule autost v?lja!”
Lontk?rv vaatab Ovele pisut kohkunult otsa, aga ei julge ?ieti k?sida, miks. Astub hoopis autost v?lja ning j??b selle k?rvale seisma nagu nurka pandud koolilaps. Ove osutab ridamajadevahelisele jalgteele, mis viib jalgrattakuuri ja parkla poole.
„Mine seisa kuhugi, kus sa ette ei j??.”
Lontk?rv noogutab veidi h?mmeldunult.
„Issand jumal. Ilma k?teta mees, kellel on silma peal kae, saaks selle k?ru ka kiiremini paika tagurdatud kui sina,” pomiseb Ove autosse istudes.
Kuidas on v?imalik, et inimene ei oska haagisega tagurdada? k?sib ta endalt. Ah? Kas on siis raske endale selgeks teha, kumb pool on parem ja kumb vasak, ja siis pooled ?ra vahetada? Mismoodi need inimesed oma eluga ?le?ldse toime tulevad?
Automaatk?igukast ka veel, nendib ta. Seda v?iski arvata. K?ige parema meelega ei juhiks need k?pardid oma autot ?ldse, m?tleb Ove, paneb Jaapani autol k?igu sisse ja s?idab ettepoole. N??dsel ajal tahetakse, et auto juhiks ennast ise. Nagu mingi robot. Enam ei pea oskama boksi parkida, ja kui inimesed sedagi selgeks ei saa, kas on neil siis ?ldse m?tet endale juhiluba tahta? Ah? Ove meelest ei ole. Ove kahtleb t?siselt, kas need, kellel selline asi ?le m?istuse k?ib, ikka peaksid tohtima valimistel h??letada.
Kui ta on autoga ettepoole s?itnud ja haagise otseks ajanud, nagu tsiviliseeritud inimesed ikka teevad, enne kui nad j?relk?ruga tagurdama hakkavad, paneb ta tagurpidik?igu sisse. Jaapani auto hakkab otsekohe n?rdinult piiksuma. Ove vaatab tigedalt salongis ringi.
„No mida … mida sa raisk pinised?” sisistab ta armatuurlauale ja ?igab rooli pihta.
„J?ta j?rele, ?tlen ma sulle!” m?irgab ta ?hvardavalt ?hele eriti agaralt plinkivale punasele tulukesele.
Samal hetkel ilmub auto k?rvale lontk?rv ja koputab ettevaatlikult aknale. Ove teeb akna lahti ja vaatab talle ?rritatult otsa.
„See piiksumine tuleb tagurdusandurist,” noogutab lontk?rv.
„Jaa, ma tean,” n?hvab Ove.
Lontk?rv k?hatab.
„See auto on natuke isemoodi, ma m?tlesin, et ?kki sa tahad, et ma n?itaks sulle nuppe v?i …”
Ove m?hatab.
„Ega ma mingi idioot ei ole!”
Lontk?rv noogutab agaralt.
„Ei-ei, muidugi mitte.”
Ove p?rnitseb armatuurlauda.
„Mis ta n??d teeb?”
Lontk?rv noogutab entusiastlikult.
„M??dab akuressurssi. Saad aru, enne kui ta elektrimootori pealt bensiinimootorile ?mber l?litub. Saad aru … sest see auto on h?briid …”
Ove ei vasta. Paneb ainult akna kinni. Lontk?rv j??b auto k?rvale seisma, suu poollahti. Ove vaatab vasakusse peeglisse. Siis paremasse peeglisse. Seej?rel tagurdab ta Jaapani auto hirmunud piiksumise saatel j?relk?ru oma maja ning lontk?rva ja raseda naise maja vahele, nii et m?lemale poole j??b t?pselt ?hepalju ruumi.
Ta astub autost v?lja ja viskab v?tmed lontk?rvale.
„Tagurdusandurid ja parkimisandurid ja kaamerad ja muu sihuke pask. Niisugune mees, kes haagisega tagurdamiseks seda v?rki vajab, ei tohiks haagisega tagurdamist ?ldse ette v?ttagi.”
