Abistav ?iglus. 1. osa

Abistav ?iglus. 1. osa Ann Leckie ?Ta oli k?lmunud, muljutud ja verine ? aga ma tundsin teda. Ta nimi oli Seivarden Vendaai ja palju aega tagasi oli ta olnud ?ks mu ohvitseridest, noor leitnant, kes viimaks edutati teise laeva komand?riks. Olin m?elnud, et ta on juba tuhat aastat surnud, aga praegu oli ta kahtlemata siin.? Nii alustab oma jutustust romaani peategelane Breq, kes on poolenisti robot, poolenisti zombi ja kes palju aastaid tagasi oli planeet Shis?urna orbiidil transpordialuseks. V?imas kosmoseimpeerium, mis on aastatuhandete jooksul ?ha suuremaks paisunud, on n??d silmitsi tugeva vastasega. Olukorda ei tee lihtsamaks seegi, et impeeriumi praktiliselt surematu valitseja on lasknud endast teha lugematul hulgal kloone, kes k?ik on m??da ilmaruumi laiali. Kui Breq alustab oma k?ttemaksuretke, et ?iglus taas jalule seada, vallandab see ettearvamatute tagaj?rgedega ahelreaktsiooni. Ent see pole kaugeltki k?ik. Kui lugu nii lihtne oleks, poleks autor Ann Leckie deb??tromaan p?lvinud ingliskeelse ulme k?iki nelja t?htsamat auhinda. Ann Leckie Abistav ?iglus. 1. osa Minu vanematele, Mary P. ja David N. Dietzlerile, kes ei elanud nii kaua, et seda raamatut n?ha, kuid olid alati kindlad, et kord on see olemas. 1 Koolnuhall alasti keha lebas n?oli maas, lund selle ?mber v?rvisid verepritsmed. V?ljas oli viisteist k?lmakraadi ja m?ne tunni eest oli l?ppenud torm. Lumi laius kahvatus koidus siledana, ainult m?ned j?ljeread viisid l?himasse j??plokkidest ehitisse. K?rts. V?i mida siin linnas k?rtsiks peeti. V?ljasirutatud k?es, ?lga puusaga ?hendavas joones oli midagi kihelema ajavalt tuttavat. Oli k?ll v?he t?en?oline, et ma seda inimest oleksin tundnud. Ma ei tundnud siin kedagi. See siin oli k?lma ja erakliku planeedi j?ine tagahoov, nii kauge radchaaide ettekujutusest tsivilisatsioonist kui ?ldse v?imalik. Ma olin siin, sellel planeedil ja selles linnas ainult seep?rast, et mul olid oma pakilised asjad ajada. T?naval vedelevad laibad polnud minu mure. Vahel ma ei tea, miks ma seda teen, mida ma teen. Isegi p?rast kogu m??dunud aega oli mitteteadmine minu jaoks ikka veel uus asi, see, et mul polnud k?ske, mida t?ita ?hest hetkest teiseni. Nii ma ei oska teile seletada, miks ma peatusin ning jalaga paljast ?lga kergitasin, et n?gu n?ha. Ta oli k?lmunud, muljutud ja verine ? aga ma tundsin teda. Ta nimi oli Seivarden Vendaai ja palju aega tagasi oli ta olnud ?ks mu ohvitseridest, noor leitnant, kes viimaks edutati teise laeva komand?riks. Olin m?elnud, et ta on juba tuhat aastat surnud, aga praegu oli ta kahtlemata siin. K?kitasin ja katsusin ta pulssi, ootasin v?himatki hinge?hu liikumist. Ikka veel elus. Seivarden Vendaai polnud enam minu mure, polnud minu vastutusel. Ja ta polnud kunagi kuulunud mu lemmikohvitseride hulka. Loomulikult olin ma t?itnud ta korraldusi ja tema polnud kunagi v??rkasutanud abifunktsioone ega kahjustanud mu segmente (nagu m?ned vahel tegid). Mul polnud p?hjust temast halvasti m?elda. Vastupidi, ta k?itus nagu haritud, h?stikasvatatud, heast perekonnast p?rinev inimene. Loomulikult mitte minu suhtes ? mina polnud inimene, ma olin midagi varustusest, osa laevast. Aga ma polnud temast kunagi eriti hoolinud. Ma t?usin ja l?ksin k?rtsi. Seal oli h?mar, valged j??seinad olid ammu kattunud tahma v?i millegi hullemaga. L?hnas alkoholi ja okse j?rele. Baaripidaja seisis k?rge pingi taga. Ta oli kohalik: l?hike ja paks, kahvatu ja suurte silmadega. Kolm klienti l?sutasid m??rdunud laua ?mber istmetel. K?lmale vaatamata kandsid nad ainult pikki p?kse ja vateeritud s?rke ? Nilti sellel poolkeral oli kevad ja nad nautisid sooja ilma. Nad tegid n?o, nagu ei m?rkaks mind, kuigi olid kahtlemata n?inud mind t?naval ja teadsid, miks ma sisse astusin. T?en?oliselt oli ?ks v?i rohkem neist asjaga seotud; Seivarden polnud seal v?ljas kaua olnud, muidu oleks ta juba surnud. ?Ma ??rin kelgu,? ?tlesin, ?ja ostan h?potermia komplekti.? ?ks klientidest itsitas mu selja taga ja ?tles pilkavalt: ?Kas pole karm plika?? P??rdusin, et teda vaadata, ta n?gu uurida. Ta oli pikem kui enamik niltilasi, aga niisama paks ja kahvatu nagu nad k?ik. Ta oli minust kogukam, kuid mina olin pikem ja m?rksa tugevam, kui pealtn?ha paistis. Ta ei teadnud, millega m?ngib. T?en?oliselt oli tegemist mehega, kui otsustada ta s?rgi kandilise, lab?rinti meenutava mustri j?rgi. P?ris kindel ma ei olnud. Radchi valdustes poleks sel t?htsust olnud. Radchaaid ei p??ra soole erilist t?helepanu ja nende keeles ? mis on ka minu esimene keel ? ei t?histata sugu kuidagi. Keeles, mida me hetkel r??kisime, olid sood olemas ja valede vormide kasutamine v?inuks tuua mulle pahandusi. Et vihjed, mis pidid aitama sugusid eristada, v?isid paiguti lausa radikaalselt erineda, ei teinud asja lihtsamaks ning enamasti ei n?inud ma neis mingit loogikat. Otsustasin mitte vastata. M?ne sekundi p?rast leidis ta j?rsku laualt midagi huvitavat. Ma oleksin v?inud ta sealsamas erilise pingutuseta tappa. See m?te meeldis mulle. Aga hetkel oli Seivarden minu jaoks esikohal. P??rdusin uuesti baaripidaja poole. Hooletult l?sakil, k?sis ta, nagu poleks mingit vahelesegamist olnudki: ?Mis koht see sinu meelest on?? ?See on koht,? vastasin ma, endiselt turvalisel lingvistilisel territooriumil, kus ei n?utud sugude eristamist, ?mis ??rib mulle kelgu ja m??b mulle h?potermia komplekti. Kui palju?? ?Kakssada ?eni.? Olin kindel, et see on v?hemalt kahekordne hind. ?Kelgu eest. V?ljas maja taga. Ise v?tad sealt. Sada komplekti eest.? ?T?ielik. Kasutamata,? ?tlesin. Ta t?mbas ?he pingi alt v?lja ning pitsat tundus tervena. ?Su semul oli siin arve maksmata.? See v?is olla vale. V?is ka mitte. Number on aga igal juhul puhas v?ljam?eldis. ?Kui palju?? ?Kolmsada viisk?mmend.? Ma v?isin leida v?imaluse, kuidas baaripidaja soo v?ljendamist v?ltida. Ja ma v?isin oletada. Ka halvemal juhul oli t?en?osus ?ks kahest. ?Sa oled v?ga usaldav,? ?tlesin, oletades ? mees, ?kui lased sellisel rahatul?? ? ma teadsin, et Seivarden on mees, sellega oli lihtne, ?? nii suure arve teha.? Baaripidaja ei ?elnud midagi. ?Kuussada viisk?mmend katab siis k?ik?? ?Jahah,? ?tles baaripidaja. ?Enam-v?hem.? ?Ei, k?ik. Me lepime selles praegu kokku. Ning kui keegi tuleb hiljem minu k?est lisa n?udma v?i proovib mind r??vida, siis ta sureb.? Vaikus. Siis s?litas keegi mu selja taga. ?Radchaai k?nts.? ?Ma ei ole radchaai.? See oli t?si. Ainult inimesed saavad olla radchaaid. ?Tema on,? ?tles baaripidaja, kallutades imev?he pead ukse poole. ?Sul pole aktsenti, aga haised sa ikka nagu radchaai.? ?Haiseb siin see lake, mida sa oma klientidele jagad.? Kliendid h?iklesid mu selja taga. Pistsin k?e taskusse, t?mbasin sealt pihut?ie sedeleid ja viskasin pingile. ?Tagasi pole tarvis.? P??rdusin lahkuma. ?Parem, kui su raha oleks ehtne.? ?Parem, kui su kelk oleks seal, kus sa ?tlesid.? Ja ma lahkusin. H?potermia k?igepealt. P??rasin Seivardeni ?mber. Rebisin komplektilt pitsati, t?mbasin sisendi kaardilt lahti ja pistsin tema verisesse, poolk?lmanud suhu. Kui n?itur kaardil roheliseks l?ks, harutasin ?hukese kile lahti, kontrollisin laengut, m?ssisin talle ?mber ja l?litasin sisse. Siis l?ksin maja taha kelgu j?rele. ?nneks keegi mind seal ei oodanud. Ma ei tahtnud veel endast laipu maha j?tta, ma polnud tulnud siia pahandusi tekitama. Sikutasin kelgu maja ette, t?stsin Seivardeni peale ning kaalusin, kas v?tta pealmine mantel seljast ja laotada talle peale, kuid l?puks otsustasin, et see ei lisaks h?potermia kilele kuigi palju. K?ivitasin kelgu ja s?itsin minema. ??risin linnaservas toa, ?he neist tosinast s?ngest hallikasrohelisest kahemeetrisest kuubikust. Magamisvarustus puudus, tekkide eest tuli eraldi maksta, soojuse eest samuti. Ma maksin ? Seivardeni lume seest ?ratoomiseks olin nagunii juba naeruv??rse hulga raha kulutanud. Puhastasin ta verest nii h?sti, kui sain, kontrollisin pulssi (olemas) ja temperatuuri (t?usis). Kunagi oleksin ma tema sisemist temperatuuri