Norma

Norma Sofi Oksanen Norma on ebatavaline noor naine, kelle juuksed kasvavad v?ga kiiresti ning reageerivad meeleolumuutustele. Kogu elu on Norma ema p??dnud saladust varjata. Kui ema kahtlastel asjaoludel sureb, j??b Norma maailma ihu?ksi. Ta otsustab v?lja uurida surma p?hjuse ja l?heb t??le juuksurisalongi, kus ema t??tas. Tasapisi hakkab lahti hargnema maagiline lugu, kus ilut??stusele l?henetakse uue vaatenurga alt. T?helepanu juhitakse inimkaubanduse ohvritele, loomkatsetele, vaesusele ning surrogaatlusele. Selles mitmekihilises p?nevusromaanis k?sitletakse ka Sofi Oksanenile omaseid teemasid: ?lemaailme kuritegevus, naiste ?igused, meeste domineerimine ja rasked valikud inimeste elus. Sofi Oksanen on ise ?elnud raamatu kohta j?rgmist: ?Mulle on peamine panna inimesi m?tlema ja m?rkama asju meie ?mber. Naisi julmalt ?ra kasutavad ?rid v?ivad tunduda kauged, aga need on k?ikjal meie ?mber.? Sofi Oksase ?Norma? on s?nge perekonnadraama, kus reaalsus on uskumatum kui fantaasia. Ps?hholoogiliselt huvitavad tegelased ning ?hiskondlikele probleemidele keskendumine loovad meeldiva lugemiselamuse. Sofi Oksanen Norma ?ks Kui k?ik l?heb h?sti, v?ime augustis p?henduda maitsvale s??gile ja heale unele, enda poputamisele ja puhkusele. T?stame klaasi tuleviku terviseks, tuleviku, kus sa saad k?ik, millest pole unistadagi julgenud. Siis on minu t?? tehtud, ja sinu uue elu eest pole ?kski hind liiga k?rge. P?rast matuseid polnud enam v?imalik endise juurde tagasi p??rduda, kuigi end k?laliste rivi sappa s?ttides ja surnuaia v?ravasse viivale teele p??rates tahtis Norma seda veel uskuda. Ema ei pahandaks, kui ta juba takso telliks, ja teistest Norma ei hoolinud: pooltuttavatest sugulastest, p?rijate intriigidest ja Naakka talu saatusest, mis pidi m??dap??smatult Karjala pirukate ja v?ileivatortide vahel jutuks tulema, saateks vanaema murenevast m?lust v?rsuvad m?rkused. Ta j?tab n??d selle farsi seljataha, ?ritab p??rduda tagasi argip?eva ega pigista enam ema surma ees silmi kinni, teda meenutavate kohtade v?ltimisel olgu l?pp. Ta ei j?? enam t??le hiljaks, ei s?ida metroo asemel taksoga ega puhke hommikuti metallkammiga juukseid katkudes nutma. Ta ei unusta piisavalt s??a ega juua ega lase tavalisel elul, mille nimel nad olid emaga m?lemad vaeva n?inud, l?plikult koost laguneda. Ta valmistub j?rgmisel hommikul t??p?evaks nagu tavaliselt: eemaldab pluusi seljalt putsud, varub k?ekotti kiharate taltsutamiseks beebi?li, vaimu ja keha rahustamiseks Diapame ja Postafene ning suskab koti p?hja v?ikese pudeli Elnetti. Sellel oli normaalse t??p?eva l?hn ja seda kasutasid naised, kelle elu on korras, ja just selline naine kavatses ta olla. End sel moel ees ootavaks p?evaks soomustanud, astuks ta S?rn?iste metroojaama, sulanduks tunglevasse inimvoolu ja laseks eskalaatoril end perroonile kanda, liiguks sissep??su poole nagu igal teisel p?eval. ?huvool h?ljutaks riideid, inimesed sirviksid telefone ja tasuta ajalehti ning keegi neist ei m?tleks enam perroonil aset leidnud trag??diale; ainult tema m?tleks ja valmistuks toime tulema t?? juures