Lontk?rv noogutab ainult r??msalt vastu.
„Ait?h abi eest,” h??ab ta, justkui ei olekski Ove teda ?sja k?mme minutit j?rjest solvanud.
„Sina ei tohiks makikassettigi tagasi kerida,” kostab Ove ja sammub temast m??da.
Rase v??ramaalanna seisab endiselt, k?ed vaheliti, kuid ei ole enam nii vihase n?oga kui enne.
„Ait?h!” h?ikab ta ja muigab kergelt, kui Ove temast m??da l?heb, nii et Ovele j??b mulje, nagu hoiaks naine naeru tagasi.
Tal on k?ige suuremad pruunid silmad, mida Ove eales n?inud on.
„Meie korteri?histu majade vahel ei s?ideta autoga, seda tuleb teil igatahes aktsepteerida,” vastab Ove.
Naisel on ilme, nagu ta paneks t?hele, et Ove ?tleb „aktsepteerida” asemel „aksepteerida”, aga ta ei lausu s?nagi. Ove m?hatab, p??rab selja ja k?nnib oma maja poole.
Oma korteri ja kuuri vahelisel plaatidega sillutatud alal j??b ta seisma. Kirtsutab niimoodi nina, nagu temavanused mehed kirtsutada oskavad – niimoodi, et terve ?lakeha kipra t?mbub. Siis laskub ta p?lvili ja sirutab n?o p?ris plaatide juurde – need plaadid laob ta eranditult iga kahe aasta tagant hoolikalt uuesti, on seda siis vaja v?i mitte. Ta nuusutab veel korra. Noogutab endamisi. T?useb p?sti.
Rase mustajuukseline naine ja lontk?rv vaatavad teda.
„Kusi! Siin on k?ik t?is kustud!” n?hvab Ove.
Ta osutab plaatide poole.
„Oo…kei …” s?nab mustajuukseline naine.
„Ei! Kurat v?taks, see ei ole mitte kusagil okei!” kostab Ove.
L?heb siis oma korterisse ja paneb ukse kinni.
Ta vajub esikus taburetile ja istub seal t?kk aega, enne kui suudab ennast k?llaldaselt koguda, et midagi muud ette v?tta. „Kuramuse kr?hva,” m?tleb ta. Mida see naine ja ta pere siin k?ll peale hakkavad, kui nad ei oska isegi silti lugeda, olgugi et see neile otse vastu vahib? Majade vahel ei tohi autoga s?ita. Seda teavad k?ik.
Ove t?useb ja riputab sinise jope varna, naise ?leriidelasu vahele. „Idioodid,” pomiseb ta suletud akna poole, niisama, igaks juhuks. Siis j??b ta keset elutuba seisma ja lakke vahtima.
Ta ei tea, kui kaua ta seal seisab. Ta kaob oma m?tteisse. H?ljub minema nagu udu. Ta ei ole kunagi olnud seda sorti mees, kes niimoodi teeks, ei ole olnud unistaja, aga viimasel ajal on tal peas justkui midagi keerdu l?inud. Tal on ?ha raskem keskenduda. See ei meeldi talle mitte ?ks raas.
Kui uksekell heliseb, on tal tunne, nagu raputataks teda m?nusast tukastusest ?les. Ta h??rub k?vasti silmi ja vaatab ringi, justkui kardaks, et keegi on teda j?lginud.
Uksekell heliseb j?lle. Ove p??rdub ja j?llitab ust, justkui peaks sel h?bi olema. Astub m?ne sammu esiku poole ja avastab, et kogu kere on kange nagu kuivanud kips. Ta ei tea, kas p?randalauad naksuvad v?i naksub ta ise.
„Ja mis n??d siis on?” k?sib ta ukselt veel enne selle avamist, justkui peaks uks vastama.
„Mis n??d siis on?” kordab ta ust nii suure hooga lahti l?kates, et ?huvool l?kkab kolmeaastase t?druku tagurpidi liikuma ja too potsatab h?mmeldunult istuli maha.