teadnud midagi m?tlemata, nagu ka pulssi, vere hapnikusisaldust, hormoonitasemeid. Mul tarvitsenuks vaid tahta, et n?ha k?iki ta vigastusi. N??d olin ma pime. Ilmselt oli ta peksa saanud ? n?gu oli paistes, rindkere muljutud. H?potermia komplekti kuulub algeline tervendaja, aga ainult ?ks ja seegi vaid esmaabiks. Seivardenil v?is olla sisemisi vigastusi v?i t?sine peatrauma, mina aga suutsin parandada vaid l?ikehaavu ja nikastusi. Kui mul vedas, siis oligi tegemist vaid k?lma ja muhkudega. Aga mul polnud enam meditsiinilisi teadmisi. Sain m??rata ainult k?ige algelisema diagnoosi. L?kkasin teise sisendi talle kurku. Veel ?ks kontroll: nahk polnud k?lmem, kui asjaolusid arvestades v?is eeldada, k?lma higi polnud samuti tunda. Sinikate ?mber hakkas nahk normaalseks pruuniks t?mbuma. T?in anumat?ie lund sisse sulama, seadsin selle nurka, kus ta seda ehk ?rgates ?mber ei ajaks, ning l?ksin v?lja, lukustades enda j?rel ukse. P?ike oli taevas k?rgemale t?usnud, kuid oluliselt valgem sellest polnud. ?isest tormist j??nud siledat lumepinda rikkusid n??d rohkemad j?ljeread ja n?ha oli ka paari kohalikku. Vedasin kelgu k?rtsi juurde ja parkisin maja taha. Keegi ei k?netanud mind, pimedast ukseavast ei kostnud ?htegi h??lt. Suundusin kesklinna. Inimesed olid liikvel, ajasid oma asju. Paksud kahvatud lapsed p?kstes ja vateeritud pluusides loopisid ?ksteist lumega, mind n?hes peatusid ja p?rnitsesid suurte ?llatunud silmadega. T?iskasvanud teesklesid, et mind pole olemas, kuid kui ma olin m??dunud, p??rdusid nende silmad mind j?lgima. Astusin poodi, siinsest p?evavalgusest veelgi h?maramasse keskkonda, jahedusse, mis oli vaevu viis kraadi v?lis?hust soojem. Tosinkond inimest seisis ja r??kis, kuid kohe, kui ma sisenesin, tekkis vaikus. M?istsin, et mu n?ol puudus igasugune ilme, ning seadsin n?olihased meeldivasse ja tagasihoidlikku asendisse. ?Mida sa tahad?? urahtas poepidaja. ?Need teised olid ju kindlasti enne mind.? Lootsin seda ?eldes, et r?hmas oli m?lemast soost inimesi, nagu mu lause osutas. Vastuseks oli vaid vaikus. ?Ma v?taksin neli p?tsi leiba ja t?ki pekki. Samuti kaks h?potermia komplekti ja kaks ?ldotstarbelist tervendajat, kui neid peaks olema.? ?Mul on k?mnesed, kahek?mnesed ja kolmek?mnesed.? ?Kolmek?mnesed, palun.? Ta kuhjas mu ostud letile. ?Kolmsada seitsek?mmend viis.? Keegi k?hatas mu selja taga ? j?lle taheti minult liiga k?rget hinda. Maksin ja lahkusin. Lapsed olid t?naval ikka kambakesti koos ja naersid. T?iskasvanud m??dusid minust, nagu mind poleks olemas olnud. Tegin veel ?he peatuse: Seivarden vajas riideid. Siis naasin ??rituppa. Seivarden oli veel teadvuseta ning niipalju kui mina oskasin vaadata, polnud m?rke ?okiseisundist. Anumas oli lumi suuremalt jaolt sulanud ja ma panin pool ?hest kivik?vast leivap?tsist sinna ligunema. Pea v?i siseorganite vigastused olnuksid k?ige ohtlikumad v?imalused. Avasin kaks ?sja ostetud tervendajat ja t?stsin teki k?rvale, et asetada ?ks risti ?le Seivardeni k?hu, ning j?lgisin, kuidas see kerkis, venis ja siis l?bipaistvaks kestaks tardus. Teist hoidsin ta selle n?opoole vastas, mis n?is olevat rohkem muljuda saanud. Kui ka see oli k?vastunud, v?tsin pealmise mantli seljast, heitsin pikali ja magasin. Veidi enama kui seitsme ja poole tunni p?rast Seivarden liigutas ja ma ?rkasin. ?Oled sa ?rkvel?? k?sisin. Tervendaja, mida ma olin kasutanud, hoidis tal ?he silma ja pool suud kinni, aga muhud ja paistetus ta n?ol olid tublisti j?rele andnud. Kaalusin hetke, milline oleks ?ige n?oilme, ja manasin selle ette. ?Ma leidsin su k?rtsi eest lumest. Paistis, et sa vajasid abi.? Ta hingas vaikse k?hinaga, kuid ei p??ranud pead minu poole. ?Oled sa n?ljane?? Ta ei vastanud, ainult p?rnitses t?hja pilguga. ?Kas sa l?id pea ?ra?? ?Ei,? vastas ta vaikselt, n?gu l??gastunud ja l?tv. ?Oled sa n?ljane?? ?Ei.? ?Millal sa viimati s?id?? ?Ma ei tea.? H??l oli rahulik ja tuim. T?mbasin ta ?les ja toetasin ettevaatlikult vastu hallikasrohelist seina; kartsin, et ta v?ib ?mber kukkuda, ega tahtnud, et ta rohkem viga saab. Ta p?sis istukil, nii et ma pistsin leiva ja vee putru talle aeglaselt lusikaga suhu, p??des seejuures mitte riivata tervendajat. ?Neela,? ?tlesin, ja ta neelas. Andsin talle poole kastrulis olnust, s?in siis ise ?lej??nu ja t?in uue lume. Ta vaatas, kuidas ma pooliku p?tsi k?va leiba kastrulisse panin, kuid ei ?elnud midagi ja ta n?gu oli endiselt rahulik. ?Mis su nimi on?? k?sisin. Ta ei vastanud. Oletasin, et ta oli kefi v?tnud. Suurem osa inimestest v?idab, et kef surub tunded maha, aga see pole k?ik. Oli aeg, mil ma oleksin v?inud t?pselt ?ra seletada, mida ja kuidas kef teeb, aga ma pole see, kes ma kunagi olin. Niipalju kui mina tean, v?tavad inimesed kefi mingist tundest vabanemiseks. V?i kuna nad usuvad, et kui tunded on jalust ?ra, siis on tulemuseks ?lim ratsionaalsus, ??rmine loogika, t?eline valgustatus. Aga see ei toimi niiviisi. Seivardeni lumest v?ljat?mbamine oli maksnud mulle aega ja raha, mille kulutamist ma poleks saanud endale lubada, ja mis ma selle eest sain? Omap?i j?etuna oleks ta leidnud endale veel portsu v?i kolm kefi, leidnud tee teise samalaadsesse paika nagu see s?nge k?rts ning tapetud seal juba t?simeeli ja l?plikult. Kui ta seda tahtiski, siis polnud mul ?igust teda takistada. Aga kui ta tahtis surra, siis miks polnud ta teinud seda korralikult, registreerinud oma soovi ja l?inud meediku juurde, nagu seda tavaliselt tehti? Ma ei m?istnud. Asju, mida ma ei m?istnud, oli terve hulk, ning ?heksateist aastat inimese teesklemist polnud ?petanud mulle nii palju, kui ma olin lootnud. 2 ?heksateist aastat, kolm kuud ja ?ks n?dal enne seda, kui ma lumest Seivardeni leidsin, olin ma elavj?u transpordialus planeet Shis?urna orbiidil. Transpordialused on Radchi laevadest k?ige massiivsemad, kuusteist tekki ?ksteise peal. Komandosild, administratsioon, haigla, h?dropoonika, t??kojad, teabeladu ja ?ks tekk igale dekaadile, kus elasid ja t??tasid mu ohvitserid, kelle iga hinget?mme, iga lihase iga t?mblus oli mulle teada. Transpordialused liiguvad harva. Istusin, nagu olin istunud suurema osa oma kahe tuhande aasta pikkusest olemasolust ?hes v?i teises t?hes?steemis, tundsin vaakumi kibedat k?lma oma kesta taga, planeet Shis?urna oli nagu sinivalge klaaszetoon, selle orbitaaljaam tuli ja l?ks ringiratast, pidev voog laevu saabus, dokkis, haakis lahti, lahkus ?hest v?i teisest poide ja raadiomajakatega ?mbritsetud v?ravast. Minu positsioonilt polnud Shis?urna riikide ja territooriumite piire n?ha, kuid planeedi ??poolel helendasid siin-seal eredalt linnad, nagu ka neid ?hendavad teedev?rgud ? seal, kus need olid annekteerimise j?rel taastatud. Ma tundsin ja kuulsin ? kuigi kogu aeg ei n?inud ? oma kaaslaevade kohalolu: v?iksemad ja kiiremad M??gad ja Halastused, k?ige rohkem oli sel ajal aga ?iglusi, minusuguseid transpordialuseid. K?ige vanem meist oli ligi kolm tuhat aastat vana. Me olime ?ksteist tundnud juba pikka aega ja n??dseks oli meil ?ksteisele ?elda v?ga v?he sellist, mida poleks juba palju kordi ?eldud. Me olimegi enamasti seltsimehelikult vait, v?lja arvatud rutiinne side. Kuna mul siis olid abistavad veel olemas, sain ma olla ?heaegselt mitmes kohas. Ma t?itsin ka sihtotstarbelisi teenistuskohustusi Shis?urna planeedi Orsi linnas, Eski dekaadi leitnandi Awni alluvuses. Ors asus poolenisti vettinud maal ja poolenisti soostunud j?rvel, j?rvepoolne osa oli ehitatud s?gavale soomutta uputatud vundamendile toetuvatele plaatidele. Kanalites, plaatide vahekohtades, ehitiste alumistes servades, ?ldse k?ige paigalseisva k?ljes, milleni vesi ulatus ? see aga muutus aastaajati ?, lokkas roheline lima. Pidev vesiniksulfiidi hais kadus ainult vahel, kui suvised tormid panid linna j?rvepoolse osa v?risema ja rappuma ning k?nniteed olid p?lvest saadik kaetud veega, mille tuul oli linna kaitsva saartevalli tagant kohale ajanud. Vahel. Enamasti tegid aga tormid haisu veel hullemaks. Temperatuur langes siis