Êîãäà ïðàâî ëóêàâîé íî÷è, äî çàêàòà, â ìîãèëó êàíåò, â ïðåäðàññâåòíîé, òîñêëèâîé êîð÷å, îæèâóò è çàñòîíóò êàìíè. Âèä èõ æàëîê, óáîã è ìðà÷åí ïîä êðóïîþ ðîñèñòîé ïóäðû. Âû íå çíàëè, ÷òî êàìíè ïëà÷óò åù¸ ñëàùå, ÷åì ïëà÷åò óòðî, îìûâàÿ ðîñîé îáèëüíîé âåòâè, ëèñòüÿ, öâåòû è òðàâû? Êàìíè æàæäóò, ÷òîá èõ ëþáèëè. Êàìíè òîæå èìåþò ïðàâî íà ëþáîâü, íà õ

Abistav halastus. 3. osa

abistav-halastus-3-osa
Òèï:Êíèãà
Öåíà:1657.22 ðóá.
Ïðîñìîòðû: 143
ÎÒÑÓÒÑÒÂÓÅÒ Â ÏÐÎÄÀÆÅ
×ÒÎ ÊÀ×ÀÒÜ è ÊÀÊ ×ÈÒÀÒÜ
Abistav halastus. 3. osa Ann Leckie Radchi impeeriumis k?ib kodus?da, sest valitseja Anaanderikloonid on omavahel impeeriumi arengusuundade p?rast t?siselt t?lli l?inud.Athoeki t?hes?steemis n?ivad asjad admiral Breqi – endise s?jalaeva –kontrolli all olevat. Siis aga leitakse orbitaaljaama h?maramast osast keegi,keda ei saaks nagu ?ldse olemas olla, saabub salap?rase ja ?liv?imsaPresgeri impeeriumi esindaja ning seej?rel ilmub oma laevastikuga Breqilek?tte maksma Anaander Mianaai ise. Breq keeldub oma laeva ja meeskonnagap?genemast, sest nii j??ksid Athoeki inimesed h?tta. V?idu?ansid onv?ikesed, kuid see pole Breqi kunagi peatanud. Esimese sammuna tuleks andak?igile Athoeki tehisintellektidele enesem??ramis?igus, teadmata k?ll,millise poole nad valivad... „Abistav Halastus” on romaanide „AbistavM??k” ja „Abistav ?iglus” j?rg. Originaali tiitel: Ann Leckie Ancillary Mercy Orbit Books 2015 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Kirsti Sinissaar Kaane kujundanud Toomas Niklus Copyright © 2015 by Ann Leckie © T?lge eesti keelde. Juhan Habicht, 2016 ISBN 978-9985-3-3763-9 ISBN 978-9985-3-3799-8 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2016 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif 1 ?hel hetkel ma magasin. J?rgmisel ?rkasin tuttavate tee valmistamise helide peale. Aga aeg oli kuus minutit varajasem, kui ma olin kavatsenud. Miks? P??dsin vaadata. Leitnant Ekalu oli vahis. Millegip?rast n?rdinud. Isegi pisut vihane. Tema ees ekraanil oli vaade Athoeki jaamale ja seda ?mbritsevatele laevadele. Kuppel Aia kohal j?i selle nurga alt peaaegu n?htamatuks. Athoek ise oli poolenisti varjus, poolenisti aga s?ras sinise ja valgena. Tagaplaanilt kostva signaalide s?dina p?hjal ei tundunud midagi korrast ?ra olevat. Avasin silmad. Mu kajuti seinad n?itasid sama vaadet meid ?mbritsevast kosmosest, mida n?gi leitnant Ekalu komandosillal – Athoeki jaam, laevad, Athoek ise. Majakad nelja siinse s?steemidevahelise v?rava juures. Ma ei vajanud seda vaadet oma seintele. Ma v?isin seda n?ha ?ksk?ik kus ja siis, kui vaid tahtsin. Kuid ma polnud kunagi andnud k?sku selle vaate kasutamiseks siin. Laev oli teinud seda omal algatusel. Neli meetrit pika ja kolm meetrit laia kajuti otsas leti ??res seisis Seivarden ja tegi teed. Vanade emailitud n?udega, tasse oli sellest komplektist alles vaid kaks ja neistki oli ?ks sakilise servaga – p?rast seda, kui Seivarden oli rohkem kui aasta eest teinud kohmakaid katseid kasulik olla. Juba ?le kuu aja polnud Seivarden enam mu teenri rollis, kuid ta kohalolek oli nii tuttav, et ?rgates v?tsin ma selle pikemalt m?tlemata lihtsalt teadmiseks. „Seivarden,” ?tlesin. „Laev, tegelikult.” Ta kallutas korraks pead minu poole, ise teele keskendudes. Kalri Halastus suhtles meeskonnaga tavaliselt kuulmis- v?i n?gemisimplantide abil, k?neldes otse meie k?rvus ehk asetades meie n?gemise ette s?nu v?i kujutisi. N?gin, et see toimus ka n??d, Seivarden luges s?nu, mida laev talle andis. „Praegu olen ma laev. Ning kuni sa magasid, admiral, saabus kaks teadet, kuid mingit otsest ohtu ei ole.” T?usin istuma, l?kkasin teki k?rvale. Kolme p?eva eest oli mu ?lg olnud tervendajaga fikseeritud, k?si tuim ja liikumatu. Taastunud liikumisv?ime r??mustas mind ikka veel. „Ma arvan, et leitnant Seivarden tunneb sellest vahel puudust,” j?tkas Seivarden. Andmed, mida laev temast luges – ja mul tarvitses nende n?gemiseks vaid tahta –, n?itasid kerget kartust, m?ningat kitsikust. Aga laeval oli ?igus, Seivardenile meeldis see p?gus naasmine meie endiste rollide juurde, kuid mulle, nagu ma m?rkasin, ei meeldinud. „Kolme tunni eest me saime teate admiral Uemilt.” Admiral Uemi tegi sama t??d mis mina, ?he v?rava kaugusel Hradi s?steemis. K?sutas k?iki seal viibivaid Radchi s?jalaevu. Mida see siis ka parasjagu t?hendas: Radchi kosmoses k?is kodus?da ja admiral Uemi, nagu ka minu volitused p?rinesid parajasti Omaughi palees valitsevalt Anaander Mianaailt. „Tsturi palee on langenud.” „Kas ma s?andangi k?sida, kelle k?tte?” Seivarden p??rdus leti juures, teetass kinnastatud k?es. Tuli minu voodi juurde. Koos veedetud aja j?rel tundis ta mind juba liiga h?sti, et mitte ?llatuda mu vastusest v?i sattuda kimbatusse mu katmata k?test. „Isand Mianaai, kelle siis veel?” vastas ta p?gusalt naeratades. Ta ulatas mulle teetassi. „Selle k?tte, ?tles admiral Uemi, kellel on sinu vastu v?ga v?he armastust. Nagu ka admiral Uemi vastu.” „T?si.” Minu jaoks oli Radchi isanda Anaander Mianaai erinevatel osadel v?ga v?he vahet ning ?helgi neist polnud mingit p?hjust minuga rahul olla. Kuid ma teadsin, millist poolt admiral Uemi toetas. V?i kes ta ehk isegi oli. Anaanderil oli palju kehasid, ta oli harjunud olema k?mnetes, kui mitte sadades kohtades ?heaegselt. N??d oli ta taandunud ja killustatud, paljud ta kloonitud kehad olid langenud v?itluses tema endaga. Mul oli tugev kahtlus, et admiral Uemi v?is ise olla ?ks kild Radchi isandast. „Admiral Uemi lisas,” j?tkas Seivarden, „et see Anaander, kes Tsturi ?le v?ttis, on suutnud katkestada ?henduse v?ljaspool Tsturi s?steemi asuva endaga, nii et tema ?lej??nud osa ei tea, mida ta kavatseb. Admiral Uemi ?tles, et kui tema oleks Anaander Mianaai, siis ta kasutaks suuremat osa oma vahenditest selleks, et n??d, kui palee on tema k?es, s?steem enda jaoks kindlustada. Kuid et tal oleks ka tugev kiusatus saata v?imaluse korral keegi sinu kallale, admiral. Hradi laevastiku juht palus ka r?hutada, et need uudised j?udsid temani Omaughi paleest tulnud laevaga, nii et teave on mitu n?dalat vana.” R??pasin teed. „Kui t?rann on t?esti nii rumal, et saadab laevad siia kohe p?rast seda, kui on Tsturi oma kontrolli alla saanud, siis v?ivad need siia j?uda mitte varem kui…” Kalri Halastus n?itas mulle numbreid. „Umbes n?dala p?rast.” „Sel osal Radchi isandast on p?hjust olla sinu peale ??rmiselt vihane,” r?hutas Seivarden laeva rollis. „Ning tal on ajalooliselt tuntud kalduvus sooritada j?rske tegusid nende vastu, kes on teda piisavalt vihastanud. Kui ta oleks saanud, oleks ta juba varem siia tulnud.” Ta kortsutas kulmu s?nade peale, mis j?rgmisena ta silme ette ilmusid, kuid muidugi v?isin ma neid ka ise n?ha ja teadsin juba, mis need on. „Teine teade on kuberner Giarodilt.” Ma ei vastanud kohe. Kuberner Giarod oli m??ratud k?rgeimaks v?imukandjaks kogu Athoeki s?steemis. Otsesemal v?i kaudsemal moel oli ta nende vigastuste p?hjuseks, millest ma ?sja olin paranenud. ?igupoolest oleksin ma