Когда право лукавой ночи, до заката, в могилу канет, в предрассветной, тоскливой корче, оживут и застонут камни. Вид их жалок, убог и мрачен под крупою росистой пудры. Вы не знали, что камни плачут ещё слаще, чем плачет утро, омывая росой обильной ветви, листья, цветы и травы? Камни жаждут, чтоб их любили. Камни тоже имеют право на любовь, на х

Salam?rtsuka teekond II osa

salamrtsuka-teekond-ii-osa
Тип:Книга
Цена:1524.15 руб.
Просмотры: 427
ОТСУТСТВУЕТ В ПРОДАЖЕ
ЧТО КАЧАТЬ и КАК ЧИТАТЬ
Salam?rtsuka teekond II osa Robin Hobb Regali k?est napilt eluga p??senud Fitz j?tkab teekonda oma isanda ja kuninga Verity juurde, kes on kadunud M?estiku kuningriigi metsikutesse m?gedesse, muistsete elderlingide maadele. Koos ootamatult leitud vanade ja uute liitlastega asub ta ohtlikule retkele, et viia t?ide oma saatus Valge Prohveti Katal?saatorina. Troonianastaja Regal on samal ajal koondanud k?ik oma v?ed M?estikuriigi piirile, et takistada iga hinna eest sihile j?udmast nii oma venda Verityt kui talle appi ruttavat Fitzi. Kuue Hertsogkonna rannik on j?etud punalaevade r??stata ning lootust ei paista kusagilt. Bucki rannikul pisikeses Moivaranna k?las on endale kodu leidnud Burrich ja Molly koos Fitzi pisikese t?trega, kellest on n??dseks saanud ainus Farseeride p?rija. Kuid Regal on lapsest haisu ninna saanud ja m?rtsukad on neil juba j?lil. Robin Hobb Salam?rtsuka teekond II osa V?ga reaalsele Kat Ogdenile, kes ?hvardas v?ga v?ikesena suureks kasvada ning saada steppivaks, vehklevaks, dzuudot valdavaks filmit?hest arheoloogiks ja Ameerika ?hendriikide presidendiks Ja ta l?heneb ehmatavalt selle nimekirja l?pule ?rge kunagi pidage filmi raamatuks XXI VASTASSEISUD Diplomaatiat v?iks sama h?sti nimetada ka saladustega manipuleerimise kunstiks. Mis kasu oleks ?hestki l?bir??kimisest, kui kummalgi poolel poleks saladusi, mida jagada v?i varjata? Ja t?pselt samav?rd, kui see on t?si kuningriikidevaheliste kaubanduslepingute puhul, kehtib see ka abieluleppe kohta. Kumbki pool teab t?pselt, kui palju ta on valmis teisele poolele andma, et oma tahtmist saada ? ja manipulatsioonil selle salateadmisega p?hinevadki k?ige raskemad kokkulepped. Pole ainsatki tegevust inimeste vahel, milles saladustel ei oleks oma roll, olgu tegu kaardim?ngu v?i lehmam??misega. Eelised on alati selle poolel, kes oskab kavalamalt otsustada, milline saladus avaldada ja millal. Kuningas Shrewdile meeldis ?elda, et pole suurimat eelist kui teada oma vaenlase saladust, kui too usub sind sellest teadmatuses olevat. Ehk on see k?ige s?gavam saladus ?ldse, mida teada. J?rgnevad p?evad polnud minu jaoks mitte p?evad, vaid katkendlikud ?rkvelolekuperioodid, millesse oli pikitud hubisevaid palavikuunesid. Kas oli mu p?gus vestlus Narriga l?plikult ?ra kurnanud mu viimsed j?utagavarad v?i siis tundsin ma end l?puks piisavalt turvaliselt, et vigastusele alla vanduda. Ehk m?lemat. Ma lebasin voodis Narri kolde l?hedal ja tundsin haletsusv??rset tuimust ? kui ma ?ldse midagi tundsin. Pealtkuuldud vestlused t?risesid vastu mind. Arusaamine oma olemise armetusest kord tekkis, kord kadus, kuid Verity tule minu juurde, tule minu juurde oli alati ligi nagu trummil??gid, mis andsid mu valule r?tmi. Teised h??led palavikuh?mus tulid ja l?ksid, aga see oli p?siv. * ?Ta usub, et see oled sina, keda ta otsib. Ja ka mina usun seda. Ma arvan, et sa peaksid ta vastu v?tma. Ta on Valget Prohvetit otsides tulnud pika ja vaevalise tee.? Jofroni h??l oli vaikne ja m?istlik. Kuulsin, kuidas Narr raspli kolksatusega k?est pani. ?Sel juhul ?tle talle, et ta eksib. ?tle talle, et ma olen Valge Lelumeister. ?tle talle, et Valge Prohvet elab t?navat pidi edasi, vasakult viies uks.? ?Ma ei hakka teda narrima,? vastas Jofron t?siselt. ?Ta on sind otsides r?nnanud v?ga pika maa ja kaotanud k?ik peale elu. Tule, oh p?ha. Ta ootab v?ljas. Kas sa ei v?iks temaga kas v?i pisut k?nelda?? ?Oh p?ha,? norsatas Narr p?lglikult. ?Sa oled liiga palju vanu k?sikirju lugenud. Ja tema samamoodi. Ei, Jofron.? Siis ta ohkas ja leebus. ??tle talle, et ma r??gin temaga kahe p?eva p?rast. Aga mitte t?na.? ?V?ga hea.? Jofron ei kiitnud seda ilmselgelt heaks. ?Aga temaga on kaasas veel keegi. R?ndmuusik. Ma ei usu, et temast niisama lihtsalt lahti saab. Ma usun, et too otsib teda.? ?Ah, aga keegi ei tea, et ta on siin. V?lja arvatud sina, mina ja ravitseja. Ta tahab, et ta j?etaks m?neks ajaks rahule, kuni ta paraneb.? Liigutasin suud. P??dsin ?elda, et soovin Starlingit n?ha ja et tema minemasaatmine pole kindlasti minu soov. ?Ma tean seda. Ja ravitseja on endiselt Seedrim?el. Aga ta on terane, see laulik. Ta k?sis lastelt uudiseid v??raste kohta. Ja lapsed, nagu tavaliselt, teavad k?ike.? ?Ja r??givad k?igest,? vastas Narr pahuralt. Kuulsin, kuidas ta ?rritunult veel ?he t??riista k?est viskas. ?Ma n?en, et sel juhul ei j?? mul muud ?le.? ?Sa kohtud nendega?? Naeruturtsatus Narrilt. ?Muidugi mitte. Ma pean silmas, et ma valetan neile.? P?rastl?unased l?ngus valguskiired mu suletud silmadel. ?rkasin vaidlevate h??lte peale. ?Ma tahan teda ainult n?ha.? Naise h??l, ?rritunud. ?Ma tean, et ta on siin.? ?Ah, k?llap ma pean siis tunnistama, et sul on ?igus. Aga ta magab.? Narr, oma hulluksajava rahuga. ?Ma tahan teda sellegipoolest n?ha.? Starling, r?hutatult. Narr ohkas s?gavalt. ?Ma v?iksin lasta sul teda n?ha. Aga siis tahaksid sa teda puudutada. Ja kui sa teda puudutad, tahad sa oodata, kuni ta ?rkab. Ja kui ta ?rkab, tahad sa temaga r??kida. See ei l?peks iial. Ja mul on t?na palju tegemist. Lelumeistri aeg ei kuulu talle endale.? ?Sa ei ole lelumeister. Ma tean, kes sa oled. Ja ma tean, kes on tema p?riselt.? Avatud uksest voolas sisse k?lma. See roomas mu tekkide alla, kiskus ihu kangeks ja nokkis valu tuikama. Ma tahtsin, et nad ukse kinni paneksid. ?Oojaa, sina ja Kettle teate meie suurt saladust. Mina olen Valge Prohvet ja tema on karjane Tom. Aga ma olen t?na h?ivatud homme valmivate nukkude ettekuulutamisega ja tema magab. Loeb oma unen?gudes lambaid.? ?Ma ei m?elnud seda.? Starling tasandas h??lt, aga see kostis siiski. ?Tema on FitzChivalry, Chivalry Loobuja poeg. Ja sina oled Narr.? ?Kunagi ehk olin ma narr. See on siin Jhaampes ?ldteada. Aga n??d olen ma lelumeister. Kuna ma seda teist tiitlit enam ei kasuta, v?id selle endale v?tta, kui soovid. Ja mis Tomisse puutub, siis ma usun, et viimasel ajal passib tiitel S?ngimadrats talle k?ige paremini.? ?Ma l?hen selle asjaga kuninganna ette.? ?Tark otsus. Kui tahad tema narriks saada, tuleks sul kohe kindlasti temaga kohtuda. Aga n??d luba, et ma n?itan sulle veel midagi. Ei, astu tahapoole, nii et sa n?eksid seda tervenisti. Ja siit see tuleb.? Ma kuulsin uksepaugatust ja haagi k?lksatust. ?Minu ukse v?lisk?lg,? kuulutas Narr r??msalt. ?V?rvisin selle ise. Kas meeldib?? Kuulsin tekkinud m?tsatust nagu summutatud jalahoobist, millele j?rgnes veel mitu samasugust. Narr tuli ?misedes tagasi t??laua taha. Ta v?ttis k?tte puust nukupea ja pintsli. Ja viskas pilgu minu poole. ?J?? uuesti magama. Ta ei p??se niipea Kettrickeni jutule. Neil p?evil v?tab kuninganna vastu v?ga v?heseid. Ja kui v?tabki, pole t?en?oline, et teda usutakse. Rohkem ei saa me praegu teha. Nii et maga, kuni sa veel saad. Ja kogu j?udu, sest ma kardan, et sul l?heb seda tarvis.? * P?evavalgus valgel lumel. Olen k?huli lume sees puude vahel ja vaatan alla lagendikule. Noored m?ngivad inimesed ajavad ?ksteist taga, h?ppavad ja tirivad pikali, et lumes ?ha ja ?ha veereda. Nad ei erine suuremat kutsikatest. Kadedus. Kui meie ?les kasvasime, ei olnud kunagi teisi kutsikaid, kellega m?ngida. See on nagu kihelus, see iha tormata alla ja nendega kampa l??a. Nad l??ksid kartma, hoiatame ennast. Ainult vaatame. Laste kiledad h?iked t?idavad ?hku. Kas meie plikakuts kasvab nende sarnaseks, m?tleme neid n?hes. P?imitud juuksepatsid lendavad seljal, kui nad ?ksteist taga ajades l?bi lume tuiskavad. ?Fitz. ?rka ?les. Ma pean sinuga r??kima.? Midagi Narri h??letoonis l?ikas udust ja valust l?bi. Avasin valusad silmad ja kissitasin neid. Tuba oli pime, kuid Narr oli t?stnud voodi ette p?randale k??nlajala. Ta istus selle k?rval ja vaatas mulle t?siselt otsa. Ma ei suutnud lugeda tema ilmet ? silmis ja suunurkades tantsiskles justkui lootus, aga samas tundus, et ta on end kokku v?tnud, nagu tooks halbu uudiseid. ?Kas sa kuulad? Kas sa kuuled mind?? n?udis ta. Suutsin noogutada. Siis: ?Jah.? Mu h??l oli nii k?he, et vaevu tundsin selle ?ra. Mulle tundus, et mitte mina ei kogu j?udu, et ravitseja saaks noole v?lja t?mmata, vaid j?udu kogub hoopis haav. Valukolle kasvas iga p?evaga suuremaks. See tikkus lakkamatult mu meele piirimaadele ja tegi m?tlemise raskeks. ?Ma k?isin Chade?i ja Kettrickeniga ?htust s??mas. Chade?il oli meile uudiseid.? Ta kallutas pead ja j?lgis hoolikalt mu n?gu, kui s?nas: ?Chade ?tleb, et Buckis on Farseeride laps. Alles beebi, ja sohik. Aga Verity ja Chivalry vereliinist. Ta vannub, et see on t?si.? Ma sulgesin silmad. ?Fitz. Fitz! ?rka ?les ja kuula mind. Ta tahab veenda Kettrickeni, et too lapse endale n?uaks. Kas selleks, et v?ita, nagu oleks too tema t?eline laps Verityga, keda v?ltsi nuris?nnitusega palgam?rtsukate eest varjati. V?i siis ?elda, et laps on Verity sohik, aga kuninganna Kettricken on otsustanud anda talle seaduslikud ?igused ja ta oma p?rijana endale n?uda.? Ma ei suutnud liigutada. Ma ei suutnud hingata. Minu t?tar, ma teadsin. Ohutus paigas ja turvaliselt peidus, Burrichi valvsa pilgu all. Ohverdatakse troonile. V?etakse Mollylt ?ra ja antakse kuningannale. Minu v?ike t?druk, kelle nime ma isegi ei teadnud. Viiakse ?ra, et temast saaks printsess ja aja m??dudes kuninganna. Aga minu jaoks j??ks ta igaveseks k?ttesaamatuks. ?Fitz!? Narr pani k?e mu ?lale ja pigistas ?rnalt. Ma tean, et ta ihkas mind raputada. Avasin silmad. Ta vahtis mulle n?kku. ?Kas sul pole mulle midagi ?elda?? k?sis ta ettevaatlikult. ?Kas ma saaksin veidi vett?? Kuni ta seda t?i, kogusin ma end. Narr aitas mul juua. Selleks ajaks, kui ta mult tassi tagasi v?ttis, olin suutnud otsustada, milline k?simus tunduks k?ige veenvam. ?Mida Kettricken selle peale ?tles, kui ta kuulis, et Verity on sohiku sigitanud? See ei v?inud teda r??mustada.? ?le Narri n?o vilksatas k?hklus, nagu ma olingi lootnud. ?Laps s?ndis l?ikusaja l?pus. Liiga hilja, et Verity oleks saanud enne retkele minekut tema isaks olla. Kettricken m?istis seda minust kiiremini.? Ta k?neles peaaegu hellalt. ?Isa pead olema sina. Kui Kettricken seda Chade?ilt otses?nu k?sis, siis tunnistas ta seda.? Narr kallutas pead ja uuris mind. ?Sa ei teadnud?? Raputasin aeglaselt pead. Mida t?hendas au minusuguse jaoks? Sohilaps ja salam?rvar, mis ?igust oli minul hinge?llusele? T?in kuuldavale vale, mis j??b mind alatiseks vaevama. ?Ma ei saanud sigitada l?ikuse ajal s?ndinud last. Molly pagendas mu oma voodist ammu enne seda, kui ta Buckist lahkus.? P??dsin hoida h??le kindlana, kui ?tlesin: ?Kui ema on Molly ja ta v?idab, et see on minu laps, siis ta valetab.? P??dsin olla nii siiras, kui suutsin, ja lisasin: ?Mul on kahju, Narr. Ma pole sigitanud sulle Farseeride p?rijat ja see pole mul ka plaanis.? Mul polnud