veidi, aga kergendus ei kestnud kauem kui m?ni p?ev. ?lej??nud ajal oli niiske ja palav. Orbiidilt ma Orsi ei n?inud. See oli pigem k?la kui linn, kuigi kunagi oli see asunud j?esuudmes ja olnud pealinnaks ranniku??rsele riigile. Kaup oli liikunud m??da j?ge ?les- ja allavoolu ning lameda p?hjaga paadid olid loovinud kalda??rses soos, vedades inimesi ?hest linnast teise. J?gi oli juba sajandite eest endale teise s?ngi leidnud ja Ors oli n??d poolenisti varemetes. Kunagi oli siin olnud miilide jagu neljakandilisi saari ning kanalitev?rk, n??d oli tegemist m?rksa v?iksema asulaga, mille ?mber ja kohati ka keskel oli katkisi, poolenisti vee alla vajunud plaate, kuival aastaajal kerkis aga mudasest rohelisest veest esile katuseid ja sambaid. Kunagi oli see olnud koduks miljonitele. Kui Radchaai v?ed Shis?urna viie aasta eest annekteerisid, elas siin ainult 6318 inimest ja loomulikult v?hendas annekteerimine seda arvu. Orsis k?ll v?hem kui m?nes muus kohas: niipea, kui me saabusime ? mina oma Eski s?jasalkade kujul, mille dekaadide leitnandid linna t?navatele relvastatult ja soomustatult ?les rivistasid ?, oli Ikkti ?lempreester ilmunud k?rgeima kohaloleva ohvitseri (leitnant Awni, nagu juba ?eldud) ette ning teatanud viivitamatust alistumisest. ?lempreester oli oma kogudusele seletanud, mida tuleks teha, et annekteerimise k?igus ellu j??da, ning suurem osa neist t?epoolest j?igi ellu. See polnud nii tavaline, kui v?iks ehk arvata ? me tegime alati algusest peale selgeks, et annekteerimise k?igus v?ib juba rahutustest hingaminegi t?hendada surma, ning annekteerimise algushetkest peale demonstreerisime v?imalikult laiale avalikkusele, mida me selle all m?tlesime, kuid alati leidus keegi, kes ei suutnud vastu panna kiusatusele meie n?rve proovile panna. ?lempreestri m?ju oli siiski m?rkimisv??rne. Linna v?iksus oli m?neti petlik ? palver?ndude ajal k?is templiesiselt v?ljakult l?bi sadu tuhandeid inimesi, kes olid laagris mahaj?etud t?navate plaatidel. Ikkti j?ngrite jaoks oli see planeedi teine p?hapaik, ?lempreester esindas aga jumalikku kohalolu. Tavaliselt olid annekteerimisprotsessi ametlikuks l?puks ? see aga v?ttis sageli aega kuni viisk?mmend aastat ? paika pandud kohalikud politseij?ud. See annekteerimine oli teistsugune ? Shis?urna elluj??nud elanikele anti kodakondsus tavalisest palju varem. Mitte keegi s?steemi administraatoritest ei usaldanud aga veel korra hoidmist kohalike hooleks j?tta ning s?jav?e kohalolek oli ?sna arvukas. Nii et kui Shis?urna annekteerimine oli ametlikult l?petatud, l?ks suurem osa Toreni ?igluse Eskist tagasi laeva, aga leitnant Awn j?i paigale ja mina koos temaga kui kahek?mne-abistavaline Toreni ?igluse Esk ?ks. ?lempreester elas templi k?rval asuvas majas, ?hes neist v?hestest, mis oli tervena s?ilinud ajast, mil Ors oli veel linn: neli korrust, kaldus katus, k?ik k?ljed avatud, kuid alati, kui elanik soovis privaatsust, sai p?stitada vaheseinu ning tormi ajal v?is aknaluugid ette t?mmata. ?lempreester v?ttis leitnant Awni vastu viie ruutmeetri suuruses toas, valgus paistis sisse ?le tumedate seinte ?laservade. ?Kas sa ei leia, et teenistus Orsis on raske?? k?sis preester, vana mees hallide juuste ja l?hikeseks l?igatud halli habemega. Nii tema kui ka leitnant Awn olid istunud patjadele ? nagu k?ik muugi Orsis, olid need niisked ja l?hnasid hallituse j?rele. Preester kandis pikka, ?mber v??koha seotud kollast kangast, ta ?lgadele olid maalitud kujundid ? m?ned lainelised, m?ned kandilised, need muutusid, s?ltuvalt p?eva liturgilisest t?hendusest. Austusest Radchaai kommete vastu kandis ta kindaid. ?Muidugi mitte,? vastas leitnant Awn lahkelt ? kuigi minu arvates mitte p?ris siiralt. Tal olid pruunid silmad ja l?hikeseks l?igatud tumedad juuksed. Ta nahk oli piisavalt tume, et seda mitte kahvatuks nimetada, kuid mitte nii tume, nagu oli moes ? ta oleks v?inud seda muuta, nagu ka juukseid ja silmi, kuid ta polnud seda kunagi teinud. Oma mundri asemel ? pikk pruun kuub kalliskividega ilun?eltega, s?rk ja p?ksid, saapad ja kindad ? kandis ta samasugust seelikut nagu preester, ?hukest s?rki ja k?ige kergemaid kindaid. Sellele vaatamata ta higistas. Mina seisin vaikides ja sirgelt sissek?igu juures, noor preester asetas tassid leitnant Awni ja Tema P?haduse vahele. Samal ajal seisin ma ka umbes neljak?mne meetri kaugusel templis, see oli ebat??piliselt suletud, 43,5 meetrit k?rge, 65,7 meetrit pikk ja 29,9 meetrit lai ruum. ?hes otsas olid peaaegu katuseni ulatuvad uksed, teisele otsaseinale oli aga vaevan?udva ?ksikasjalikkusega maalitud kaljupangaga m?en?lv, mis tegelikkuses asus kusagil mujal Shis?urnal, siin aga k?rgus p?randal seisvate inimeste kohal. Kalju jalamil oli poodium, lai trepp t?i sellelt hallist ja rohelisest kivist p?randale. K?mnetest rohelistest laeakendest langes valgus seinamaalingutele, mis kujutasid stseene Ikkti kultuse p?hakute elust. See erines k?igist teistest Orsi ehitistest. Arhitektuur, nagu ka kogu Ikkti kultus, oli p?rit mingist teisest Shis?urna piirkonnast. Palver?ndude hooajal on see ruum tihedalt kummardajaid t?is. Oli teisigi p?hapaiku, kuid kui Orsis nimetas keegi ?palver?ndu?, siis pidas ta silmas iga-aastast palver?ndu just siia. Kuid selleni oli veel m?ni n?dal aega. N??d liigutasid templi ?hku vaid tosina p?hendunu ?hes nurgas sosinal loetud palved. ?lempreester naeris. ?Sa oled diplomaat, leitnant Awn.? ?Ma olen s?dur, P?hadus,? vastas leitnant Awn. Nad r??kisid radchaai keeles ning ta ?tles s?nu v?lja aeglaselt ja t?pselt, hoolikalt oma k?nepruuki j?lgides. ?Minu jaoks pole mu teenistus raske.? ?lempreester ei naeratanud vastuseks. J?rgnenud l?hikeses vaikuses asetas noor preester maha huulikuga kausi paksu, leige ja magusa vedelikuga, mida shis?urnalased nimetavad teeks, kuigi sel pole ?ige teega peaaegu mitte midagi ?hist. Ma seisin ka templi ukse taga sinivetikaplekilisel v?ljakul ja vaatasin m??duvaid inimesi. Suurem osa neist kandis lihtsaid, erksav?rvilisi seelikuid, just nagu ?lempreestergi, kuid ainult v?ga v?ikestel lastel ja v?ga jumalakartlikel olid ?lad v?rvitud ning ainult ?ksikud kandsid kindaid. M?ned m??dujatest olid siirdatud, radchaaid, kellele oli annekteerimise j?rel antud Orsis t???lesandeid v?i kinnisvara. Suurem osa neist oli leitnant Awni kombel omaks v?tnud lihtsa seeliku ja kerge s?rgi kandmise. M?ned olid j??nud jonnakalt p?kste ja pintsaku juurde ning higistasid ?le v?ljaku minnes. K?ik kandsid ehteid, sest vaid v?hesed radchaaid on valmis neist loobuma: kingitused s?pradelt v?i armukestelt, austusavaldused surnutele, perekonna v?i tarbijate ?histu m?rgid. P?hjasuunas, teisel pool nelinurkset veepinda, mida kunagise naabruskonna j?rgi nimetati ikka veel Templiesiseks, t?usis linn k?rgemale, kuival aastaajal toetusid alusplaadid seal t?esti maale ning piirkonda nimetati viisakalt ?lalinnaks. Ma patrullisin ka seal. Piki veepiiri k?ndides n?gin ma ennast v?ljakul seismas. Teivastega t?ugatavad paadid liikusid aeglaselt soisel j?rvel ja m??da plaadigruppide vahelisi kanaleid. Vesi oli vetikapundardest vahune, siin ja seal turritasid vesirohtude teravad tipud. Linnast eemal m?rkisid poideringid idas ja l??nes keelatud alasid, kus triivisid paksud matid l?bip?imunud veetaimedest ning nende kohal helkisid sook?rbeste sillerdavad tiivad. Suuremad paadid ujusid neist m??da, suured bagerid aga, mis enne annekteerimist olid vee alt haisvat muda v?lja kaevanud, seisid n??d vaikselt ja liikumatult. L?unasse oli vaade samasugune, v?lja arvatud silmapiiril ?hmaselt paistev meri ja sood ??ristav m?rg maas??r. N?gin seda k?ike, seistes templi ?mber erinevatel valvepostidel ja k?ndides linna t?navatel. Temperatuur oli kaksk?mmend seitse kraadi ja ?hk oli niiske nagu alati. See m?jus ligi pooltele mu kahek?mnest kehast. ?lej??nud magasid v?i t??tasid hoones, kus peatus leitnant Awn: see oli kolmekordne ja ruumikas, kord oli see majutanud suurt perekonda ja lisaks paadilaenutust. ?ks k?lg avanes