Как хочется обнять мне эти звезды, И в прятки поиграть с самой луной… Ведь где-то есть, волшебный в небе остров, Где встретиться дано и нам с тобой… Губами губ коснусь твоих соленых, А наши думы, словно пламень свеч, Сольются, станем мы неразделенны, Благодаря иль вопреки предтеч…

T?de v?i tegu II. Ema saladus

tde-vi-tegu-ii-ema-saladus
Тип:Книга
Цена:954.45 руб.
Язык:   Русский
Просмотры:   126
Скачать ознакомительный фрагмент

T?de v?i tegu II. Ema saladus Kristi Piiper Stella ja tema s?prade pingutustest hoolimata on Stella k?ige suurem hirm ikkagi teoks saanud. Et t?druku ema on j?tkuvalt kadunud ja vanat?di Asta kahtlastel asjaoludel surnud, tuleb Stellal kolida lastekodusse. K?ik tundub t?iesti lootusetu. Olukord v?tab aga uue p??rde, kui Stella saab endale toanaabriks v?luva, ent alatasa pahandustesse sattuva Annabeli. T?druku, kelles on peidus rohkem, kui ta v?lja laseb paista. Kui Stellat hakkavad painama veidrad unen?od, on Annabel esimene, kes eesootava seikluse aimduses tahab aidata Stellal mineviku saladustest aru saada. Peatselt satuvad t?dukud saarele, kus v?ib peituda vastus k?simusele, mida Stella ema oma t?tre eest varjata p??dis.„T?de v?i tegu. Ema saladus” on teine osa noortetriloogiast, mille esimene osa „T?de v?i tegu. Stella” ilmus 2015. aasta s?gisel ja leidis lugejate seas kiiresti sooja vastuv?ttu. Romaani autor Kristi Piiper (snd 1983) elab Tartus, ?pib Tartu Tervishoiu K?rgkoolis ?endust ja kasvatab koos abikaasaga kahte v?ikest poega. „T?de v?i tegu” sarjale saab kaasa elada Facebookis aadressil facebook.com/stellaraamatud. Kristi Piiper T?de v?i tegu II. Ema saladus PROLOOG Ta seisis pargis k?rgete puude all, oli h?mar kevad?htu, iga minutiga l?ks aina pimedamaks. Lumi oli sulanud ja maa l?hnas mulla ja t?rkava rohu j?rele. Ta surus k?ed s?gavamale taskusse. K?lmatunne oli nii tugevalt kontidesse pugenud, et kontrollimatuid v?rinaid oli raske tagasi hoida. Ta oli liiga kaua oodanud, k?lmast karedad k?ed olid punased ja kipitasid. Punaseks t?mbunud nina oli vesine ja huuled pragunenud. Hallikasvalge jume ja aukuvajunud silmaalused andsid aimu n?rkusest ja s?gavast murest. L?henevad sammud panid ta kergelt pead p??rama. Sammud kiviplaatidest pargiteel k?lasid ?htuh?maruses pahaendeliselt. „Oled kaua oodanud?” Madal meesh??l k?las t?hjas pargis k?miseva ja emotsioonituna. Naine noogutas. „L?hme siis,” ?tles mees, „teeme selle ?ra.” Hiljem Naine hingas s?gavalt sisse. „Kohe teeb ta seda uuesti,” j?udis ta m?elda. „N??d, kohe.” Ja siis see tuligi – l??k vastu n?gu. See tuli alati ootamatult. Veel kord. Ja siis veel kord. Punane verenire voolas m??da huuli ja l?uga alla. Silm l?ks paiste ja pilk muutus uduseks. „Kasi minema siit, kuradi saast!” Naine roomas nuuksudes m??da prahist k??gip?randat vanaaegse puunikerdustega h?lli poole ja haaras sealt s?lle nutva imiku. Majast v?lja joostes takerdusid ta juuksed pragunenud puidust uksepiida vahele. Kaebliku k??ksatusega vajus uks tema j?rel kinni, toast kostis veel pudelite kolinat ja v?igast r?uskamist. V?lja, minema siit! Nii kaugele, kui v?hegi v?imalik. Ta ei teadnud siis veel, et see ei olegi l?pp, vaid hoopis l?pu algus. 1. OSA UUS ELU „Mis pagana elu see selline on?” m?tles Stella vihaga ja viskas t?hjaks saanud h?gieenilise huulepulga kirjutuslaua alla pr?gikasti. Pr?gikast oli imepisike ja nagu arvata oli, p?rkas huulepulk selle ??re vastu ja lendas kl?binaga vastu maad. See vastik v?ike ?hikatuba ahistas teda. K?ik siin oli kuidagi pisike, v??ras ja h?iriv. Kaks kitsast voodit, n?medad beebiroosad seinad, madal beezi v?rvi m??bliplaadist kummut. Isegi kardinad olid vastikult naivistlikud – helekollased ja pitsilised nagu mingis lastehaiglas. „Olemegi siin k?ik haiged,” m?tles Stella. „?kski lastekodulaps ei saagi olla terve ja terviklik. Midagi on meis k?igis j??davalt ja parandamatult l?hutud.” Stella istus oma uuele voodile ja ohkas h?iritult. Viimaste aastate jooksul oligi ta k?ige rohkem kartnud lastekodusse sattumist ja l?puks oligi see juhtunud. Igatsus, mida ta oma s?prade j?rele sel palaval juulikuu ?htupoolikul tundis, oli lausa f??siliselt valus. Kuid viimasel poolaastal nutetud pisarate hulk oli juba nii suur, et n??d, isegi sel k?ige mustemal hetkel, j?id ta silmad kuivaks. Kurbus oli asendunud vihaga. Stella tundis, kuidas ta muutub p?ev-p?evalt ?ha vihasemaks ja kibestunumaks. Selliseks, kellega mitte keegi aega ei taha veeta ja kes pelgalt oma kohalolekuga masendust tekitab. Just niisugune kummaline vaikne klassinurgas k?ssitav t?druk, kellesugustest nad K?rdiga terve elu kaarega m??da olid k?inud. Selline, keda klassivennad alati veidi pilkasid ja m?nitasid. V?ike ja loll emosaast. Sama t?hine nagu mingi toanurka unustatud m?ttetu vanamoodne