valitseva pingelise ?hkkonnaga, mis kestis koondamisl?bir??kimiste t?ttu juba mitmendat kuud, ja ta m?istaks, et tema elus ei ole katkenud midagi peale ema elu. Taksot ei paistnud veel. Norma n?jatus kalmistut ?mbritsevale aiale ning tundis, kuidas kergendus imbub teda ?mbritsevasse bensodiasepiini- ja skopolamiinimulli. Ta oli matused ?le elanud. Ta polnud tabanud v?ltsnoote kellegi kaastundeavaldustes ega teesklust julgustavates s?nades. Ta polnud minestanud, oksendanud ega sattunud paanikasse, kuigi nad tulid ligi ja kallistasid. Ta oli k?itunud nagu hea t?tar ja n??d v?is ta l?puks v?tta eest p?ikeseprillid, mis hakkasidki juba palavusest higiselt ninaseljalt alla vajuma; aga just siis, kui ta tahtis prille kotti torgata, tuli kaastunnet avaldama keegi mees, kes oli talle t?iesti v??ras. Norma pani prillid uuesti ette. Ta ei soovinud seltskonda. ?Teised l?ksid vist juba sinna.? Norma viipas restorani poole, kus peeti peieid, ja sikutas k?baraserva allapoole. Mees ei lahkunud, vaid sirutas k?e. Norma p??ras selja ega vastanud tervitusele, tal polnud tahtmist v??rastega tutvust teha. Mees ei lasknud end sellest h?irida. Ta haaras Norma k?e oma pihku. ?Tegevjuht Lambert,? esitles mees end. ?Max Lambert. Sinu ema vana s?ber.? ?Ma ei m?leta, et ema oleks teist kunagi r??kinud.? ?Kas te ise r??kisite emale k?igist oma s?pradest,? muigas mees. ?Pealegi on sellest ?ksjagu aega m??das. Nooruses sai Anitaga nii ?ht kui teist koos ette v?etud.? Norma t?mbas k?e tagasi. Mehe k?epigistus kleepus s?rmede k?lge nagu v?gisi nahale vajutatud pitser ja ta oli emast r??kides kasutanud minevikuvormi. See oli solvav. Norma polnud veel nii kaugel, ja mees ei n?inud ema s?bra moodi v?lja. Norma ja Anita Ross olid hoidnud omaette, seltskondlikud suhted piirdusid v?ltimatu l?bik?imisega t?? juures. Nad teadsid ?ksteise nappi tutvusringkonda. Too mees sinna ei kuulunud. Mehe juuksed olid kammitud ?le pea, juuksekasvu olid aastad s??stnud, ent naha kohta ei saanud ?elda sama. Ere p?ike oli uuristanud n?kku s?gavad vaod, aastate jooksul hoolega kurku kummutatud viin venitanud silmaalused kotti ja p?evitus ei suutnud varjata katkenud veresooni. Higi oimukohtadel haises eelmisel ?htul joodud ?lle j?rele. Ka ?likond oli ilmselt eilne, p?lved kottis, ning kogu tema v?sinud olek ei sobinud h?sti okaspuude rahuga, kuigi k?nemaneer oli viisakas, ?likond etiketikohaselt must ja heast materjalist. Tualettvesi oli Kouros, ja v?rske, mitte aastaid riiulil seisnud, ?ampoon selline, mida m??akse ainult salongides. Sellega Norma t?helepanekud piirdusid, nina oli ravimitest ja leinast umbes, iiveldusvastased plaastrid k?rvade taga pumpasid katkematu voona soontesse skopolamiini ja ta ei suutnud mehest midagi rohkemat v?lja lugeda. Kui ta n?gi, kuidas hobusesabast valla p??senud kihar end korgitserina krussi t?mbab, muutus ta rahutuks ja vaatas kella, takso oleks pidanud juba kohal olema. Mees ?ngitses taskust peegelklaasidega p?ikeseprillid ja torkas need ette. ?Kas ma v?iksin teid kuhugi s?idutada?? ?T?nan, ei, takso on kohe siin.? Mees naeris vananeva naistemehe