laia, mudase, rohelise kanali poole, vastask?lg aga linna suurimale t?navale. Kolm neist majas viibivatest segmentidest olid ?rkvel ja t?itsid administratiivkohustusi (ma istusin alumisel korrusel maja keskel, madalal platvormil, ja kuulasin Orsi kodaniku kurtmist kalastuslubade eraldamise ?le) ning valvasin. ?Sa peaksid selle k?simusega ringkonnakohtuniku juurde minema, kodanik,? ?tlesin kohalikus keeles. Kuna ma teadsin siin k?iki, siis ma teadsin ka, et ta on naissoost ja vanavanem, m?lemat tuli aga arvestada, kui ma tahtsin temaga r??kida mitte ainult grammatiliselt korrektselt, vaid ka viisakalt. ?Ma ei tunne ringkonnakohtunikku!? protesteeris ta n?rdinult. Kohtunik oli suures, rahvarohkes linnas, Orsist t?kk maad ?lesj?ge, Kould Vesi l?hedal. Piisavalt kaugel ?lesj?ge, nii et ?hk oli seal sageli jahe ja kuiv ning asjad ei l?hnanud kogu aeg hallituse j?rele. ?Mida ringkonnakohtunik Orsist teab? Minu jaoks pole ringkonnakohtunikku olemas!? Ta j?tkas, seletades mulle pikalt oma perekonna seostest poidest piiratud alaga, kuhu ei tohtinud minna ja kus kalap??k oli p?ris kindlasti j?rgmisel kolmel aastal keelatud. Ja nagu alati, olin ma teadlik ka sellest, et viibin k?rgel peade kohal orbiidil. ?Mis sa n??d, leitnant,? ?tles ?lempreester. ?Peale nende, kellele ?nnetu saatus n?gi ette siin s?ndimise, et meeldi Ors kellelegi. Suurem osa minu tuttavatest shis?urnalastest, r??kimata siis radchaaidest, eelistaksid olla linnas, kus on kuiv maa ja muidki aastaaegu peale vihmase ja v?hem vihmase.? Ikka higistav leitnant Awn v?ttis tassi n?ndanimetatud teed ja j?i n?gu krimpsutamata, see oli harjutamise ja meelekindluse tulemus. ?Minu ?lemused tahavad, et ma naaseksin.? Linna suhteliselt kuivas p?hjaservas m??dusid minust lahtise s?idukiga kaks pruunis mundris s?durit, nad n?gid mind ja t?stsid tervituseks k?e. Viipasin l?hidalt vastu. ?Esk ?ks!? h?ikas ?ks neist. Nad olid tavalised s?durid Ente ?igluse ?ksusest Issa Seitse, mida juhtis leitnant Skaaiat. Nad patrullisid maa-alal, mis j?i Orsi ja Kould Vesi edelaserva vahele ? see linn oli kasvanud j?e uue s?ngi suudmesse. Ente ?igluse Issa Seitsme liikmed olid inimesed ? ja nad teadsid, et mina ei ole. Nad kohtlesid mind alati pisut reserveeritud s?bralikkusega. ?Ma eelistaksin, et sa j??ksid,? ?tles ?lempreester leitnant Awnile. Kuigi leitnant Awn juba teadis seda. Kui Tema P?hadus poleks j?tkuvalt n?udnud, et me j??ksime, siis oleksime juba kahe aasta eest Toreni ?igluse pardal tagasi olnud. ?Sa ju m?istad,? ?tles leitnant Awn, ?et nad eelistaksid vahetada Esk ?he inim?ksuse vastu. Abistavad v?ivad l?putult varus seista. Inimesed?? Ta pani tee k?est, v?ttis lameda, kollakaspruuni k?psise. ?Inimestel on perekonnad, keda nad tahavad j?lle n?ha, neil on oma elu. Nad ei saa sajandeid k?lmutatult oodata, nagu abistavad vahel teevad. Pole m?tet hoida abistavaid laoruumist v?ljas, tegemas t?id, mida v?iksid teha inimestest s?durid.? Kuigi leitnant Awn oli siin olnud juba viis aastat ja ?lempreestriga regulaarselt kohtunud, oli see esimene kord, kui teema nii selges?naliselt esile tuli. Ta kortsutas kulmu ning muutused tema hingamises ja hormoonitasemetes n?itasid mulle, et talle oli tulnud mingi heidutav m?te. ?Ega sul pole Ente ?igluse Issa Seitsmega probleeme olnud ? v?i mis?? ?Ei,? ?tles ?lempreester. Ta vaatas leitnant Awnile otsa ja ta suunurk t?mbus viltu. ?Ma tunnen sind. Ma tunnen Esk ?hte. ?ksk?ik, kes mulle saadetaks ? ma ei tunneks teda. Ning mu kogudus samuti mitte.? ?Annekteerimised ongi r?pased,? ?tles leitnant Awn. ?lempreester v?patas kergelt annekteerimise s?na peale ja mulle tundus, et leitnant Awn m?rkas seda, kuid ta j?tkas. ?Issa Seitse polnud siin liialdamas. Ente ?igluse Issa pataljonid ei teinud sel ajal midagi niisugust, mida Esk ?ks poleks samuti teinud.? ?Ei, leitnant.? Preester pani pealtn?ha erutatult tassi k?est, aga kuna mul polnud ligip??su tema sisemistele andmetele, siis ma ei saanud kindel olla. ?Ente ?igluse Issa tegi paljugi sellist, mida Esk ?ks ei teinud. On t?si, et Esk ?ks tappis niisama palju inimesi kui Ente ?igluse Issa. T?en?oliselt rohkem.? Ta vaatas sinnapoole, kus ma seisin vaikselt sissep??su k?rval. ?Ma ei taha solvata, aga ma arvan, et rohkem.? ?Ma ei solvu, P?hadus,? vastasin. ?lempreester r??kis minuga sageli nii, nagu oleksin inimene. ?Ja sul on ?igus.? ?P?hadus,? ?tles leitnant Awn selgesti tuntava murelikkusega h??les. ?Kui Ente ?igluse Issa Seitsme s?durid ? v?i keegi teine ? on kodanikke halvasti kohelnud?? ?Ei, ei!? protesteeris ?lempreester kibestunud toonil. ?Radchaaid on kodanike kohtlemisel v?ga hoolikad!? Leitnant Awni n?gu kuumenes, tema kitsikus ja pahameel olid mulle selgesti n?ha. Ma ei saanud lugeda tema m?tteid, kuid v?isin lugeda iga tema lihase iga tuksatust ning nii olid tema tunded minu jaoks l?bipaistvad nagu klaas. ?Vabandust,? ?tles ?lempreester, kuigi leitnant Awni ilme polnud muutunud ja tema nahk oli selleks liiga tume, et vihapunetus v?lja oleks paistnud. ?Sellest saadik, kui Radch meile kodakondsuse andis?? Ta peatus ja n?is oma s?nu kaaluvat. ?Siia saabumisest saadik pole Issa Seitse andnud mulle kurtmiseks ainsatki p?hjust. Aga ma n?gin, mida teie inimestest s?durid tegid ajal, mida te nimetate annekteerimiseks. Kodakondsuse, mille te meile kinkisite, v?ib niisama kergesti ?ra v?tta, ja?? ?Me ei?? protesteeris leitnant Awn. ?lempreester t?stis k?e, et teda peatada. ?Ma tean, mida Issa Seitse v?i siis nendesarnased teevad inimestega, keda nad peavad teisel pool eraldusjoont asuvaks. Viie aasta eest olid need mittekodanikud. Kes teab, mis saab tulevikus? V?ib-olla mitte-piisavalt-kodanikud?? Ta tegi k?ega alistumist v?ljendava zesti. ?Sel pole t?htsust. Selliseid piire on liiga kerge tekitada.? ?Ma ei saa sulle selliseid m?tteid ette heita,? ?tles leitnant Awn. ?See oli keeruline aeg.? ?Ja mina ei saa lahti m?ttest, et sa oled seletamatult, ootamatult naiivne,? ?tles ?lempreester. ?Esk ?ks laseb mu maha, kui sa selleks k?su annad. K?hklemata. Aga Esk ?ks ei peksaks ega alandaks ega v?gistaks mind ainult selleks, et n?idata oma v?imu minu ?le v?i leida mingit haiget meelelahutust.? Ta vaatas minu poole. ?V?i teeksid sa seda?? ?Ei, P?hadus,? vastasin. ?Ente ?igluse Issa s?durid tegid seda k?ike. T?si, mitte minuga, ja mitte ka kuigi paljude Orsi elanikega. Aga tegid. Kas Issa Seitse oleks k?itunud teisiti, kui sel ajal oleksid nemad siin olnud?? Leitnant Awn istus murelikult, pilk langetatud ebaisu?ratavale teele, ega suutnud vastata. ?See on kummaline. Liiguvad ju jutud abistavatest, see n?ib k?ige hirmsama asjana, k?ige loomuvastasema ja kohutavama asjana, mida radchaaid on teinud. Garseddaid ? noh, jah, need olid garseddaid, aga see oli tuhande aasta eest. Vallutada ja v?tta, mis, pool t?iskasvanud elanikkonnast? Muuta nad k?ndivateks surnuteks, teie laevade arvutite orjadeks. P??rata oma rahva vastu. Kui sa oleksid k?sinud minult enne seda, kui te meid? annekteerisite, oleksin ma ?elnud, et see on surmast hullem saatus.? Ta p??rdus minu poole. ?Kas on?? ??kski minu kehadest pole surnud, P?hadus,? vastasin. ?Ja su hinnang annekteerimise j?rel abistavateks muudetute protsendi kohta on liialdatud.? ?Algul tundusid sa mulle ?udsena,? ?tles ?lempreester mulle. ?Ainu?ksi m?te sinu l?hedal viibimisest hirmutas ? sinu surnud n?od, need ilmetud h??led. Aga t?na hirmutab mind rohkem m?te elavate inimeste v?e?ksusest, kes teenivad vabatahtlikena. Sest ma arvan, et ei saa neid usaldada.? ?P?hadus,? ?tles leitnant Awn, huuled pingul. ?Mina teenin vabatahtlikult. Ma ei esita selle kohta mingeid vabandusi.? ?Ma usun, et sa oled sellegipoolest hea inimene, leitnant Awn.? Preester v?ttis oma teetassi ja r??pas, nagu polekski ?sja ?elnud seda, mida oli ?elnud. Leitnant Awni kurk ja huuled t?mbusid pingule. Tal oli m?ttes midagi, mida ta tahtis ?elda, kuid ta polnud kindel, kas oleks ?ige seda teha. ?Sa oled kuulnud Immest,? ?tles ta otsusele j?udes. Ikka veel pinges ja ettevaatlik, kuigi