V?iksema k?rval seisab seitsmeaastane t?druk ja tal on kohkunud n?gu peas. Nende juuksed on s?simustad. Ja neil on k?ige suuremad pruunid silmad, mida Ove eales n?inud on.
„Jah?” ?hmab Ove.
Seitsmeaastasel t?drukul on ?raootav ilme. Ta ulatab Ovele plastkarbi. Ove v?tab selle vastumeelselt k?tte. See on soe.
„Riis!” h??ab kolmeaastane t?druk ?nnelikult ja ajab end k?rmelt jalule.
„Safraniga. Ja kanaliha,” noogutab seitsmeaastane t?druk Ovele m?rksa skeptilisemalt.
Ove m??dab neid kahtlustava pilguga.
„Kas te m??te midagi v?i?”
Seitsmeaastane t?druk teeb solvunud n?o.
„Me ELAME siin!”
Ove on m?ne sekundi vait. Noogutab seej?rel. Justkui peaks ta v?imalikuks, et see avaldus sobibki seletuseks.
„Ahah.”
Kolmeaastane t?druk noogutab rahulolevalt ja vehib pikav?itu kombinesoonivarrukatega.
„Emme ?tles, sul on n?lja n?gu!”
Ove vaatab m?istmatult seda v?ikest ??tsuvat pudrutajat.
„Mida?”
„Emme ?tles, et sa oled seda n?gu, nagu oleks sa n?ljane. Nii et me t?ime sulle s??a,” t?psustab seitsmeaastane t?druk ?rritatult.
„Tule, Nasanin,” ?tleb ta siis, v?tab kolmeaastasel t?drukul k?vasti k?est kinni, heidab Ovele s??distava pilgu ja sammub minema.
Ove pistab pea ukse vahelt v?lja ja vaatab neile j?rele. Ta n?eb, et rase naine seisab oma uksel ja naeratab talle, kui t?drukud tuppa jooksevad. Kolmeaastane t?druk vaatab tagasi ja lehvitab Ovele r??msalt. Ka rase naine lehvitab. Ove t?mbab ukse kinni.
Ta seisab j?lle esikus. Vahib sooja karpi, kus on kanaliha ja safraniga riis, umbes niimoodi, nagu vahitakse karbit?it nitrogl?tseriini. Siis l?heb ta k??ki ja paneb karbi k?lmikusse. Mitte et tal oleks kombeks s??a k?ike, mida v??rad v?lismaised lapsed tema ukse taha poetavad. Vaid sellep?rast, et Ove kodus ei visata toitu ?ra. P?him?tteliselt.
Ta astub elutuppa. Pistab k?ed taskutesse. Vaatab lakke. Seisab seal t?kk aega ja peab aru, milline betoonit??bel selleks otstarbeks k?ige paremini sobib. Seisab seal, kuni silmad kissitamisest valusaks j??vad. Ta langetab pilgu ja silmitseb pisut h?mmeldunult oma m?lkis k?ekella. Vaatab siis j?lle aknast v?lja ja adub ?kki, et v?ljas on pimedaks l?inud. Ta vangutab lootusetult pead.
Pimedas ei saa ju puurima hakata, see on siililegi selge. Siis peaks ta k?ik tuled p?lema panema ja sel juhul pole ju teada, millal need j?lle ?ra kustutatakse. Ja seda r??mu ta elektrifirmale k?ll ei valmista. ?rgu arvaku, et ta laseb elektriarvel mitu tuhat krooni t?is tiksuda. ?rgu mitte lootkugi.
Ove pakib tarvilike asjade kasti kokku. Viib selle ?lakorrusele suurde esikusse. V?tab v?ikesest esikust radiaatori tagant p??ninguv?tme. L?heb tagasi, sirutab end v?lja ja avab p??ninguluugi. T?mbab redeli lahti. L?heb p??ningule ja paneb tarvilike asjade kasti sinna, kus on selle koht: nende k??gitoolide taha, mis naine k?skis tal p??ningule viia, sest need k??ksusid liiga palju. Tegelikult ei k??ksunud need toolid ?ldse. Ove teab v?ga h?sti, et see oli vaid ettek??ne uute ostmiseks. Justkui see olekski elu m?te. K??gitoole osta ning restoranis s??a ja laristada.