lillevaas. Kole ja v?tab ruumi, aga siiski tarbeese. ?ra ka ei raatsi visata, ?kki kunagi l?heb vaja. Kellelgi. Kusagil. V?ib-olla. Stella oli selliseid oma koolis k?llalt n?inud – ?ksikud, pahurad ja s?pradeta. Ta oli siiani alati arvanud, et ju nad ise oma saatuses s??di on – miks nad siis on sellised, kellega keegi suhelda ei taha. Hakaku normaalseks ja voil?!, ongi elu kohe kergem. Aga n??d m?istis ta, et selle maski taga peitus alati midagi enamat. Pidi ju peituma? Keegi ei olnud lihtsalt niisama eemalet?ugatud ja ?ksik. Selleks oli p?hjus. Ja Stellal neid p?hjuseid jagus: lastekodusse sattumine, ema j?ljetult kadumine, teadasaamine, et ta on ps?hhopaadi t?tar, ja oma kallist kodust, klassikaaslastest, s?pradest ilmaj??mine. Okei, oma poissi ja parimat s?brannat ei olnud ta k?ll p?riselt kaotanud, aga nad ei saanud enam niiviisi koos olla nagu varem. Neid lahutas 40 kilomeetrit inimt?hje ja igavaid p?lde. See k?ik oli Stellasse j?tnud kuristikus?gavuse j?lje. Justkui sellest veel v?he oleks, sai ta n??d endale toakaaslaseks mingi eriti s?rava ja seltskondliku t?druku. Stella j?reldas seda fotodelt, mis olid kleebitud selle vastiku Annabeli voodi kohale. Tal ei olnud mingit tahtmist temaga t?na tuttavaks saada. Selleks p?evaks piisas t?iesti lastekodusse sissekolimisest. P?rast asjade lahtipakkimist m?rkas Stella, et kell on saanud juba kaheksa. See on ju t?iesti aktsepteeritav aeg voodisseminekuks, kui inimene on v?sinud, oli Stella rahul. Tore, et t?na ?nnestub tal uue toakaaslasega tutvumist vist siiski v?ltida. Ta riietus kiiresti lahti, pani selga pehme valge ?lapaeltega topi ja l?hikesed beezid pidzaamap?ksid ning t?mbas voodilt p?evateki pealt. „Kurat k?ll, isegi voodipesu on napakas,” m?tles Stella tusaselt, kui n?gi kollaste pardikestega tekikotti. Kas nad ?ldse teavad, kui vana t?druk siia kolis? V?iks arvata, et nad valmistusid koolieeliku vastuv?tuks. Sisimas sai ta aru, et talle k?is praegu iga t?hinegi asi rohkem n?rvidele kui muidu, aga selle m?istmine ei v?hendanud tema negatiivseid emotsioone karvav?rdki. V?hemalt padjad on normaalsed, oli t?druk rahul. Ta kloppis endale kaks sulepatja mugavalt kukla alla ja asetas kolmanda, veidi v?iksema ja piklikuma, enda ja seina vahele. Sellest pidi saama tema kaisupadi. N??d tuleb veel proovida kiirelt Johannesega r??kida. Stella p?imis oma pikad juuksed ??seks pehmesse lohakasse patsi ja v?ttis ??kapilt m?rkmiku. Tal oli tulnud m?te hakata p?evikut pidama. Mitte p?hjalikult, vaid lihtsalt m?rks?nade vormis. Stella oli juba hommikul lastekodusse saabudes v?tnud vastu m?ned enda jaoks olulised otsused, mis pidid aitama tal siin vastu pidada. Need olidki kirjas m?rkmiku esimesel lehel. Esiteks: hoida K?rdi ja Johannesega tihedat kontakti, nii et miski nende vahel kunagi ei muutuks. Ja teiseks: mitte unustada ema ja lugeda tema kirja nii sageli kui v?imalik. See kiri aitas hoida pea selgena ja tuletas talle meelde, et ta ei olnud k?iki neid hullusi ette kujutanud. Ning see meenutas talle ka, et ka praegu on ema ikkagi tema ema, mis sellest, et nad koos ei saanud olla. Stella avas oma m?rkmiku, mille vahele ta oli kirja peitnud, ja luges seda ?ha uuesti. Iga korraga tekkis temas j?rjest suurem viha isa vastu, kelle p?rast ema oli sunnitud ennast varjama. Mehe vastu, kelle t?ttu ta K?rdist ja Johannesest nii kaugel olema pidi. Ta otsustas sealsamas, et isa tuleb kuidagi vahele v?tta ja taas sundravile saata – sinna, kus on tema ?ige koht. Siis saab ema tagasi tulla ja Stella lastekodust j?lle koju. Elu v?ib vana rada pidi j?tkuda. T?druku peas t?rkas vaikselt plaan koos Johannese ja K?rdiga isale l?ks seada ja ta vahele v?tta. Politsei lihtsalt peab n?gema, kui ohtlik see mees ?hiskonnale on, ja ta elu l?puni trellide taha panema, otsustas Stella. Oma uues voodis lamades valis ta Johannese numbri. „Hei, Stelts!” Johannese h??l k?las r??msalt ja ?llatunult. „Hei! John, mul on sulle ?ks jutt. Tead, ma tulen koju. P?riseks. Aga mul on selleks sinu ja K?rdi abi vaja.” „?ksk?ik mida, ?tle ainult, mida me tegema peame!” Johannese h??l k?las t?siselt ja osav?tlikult. „Nii hea on sinust kuulda!” Korraga kuulis Stella oma toa ukse taga koridoris samme. „John, ma pean l?petama, keegi tuleb. Ma helistan sulle homme, siis r??gime. Tsau!” sosistas Stella kiiresti ja katkestas k?ne. K?rmelt pistis ta telefoni padja alla ja sulges silmad. Juuksed vajusid silmade ette ja teki??r peitis t?druku veidi avatud suud. 2. OSA ANNABEL Stella m?rkas ripsmete vahelt, kuidas Annabel, naeratus n?ol, ukse avas, nende ?hisesse tuppa astus ja otsivalt ringi vaatas. Ta oli sportlik ja p?evitunud, jalas olid tal p?lvini ulatuvad teksad ja seljas k??narnukkideni ?les k??ritud ruuduline s?rk. Tema juuksed olid loomulikult