oli otsustanud r??kida. ?lempreester muigas s?ngelt ja kibedalt. ?Kas uudised Immest peaksid sisendama usaldust Radchi administratsiooni vastu?? Mis oli aga juhtunud: Imme jaam ning sama s?steemi v?iksemad jaamad ja kuud olid piirkondlikust paleest nii kaugel kui veel Radchi piiridesse j??des ?ldse v?imalik. Imme kuberner oli seda kaugust juba aastaid enda huvides ?ra kasutanud ? raha omastanud, altk?emakse ja katuseraha korjanud, ametiposte m??nud. Tuhandeid kodanikke oli ebaseaduslikult tapetud v?i ? mis tegi sama v?lja ? sunnitud abistavateks, kuigi abistavate tootmine polnud enam lubatud. Kuberneri kontrolli all oli kogu side ja reisilubade v?ljastamine, ning kui tavaliselt oleks jaama tehisintellekt sellistest asjadest k?rgemale juhtkonnale teatanud, siis Imme jaamas oli kuidagi ?nnestunud seda v?ltida ning korruptsioon kasvas ja levis pidurdamatult. Kuni s?steemi saabus laev, sisenes v?ravaruumist k?igest m?nesaja kilomeetri kaugusel patrull-laevast Sarrse Halastus. Veider laev ei vastanud tuvastamisn?udele. Kui Sarrse Halastuse meeskond r?ndas ning pardale tungis, leidsid nad eest m?nik?mmend inimest ja Rrrrrr rassi v??rlast. Sarrse Halastuse kapten andis oma s?duritele k?su vangistada abistavaks sobivad inimesed, ?lej??nud ja v??rlased aga tappa. Laev oleks kubernerile ?le antud. Sarrse Halastus polnud s?steemi ainus inimestega mehitatud s?jalaev. Selle ajani oli seal teenivaid s?dureid vaos hoitud altk?emaksude ja meelitustega; kui need aga ei m?junud, siis ?hvarduste ja isegi hukkamistega. K?ik toimis v?ga t?husalt kuni hetkeni, kui ?ks Sarrse Halastuse Amaat ?he s?dur otsustas, et ei taha neid inimesi ega rrrrrre tappa. Ning veenis oma ?ksusekaaslasi oma eeskuju j?rgima. See oli juhtunud viie aasta eest. Tulemused aga m?jusid veel seniajani. Leitnant Awn nihutas end padjal. ?Kogu see asi sai avalikuks, kuna ?ks inimesest s?dur keeldus k?sku t?itmast. Ja t?stis m?ssu. Kui poleks olnud teda? noh. Abistavad nii ei teeks. Nad lihtsalt ei saa.? ?See asi tuli avalikuks,? vastas ?lempreester, ?kuna laevas, mille pardale see s?dur oma ?ksusega tungis, olid v??rlased. Radchaaid ei k?hkle inimesi tapmast, eriti kui need pole kodanikud, aga nad on v?ga ettevaatlikud, et mitte v??rlastega s?da alustada.? Ainult seep?rast, et s?da ?ksk?ik milliste v??rlastega v?iks osutuda presgeritega tehtud lepingu rikkumiseks. See aga tooks kaasa ??rmiselt t?siseid tagaj?rgi. Siiski polnud paljud k?rgel positsioonil radchaaid selles k?simuses samal meelel. N?gin, et leitnant Awn oleks tahtnud vastu vaielda. Selle asemel ?tles ta: ?Imme kuberner ei olnud ettevaatlik. Ja olekski k?ivitanud s?ja, kui poleks olnud seda ?hte.? ?Kas see isik on juba hukatud?? k?sis ?lempreester r?hutatult. Just selline saatus ootas iga k?sku t?itmast keeldunud s?durit, r??kimata siis m?ssu t?stmisest. ?Viimati ma kuulsin,? ?tles leitnant Awn l?hidalt ja kramplikult hingates, ?et rrrrrrid n?ustusid ta Radchi v?imudele v?lja andma.? Ta neelatas. ?Ma ei tea, mis edasi saab.? Muidugi oli see t?en?oliselt juba juhtunud, ?ksk?ik siis, milline otsus oli tehtud. Nii kaugelt kui Immelt v?is uudiste Shis?urnale j?udmiseks kuluda aasta v?i rohkemgi. ?lempreester ei vastanud kohe. Ta valas endale teed juurde ja t?stis kalapasteeti lusikaga v?iksesse kaussi. ?Kas see, et ma j?tkuvalt palun teie kohalolekut, seab su kuidagi ebasoodsasse olukorda?? ?Ei,? vastas leitnant Awn. ?Tegelikult on teised Eski leitnandid pisut kadedad. Toreni ?igluse pardal ei ole midagi teha.? Ta v?ttis pealtn?ha rahulikuna, seesmiselt aga vihasena oma tassi. Ta oli h?iritud. Imme uudistest r??kimine oli teinud teda rahutumaks. ?Tegevus t?hendaks kiitusi ja v?ib-olla edutamist.? Ja see oli viimane annekteerimine. Ohvitseride jaoks viimane v?imalus tuua oma suguv?sale rikkust kas siis uute kodanikega sidemeid luues v?i otsese omastamise teel. ?Seegi on p?hjus, miks ma sind eelistaksin,? ?tles ?lempreester. J?rgnesin leitnant Awnile koju. Ja j?lgisin templis toimuvat ja vaatasin inimesi, kes oma tavalisel kombel risti-r?sti ?le v?ljaku l?ksid, v?ltides seejuures lapsi, kes v?ljaku keskel kaud m?ngisid, palli edasi-tagasi l?id, h?iklesid ja naersid. Templiesise vee ??res istus morn ?lalinna teismeline ja vahtis loiult poolt tosinat v?ikest last, kes h?ppasid kivilt kivile ja laulsid: ?ks, kaks, mu t?di r??kis Kolm, neli, surnud s?dur Viis, kuus, tulistab sulle silma Seitse, kaheksa, tapab su maha ?heksa, k?mme, murrab su lahti ja paneb j?lle kokku. Inimesed tervitasid mind, kui ma t?naval k?ndisin, ning mina tervitasin neid vastu. Leitnant Awn oli pingul ja vihane ning ainult noogutas hajameelselt inimestele, kes teda t?naval tervitasid. Kalastuslubade ?le kurtnud kodanik lahkus rahulolematult. Kui ta oli l?inud, astusid kaks last vaheseina tagant v?lja ning istusid ristijalu vabanenud padjale. M?lemad kandsid pikka, ?mber keha keeratud kangast, mis oli puhas, kuid kulunud, aga kindaid neil ei olnud. Vanem oli umbes ?heksane, noorema rinnale ja ?lgadele v?rvitud, pisut laiali l?inud s?mbolid n?itasid, et ta pole veel kuuene. Ta vaatas mind kulmu kortsutades. Orsis oli korrektne laste k?netamine lihtsam kui t?iskasvanute k?netamine. Kasutati lihtsaid, sootunnusteta grammatilisi vorme. ?Tere, kodanikud,? ?tlesin kohalikus murdes. Tundsin m?lemad ?ra ? nad elasid Orsi l?unaservas ja ma olin nendega ?sna sageli r??kinud, aga majas polnud nad varem k?inud. ?Kuidas ma saan teid aidata?? ?Sa oled Esk ?ks,? ?tles v?iksem laps ja vanem tegi t?rjuva liigutuse, nagu tahaks teda vaigistada. ?Olen,? vastasin, ja osutasin ametim?rgile oma mundrikuuel. ?N?ed? Lihtsalt see siin on mu segment number neliteist.? ?Ma ?tlesin sulle,? ?tles vanem laps. Noorem m?tles hetke selle ?le ja ?tles siis: ?Mul on laul.? Ma ootasin vaikides ja ta hingas s?gavalt sisse, nagu tahaks lauluga alustada, siis aga peatus n?utul ilmel. ?Kas sa tahad seda kuulda?? k?sis ta, t?en?oliselt ikka mu identiteedis kaheldes. ?Jah, kodanik,? vastasin. Ma ? t?hendab, mina kui Esk ?ks ? hakkasin laulma, et ?ht oma leitnanti l?bustada, kui Toreni ?iglusel polnud juba sada aastat t?sisemaid ?lesandeid olnud. Ta armastas muusikat ja oli osana oma lubatud pagasist v?tnud kaasa ka instrumendi. Ta ei suutnud panna teisi ohvitsere oma hobist huvituma ja nii ?petas ta mulle nende laulude s?nu, mida ta m?ngis. Salvestasin need ja otsisin juurdegi, et teda r??mustada. Selleks ajaks, kui ta sai oma laeva kapteniks, olin ma kogunud suure raamatukogu vokaalmuusikat ? instrumenti ei andnud mulle keegi, laulda v?isin ma aga alati ? ning leebete naeratuste saatel hakkasid levima jutud, et Toreni ?iglus huvitub laulmisest. Nii see k?ll polnud, ma ? mina kui Toreni ?iglus ? sallisin seda kommet, sest see oli kahjutu ja pealegi oli t?iesti v?imalik, et keegi mu tulevastest kaptenitest tunnustab seda. Vastasel korral oleks see keelatud. Kui need lapsed oleksid peatanud mu t?naval, poleks neil olnud mingeid k?hklusi, aga majas, just nagu mingil ametlikul n?upidamisel istudes olid asjad teisiti. Ning ma kahtlustasin, et k?lask?ik oli m?eldud uurimisretkena ja l?puks k?sib noorem laps, kas ta v?ib teenida maja improviseeritud p?hamus ? Amaati lillekandja positsioon polnud Ikkti tugipunktis midagi nii auv??rset, et selle poole p??da, k?ll aga v?isid meelitada puuviljad ja riided, mida hooaja l?pus kombekohaselt kingiti. Ning selle lapse parim s?ber oli parajasti lillekandja, mis kahtlemata tegi v?ljavaate veel huvitavamaks. Mitte keegi Orsis poleks esitanud sellist palvet kohe v?i otses?nu, nii oli t?en?oline, et laps oli valinud selle kaudse l?henemisviisi, muutes juhusliku kohtumise millekski ametlikuks ja heidutavaks. Pistsin k?e kuuetaskusse, v?tsin sealt pihut?ie maiustusi ja panin need meie vahele p?randale. V?iksem t?druk tegi jaatava zesti, just nagu oleksin ma hajutanud k?ik tema kahtlused, hingas siis sisse ja alustas. Mu s?da on kala Peidab end veerohus Rohelises, rohelises? Viis oli kummaline segu ?hest radchaai laulust, mida