vaja pingutada, et h??l l?mbuks ja silmisse kerkiksid pisarad. ?Kummaline,? raputasin vastu patja pead, ?et selline asi mulle nii v?ga haiget teeb. Et Molly v?ib tahta lasta seda last minu omaks pidada.? Sulgesin silmad. Narr ?tles hellalt: ?Niipalju kui mina aru sain, et ole ta lapse kohta midagi v?itnud. Ma usun, et praegu veel ei tea ta Chade?i plaanidest midagi.? ?Ma peaksin vist nii Chade?i kui ka Kettrickeniga kohtuma. Andma neile teada, et olen elus ja avaldama neile t?e. Siis, kui ma olen juba tugevam. Aga praegu, Narr, tahaksin ?ksi olla,? anusin ma. Ma ei tahtnud n?ha kahjutunnet ega ka h?mmeldust ta n?ol. Palvetasin, et ta mu valet uskuma j??ks, hoolimata sellest, et p?lastasin end selle j?lkuse p?rast, mida olin Molly kohta ?elnud. Nii et hoidsin silmad kinni, Narr aga v?ttis k??nlad ja l?ks ?ra. Lamasin m?nda aega pimeduses ja vihkasin ennast. Niimoodi on parem, kinnitasin ma endale. Kui peaksin kunagi Molly juurde tagasi p??rduma, ajan k?ik j?lle ?igeks. Ja kui seda ei juhtu, ei v?ta nad v?hemalt meie last temalt ?ra. Kinnitasin endale ?ha uuesti ja uuesti, et talitasin targasti. Aga see ei tundunud tark. See tundus reetlik. Ma n?gin und, mis oli ?htaegu kirgas ja n?ri. Ma tahusin musta kivi. See oli kogu unen?gu, kuid see oli oma monotoonsuses l?putu. Ma kasutasin peitlina pistoda ja vasarana kivi. Mu s?rmed olid korpas ja paistes neist paljudest kordadest, kui haare oli v??ratanud ja kivi oli pistoda pea asemel n?ppe tabanud. Aga see ei peatanud mind. Ma tahusin musta kivi. Ja ootasin, et keegi tuleks ja mind aitaks. ?hel ?htul ?rgates leidsin oma voodiservalt Kettle?i. Ta tundus veel eakam, kui ma m?letasin. ?hmane talvine p?evavalgus imbus l?bi p?rgamendist akende ja puudutas ta n?gu. Silmitsesin teda m?nda aega, enne kui ta mu ?rkvelolekut adus. Taibates vangutas ta pead. ?Oleksin pidanud k?igist su veidrustest seda aimama. Sa olid ise ka teel Valge Prohveti juurde.? Ta kummardus l?hemale ja j?tkas sosinal: ?Ta ei luba Starlingit sinu juurde. Ta ?tleb, et sa oled nii elava k?lalise jaoks veel liiga n?rk. Ja et sa ei taha, et keegi teaks sinu siinviibimisest ? mitte veel. Aga ma viin talle sinult s?na, eks ole?? Ma sulgesin silmad. S?rav hommikune aeg ja koputus uksele. Ma ei suutnud laastava palaviku t?ttu ei uinuda ega ka ?rkvel p?sida. Olin joonud pajukooreteed, kuni k?ht loksus. Sellegipoolest l?hkus pea valutada ja ma v?risesin v?i higistasin pidevalt. Koputus kostis uuesti, valjemini, ja Kettle pani k?est tassi, millega ta oli mind parajasti t??danud. Narr istus oma t??laua taga. Ta pani tahumisriista k?est, kuid Kettle h?ikas: ?Ma teen lahti!? ja avas ukse hoolimata Narri keelust: ?Ei, las ma ise!? Starling tungis nii j?rsult tuppa, et Kettle ?llatusest karjatas. Starling tuiskas temast m??da, raputades m?tsilt ja keebilt lund. Ta heitis Narrile v?iduka pilgu. Narr vaid noogutas talle s?damlikult, nagu oleks teda oodanud. S?nagi lausumata p??rdus ta oma nikerdust?? juurde tagasi. Eredad vihatulukesed Starlingi silmis l?id tulisemalt leegitsema ja ma tajusin, et ta on millegagi v?ga rahul. Ta l?i ukse enda j?rel valju pauguga kinni ja tuhises minu juurde nagu kehastunud p?hjatuul. Ta vajus mu voodi k?rvale ristijalu istuma. ?N?nda siis, Fitz. Mul on nii hea meel sind j?lle n?ha. Kettle r??kis mulle, et sa oled viga saanud. Ma oleksin sind juba varem vaatama tulnud, kui mind poleks ukselt minema saadetud. Kuidas sa end t?na tunned?? Ma p??dsin keskenduda. Soovisin, et ta liiguks aeglasemalt ja r??giks vaiksemalt. ?Siin on nii k?lm,? kaebasin piredalt. ?Ja ma kaotasin oma k?rvar?nga ?ra.? Olin selle kaotuse just hommikul avastanud. See tegi mulle tuska. Ma ei suutnud meenutada, miks see nii t?htis oli, aga meel ei lasknud sel minna. Juba paljas m?te sellest tegi peavalu hullemaks. Starling v?ttis k?pikud k?est. ?ks k?si oli endiselt sidemeis. Ta katsus teisega mu laupa. K?si oli ?nnistavalt k?lm. Veider, et k?lm v?is tunduda nii m?nus. ?Ta on ?leni kuum!? s??distas Starling Narri. ?Kas sul pole olnud taipu anda talle pajukooreteed?? Narr h??veldas maha j?rjekordse puidukeeru. ?Pott on sealsamas su p?lve juures, kui sa pole seda ?mber ajanud. Kui suudad sundida teda seda veel rohkem jooma, oled sa minust parem inimene.? J?rgmine puidukeerd. ?See pole kuigi raske,? vastas Starling vaikse vastiku h??lega. Ja siis lahkemalt mulle: ?Su k?rvar?ngas pole kadunud. N?ed, see on siin, minu k?es.? Ta t?i asjakese oma v??paunast v?lja. ?ks tilluke osa minust toimis piisavalt h?sti, et m?rgata tema sooje, m?gede stiilis r?ivaid. Starlingi k?ed olid k?lmad ja veidi karedad, kui ta r?nga mulle uuesti k?rva pani. Ma leidsin k?simuse. ?Miks see sinu k?es oli?? ?Ma palusin Kettle?il selle tuua,? tunnistas ta mulle keerutamata. ?Kui Narr ei lasknud mind sinu juurde. Mul pidi olema mingi tunnism?rk, miski, mis t?estaks Kettrickenile, et k?ik see, mida ma talle r??kisin, on t?si. Ma kohtusin temaga ning r??kisin nii tema kui ka ta n?uandjaga just n??dsama, t?nasel p?eval.? Kuninganna nimi murdis mu uitama l?inud m?tetest l?bi ja aitas hetkeks keskenduda. ?Kettricken! Mida sa k?ll teinud oled?? h??dsin ma kohkunult. ?Mida sa talle r??kisid?? Starling tundus ehmunud. ?Noh, k?ike, mida tal on vaja teada, et sind su teekonnal aidata. Et sa oled t?esti elus. Et Verity ei ole surnud ja et sa l?hed teda otsima. Et Mollyle tuleb s?na saata, et sa pole surnud ja sinuga on k?ik h?sti, et ta ei langeks meeleheitesse, vaid hoiaks teie last ohutus kohas kuni su naasmiseni. Et ?? ?Ma usaldasin sind!? karjatasin ma. ?Ma usaldasin sulle oma saladused ja sa reetsid mu. Milline narr ma k?ll olin!? h??dsin meelt heites. K?ik, k?ik oli kadunud. ?Ei, mina olen narr,? sekkus Narr meie k?nelusse. Ta k?ndis aeglaselt ?le toa ja j?i minu peale alla vaadates seisma. ?Ja mulle n?ib, et enamgi veel, kuna uskusin, et sa mind usaldad,? j?tkas ta ja ma polnud kunagi teda nii kahvatuna n?inud. ?Sinu laps,? ?tles ta endamisi. ?T?eline Farseeride soost laps.? Kollased silmad v?lgatasid nagu kustuv leek, kui ta pilk Starlingilt minule vilksas. ?Sa tead, mida s??rased uudised mulle t?hendavad. Miks? Milleks mulle valetada?? Ma ei tea, mis oli hullem, kas haavumine Narri silmades v?i v?idur??m pilgus, mille Starling talle heitis. ?Ma pidin valetama, et ta endale hoida! See laps on minu, mitte Farseeride p?rija!? karjatasin ahastuses. ?Minu ja Molly oma. Laps, keda kasvatada ja armastada, mitte kuningategijate t??riist. Ja Molly ei tohi kuulda, et ma olen elus mitte kellegi muu kui vaid minu enda k?est! Starling, kuidas sa v?isid minuga nii teha? Miks ma k?ll olin s??rane idioot, miks ma neist asjust ?ldse kellelegi r??kisin?? N??d tundus Starling sama haavunud kui Narr. Ta t?usis j?igalt ja ta h??l oli rabe. ?Aga ma tahtsin sind aidata. Aidata sul teha seda, mida sa tegema pead.? Starlingi selja taga t?ukas tuuleiil ukse lahti. ?Sellel naisel on ?igus teada, et tema mees on elus.? ?Millist naist sa silmas pead?? k?sis veel ?ks j?ine h??l. Minu kohkumuseks tuiskas tuppa Kettricken, kannul Chade. Ta silmitses mind kohutava n?oga. Lein oli teda laastanud, uuristanud ta suu veerde s?gavad jooned ja s??nud liha p?skedelt. N??d marutas tema silmis lisaks raev. Koos nendega saabunud k?lm tuulepahvak jahutas mind hetkeks maha. Siis pandi uks kinni ning mu pilk libises ?helt tuttavalt n?olt teisele. V?ike tuba tundus tuubil t?is p?rnitsevaid n?gusid, mis k?lmade silmadega alla minu peale vaatasid. Pilgutasin silmi. Neid oli nii palju ja nii l?hedal ning nad k?ik vahtisid mind ainiti. Keegi ei naeratanud. Ei tervitust ega r??mu. Ainult raevukad tunded, mille olin ise k?igi omasepitsetud muutustega ?ratanud. Niimoodi tervitati Katal?saatorit. Kellegi n?ol polnud seda, mida olin n?ha lootnud. V?lja arvatud Chade. Ta ?letas pikkade sammudega toa, kiskudes samal ajal k?est ratsakindad. Kui ta talvekeebi kapuutsi peast l?kkas, n?gin ma, et valged juuksed on seotud kuklasse s?dalasepatsi. ?le Chade?i lauba jooksis nahkpael, selle keskel oli h?bedane medaljon. Hirvepull, sarved r?nnakuks langetatud. M?rk, mille Verity oli mulle andnud. Starling astus tal kiirustades tee pealt eest. Ta ei heitnud naisele pilkugi, vaid seadis end vaevata voodi k?rvale p?randale istuma. Chade v?ttis mu k?e pihku ja vidutas k?lmakahjustusi m?rgates silmi. Ta hoidis k?tt hellalt. ?Oh, mu poiss, mu poiss, ma uskusin, et sa oled surnud. Kui Burrich mulle s?na saatis, et ta leidis su surnukeha, arvasin ma, et mu s?da murdub. S?navahetus, mis meil oli viimasel korral, kui lahku l?ksime ? aga siin sa oled ? elus, kuigi mitte terve.? Ta kummardus ja suudles mind. K?si, mille ta mu p?sele pani, oli n??d m?hnaline, r?ugearmid ilmast parkunud n?ol vaevu n?htavad. T?stsin pilgu ning n?gin ta silmis tervitust ja r??mu. Pisarad ?hmastasid mu pilku, kuid ma pidin n?udma: ?Kas sa t?esti v?taksid mult trooni p?rast t?tre? Veel ?ks Farseeride soost sohik ? Kas sa laseksid teda samamoodi ?ra kasutada, nagu on kasutatud meid?? Midagi tema n?os tardus. Suujoon j?igastus otsustavalt. ?Ma teen, mida tahes on vaja, et n?ha Kuue Hertsogkonna troonil j?lle t?elist Farseeri valitsejat. Nagu ma olen vandunud, et ma teen. Nagu ka sina oled vandunud.? Meie pilgud kohtusid. Vaatasin teda jahmunult. Ta armastas mind. Hullem veel, ta uskus minusse. Ta uskus, et minus on seesama j?ud ja p?hendumus kohustusele, mis oli olnud tema elu alustala. Nii et ta v?iks teha minuga asju, mis on r?ngemad ja s?dametumad, kui Regal kogu oma vihkamises v?lja m?elda suudaks. Tema usk minusse oli selline, et ta ei k?hkleks paiskamast mind ?ksk?ik millisesse lahingusse, ootamast minult ?ksk?ik millist ohvrit. Minust murdis j?rsult v?lja k?he nuukse, mis rebis noolt seljas. ?Sel pole l?ppu!? karjatasin ma. ?See kohustus t?ukab mu surma. Parem, kui oleksingi surnud! Laske mul siis surra!? T?mbasin j?rsult k?e Chade?i pihust, hoolimata sellest, kui v?ga see liigutus haiget tegi. ?Minge minema!? Chade isegi ei v?patanud. ?Ta kuumab palavikus,? ?tles vanamees s??distavalt Narrile. ?Ta ei tea, mida ta r??gib. Sa oleksid pidanud talle pajukooreteed andma.? Narri huultele kerkis ??vastav naeratus. Enne, kui ta vastata j?udis, kostis terav k?risev heli. L?bi rasvatatud aknanaha suruti hall pea, milles v?lkus valgeid hambaid t?is koon. ?lej??nud hunt tuli kohe selle j?rel ning ajas riiulit?ie ?rdipotte nende alla asetatud paari k?sikirjarulli peale. ??silm h?ppas, nii et k??ned puitp?randal kidisesid, ja libises seisma minu ja kiiresti p?sti karanud Chade?i vahel. Ta l?rises k?igi poole ?mberringi. Ma tapan nad k?ik sinu p?rast, ?tle ainult. Langetasin pea uuesti patjadele. Minu puhas, metsik hunt. Selliseks olin ma ta teinud. On see parem kui see, kelle Chade oli teinud minust? Silmitsesin neid j?lle. Chade seisis, n?gu t?iesti liikumatu. K?igil ?lej??nud n?gudel oli veidi jahmatust, veidi kurbust, veidi pettumust, mille eest olin vastutav mina. Meeleheide ja palavik raputasid mind. ?Andke andeks,? ?tlesin n?rgalt. ?Ma pole kunagi olnud see, kelleks te mind pidasite,? tunnistasin ma. ?Mitte kunagi.? Vaikus t?itis ruumi. Tuli pragises korraks. Surusin n?o patja ja sulgesin silmad. ?tlesin s?nad, mida olin