punased ja v?ga pikad ning m?jusid tumeda p?evitunud naha k?rval v?ga ligit?mbavalt. ?ks pool peast oli pikkade juuste alt l?hikeseks siilisoenguks p?gatud. Stella j?i teda ?ksisilmi vaatama. Pikad tumedad ripsmed, ilusad kaarjad kulmud. See t?druk oli t?eline iludus. Aga mitte tavaliselt ilus, mitte selline nagu sajad teised g?mnaasiumit?drukud, kes ennast v?imalikult ?ksteise sarnaseks tuunisid. Ei, Annabel oli eriline. Stella tajus seda esimesest silmapilgust. Annabel m?rkas, et tema uus toakaaslane magab. ?le tema n?o libises kerge pettumuse vari. Ta v?ttis oma mobiiltelefoni, l?litas selle h??letu peale ja pakkis tasakesi oma sinise spordikoti lahti. Ta v?ttis v?lja suure niiske k?ter?tiku, mille kohe nagisse kuivama pani, sinised bikiinid, kreemi, veepudeli, raamatu ja midagi veel, millest Stella kissis silmadega aru ei saanud. Tundus, et Annabel oli p?eva rannas veetnud. Suvevaheajal oli lastekodu vanemate kasvandike elu ?sna vaba, nagu ta juhataja jutust aru oli saanud. T?druk istus oma voodile ja kammis ujumisest ja p?evitamisest veidi pusasse l?inud juukseid. Korraga hakkas tema ??kapile asetatud mobiiltelefon vibreerima. „Tsau!” sosistas Annabel kellelegi. „Niisama, k??si hakkan lakkima. Ja siis loen veits, mul on ju septembri alguses stipendiumikatsed sinna Saksamaa kooli vahetus?pilaseks. Just. Jaa … Noh, mul olid eelmisel aastal k?ik viied, aga no n?is, igaks juhuks ei tee paha korrata. Jaa … Tegelikult, isegi kui ma hinnete p?hjal stipendiumit ei saa, siis spordistipendiumi peaks ikka saama. Nii et ma v?ga ei muretse. Lihtsalt igaks juhuks kordan … Jah. Jah … Ei j?udnudki. Muidugi v?iks. Ma r??gin temaga homme, ta praegu magab siin. Ma ei tea, tavaline tundub. Okei, n?eme siis, tsau!” Stella kuulas t?helepanelikult. Ah et tavaline tundun, m?tles ta solvunult ja mossitas automaatselt huuli. ?nneks oli teki??r ninani t?mmatud ja suu kaaslase eest varjatud. Annabel ei m?rganud midagi ja asuski k??si lakkima. Stella tundis, kuidas kerge k??nelakil?hn temani h?ljus. Ikka ja j?lle piilus ta oma toakaaslase poole. Kella vaadates m?istis ta, et oli juba ligi pool tundi t?drukut j?lginud. Annabell on nagu mingi pagana teenage dream, m?tles Stella, kui ta enne uinumist teda veel kord silmanurgast salaja piilus. ?nnelik, ilus, sportlik ja tundus, et ka tark ja enesega rahulolev. Iga detail tema juures oli ideaalne. Ainus pealtn?ha mittet?iuslik detail oli see, et ta elas siin, lastekodus. Kuid tundus, et isegi see ei k?igutanud teda. Isegi ?ksi omaette istudes oli ta r??msa ja rahuliku moega. Tundus, et iseteadev ja uhke t?druk. S?bralik? Kindlasti ei ole tal kunagi ?htegi vistrikut ja tema p?evad kestavad arvatavasti v?hem kui 24 tundi ja m??duvad ilma ?hegi k?hukrambita. Vastik, lihtsalt vastik! m?tles Stella uinudes. Mida ?nnelikum tundus Annabel, seda ?nnetum ja vihasem oli Stella. Ta tajus iga ihurakuga, kuidas see t?druk juba praegu temalt energiat r??vis. Aegamisi tuli siiski uni ja Stella silmad vajusid v?sinult kinni. Stella ?rkas hommikul linnulaulu peale. Ta oli juba eelmisel p?eval m?rganud, et l?hedal asuva j?rve ??res on park, ja tundus, et lisaks lindudele elas seal isegi oravaid. Kogu kooli ja ?hiselamu ?mbrus oli h?sti hooldatud ja roheline. Kompleks oli ehitatud l?bim?eldult ilusasse asukohta. Stella tegi ettevaatlikult silmad lahti. Ta ei tahtnud esimese asjana kohe hommikul selle Annabeliga tegelema hakata. Oma tihedate ripsmete vahelt piiludes n?gi ta, et Annabeli voodi on ?les tehtud. Ettevaatlikult vaatas ta toas ringi, see tundus t?hi. Stella ohkas kergendatult – tundus, et toakaaslane on juba kuskile ?ra l?inud. Pesemisruumid ja WC olid neil eraldi, sissep??s sinna aga koridori kaudu, seega v?is Annabel ka seal olla ja iga hetk tagasi j?uda. Stella ajas ennast kibekiirelt istukile ja riietus. Pilk kellale n?itas, et see on kolmveerand kaheksa. Stellale meenus, et s??mine on siin suvisel ajal kella ?heksani, v?hemalt nii oli talle tutvustaval ringk?igul r??gitud. L?una ja ?htus??giaeg oli fikseeritud kellaajal, kuid hommikust putru ja v?ileibu sai suvel s??a lausa kahe tunni v?ltel. K?ht korises, nii et ta otsustas hambad hiljem pesta ja k?igepealt s??ma minna. See v?hendas riski Annabeliga peale pesemist tagasi tuppa tulles kokku sattuda. Mida kaugemale selle t?drukuga kohtumist l?kata annab, seda parem, otsustas Stella. Vilunud liigutusega t?mbas ta jalga helesinised l?hikesed teksad ja selga l?hikeste varrukatega musta T-s?rgi, jalga l?ksid veidi kulunud valged tennised. Peaaegu tagumikuni kasvanud blondid juuksed olid ?isest patsis olemisest tavalisest rohkem lokkis ja Stella sidus need lihtsasse hobusesabasse. Meigi tegemiseks aega ei j??nud ja kiiruga sulges ta enda j?rel toaukse. Ukse kl?psatuse j?rgi