ringh??lingus sageli esitati, ja ?hest Orsi laulust, mida ma juba teadsin. S?nad ei olnud mulle tuttavad. Ta laulis puhta, kergelt v?beleva h??lega neli salmi ja n?is olevat valmis viienda alustamiseks, kuid peatus j?rsult, kui vaheseina tagant kostsid leitnant Awni sammud. V?iksem t?druk kummardus ettepoole ja kraapas oma tasu kokku. M?lemad lapsed kummardasid ikka veel poolistukil olles, siis aga t?usid ja jooksid uksest v?lja, m??dudes leitnant Awnist ja leitnant Awnile j?rgnevast minust. ?T?nan teid, kodanikud,? ?tles leitnant Awn nende kaugenevatele selgadele, nad v?patasid ja suutsid ?heaegselt teha tema suunas kerge kummarduse ja j?tkata jooksmist, j?udes kohe ka t?navale. ?Oli neil midagi uut?? k?sis leitnant Awn, kuigi ta ise ei p??ranud muusikale rohkem t?helepanu kui suurem osa inimestest. ?Umbes nii,? vastasin. Eemal t?naval n?gin kahte last ikka jooksuga ?mber j?rgmise majanurga p??ramas. Seal j?id nad hingeldades seisma. V?iksem t?druk avas rusika, et n?idata vanemale oma pihut?it maiustusi. ?llataval kombel paistis, et ta polnud ?htegi maha pillanud, kuigi ta k?si oli v?ike ja nad olid kiiresti p?genenud. Vanem laps v?ttis maiustuse ja pistis suhu. Viie aasta eest, enne planeedi ?lesehitust??de algust, kui k?igest oli puudus, oleksin ma neile pakkunud midagi toitvamat. N??d oli igale kodanikule tagatud piisav toit, kuid portsjonid polnud luksuslikud, pahatihti ka mitte isu?ratavad. Templi rohelises valguses p?sis vaikus. ?lempreester ei ilmunud templi eluruume eraldavate vaheseinte vahelt n?htavale, nooremad preestrid aga tulid ja l?ksid. Leitnant Awn l?ks teisele korrusele, viskas s?rgi seljast ja istus Orsi stiilis padjale m?tisklema, t?navalt teda n?ha ei olnud. Ta keeldus (ehtsast) teest, mille ma talle viisin. Kandsin talle ? ja Toreni ?iglusele ? ?htlase voona ?le kogu informatsiooni. ?Ta oleks pidanud sellega ringkonnakohtuniku juurde minema,? ?tles leitnant Awn pisut t?dinult ? silmad suletud, p?rastl?unased ettekanded silme ees ? kodaniku kohta, kes vaidles kalastuslubade vastu. ?See ei kuulu meie kompetentsi.? Ma ei vastanud. Vastust polnud vaja ning seda ei oodatudki. Ta kiitis kiire s?rmeliigutusega heaks teate, mille ma ringkonnakohtunikule saatmiseks olin koostanud, siis aga avas viimase teate oma noorelt ?elt. Leitnant Awn saatis osa oma palgast koju vanematele, kes kasutasid seda raha oma nooremale lapsele poeesiatundide ostmiseks. Luuletamine oli hinnatud, kultuurne saavutus. Ma ei osanud ?elda, kas leitnant Awni ?el oli selleks erilist annet, paljudel ei olnud, seejuures isegi k?ige k?rgemate perekondade liikmetel. Ent tema t??d ja kirjad tegid leitnant Awnile r??mu, aitasid kogunevaid ?nge leevendada. V?ljakul m?nginud lapsed jooksid naerdes koju. Teismeline ohkas raskelt, nagu teismelised seda teevad, pillas kivikillu vette ja vaatas tekkinud laineid. Need abistavad, kes ?rkasid ainult annekteerimise ajaks, ei kandnud sageli muud kui ainult kehas oleva implandi genereeritud j?uv?lja ? rida rea j?rel ilmeta s?dureid, kes n?isid elavh?bedast valatuina. Aga mina olin alati laost v?ljas ja kandsin n??d, kui v?itlused olid m??das, samasugust mundrit nagu inimestest s?durid. Mu kehad higistasid mundrikuubede all ning igavusest avasin ma kolm oma suud, k?ik ?ksteise l?hedal templi v?ljakul, ja laulsin kolmel h??lel: ?Mu s?da on kala, peidab end veerohus?? ?ks m??dujatest j?i v?patades mind vaatama, aga teised ei teinud minust v?ljagi, selleks ajaks olid nad minuga juba harjunud. 3 J?rgmisel hommikul olid tervendajad ?ra kukkunud ning paistetus Seivardeni n?ol oli j?rele andnud. Ta n?is ennast h?sti tundvat, kuid samas n?is ta ka veel pilves olevat, nii et see polnud ?llatav. Pakkisin lahti riietekompsu, mille ma olin talle ostnud ? k?lmakindel pesu, vateeritud s?rk ja p?ksid, aluskuub ja kapuutsiga pealiskuub, kindad ? ja laotasin need laiali. V?tsin ta l?uast kinni ja p??rasin ta n?o enda poole. ?Kas sa kuuled mind?? ?Jah.? Ta tumepruunid silmad vaatasid ?le mu vasaku ?la kuhugi kaugusse. ?T?use ?les.? Sikutasin ta k?tt, ta pilgutas laisalt silmi ja j?udis istukile t?usta, enne kui tahtmine j?lle kadus. Ent ma sain ta riidesse, mitte k?ll esimese korraga, pakkisin siis veel viimased lahtised asjad, t?stsin koti ?lale, v?tsin Seivardeni k?est kinni ja lahkusin. Linnaservas oli lennumasinate laenutus ja nagu arvata v?is, keeldus omanik mulle masinat rentimast, kuni ma polnud maksnud reklaamitust kaks korda suuremat tagatist. ?tlesin, et kavatsen lennata loodesse ja k?lastada karjaajajate laagrit ? mis oli selge vale ja t?en?oliselt ta teadis seda. ?Sa oled v??ramaalane,? ?tles ta. ?Sa ei tea, mida siin t?hendab linnadest eemal lendamine. Alatasa tahavad v??ramaalased karjalaagritesse lennata ja eksivad ?ra. Vahel me leiame nad ?les, vahel aga mitte.? Ma ei ?elnud midagi. ?Sa kaotad mu lennumasina ?ra ja kus mina siis olen? Lumehanges koos oma n?lgivate lastega, vaat? kus.? Minu k?rval vaatas Seivarden ?hmaselt kaugusse. Olin sunnitud raha v?lja andma. Kahtlesin v?ga, et selle kunagi tagasi saan. Siis n?udis omanik lisa, kuna mul polnud ette n?idata kohalikku pilooditunnistust ? ma teadsin, et see polnud vajalik. Kui see oleks vajalik olnud, oleksin ma enne tulekut endale sellise v?ltsinud. L?puks andis ta lennumasina mulle siiski k?tte. Kontrollisin mootorit, mis n?is olevat puhas ja heas korras, ning ka k?tust oli piisavalt. Kui olin rahule j??nud, t?stsin oma koti sisse, seadsin Seivardeni istuma ja ronisin piloodiistmele. Tormist oli kaks p?eva m??das ja lumesammal hakkas j?lle v?lja ilmuma, oli n?ha kahvaturohelisi, ?ksikute tumedamate triipudega v??te. Kahe tunni p?rast ?letasime m?eaheliku ja roheline l?ks oluliselt tumedamaks, eba?htlased tosinat v?rvi sooned l?bisid seda nagu malahhiit. M?nel pool oli sammal seda s??vate loomade poolt laiali aetud ja segi trambitud, kevade l?henedes liikusid pikakarvaliste bovide karjad l?una suunas. Ning piki neid teid olid siin-seal servades j??kuradite hoolikalt uuristatud urud, kus nad ootasid, kuni m?ni bov k?rvale astuks, et teda siis alla sikutada. Ma ei n?inud ?htegi, kuid isegi karjused, kes veetsid kogu elu bovide j?rel k?ies, ei m?rganud alati j??kuradi l?hedalolu. Lennata oli lihtne. Seivarden istus poollamaskil ja vaikselt mu k?rval. Kuidas ta sai elus olla? Ja kuidas oli ta n??d siia sattunud? See oli rohkem kui uskumatu. Aga uskumatuid asju juhtus. Ligi tuhat aastat enne leitnant Awni s?ndimist oli Seivarden olnud laeva Nathtase M??k kapten ning selle kaotanud. Suurem osa inimmeeskonnast, Seivarden nende hulgas, oli j?udnud p??stekapslitesse, kuid tema oma polnud keegi leidnud ? nii olin ma seda kuulnud. Ometi oli ta siin. Keegi pidi olema ta suhteliselt hiljuti leidnud. Tal oli olnud ?nne. Kui Seivarden oma laevast ilma j?i, olin ma viibinud nelja miljardi miili kaugusel. Olin patrullinud klaasist ja lihvitud punasest kivist linnas, kus vaikust h?irisid ainult mu enda sammud ning mu leitnantide vestlus ? ning vahel olin ma proovinud, kuidas mu h??led viisnurksetel v?ljakutel vastu kajavad. Punaste, kollaste ja siniste lillede kaskaadid katsid v?ljakut ?mbritsevate majade seinu; ka majade sise?ued olid viisnurksed. Lilled n?rtsisid, sest keegi peale minu ja mu ohvitseride ei s?andanud t?naval k?ia, k?ik teadsid, milliseks kujuneb iga arreteeritu saatus. Seet?ttu k?ssitasid nad oma majades, ootasid, mis edasi saab, v?patasid v?i v?risesid, kui kuulsid leitnante naermas v?i mind laulmas. Raskused, millega mina ja mu leitnandid kokku puutusime, olid juhuslikku laadi. Garseddaid olid vastupanu osutanud ainult formaalselt. Transpordialused olid s?duritest t?hjad, M??gad ja Halastused pidasid t?hes?steemis patrullteenistust. Viie piirkonna viie tsooni esindajad, kokku kaksk?mmend viis, kes r??kisid Garseddi s?steemi kuude, planeetide ja kosmosejaamade nimel, olid oma valijaskonna nimel alistunud ning olid ?kshaaval teel Amaati M??gale, et kohtuda Radchi isanda Anaander Mianaaiga ja oma inimeste elude