neid vigastusi saades peaaegu surnud. Kuna ma olin see, kes ma olin, ma juba teadsin temalt mulle saadetud teate sisu. Seivardenil ei tarvitsenud seda valjusti v?lja ?elda. Aga kunagi olid Kalri Halastusel olnud abistavad – laeva tehisintellekti orjadest inimolendid, selle k?ed ja jalad, silmad ja k?rvad. Need abistavad olid l?inud, ?ra v?etud, ja n??d oli laeval l?binisti inimestest meeskond. Ma teadsin, et lihts?durid esinesid vahel laeva jaoks abistavatena, r??kisid laeva nimel, tegid asju, mida laev enam teha ei saanud, et seda niiviisi r??mustada. Minu ees ?ldiselt mitte – ma olin ise abistav, viimane allesj??nud fragment transpordialuselt Toreni ?iglus, mis h?vitati kahek?mne aasta eest. Minu jaoks polnud ei l?bus ega lohutav n?ha oma s?dureid j?ljendamas seda, mis ma kunagi olin olnud. Siiski polnud ma seda ka keelanud. Mu s?durid olid mu minevikust teada saanud alles ?ige hiljuti. Ning n?is, et nad leidsid selles v?imaluse kaitsta end v?ikeses laevas elades paratamatult tekkiva l?heduse eest. Kuid Seivardenil polnud selliseks n?item?nguks mingit vajadust. Ta tegi seda, sest laev tahtis. Miks v?is laev seda tahta? „Kuberner Giarod palub sul naasta jaama niipea, kui see sulle sobib,” ?tles Seivarden. ?tles laev. See s?nastus, hoolimata ilustavast niipea, kui sobib m??ratlusest, ei olnud p?ris s?ndsalt viisakas. Seivarden polnud nii n?rdinud, kui leitnant Ekalu oli olnud, ent kindlasti m?tles ta n??d, kuidas ma reageerin. „Kuberner ei p?hjendanud oma palvet. Kuid Kalr Viis m?rkas eile ?htul Allaia ees rahutusi. Turvateenistus arreteeris kellegi ja ?hustik on seej?rel olnud n?rviline.” Laev n?itas mulle l?hidalt kilde sellest, mida veel jaamas viibiv Viis oli n?inud ja kuulnud. „Kas Allaed polnud mitte evakueeritud?” k?sisin. Valjusti, sest ilmselt tahtis laev seda vestlust just nii l?bi viia, ?ksk?ik siis, mida mina sellest arvasin. „See pidi t?hi olema.” „T?pselt nii,” vastas Seivarden. Laev. Suurem osa Allaia elanikest olid olnud ychanad – keda xhaid, Athoeki annekteerimise k?ige edukamalt ?le elanud rahvusr?hm aga p?lgas. Teoreetiliselt kaotasid rahvuslikud erinevused oma t?htsuse, kui Radch mingi maailma annekteeris. Tegelikkus oli segasem. Ning m?ned kuberner Giarodi v?hem ratsionaalsed hirmud olid seotud Allaia ychanadega. „Suurep?rane. Laev, kas sa ?rataksid leitnant Tisarwati?” Tisarwat oli meie saabumisest saadik loonud kontakte nii Allaias kui ka jaama juhtkonna seas. „Juba ?ratasin,” vastas Seivarden Kalri Halastuse eest. „Selleks ajaks, kui sa oled riietunud ja s??nud, on s?stik valmis.” „T?nan.” M?rkasin, et ma ei tahtnud ?elda ei „T?nan, laev,” ega „T?nan, Seivarden,”. „Admiral, ma loodan, et ma ei ole liiga pealet?kkiv,” ?tles laev Seivardeni kaudu. Enne pisut pingul olnud Seivarden muutus rahutumaks – ta oli n?ustunud laeva eest esinema, kuid ?kki tegi miski talle muret, v?ib-olla kahtlus, milleni laev j?uda tahab. „Ma ei kujuta ette, et sa saaksid kunagi liiga pealet?kkiv olla, laev.” Aga muidugi v?is laev n?ha minu kohta k?ike – iga hinget?mmet, iga lihase v?himatki t?mblust. Enamgi, sest ma kandsin endas abistava implante, mis siis, et mitte selle laeva abistava omasid. Kindlasti ta teadis, et ohvitseri kasutamine abistava asendajana h?iris mind. „Mul on sulle ?ks k?simus, admiral. Omaughis sa ?tlesid, et ma v?iksin ise olla oma kapten. Kas sa m?tlesid seda t?siselt?” Korraks tundus mulle, nagu oleks laeva gravitatsioon ?les ?elnud. Polnud m?tet p??dagi varjata oma reaktsiooni laeva s?nadele, nagunii oli mu f??siline reaktsioon n?htav k?igis ?ksikasjades. Seivardenil polnud ?ksk?iksuse teesklemine kunagi eriti h?sti ?nnestunud ning ta aristokraatlik n?gu reetis kohkumist. Ilmselt ta ei teadnud, et mitte see polnud laeva eesm?rgiks. Ta avas suu, nagu tahaks midagi ?elda, ja sulges taas. Kortsutas kulmu. „Jah, m?tlesin k?ll,” vastasin. Radchaaide jaoks polnud laevad inimesed. Me olime varustus. Relvad. T??riistad, mis vajaduse korral toimisid nii, nagu k?stud. „Ma olen seniajani selle peale m?elnud,” ?tles Seivarden. Ei, Kalri Halastus. „Ja ma olen otsustanud, et ei taha olla kapten. Aga ma leian, et m?te, nagu v?iksin ma olla kapten, meeldib mulle.” Seivarden polnud ilmselt kindel, kas ta peaks sellest kergendust tundma v?i mitte. Ta teadis, kes ma olin, v?imalik, et teadis ka, miks ma olin Omaughi palees seda ?elnud, kuid ta oli k?rgest soost radchaai ning eeldas nagu k?ik Radchi ohvitserid, et ta laev teeb alati t?pselt nii, nagu k?stud. On alati tema jaoks olemas. Ma olin ise olnud laev. Laevadel v?ivad olla tunded, isegi v?ga tugevad tunded oma kaptenite v?i leitnantide vastu. Teadsin seda oma isiklikust kogemusest. Oh, kuidas veel teadsin. Suurema osa oma kahe tuhande aasta pikkusest elust polnud ma m?elnud, et v?iks olla p?hjust tahta midagi muud. Ning mu enda p??rdumatult kadunud meeskond oli haigutav auk minus, kuhu ma olin ?ppinud mitte vaatama. Enamasti. Samas, viimase kahek?mne aastaga olin ma harjunud ise oma otsuseid tegema, saamata soovitusi kelleltki teiselt. Ise oma elu juhtima. Kas ma olin m?elnud, et mu laev tunneb minu vastu sama, mida mina olin tundnud oma kaptenite vastu? See oleks olnud v?imatu. Laevadel polnud selliseid tundeid teiste laevade vastu. Olin ma seda m?elnud? Miks oleksin ma pidanud sellele m?tlema? „Hea k?ll,” ?tlesin ja r??pasin lonksu teed. Neelasin alla. Ikkagi ei n?inud ma p?hjust, miks pidi laev seda r??kima Seivardeni kaudu. Muidugi, Seivarden oli l?binisti inimene. Ja ta oli Kalri Halastuse Amaati leitnant. V?ib-olla polnud laeva s?nad m?eldud mulle, vaid talle. Seivarden polnud kunagi olnud ohvitser, kes hooliks v?i isegi m?rkaks, mida ta laev tunneb. Toreni ?iglusel teenides polnud ta kuulunud mu lemmikute hulka. Aga laevadel olid erinevad eelistused, erinevad lemmikud. Ja viimase aastaga oli Seivardeni k?itumine m?rgatavalt paranenud. Abistavatega laev v?ljendas oma tundeid tuhandel erineval, vaevum?rgataval moel. Lemmikohvitseri tee polnud kunagi jahtunud. Tema toit oli valmistatud t?pselt n?nda, nagu ta eelistas. Ta munder sobis talle alati, istus v?himagi pingutuseta h?sti. V?ikesed vajadused v?i soovid rahuldati peaaegu kohe p?rast nende tekkimist. Ja enamasti m?rkas ta ainult seda, et tunneb end mugavalt. Kindlasti mugavamini kui teistel laevadel, kus ta ehk oli teeninud. Peaaegu alati oli see rangelt ?hepoolne. N?dalaid tagasi olin Omaughi palees ?elnud laevale, et ta v?iks olla isik, kes juhib ennast ise. Ning n??d ?tles ta mulle – ja ma olin kindel, mitte juhuslikult ka Seivardenile –, et v?hemalt potentsiaalselt tahaks ta seda olla. Tahtis olla tunnustatud. Tahtis v?ib-olla mingit v?ikest vastust oma tunnetele (v?i v?hemalt m?istmist). Ma polnud m?rganud, et Seivardeni Amaatid oleksid olnud eriliselt hoolitsevad, kuid nad, nagu k?ik teisedki Kalri Halastuse s?durid, olid inimesed, mitte oma laeva j?tked. Kui laev oleks n?udnud, et nad abistavate kombel alatasa v?ikesi s?bralikke tegusid teeksid, oleksid nad tundnud