tundus, nagu oleks see lukku l?inud. Ehmunult kohmitses Stella taskus, et v?tit leida, aga siis tuli talle meelde, et siin ei saagi uksi lukku panna. Pilk ukse peal asuvale v?ikesele sildile kinnitas, et tegemist on Stella ja Annabeli toaga. Pikas hallide seintega koridoris oli ligi k?mme ust, igas toas kaks t?drukut, nimesildid korrektselt ukse peal. Juhataja oli talle selgitanud, et see siin on g?mnaasiumit?drukute ?hiselamukorrus, korrus allpool elavad p?hikoolit?drukud. Nooremaid selles lastekodus polnudki. Maja teises tiivas elasid poisid. Stella k?ndis kinnistest ustest m??da otsejoones koridori l?pus asuva trepi poole. Kui ta n??d ?igesti m?letas, siis p??ses just sealtkaudu s??klasse. Tundus, et tal oli ?igus, sest pudru ja suitsuvorstiga v?ileibade l?hn muutus j?rjest tugevamaks. Allkorruselt kostis h??ltesuminat ning lusikate kolksatusi. „Oota, Stella!” h??dis r??mus h??l tema selja taga. Stella p??ras pead ja tundis, kuidas s?da raskeks muutus. Oligi Annabel. Pagan, temast ei p??se ?le ega ?mber! Stella sundis ennast naeratama. „Hei …” „Mina olen Annabel, su toanaaber. Kui ma eile ?htul rannast tagasi j?udsin, siis sa juba magasid. Nii kahju, ma tegelikult tahtsin juba siis sinuga hullult r??kida!” Annabel lausa s?ras. Stella m?rkas tema kulmus pisikest r?ngast ja T-s?rgi varrukast paistsid m?ned v?rvilised t?toveeringud. Tahtmatult j?i ta Annabeli vaatama, unustades isegi vastata. Annabel ei lasknud ennast sellest h?irida. „Tule, l?hme s??ma, ma n?itan, kus meie klassi laud on. Meil on k?mnes.” Stella noogutas ning Annabel n?gis ta s??kla uksest sisse. Avara, peaaegu maast laeni akendega ruumi ?hel poolel asus lett toitudega, teisel poolel lauad ja toolid. ?sna tavaline s??kla, ainult et v?rskelt remonditud. K?ik siin ?hikas ja koolis oli renoveeritud. Juhataja oli ringk?igul r??kinud, et tegemist on Eestis ainulaadse asutusega – lastekoduga, kus elavad eriti raske elusaatusega lapsed ja mille juurde kuulub kool. See on loodud ainult p?hikooli- ja g?mnaasiumi?pilastele ja seda rahastab Euroopa Liit. Et ta peaks olema t?nulik ja ?nnelik, et just siia elama sattus. „Sittagi, lootku aga,” m?tles Stella sel hetkel. „Ma vihkan seda su ideaalset asutust ja j??ngi vihkama, kuni siit minema saan!” Eemalt paistiski laud number k?mme. Numbrid olid maalitud laudadel asuvatele lillevaasidele. Stella m?rkas, et neli kohta kaheksast olid juba kinni, seal istusid kaks poissi ja kaks t?drukut. Stella k?ndis t?rksalt sinnapoole. Kohe ?ldse ei olnud tuju kellegagi tuttavaks saada v?i head tuju teeselda. Kuid Annabel oli sihikindel ja vedas teda tempokalt, peaaegu et k?ttpidi laua poole. M?rgates Annabeli uue t?drukuga laua poole tulemas, j?tsid k?ik poolelt s?nalt jutu ja j?id tulijaid vaatama. „No nii, see ongi siis minu uus toakaaslane, Stella. Saage tuttavaks! See siin on Katriin.” Annabel osutas tumedap?isele t?drukule, kes teda ?sna lahke n?oga vaatas ja talle naeratas. Teine t?druk, heledate l?hikeste juuste ja poisiliku olemisega, oli Eva. Stellale tundus, et Eva vaatas teda veidi liiga uurivalt ja kahtlustavalt, aga ta teadis, et ega ta ka ise k?ige s?bralikumat muljet ei j?tnud. „Ja need kaks siin on Villi ja Priit, kaksikvennad, nagu sa vist isegi aru said. Villi nimi on tegelikult Villiam, aga me kutsume teda Villiks v?i Viltsiks.” Annabel naeris j?lle oma k?lavat naeru ning Stella heitis poistele kiire pilgu. Sarnased olid nad k?ll, kuid tema arust mitte v?ga. Poisid olid pruunide juustega, l?hemat kasvu ja ?sna tavalise mittemidagi?tleva v?limusega, nagu talle esmapilgul tundus. „Berit ja Andre on ka meie klassist, aga neid praegu ?hikas ei ole, nad on suvel oma p?riskodus. Beritil on tegelikult ema olemas, aga kuna ta on haige, noh, ma m?tlen, vaimselt haige, siis Berit temaga iga p?ev koos elada ei saa. Ja Andre vanemad on alkohoolikud, rikkad, aga t?isjotad. Ta on pool elu lastekodus elanud, vaheaegadel k?ib kodus ka ja on seal siis t?pselt nii kaua, kui kannatab ja kuni asjad hulluks l?hevad,” selgitas Annabel kahe t?hja tooli omanike tausta. „Mis sind siis siia toob?” k?sis poisipeaga Eva uudishimulikult silmi kissitades. Stella vaikis. Ta ei teadnud, mida vastata. Et ta isa on ps?hhopaadist m?rvar ja ema lasi lihtsalt jalga ja et tema vanat?di t?en?oliselt m?rgitati? Sekundid l?ksid ja vaikus muutus juba talumatult ebamugavaks. S?nad aga ei tahtnud kuidagi suust v?lja tulla. „Mul …” alustas Stella, kuid takerdus ja vaikis. „Oodake n??d, las ta l?heb v?tab endale s??a k?igepealt, on ju?” p??stis Annabel Stella ebameeldivast olukorrast ja t?usis ka ise p?sti. „L?hme, ega keegi siin hommikus??ki lauda ei too, ikka ise tuleb v?tta.” Stella ajas ennast kohmetunult p?sti. Isu oli null. Vastik oli olla. K?ik oli v??ras ja millegip?rast