eest paluda. Seep?rast linn nii vaikne ja ehmunud oligi. Kitsas rombikujulises pargis, mustast graniidist monumendi juures, millele olid kirjutatud Viis ?iget Tegu, nagu ka Garseddi aukandja nimi, kes oli soovinud kohalikke elanikke neist teavitada, m??dus ?ks mu leitnant teisest ja kurtis, et seekordne annekteerimine oli olnud pettumust valmistavalt igav. Kolme sekundi p?rast sain ma teate kapten Seivardeni Nathtase M??galt. Kolm Garseddi v?ljavalitut, keda selle pardal edasi toimetati, olid tapnud kaks leitnanti ja kaksteist Nathtase M??ga abistavat segmenti. Nad olid laeva vigastanud ? juhtmeid l?bi l?iganud, laevakeret l?hkunud. Koos ettekandega tuli Nathtase M??galt salvestus relvast, mida abistav segment vaieldamatult n?gi, ent mida Nathtase M??ga ?lej??nud sensorite kohaselt polnud olemas. Vastu igasuguseid ootusi ?mbritses Garseddi v?ljavalitut h?bedaselt l?ikiv Radchi stiilis turvis, mida n?gid ainult abistava silmad, ta tulistas, kuul l?bistas abistava soomusr??, tappis segmendi, ning kuna too enam ei n?inud, kadusid relv ja turvis tagasi olematusse. K?ik v?ljavalitud olid enne pardale lubamist l?bi otsitud ning Nathtase M??k oleks pidanud olema ka ise v?imeline m?rkama iga relva, v?ljageneraatorit v?i implanti. Ning ehkki Radchi stiilis turvised olid kunagi Radchi ?mbruses laialt levinud, olid need piirkonnad juba tuhande aasta eest ?hendatud. Garseddaid ei kasutanud selliseid, ei teadnud, kuidas neid valmistada, ega sedagi, kuidas neid kasutada. Ja isegi kui nad teadnuks, oli sellise relva ja kuuli leidumine siin t?iesti v?imatu. Kolm soomusr??s ja sellise relvaga inimest v?isid Nathtase M??ga taolist laeva tugevasti kahjustada. Eriti kui kas v?i ?ks garseddai oleks p??senud mootorini ja relv oleks l?bistanud mootori soojuskilbi. Radchaai s?jalaevade mootorid t??tasid t?hetemperatuuril ning viga soojuskilbis oleks t?hendanud hetkelist aurustumist, kogu laev oleks l?hiajalise heleda s?hvatusega h?vinud. Aga mina ega keegi teine ei saanud midagi teha. Teade oli ligi neli tundi vana, signaal minevikust, vaim. Olukord oli lahenenud juba enne, kui teade minuni j?udis. Kostis kime heli ja minu ees paneelil, kohe k?tusetaseme n?ituri k?rval hakkas vilkuma sinine tuluke. Hetk tagasi oli paak n?idu kohaselt peaaegu t?is olnud. N??d oli see t?hi. Mootor l?litub paari minuti p?rast v?lja. Seivarden l?sutas l?dvalt ja vaikselt minu k?rval. Maandusin. K?tusepaak oli rikutud mingil kavalal kombel, mida ma polnud t?hele pannud. See oli paistnud kolmveerandi v?rra t?is olevat, kuigi ei olnud, ja alarm, mis oleks pidanud m?rku andma siis, kui olin kulutanud poole kaasas olnud k?tusest, oli lahti n?pitud. M?tlesin kahekordsele tagatisrahale, mida ma kindlasti enam ei n?e. Ja omanikule, kes oli olnud nii mures, et ta hinnaline s?iduk v?ib kaotsi minna. Muidugi oli kusagil ka saatja, kas siis alarmiga ?hendatud v?i mitte. Omanik ei tahtnud s?idukit kaotada, k?ll aga minu siia keset samblatriibulist lund j?tta. Ma v?isin abi kutsuda ? olin k?ll v?lja l?litanud oma sideimplandid, kuid mul oli v?lisseade, mida saanuks kasutada. Aga me olime v?ga, v?ga kaugel k?igist neist, kes v?inuks otsustada abi saata. Ja isegi kui abi saabuks, lisaks veel enne omanikku, kel ilmselgelt polnud minu suhtes h?id kavatsusi, ei p??seks ma sinna, kuhu ma tahtsin j?uda, kuid see oli mulle v?ga t?htis. ?hutemperatuur oli miinus kaheksateist; kerge l?unatuul, umbes kaheksa kilomeetrit tunnis, vihjas lumesajule l?hitulevikus. Ei midagi t?sist, kui hommikust ilmateadet v?is usaldada. Mu maandumine oli j?tnud lumesamblasse valge roheliste servadega pleki, mis pidi ?hust selgelt n?ha olema. Maastik paistis laugelt k?nklikuna, kuid m?eahelikku, mille olime ?letanud, polnud enam n?ha. Kui see oleks olnud tavaline h?daolukord, siis oleks olnud k?ige m?istlikum lennumasinas abi tulekut oodata. Aga see polnud tavaline h?daolukord ja ma ei oodanud p??stjaid. Nad v?isid tulla kohe, kui nende saatja teatas, et ma olen maandunud, ja olla valmis m?rvaks, aga nad v?isid ka oodata. Rendifirmas oli teisigi s?idukeid, omanikul ei tekiks erilisi raskusi, kui ta oma s?iduki ?ratoomisega kas v?i m?ned n?dalad ootab. Nagu ta ise oli ?elnud, ei ?llataks see kedagi, kui v??ramaalane lumes ?ra eksib. Mul oli kaks v?imalust. V?isin j??da siia, loota, et mul ?nnestub varitseda neid, kes mind tapma ja r??vima tulevad, ning nende transporti kasutada. V?i siis v?isin ma Seivardeni s?idukist v?lja t?mmata, koti ?lale v?tta ja k?ndida. Koht, kuhu ma j?uda tahtsin, j?i umbes kuuek?mne kilomeetri kaugusele kagusse. Vajaduse korral oleksin ma selle p?evaga maha k?inud, kui pinnas ja ilm ? ja j??kuradid ? lubanuks, aga olnuks suur vedamine, kui Seivarden oleks sellega ka kaks korda pikema ajaga hakkama saanud. Ning see valik oleks kasutu, kui omanik otsustab s?idukile enam-v?hem kohe j?rele tulla. Samblav??dilisel lumel oleksid meie j?ljed selgelt n?ha, neil tarvitseks ainult j?rgneda ja meile l?pp peale teha. Kaotaksin ?llatusmomendi, mis mul oleks siis, kui ma end maandunud lennumasina juures peidaksin. Ning oleks vedamine, kui ma oma sihtpunkti j?udes midagi leiaksin. Olin kulutanud nappidele juhtl?ngadele j?rgnedes ?heksateist aastat, n?dalate ja kuude kaupa otsinud v?i oodanud, sekka praegusega sarnased hetked, mil edu v?i isegi elu s?ltub m?ndiviske tulemusest. Seni oli mul vedanud. Mul polnud p?hjust eeldada, et see nii j?tkuks. Radchaai oleks seda m?nti visanud. V?i t?psemalt, tervet peot?it, tosinat kettakest, iga?hel neist oma t?hendus ja m?ju, nende langemise seadusp?ra n?itamas universumi kaarti niisugusena, nagu Amaat tahtis seda olevat. Asjad juhtuvad nii, nagu nad juhtuvad, sest maailm on selline, nagu ta on. V?i nagu radchaai ?tleks: universum on jumalate kujuga. Amaat l?i valguse ja valguse loomine t?i paratamatult kaasa mittevalguse loomise, valgus ja pimedus paiskusid esile. See oli esimene emanatsioon, EntrepaBo; Valgus/Pimedus. ?lej??nud kolm j?rgnesid esimesele, mis oli nende eelduseks: EskVar (Alustamine/L?petamine), IssaInu (Liikumine/Paigalseis) ja VahnItr (Olemasolu/ Mitteolemasolu). Erinevalt jagatuna ja ?hendatuna l?id need neli emanatsiooni universumi. K?ik, mis on, l?htub Amaatist. Ka k?ige v?iksem, pealtn?ha t?htsusetuim s?ndmus on osa keerukast tervikust ja m?istmine, miks ?ks konkreetne tolmuk?be langeb just seda teed m??da ning laskub just sinna, t?hendab Amaati tahtmise m?istmist. Pole olemas sellist asja nagu ?lihtsalt kokkusattumus?. Miski ei juhtu juhuslikult, vaid ainult vastavalt Jumala m?ttele. V?i nii k?lab radchaai ?igeusklik ?petus. Ma ise pole religiooni kunagi eriti h?sti m?istnud. Minult pole seda kunagi n?utudki. Ja kuigi radchaaid olid teinud minu, polnud ma radchaai. Ma ei teadnud ega hoolinud jumalate tahtest v?himatki. Ma teadsin ainult seda, et ma kukun sinna, kuhu ma ise olen ennast heitnud, olgu see siis kus tahes. V?tsin lennumasinast oma kompsu, avasin selle ja v?tsin v?lja varusalve, mille pistsin relva juurde kuue alla. T?stsin kompsu ?lale, l?ksin ?mber s?iduki ja avasin sealpoolse luugi. ?Seivarden,? ?tlesin. Ta ei liigutanud, ainult hingas vaikse ?minaga. V?tsin ta k?sivarrest ja t?mbasin, ta poolenisti libises ja poolenisti astus v?lja lume sisse. Olin j?udnud nii kaugele, astudes ?he sammu ja siis j?rgmise. P??rasin kirdesse, vedasin Seivardenit j?rel ja k?ndisin. Lootsin v?ga, et seal, kuhu ma l?hen, elab doktor Arilesperas Strigan, kes oli kunagi tegutsenud arstina Dras Annia kosmosejaamas, mis ?igupoolest koosnes v?hemalt viiest ?ksteise otsa ehitatud jaamast ja asus Radchi valdustest kaugel, kahe tosina marsruudi ristmikul. Piisavalt pika aja jooksul v?is seal v?lja ilmuda k?ikv?imalikke asju ning oma t?? k?igus oli ta kohanud v?ga erinevaid, v?ga erineva taustaga inimesi. Talle tasuti rahaga, teenetega, antiikesemetega, peaaegu k?igega, millel v?is olla kas v?i kujutluslik v??rtus. Ma olin seal k?inud, n?inud jaama kokku keerdunud, l?bip?imunud kihte, n?inud, kus Strigan oli t??tanud