end ebamugavalt. „Hea k?ll,” kordasin. Leitnant Tisarwat t?mbas oma kajutis saapaid jalga. Alles ?rgates – Bo ?heksa seisis teetassiga ta k?rval. ?lej??nud Bo dekaad magas s?gavalt, m?ned n?gid und. Seivardeni Amaatid l?petasid oma p?evat??d, valmistusid ?htus??giks. Meedik ja pooled mu Kalrid magasid veel, aga vaid kergelt. Laev pidi nad viie minuti p?rast ?ratama. Ekalu ja tema Etrepad olid vahis. Leitnant Ekalu oli kuberneri teatest ikka veel pisut n?rdinud ja miski tegi talle veel muret, ma polnud kindel, mis see oli. V?ljas libises m??da Kalri Halastuse korpust tolm ja Athoeki p?ike soojendas seda. „Kas oli veel midagi?” Oli. Seivarden, kes oli vestlusteema muutudes ikka enam pingul, pilgutas silmi, oodates mingi teate ilmumist. Terve sekundi jooksul ei juhtunud midagi. Ja siis: Ei, admiral, see on k?ik. „Ei, admiral,” luges Seivarden maha. „See on k?ik.” Ta h??les oli kahtlus. Kellegi jaoks, kes tundis laevu, oli see v?ike paus olnud palju?tlev. Mind ?llatas pisut, et oma laevade tundeid ?ldiselt mitte m?rkav Seivarden oli seda t?hele pannud. Ta pilgutas kolm korda silmi ja kortsutas kulmu. Murelikult. Segaduses. Enda kohta tavatult ebakindlana. ?tles: „Su tee jahtub ?ra.” „Sellest pole midagi,” vastasin ja j?in tassi t?hjaks. Leitnant Tisarwat oli tahtnud kohe tagasi Athoeki jaama minna. Olime s?steemis viibinud veidi ?le kahe n?dala, aga juba olid tal seal s?brad ja sidemed. Ta oli p??dnud s?steemi juhtkonna seas m?juj?udu saavutada peaaegu et sellest hetkest alates, mil ta siin esimest korda jala maha toetas. Mis asjaolusid arvestades polnud ka eriti ?llatav. Tisarwat polnud juba m?nda aega enam Tisarwat – Radchi isand Anaander Mianaai oli ?nnetut seitsmeteistaastast leitnanti muutnud, et teha temast enda j?tk, veel ?ks osa Radchi isandast. Selline, nagu ta lootis, keda ma ?ra ei tunneks ning kes hoiaks mul silma peal ja kontrolliks ka Kalri Halastust. Ent ma olin ta ?ra tundnud, eemaldanud implandid, mis ?hendasid Tisarwati Radchi isandaga, ning n??d oli ta keegi teine – uus leitnant Tisarwat eelmise m?lestuste ja v?imalik, et m?ningate kalduvustega, kuid kes oli veetnud m?ned p?evad ka Radchi maailmaruumi k?ige m?juv?imsama isikuna. Ta ootas mind s?stiku luugi ees. Seitseteist, mitte just pikk, aga sihvakas m?nede seitsmeteistaastaste kombel, kes pole oma kasvu veel t?is saanud. Varasest ?ratamisest veel uimane, kuid iga juuksekarv ?iges kohas, tumepruun munder eeskujulikus korras. Mingil muul moel poleks Bo ?heksa – n??d juba s?stikus – oma noort leitnanti kajutist v?lja lasknudki. „Admiral.” Tisarwat kummardas. „T?nan, et sa mu kaasa v?tad.” Ta sirelilillad silmad – j??nuk vanast Tisarwatist, kergemeelsest ja frivoolsest, kes t?en?oliselt oli kulutanud kogu oma esimese palga silmade v?rvi muutmisele – olid t?sised. Siiski oli ta siiralt r??mus ja pisut elevil, vaatamata isegi droogidele, mida Kalri Halastuse meedik talle andis. Radchi isanda paigaldatud implandid polnud korralikult toiminud ning ma kartsin, et need olid tekitanud p??rdumatuid kahjustusi. Et ma need implandid kiiresti eemaldada lasin, oli selle probleemi ehk lahendanud, kuid v?imalik, et p?hjustanud uusi. Kui siia lisada igati m?istetav, tugevalt kahetine suhtumine Anaander Mianaaisse, kelle m?ningad isikuomadused olid talle oletatavasti k?lge j??nud, siis oligi tulemuseks peaaegu lakkamatu ?ngistus. Pealtn?ha tundus temaga aga k?ik korras olevat. „Pole t?nu v??rt, leitnant.” „Sir.” N?gin, et ta tahtis enne s?stikusse astumist veel millestki juttu teha. „S?steemi kuberner Giarod on probleem.” Kuberner Giarodi oli ametisse m??ranud sama v?im, mis oli saatnud minu Athoeki s?steemi. Teoreetiliselt me olime liitlased ?lesandega kindlustada s?steemis turvalisus ja stabiilsus. Ent alles m?ne p?eva eest oli ta andnud mu vaenlastele teavet, mis oleks mu peaaegu tapnud. Ning kuigi oli v?imalik, et siis oli ta teinud seda teadmatusest, pidi olukord talle n??dseks juba selge olema. Selle kohta polnud aga ainsatki s?na, ei mingit seletust, vabandust v?i kinnitust. Ainult see ebaviisakuse piiril kutse jaama. „Ma arvan,” j?tkas Tisarwat, „et mingil hetkel me vajame uut kuberneri.” „Leitnant, ma h?sti ei usu, et Omaughi palee meile l?hitulevikus uue saadaks.” „Ei, sir,” vastas Tisarwat. „Aga mina saaksin hakkama. Ma v?iksin olla kuberner. Ma oleksin hea kuberner.” „Ma ei kahtle selles, leitnant,” ?tlesin rahulikul toonil. P??rdusin, et t?ugata end Kalri Halastuse kunstlikust gravitatsioonist s?stiku kaalutusse. N?gin, et kuigi Tisarwat hoidis end mu s?nu kuuldes t?iesti liikumatuna, tegi mu vastus talle siiski haiget. Droogid vaigistasid valu, kuid see oli olemas. Kuna ta oli see, kes ta oli, pidi ta teadma, et ma olen ta s?steemi kuberneriks saamise vastu. Ma olin elus ainult seep?rast, et Radchi isand Anaander Mianaai arvas v?i lootis, et ma v?in olla ohuks tema vaenlasele. Aga Anaander Mianaai vaenlane oli muidugi tema ise. Ma ei hoolinud sellest eriti, milline osa Radchi isandast l?puks v?itjaks j??b – minu jaoks olid nad k?ik ?ks ja seesama. Oleksin eelistanud n?ha teda t?ielikult h?vitatuna. Selle eesm?rgi saavutamine k?is mul kaugelt ?le j?u, aga ta tundis mind piisavalt h?sti, teadmaks, et ma kahjustan k?iki tema osasid nii palju, kui suudan. Ta oli r??vinud ?nnetu leitnant Tisarwati, et olla mulle l?hedal ja hoida neid kahjustusi minimaalsetena. Peatselt p?rast Athoeki jaama j?udmist oli Tisarwat seda mulle ise ?elnud. Ja m?ne p?eva eest oli Tisarwat ?elnud: Sir, kas sa m?istad, et me m?lemad teeme t?pselt seda, mida ta tahab? Tema oli Anaander Mianaai. Ja mina olin ?elnud, et see, mida Radchi isand tahab, pole minu jaoks eriti oluline. P??rdusin tema poole tagasi. Toetasin k?e Tisarwati ?lale. ?tlesin leebemalt: „Katsume k?igepealt t?nase p?evaga hakkama saada, leitnant.” V?i m?ne j?rgmise n?dala v?i kuu v?i pikemagi ajaga. Radchi kosmos oli suur. V?itlused, mis leidsid aset piirkondlikes paleedes, v?isid j?uda Athoeki homme v?i j?rgmisel n?dalal v?i j?rgmisel aastal. Ning kodus?da v?is l?puni p?leda paleedes ja mitte kunagi siia j?uda. Aga seda v?imalust ma eriti ei uskunud. Me r??gime sageli argiselt kaugustest ?he t?hes?steemi ulatuses – et jaam on kuu v?i planeedi l?hedal v?i v?rav s?steemi t?htsaima jaama l?hedal, – kuigi neid kaugusi m??detakse sadades tuhandetes, kui mitte miljonites kilomeetrites. Ning s?steemi kaugeimad valvejaamad v?isid olla v?ravatest sadade miljonite, kui mitte miljardite kilomeetrite kaugusel. M?ne p?eva eest oli Kalri Halastus olnud Athoeki jaamale t?eliselt, ohtlikult l?hedal, kuid me olime l?hedal ainult suhtelises m?istes. Sinna s?ites pidime s?stikus veetma terve p?eva. Kalri Halastus v?is tekitada oma v?ravaid, otseteid l?bi tavakosmose, ning meid m?rksa kiiremini kohale viia, kuid v?rava loomine toimeka jaama l?hedusse t?hendas riski v?ravast v?ljudes teele j??va liiklusega kokku p?rgata. Laev v?is seda teha – oligi tegelikult hiljuti teinud. N??d aga oli turvalisem kasutada