sunnitud ?tlema. ?Aga ma l?hen ja leian Verity. Kuidagimoodi toon ma ta teile tagasi. Mitte sellep?rast, et ma olen see, kelleks te mind peate,? lisasin aeglaselt pead t?stes. N?gin Chade?i n?ol s?ttimas lootust. ?Vaid sellep?rast, et mul pole valikut. Pole kunagi olnud.? ?Sa usud t?esti, et Verity on elus!? Kettrickeni h??lest kostis meeletu, n?ljane lootus. Ta s??stis minu poole nagu ookeanimaru. Noogutasin. ?Jah,? suutsin siis kuuldavale tuua. ?Jah, ma usun, et ta on elus. Ma olen teda tugevana endas tundnud.? Kettrickeni n?gu oli nii l?hedal, hiiglaslik mu silme ees. Pilgutasin silmi, kuid ei suutnud pilku fokuseerida. ?Miks ta pole siis tagasi tulnud? On ta eksinud? Vigastatud? Kas ta ei hooli siis neist, kelle maha j?ttis?? Kettrickeni k?simused rabisesid ?ksteise j?rel vastu mind nagu lingukivid. ?Ma arvan,? alustasin ma ega suutnud siis enam. Ei suutnud m?elda, ei suutnud r??kida. Sulgesin silmad. Kuulasin pikka vaikust. ??silm niitsus ja urises siis s?gavalt kurgup?hjast. ?Ehk peaksime k?ik m?neks ajaks lahkuma,? s?andas Starling k?hklevalt v?lja pakkuda. ?Fitz ei ole selleks praegu v?imeline.? ?Teie v?ite minna,? vastas Narr talle suureliselt. ?Mina ?nnetuseks siiski elan siin.? L?heme jahile. On aeg k?ttima minna. Ma vaatan sinnapoole, kust me sisse tulime, aga L?hnatu on selle ava hirvenahat?kiga sulgenud. Uks ? osa meist teab, et seal on uks ja me l?heme selle juurde, vingume vaikselt ja n?gime ninaga. Uks l?giseb vastu riivi nagu l?ks, mis on valmis kinni langema. Tuleb L?hnatu, ta astub vaikselt, ettevaatlikult. Ta sirutab oma keha minust m??da, t?stab kahvatu k?pa uksele ja teeb selle mulle lahti. Ma lipsan v?lja, tagasi jahedasse ??maailma. On m?nus j?lle lihaseid sirutada, pageda valu, umbse h?ti ja keha eest, millest sellele metsikule lihast ja karusnahast p?hamule tolku pole. ?? neelab meid ja meie peame jahti. ?ks teine ??, ?ks teine aeg, enne, p?rast, ma ei teadnud, minu p?evad ei olnud enam ?ksteisega seotud. Keegi kergitas mu laubalt sooja kompressi ja asendas selle jahedamaga. ?Anna andeks, Narr,? ?tlesin ma. ?Kolmk?mmend kaks,? ?tles h??l vaevatult. Ja lisas siis hellemalt: ?Joo.? Jahedad k?ed kergitasid mu pead. Tassist loksus vedelik vastu mu huuli. P??dsin juua. Pajukooretee. P??rasin pea vastikusega k?rvale. Narr p?hkis mu suu puhtaks ja istus voodi k?rvale p?randale. Ta naaldus mulle seltsi pakkudes vastu seda. Ta t?stis k?sikirjarulli lambivalgusesse ja j?tkas lugemist. Oli s?gav ??. Sulgesin silmad ja p??dsin uuesti und leida. Aga suutsin leida vaid asju, mida olin valesti teinud, usaldusi, mida olin reetnud. ?Anna andeks,? ?tlesin ma. ?Kolmk?mmend kolm,? ?tles Narr pilku t?stmata. ?Kolmk?mmend kolm mida?? k?sisin ma. Ta heitis mulle ?llatunud pilgu. ?Oh. Sa oled p?riselt ?rkvel ja r??gid?? ?Muidugi. Kolmk?mmend kolm mida?? ?Kolmk?mmend kolm andekspalumist. Eri inimeste k?est, aga k?ige enam minult. Seitseteist korda kutsusid Burrichit. Olen kardetavasti j?rje kaotanud, kui palju kordi sa Mollyt oled h??dnud. Ja koguni kuusk?mmend kaks kuulutamist: ?Verity, ma tulen!?? ?K?llap ma ajan su hulluks. Anna andeks.? ?Kolmk?mmend neli. Ei. Sa oled lihtsalt soninud ja ?sna monotoonselt. Ilmselt on asi palavikus.? ?Ilmselt.? Narr j?tkas lugemist. ?Ma olen k?huli lebamisest nii v?sinud,? s?andasin ?elda. ?Sul on ju selg ka,? soovitas Narr, et n?ha mind v?patamas. Siis: ?Kas sa tahad, et ma aitaksin sul end k?ljele keerata?? ?Ei. See teeb ainult veel rohkem haiget.? ??tle, kui meelt muudad.? Ta pilk l?ks tagasi k?sikirjale. ?Chade pole mind rohkem vaatama tulnud,? m?rkisin ma. Narr ohkas ja pani kirjarulli k?rvale. ?Keegi ei ole. Ravitseja j?udis kohale ja noomis meid k?iki sinu vaevamise p?rast. Nad peavad su seniks rahule j?tma, kuni ta noole v?lja t?mbab. See juhtub homme. Pealegi on Chade?il ja kuningannal k?vasti arutamist. Avastus, et nii sina kui ka Verity olete endiselt elus, muutis nende jaoks k?ike.? ?M?nel muul ajal oleks ta ka minu kaasanud.? J?in vait, teades, et haletsen end m?nuga, kuid ma ei suutnud end ka peatada. ?K?llap nad vist tunnevad, et mind ei v?i enam usaldada. Ega ma neid ei s??distagi. N??d vihkavad mind k?ik. Saladuste p?rast, mida ma hoidsin. K?ige selle p?rast, kuidas ma neid alt vedasin.? ?Oh, sugugi mitte k?ik ei vihka sind,? hurjutas Narr leebelt. ?Tegelikult vihkan ainult mina.? Mu pilk kargas ta n?ole. Ta k??niline naeratus andis mulle julgust. ?Saladused,? ?tles ta ja ohkas. ??hel p?eval kirjutan ma pika filosoofilise k?sitluse saladuste v?est, olgu siis hoitud v?i v?lja r??gitud.? ?On sul veel br?ndit?? ?J?lle janutab? V?ta veidi pajukooreteed.? N??d oli Narri h??les s??vitav viisakus, mida kattis paksu kihina mesi. ?Tead, seda on k?llaga. ?mbrite kaupa. K?ik sinu jaoks.? ?Mulle tundub, et palavik on veidi alla l?inud,? pakkusin alandlikult. Ta t?stis k?e mu laubale. ?On t?esti. Praeguseks. Aga ma ei usu, et ravitseja kiidaks selle heaks, kui sa ennast j?lle t?is jood.? ?Ravitsejat pole siin,? m?rkisin mina. Narr kergitas minu poole kahvatut kulmu. ?Burrich oleks sinu ?le nii uhke.? Aga ta t?usis graatsiliselt ja astus tammepuust puhvetkapi juurde. Ettevaatlikult l?ks ta ?mber ??silma, kes oli koldekividel soojusest l?bi imbunud unes siruli. Mu pilk r?ndas lapitud aknale ja seej?rel j?lle Narrile. Tundus, et nad olid mingile kokkuleppele j?udnud. ??silm magas nii s?gavalt, et ta ei n?inud isegi und. Ka tema k?ht oli t?is. Hundi k?pad t?mblesid, kui end tema poole sirutasin, nii et t?mbusin tagasi. Narr t?stis kandikule pudeli ja kaks topsi. Ta tundus liiga vaoshoitud. ?Tead, ma palun t?esti andeks.? ?Nii sa oled mulle ?elnud. Kolmk?mmend viis korda.? ?Aga ma m?tlen seda t?siselt. Ma oleksin pidanud sind usaldama ja sulle oma t?trest r??kima.? Miski, ei palavik ega nool seljas, ei saanud takistada mind seda ?eldes naeratamast. Minu t?tar. ?ritasin ?elda lihtsalt t?de. Mul oli h?bi, et see tundus uudse kogemusena. ?Tead, ma pole teda kordagi n?inud. Ainult taidudes. See ei ole sama asi ja ma tahan, et ta kuuluks mulle. Mulle ja Mollyle. Mitte et ta oleks laps, kes kuulub kuningriigile, tohutu vastutuskoormaga, millesse ta peab kasvama. Lihtsalt v?ike t?druk, kes korjab lilli, teeb emaga koos k??nlaid, teeb ?? J?in toppama ja l?petasin: ?Mida tahes tavalised lapsed teha v?ivad. Chade teeks sellele l?pu. Samal hetkel, kui keegi tema poole osutab ja ?tleb: ?Tema v?iks olla Farseeride p?rija,? on ta ohus. Teda tuleb valvata ja ?petada kartma, kaaluma iga s?na ja m?tlema l?bi iga teo. Miks ta peaks? Ta pole tegelikult troonip?rija. Ainult sohiku sohik,? laususin ma pingutusega need kalgid s?nad ja vandusin, et ei lase iialgi kellelgi neid talle n?kku ?elda. ?Miks on vaja ta sellisesse ohtu panna? Oleks teine asi, kui ta oleks s?ndinud m?nes lossis ja tal oleks sada s?durit, kes teda valvavad. Aga tal on vaid Molly ja Burrich.? ?Burrich on nendega koos? Kui Chade valis Burrichi, siis sellep?rast, et tema meelest ongi Burrich v??rt sadat valvurit. Aga seejuures m?rksa diskreetsem,? m?rkis Narr. Kas ta teadis, kui valusalt see mind v??nab? Ta v?ttis topsid ja kallas mulle br?ndit. Suutsin ise oma peekri v?tta. ?T?tre terviseks. Sinu ja Molly t?tre,? tegi ta ettepaneku ja me j?ime. Br?ndi l??skas mu kurgus olematuks. ?Niisiis,? suutsin ma ?elda. ?Chade teadis k?ike ja saatis Burrichi teda valvama. Nad teadsid veel enne, kui mina teadsin.? Miks oli mul tunne, nagu oleks minult midagi varastatud? ?Nii ma kahtlustan, aga ma pole kindel.? Narr tegi pausi, otsekui k?hkleks ta, kas mulle on m?istlik rohkem r??kida. Siis n?gin teda kahtlusi k?rvale heitmas. ?Olen ajas tagasi liikudes t?kke kokku sobitanud. Ma arvan, et Patience kahtlustas. Ma arvan, et sellep?rast ta saatiski Molly Burrichi eest hoolitsema, kui tolle jalg viga sai. Burrich ei vajanud nii palju hoolt ja ta teadis seda sama h?sti kui Patience. Aga Burrich on hea kuulaja ? peamiselt sellep?rast, et ta ise r??gib nii v?he. Mollyl oli vaja kellegagi r??kida, v?ib-olla kellegagi, kes kunagi ise sohiku eest hoolitses. Sel p?eval, kui me k?ik olime ?leval tema toas ? Sa saatsid mu sinna, et ta vaataks, mis ta mu ?laga teha saab. Sel p?eval, kui sa Shrewdi kambri ukse Regali eest lukku panid, et kuningat kaitsta ?? Viivuks tundus, et see m?lestus ei lase Narri lahti. Siis aga oli ta tagasi. ?Trepist ?les Burrichi katusekambrisse minnes kuulsin neid vaidlemas. V?i noh, Molly vaidles ja Burrich oli vait, mis on k?ige t?husam viis vaielda. Nii et ma kuulasin pealt,? tunnistas ta otsekoheselt. ?Aga ma ei kuulnud just palju. Molly n?udis, et Burrich muretseks talle mingit kindlat sorti ?rti. Burrich polnud n?us. L?puks lubas ta Mollyle, et ei ?tle kellelegi s?nagi, ning anus teda, et ta h?sti j?rele m?tleks ja teeks, mida ta teha tahab, mitte seda, mis oleks k?ige targem. Siis ei r??kinud nad enam midagi, nii et ma l?ksin sisse. Molly palus vabandust ja lahkus. Hiljem tulid sina ja ?tlesid, et ta j?ttis su maha.? Ta tegi pausi. ?Tegelikult, n??d seda meenutades, olin ma t?pselt sama juhm kui sina, et sellest kohe aru ei saanud.? ?Ait?h,? ?tlesin talle kuivalt. ?Pole t?nu v??rt. Kuigi pean tunnistama, et tol p?eval oli meil m?lemal m?tlemisainet enam kui k?ll.? ?Ma annaksin k?ik, kui vaid saaksin minna tagasi sinna p?eva ja talle ?elda, et meie laps on minu jaoks k?ige t?htsam asi terves maailmas. T?htsam kui kuningas v?i riik.? ?Ah. Nii et sa oleksid sel p?eval tema kannul Hirvelossist minema l?inud, et teda kaitsta.? Narr v?ngutas minu poole kulmu. Veidi aja p?rast tunnistasin: ?Ma poleks saanud.? Need s?nad j?id mulle kurku kinni, uhtusin need br?ndiga alla. ?Ma tean, et sa poleks saanud. Ma m?istan. Vaata, keegi ei p??se oma saatuse eest. V?hemalt mitte senikaua, kuni me aja rakmeis l?ksus oleme. Ja,? lisas ta vaiksemalt, ??kski laps ei p??se tulevikust, mille saatus on talle m??ranud. Ei narr ega sohik. Ega ka sohiku t?tar.? M??da mu selga jooksis ?les judin. Kogu oma uskmatusest hoolimata tundsin ma hirmu. ?Kas sa tahad ?elda, et tead midagi tema tuleviku kohta?? Narr ohkas ja noogutas. Siis naeratas ja raputas pead. ?N?nda see minu jaoks on. Ma tean midagi Farseeride p?rija kohta. Kui see p?rija on tema, siis kahtlemata loen ma millalgi aastate p?rast mingit iidset ettekuulutust ja ?tlen: Oojaa, siin see ongi, siin on ette ennustatud, kuidas see k?ik saab toimuma. Ettekuulutust ei m?ista keegi enne p?riselt l?puni, kui see on t?eks saanud. See on ?sna hobuseraua moodi. Sepikojas n?idatakse sulle rauast toorikut ja sa arvad, et see ei passi kuidagi. Aga p?rast, kui see on k?inud l?bi tulest ning vasara ja viili alt, siis enn?e, see sobib t?iuslikult su hobuse kabja alla, nagu see ei sobiks kellelegi teisele.? ?Sinu jutt k?lab, nagu vormiksid prohvetid oma ettekuulutusi t?eks p?rast s?ndmuste toimumist.? Ta kallutas pead. ?Ja hea prohvet nagu hea seppki n?itab sulle, et see sobib t?iuslikult.? Ta v?ttis t?hja klaasi mu k?est. ?Tead, sa peaksid magama. Homme t?mbab ravitseja noolepea v?lja. Sul l?heb j?udu tarvis.? Noogutasin ja avastasin ootamatult, et mu silmalaud on rasked. Chade haaras mul randmetest ja surus mu tugevalt vastu k?va puust pinki. Mu rind ja p?sk olid vastu seda