ja elanud, n?inud asju, mis j?id temast maha, kui ta oli ?hel p?eval teadmata p?hjusel ostnud pileti viiele erinevale laevale ja siis kadunud. Kast keelpillidega, millest ma teadsin ainult kolme nime. Viis riiulit ikoone, peadp??ritav rida puust, luust ja kullast voolitud jumalaid ja p?hakuid. Tosin relva, iga?hel neist hoolikalt kinnitatud jaama relvaloa number. K?ik need kollektsioonid olid saanud alguse ?hest talle tasuna toodud esemest, mis oli temas uudishimu ?ratanud. Strigani rent oli saja viiek?mneks aastaks t?ies ulatuses ette makstud, mist?ttu jaama juhtkond tema elamist ei puutunud. T?nu altk?emaksule olin ma p??senud sisse, et n?ha seda kollektsiooni, mille p?rast ma olin tulnud: m?ned viisnurksed glasuurplaadid, mille v?rvid olid tuhat aastat hiljemgi lille?itena erksad. Madal kauss, mille kullatud serval oli kiri keeles, mida Strigan p?ris kindlasti ei osanud lugeda. Lame plastikust nelinurk, mis, nagu ma teadsin, salvestas helisid. Puudutuse peale kostis sellest naeru ja h??li, mis r??kisid samas surnud keeles. See kollektsioon oli v?ike, kuid selle kokku saamine ei saanud olla lihtne. Garseddi esemed olid haruldased, sest kui Anaander Mianaai oli m?istnud, et garseddaidel on vahendeid radchaaide laevade h?vitamiseks ja radchaaide turvise l?bistamiseks, andis ta k?su Garseddi ja selle elanike t?ielikuks h?vitamiseks. Need viisnurksed v?ljakud ja lilled, iga viimane kui elus asi k?igil s?steemi planeetidel, kuudel ja kosmosejaamades, k?ik need olid l?inud. Keegi ei hakka seal enam kunagi elama. Keegi ei tohtinud unustada, mida t?hendas Radchile vastuhakkamine. Kas v?is patsient anda talle n?iteks kausi ja see pani ta t?iendavat teavet otsima? Ja kui sinna oli sattunud ?ks Garseddi ese, siis mis v?is seal veel olla? Midagi, mille patsient oli talle tasuna andnud, ise v?ib-olla teadmata, mis see on ? v?i siiski teades ja p??des meeleheitlikult sellest vabaneda. Midagi sellist, mis panigi ehk Strigani p?genema, kaduma, maha j?tma peaaegu k?iki oma asju. Midagi ohtlikku, midagi sellist, mida ta ei raatsinud h?vitada, kuigi see oleks olnud k?ige t?husam viis sellest lahtisaamiseks. Midagi sellist, mida ma kangesti endale tahtsin. Tahtsin p??seda maandumispaigast nii kaugele ja nii kiiresti kui v?imalik ning nii me k?ndisime tundide kaupa, tehes vaid h?davajalikke l?hipeatusi. P?ev oli k?ll Nilti kohta selge ja valge, kuid ma tundsin end pimedana ? olin arvanud, et olen juba ?ppinud seda ignoreerima. Kunagi oli mul olnud kaksk?mmend keha, kaksk?mmend paari silmi, ning veel sadu teisi, kellele mul oli ligip??s, kui ma seda vajasin v?i soovisin. N??d n?gin ma ainult ?hes suunas, n?gin ainult laia avarust enda taga, kui p??rasin pead ja tegin end pimedaks ees ootava suhtes. Tavaliselt v?ltisin ma seet?ttu liiga avatud maastikke, et teada, mis on mu selja taga, kuid siin oli see v?imatu. Mu n?gu ?hetas, kuigi tuul oli v?ga n?rk, ja l?ks siis tuimaks. Mu k?ed ja jalad valutasid algul ? mul polnud kindaid ja saapaid ostes kavatsust k?lma k?es kuusk?mmend kilomeetrit jala k?ia ? ja muutusid siis raskeks ja tuimaks. Mul oli isegi vedanud, et ma ei tulnud talvel, mil temperatuur oleks v?inud olla tublisti madalam. Seivardenil pidi olema niisama k?lm, kuid ta astus ?htlaselt, kui ma teda j?rel vedasin, ?ks tuim samm teise j?rel, jalad lohisemas l?bi samblase lume, ta p?rnitses maha, ei kurtnud, ei ?elnud ?ldse midagi. Kui p?ike oli peaaegu silmapiiril, kehitas ta kergelt ?lgu ja t?stis pea. ?Ma tean seda laulu,? ?tles ta. ?Mida?? ?Seda laulu, mida sa ?mised.? Ta p??ras laisalt pea minu poole, ta n?ol polnud muret ega h?mmastust. Kaalusin, kas ta oli p??dnud oma k?nepruuki varjata. T?en?oliselt mitte ? kefi toime all poleks ta sellest lihtsalt hoolinud. Radchi valdustes oleks see k?nepruuk n?idanud, et tegemist on j?uka ja m?juka perekonna liikmega, kellegagi, kes on p?rast viieteistk?mneselt vaimuannete eksami tegemist j?udnud lugupeetud ametikohale. V?ljaspool Radchi alasid oli see tuhande l?bustusega, rikka, korrumpeerunud, paadunud suli tunnus. Meieni kostis ?hus?iduki vaikne h??l. P??rasin peatumata tagasi vaatama, uurisin silmapiiri ning n?gin seda kaugel ja v?iksena. Lendas madalal ja aeglaselt, n?is, et piki meie j?lgi. Olin kindel, et nad ei tulnud meid p??stma. Mu m?ndivise oli petnud ning n??d me olime n?htaval ja kaitsetud. J?tkasime k?ndimist, ?hus?iduki h??l tuli l?hemale. Me poleks saanud selle eest p?geneda ka siis, kui Seivarden poleks hakanud komistama; ta j?i k?ll p?sti, kuid ta j?ud oli selgesti otsakorral. See, et ta oli k?netamata r??kinud v?i enda ?mber midagi m?rganud, t?hendas, et kefi m?ju hakkas lahtuma. Peatusin, lasin ta k?e lahti ja ta j?i minu k?rvale seisma. ?hus?iduk lendas meist ?le, tegi p??rde ja maandus meie teele, umbes kolmek?mne meetri kaugusele meie ette. V?ib-olla neil polnud vahendeid, et meid ?hust tulistada, v?i siis ei tahtnud nad seda teha. Raputasin kompsu seljast ja lasin pealiskuue kinnise l?dvemale, et relva paremini k?tte saada. Neli inimest tulid v?lja: omanik, kelle k?est ma olin s?iduki rentinud, kaks, keda ma ei tundnud, ja see t??p k?rtsist, kes oli mind ?karmiks plikaks? nimetanud ? keda ma olin tahtnud tappa, kuid end vaos hoidnud. Libistasin k?e p?ue ja pigistasin relvap?ra. Mu valikud olid piiratud. ?Kas sul m?istust ei ole peas?? h?ikas omanik, kui nad olid viieteistk?mne meetri kaugusel. K?ik neli peatusid. ?Sa j??d s?iduki juurde, kui see alla tuleb, et me su leiaksime.? Vaatasin baaris n?htud inimest, n?gin, et ta tundis mu ?ra, ja n?gi ka, et mina tema ?ra tundsin. ?Ma ?tlesin baaris, et kes proovib mind r??vida, see sureb,? meenutasin talle. Ta muigas. ?ks neist, keda ma ei tundnud, v?ttis kusagilt riiete vahelt p?stoli. ?Me ei tulnud proovima,? ?tles ta. T?mbasin p?stoli v?lja ning tulistasin, tabades teda n?kku. Ta vajus lumme. Enne kui teised j?udsid reageerida, tulistasin baaris n?htud isikut, kes samuti kokku vajus, ja j?rgmist tema k?rval, k?ik kolm lasku kiiresti, v?hem kui sekundiga ?ksteise j?rel. Omanik kirus ja p??rdus p?genema. Tulistasin teda selga, ta tegi kolm sammu ja kukkus siis. ?Mul on k?lm,? ?tles Seivarden mu k?rval rahulikult ja osav?tmatult. Nad olid j?tnud oma s?iduki valveta, tulnud k?ik neljakesi minu poole. Rumal neist. Kogu ettev?tmine oli rumal, n?is, et nad polnud teinud mingit t?sist plaani. Mul tarvitses ainult Seivarden ja komps nende s?idukisse t?sta ja lendu t?usta. Arilesperas Strigani elukoht oli ?hust vaevalt m?rgatav, ainult ring l?bim??duga veidi enam kui kolmk?mmend viis meetrit, kus lumesammal oli pisut heledam ja ?hem. Laskusin v?ljapoole seda ringi ja ootasin hetke, et olukorda hinnata. Selle nurga alt oli selge, et seal on kaks hoonet, lumega kaetud k?ngast. See v?is olla t?hi karjuste laager, aga kui ma sain oma teavet usaldada, siis oli see midagi muud. M??ri v?i tara ei olnud, kuid ma ei teinud ennatlikke j?reldusi valveseadmete kohta. Veidi kaalunud, avasin ?hus?iduki luugi ja v?ljusin, t?mmates ka Seivardeni enda j?rel v?lja. K?ndisime aeglaselt jooneni, kus lume v?rvitoon muutus, Seivarden peatus, kui mina peatusin. Ta seisis ?ksk?ikselt, vaadates otse enda ette. Kaugemale polnud ma osanud plaani teha. ?Strigan!? h?ikasin, ja ootasin, aga vastust ei tulnud. J?tsin Seivardeni sinna seisma ja k?isin ?mber teist v?rvi lumeringi. Kahe lumega kaetud hoone sissep??sud n?isid veidralt tumedatena, ma peatusin ja vaatasin veel kord. M?lemad sissek?igud olid avatud, nende taga oli pimedus. T?en?oliselt olid sellistel hoonetel kahekordsed uksed nagu l??sid, et soe ?hk v?lja ei p??seks, aga ma ei uskunud, et keegi m?ne ukse lihtsalt p?rani j?taks. ??? ???????? ?????. ??? ?????? ?? ?????. ????? ?? ??? ????, ??? ??? ????? ??? (https://www.litres.ru/enn-leki/abistav-oiglus-1-osa/?lfrom=688855901) ? ???. ????? ???? ??? ??? ????? ??? Visa, MasterCard, Maestro, ? ??? ????? ????, ? ????? ?????, ? ??? ?? ?? ????, ??? PayPal, WebMoney, ???.???, QIWI ????, ????? ???? ?? ??? ???? ?? ????.