s?stikut, mis oli liiga v?ike isegi oma gravitatsiooni tekitamiseks, r??kimata siis v?ravast. Mis probleem kuberner Giarodi ka vaevas, igatahes tuli tal sellega oodata. Ning mul oli k?llaga aega m?elda, mida ma v?in jaamast eest leida. Anaander Mianaai m?lemal poolel (kui oletada, et neid oli vaid kaks, aga p?ris kindel ei saanud selles olla) oli seal kindlasti oma agente. Ent ?kski neist polnud s?jav?elane. Kapten Hetnys – mu vaenlane, kellele kuberner Giarod oli nii ettevaatamatult andnud ohtlikku teavet – oli koos oma ohvitseridega k?lmutatult Kalri Halastuse pardal. Tema laev Atagarise M??k tiirles Athoekist ?sna kaugel, mootorid v?lja l?litatud ja k?ik abistavad ladustatud. Lisaks Atagarise M??gale ja Kalri Halastusele oli s?steemis veel ainult ?ks s?jalaev, Ilvesi Halastus, mis kontrollis kaugemaid valvejaamu, ning selle kapten polnud seni v?lja n?idanud mingit soovi ignoreerida mu k?sku selle tegevusega j?tkata. Relvastatud ?ksustena tulid arvesse veel jaama ja planeedi turvateenistus, kuid nende puhul t?hendas „relvastus” uimastava toimega kumminuiasid. See ei t?hendanud, nagu poleks turvateenistus olnud ohtlik, kindlasti oli, eriti relvastamata kodanike jaoks. Kuid minu jaoks turvateenistus endast ohtu ei kujutanud. Iga?ks, kes avastas, et ma ei toeta Radchi isanda temale meelep?rast poolt, sai seega minu vastu kasutada ainult poliitilisi vahendeid. Niisiis oli tegemist poliitikaga. V?ib-olla tuleks mul leitnant Tisarwatist eeskuju v?tta ning jaama turvateenistuse ?lem l?unale kutsuda. Kalr Viis oli endiselt Athoeki jaamas, nagu ka Kaheksa ja K?mme. Jaam oli ?lerahvastatud juba enne seda, kui Allaed kahjustada sai ning evakueeriti, k?igile ei j?tkunud voodeid. Mu Kalrid olid seadnud kastid ja kaubaalused umbkoridori nurka. ?hel neist kastidest istus kodanik Uran ning harjutas vaikselt, kuid otsusekindlalt raswarikeelsete verbide p??ramist. Raswar oli Athoeki jaama ychanade seas levinuim keel ning meie naabrid jaamas olid peamiselt ychanad. Lihtsam oleks olnud minna meediku juurde ja ?ppida p?hit?ed selgeks droogide m?ju all, kuid ta oli v?ga kirglikult teatanud, et ei taha seda teha. Uran oli mu v?ikese majapidamise ainus mittes?jav?elasest liige, napilt kuueteistk?mnene, ta polnud minu ega ?hegi teise Kalri Halastuse meeskonnaliikme sugulane, kuid ma olin leidnud, et olen tema eest vastutav. Viis seisis k?rval ja oli pealtn?ha keskendunud sellele, et tee oleks valmis, kui Urani ?petaja m?ne minuti p?rast saabub, tegelikult aga hoidis poisil hoolega silma peal. M?ne meetri kaugusel k??risid Kalr Kaheksa ja Kalr K?mme koridori p?randat, mis n??dseks oli m?rksa v?hem kriimuline ja silman?htavalt mitte nii hall kui majapidamise ajutistest piiridest v?lja j??v p?rand. T??tades nad laulsid, kuid vaikselt, sest kodanikud magasid sealsamas l?hedal uste taga. Mu armsama toas Kasvas jasmiin See ehtis kogu tema voodit Lapsed on paastunud ja juuksed maha ajanud Kuu aja p?rast k?lastavad nad j?lle templit Rooside ja kameeliatega Aga mina tahan vaid Jasmiini?itest l?hna?li Kuni elu l?puni See oli vana laul, vanem kui Kaheksa ja K?mme ise, t?en?oliselt isegi vanem kui nende vanavanemad. Ma m?letasin aega, mil see oli uus. S?stikul, kus Kaheksa ja K?mme mind ei kuulda ei saanud, laulsin ma nendega kaasa. Vaikselt, sest minu k?rval magas turvav??ga istmele kinnitatud Tisarwat s?gavat und. Kuid s?stiku piloot kuulis mind kerge rahulolutundega. Ootamatu reis tagasi jaama ja see, mida ta oli kuulnud kuberner Giarodi teatest, oli teinud ta murelikuks. Aga kui ma laulsin, siis olid asjad nii, nagu pididki olema. Kalri Halastusel Seivarden magas ja n?gi und. Tema k?mme Amaati magasid samuti, l?hestikku oma koikudes. Bo dekaad (Bo ?he juhtimisel, sest Tisarwat oli koos minuga s?stikus) oli just ?rganud ning kordas midagi m?tlemata p?hekulunud palvet (?igluse ?is on rahu. S?ndsuse ?is on m?tete ja tegude ilu...). Veidi hiljem tuli meedik vahist ja leidis leitnant Ekalu v?iksest, valgete seintega dekaadiruumist ?htus??ki p?rnitsemast. „On sinuga k?ik korras?” k?sis meedik ja istus tema k?rvale. K??gitoimkonnas Etrepa asetas meediku ette teetassi. „Minuga on k?ik h?sti,” valetas Ekalu. „Me oleme pikka aega koos teeninud,” vastas meedik. Kimbatuses Ekalu ei t?stnud pilku ega ?elnud midagi. „Enne edutamist oleksid sa l?inud oma dekaadikaaslaste juurde tuge otsima, aga enam sa nende juurde minna ei saa. Nad on n??d Seivardeni omad.” Enne minu tulekut – enne seda, kui Kalri Halastuse eelmine kapten riigireetmise eest arreteeriti – oli Ekalu olnud Amaat ?ks. „Ja ma oletan – sulle tundub, et sa ei saa minna oma Etrepade juurde.” Ekalut saatev Etrepa seisis tuimalt ruumi nurgas. „Paljud teised leitnandid l?heksid, kuid nemad ei t?usnud leitnandiks lihts?durist, eks ole.” Meedik ei lisanud, et Ekalu kardab ehk kaotada autoriteeti laevakaaslaste silmis, kes olid teda aastaid tundnud lihts?durina. Ei lisanud, et Ekalu teadis omast k?est, kui ebav?rdne tehing see oleks, kui ohvitser tahaks mingit lohutust v?i toetust talle alluvatelt s?duritelt. „Ma s?andan ?elda, et sa oled esimene, kes sellega hakkama sai – lihts?durist ohvitseriks t?usis.” „Ei,” vastas Ekalu tuhmilt. „Admiral oli.” Ta m?tles mind. „Ma oletan, et sa teadsid seda kogu aeg.” Ta pidas silmas, et ma olin abistav, mitte inimene. „Kas probleem on siis selles?” k?sis meedik. Ta polnud Etrepa toodud teed puudutanud. „Et admiral on esimene?” „Ei, muidugi mitte.” Ekalu t?stis viimaks pilgu ja ta ?ksk?ikse ilme varjus vilksatas hetkeks midagi muud, ent kadus kohe. „Miks peaks?” Ma teadsin, et ta r??gib t?tt. Meedik tegi osav?tmatu ?esti. „M?ned inimesed muutuvad armukadedaks. Ning leitnant Seivarden on… admirali v?ga kiindunud. Ning sina ja leitnant Seivarden…” „Oleks tobe olla admirali p?rast armukade,” ?tles Ekalu ?ksk?ikse tooniga. Ta m?tles seda t?siselt. Ta v?idet oleks saanud t?lgendada ka solvanguga, kuid ma teadsin, et ta polnud seda nii kavatsenud. Ja tal oli ?igust. Polnud mingit p?hjust minu peale armukade olla. „Sellised asjad ei olegi alati arukad,” m?rkis meedik kuivalt. Ekalu ei vastanud. „Ma olen vahel m?elnud, mis v?is Seivardeni peast l?bi k?ia, kui ta avastas, et admiral on abistav. Isegi mitte inimene!” Ja siis, vastuseks tundevirvendusele Ekalu n?ol: „Aga ta ei ole. Ma usun, et admiral ?tleb seda sulle ise.” „Kas sa hakkad n??d admirali kohta ?tlema see ja mitte tema?” r?ndas Ekalu. Ja p??rdus siis k?rvale. „Palun mind lahkelt vabandada, meedik. Lihtsalt see tundub mulle kuidagi vale.” Kuna ma v?isin n?ha seda, mida n?gi laev, n?gin ka meediku kahtlevat reaktsiooni Ekalu liialdatult ametlikule vabandusele, Ekalu ootamatult hoolikale katsele varjata oma tavalist lihtrahva k?nepruuki. Aga meedik oli Ekalut tundnud pikka aega ning valdava osa sellest oli Ekalu olnud, nagu meedik nimetas, lihts?dur. „Ma arvan,” ?tles meedik, „et Seivarden kujutab ette, nagu m?istaks ta, kuidas on olla k?ige madalamal astmel. Kindlasti on talle selgeks saanud, et