k?is iga viimane kui detail ja inimene n?rvidele. ?nneks v?ttis Annabel tal j?lle k?e alt kinni ja juhatas otsustavalt toiduleti poole. „Tead, ?ra v?ta s?damesse, Eva ongi selline otsekohene. Tal on endal v?ga raske elu olnud, ehk kunagi ta r??gib sulle … Me oleme siin k?ik natuke nagu ?ks pere, saad aru, ?ra pahanda nende peale, kui sulle miski alguses imelik tundub. Kui saad, siis ole lihtsalt aus ja ole sina ise …” sosistas Annabel usalduslikult Stellale. Esimest korda lastekodus oldud aja jooksul naeratas Stella siiralt. Kes teab, v?ibolla see Annabel ei olegi nii hull, kui alguses tundus, m?tles ta ja kehitas ?lgu. „Sorri, jah, ma ei tea ise ka, mis mul viga on … Ma tavaliselt ei ole selline, v?i noh, varem v?hemalt ei olnud,” s?nas Stella m?tlikult. „Mida teile, t?drukud? Puder moosiga v?i ilma? V?ileivad? Jah v?i ei? J?rjekord tekib, otsustage ?ra!” k?ratses ?rasuitsetanud h??lega s??klamutt. „Puder, ilma moosita, ?ks v?ileib,” vastas Annabel kiirelt. „Mulle sama,” lisas Stella pikemalt m?tlemata ja heitis kiire pilgu enda selja taha. J?rjekorras oli peale neid ainult ?ks poiss. „Appi, miks ta nii vihane on?” sosistas Stella Annabelile, kui s??klat?di selja keeras ja tujukalt venivat kaerahelbeputru kausikestesse k?hveldas. „Ta ongi selline. Tead, m?ned t??tajad siin … Nad on natuke imelikud. K?ll sa ise p?rast n?ed. Kohalikud v?lja?ppeta elanikud siitkandist t??le v?etud … Ignoreeri lihtsalt, see ei ole midagi isiklikku,” selgitas Annabel tasasel h??lel. Toidukandikud k?es, siirdusid t?drukud tagasi oma klassi laua juurde. Lauas istujad arutasid parajasti augustikuist praktikat. Stella sai kohe aru, millest jutt k?is, kuna juhataja oli talle juba r??kinud, et g?mnaasiumi?pilased k?ivad augustikuus t??l raha teenimas. Annabel selgitas ka Stellale praktika korda. „Nii, sulle on m??ratud koht vaimse tervise keskuses. Asendad administraatorit augustis. ?ra ?ldse p?e, seal on jumala lihtne, ma olin ise eelmisel aastal seal ja pealegi tuleb Priit ka sinna, ta l?heb peale kaheteistk?mnendat ps?hholoogiat v?i ps?hhiaatriat ?ppima. Ta on kliinikus ?he ps?hhiaatri assistendi koha peal. Noh, aitab teda igasugu asjaajamistega ja nii. Samas majas t??tate.” Priit noogutas ja naeratas. Stella j?i teda tahtmatult vaatama. Enne nii tavalise v?limusega poiss muutus naeratades hoopis teistsuguseks, alles n??d m?rkas Stella, kui ilusad rohelised silmad tal on. „Siis on h?sti,” tulid alles n??d esimesed s?nad tal ?le huulte. „Noh, oskab ju r??kida k?ll,” pobises Eva ja p??ritas kergelt silmi. „Eva! Ole n??d, ta alles j?udis ju siia. Kunas ta siis juba r??kima oleks pidanud j?udma? Ja siis oleks nagunii j?lle h?da olnud, et lobiseb liiga palju,” sekkus Annabel kiirelt. Stella tundis ?ha kasvavat t?nulikkust selle t?druku vastu, keda ta alguses peaaegu et vihanud oli. Mida ta ilma Annabelita teeks – istuks ilmselt t?rjutuna lauas ja oleks selle vaenuliku Eva naerualune. „Praksi asjad tuleb selle n?dala jooksul korda ajada, k?igil tuleb k?ia ja koht ?le vaadata, sealse juhendajaga asjad t?psemalt kokku leppida ja siis ?lej?rgmisel n?dalal alustame,” selgitas Annabel. „Kusjuures palka saame v?ga normaalselt, peaaegu nagu sealsed t??tajadki. Sellest rahast saab siis meie taskuraha j?rgmisteks kuudeks. S?gisvaheajal on j?rgmine t??v?imalus.” Tumedap?ine Katriin s?nas: „Jah, ma l?hen k?in t?na juba tanklas ?ra. Lenka oli eelmine aasta seal t?iega h?sti tippi saanud. Uskumatu, eks ju, tanklas?! Kuigi ta ?tles, et seda tippi oli ?lemus ise maksnud, ma ei tea, ma ei saanudki aru, kas ?letundide eest v?i … Aga noh, eks siis selgub.” „Stella, sa v?id siis minuga kaasa tulla, kui tahad. Sinna vaimse tervise keskusesse. Ma m?tlesin esmasp?eval minna, mis sa arvad?” k?sis Priit Stellalt. Stella tundis, et punastab. Pagan, mis v?rk on? Mis mul on mingid suhtlemish?ired tekkinud v?i, ei saanud ta aru. Ta lootis, et teised seda ei m?rka, kuid n?gi silmanurgast, kuidas Eval teda j?lgides kulm veidi kerkis. „Aa, jaa, muidugi, mul aega on. Tuleksin hea meelega sinuga kaasa, ma ei tea ju, kus see asubki,” pudistas t?druk vastuseks. „H?sti, siis oleme kokku leppinud. Esmasp?eval kell 10? Saame peaukse ees kokku ja stardime,” pani Priit plaanid paika ja Stella noogutas n?usolevalt. K?igil oli s??dud ja Katriin ja Eva l?ksid juba oma kandikuid ?ra viima. Stella tegi kiirelt oma hobusesaba lahti ja raputas oma juuksed ?hetavate p?skede ette. Peale hommikus??ki tuli Annabelil m?te viia Stella ?hika ?mbrusega tutvuma. Juhataja oli eelmisel p?eval Stellale juba kooli ja ?hiselamut tutvustava ringi teinud, aga soovitanud v?ljas asuvad valdused koos teistega ?le vaadata. Nad v?ljusid suurest peauksest ja jalutasid l?hedal asuva j?rve ja pargi poole. „Nii soe on! Uskumatult kuum