naeru ja tr?gis Normale nii ligidale, et peaaegu puudutas teda. Midagi mehe h??les viis m?tted turismigrupi jutusuminale, ?ldisest melust esile tungivatele vaimukustele, seltskonna naljamehe teistest valjema h??lega tehtud vahem?rkustele, anekdootidele, mille peale alati naerdi, isegi kui nali m?rki ei tabanud. ?Oleks hea, kui te minuga v?imalikult kiiresti ?hendust v?taksite. Saame ebameeldivad asjad kiiresti kaelast ?ra ja teie v?ite oma eluga edasi minna.? Mees t?mbas visiitkaardi hoidja vahelt, mis tumenenud laikude j?rgi otsustades oli h?bedast, ning torkas kaardi Normale pihku. Kullast k?ekett v?lgatas p?ikesekiirtes. Kaardihoidja oli kindlasti kaardim?ngus v?idetud v?i varastatud ? kujutluspildid vaheldusid kiiresti Norma peas, ?ks filmilikum kui teine: see mees ei v?inud olla Reijo Rossi asemel tema tegelik isa ja ema ei olnud inimene, kes oleks pool?desid-vendi tema eest varjanud. Mees oli tulnud valedele matustele. Takso hakkas juba Kalliole l?henema, kui Margit helistas. Norma vastas p?rast kuuendat signaali. Lamberti visiitkaart lebas tal endiselt s?les, ja kuulates t?di pealek?imist, et ta tagasi tuleks, naksutas ta selle nurki. Kaart oli paksust ja kallist paberist: kuldsed reljeeftr?kis t?hed kreemikal p?hjal. Ametinimetus puudus, samuti aadress. Hetke ajel k?sis Norma t?dilt, kas Max Lambert oli matustele tulnud. Nimi ei ?elnud Margitile midagi. Normal oli ?igus, mees oli tulnud valedele matustele ning Norma tahtis juba akna alla kerida ja kaardi tuulde heita. ?Oota, kas sa m?tlesid Helena endist meest?? k?sis Margit. Norma v?patas. Ta oli matusteks valmistudes oma meeled liigselt tuimestanud. Seep?rast polnud ta osanud asju kokku viia: ema parimal s?brannal oli sama perekonnanimi mis mehel, kes end talle ?sja esitlenud oli. ?Miks pagana p?ralt oleks Max Lambert pidanud Anita Rossi matustele tulema?? k?sis Margit. ?Kust sa selle peale tulid?? ?Ma vist n?gin teda natuke aega tagasi. Kas ta praegu pole seal?? ?Ei.? ?Kas ta oleks v?inud tulla Helena asemel?? ?Kas sa ei m?leta Helena ja Lamberti lahutust? Sinu ema poleks seda meest elu sees siia tahtnud.? K?ne taustalt kostis kiriku?petaja rahulikku h??lek?la ja taldrikute klirinat. Lamberti nime kuuldes oli Margiti h??l muutunud teravaks, n??d paistis ta ebamugavust tundvat. Ta r??kis Helenast lugupidavalt, otsekui kuuleks ema nende juttu, ja korraks oli ema elus, selles vestluses, mis arvestas endiselt tema soovidega. Keegi teine ei r??kinud Helenast nii nagu ema. ?Neist aastaist j?i talle kaks toredat last, muidu ainult muret. M?tle ise, mis Helenast saanud on.? Margit v?ttis lonksu midagi, klaas k?lksatas. ?Unusta kogu see lugu, k?llap sa eksisid.? Hullu Helena mees. Ema ei v?inud kannatada, kui Helenat hulluks nimetati, ja ta ei r??kinud tavaliselt oma k?lask?ikudest Helena juurde. Viimase aasta jooksul oli ta k?inud Kuopios sagedamini kui tavaliselt ja Norma oli j?reldanud, et Helenal on kas halvem v?i parem. Ta polnud l?hemalt uurinud. Haiglad viisid alati m?tted k?igi nende saatusele, kes teistest erinevad, ja neid lugusid oli ta ema k?est juba piisavalt