Ta l?heb j?lle trepist alla. Paneb p??ninguv?tme oma kohale v?ikese esiku radiaatori taha. „Saad puhata,” ?tlesid nad talle. Terve kari 31-aastasi kekatseid, kes t??tavad arvutiga ega joo tavalist kohvi. Terve ?hiskond, kus mitte keegi ei oska j?relk?ruga tagurdada, ja nemad ?tlevad talle, et teda ei ole enam vaja. Kus siin loogika on?
Ove l?heb elutuppa. L?litab televiisori sisse. Mitte et ta saateid vaataks, aga ta ei saa ju ?ksinda istuda ja ?htu otsa seina passida nagu idioot. Ta v?tab k?lmikust selle v??ramaise toidu ja s??b seda kahvliga otse plastkarbist.
Ta on 59 aastat vana. On teisip?eva ?htu ja ta on oma ajalehetellimuse ?les ?elnud. Ta on k?ik tuled ?ra kustutanud.
Homme paneb ta selle konksu paika.
4
MEES NIMEGA OVE EI MAKSA KOLME KROONI TEENUSTASU
Ove sirutab lilled naise poole. Kaks t?kki. Kahte polnud k?ll plaanis tuua. Tuleb ju ometi m??tu pidada. Aga see oli p?him?tte k?simus, seletab Ove naisele. Nii juhtuski, et ta ostis kaks.
„Kui sind ei ole kodus, siis on k?ik sassis,” pomiseb ta siis ja toksib jalaga k?lmunud maad.
Tema naine ei vasta.
„T?na ??sel hakkab lund sadama,” ?tleb Ove.
Uudistes lubati, et lund ei tule, aga Ove ?tleb tavaliselt ikka, et sel juhul on alati kindel, et tuleb. Niisiis r??gib ta naisele, et hakkab lund sadama. Naine ei vasta. Ove pistab k?ed siniste p?kste taskusse ja noogutab napilt.
„Ebaloomulik on p?evad otsa ?ksinda m??da maja ringi konnata, kui sind ei ole. Muud ei ?tle ma midagi. See ei ole mingi elu.”
Naine ei vasta ka selle peale.
Ove noogutab ja toksab jalaga maapinda. Ta ei saa aru inimestest, kes r??givad, et nad ootavad pensionile j??mist. Kuidas saab eluaeg ringi k?ia ja oodata, et sa muutuksid ?learuseks? Kondaksid niisama ringi ja oleksid ?hiskonnale koormaks – milline mees k?ll niisugusest asjast unistab? Sellest, et passid kodus ja ootad ainult surma. V?i midagi veel hullemat: et sind viiakse mingisse asutusse, sest sa ei saa endaga ise hakkama. Midagi j?ledamat ei oska Ove endale ettegi kujutada. Et ei saa teiste inimeste abita vetsuski k?ia. Ove naisel on kombeks ?rritavalt naerda ja ?elda, et Ove on ainus inimene, keda ta teab, kes oleks matustel parema meelega see mees, kes kirstus lamab, kui see, kes invataksoga kohale tuuakse. Ja selles jutus on vist t?etera sees.
Muuseas, t?na hommikul istus seal j?lle see kassiraisk. Peaaegu et lausa nende ukse taga. Kui teda saab ?ldse kassiks nimetada.
Ove oli t?usnud kell kolmveerand kuus. Teinud endale ja oma naisele kohvi. K?inud ringi ja katsunud k?iki radiaatoreid, et kontrollida, ega naine pole neid j?lle salaja soojemaks keeranud. Radiaatorite regulaatorid olid muidugi t?pselt samas asendis nagu eile, aga Ove keeras soojust veel natuke v?hemaks. Igaks juhuks. Siis v?ttis ta oma jope sellest ainsast esikunagist, mis ei olnud naise riideid t?is riputatud. Sooritas kontrollk?igu. Pani autonumbrid kirja ja l?ngutas kontrollimiseks garaa?iuksi. Ta pani t?hele, et v?ljas oli k?lmemaks l?inud. Oli peaaegu ?ige aeg sinine s?gisjope sinise talvejope vastu vahetada.