suvi on see aasta olnud. Tead, ma olen praktiliselt kuu aega iga p?ev rannas k?inud,” vadistas Annabel. Ta oli t?esti v?ga p?evitunud. Stella sisuliselt ei m?letanudki suve esimest poolt. See oli m??dunud nagu unes – kohtus k?imised, s?pradega h?vastij?tmine …Vastikult raske aeg, mille Stella oma peas kusagile tagaplaanile l?kanud oli. Ja ema oli ikka teadmata kohas. Kus ta ometi on ja mida ta teeb? Sajad vastamata k?simused Stella peas keerlesid segase ja h?iriva massina. „Stella, kuuled mind v?i?” Annabel j?i seisma ja vaatas teist uurivalt. „Oih, sorri! Kuulen k?ll, jah. Sa ?tlesid, et oled palju rannas k?inud,” vastas Stella kiirelt. J?lle oli ta oma m?tetesse vajunud. Seda juhtus viimasel ajal j?rjest sagedamini ja see hakkas juba tema igap?evaelu h?irima. „Jah, aga ma ?tlesin veel seda ka, et siinsamas j?rve ??res, ?igemini teisel pool j?rve, tuleb meil homme ?hine ?ritus. Matk. Ma k?sisingi, et kas sa tead sellest juba. Kas juhataja r??kis ikka?” uuris Annabel. Stella raputas segadusse sattunult pead. Mingist ?ritusest ei olnud ta k?ll r??kinud. V?i oli? Ta ei saanud selles enam kindel olla, arvestades seda, mismoodi ta vahepeal oma m?tetesse vajub. „Ma tegelikult ei tea, ?kki r??kis ka, h?sti palju infot tuli eile peale,” vabandas Stella. Ta ei tahtnud kummaline tunduda ja oma m?ttessevajumistest r??kida – polnud vaja, et teda siin imelikult vaatama hakatakse. ?nneks Annabel noogutas m?istvalt. Ta tundus ?ldse h?sti arusaaja ja heatahtlik t?druk olevat, Stella lausa imestas, et teda nii kiirelt omaks oli v?etud. Tegelikult olid ju k?ik peale Eva temasse s?bralikult suhtunud. Stella tundis ennast korraga s??di – k?ik ?ritavad, aga tema on selline tuim t?kk. Ta otsustas ennast kokku v?tta ja omaltpoolt ka natuke paremat suhtumist ?les n?idata. „Aga mis ?ritus see siis on? ?kki sa r??gid t?psemalt? H?sti ilus j?rv on!” kiitis Stella kiirelt. „Muidugi,” oli Annabel kohe lahkelt n?us. „Noh, vaata, kuna aeg-ajalt tuleb meile siia uusi juurde, siis korraldatakse enne kooli alati uutele ja vanadele ?hine telkimine ja grillimine. Et uued v?imalikult kiiresti omaks v?etaks ja keegi ennast ?leliigsena ei tunneks. Esimesel aastal olevat siin p?ris palju kiusamist olnud, eriti p?hikooli osas, mina siis siin ei olnud ja ma t?pselt ei tea, aga nii r??gitakse. ?hes?naga, vajalik ?ritus. Vaata otse teisele poole j?rve, siit ei ole n?ha h?sti, aga seal on m?nus liivarand m?ndide all, telkimisplatsi ja tuleasemega, sinna l?hemegi. Telgid ja muu varustus on kooli poolt, endal tuleb kaasa v?tta ainult oma isiklikud asjad, noh, soojad riided, ujumisasjad, r?tik, hambahari. Mis iganes ise arvad, et sul vaja v?ib minna.” Stella kuulas murelikult, endal kramplik naeratus n?ol. Ta ei tahtnud v?lja n?idata, et ta tegelikult ei oota seda telkimist ja et tal pole mingisugust tahtmist uute inimestega tuttavaks saada. V?lja arvatud Annabel muidugi, tema tundus t?esti tore ja Stella arvas, et ?he uue s?bra jaoks tal ehk isegi oleks s?dames ruumi. Nad r??kisid veel t?kk aega koolist ja ?hikast, kuni Annabel koos nendega liitunud Katriiniga ujuma otsustas minna. Tagasi ?hikatuppa j?udes tundis Stella ennast kohutavalt v?sinuna. Ta p?imis juuksed patsi ja pani dressipluusi selga. Millegip?rast oli kogu see tutvumist t?is hommikupoolik olnud lausa f??siliselt v?sitav. Ta istus oma voodile ja avas ??kapisahtli. Automaatselt kontrollis ta, kas ema kiri m?rkmiku vahel ikka alles on. Selles veendunud, sulges ta sahtli ja v?ttis oma telefoni. Kell oli kuidagi m?rkamatult kaksteist saanud. L?puks ometi leidis ta aega Johannesele tagasi helistada. T?druk tundis, kuidas Johannese numbrit valides s?da tugevamalt l??ma hakkas. Nad ei olnud teineteist juba nii kaua n?inud. „Hei, mina olen!” „Hei, Stella!” „Meil j?i eile jutt pooleli. Mu toakaaslane tuli, ma ei saanud rohkem kahjuks r??kida,” vabandas Stella. „Ma sain aru jah.” Johannes tundus kuidagi t?sine ja eemalolev. „Mh-mh …” Stella tahtis k?sida, mis juhtunud on, kuid Johannes juba selgitaski. „Saame kokku, ma tulen sinna. Mul on vaja sinuga pikemalt r??kida. Vaata, sa ?tlesid, et sul on meie, see t?hendab minu ja K?rdi abi vaja, aga vaata, ma ei tea k?ll t?psemalt veel, aga K?rdiga on midagi lahti.” Johannese h??letoon oli t?sine ja murelik. „Mis asja?! Mis temaga siis lahti on?” ehmatas Stella. „Ma just eelmisel n?dalal r??kisin temaga, ma ei saanud k?ll midagi aru!” „See on pikk jutt, ma ise ka veel t?psemalt ei tea, ma proovin midagi v?lja uurida ja siis ma pean sinna tulema. Ma tahan sind niisama ka n?ha tegelikult,” muutus Johannese h??letoon pehmemaks. „Olgu, muidugi. Ma tahaksin sind ka v?ga n?ha!” S?nad tulid j?lle nii raskelt ?le huulte. Stellal oli siiani probleeme Johannesele oma m?tete ja tunnete v?ljendamisega. Nad