pressitud. Narr istus mu jalgadel ja r?hus oma k?llakil raskusega mu puusad paigale. Isegi Kettle?i k?ed olid mu paljastel ?lgadel ja pressisid mind vastu j?releandmatut pinki. Tundsin end nagu tapale viidav siga. Starling seisis k?rval l?uendsidemete ja kuumaveekausiga. Kui Chade mu k?ed tugevalt allapoole t?mbas, oli mul tunne, et kogu selg roiskuva haava ?mber l?heb l?hki. Ravitseja k?kitas minu k?rval. M?rkasin silmanurgast tema n?pitsaid. Must raud. T?en?oliselt sepa kuurist laenatud. ?Valmis?? k?sis ta. ?Ei,? ?gasin ma. Nad ei teinud minust v?ljagi. Ta ei r??kinud minuga. Ravitseja oli terve hommiku minu kallal vaeva n?inud, nagu oleksin ma m?ni katkil?inud m?nguasi, suskinud ja pigistanud m??ndunud seljahaavast vedelikke v?lja, samal ajal kui mina vingerdasin ja sajatusi pomisesin. Keegi peale Narri polnud mu needmist m?rkamagi teinud ja temagi jagas vaid soovitusi, kuidas neid hullemaks muuta. Narr oli j?lle t?itsa tema ise. Ta oli veennud ??silma v?lja minema. Tajusin, et hunt varitseb ukse l?hedal. Olin p??dnud talle edasi anda, mis pidi tehtud saama. Olin temast meie koosoldud aja jooksul piisavalt okkaid v?lja t?mmanud, nii et tal oli enamv?hem ettekujutus olemas, mis on tarvilik valu. Siiski jagas ta mu ?udu. ?Lase k?ia,? ?tles Chade tervendajale. Tema pea oli minu oma ligi, ta habe kraapis mu puhtaksaetud p?ske. ?P?si paigal, poiss,? hingas ta mulle k?rva. N?pitsate k?lmad l?uad surusid mu p?letikulist ihu. ??ra hingelda! Ole paigal!? k?skis ravitseja karmilt. Ma p??dsin. Mul oli tunne, nagu pressiks ta pidepunkti otsivad rauad otse mu selja sisse. P?rast tervet igavikku kobamist ?tles ravitseja: ?Hoidke teda kinni.? Tundsin, kuidas n?pitsate l?uad kokku suruti. Ta t?mbas, rebides mu selgroo ?les ja kehast v?lja. V?i nii see v?hemalt tundus. Ma m?letan metalli esmast kriipimist vastu luud ning k?ik mu otsused mitte karjuda olid unustatud. M?irgasin valu ja teadvuse endast ?hekorraga v?lja. Pudenesin j?lle sellesse ebam??rasesse paika, kuhu ei suuda j?uda ei uni ega ?rkvelolek. Mu palavikup?evad olid selle mulle liigagi tuttavaks teinud. Taiuj?gi. Mina selles ja see minus. Ainult sammu kaugusel, see oli alati olnud vaid sammu kaugusel. Valu ja ?ksinduse lakkamine. K?rme ja magus. Pudenesin selles laiali, hargnesin lahti nagu kudumist??, kui t?mmata ?igest l?ngast. Ja koost lagunes ka kogu mu valu. Ei. Verity keelas selle rangelt ?ra. Tagasi endasse, Fitz. Nagu peletaks v?ikest last tulest eemale. Ma l?ksin. Nagu pinnale kerkiv sukelduja tulin tagasi k?vale pingile ja enda kohalt kostvate h??lte juurde. Valgus tundus h?mar. Keegi h?ikas midagi vere kohta ja n?udis lund t?is riidet?kki. Tundsin, kuidas see vastu mu selga suruti, samal ajal kui Narri vaibale lendas l?biligunenud punane kalts. Plekk valgus villasel koel laiali ja mina voolasin koos sellega. Ma h?ljusin ja tuba oli t?is musti t?hne. Ravitseja oli tule juures ametis. Ta t?mbas leekidest sepa j?rgmise t??riista. See h??gus ja ta p??rdus mind vaatama. ?Oota!? karjatasin ?udusega ning ajasin end pingilt poolenisti ?les, kuid siis rabas Chade mul ?lgadest. ?See tuleb ?ra teha,? ?tles ta mulle karmilt ja hoidis mind raudses haardes, kui ravitseja ligi astus. Alguses tajusin vaid survet, kui ta kuuma rauda vastu mu selga hoidis. Tundsin omaenda k?rbeva ihu l?hna ja arvasin, et ei hooli sellest, kuni ?kiline valukramp rebis mind j?rsema j?nksatusega kui poomisn??r. Kerkiv pimedus tahtis mind p?hja vedada. ?Vee kohale t?mmatud ja p?letatud!? r??gatasin ahastavalt. Hunt vingus. * Kerkimine. ?lestulek, ?ha l?hemale valgusele. Sukeldumine oli olnud s?gav, veed soojad ja unen?gusid t?is. Ma maitsesin teadvusel oleku ??rt, hingasin rinnat?ie ?rkvelolekut. Chade. ? ? aga sa oleksid ju v?inud mulle ?elda v?hemalt seda, et ta on elus ja tuli sinu juurde. Eda ja El ?hes s?lmes, Narr, kui tihti olen ma usaldanud sulle oma k?ige salajasemad m?tted?? ?Pea sama tihti, kui oled usaldamata j?tnud,? salvas Narr vastu. ?Fitz palus mul oma siinoleku saladuses hoida. Ja tolle lauliku sekkumiseni see oligi saladus. Mis h?da oleks sest olnud, kui ta oleks ?ksi rahus puhata saanud, kuni nool v?lja tuleb? Sa oled ta sonimisi kuulanud. Kas need tunduvad sulle enesega rahujalal oleva mehe omad?? Chade ohkas. ?Sellegipoolest. Sa oleksid v?inud mulle ?elda. Sa tead, mida mulle oleks t?hendanud teadmine, et ta on elus.? ?Sa tead, mida oleks mulle t?hendanud teadmine, et Farseeridel on troonip?rija,? suskas Narr vastu. ?Ma r??kisin sulle kohe, kui olin r??kinud kuningannale!? ?Jah, aga kui kaua sa temast juba teadsid? Sellest ajast, kui saatsid Burrichi Mollyt valvama? Sa teadsid, et Molly kannab Fitzi last, kui viimane kord siin k?isid, aga ometi ei ?elnud sa midagi.? Chade hingas j?rsult sisse ja hoiatas: ?Ma eelistaksin, et neid nimesid valjusti v?lja ei ?eldaks, isegi mitte siin. Ma pole neid isegi kuningannale nimetanud. Sa pead m?istma, Narr. Mida rohkem inimesi teab, seda suuremas ohus on laps. Ma poleks tema olemasolu iial avaldanud, kui kuninganna laps poleks surnud ja me poleks arvanud, et Verity on igaveseks l?inud.? ?Hoia oma lootus saladusi pidada endale. R?ndlaulik teab Molly nime ? laulikud saladusi ei pea.? Vastumeelsus Starlingi suhtes s?rtsus Narri h??les. Ta lisas k?lmemal toonil: ?Mida sa ?ieti kavatsesid teha, Chade? Lasta Fitzi t?tart Verity omaks pidada? Varastada ta Mollylt ?ra ja anda kuningannale, et too kasvataks teda kui enda oma?? Narri h??lde oli ilmunud tappev mahedus. ?Ma ? ajad on rasked ja vajadus nii suur ? aga ? mitte varastada, ei. Burrich m?istaks ja ma usun, et ta suudaks selle ka t?drukule selgeks teha. Pealegi. Mida on tal lapsele pakkuda? Rahatu k??nlavalmistaja, ?rist ilma j??nud ? kuidas ta saab lapse eest hoolitseda? See laps v??rib paremat. Nagu ka tema ema, kui aus olla, ja ma teen k?ik, mis minu v?imuses, et ka tema elu oleks kindlustatud. Aga maimukest ei saa tema juurde j?tta. M?tle, Narr. Kui see peaks teatavaks saama, et laps on Farseeride soost, on tal ohutu vaid troonil v?i selle j?rjekorras. See naine kuulab Burrichit. Mees teeb talle selle selgeks.? ?Ma pole kindel, kas sa suudaksid selle isegi Burrichile selgeks teha. ?he lapse ta juba loovutas kuninglikule kohusele. Ta v?ib tunda, et teisel korral poleks see tark otsus.? ?Vahel on k?ik valikud halvad, Narr, kuid valida tuleb sellegipoolest.? Ma vist tegin vaikselt h??lt, sest nad m?lemad astusid k?hku minu juurde. ?Poiss?? n?udis Chade ?revalt. ?Poiss, kas sa oled ?rkvel?? Ma otsustasin, et olen. Paotasin ?ht silma. ??. Kolde ja m?ne k??nla valgus. Chade, Narr, pudel br?ndit. Ja mina. Selg ei tundunud parem. Palavik ei tundunud madalam. Enne, kui j?udsin isegi paluda, t?stis Narr tassi mu huultele. Neetud pajukooretee. Olin nii janune, et j?in selle tilgatumaks. J?rgmises tassis, mida ta pakkus, oli lihapuljong, imeliselt soolane. ?Mul on hirmus janu,? suutsin kuuldavale tuua, kui olin selle l?petanud. Suu tundus janust kleepuv, sellest paks. ?Sa kaotasid palju verd,? selgitas Chade tarbetult. ?Kas tahad veel puljongit?? k?sis Narr. Suutsin ?ksnes v?ga n?rgalt noogutada. Narr v?ttis tassi ja l?ks kolde juurde. Chade kummardus mulle l?hemale ja sosistas kummalise pakilisusega: ?Fitz. ?tle mulle midagi. Kas sa vihkad mind, poiss?? Viivuks ma ei teadnud.Aga m?te Chade?i vihkamisest t?hendas minu jaoks liiga suurt kaotust. Neid oli maailmas liiga v?he, kes minust hoolisid. Ma ei saanud vihata neist ainsatki. Raputasin kr??mikese pead. ?Aga,? ?tlesin ma aeglaselt, hoolikalt tihkeid s?nu vormides, ??ra v?ta minult mu last.? ??ra karda,? ?tles ta mulle hellalt. Eakas k?si silus juuksed mu n?olt. ?Kui Verity on elus, pole selleks vajadust. Hetkel on tal k?ige ohutum seal, kus ta parajasti on. Ja kui kuningas Verity naaseb ja j?lle troonile asub, saavad nad Kettrickeniga oma lapsed.? ?Lubad?? anusin ma. Ta vaatas mulle silma. Narr t?i puljongi ja Chade astus k?rvale, et talle ruumi teha. See tass oli soojem. Tundus, nagu voolaks elu ise minusse tagasi. Kui jook oli otsas, suutsin juba valjemini r??kida. ?Chade,? ?tlesin ma. Ta oli astunud kolde ??rde ja vahtis tulle. Kui r??kima hakkasin, p??rdus ta uuesti minu poole. ?Sa ei lubanud,? meenutasin ma talle. ?Ei,? n?ustus ta v?ga t?siselt. ?Ma ei lubanud. Aeg on selle lubaduse andmiseks liiga heitlik.? T?kk aega ma lihtsalt silmitsesin teda. M?ne aja p?rast raputas ta vaevum?rgatavalt pead ja viis pilgu k?rvale. Ta ei suutnud mulle otsa vaadata. Aga ta ei pakkunud mulle ka valesid. Nii et otsus oli minu teha. ?Sa v?id minu saada,? ?tlesin talle vaikselt. ?Ma teen k?ik, mida suudan, et Verity tagasi tuua, ja teen k?ik, mis minu v?imuses, et ta uuesti troonile aidata. Sa v?id saada mu surma, kui asi selleni l?heb. Enamgi veel, sa v?id saada mu elu, Chade. Aga mitte mu lapse oma. Mitte minu t?tre elu.? Ta vaatas mulle silma ja noogutas aeglaselt. Taastumine oli aegav?ttev ja valuline protsess. Mulle tundus, et oleksin pidanud nautima iga p?eva pehmes voodis, iga toidusuut?it, iga hetke turvalist und. Aga see polnud nii. K?lman?pistatud nahk mu s?rmedel ja varvastel koorus maha ja j?i igale poole kinni ning uus nahk selle all oli kohutavalt tundlik. Ravitseja k?is iga p?ev mind torkimas. Ta n?udis, et seljahaav j??ks sidumata ja kuivaks. Olin v?sinud j?lgilt l?hnavatest sidemetest, mida ta mult kooris, ja veel enam v?sinud nokkimisest haava kallal, et see liiga kiiresti kinni ei kasvaks. Ta meenutas mulle varest sureva looma kallal, ja kui ma ?hel p?eval seda talle taktitundetult ka ?tlesin, naeris ta mu ?le. M?ne p?eva p?rast suutsin juba ringi liikuda, kuid mitte hooletult. Iga samm, iga k?esirutus oli ettevaatlik tegu. ?ppisin hoidma k??narnukke tihedalt vastu keha, et v?hendada lihaste pinget seljal, ja k?ndima, nagu oleks mu pealael tasakaalus korvit?is mune. Sellest hoolimata v?sisin v?ga kiiresti ja liigselt pingutav jalutusk?ik v?is tagasi tuua ?ise palaviku. K?isin iga p?ev saunamajas, ja kuigi kuumas vees ligunemine l?dvestas keha, ei suutnud mina veeta seal hetkegi m?letamata, et just seal ?ritas Regal mind uputada ja et just seal n?gin ma, kuidas Burrich kaikaga pikali l??di. Siis alustas mu peas j?lle sireen tule minu juurde, tule minu juurde, ning mu m?istus oli varsti pilgeni t?is m?tteid ja oletusi Verity kohta. See ei soodustanud just meelerahu. Selle asemel avastasin end plaanimast oma j?rgmise teekonna iga pisematki detaili. Koostasin m?ttes nimekirju varustusest, mida pean Kettrickenilt paluma, ning arutlesin endaga pikalt ja laialt selle ?le, kas minna ratsa v?i mitte. L?puks otsustasin, et mitte. M?gedes ei j?tku loomale toitu ? ja m?tlematuks julmuseks polnud ma enam suuteline. Ma ei v?ta hobust v?i poni, teades, et too sureb. Teadsin ka seda, et pean varsti n?utama loa ja minema raamatukogudest Verity kaardi eelk?ijat otsima. Ootasin hirmuga eelseisvat kohustuslikku kohtumist Kettrickeniga, sest ta polnud mind kordagi enda juurde kutsunud. Iga p?ev meenutasin endale seda k?ike ja iga p?ev l?kkasin selle veel p?eva v?rra edasi. Ikka veel ei suutnud ma ilma puhkamata Jhaampe ?hest otsast teise k?ndida. Hakkasin end teadlikult rohkem s??ma sundima ja j?u piire katsetama. Narr ?hines minuga