Ta teab alati ette, millal lumi maha tuleb, sest siis hakkab tema naine peale k?ima, et nad magamistoas sooja juurde keeraksid. Hullumeelsus, raiub Ove igal aastal vastu. Ta ei kavatsegi lasta elektrifirma ?lemustel nende arvel rikkaks saada ainult sellep?rast, et talv hakkab k?tte j?udma. Temperatuuri t?stmine viie kraadi v?rra l?heb aastas maksma mitu tuhat krooni, selle on Ove v?lja rehkendanud. Niisiis tassib ta igal talvel p??ningult alla v?ikese diiselgeneraatori, mille ta t?ikal vana grammofoni eest vahetuskaubaks sai. Seej?rel ?hendab ta selle k?lge auto soojapuhuri, mille ta ostis sooduspakkumisega kolmek?mne ?heksa krooni eest. Kui generaator on puhuri soojaks ajanud, suudab puhur pool tundi t??tada v?ikese aku j?ul, mille Ove on selle k?lge paigaldanud, ja sellel v?ib siis enne magamaminekut Ove naise voodipoole all natuke aega t??tada lasta. Kuigi Ove tuletab talle muidugi meelde, et ka sellega tuleb kokkuhoidlik olla. Diisel ei ole ju tasuta. Ja Ove naine teeb nii, nagu enamasti ikka. Noogutab ja ?tleb, et Ovel on ilmselt ?igus. Ja ise keerab terve talve jooksul radiaatoreid vargsi soojemaks, kui Ove ei n?e. T?pselt nagu igal aastal.
Ove toksab j?lle jalaga vastu maad. Ta m?tleb, kas r??kida naisele kassist. See istus j?lle seal, kui Ove kontrollk?igult tagasi j?udis. Ove vaatas teda. Kass vaatas Ovet. Ove n?itas kassi poole n?puga ja r??gatas, et too jalga laseks, nii valjusti, et tema h??l p?rkles majade vahel nagu raevunud plastpall. Kass vaatas Ovet veel natuke aega. Siis ajas ta end v?ga pikkamisi jalule. Justkui tahaks r?hutada, et ta ei tee minekut mitte Ove k?su peale, vaid sellep?rast, et tal on muidki asjatoimetusi. Seej?rel kadus ta kuuri nurga taha.
Ove otsustab, et ei r??gi sellest naisele. Ta oletab, et naine saaks tema peale pahaseks, sest ta ajas kassi minema. Kui naine oma tahtmise saaks, siis oleks neil maja hulguseid t?is, karvakasukaga ja ilma.
Ovel on seljas sinine ?likond. Valge s?rgi kaelus on l?puni kinni n??bitud. Naine r??gib talle alatasa, et ta v?ib ?lemise n??bi lahti j?tta, kui ta lipsu kaela ei pane, ja Ove vastab iga kord, et ta ei ole mingi kuramuse kreeka lamamistoolilaenutaja, ja paneb ?lemise n??bi ikkagi kinni. Randmel on tal vana m?lkis k?ekell, see, mille isa p?ris vanaisalt, kui ta ?heksateist sai, ja mille Ove p?ris isalt, kui too omakorda suri, m?ni p?ev p?rast Ove kuueteistk?mnendat s?nnip?eva.
Ove naisele meeldib see ?likond. Ta ?tleb ikka, et Ove n?eb sellega stiilne v?lja. Ove ise arvab muidugi, nagu k?ik teisedki arukad inimesed, et argip?eviti kannavad pidulikku ?likonda ainult kekatsid. Aga t?na hommikul otsustas ta erandi teha. Ta pani koguni mustad peokingad jalga ja viksis neid korraliku koguse kingakreemiga.