on v?imalik leida end sealt, hoolimata heast perekonnast, laitmatutest kommetest ja k?igist ennetest, et Aatr on kinkinud sulle ?nneliku ja k?llusliku elu. Ta on ?ppinud, et keegi, kellest ta on hoolimatult ?le vaadanud, v?ib v??rida tema lugupidamist. Ja n??d, kui ta on selle selgeks saanud, kujutab ta ette, et m?istab sind.” Siis tuli talle veel ?ks m?te. „Seep?rast sulle ei meeldigi, kui ma ?tlen, et admiral ei ole inimene, on ju nii?” „Ma pole kunagi olnud k?ige madalamal astmel.” Ikka meedikut v?i Tisarwatit j?ljendades hoolikalt vokaale venitades. V?i Seivardenit. V?i mind. „Ja ma ?tlesin, et minuga on k?ik h?sti.” „Ma siis eksisin,” vastas meedik ilma mingi vimma v?i sarkasmita. „Palun mind lahkelt vabandada, leitnant.” Ametlikumalt, kui see oleks olnud vajalik Ekaluga, keda ta tundis juba nii kaua. Kelle arst ta oli kogu selle aja olnud. „Muidugi, meedik.” Seivarden magas veel. Teadmata midagi oma leitnandist kolleegi (ja armukese) kimbatusest. Teadmata midagi, kartsin ma, laeva soodsast suhtumisest. Mis v?is minu arvates olla tugev kiindumus. Nagu ma teadsin, v?is laev k?hklemata ?elda paljusid asju p?ris otse, seda aga siiski mitte kunagi. Tisarwat pomises ja liigutas minu k?rval s?stikus, kuid ei ?rganud. Keskendusin m?ttes sellele, mida ma v?in Athoeki jaama j?udes eest leida ja mida ma peaksin sellega peale hakkama. 2 Ma kohtusin kuberner Giarodiga tema t??kabinetis, mille kreemikad ja rohelised siidkardinad katsid sel p?eval ka Athoeki jaama peav?ljakule avanevat akent, kus kodanikud k?ndisid ?le kriimulise valge p?randa, tulid jaama ametkondadesse asju ajama v?i lahkusid siit, ehk siis seisid ja vestlesid Amaati templi nelja emanatsiooni kujutava bareljeefi ees. Kuberner Giarod oli pikk, laia?lgne, pealtn?ha k?igutamatult rahulik, kuid ma teadsin oma kogemustest, et tal oli soodumus halbadele eelaimustele – ja kalduvus k?ituda k?ige ebasobivamatel hetkedel neist eelaimustest l?htuvalt. Ta pakkus mulle istet, mille ma vastu v?tsin, ja teed, millest ma keeldusin. Kalr Viis, kes oli mulle dokki vastu tulnud, seisis liikumatult otse minu taga. Kaalusin, kas saata ta ukse juurde v?i lausa koridori, kuid otsustasin, et selge meeldetuletus sellest, kes ma olen ja milliseid ressursse valdan, v?ib osutuda kasulikuks. Kuberner Giarod pidi paratamatult m?rkama minu taga sirgelt ja kangelt k?rguvat s?durit, kuid ta teeskles, et ei m?rka. „Kui gravitatsioon oli taastatud, admiral, siis leidis jaama haldur Celar – ning ma olin temaga n?us –, et me peaksime Allaia p?hjalikult ?le kontrollima ja veenduma, et selle struktuurid pole kahjustatud.” M?ne p?eva eest oli jaama ?ldkasutatav Aed, mille j?rgi oli nime saanud ka selle all olev osa jaamast, hakanud kokku varisema ning v?he puudus, et j?rve vesi oleks ?le ujutanud neli alumist taset. Athoeki jaama tehisintellekt oli lahendanud pakilise probleemi sellega, et l?litas kogu jaamas gravitatsiooni v?lja, kuni Allaeda evakueeriti. „Kas sa leidsid sealt peidust k?mneid lubamatuid inimesi, nagu sa kartsid?” Igale radchaaile paigaldati juba s?ndides implant, mis v?imaldas ta asukohta kindlaks teha, nii et ?kski kodanik polnud kunagi kadunud v?i j?lgiva TI jaoks n?htamatu. Nii v?ikeses ruumis nagu Athoeki jaam oli m?te sellest, et keegi v?is siin salaja ringi liikuda v?i jaama teadmata siin viibida, eriti naeruv??rne. Ometi oli muret tekitavalt laialt levinud usk, et Allaias peitus palju selliseid inimesi, kes k?ik kujutasid endast ohtu seaduskuulekatele kodanikele. „Sa arvad, et sellised hirmud on tobedad,” vastas kuberner Giarod. „Ning ometi leidsime kontrollimise k?igus ?he sellise isiku, kes varjas end kolmanda ja neljanda taseme vahel teenistusk?igus.” K?sisin rahuliku h??lega: „Ainult ?he?” Kuberner Giarod andis ?estiga teada, et m?istab mu r?huasetust – ?ks isik oli palju v?hem, kui nii m?nedki, ilmselt ka kuberner ise nende seas, olid kartnud. „Ta on ychana.” Suurem osa Allaia asukatest olid olnud ychanad. „Keegi ei taha tunnistada, et teab temast midagi, kuigi on p?ris ilmne, et keegi pidi teda tundma. Ta on turvateenistuse kongis. Ma arvasin, et sa tahad ehk teada, eriti kuna eelmine, kes millegi taolisega hakkama sai, oli muulane.” T?lk Dlique, salap?rase – ja hirmu?ratava – Presgeri peaaegu nagu inimesest esindaja. Enne lepingut Radchiga – t?psemalt k?ll kogu inimkonnaga, sest presgerid ei teinud ?ht v?i teist sorti inimestel vahet – olid nad inimeste laevu ja inimesi endid lihtsalt meelelahutusena l?hki kiskunud. Presgerid olid nii tugevad, et ?kski inimlik j?ud, ka Radch mitte, ei suutnud neid h?vitada ega isegi end nende vastu kaitsta. Nagu selgus, oskas presgerite t?lk Dlique jaama andureid muret tekitava kergusega ?ra petta ning tal puudus kannatus kuberneri ruumides turvaliselt luku taga p?sida. T?lgi surnukeha ootas sanitaartsoonis k?lmutuskapslis seda loodetavasti kauget p?eva, mil presgerid teda otsima tulevad, meie aga peame seletama, miks Atagarise M??ga abistav ta maha oli lasknud, kahtlustades teda Allaia seina m??rimises. V?hemalt pidi otsing, mis t?i p?evavalgele selle ?he isiku, vaigistama hirme tapahimuliste ychanade hordi ees. „Kas sa ta DNA-d vaatasid? On ta m?ne Allaia elaniku l?hisugulane?” „Mis veider k?simus, admiral! Kas sa tead midagi sellist, mida sa pole minuga jaganud?” „Selliseid asju on palju,” vastasin, „aga suurem osa neist sind ei huvita. Ta ei ole, eks ju?” „Ei ole,” vastas kuberner Giarod. „Ja meedik r??gib, et tal on m?ned sellised markerid, mida pole n?htud Athoeki annekteerimisest saadik.” Annekteerimine oli viisakas v?ljend selle kohta, kui Radch r?ndas ja koloniseeris terve t?hes?steemi. „Kuna ta ei saa olla m?ne sajandeid tagasi v?ljasurnud suguv?sa ?sjane j?rglane, siis j??b ?le ainult v?imalus – v?ga teoreetiline k?ll –, et ta on ?le kuuesaja aasta vana.” Oli veel ?ks v?imalus, kuid kuberner Giarod polnud seda veel m?rganud. „Ma kujutan ette, et nii see t?en?oliselt on. Kuigi ta pidi siis suure osa sellest ajast k?lmutuses veetma.” Kuberner Giarod kortsutas kulmu. „Sa tead, kes ta on?” „Ei,” ?tlesin, „t?psemalt mitte. Mul on m?ned kahtlused, mis ta v?ib olla. Kas ma saan temaga r??kida?” „Kas sa jagad oma kahtlusi minuga?” „Ei, kui need alusetuks osutuvad.” Kohe ?ldse polnud vaja, et kuberner Giarod lisaks oma nimekirja veel ?he kujutletava vaenlase. „Ma tahaksin temaga r??kida ja ma tahaksin, et keegi meedikutest teda veel kord uuriks. Keegi arukas ja diskreetne.” Kong oli v?ike, kaks korda kaks meetrit, ?hes nurgas ?ravoolurest ja veekraan. Kulunud p?randal k?kitav ja skelikaussi – ilmselt oli see ta ?htueine – p?rnitsev isik ei paistnud esimesel pilgul kuigi t?helepanuv??rsena. Ta kandis avarat, erksav?rvilist pluusi ja p?kse, millesarnaseid eelistasid peaaegu k?ik Allaia ychanad: kollane, oran?, roheline. Aga see isik kandis kahtlaselt uue v?limusega lihtsaid halle kindaid. T?en?oliselt olid need alles hiljuti talle jaama laost toodud ja turvateenistus oli n?udnud, et ta neid kannaks. Allaia