olid k?ll mitu kuud juba suhelnud, aga t?di Asta matuste ja surma asjaolude uurimise ja kodunt v?ljakolimise t?ttu olid nad v?ga v?he saanud koos olla. „J?rve kaldal, t?na ?htul kell kuus?” Stella tundis halba eelaimdust ning tahtis v?imalikult kiiresti asjas selgust saada. Liigagi palju oli viimasel ajal halvasti l?inud, ta ei saanud lubada, et ka K?rdiga midagi juhtub. „Ma j?uaks alles kella ?heksaks, kas sobib?” „Nojah, sobib.” Stella pani telefoni s?dame ?reva p?ksumise saatel ??kapile. Mis k?ll ometi j?lle lahti on? 3. OSA SEGASED UNEN?OD Stella ehmatas imeliku k??ksatuse peale. Mis asi see veel oli? Ta oli istuli voodis ja tema pulss oli tavatult kiire. Korraga m?istis ta, et oli ise l?bi une seda h??lt teinud. Kiire pilk kellale kinnitas, et ta oligi magama j??nud, kell oli juba neli l?bi. Annabeli voodi oli t?hi, t?druk ei olnud ikka veel tagasi j?udnud v?i ehk oli ta k?inud ja uuesti lahkunud. Stella h??rus silmi ja raputas kergelt pead. ?rn, aga kasvav peavalu andis endast meelekohtadel tuikamisega m?rku. ??kapisahtlis oli v?ike purk ibuprofeeni ja t?druk v?ttis sealt v?risevate k?tega kaks tabletti. Viimasel ajal olid vastikult h?irivad ja segased unen?od muutunud sagedasteks k?lalisteks. Stella juba peaaegu et kartis uinuda, unen?od olid kuidagi liiga reaalsed ja hirmutavad, enamasti emast, vanat?di Astast ja k?igest sellest, mis tema peas iga p?ev keerles, lihtsalt eriliselt ??vastavas ja absurdses v?tmes. Tundus, et mida rohkem ta emale ja nende kunagisele elule m?tles, seda hullemini kajastus see tema unen?gudes. Stellale olid ootamatult hakanud meenuma seigad varasest lapsep?lvest, millele ta v?ga ammu m?elnud ei olnud. T?druk t?usis p?sti ja otsustas enne ?htus??ki du?i all k?ia. Ta v?ttis kapist valge suvise kleidi, pesu ja k?ter?tiku. Du?iruumidesse p??ses koridorist. Stella sulges enda selja taga toaukse ja astus oma mugavates sisejalan?udes m??da linoleumiga kaetud p?randat. K?ik oli vaikne ja kedagi ei olnud kuulda. Huvitav, kus k?ik on? Avar, v?rskelt remonditud ja minimalistlik pesuruum oli jagatud kolmeks osaks. Esimeses osas olid v?ikesed kitsad kapid, kuhu sai pesemise ajaks oma riided ja muud asjad panna. Teises olid kraanikausid ja peeglid ning k?ige tagumises ruumis ?ksteise k?rval laiade laest alla painduvate otsikutega du?id. Eraldavaid seinu ei olnud. Stella riietus lahti, pani oma asjad kappi ja astus paljajalu ?le pruunikate kahhelkividega kaetud p?randa. P?rand oli meeldivalt soe ja kuiv, tundus, et keegi ei olnud mitme tunni v?ltel du?i all k?inud. T?druk tegi juuksed patsist lahti, t?mbas juuksekummi ?mber randme ja keeras otse du?i all seistes kraani lahti. Vesi oli leige ja l?hnas kergelt kloori j?rele. Ta m?rkas seinal ?ampoonidosaatorit ja keeras soojaveekraani lahti, vesi muutus sekunditega meeldivalt kuumaks. Silmad suletud, v?ttis ta kobamisi seinal asuvast dosaatorist ?ampooni ja hakkas pead pesema. ?ampoon l?hnas imelikult. Ta luges silmi kissitades, et tegu on du?igeeli ja ?ampooniga, kaks ?hes. Juuksed puhtaks loputatud, seisis ta veel mitu minutit m?nusa sooja vee all, lastes sel lihtsalt enda peale voolata. Peavalu hakkas kaduma. Tal oli hea meel, et ta nii segamatult pesemas sai k?ia. Oma peas oli ta ette kujutanud, et lastekodus ei ole ?htainustki privaatset hetke, et pidevalt hingab keegi kuklasse, ja m?te sellisest olukorrast oli temas siinse elu vastu veelgi suuremat t?rget tekitanud. Aitab k?ll, otsustas ta vett kinni keerates, kohe algab ?htus??k ja k?ht ongi juba h?irivalt t?hi. Stella keeras ?mber ja kiljatas. Annabel! Millal tema veel siia tuli? Annabelil oli k?ter?tik ?mber keha ja ta seisis vastu seina n?jatudes du?iruumi kaugemas nurgas. Ja naeratas. „Mis sa siin teed?” k?sis Stella peaaegu pahaselt. Talle ei meeldinud, et teda niimoodi salaja pesemise ajal j?lgitud oli. Ta v?ttis nagist r?tiku ja keeras selle endale kiirelt ?mber. „No mis ma siin siis ikka sinu arust teen, pesema tulin muidugi,” hakkas Annabel naerma ja v?ttis k?ter?tiku ?mbert. Stella n?gi silmanurgast, et Annabeli keha oli kaetud mitme v?rvilise t?toveeringuga. Stella ?ritas mitte j?llitada, aga kui ta k?ter?tti endale turbaniks p??dis siduda, j?i ta ikka ja j?lle Annabeli vaatama. T?drukul olid p?evitamisest tugevad ujumisriiete randid ja tema seljal, abaluu kohal, oli mingi pikem musta tindiga t?toveeritud tekst. Lisaks sellele oli tema ?lakehal, k?tel ja jalgadel veel v?rvilisi pilte, mida Stella vahemaa t?ttu t?pselt ei n?inud. Annabel keeras selja, pani vee jooksma ja hakkas pesema. „Anna…bel,” alustas Stella. Ta ei olnud seda nime veel kordagi k?vasti v?lja ?elnud. Annabel keeras ennast h?benemata Stella poole ja k?sis: „Jah?” „Kuidas sul nii paju t?toveeringuid on? Ma m?tlen, alaealistele ei