sageli neil j?ustavatel jalutusk?ikudel. Ma teadsin, et ta vihkab k?lma, aga tema vaikiv seltskond oli mulle liiga meelep?rane, et soovitada tal pigem tuppa sooja j??da. Korra viis ta mu Tahmikut vaatama ja see tasane loom tervitas mind s??rase r??muga, et k?isin p?rast seda seal iga p?ev. Tema k?ht oli Ruddy varsast punsumas ? ta poegib varakevadel. Hobune tundus piisavalt terve, aga ma muretsesin ta vanuse p?rast. Selle leebe m?ra l?hedus pakkus mulle h?mmastavalt ohtralt lohutust. Harjamiseks k?sivarte t?stmine kiskus mu haava, aga ma harjasin teda sellegipoolest ja Ruddyt samuti. See ergas noor ratsu vajas t?sisemat tegelemist, kui talle osaks sai. Tegin tema heaks, mida suutsin, ja igal viimasel kui hetkel sellest tundsin puudust Burrichist. Hunt tuli ja l?ks, nagu tahtis. Ta ?hines minu ja Narri jalutusk?ikudega ja tuli p?rast meie kannul h?tti. Oli peaaegu valus vaadata, kui k?rmelt ta kohanes. Narr pobises k??nej?lgedest p?randal ja karvadest vaipadel, aga nad meeldisid teineteisele piisaval m??ral. Narri t??laual lebavatest puut?kkidest hakkas osade kaupa n?htavale ilmuma hundikutsikas. ??silmale hakkas meeldima ?ht teatud sorti seemnekook, mis oli ka Narri lemmik. Hunt p?rnitses teda ?ksisilmi, ?ksk?ik millal Narr seda siis ka s?i, ja ilastas p?randale suured s?ljeloigud, kuni Narr viimaks leebus ja osa talle andis. Noomisin neid m?lemaid selle p?rast, mida maiustused ??silma kasuka v?i hammastega teha v?isid, aga kumbki neist ei teinud minust v?ljagi. K?llap olin veidi armukade, et hunt Narri nii k?hku usaldama hakkas, kuni ??silm l?puks ?hel p?eval r?hutatult k?sis: Miks ei peaks ma usaldama kedagi, keda sina usaldad? Ma ei osanud sellele vastata. ?Seda et ? Millal sinust siis lelumeister sai?? k?sisin ?hel p?eval Narrilt erilise sihita. Naaldusin vastu lauda ja j?lgisin, kuidas ta s?rmed h?piknuku keha ja ihuliikmed tugikepi k?lge sidusid. Hunt oli s?gavas unes laua all siruli. Ta kehitas ?ht ?lga. ?Kui ma siia j?udsin, oli ilmselge, et kuningas Eyodi ?ukonnas pole narrile kohta.? Ta ohkas kergelt. ?Mitte et ma oleksin t?eliselt tahtnud olla kellegi teise narr peale kuningas Shrewdi. Et asi oli nii, vaatasin ringi, milliseid muid v?imalusi mul leivateenimiseks veel on. ?hel ?htul, p?ris purjusp?i, k?sisin endalt, mida ma oskan k?ige paremini. ?Ilmselge ? olla k?piknukk,? vastasin ma endale. Kord saatuse n??ridest kistud, kord k?rvale hunnikusse heidetud. Nii ma siis v?tsin vastu otsuse, et ei tantsi enam n??rit?mmete j?rgi, vaid hakkan ise n??re t?mbama. J?rgmisel p?eval katsusin oma otsuse j?rele. Avastasin varsti, et see meeldib mulle. Lihtsad m?nguasjad, millega ma ?les kasvasin, ja need, mida ma kord Buckis n?gin, on M?estiku laste jaoks imekummalised. Avastasin, et mul tuleb t?iskasvanutega v?he tegemist, ja see sobis mulle v?ga h?sti. Siinsed lapsed ?pivad k?ttima, kalastama, kuduma ja saaki koristama v?ga varases eas ning k?ik nende varud kuuluvad neile endale. Nii et ma kauplen selle saamiseks, mida mul on tarvis. Lapsed, olen ma avastanud, harjuvad k?ige ebatavalisega palju kiiremini. Vaata, nemad tunnistavad oma uudishimu, mitte ei p?lasta seda, mis selle tekitab.? Tema kahvatud s?rmed sidusid hoolika s?lme. Siis t?stis ta oma loomingu ?les ja pani minu jaoks tantsima. Vaatasin lelu lustakat karglemist ja minus ?rkas minevikku k??nituv iha ? ka mul oleks v?inud olla s??rane erksalt v?rvitud puust ja lihvitud ??rtega asjake. ?Ma tahaksin, et mu t?trel oleks selliseid asju nagu see siin,? kuulsin end valjusti ?tlemas. ?Meisterlikult valmistatud m?nguasju, pehmeid erksav?rvilisi seelikuid ja nukke, mida kaissu v?tta.? ?Tal saab olema,? lubas Narr mulle t?siselt. ?Saab olema.? P?evad m??dusid aeglaselt. Mu k?ed said j?lle normaalse v?ljan?gemise ja neile tekkisid isegi m?ningad paksendid. Ravitseja lubas mul selga sidumata v?lja minna. Hakkasin rahutuks muutuma, kuid teadsin, et pole veel lahkumiseks piisavalt tugev. Minu rahutus ?rritas omakorda Narri. Ma polnud isegi m?istnud, kui palju ma ringi tammun, kuni ta ?hel ?htul toolilt t?usis ja oma t??laua mulle ette t?ukas, et mind rajalt k?rvale kallutada. Me m?lemad naersime, aga see ei hajutanud pinna all peituvat pinget. Ma hakkasin uskuma, et rikun rahu igal pool, kuhu l?hen. Kettle k?lastas meid sageli ja ?ritas mu m?tteid k?rvale juhtida oma teadmistega Valgest Prohvetist r??kivatest k?sikirjadest. Liiga sageli mainiti neis ka Katal?saatorit. Vahel sekkus ka Narr tema arutlustesse. Aga sagedamini t?i ta kuuldavale ainult ei millekski kohustavaid ?hmatusi, kui Kettle seda k?ike mulle selgitada ?ritas. Ma peaaegu et igatsesin tagasi tema morni kangekaelsust. Ja ma tunnistan, et mida enam ta r??kis, seda enam pidasin ma endamisi aru, kuidas on k?ll v?imalik, et Buckist p?rit naine r?ndas kunagi kodumaast nii kaugele, et temast sai seal v??ra ?petuse j?nger, ja et see toob ta ?hel p?eval tagasi kodumaale. Aga minu salakavalalt ettes??detud k?simusi t?rjudes ilmus vana Kettle j?lle v?lja. Ka Starling k?is, kuid mitte nii sageli kui Kettle, ja tavaliselt siis, kui Narr oli asjatoimetuste t?ttu ?ra. Tundus, et need kaks ei saa ?hes ruumiski oldud ilma, et s?demed lendama hakkaks. Kohe, kui suutsin veidigi iseseisvalt ringi liikuda, hakkas ta mind veenma, et l?heksin temaga v?lja jalutama ? k?llap selleks, et Narri v?ltida. Eks k?ndimisest oli mulle kasu, aga ma ei nautinud neid k?ike. Mul oli talvek?lmast k?rini ning vestlus Starlingiga ajas mu reeglina rahutuks ja ?revile. Ta r??kis tihti s?jast Buckis, uudisekatketest, mida oli Chade?i ja Kettrickeni jutust kuulnud, sest ta viibis sageli nende seltsis. Ta m?ngis neile ?htuti nii h?sti, kui ta oma vigastatud k?e ja laenatud harfiga m?ngida sai. Starling elas kuningliku palee peasaalis. Elu ?ukonnas n?is talle sobivat. Ta oli sellest sageli vaimustatud ja innustunud. M?estikurahva erksav?rvilised r?ivad t?stsid esile tema tumedad juuksed ja silmad ning k?lm t?i n?ole v?rvi. Paistis, et ta on k?igist ?nnetustest taastunud ja pulbitseb j?lle elust. Isegi k?si paranes h?sti ja Chade oli aidanud tal uue harfi valmistamiseks puidukaupa teha. Mul oli piinlik, et tema reipus pani mu end ?ksnes veel vanema, n?rgema ja vaevatumana tundma. Tund v?i paar Starlingi seltsis kurnas mu ?ra, nagu oleksin m?nda isep?ist s?lgu treenimas k?inud. Tajusin pidevalt survet, et ma temaga n?ustuksin. Aga tihtipeale ei saanud ma seda teha. ?Ta teeb mu n?rviliseks,? ?tles Starling ?kskord j?rjekordse Narri pihta suunatud tiraadi k?igus. ?Asi pole tema v?rvis, asi on tema olemises. Ta ei ?tle kunagi kellelegi ?htki head ega lihtsat s?na, isegi mitte lastele, kes tulevad lelukaupa tegema. Kas sa oled m?rganud, kuidas ta neid kiusab ja narritab?? ?Nad meeldivad talle ja tema meeldib neile,? vastasin v?sinult. ?Ta ei narri neid mitte ?elusest. Ta narrib neid, nagu ta narrib k?iki. Lastele see meeldib. ?kski laps ei taha, et temaga r??gitaks ?lalt alla.? L?hike jalutusk?ik oli mu rohkem ?ra v?sitanud, kui tahtsin talle tunnistada. Ja oli t??tu Narri kogu aeg tema eest kaitsta. Starling ei vastanud. Adusin, et ??silm liigub varjuna me kannul. Ta libises puudetuka varjust lumega kaetud p??sasteni aias. Ma kahtlustasin, et hundi linnasviibimine pole kuigi suur saladus, aga ometi ei meeldinud talle avalikult t?naval k?ndida. Oli kummaliselt lohutav teada, et ta on l?hedal. P??dsin leida uue jututeema. ?Ma pole Chade?i n??d juba mitu p?eva n?inud,? riskisin ?elda. Ma ei sallinud seda, et pidin temalt uudiseid ?ngitsema. Aga Chade polnud minu juurde tulnud ning mina tema juurde ei l?he. Ma ei kandnud ta peale viha, aga ei suutnud ka andestada minu lapse jaoks tehtud plaane. ?Ma laulsin Chade?ile eile ?htul.? Starling naeratas seda meenutades. ?Ta oli ?limalt teravmeelne. Ta suudab isegi Kettrickeni n?ole naeratuse tuua. On raske uskuda, et see mees on aastaid s?herduses eraldatuses elanud. Ta t?mbab inimesi ligi nagu lille?is mesilasi. Ta oskab k?ige h?rrasmehelikumal moel daamile m?rku anda, kui ta teda imetleb. Ja ?? ?Chade?? Uskumatult purskas s?na minust v?lja. ?H?rrasmehelik?? ?Loomulikult,? vastas Starling l?bustatult. ?Ta v?ib olla v?ga sarmikas, kui tal aega on. Eile ?htul laulsin talle ja Kettrickenile ning ta oli t?nus?nadega v?ga helde. Ja tal on ?ukondlase k?nepruuk.? Naine naeratas endamisi ja ma n?gin, et Chade?i s?nad olid j?tnud talle meeldiva m?lestuse. Katse kujutleda Chade?i hurmuri rollis n?udis minult aga oma meele painutamist harjumatus suunas. Ma ei osanud enam midagi ?elda ning lasin seega Starlingil meeldivasse unelusse j??da. M?ne aja p?rast lisast laulik aga ootamatult: ?Tead, ta ei tule meiega kaasa.? ?Kes? Kuhu?? Ma ei suutnud otsustada, kas hiljutine palavik on mu taipu aeglustanud v?i kargasid Starlingi m?tted ?helt asjalt teisele nagu kirbud. Ta patsutas lohutavalt mu k?sivart. ?Sa hakkad ?ra v?sima. P??rame parem tagasi. Ma saan alati kohe aru, kui sa v?sinud oled, sa k?sid siis ikka k?ige tobedamaid asju.? Ta t?mbas hinge ja p??rdus tagasi jututeema juurde. ?Chade ei tule koos meiega Verityt otsima. Ta peab minema tagasi Bucki, et levitada teateid sinu teekonnast ja anda sealsele rahvale julgust. Ta muidugi austab sinu soovi ega maini su nime. Ainult seda, et kuninganna on asunud teele, et kuningas ?les leida ja ta troonile tagasi tuua.? Ta vaikis korraks ja p??dis ?elda nagu muuseas: ?Chade palus mul luua enda tarvis m?ned lihtsad laulukesed, mis p?hineksid vanadel lugudel, et neid oleks kerge ?ra ?ppida ja laulda.? Ta naeratas mulle ja ma m?istsin, kui ?nnelik ta Chade?i palve ?le on. ?Ta hakkab neid levitama tee??rsetes k?rtsides ja trahterites ning need t?rkavad nagu seemned ja r?ndavad edasi. Lihtsad laulud, mis ?tlevad, et Verity tuleb tagasi korda looma ning et troonile t?useb Farseeride p?rija, kes Kuus Hertsogkonda v?idu ja rahuga taas ?hte seob. Ta ?tleb, et on v?ga t?htis anda inimestele julgust ning hoida nende silme ees pilt Verity naasmisest.? Ma otsisin l?bi tema laulude ja ettekuulutuste loba tagasiteed jutu algusesse. ?Meiega, sa ?tlesid? Kelle meiega? Ja l?heme kuhu?? Starling peatus, t?mbas kinda k?est ja pani k?e k?rmelt mu laubale. ?Kas sul on j?lle palavik? Pisut vist k?ll. P??rame n??d tagasi.? Kui me hakkasime m??da oma j?lgi l?bi vaiksete t?navate tagasi k?ndima, lisas ta kannatlikult: ?Meie ? sina, mina ja Kettricken ? l?heme Verityt otsima. Kas sa oled unustanud, et sellep?rast sa M?estiku kuningriiki tulidki? Kettricken ?tleb, et teekond kujuneb r?ngaks. Lahingupaigale minek pole nii hirmus keeruline. Aga kui Verity sealt edasi l?ks, siis m??da ?ht neist iidsetest radadest, mis on kantud ?hele vanale kaardile, ja need ei pruugi enam sugugi rajad olla. Tema isa pole sest ettev?tmisest ?ldse vaimustuses. Tema m?tetesse mahub vaid s?da Regaliga. ?Samal ajal kui sina oma kuningast abikaasat otsid, tahab tema valelik vend meie rahva oma orjadeks teha!? olevat ta ?elnud. Nii et Kettricken saab varuda kaasa vaid seda, mida talle vabatahtlikult antakse, ja v?tta kaasa inimesed, kes eelistavad minna temaga, mitte j??da v?itlema Regali vastu. Neid pole just palju, usu mind, ja ?? ?Ma tahan minna tagasi Narri majja,? ?tlesin ma n?rgalt. Mu pea k?is