Enne v?ljaminekut esikunagist oma sinist s?gisjopet v?ttes heitis ta m?tliku pilgu naise ?leriietele. Imestas, kuidas ?hel inimesel, kes on pealegi nii v?ikest kasvu, saab olla nii palju talvemantleid. „V?iks peaaegu arvata, et siit l?bi astudes satud Narniasse,” naljatas kunagi ?ks Ove naise s?branna. Ovel ei olnud aimugi, mida ta sellega m?tles. Aga kohutavalt palju mantleid oli seal k?ll.
Ove l?ks kodust v?lja enne ?lej??nud kvartali ?rkamist. K?ndis parklasse. Avas v?tmega oma garaa?i. Tal on garaa?iukse pult k?ll olemas, aga ta ei ole kunagi taibanud, milleks seda vaja on, kui iga aus inimene saab ukse vabalt oma k?ega lahti teha. Ta avas Saabi ukse, samuti v?tmega. Nii on ta k?ik need aastad v?ga h?sti hakkama saanud. Pole p?hjust hakata teisiti tegema. Ta istus juhi kohale ja keeras raadio jaamanuppu pool tiiru edasi ja pool tiiru tagasi. S?ttis k?iki peegleid. Justkui murraks m?ni vandaal regulaarselt tema Saabi sisse ning krutiks Ove peeglid ja raadiojaama kiusu p?rast paigast ?ra.
Kui ta l?bi parkla s?itis, tuli talle vastu naabermaja rase v??ramaalanna. Too hoidis kolmeaastasel k?est kinni. Suur blond lontk?rv k?ndis nende k?rval. Nad silmasid Ovet ja lehvitasid k?ik kolmekesi r??msalt. Ove ei lehvitanud vastu. Ta tahtis algul peatuda ja sellele naisterahvale teatada, et nende kvartalis ei lasta lastel parklas ringi joosta nagu mingil avalikul m?ngumurul. Aga otsustas, et ei hakka selle peale aega raiskama.
Ta s?itis ridamajade piirkonnast v?lja suurele teele ja m??dus tervest hulgast samasugustest majadest nagu tema oma. Kui Ove ja Ove naine siia kolisid, oli siin ainult kuus maja. N??d on aga mitusada. Vanasti oli siin mets, aga n??d on igal pool majad. Muidugi puha laenuga ostetud. Niimoodi n??dsel ajal ju tehakse. Ostetakse v?lgu ja s?idetakse elektriautoga ja kutsutakse t??mehed, kui on vaja lambipirni vahetada. P?randale pannakse laminaatparkett ja seina ??rde elektrikamin, ja nii edasi. Terve ?hiskond, mis ei tee korraliku betoonit??bli ja k?rvakiilu vahel vahet, n??dsel ajal on see ilmselt normaalne.
S?it kaubanduskeskusse lillepoodi v?ttis Ovel aega neliteist minutit. Ove pidas k?ikidest kiiruspiirangutest t?pselt kinni, ka seal viiek?mne-teel, kus k?ik need lollid lipsuga uustulnukad n??dsel ajal ?heksak?mnega s?idavad. Oma majade juurde panevad nad hirmsa hulga lamavaid politseinikke ja hoiatussilte „M?ngivad lapsed”, aga teiste inimeste majade vahel v?ib ilmselt vabalt kihutada, on Ove sealt l?bi s?ites oma naisele viimase k?mne aasta jooksul iga kord ?elnud. Kusjuures kogu aeg l?heb see asi aina hullemaks, lisab ta tavaliselt. Juhuks, kui naine selle jutu esimestel kordadel k?rvust m??da laskis.