kuulnud, ta ei vajanud veelgi rohkem ?ngistavaid m?tteid. Pealegi ei tundnud ta Helenat, m?letas vaevu, et oli teda ?ldse kunagi n?inud. Alles n??d torkas talle p?he, et ta polnud Margitilt k?sinud, kas keegi teatas ema surmast Helenale v?i kas Helena m?istus oli k?llalt selge, et juhtunust aru saada. ?Nendest t??pidest oli ainult pahandust.? ?T??pidest, mis t??pidest?? Margit oli j?lle ?lierutatud, kuigi diasepaam aeglustas k?net ja t?itis t?di suu vatiga ning Norma m?tles, kas Margit oleks ?ldse enam Lambertit ?ra tundnud. Mees oli koos Reijo Rossiga juba mitmek?mne aasta eest Rootsi l?inud ja p?rast seda polnud neid enam Naakka k?las n?htud. Nad ei tulnud isegi oma vanemaid matma. ?Kas sa m?tled Reijot? Kas seal on kedagi Reijo Rossi suguv?sast? V?ib-olla tuli Lambert koos m?ne Rossiga?? ?Rossid? Ole n??d. Mis m??das, see m??das, pole m?tet minevikus urgitseda.? T?dil oli ilmselt ?igus ja ema oleks temaga n?ustunud. Ta oli tahtnud j?tta need kaks sinna, kuhu nad kuulusid ? minevikku. Aga kui keegi polnud ?hendust v?tnud Reijo, Lamberti vana s?braga, v?i Helenaga, kust siis oli Lambert ?nnetusest kuulnud? Norma ei m?letanud, mis t?pselt surmakuulutuses ?eldi, kas seal mainiti matuseid. Ka kuulutusega oli tegelenud Margit. Ajalehed olid k?ll juhtumist kirjutanud, aga ilma ema nimeta: ?Naine j?i S?rn?istes metroorongi alla ja sai surma. Politsei s?nul on tegemist ?nnetusjuhtumiga.? Norma vajutas fooliumlehest v?lja uue tableti ja poetas kaardi kotti. Numbriinfost ?eldi, et mehe number on kas salastatud v?i kuulub k?nekaardile, aadressi polnud. Ema oleks teadnud, mida teha, emal oli alati igale olukorrale lahendus, olgu mees tema tuttav v?i ei. Kuigi suveraadio v?ltsreipus ei sobinud p?eva meeleoluga, palus Norma taksojuhil raadio valjemaks keerata. See varjas nuuksumise. Abituse. Ta oli juba ?le kolmek?mne ja ikka harjunud, et ema lahendas suurema osa tema ette kerkivatest t?likatest probleemidest. Ema ei oleks j?tnud tema kaela ebam??raseid tegevjuhte, kes m?jusid tema juustele nagu elektril??k. Marion heitis silmanurgast pilgu Alvarile, kes talle vaevum?rgatavalt pead raputas. T?drukut ei olnud peielauas n?ha. Samuti Lambertit. Marion vandus m?ttes, ta oleks tahtnud ise Normaga esimesena r??kida. ?Soovite veel kohvi?? K?simuse esitanud naine oli viiek?mnendates, ja j?i mulje, nagu oleks ta olnud kerges segaduses. N?ole tardunud viisakas naeratus ei kadunud sealt hetkekski, ei olnud kadunud ka siis, kui naine oli kogemata l?inud meeste tualettruumi ja ukse vastu p?rganud. ?Ilusad matused. Anita oleks tahtnud just selliseid.? Alvari kindel ja tuttavlik h??letoon vabastas nad vajadusest ennast tutvustada. Ta k?itus, nagu oleksid nad Anita vanad s?brad, ja lootis, et naine ei s?anda l?hemalt uurida, vaid s??distab salaja oma halba m?lu. ?Me ei osanud otsustada, mida teha,? ?tles naine. ?Matuseb?roost ?eldi, et s??rastel puhkudel valitakse tavaliselt tuhastamine. Otsustasime siiski korraldada traditsioonilise matuse, ema p?rast. Vanadest kommetest k?rvalekaldumine ajaks teda segadusse.? ?de. See oli siis Anita ?de Margit. Naine oli