ringi ja k?hus keeras. Olin unustanud, et nii need asjad kuningas Shrewdi ?ukonnas k?isidki. Miks ma k?ll ootasin, et siin on midagi teisiti? Plaanid tehakse valmis, asjad korraldatakse ?ra ja siis annavad nad mulle teada, mida ma nende meelest tegema peaksin, ning ma teengi seda. Kas see polnud alati olnud minu ?lesanne? Minna sellisesse ja sellisesse paika, tappa see konkreetne inimene, inimene, keda ma polnud kunagi varem kohanud, ja seda k?ike kellegi s?na peale? Ma ei tea, miks mind j?rsku jahmatas avastus, et kogu see ?lioluliste plaanide seadmine oli j?tkunud ilma ?hegi minupoolse s?nata, nagu poleks ma enamat kui vaid hobune tallis, kes ootab, millal talle sadul selga ja valjad p?he pannakse ja jahile ratsutatakse. Aga kas ma polnud siis ise just sellist kokkulepet Chade?ile pakkunud, meenutasin endale. Et nad v?ivad saada minu elu, kui vaid lapse rahule j?tavad. Miks ?llatuda? Miks ?ldse muretseda? Peaksin lihtsalt minema tagasi Narri juurde, s??ma, magama ning j?udu kosutama, kuni mind n?utakse. ?Kas sinuga on k?ik korras?? k?sis Starling j?rsku murelikult. ?Ma ei ole sind vist kunagi nii kahvatuna n?inud.? ?K?ik on korras,? kinnitasin talle tuimalt. ?M?tlesin vaid, et oleks tore aidata Narril m?nda aega nukke valmistada.? Ta kibrutas j?lle kulmu. ?Ma ei m?ista endiselt, mida sa temas n?ed. Tule ?ige ja asu elama m?nda tuppa minu ja Kettrickeni l?hedal? Sa ei vaja enam erilist hoolitsust ? on aeg, et sa v?taksid sisse oma ?igusj?rgse koha kuninganna k?rval.? ?Kui kuninganna mind kutsub, l?hen ma tema juurde,? vastasin kohusetundlikult. ?See juhtub piisavalt varsti.? XXII LAHKUMINE Chade Fallstaril on Kuue Hertsogkonna ajaloos ainulaadne koht. Kuigi seda kunagi avalikult ei tunnistatud, n?itab tema suur v?line sarnasus Farseeridega peaaegu kindlalt, et temas voolas kuningasooveri. Olgu kuidas on, selle t?htsus, kes ta oli, kahvatub selle k?rval, millist rolli ta m?ngis. M?ned on v?itnud, et ta oli juba aastak?mneid enne Punalaevade s?du kuningas Shrewdi spioon. Teised seostavad ta nime emand Thyme?iga, kes oli p?ris kindlasti kuningliku perekonna m?rgitaja ja varas. Neid v?iteid pole kunagi v?imalik t?estada. K?ll aga on v?himagi kahtluseta teada see, et ta ilmus avalikkuse ette p?rast Regal Farseer Isehakanu p?genemist Hirvelossist. Ta andis end ihu ja hingega emand Patience?i teenistusse. Chade?i loodud ja ?le kogu Kuue Hertsogkonna ulatuva v?rgustiku abil suutis emand Patience koguda nii informatsiooni kui ka jagada ressursse rannikualade kaitsmiseks. Leidub hulgaliselt t?endusmaterjali, mis viitab, et alguses p??dis Chade Fallstar j??da endiselt salajaseks ja varjatuks. Tema ainukordne v?limus muutis selle aga keeruliseks, nii et l?puks loobus ta k?igist sellistest katsetest. Eakusest hoolimata sai temast teatud m?ttes kange lane, uljas vana mees, kes k?is k?rtsides ja v??rastemajades sisse-v?lja ?ksk?ik mis kellaajal, v?ltis ja narritas Regali vahimehi, kandis ja andis edasi uudiseid ja vahendeid ranniku??rsete hertsogkondade kaitsmiseks. Tema kangelasteod tekitasid imetlust. Ikka ja aina anus ta Kuue Hertsogkonna rahvast, et see ei kaotaks julgust, ja ennustas, et kuningas Verity ja kuninganna Kettricken naasevad ning kergitavad inimeste ?lgadelt maksude ja s?japidamise ikke, mille all nad kannatasid. Tema tegudest on loodud hulgaliselt laule, kuid k?ige t?psem neist on lauluts?kkel ?Chade Fallstari arvete?iendus?, mille autoriks peetakse kuninganna Kettrickeni laulikut Starling Linnulaulu. Mu m?lu t?rgub nende viimaste Jhaampes veedetud p?evade meenutamisel. Mind haaras sedasorti meeletuimus, mida ei suutnud murda ei s?prus ega br?ndi. Ma ei suutnud leida enda liigutamiseks ei energiat ega tahtej?udu. ?Kui saatus on mingi v?gev laine, mis kergitab mu maast lahti ja paiskab vastu seina hoolimata sellest, milline on minu valik, siis valin ma tegevusetuse. Tehku minuga, mida tahab,? kuulutasin ?hel ?htul Narrile suureliselt, kuigi ehk pisut vintisp?i. Ta ei ?elnud selle peale midagi. J?tkas vaid hundinuku kasukasse liivapaberiga pulstide h??rumist. ??silm, kes oli ?rkvel, kuid vaikne, lamas Narri jalge ees. Kui olin purjus, hoidis ta oma meele minust lahus ning v?ljendas oma vastikust minu eiramisega. Kettle istus koldenurgas, kudus ja n?gi v?lja pettunud ja hukkam?istev vaheldumisi. Chade istus sirge seljaga toolil minu vastas teisel pool lauda. Tema ees oli teekruus ja ta silmad meenutasid k?lma nefriiti. Pole ilmselt vaja mainida, et j?in ?ksi ja kolmandat ?htut jutti. Ma katsetasin Burrichi teooriat, et kuigi joomine ei lahenda midagi, v?ib see v?ljakannatamatu talutavaks muuta. N?is, et minu puhul see ei toiminud. Mida rohkem ma j?in, seda talumatum olukord mulle n?is. Ja seda talumatumaks muutusin ma oma s?prade jaoks. See p?ev oli toonud mulle rohkem, kui ma taluda suutsin. Chade oli tulnud mind l?puks vaatama, et anda edasi Kettrickeni soov mind j?rgmisel p?eval n?ha. Lubasin, et olen kohal. Chade?ipoolse pisukese tagantutsitamise j?rel lubasin, et n?en v?lja viisakas ? pestud, raseeritud, puhtalt riides ja kaine. Sel hetkel polnud ma midagi ligil?hedastki. Minu jaoks polnud just parim hetk riskida Chade?iga nutikuses v?i s?nades m??tu v?tta, aga mu otsustusv?ime oli parajasti, nagu see oli, nii et ma ?ritasin. Esitasin s?jakaid ja s??distavaid k?simusi. Ta vastas neile rahulikult. Jah, ta oli kahtlustanud, et Molly kannab minu last, ning jah, ta ?rgitas Burrichit tema kaitsjaks saama. Burrich oli juba hoolitsenud selle eest, et neil oleks raha ja peavari ? alguses oli elamine naise juures talle vastukarva, aga kui Chade oli talle selgitanud, millises ohus on Molly ja tema laps, kui keegi teine peaks asjade seisu taipama, oli ta sellega n?ustunud. Ei, ta polnud mulle sellest r??kinud. Miks? Sest Molly oli meelitanud Burrichilt v?lja lubaduse, et ta ei r??gi mulle rasedusest. Ja selleks, et Burrich suudaks teda sel moel kaitsta, nagu Chade tahtis, pidi Chade selle kokkuleppega n?ustuma. Alguses oli Burrich lootnud, et ma nuputan ise v?lja, miks Molly on kadunud. Lisaks oli ta Chade?ile pihtinud, et kohe, kui laps on s?ndinud, loeb ta ennast lubadusest priiks ja annab mulle teada, et Molly pole mitte rase, vaid et mul on laps. Isegi mina oma seisukorras suutsin m?ista, et see oli k?ige riukalisem k?ik, milleks Burrich oli ?ldse v?imeline. Osa minust oskas hinnata s?pruse s?gavust, mis sundis teda oma lubadust minu p?rast niimoodi v??nama. Aga kui ta oli tulnud, et mulle minu t?trest r??kida, oli ta leidnud eest hoopis t?endid mu surmast. Ta oli l?inud otsekohe Hirvelossi linna, et j?tta seal s?na ?hele kiviraidurile, kes omakorda andis selle edasi ja nii edasi, kuni Chade viimaks alla kalasadamasse Burrichiga kohtuma tuli. Kumbki neist ei suutnud seda uskuda. ?Burrich ei suutnud uskuda, et sa oled surnud. Mina omakorda ei m?istnud, miks oleksid sa pidanud endiselt onnis olema. Ma j?tsin oma piiluritele s?na, nii ?les- kui ka allavoolu, sest olin kindel, et sa ei p?gene Bingtowni, vaid asud otsekohe teele M?estiku poole. Olin t?iesti kindel, et oled k?igest l?bielatust hoolimata ustavaks j??nud. Mina ?tlesin Burrichile tol ??l, et peame su rahule j?tma, et sa ise selgust saaksid, kellele sinu ustavus kuulub. Oleksin v?inud Burrichiga kihla vedada, et iseenda hooleks j?etuna lendaksid sa nagu vibult p??senud nool otsejoones Verity juurde. See ilmselt jahmataski meid k?ige enam. Et sa olid hukka saanud seal, mitte teel oma kuninga juurde.? ?No igatahes,? kuulutasin ma joodiku ennast t?is rahuloluga, ?te m?lemad eksisite. Arvasite m?lemad mind nii h?sti tundvat, arvasite m?lemad, et olete sepistanud s?herduse t??riista, mis ei t?rgu teie eesm?rke t?itmast. Aga ma ei SURNUD seal! Ega l?inud ka oma kuningat otsima. Ma l?ksin Regalit tapma. Iseenda eest k?tte maksma.? Naaldusin toolikorjule ja ristasin k?ed rinnal. Siis ajasin end ebamugava surve p?rast haavale j?rsult sirgu. ?Iseenda eest,? kordasin ma. ?Mitte oma kuninga v?i Bucki v?i ?hegi teise hertsogkonna p?rast kuuest. Iseenda eest l?ksin ma teda tapma. Iseenda.? Chade ainult vaatas mind. Aga koldenurgast, kus kiikus Kettle, kostis tema vana ja enesega rahulolev h??l. ?Valges P?hakirjas on ?eldud: ?Ja ta saab janunema omaenda soo verd ja see janu j??b leevendamata. Asjata saab Katal?saator janunema kodukollet ja lapsi, sest tema lapsed saavad teise omaks ja teise lapsest saab tema ?? ?Mitte keegi ei saa panna mind s??raseid ettekuulutusi t?itma!? vandusin m?irates. ?Kes need ?ldse tegi?? Kettle kiikus edasi. Mulle vastas hoopis Narr. Ta k?neles leebelt, pilku t??lt t?stmata. ?Mina tegin. Lapsep?lves, oma unede aegadel. Enne, kui sind ?ldse tundsin ? mujal kui oma unen?gudes.? ?Sa oled m??ratud need t?ide viima,? ?tles Kettle mulle leebelt. Virutasin kruusi lauale. ?Olgu ma neetud, kui seda teen!? karjusin ma. Keegi ei v?patanud ega vastanud. ?he kohutava kristallselge m?lestusviivu v?ltel kuulsin korstnajala juurest nurgast Molly isa h??lt: ?Ole sa neetud, plika!? Molly oli v?patanud, kuid ei teinud temast v?ljagi. Ta teadis, et joodikuga pole m?tet vaielda. ?Molly,? ?gasin ma pehmel keelel ja langetasin nuuksudes pea k?tele. M?ne aja p?rast tundsin ?lgadel Chade?i k?si. ?Tule, poiss, sellest pole sulle mingit abi. Mine ?ige voodisse. Homme pead astuma oma kuninganna palge ette.? Tema h??les oli kaugelt rohkem kannatlikkust, kui olin ?ra teeninud, ja j?rsku tajusin ma oma t?lkuse s?gavust. H??rusin k?isega n?gu ja suutsin pea t?sta. Ma ei punninud vastu, kui ta mu p?sti aitas ja toanurgas asuva koiku poole t??ris. Selle servale istudes ?tlesin vaikselt: ?Sa teadsid. Sa teadsid kogu selle aja.? ?Teadsin mida?? k?sis ta v?sinult. ?K?ike seda, Katal?saatori ja Valge Prohveti kohta.? Ta hingas l?bi nina v?lja. ?Ma ei ?tea? sellest midagi. Ma tean ?ht-teist, mida sellest on kirjutatud. M?letan, et enne sinu isa troonist loobumist olid asjad enam-v?hem paigas. P?rast oma torni kolimist ei vajanud kuningas pikki aastaid vahel isegi kuude kaupa minu teeneid. Mul oli lugemiseks ohtralt aega ja k?llalt allikaid, kust k?sikirju hankida. Nii et juhtusin t?esti kokku paari v??ramaise loo ja kirjutisega, mis puudutasid Katal?saatorit ja Valget Prohvetit.? Ta h??l mahenes, nagu oleks ta unustanud mu k?simuses peitunud viha. ?Alles p?rast Narri saabumist Hirvelossi, kui olin vaikselt avastanud, et tal on s??raste kirjutiste vastu suur huvi, t?rkas huvi ka minul. ?kskord sa mainisid mulle, et ta oli sind Katal?saatoriks nimetanud. Nii et ma hakkasin m?tlema ? aga t?tt-?elda ei pea ma ?htki ettekuulutust kuigi usaldusv??rseks.? Laskusin ?lima ettevaatusega selili. Mul peaaegu ?nnestus j?lle selja peal magada. Veeretasin end k?lili, heitsin saapad jalast ja tirisin teki peale. ?Fitz?? ?Mis on?? k?sisin Chade?ilt t?rksalt. ?Kettricken on sinu peale vihane. Kannatlikkust ?ra temalt homme oota. Aga pea meeles, et ta pole mitte ainult meie kuninganna. Ta on naine, kes on kaotanud lapse ja olnud enam kui aasta teadmatuses oma abikaasa saatusest, kihutatud minema maalt, mille ta omaks v?ttis vaid selleks, et h?dad j?rgneksid talle tema s?nnimaale. Tema isa on arusaadavalt kibestunud. Ta vaatab Kuut Hertsogkonda ja Regalit s?dalase