T?na ei j?udnud ta kaht kilomeetritki s?ita, enne kui ?ks must Mercedes tema Saabile k??nrapikkuse pikivahega sappa asus. Ove andis kolm korda pidurituledega m?rku. Mercedes vilgutas vastuseks n?rdinult kaugtulesid. Ove m?hatas peeglisse. Justkui oleks k?ik kohustatud teepeenrale t?mbuma, niipea kui m?ni sihuke t??p suvatseb arvata, et kiiruspiirangud tema kohta ei kehti. Ove ei nihkunud k?rvale. Mercedes vilgutas j?lle kaugtulesid. Ove v?ttis kiiruse maha. Mercedes andis signaali. Ove v?ttis kiirust veel v?hemaks. Mercedes t?rtsutas k?vemini. Ove langetas kiiruse kahek?mne peale. Kui nad k?nkaharjale l?henesid, s?itis Mercedes m?irates m??da. Selle roolis istuv 40-aastane lipsuga mees, kelle k?rvadest tolknesid v?lja valged plastjuhtmed, n?itas Ovele l?bi akna keskmist s?rme. Ove vastas sellele ?estile nii, nagu k?ik korraliku kasvatuse saanud 59-aastased mehed teeks: koputas nimetiss?rmega meelekohale. Mercedese juht r??gatas nii, et s?lg pritsis vastu akent, andis gaasi ja kadus silmist.
Kaks minutit hiljem j?udis Ove foori juurde, kus p?les punane tuli. Mercedes oli sabas viimane. Ove vilgutas talle kaugtulesid. Ta n?gi, kuidas mees j?rsult pead p??ras, nii et valge plastjuhe vastu armatuurlauda lendas. Ove noogutas rahulolevalt.
Foorituli l?ks roheliseks. Autoderivi ei liikunud paigast. Ove andis signaali. Ei midagi. Ove vangutas pead. Ju vist j?lle m?ni naisterahvas. V?i teeremont. V?i Audi. Kui kolmk?mmend sekundit oli m??da l?inud, ilma et midagi oleks toimunud, pani Ove vabak?igu sisse, avas ukse ja tuli Saabist v?lja, j?ttes mootori k?ima. Seisis t?naval ja vahtis piki rivi ettepoole, k?ed puusas. Umbes nii, nagu Superman seisaks, k?ed n?rdinult puusas, kui ta liiklusummikusse satuks.
Mercedese-mees andis signaali. „Idioot,” m?tles Ove. Samal sekundil hakkas saba liikuma. Ove ees seisnud autod s?itsid minema. Tema taga seisev Volkswagen andis signaali. Selle juht viipas k?rsitult Ovele. Ove p?rnitses talle vastu. Istus p?rmugi kiirustamata Saabi ja t?mbas ukse kinni. „No k?ll on m?nel ikka kiire,” lausus ta valjusti salongipeeglisse ja hakkas liikuma.
J?rgmise punase fooritule juures sattus ta j?lle Mercedese taha. Uus ummik. Ove vaatas kella ja p??ras vasakule. Sealtkaudu oli kaubanduskeskuse juurde pikem tee, aga foore oli v?hem. Mitte et Ove oleks kooner. Aga siililegi on selge, et liikuv auto kulutab v?hem bensiini kui paigalseisev. Nagu Ove naine ikka ?tleb: „Ove nekroloogi tuleks kindlasti kirja panna lause „Igatahes oli ta k?tuses??stlik”.”
Ove l?henes kaubanduskeskusele l??ne poolt. Ta n?gi kohe, et parklas on ainult kaks vaba kohta. Ta k?ll ei taibanud, mida k?ik need teised inimesed argip?eval kaubanduskeskuses teevad. Aga inimesed ei k?i n??dsel ajal ilmselt ?ldse t??l.
Ove naine tavaliselt ohkab, kui nad m?nele sellisele parklale l?henevad. Ove tahab seista ukse l?hedal. „Justkui oleks see v?istlus, kes saab k?ige parema koha,” ?tleb naine alati, kui Ove parklas ringi tiirutab ja k?iki ettej??vaid v?lismaa autodega kohmardeid kirub. M?nikord v?ib ta hea koha saamise nimel kuus-seitse tiiru teha, ja kui juhtub, et Ove peab l?puks alla andma ja kahek?mne meetri kaugusele parkima, on ta p?ev otsa pahas tujus. Tema naine ei ole sellest kunagi aru saanud. Aga ega ta p?him?ttelistest k?simustest kuigi palju ei taipagi.