elanikud kandsid v?ga harva kindaid, see oli j?rjekordne p?hjus uskuda, et sealsed inimesed on tsiviliseerimata, h?irivalt ja ehk isegi ohtlikult v??rap?rased. ?ldse mitte radchaaid. Polnud v?imalik m?rku anda, et soovin siseneda – turvateenistuse vanglas isegi ei teeseldud, nagu v?iks kinnipeetavatel olla mingi eraldatus. Jaam – Athoeki jaama j?lgiv TI, mis k?igi oma otsuste ja ?lesannetega oligi samah?sti kui jaam ise – avas mu sooviavalduse peale ukse. P?randal k?kitav isik ei t?stnud isegi pilku. „Kas ma v?in sisse tulla, kodanik?” k?sisin. Kuigi kodanik oli tema poole p??rdumisel ?sna kindlasti vale s?na, oli see radchaai keeles peaaegu ainus viisakas v?imalus. Isik ei vastanud. Sisenesin, see t?hendas vaid ainsat sammu, ja k?kitasin tema vastu. Kalr Viis peatus ukseavas. „Mis su nimi on?” k?sisin. Kuberner Giarod oli ?elnud, et see isik oli arreteerimise hetkest saadik keeldunud r??kimast. ?lekuulamine oli j?rgmise hommiku plaanis. Muidugi, selleks et ?lekuulamisest kasu oleks, pidi teadma, milliseid k?simusi esitada. Paistis t?en?olisena, et keegi siin ei teadnud. „Sul ei ?nnestu oma saladust hoida,” j?tkasin p?randal k?kitava ja skelikaussi p?rnitseva isiku poole p??rdudes. Mingit vahendit, millega seda s??a, polnud talle j?etud – t?en?oliselt kartes, et ta v?ib end vigastada. S??miseks pidi ta kas paksud lehed k?tte v?tma v?i n?o kaussi pistma, m?lemad v?imalused olid ebameeldivad ja radchaai jaoks alandavad. „Sinu ?lekuulamine on planeeritud homseks hommikuks. Ma olen kindel, et seda tehakse nii ettevaatlikult kui v?imalik, aga ma ei usu, et see saaks kuidagi olla v?ga meeldiv kogemus.” Ning nagu paljud inimesed Radchi annekteeritud maailmades, oli ka suurem osa ychanadest veendunud, et ?lekuulamine on lahutamatult seotud ?mberkasvatamisega, millega kindlustatakse, et s??dim?istetud kurjategija oma s??tegu ei kordaks. Kasutatavad droogid olid kahtlemata samad ja ebakompetentne ?lekuulaja v?is isikut tugevasti kahjustada. Isegi k?ige radchaaimatel radchaaidel oli mingi hirmutunne ?lekuulamise ja ?mberkasvatamise suhtes ning nad p??dsid kumbagi mitte mainida, v?ltida neid jututeemana ka siis, kui need t?iesti ilmselt vastu vaatasid. Ikka ei mingit vastust. Ta ei t?stnud isegi pilku. Ma v?isin vaikides istuda just niisama h?sti kui see isik. M?tlesin, kas k?sida jaamalt, mida see temast n?eb – mingeid muutusi temperatuuris, v?ib-olla s?dame r?tmis, ehk veel midagi. Ma ei kahelnudki, et siin turvateenistuse ruumides olid andurid, mis pidid kinnipeetavate kohta ?les noppima v?imalikult palju teavet. K?ll aga kahtlesin, et selles teabes oleks midagi ?llatavat. „Kas sa m?nda laulu tead?” k?sisin. Mulle tundus, et ma just nagu n?gin muutust, mis siis, et imev?ikest, tema ?lgade asendis, tema kehahoiakus. Mu k?simus oli teda ?llatanud. Pidin k?ll tunnistama, et see oli m?ttetu k?simus. Peaaegu k?ik, keda ma oma kahe tuhande eluaasta jooksul olin kohanud, olid teadnud v?hemalt m?nda laulu. Jaam ?tles mu k?rvas: „See ?llatas teda, admiral.” „Kahtlemata,” vastasin vaikides. Ega t?stnud pilku, kui Viis astus koridoris k?rvale, et teha ruumi Kaheksale, kes kandis kuldset, punase, sinise ja rohelisega inkrusteeritud kasti. Enne kuberneri juurest lahkumist olin talle teatanud, et ta selle kaasa v?taks. Andsin ?estiga m?ista, et ta asetaks selle minu k?rvale p?randale. Ja kui ta oli seda teinud, avasin kaane. Kunagi oli selles kastis olnud antiikne teeserviis: plasku, kurn, kaksteist sinisest ja rohelisest klaasist, kuldsete kaunistustega tassi. See oli tervena s?ilinud kolm tuhat aastat, v?ib-olla kauemgi. N??d oli see katki, kildudeks, mis olid kastis laiali v?i kogutud s?venditesse, mis olid varem komponente kenasti kahjustamatuna hoidnud. Tervena oli see olnud mitut varandust v??rt. V??rtuslik oli see veel t?kkidenagi. Minu ees p?randal k?kitav isik p??ras viimaks pead, et seda vaadata. K?sis radchaai keeles, ?htlasel toonil: „Kes seda tegi?” „Sa ju kindlasti teadsid,” ?tlesin, „kui sa sellega ?ri tegid, et midagi niisugust v?ib juhtuda. Sa ju kindlasti teadsid, et mitte kellegi teise jaoks pole see nii v??rtuslik kui sinu jaoks.” „Ma ei tea, millest sa r??gid.” Ta p?rnitses endiselt l?hutud teeserviisi. Ta h??l oli endiselt ilmetu. Ta r??kis radchaai keelt samasuguse aktsendiga, nagu ma olin kuulnud r??kimas Allaia ychanasid. „See on ilmselgelt v??rtuslik, ja kes selle ?ra l?hkus, oli ilmselt t?iesti tsiviliseerimata.” „Ma arvan, et ta on segaduses, admiral,” ?tles jaam mu k?rvas. „Igatahes reageeris ta emotsionaalselt. Nende kohta, keda ma ei tunne, on ainult v?liste tunnuste p?hjal raske midagi t?psemat ?elda.” Teadsin oma kogemusest, kuidas see toimis. Kuid ma ei ?elnud seda. Vastasin vaikides: „T?nan, jaam, seda on kasulik teada.” Samuti isiklikust kogemusest teadsin sedagi, kui abivalmis v?ib olla TI, kui sa talle meeldid. Ning kuidas tehisintellektist on pigem t?li kui abi, kui sa talle ei meeldi v?i ta sinu peale pahane on. Ma olin siiralt, meeldivalt ?llatunud, et jaam mulle vabatahtlikult teavet andis. K?sisin enda ees k?ssitavalt kogult valjusti: „Mis su nimi on?” „Mine perse,” ?tles ta tuimalt ja ?ksk?ikselt. Ikka purunenud teeserviisi vaadates. „Kuidas k?las kapteni nimi, mille sa eemaldasid, enne kui teeserviisi maha m??sid?” Kastikaane sisek?ljel olnud p?hendust oli rikutud, sealt oli k?rvaldatud nimi, mis oleks minu kahtluse kohaselt v?imaldanud kellelgi serviisi p?ritoluni j?uda. „Milleks minu ?lekuulamisega homseni oodata?” k?sis ta. „Tee see kohe ?ra. Siis on sul vastused k?igile oma k?simustele.” „Pulss kiireneb,” ?tles jaam mu k?rvas. „Hingamine on samuti kiirem.” Ahhaa. Valjusti ?tlesin ma: „Nii et kaitse on peal. Droogid tapavad su. V?hemalt selle osa sinust.” L?puks vaatas ta minu poole. Pilgutas aeglaselt silmi. „Admiral Breq Mianaai, oled sa kindel, et sinuga on k?ik korras? Sinu jutus polnud v?himatki m?tet.” Sulgesin kasti. T?stsin selle ?les ja t?usin. ?tlesin: „Kapten Hetnys m??s serviisi kodanik Fosyf Denchele. Fosyfi j?reltulija l?hkus selle ?ra, Fosyf otsustas, et sel pole enam v??rtust ja viskas selle minema.” P??rdusin ja ulatasin kasti Viiele, kes seisis j?lle Kaheksa asemel ukseavas. ?igupoolest kuulus serviis talle. Tema oli n?inud vaeva ja k?ik killud pr?gi seast v?lja korjanud, kui maruvihane Raughd Denche p?rast seda, kui Fosyf temast lahti ?tles, serviisi vastu maad viskas. „Oli meeldiv sinuga kohtuda. Ma loodan, et vestleme sinuga varsti j?lle.” Kui ma turvateenistuse ruumidest jaama peav?ljakule astusin, Kalr Viis oma purunenud teeserviisiga kohe minu kannul, ?tles jaam mu k?rvas: „Admiral, ?lempreester lahkus just kuberner Giarodi kabinetist ja otsib sind.” Radchi ruumis t?hendas lisandita ?lempreester, et tegemist on Amaati ?lempreestriga. Athoeki jaama Amaati ?lempreestri nimi oli Ifian Wos. Ma olin temaga kohtunud, kui ta – m?nev?rra t?rksalt – viis l?bi t?lk Dlique’i matusetalituse. Rohkem polnud ma temaga r??kinud. „T?nan, jaam.” Just