pilguga ning tal pole aega retkedeks, et otsida oma vaenlase venda, isegi kui ta usuks, et too on elus. Kettricken on ?ksi, veel palju kurvemal kombel ?ksi, kui sina ja mina ette oskame kujutada. Leia endas m?istmist selle naise tarvis. Ja austust kuninganna vastu.? Ta vaikis ebamugavust tundes. ?Sul l?heb homme neid m?lemat vaja. Minust on sulle tema juures v?he abi.? Ma arvan, et ta r??kis veel edasi, aga ma ei kuulanud enam. Uni mattis mind varsti oma lainetesse. Juba m?nda aega polnud taiuuned mind kimbutanud. Ma ei osanud arvata, kas unen?od lahingutest oli mu meeltest l?puks pagendanud f??siline n?rkus v?i oli mu pidev valvelolek Regali kildkonna suhtes need t?kestanud. Sel ??l mu p?gus hinget?mbeaeg l?ppes. Taiuuni, mis mind mu kehast minema viis, tundus j?uline, nagu oleks tohutu k?si minusse k??nitunud, mul s?damest haaranud ja selle v?lja t?mmanud. J?rsku olin hoopis kusagil mujal. See oli linn ? selles m?ttes, et seal elas palju rahvast. Aga ei sellist rahvast ega ka s??raseid elupaiku polnud ma kunagi varem n?inud. Hooned viskusid ja keerdusid ?huliste k?rgusteni. N?is, nagu oleksid kivid m??ritises voolates kuju v?tnud. Seal olid haprast ehisv?rest sillad ja aiad, mis m??da hoonete seinu koskedena alla laskusid ja kombitsatena ?les ronisid. Seal olid purskkaevud, mis tantsisid, ja teised, mis vaikseid tiike moodustasid. K?ikjal linnas k?ndisid kirkav?rvilistes r?ivastes inimesed, neid oli palju nagu sipelgaid. Ometi oli k?ik vaikne ja elutu. Ma tajusin rahvavoolu, purskkaevude m?ngu, aedades lahtikeerduvate ?ite h?ngu. See k?ik oli seal, aga kui ma end vaatamiseks p??rasin, oli see kadunud. Meel suutis tajuda silla habrast ehisv?ret, kuid silm n?gi vaid mahavarisenud roostes ja k?dunenud rususid. Seinamaalingutega kaetud m??rid oli tuul rohmakalt krohvitud kivideni paljaks n?hkinud. Peap??rdega sai sillerdavast purskkaevust umbrohtu kasvanud tolm pragunenud basseinis. Turul ruttavale rahvasummale andis h??le vaid tuhisev tuul, n?elavast liivast raske. K?ndisin l?bi selle kummitustelinna, kehatu ja otsiv, suutmata ?ra arvata, miks ma seal olin v?i mis mind edasi t?mbas. Seal polnud ei valge ega pime, ei suvi ega talv. Olen v?ljaspool aega, m?tlesin ma ja pidasin aru, kas see on Narri filosoofiast p?rinev ?lim p?rgu v?i l?plik vabadus. Viimaks n?gin kaugel enda ees tillukest kogu, kes vaevaliselt m??da ?ht ??retut t?navat edasi r?hkis. Tema pea oli tuules langetatud ja ta hoidis keebiserva k?ndides suu ja nina ees, et kaitsta neid liivast tiine tuule eest. Ta polnud osa kummituslikust rahvahulgast, vaid sammus l?bi kivipr?gi ja v?ltis ringiga kohti, kus maapinna liikumine oli sillutatud t?nava ?les kergitanud v?i alla lasknud langeda. Teadsin otsekohe, et see on Verity. Teadsin seda eluj?nksatuse j?rgi rinnus, teadsin, et mind oli siia t?mmanud tilluke k?be Verity taidu, mis peitis end ikka veel minu teadvuses. Tajusin ka seda, et ta on m??ratus ohus. Ometi ei m?rganud ma midagi ?hvardavat. Ta oli minust v?ga kaugel, kunagi eksisteerinud hoonete uduste varjude taga, looritatud turup?eva kummituste summast. Ta r?hmas raskelt edasi, ?ksi ja kummituselinna suhtes pime, kuid ometi sellega ?hte p?imunud. Ma ei n?inud midagi, kuid h?daoht varitses tema kohal nagu hiiglase vari. Kiirustasin talle j?rele ning olin ?he silmapilguga tema k?rval. ?Ah,? tervitas ta mind. ?Nii et l?puks sa siis tulid, Fitz. Ole tervitatud.? Ta ei katkestanud k?ndi ega p??ranud pead. Siiski tajusin soojust, nagu oleks ta tervitades mu k?tt surunud, ning ma ei tundunud vajadust vastata. N?gin hoopis tema silmade l?bi ?hekorraga peibutist ja h?daohtu. Ees voolas j?gi. See polnud vesi. See polnud l?ikiv kivi. See oli m?lemat, kuid mitte kumbki. J?gi l?ikus l?bi linna nagu kiiskav tera, see libises v?lja pooleks rebitud m?est meie selja taga ja kadus viimaks veel iidsemasse veest j?kke. Nagu s?esoon, mille paljastab taanduv m??n, v?i kvartsil looklev kullas??re, lebas see maa katmata ihul. See oli v?luv?gi. Seal voolas k?ige puhtam iidne maagia, halastamatu ja inimestest s?ltumatu. Taiuj?gi, millel olin ?ppinud nii vaevaliselt navigeerima, oli selle v?luv?ega v?rreldes sama, mis on veinil?hn v?rreldes veiniga. V?e f??siline olemasolu, mida ma Verity silmadega p?gusalt silmasin, oli t?pselt niisama t?eline kui minu olemasolu. See meelitas mind enda poole nagu k??nlaleek ??liblikat. Asi polnud mitte ainult s?rava voolu ilus. V?luv?gi t?itis k?ik Verity meeled. Selle vooluheli oli meloodiline noodivulin, mis pani ootama ja kuulama kindlas teadmises, et helist kasvab midagi. Tuul kandis selle p??dmatut ja muutlikku l?hna, milles olid ?hel hetkel sidruni?ied ja teisel suitsune v?rtsikeerd. Ma maitsesin seda iga hinget?mbega ning ihkasin sinna sukelduda. Olin j?rsku t?iesti kindel, et v?gi suudaks kustutada iga viimase kui isu, mille k?es olin kunagi kannatanud, mitte ainult keha, vaid ka hinge ?hmased igatsused. Ma tahtsin, et ka minu keha oleks sealsamas kus Verity, et ma v?iksin seda kogeda niisama t?ielikult. Verity peatus ja t?stis pea. Ta hingas s?gavalt sisse ?hku, mis oli tulvil taidu, nagu udu on tulvil vett. Ootamatult tajusin Verity kurgup?hjas tulist metalset maitset. Ihalusest, mida ta oli tundnud, sai j?rsku k?ikeneelav tung. Ta janunes v?e j?rele. Kui ta kohale j?uab, viskub ta p?lvili ja joob isu t?is. Teda t?idab kogu maailma teadlikkus, ta muutub osaks tervikust ja saab tervikuks. L?puks ometi teadis ta l?petust. Aga Verity ise lakkaks olemast. T?mbusin lummatud ?uduses tagasi. Ma ei usu, et on midagi veel hirmutavamat kui n?ha t?elist tahet end h?vitada. Hoolimata sellest, et j?gi ahvatles ka mind, tekitas see minus viha. See polnud Verity v??riline. Ei mees ega prints, keda olin tundnud, poleks nii argp?kslikuks teoks suuteline. Ma vaatasin teda, nagu poleks ma teda kunagi varem n?inud. Ja m?istsin, kui ammu ma teda viimati n?gin. Kuninga silmade s?ravast mustast oli saanud tuhm pimedus. Keep, mille tuul tema ?mber laperdama pani, meenutas pigem kaltsu. Saabaste nahk ammu l?henenud, ?mblused j?rele andnud ja otsekui haigutades ammuli. Verity sammudes oli midagi kobavat ja k?hklevat. Ma kahtlen, kas ta oleks astunud kindlamalt ka siis, kui tuul poleks teda tuuseldanud. Ta huuled olid kahvatud ja l?henenud ning ihul oli hallikas jume, nagu oleks veri kehast kadunud. Oli olnud suvesid, mil ta taidus punalaevade vastu nii innukalt, et ihu ja lihased ta kehalt langesid, nii et maha j?i vaid v?himagi f??silise vastupidavuseta luider inimskelett. N??d viis teda edasi ?ksnes visadus, n??rjad lihased venitatud luudele, millel liha enam peaaegu ei leidunud. Ta oli kurnatud sihikindluse kehastus. Ainult tahe hoidis teda p?sti ja liikumas. Voolava v?luv?e poole. Ma ei tea, kust mina leidsin tahtej?udu, et sellele vastu seista. K?llap t?nu sellele, et olin viivuks peatunud, Verityle keskendunud ja n?inud, mida k?ike maailm kaotaks, kui ta iseendana olemast lakkaks. Olgu mu j?u allikas siis mis tahes, ma seadsin selle talle vastu. Heitsin end tema teele, aga ta k?ndis must l?bi. Siin ei saanud ma midagi teha. ?Verity, palun, seisa, oota!? karjatasin ma ja s??stsin talle peale, raevukas sulg tuules. Sel polnud mingit m?ju. Ta isegi ei peatunud. ?Keegi peab seda tegema,? ?tles ta vaikselt. Kolm sammu hiljem ta lisas: ?M?nda aega ma lootsin, et see ei ole mina. Aga ikka ja j?lle olen ma endalt k?sinud: ?Kes siis??? Ta p??rdus ja vaatas mind oma tuhaksp?lenud silmadega. ??htki teist vastust pole kordagi tulnud. See pean olema mina.? ?Verity, seisa,? anusin ma, aga ta j?tkas teed. Mitte kiirustades, aga mitte ka viivitades, ta r?hkis edasi nagu r?hib inimene siis, kui ta on ?ra m??tnud vahemaa, mille ta peab ?ra k?ima, ning sobitanud sellega oma j?u. Kui ta k?nnib, j?tkub tal vastupidavust kohale j?uda. T?mbusin pisut eemale, tundes, kuidas mu j?ud kahaneb. Hetkeks kartsin, et kaotan ta ja mind t?mmatakse tagasi uinuvasse kehasse. Siis adusin teist t?pselt sama v?imast hirmu. Et ma olin nii kaua temaga seotud ja isegi praegu temaga kaasa kistud, v?in ma avastada, et ka mina upun koos temaga maagiasoonde. Kui mul oleks olnud selles maailmas keha, oleksin t?en?oliselt millestki kinni krabanud. Samal ajal kui anusin Verityt, et ta peatuks, ankurdasin end selle asemel ainsal muul moel, mida oskasin. Sirutusin taiuga v?lja ja kobasin k?igi nende j?rele, kelle elud puudutasid minu oma: Molly, minu t?tar, Chade ja Narr, Burrich ja Kettricken. Mul polnud neist kellegagi t?elist taiusidet, nii et mu haare oli isegi parimal juhul t?hine ning seda n?rgestas veel mu paaniline hirm, et iga hetk v?ib Will, Carrod v?i isegi Burl minust kuidagi teadlikuks saada. Mulle tundus, et see aeglustas veidi Verityt. ?Palun oota,? ?tlesin uuesti. ?Ei,? vastas ta vaikselt. ??ra p??a mind ?mber veenda, Fitz. Ma pean seda tegema.? Ma polnud eales m?elnud oma taiu v?ge Verity oma vastu proovile panna. Ma polnud kunagi osanud ette kujutada, et v?iksime olla vastased. Aga kui j?tkasin ta vemmeldamist, oli mul ?sna samasugune tunne nagu peksleval ja karjuval lapsel, keda isa rahulikult voodisse kannab. Verity mitte ainult ei teinud mu r?nnakut m?rkamagi, vaid ma tajusin, et tema tahe ja t?helepanu olid hoopis kusagil mujal. Ta liikus v??ramatult musta voolu poole ning minu teadvus kandus temaga kaasa. Enesealalhoiuinstinkt andis mu pingutustele uue meeletu j?u. Ma p??dsin teda eemale t?ugata, tagasi lohistada ? kuid ei saavutanud midagi. Ja minu v?itluses oli kohutav kahetisus. Ma ihkasin, et ta peale j??ks. Kui ta minust v?itu saab ja mu endaga kaasa veab, ei pea mina selle eest vastutust v?tma. Ma v?iksin avada end v?e voolule ning selles kustuda. See oleks k?igi kannatuste l?pp, l?petus, viimaks ometi. Olin oma kahtlustest ja s??tundest nii v?sinud, kohustustest ja v?lgadest nii vaevatud. Kui Verity mu koos endaga taiuvoolu kannaks, saaksin l?puks h?bita alla anda. J?udis k?tte hetk, mil me seisime k??tleva v?evoolu ??res. Vahtisin l?bi Verity silmade selle peale alla. Sel puudus libajas kallas. Serv oli kui noaga l?igatud seal, kus kindel maapind andis maad voolavale teisesusele. Vaatasin seda ainiti, pidasin seda v??raks meie maailmas, v??rastuseks meie ilma olemuses. Verity laskus kohmakalt ?hele p?lvele. Ta vaatas ?ksisilmi v?e musta h??gusesse. Ma ei teadnud, kas ta k?hkles j?tmast h?vasti meie maailmaga v?i peatus ta, et koguda enda h?vitamiseks j?udu. Minu tahe vastu panna oli otsa saanud. Siin oli uks teisesusse, mida ma ei osanud isegi ette kujutada. Iha ja uudishimu vedasid meid kaldale l?hemale. J?rgmisel hetkel kastis ta oma k?ed ja k?sivarred v?luv?kke. Ma jagasin temaga seda ?kilist teadmist. Nii kisendasin ma koos temaga, kui tuline hoovus s?i ihu ja lihased ta k?telt. Ma vannun, et tundsin selle s??vitavat keelet?mmet ?le paljastatud luude Verity s?rmedel, randmetel ja k?sivartel. Ma tundsin tema valu. Ometi t?rjus joovastav k?ikehaarav naeratus selle ta n?olt. Side meie vahel tundus j?rsku kohmaka k?tkena, mis ei lasknud mul t?ienisti tunda seda, mida tundis tema. Ihkasin seista tema k?rval, paljastada sellele maagiaj?ele oma ihu. Jagasin ta veendumust, et kui ta vaid alistuks ja ?leni j?kke sukelduks, teeks see l?pu kogu