Algul m?tles Ove ka t?na paar tiiru teha, et olukorda uurida. Aga siis n?gi ta j?lle seda Mercedest. See tuli l?una poolt. Ah siia see k?rvajuhtmetega lipsumees teel oligi. Ove ei k?helnud sekunditki. Ta andis gaasi ja tr?gis ristmikule. Mercedes pidurdas j?rsult, vajutas signaali p?hja ja s?itis talle j?rele. Ja kahev?itlus l?kski lahti.
Parkla sissep??su juurest suunasid m?rgid liikluse paremale, aga sealt n?gi ilmselt ka Mercedes neid kaht vaba kohta ja ?ritas otse vasakule l?igata, et Ovest m??da p??seda. Aga Ove keeras v?lkkiirelt rooli ja t?kestas tee. Ja siis hakkasid mehed teineteist m??da asfalti taga ajama.
Ove n?gi peeglist, et nende j?rel keeras tee pealt parklasse v?ike Toyota, j?rgis liiklusm?rke ja suundus aeglaselt paremale, suurele ringile ?mber parkla. Ove saatis seda pilguga, s??stes samal ajal teisele poole, Mercedes kannul. Ta oleks muidugi v?inud parkida ?hele kahest vabast parkimiskohast, sellele, mis oli uksele l?hemal, ja teise suuremeelselt Mercedesele j?tta. Aga mis v?it see sel juhul oleks olnud?
Niisiis keeras Ove ennast risti esimese parkimiskoha ette ega liikunud paigast. Mercedes andis signaali. V?ike Toyota l?henes kaugelt paremalt. Mercedes m?rkas seda ja sai Ove kuratlikust plaanist liiga hilja aru. Ta andis raevukalt signaali ja ?ritas Saabist m??da tr?gida, aga tal ei olnud mingit v?imalust. Ove oli juba Toyotale viibanud, et too ?hele vabale kohale p??raks. Kui Toyota oli paigas, s?ttis Ove ennast rahulikult teisele kohale.
Ovest m??da s?ites oli Mercedese k?lgaken s?ljepritsmeid nii t?is, et juhti polnud n?hagi. Ove tuli Saabist v?lja v?idukalt nagu Rooma gladiaator. Siis vaatas ta Toyota poole.
„Oh, kurat,” pomises ta ?kki rahulolematult.
Toyota uks avanes.
„Terekest!” h?ikas blond lontk?rv l?busalt ja puges vaevaliselt rooli tagant v?lja.
Ove vangutas ainult pead.
„Hei-hei!” ?tles rase v??ramaalanna teiselt poolt Toyotat ja t?stis kolmeaastase autost v?lja.
Ove vaatas kahetsevalt Mercedesele j?rele.
Êîíåö îçíàêîìèòåëüíîãî ôðàãìåíòà.
Òåêñò ïðåäîñòàâëåí ÎÎÎ «ËèòÐåñ».
Ïðî÷èòàéòå ýòó êíèãó öåëèêîì, êóïèâ ïîëíóþ ëåãàëüíóþ âåðñèþ (https://www.litres.ru/fredrik-backman/mees-nimega-ove/?lfrom=688855901) íà ËèòÐåñ.
Áåçîïàñíî îïëàòèòü êíèãó ìîæíî áàíêîâñêîé êàðòîé Visa, MasterCard, Maestro, ñî ñ÷åòà ìîáèëüíîãî òåëåôîíà, ñ ïëàòåæíîãî òåðìèíàëà, â ñàëîíå ÌÒÑ èëè Ñâÿçíîé, ÷åðåç PayPal, WebMoney, ßíäåêñ.Äåíüãè, QIWI Êîøåëåê, áîíóñíûìè êàðòàìè èëè äðóãèì óäîáíûì Âàì ñïîñîáîì.