siis, kui ma seda ?tlesin, v?ljus Tema P?hadus Ifian kuberneri ruumidest, p??rdus kohe minu suunas ja hakkas l?henema. Kahtlemata oli jaam talle ?elnud, kus ma viibin. Ma poleks tahtnud temaga sel hetkel r??kida. Ma tahtsin kuberner Giarodiga turvateenistuse kongis olevast isikust r??kida ja siis lahendada oma s?durite majutamise probleeme. Aga p?ris kindlasti ei maininud jaam mulle, et ?lempreester Ifian mind otsib, selleks et ma saaksin teda v?ltida. Ja isegi kui ma seda n??d prooviksin, ei saaks ma seda igavesti teha – kui ma just jaamast ei lahku. K?ndisin v?ljaku kriimulise, kunagi valge olnud p?randa keskele ja peatusin. „Admiral!” h??dis ?lempreester ja kummardas minuni j?udes. M?tlesin, et see oli t?pselt v?lja arvestatud kummardus, mitte millimeetritki s?gavam, kui mu auaste n?udis. Ta oli minust kaks sentimeetrit l?hem, sihvakas, madala ja k?lava h??lega, ta kehahoiak ja k?nepruuk andsid enesekindlalt m?ista, et ta on inimene, kelle sidemed ja vahendid tegid v?imalikuks m??ramise k?rgel tasemel preestrikohale. M?lemalt poolt m??dusid meist kodanikud, nende kuued ja jakid s?rasid kalliskividest, m?lestus- ja kooslusripatsitest. V?ljaku tavaline, igap?evane sagin. Suurem osa neist m??dujatest teeskles, et ei m?rka meid, kuid m?ned vaatasid uudishimulikult meie poole. „Need viimaste p?evade s?ndmused on nii ?okeerivad!” Tema P?hadus Ifian j?tkas, nagu oleksime lihtsalt s?bralikud tuttavad lobisemas. „Me k?ik tundsime kapten Hetnyst ju aastaid ja ma ei usu, et keegi oleks kahtlustanud, et ta v?ib midagi sobimatut teha!” Rohked ripatsid ?lempreester Ifiani laitmatult istuval purpursel kuuel v?lkusid ja s?delesid, v?risedes hetkeks ?lempreestri ?limast kahtlusest, et kapten Hetnys v?is kunagi midagi valesti teha. Kapten Hetnys oli muidugi alles kolme p?eva eest ?hvardanud tappa aiakorraldaja Basnaaid Elmingit, et sellega mind ?anta?eerida. Aiakorraldaja Basnaaidi vanem ?de oli olnud ?ks mu leitnante, kui ma olin veel transpordialus Toreni ?iglus. Olin n?ustunud Athoeki tulema, kuna Basnaaid oli siin ja mul oli tema ammu surnud ?e ees v?lg, mida ma poleks tegelikult suutnud kunagi tasuda. „T?epoolest,” andsin ma v?imalikult diplomaatilise vastuse. „Ja ma eeldan, et sul on ?igus teda kinni pidada,” j?tkas Tema P?hadus Ifian ?ige tillukese kahtlusevarjundiga h??les. Minu kokkup?rge kapten Hetnysega oli l?ppenud sellega, et jaama Aed oli rusudes ning terve jaam oli olnud mitu p?eva ilma gravitatsioonita. Et ta ei saaks teha rohkem suurejoonelisi, tobedalt ohtlikke k?ike, magas ta n??d k?lmutatult p??stekapslis. „S?jav?elised asjad, muidugi. Ja kodanik Raughd. Selline kena, heast perekonnast nooruk.” Raughd Denche oli ?ritanud mind tappa – m?ni p?ev enne kapten Hetnyse sobimatut k?itumist. „Kindlasti olid nende tegudel p?hjused, kindlasti tuleks sellega arvestada! Aga, admiral, mitte sellest ei tahtnud ma sinuga r??kida. Ja muidugi ei taha ma sind siin keset v?ljakut kinni pidada. Ehk l?hme joome teed?” „Ma kardan, p?hadus,” vastasin sujuvalt ja lahkelt, „et mul on ?udselt kiire. Ma olen teel kuberner Giarodi juurde ja seej?rel on mul kindlasti vaja korraldada midagi oma s?duritele, kes on viimastel ??del koridorinurgas maganud.” Jaama juhtkond oli kindlasti kaebustest ?le ujutatud ja keegi peale minu poleks mu v?ikese majapidamise huvide eest seisnud. „Jah, jah, admiral, see oli ?ks neist asjadest, mida ma tahtsin sinuga arutada! Tead, Allaed oli kunagi p?ris moekas ?mbruskond. Mitte ehk nii moekas kui v?ljakule avanevate akendega eluruumid.” Ta sirutas k?e ?lespoole ja tegi laia kaare, osutades teise korruse akendele jaama elukeskme ja Aia j?rel suurima avatud ruumi ?mber. „Kui Allaed oleks olnud nii moekas, siis oleks see ehk juba ammu korda tehtud! Aga asjad on, nagu nad on.” Ta andis vaga ?estiga m?ista, et allub jumala tahtele. „Ma olen kuulnud, et seal olid imekenad korterid. Ma v?in ainult kujutleda, mis seisukorras need on n??d, p?rast ychanade aastatepikkust skvottimist. Aga ma loodan, et n??d, kui remont juba k?ib, arvestatakse algsete omandisuhetega.” Kaalusin, kui paljud neist perekondadest v?isid ?ldse veel jaamas viibida. „Ma ei saa sind aidata, p?hadus. Mul pole elamispinna jaotamisel mingit v?imu. Sul oleks ?igem r??kida jaama halduri Celariga.” „Ma r??kisin jaama halduriga, admiral, ja ta ?tles, et sina olid n?udnud praeguse olukorra s?ilitamist. Ma olen kindel, et sulle n?ib praktilisena j?tta k?ik sinna, kus nad on, aga siin on t?epoolest tegemist erandjuhtumiga. Ja t?nahommikused ended olid ?sna muret tekitavad.” Oli v?imalik, et ?lempreester ajas seda asja puhtal kujul murest perekondade p?rast, kes lootsid Allaeda naasta. Ent ta oli ka kapten Hetnyse s?ber – ja kapten Hetnys oli t??tanud Radchi isanda selle osa heaks, kes oli tapnud leitnant Awn Elmingi. Selle osa heaks Radchi isandast, kes oli h?vitanud transpordialuse Toreni ?iglus – ehk siis selle osa heaks Radchi isandast, kes oli h?vitanud minu. Ning kahtlane oli ka ajastus, sest ?sja oli saanud selgeks, et mina pole Anaander Mianaai selle poole toetaja. See ja igap?evase ennete heitmise jutuks v?tmine. Oma pika elu jooksul olin ma kohanud p?ris paljusid preestreid ning leidnud, et ?ldiselt v?ttes olid nad samasugused kui teised inimesed – m?ned olid suuremeelsed ja m?ned ahned, m?ned lahked, m?ned ?elad, m?ned alandlikud, m?ned ennastt?is. Suuremal osal olid erinevas proportsioonis ja erinevatel aegadel k?ik need omadused. Just nagu k?igil teistelgi, nagu ma ?tlesin. Ent ma olin ?ppinud olema ettevaatlik, kui m?ni preester vihjas, et tema isiklik eesm?rk oli tegelikult jumala tahe. „Kui lohutav,” vastasin h??lt ja ilmet ?htlaselt t?sisena hoides, „on m?elda, et neil keerulistel aegadel muretseb jumal selle p?rast, kes kus elama hakkab. Minul praegu selle teema arutamiseks aega ei ole.” Kummardasin nii t?pselt v?ljapeetud aupaklikkusega nagu ?lempreester enne ja k?ndisin eemale, ?le v?ljaku kuberneri ruumide poole. „Kas pole huvitav,” ?tles jaam mu k?rvas, „et jumalad on alles n??d hakanud Allaia remondi vastu huvi tundma.” „V?ga huvitav,” vastasin vaikides. „T?nan, jaam.” „Abistav!” Kuberner Giarodi n?ol ja h??les oli ilmselge umbusk. „Kus ta laev on?” „Teisel pool Tondiv?ravat.” V?ravat, mis viis tupiks?steemi, kuhu Athoeki asukad olid kavatsenud enne annekteerimist laieneda, see aga oligi j??nud tegemata. Liikusid ?hmased kuuldused, nagu s?steemis kummitaks. Kapten Hetnys ja Atagarise M??k olid n?idanud v?rava vastu seletamatult suurt huvi. Varsti p?rast seda, kui Kalri Halastus s?steemi saabus, oli v?ravast v?lja triivinud uskumatult vana varustuskirst. Olin n??d veendunud, et ka Kalr Viie purunenud teeserviis oli samuti tulnud v?ravast, vastutasuks k?lmutatud inimolendite laadungi eest. Inimesed olid m?eldud Athoekile odavaks t??j?uks, kuid kapten Hetnys oli nad varastanud ja m??nud kellelegi teisel pool Tondiv?ravat. „M?letad, m?ne p?eva eest me r??kisime, et k?lmutatud deporteeritud on varastatud.” Viimaste