tehta neid ju ilma vanemate loata …” Stella hakkas m?tlema, et ta ei teadnud Annabelist ju tegelikult mitte midagi. Isegi mitte seda, kas tema vanemad elus on. Ja millal ta need veel teha j?udis? Igatepidi tekitasid need t?toveeringud tema kehal k?simusi. Vaevalt et lastekodus selline asi lubatud oli. Need pidid ikka varasemast ajast olema. „Noh, ega mina ka pole alati lastekodus elanud, ma tulin siia kaks aastat tagasi. Siis, kui ma veel viimaseid p?evi neliteist olin. Oma isast ei tea ma mitte midagi. Ja mu ema, noh, teda ei huvitanud, mida ma teen, peaasi, et ma tal ees ei oleks, ta on narkomaan. Kui ma neliteist sain, siis ta andis mulle vajalikud allkirjad ja siis ma need teha lasingi. Mu kutt on t?toveerija. See t?hendab, enam ta muidugi ei ole minu kutt, aga noh, siis oli.” Annabel r??kis sellest k?igest nii muretult, et see tundus Stellale kuidagi imelik. Tavaliselt ju h?beneti oma hoolimatuid vanemaid ja kehva kodu, aga tundus, et tema v?ttis seda kui elu loomulikku osa. „Ahah … Ma lihtsalt m?tlesin, et kuidas see v?imalik on … Sul on ju kulmur?ngas ka. Ma arvasin, et sellised asjad ei ole siin ?ldse lubatud,” uuris Stella ettevaatlikult edasi. „Nojah, ega tegelikult ei olegi, selles suhtes, et teha neid ei lubata, aga k?ik, mis tulles olemas on, v?id k?ll alles j?tta,” seletas Annabel. „Kuule, aga ma pesen ennast ?ra, tohib v?i? Siis r??gime edasi, kui tahad.” Ta hakkas ta naerma ja osutas seinal olevale sildile, mis r?hutas vee kokkuhoiu t?htsust. Stella kohmetus ja noogutas kiirelt. Issand kui piinlik, teine seisab siin paljalt vee all ja tema muudkui k?sib oma pealet?kkivaid k?simusi. Ta tundis j?lle, kuidas p?sed ?hetama hakkasid. „Sorri, ausalt, ma ei tea, mida ma m?tlesin, pese muidugi …” ?tles ta vaikselt ja l?ks piinlikkustundega riietusruumi. Annabel j?i ?ksinda k?ledalt kajavasse du?iruumi naerma. Tundus, et talle tegi peaaegu k?ik nalja. Stella kirus ennast oma rumaluse p?rast, kuivatas rutakalt, toppis kiirustades kleidi selga ja l?ks tagasi tuppa. Kell hakkas viis saama, ?htus??giaeg oli kohe k?es. Ta kammis parajasti oma m?rga pead, kui uks avanes ja Annabel sisse astus. „Noh, ehmatasin sind enne oma jutuga ?ra v?i?” naeratas Annabel ja istus juukseid r?tikuga kuivaks n?hkides oma voodile. Stella raputas pead. „Ei-ei, ma lihtsalt, ma ei tea, ma …” J?lle ei suutnud ta oma m?tteid arusaadavalt v?ljendada. „?ra p?e nii palju. Sa ei pea mind kartma,” ?tles Annabel ja vaatas Stellale kummalise l?bitungiva pilguga otsa. Tema helerohelised silmad olid meikimata ja pikad ripsmed veest veidi kokku kleepunud. „Ei, ma ei kardagi … Ma lihtsalt … Kogu see olukord siin on minu jaoks nii uus, et ma ei oska vist enam isegi tavalistes olukordades k?ituda.” Stella ohkas ?nnetult. Annabel l?ks ja istus tema k?rvale voodile. „Alguses ongi nii. Harjumine v?tab aega. Usu mind, et homme peale telkimist tunned ennast juba palju kodusemalt. V?i hiljemalt praktika alguseks. See on k?igiga nii olnud. Ma ei usu, et sinuga teistmoodi l?heb.” Annabel keerutas Stella otsaette langevat niisket keerdus juuksesalku ja ta h??l k?las lohutavalt. Stella tundis taas ?ha kasvavat t?nutunnet oma toanaabri vastu. „Jah, ma loodan ka. Kas l?hme s??ma?” k?sis Stella ja t?usis j?rsult voodilt p?sti. Ta oli t?dinenud, et ta ennast pidevalt alav??rse h?dap?takana tundis, ega tahtnud, et keegi teda haletseks. „Jah, l?hme, kell on kohe viis. Ah jaa, Puurmaa ?tles, et ma sulle edasi ?tleksin, et sa kella kuue ajal tema kabinetist l?bi l?heksid.” Stella tundis, kuidas s?da j?lle kiirelt taguma hakkas. Mis siis n??d lahti on ja kes see Puurmaa veel on? Annabel m?rkas Stella kohkunud n?gu. „Totu, j?lle sa p?ed! K?ik on okei, ta tahab sinuga lihtsalt r??kida. Ta on ju meie r?hma kasvataja ja te pole veel kohtunudki. Ta oli eile kuskil komandeeringus ja sellep?rast ei saanud sinuga tutvuda.” Stellale meenus n??d h?guselt, et juhataja oli tegelikult talle seda nime maininud, lihtsalt j?lle ?ks asi, mis tal k?rvust m??da oli l?inud. Annabel seletas veel, et tuleval n?dalal on nende r?hma kord olla k??gis ja koristamist??de juures abis ning samuti oli Puurmaal vaja tutvustada talle siinset kodukorda. P?rast ?htus??ki, k?ht hakklihakastet ja mannavahtu t?is, l?kski Stella esimesele korrusele ja koputas Puurmaa kabineti uksele. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/kristi-piiper/t-de-v-i-tegu-ii-ema-saladus/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
Наш литературный журнал Лучшее место для размещения своих произведений молодыми авторами, поэтами; для реализации своих творческих идей и для того, чтобы ваши произведения стали популярными и читаемыми. Если вы, неизвестный современный поэт или заинтересованный читатель - Вас ждёт наш литературный журнал.