valule. Nii lihtne. Oli vaja vaid veidi ettepoole kummarduda ja lahti lasta. Verity k?ssitas voolu kohal, higi tilkus ta n?olt ja kadus voolu sisse pudenedes tillukeste aurupahvakutena. Ta pea oli langetatud, ?lad liikusid raskete hinget?mmete r?tmis ?les-alla. Siis anus ta mind j?rsku vaevu kuuldavalt: ?T?mba mind tagasi.? Tema sihikindlusele polnud mul jaksu vastu seista. Aga kui ma lisasin oma tahte tema omale ja me v?itlesime ?heskoos v?e kohutava lummuse vastu, sai see kaalukeeleks. Ta suutis oma k??narvarred ja peod sellest kraamist vabaks t?mmata, kuigi tundus, nagu kisuks ta need v?lja k?vast kivist. V?gi lasi tal t?rksalt minna, ja kui Verity tagasi tuikus, tajusin hetkeks t?ielikult viivu, mida ta oli jaganud: see, mis seal voolas, oli maailmaga ?hekssaamine, nagu ?ksainus sulnis noot, mis j??b k?lama igaveseks. See polnud laul inimkonnast, vaid palju iidsem ja v?gevam laul hoomamatutest tasakaaludest ning puhtast olemisest. Oleks Verity sellele alistunud, oleks see l?petanud k?ik ta piinad. Selle asemel ajas ta end vaarudes p?sti ja p??rdus voolust eemale. Ta hoidis k?si v?ljasirutatult enda ees, peod ?lespidi, s?rmed k?verdatud kausikujuliseks nagu kerjates. K?te kuju polnud muutunud. Kuid n??d hiilgasid k?sivarred ja s?rmed h?bedaselt v?est, mis oli tema ihusse imbunud ja sellega ?heks saanud. Kui Verity hakkas j?est eemale sammuma samasuguse m??detud sihikindlusega, nagu ta oli sellele l?henenud, tundsin ma, et ta peod ja k?sivarred kirvendasid justkui k?lman?pistusest. ?Ma ei m?ista,? ?tlesin ma. ?Ma ei tahagi, et sa m?istaksid. Mitte veel.? Tajusin temas vastuolu. Taid leegitses temas nagu ??situli uskumatu kuumusega, kuid ta keha j?ust piisas vaevu edasik?ndimiseks. N??d suutis ta v?himagi vaevata mind j?e t?mbe eest varjata. Aga omaenda keha liigutamine m??da rada n?udis l?ivu nii ta ihult kui ka tahtelt. ?Fitz. Tule minu juurde. Palun.? Seekord polnud see taiuk?sklus, isegi mitte printsi k?sk, vaid k?igest ?he mehe palve teisele. ?Mul pole kildkonda, Fitz. Ainult sina. Kui kildkond, kelle Galen minu jaoks l?i, oleks olnud truu, oleks mul ehk rohkem usku sellesse, mida ma tegema pean. Kuid nad mitte ainult ei petnud mind, vaid otsivad ka v?imalust mu alistamiseks. Nad nokivad mind nagu linnud surevat hirvepulli. Ma ei arva, et nende r?nnakud suudaksid mu h?vitada, kuid ma kardan, et need v?ivad mu nii n?rgaks teha, et ma ei saa hakkama. V?i veel hullem: nad t?mbavad mu t?helepanu k?rvale ja saavutavad minu asemel edu. Me ei saa seda lubada, poiss. Sina ja mina oleme ainsad, kes seisavad nende ja nende triumfi vahel. Sina ja mina. Farseerid.? Ma ei olnud seal mingis f??silises m?ttes. Ometi naeratas ta mulle ja t?stis ?he jubedalt helkiva k?e mu p?ske paitama. Oli see liigutus ette kavatsetud? Ma ei tea. J?nksatus oli niisama v?imas, nagu oleks m?ni s?dalane mulle kilbiga n?kku virutanud. Aga mitte valuj?nksatus. Teadlikkuse. Nagu p?ikesevalgus, mis tungib j?rsku pilvede vahelt l?bi ja valgustab metsalagendikku. K?ik l?i j?rsku selgeks, ma n?gin meie tegevuse varjatud p?hjusi ja sihte ning m?istsin n?gemuse valulise ehedusega, miks oli tarvis, et ma k?iksin mulle m??ratud rada. Siis oli see k?ik kadunud ja ma kustusin pimedusse. Verity oli l?inud ja m?istmine koos temaga. Aga ?heainsa p?gusa hetke olin ma silmanud selle t?ielikkust. N??d olin alles vaid mina, kuid minu mina oli nii pisitilluke, et see sai eksisteerida vaid juhul, kui ma sellest kogu j?uga kinni hoian. Ja seda ma tegin. Maailma kauguselt kuulsin Starlingi hirmukarjatust: ?Mis temaga lahti on?? Ja Chade vastas t?redalt: ?K?igest haigushoog, tal tuleb neid aeg-ajalt ette. Tema pea, Narr, hoia ta pead kinni v?i ta peksab oma ajud v?lja.? Tundsin kaugelt k?si, mis minust kinni haarasid ja mind ohjeldasid. Alistusin nende hoolele ja vajusin pimedusse. Toibusin veidikeseks m?ni aeg hiljem. M?letan sellest v?he. Narr kergitas mu ?lgu ja aitas pead hoida, et saaksin juua tassist, mida murelik Chade mu huultel hoidis. Haldjakoore tuttav m?ru maitse t?mbas mu suu krimpsu. Silmasin korraks Kettle?it, kes seisis minu kohal, suu hukkam?istvalt kokku surutud. Starling oli kaugemal, silmad suured nagu nurkaaetud loomal, ega suvatsenud mind puudutada. ?See peaks teda toibutama,? kuulsin Chade?i s?nu, enne kui vajusin s?gavasse unne. J?rgmisel hommikul t?usin l?hkuvast peast hoolimata varakult ja l?ksin saunamajja. Lipsasin v?lja nii vaikselt, et Narr ei ?rganud, aga ??silm t?usis ja libises varjuna kaasa. Kuhu sa eelmisel ??sel l?ksid? tahtis ta teada, aga mul polnud talle vastust. Hunt tajus, et ma ei soovi sellele m?elda. Ma l?hen n??d jahile, andis ta mulle salvavalt teada. P?rast seda soovitan sul ainult vett juua. N?ustusin alandlikult ja ta lahkus minust saunamaja uksel. Sees valitses maast v?lja mullitava kuuma vee soolane lehk. M?estikurahvas kogus vee suurtesse mahutitesse ja juhtis torude abil teistesse vannidesse edasi, nii et iga?ks v?is valida sellise kuumuse ja s?gavuse, nagu oli talle meele j?rele. K??risin end pesuvannis puhtaks, kastsin end seej?rel nii kuuma vette, kui v?hegi taluda suutsin, ja p??dsin mitte meenutada taiuk?rvetust Verity k?sivartel. Olin v?lja tulles punane nagu keedetud v?hk. Saunaonni jahedamas otsas oli seintel mitu peeglit. P??dsin habet ajades oma n?o vaatamist v?ltida. See meenutas mulle liiga eredalt Verity oma. K?hnus oli viimase n?dala jooksul pisut taandunud, kuid valge juuksesalk mu laubal oli tagasi ja paistis veel selgemalt v?lja, kui juuksed s?dalasepatsi sidusin. Mind poleks ?llatanud, kui oleksin n?inud oma n?ol Verity k?ej?lge v?i avastanud, et mu arm on kadunud ja nina j?lle sirge, sest nii m??ratu oli olnud puudutuse v?gi. Aga Regalilt saadud arm kerkis aurust punetaval n?ol kahkjalt esile. Miski polnud parandanud murtud nina. Viimase ?? kohtumisest polnud j??nud ainsatki v?list m?rki. Ikka ja j?lle j?udsid mu m?tted tiiruga tagasi sellesse hetke, sellesse k?ige puhtama v?e puudutusse. Meenutasin seda kobamisi ja see peaaegu ?nnestuski. Aga terviklikku kogemust nagu ka valu ja naudingut ei ole v?imalik meenutada t?ielikult, sellest j??b ainult kahvatu m?lestus. Teadsin, et olin kogenud midagi erakordset. Taidumise nauding, mille eest k?iki taiu kasutajaid hoiatatakse, oli kui t?hine s?de v?rreldes selle teadmise, tundmise ja olemise tulev?rgiga, mida olin eelmisel ??l viivuks jaganud. See oli mind muutnud. Viha, mida olin hellitanud Kettrickeni ja Chade?i vastu, oli ??nsaks muutunud. Suutsin selle endas ?les leida, kuid mitte endise j?uga tagasi tuua. Olin viivuks n?inud mitte ainult oma last, vaid kogu olukorda k?igist v?imalikest vaatenurkadest. Nende kavatsustes polnud kurjust, isegi mitte isekust. Nad uskusid selle k?lbelisusesse, mida nad teevad. Mina ei uskunud. Aga ma ei saanud enam t?ielikult eitada selle m?ttekust, mille poole nad p??dlesid. See j?ttis minusse tunde, et mul pole hinge. Nad v?taksid mu lapse minu ja Molly k?est ?ra. Ma v?isin vihata k?ll seda, mida nad tegid, kuid ma ei suutnud oma viha neile koondada. Raputasin pead ja t?in end tagasi olevasse. Vaatasin ennast peeglis ja pidasin aru, kuidas Kettricken mind n?eb. Kas ta n?eb endiselt noormeest, kes k?is Verityl igal pool sabas ja teenis ?ukonnas tihti ka teda? V?i vaatab ta mu armilist n?gu ja m?tleb, et ta ei tunne mind, et seda Fitzi, keda tema tundis, pole enam olemas? Noh, n??dseks ta juba teab, kuidas ma need armid sain. Minu kuninganna ei tohiks olla ?llatunud. Ma lasen tal endal otsustada, kes nende m?rkide taga seisab. Sundisin ennast rahulikuks ja p??rdusin seljaga peegli poole. Vaatasin ?le ?la. Seljavigastuse keskpaik meenutas mulle ihusse uppunud punast merit?hte. Nahk haava ?mber oli pingul ja l?ikiv. Sirutasin ?lgu ja j?lgisin, kuidas nahk armi pingule kisub. Sirutasin m??gak?e v?lja ja tundsin pisukest vastupanu. Noh, selle p?rast pole m?tet muretseda. T?mbasin s?rgi selga. L?ksin tagasi Narri h?tti, et puhtad r?ivad selga panna, ja leidsin oma ?llatuseks, et ta oli riides ja valmis minuga kaasa tulema. R?ivad olid mu koikule valmis seatud: valge pehme, soe, villane laiade varrukatega s?rk ja paksud kootud villased tumedad p?ksid. Ja nendega sobiv l?hike tume ?lekuub. Ta ?tles mulle, et Chade oli need toonud. K?ik oli v?ga lihtne ja argine. ?See sobib sulle,? m?rkis Narr. Ta ise kandis ?sna samasugust villast r??d nagu iga p?ev, kuid see oli tumesinine ning k?istel ja palistusel olid tikandid. R?? sarnanes rohkem m?estikurahva r?ivastega. See r?hutas Narri kahvatust kaugelt enam, kui valge v?rv oli seda r?hutanud, ning ma m?rkasin selgemini kerget kollakaspruuni tooni, mis oli hakanud ta nahale, silmisse ja juustesse tekkima. Juuksed olid niisama pehmed ja lendlevad nagu ikka. Lahtiselt tundusid need endiselt vabalt ta n?o ?mber h?ljuvat, kuid t?na sidus ta need kuklasse. ?Ma ei teadnud, et Kettricken sind kutsus,? tegin ma m?rkuse, millele ta vastas s?ngelt: ?Seda enam on mul p?hjust end ise esitleda. Chade tuli t?na hommikul sind vaatama ja hakkas muretsema, kui leidis, et oled kadunud. Ma arvan, et ta kartis poolenisti, et oled j?lle hundiga minema jooksnud. Aga juhuks, kui sa ei ole, j?ttis ta s?numi. Peale siin h?tis viibinute pole Jhaampes kellelegi ?eldud sinu t?elist nime. Kuigi see v?ib sind ?llatada, et laulikul on nii palju diskreetsust olnud. Isegi ravitseja ei tea, kelle ta terveks ravis. Pea meeles, et sa oled karjus Tom kuni selle hetkeni, kui kuninganna Kettricken tunneb, et ta saab sinuga selgemalt k?nelda. Said aru?? Ma ohkasin. Sain aru liigagi h?sti. ?Ma pole iial varem kuulnud, et Jhaampes intriige punutaks,? m?rkisin ma. Ta k?histas naerda. ?Sa oled siin enne t?nast vaid korra p?gusalt k?inud. Usu mind, Jhaampes s?nnivad t?pselt sama k??nulised intriigid kui Hirvelossis. Kuna oleme siin v??rad, oleks meil tark v?ltida neid niipalju kui v?imalik.? ?V?lja arvatud neid, mille me endaga kaasa toome,? ?tlesin talle ning mulle vastuseks noogutades naeratas ta m?rult. P?ev oli s?rav ja karge. Taevas, mida v?is silmata pea kohal tumedate igihaljaste oksaharude vahelt, oli l?pmatult sinine. Meie k?rval ruttas kerge tuulehoog, mis kahistas lumehangede j??tunud tippudel kuivi lumekristalle. Tahe lumi kriuksus meie saabaste all ning pakane suudles karedalt mu v?rskelt puhtaksaetud palgeid. Kaugemal k?las kuulsin m?ngivate laste h?ikeid. ??silm ajas seepeale k?rvad kikki, kuid j?rgnes meile endiselt. Vaiksed h??led kauguses meenutasid mulle merelindude h??deid ning j?rsku tundsin teravat koduigatsust Bucki randade j?rele. ??? ???????? ?????. ??? ?????? ?? ?????. ????? ?? ??? ????, ??? ??? ????? ??? (https://www.litres.ru/robin-hobb-2/salam-rtsuka-teekond-ii-osa/?lfrom=688855901) ? ???. ????? ???? ??? ??? ????? ??? Visa, MasterCard, Maestro, ? ??? ????? ????, ? ????? ?????, ? ??? ?? ?? ????, ??? PayPal, WebMoney, ???.???, QIWI ????, ????? ???? ?? ??? ???? ?? ????.
Наш литературный журнал Лучшее место для размещения своих произведений молодыми авторами, поэтами; для реализации своих творческих идей и для того, чтобы ваши произведения стали популярными и читаемыми. Если вы, неизвестный современный поэт или заинтересованный читатель - Вас ждёт наш литературный журнал.