p?evade s?ndmusi arvestades polnud t?en?oline, et ta oleks selle unustanud. „Ning oli raske ette kujutada, mis otstarbel neid v?idi varastada. Ma arvan, et laev on olnud teisel pool v?ravat juba pikka aega, ning ostnud kehasid, et neid abistavatena kasutada. Varem osteti neid Athoeki orjakaupmeestelt – seep?rast ongi tal annekteerimiseelsest ajast p?rit ychana keha, mis siia saadetuna silma ei paistnud.” V?hemalt mitte eriti. „Kui annekteerimine selle varustusliini sulges, hakkas laev ostma Radchi ohvitseridelt, kes olid piisavalt korrumpeerunud ja ahned, et deporteerituid m??a.” Viipasin mu istme taga seisvale Viiele, et ta kasti avaks. „See on Fosyfi oma,” ?tles kuberner Giarod. Ja taipas siis. „Kapten Hetnys m??s selle talle.” „Kuni praeguseni ei tekkinud sul k?simust, kuskohast kapten Hetnys sellise asja sai.” Osutasin p?hendusele kaane sisek?ljel. „Sa ei pannud ka kunagi t?hele, et keegi on hoolikalt eemaldanud serviisi algse omaniku nime. Kui sa loeksid notaid,” just selles keeles oli p?hendus kirjutatud, „v?i oleksid selliseid asju piisavalt palju n?inud, siis sa oleksid seda kohe m?rganud.” „Mida sa ?elda tahad, admiral?” „Et meil pole tegemist Radchi laevaga.” V?i tegelikult see oli Radchi laev. Oli olemas Radch, koht, kus Anaander Mianaai rohkem kui kolm tuhat aastat tagasi s?ndis ja oli siis ?ks v?ga auahne isik ?hesainsas kehas. Ja siis oli tohutu ruum, mille Anaander oli nende rohkem kui kolme tuhande aastaga endale allutanud – Radchi kosmos, kuid mis oli neil kahel ?hist? Mitte k?ik Radchi ja selle vahetu ?mbruse elanikud polnud toetanud seda, mida Mianaai oli teinud. See oli p?hjustanud lahinguid. S?dasid. Laevad ja kaptenid said hukka. Paljud neist olid olnud notaid. Sealtsamast Radchilt. „Mitte Anaanderi omaga, t?hendab. See on notaide oma.” Notaid olid muidugi Radchi elanikud. Radchi kosmoses – ja kaugemal – kalduti arvama, et Radchil oli elanud ainult ?ks rahvas, aga asi oli palju keerulisem, v?i v?hemalt oli olnud, kui Anaander oli alustanud Radchilt v?ljapoole liikumist. „Admiral.” Kuberner Giarod oli kohkunud. Umbusklik. „Need on jutud. Selles s?jas l??a saanud laevad, mis hulguvad kosmoses tuhandeid aastaid…” Ta raputas pead. „Selliseid asju leidub melodramaatilistes meelelahutussaadetes. See ei ole p?riselt.” „Ma ei tea, kui kaua see seal on olnud,” ?tlesin. „Kindlasti juba annekteerimisest saadik.” Ilmselt juba varemgi, kui see oli ostnud Athoeki orjakaupmeestelt abistavate jaoks kehasid. „Aga see on seal. Ja,” j?tkasin, tundes kergendust, et vangistatud abistavat l?bi vaadanud meedik polnud minuga kohtunud ega oma abistavate leidmiseks h??lestatud implante minu poole p??ranud, vaid oli teinud kubernerile ettekande mind reetmata, „ta on siin. Ma ei usu, et keegi Allaia asukatest tema kohta kuigi palju ?tleks.” Allaed oli aastaid tagasi kahjustada saanud ning jaam ei olnud v?imeline seal toimuvat t?ielikult j?lgima. See oli ideaalne peidukoht ka n?iteks abistava jaoks. V?hemalt seni, kui ta v?ltis kokkupuutumist kellegagi, kelle implandid olid h??lestatud jaamale pidevalt andmeid edastama – erinevalt ?lej??nud jaamast liikus selliseid inimesi Allaias aga harva –, v?is ta m?rkamatult ringi liikuda ning keegi ei arvanud, et ta poleks pidanud seal viibima. „Ma oletan, et ta m?rkas millegi tavatu toimumist, kui side paleedega ?ra kadus ja liiklus katkes, ning ta saatis abistava v?lja selgitama, mis see on. Isegi abistava vangistamise korral oleks ta saladus j??nud t?en?oliselt avastamata. Tal on kaitsereaktsioon, mis tapab ta kohe, kui ?lekuulamiseks drooge kasutatakse. Ning implandid on varjatud, otsima aga keegi neid t?en?oliselt ei hakka. V?imalik, et kaitsereaktsioon h?vitab ka k?ik asit?endid.” „Seda k?ike j?reldasid sa kodanik Fosyfi teeserviisist?” „Tegelikult jah. Ma oleksin oma kahtlustest varem ?ksikasjalikumalt r??kinud, aga tahtsin rohkem t?endeid. Nagu sa m?rkisid, on seda ?sna raske uskuda.” Kuberner Giarod oli hetke vait ja kortsutas kulmu. Lootsin, et ta m?tleb, milline on olnud tema roll kogu selles loos. „Mida me n??d teeme?” k?sis ta siis. „Ma soovitaksin panna talle j?lgimiskiip ja v?tta toidule.” „Aga ometigi, admiral, kui see on abistav… abistav ei saa olla kodanik. Laev ei saa.” Ootasin sekundi murdosa, et n?ha, kas jaam ?tleb kubernerile midagi, kuid tema ilme ei muutunud. „Ma olen kindel, turvateenistusele ei meeldi, et see kong oleks alaliselt h?ivatud. Mida muud meil temaga teha oleks?” R?hutasin ?estiga irooniat. „M??ra ta t??le,” j?tkasin. „Muidugi mitte midagi tundlikku, ei midagi sellist, mis annaks talle ligip??su jaama haavatavatele s?steemidele. Kindlusta talle elupaik Allaias.” Kuberner Giarodi ilme muutus vaevum?rgatavalt. Ilmselt oli ?lempreester temaga sellest juba r??kinud. „Admiral, ma saan aru, et majutamine on haldur Celari rida, aga pean tunnistama, et mulle ei meeldi autasustamine ebaseadusliku tegevuse eest. Keegi poleks tohtinud Allaias elada.” Ma ei ?elnud midagi, ainult vaatasin talle otsa. „See on hea, et sa oma naabrite vastu huvi tunned,” j?tkas ta v?ikese pausi j?rel kahtlevalt, nagu poleks ise selles p?ris kindel. „Aga mina isiklikult eelistaksin n?ha, et need eluruumid eraldatakse seaduskuulekatele kodanikele.” Ma ei ?elnud ikka midagi. „Ma arvan, et oleks t?husam Allaia majutuse osas ?mber m?elda, teha remont sellele vastavalt ja samal ajal kaaluda m?nede kodanike saatmist planeedile.” Mis oleks ju kena, kui nad tahaksid minna alla planeedile, kuid ma kahtlustasin, et k?nealused kodanikud olidAllaia praegused asukad ja nende tahtmisega ei arvestata. Ning t?en?oliselt oli suurem osa neist veetnud kogu oma elu jaamas, nad ei hoolinud t??kohtadest, mida neile planeedil oleks pakutud, v?i poleks nad sealsete t??dega hakkama saanud. „Nagu sa ?tlesid, kuberner, on see haldur Celari rida.” Jaama halduri Celari k?sutada oli Athoeki jaama tegevus. Sellised asjad nagu eluruumide jaotus kuulusid tema p?devusse, ja kuigi ta formaalselt v?ttes allus kuberner Giarodile, j?id jaama elu taolised pisiasjad tavaliselt kuberneri t?helepanu alt v?lja. Ning haldur Celar oli nii populaarne k?ll, et kuberner Giarod oleks eelistanud need asjad s?bralikult, lava taga ?ra klaarida. Êîíåö îçíàêîìèòåëüíîãî ôðàãìåíòà. Òåêñò ïðåäîñòàâëåí ÎÎÎ «ËèòÐåñ». Ïðî÷èòàéòå ýòó êíèãó öåëèêîì, êóïèâ ïîëíóþ ëåãàëüíóþ âåðñèþ (https://www.litres.ru/enn-leki/abistav-halastus-3-osa/?lfrom=688855901) íà ËèòÐåñ. Áåçîïàñíî îïëàòèòü êíèãó ìîæíî áàíêîâñêîé êàðòîé Visa, MasterCard, Maestro, ñî ñ÷åòà ìîáèëüíîãî òåëåôîíà, ñ ïëàòåæíîãî òåðìèíàëà, â ñàëîíå ÌÒÑ èëè Ñâÿçíîé, ÷åðåç PayPal, WebMoney, ßíäåêñ.Äåíüãè, QIWI Êîøåëåê, áîíóñíûìè êàðòàìè èëè äðóãèì óäîáíûì Âàì ñïîñîáîì.
Íàø ëèòåðàòóðíûé æóðíàë Ëó÷øåå ìåñòî äëÿ ðàçìåùåíèÿ ñâîèõ ïðîèçâåäåíèé ìîëîäûìè àâòîðàìè, ïîýòàìè; äëÿ ðåàëèçàöèè ñâîèõ òâîð÷åñêèõ èäåé è äëÿ òîãî, ÷òîáû âàøè ïðîèçâåäåíèÿ ñòàëè ïîïóëÿðíûìè è ÷èòàåìûìè. Åñëè âû, íåèçâåñòíûé ñîâðåìåííûé ïîýò èëè çàèíòåðåñîâàííûé ÷èòàòåëü - Âàñ æä¸ò íàø ëèòåðàòóðíûé æóðíàë.