seisnud haua ??res Anita ema k?rval. Elli Naakka oli habras ja ?raolev, omadega t?pselt nii segi, nagu Anita oli r??kinud. Kui kirstule hakati mulda viskama, oli tema k?rval seisva naise nuttuhoog vanakest ?llatanud ja ta patsutas tolle k?tt, nagu lohutaks m?nd teretuttavat. Ta ei olnud Margitit ?ra tundnud ega saanud aru, et mattis oma t?tart. See oli Marioni rahustanud, ja ometi oleks ta soovinud, et vanake oleks toimuvast aru saanud, ta oleks tahtnud n?ha tema pisaraid. Alvar pani k?e Margiti ?lale ja v?ttis tema k?est kohvikannu. ?Kas tohib aidata? Matused on v?ga delikaatselt korraldatud.? ?Me ei saanud ju emale ?elda, mis tegelikult juhtus. Nii et kui te temaga r??gite, ?rge siis imestage, kui ta teeb juttu ajuverejooksust,? ?tles Margit. ?Te olete vist postkontorist, Anita t??kaaslased?? Marion ulatas aja v?itmiseks vennale kohvitasse, aga Alvar j?udis juba vahepeal naise v?idet kinnitada. Anita polnud ilmselt r??kinud ei vallandamisest ega uuest t??kohast V?lukihara juuksurisalongis. Selles polnud midagi imelikku, inimesed h?benesid vallandamist, isegi praegusel ajal, Anita ei soovinud ilmselt oma uut t??d sellele seltskonnale l?hemalt tutvustada. S??gilauas peetud k?nedes oli meenutatud suvesid Naakka talus ja muud s??rast, puha t?hi-t?hi. Neil s?nadel oli v?he pistmist Anita tegeliku eluga. Marion tundis, kuidas tema rinnus h??guv kibedus uuesti l?kkele l?i. Inimesed, kes Anitat ei tundud, ei tohiks teda viimsele teekonnale saata. Anita oleks k?ike seda vihanud. Ta oleks tahtnud, et k?lalistele oleks pakutud veini ja tantsu ja ABBAt, ja et kohal oleks olnud Helena, mitte Lambert. Samal ajal, kui kiriku?petaja haual k?neles, oli Lambert Marionile sosistanud, et lapsed muretsesid ilmaasjata, k?ik l?heb h?sti. Keegi ei v?tnud Helenat jutuks ja keegi ei paistnud m?letavat Lambertit, vaevalt et ka Marioni v?i Alvarit. Aeg oli teinud oma t??. ?Me ei osanud arvatagi, et Anital midagi sellist m?ttes on,? j?tkas Margit. ?Depressioon v?ib m?nikord olla salakaval,? n?ustus Alvar. ?Kas teie ei m?rganud ka midagi?? ?V?ib-olla hoidis Anita viimasel ajal natuke rohkem omaette,? ?tles Alvar ja vaatas kinnitust otsides Marionile otsa. Ta pidi midagi ?tlema. Ta ei suutnud. Ta otsis taskust taskur?tti, aga ei leidnud enam ?htegi tervet. Alvar andis talle salvr?tiku. Marion surus selle silmile. ?Anita pole kunagi seltsiv olnud,? ?tles Margit. ?Aga ikkagi oleks pidanud sagedamini helistama, kasv?i v?gisi k?ige kohta k?sima.? ?Kuidas Normal l?heb?? k?sis Alvar. ?Temal on kindlasti k?ige raskem.? ?Norma on emasse, hoiab k?ik endale.? ?Kui me saame kuidagi aidata ?? ?Ait?h, j?tan meelde. Oleks tore Anita t??kaaslastega r??kida, aga ma ei tunne vist kedagi ?ra,? ?tles Margit ja r??kis, et helistas postkontori k?nekeskusesse ja palus Anita matustest teatada, aga telefonile vastanud naine ei olnud Anitat tundnud. ?Postkontoris on nii palju ajutisi t??tajaid,? kahetses Alvar. Vestlus hakkas piinlikuks muutuma, las vend luuletab ise edasi. Marion nihkus eemale ja Alvar noogutas talle vaevum?rgatavalt, j?tkates ise kohvi v?ljavalamist. Margit paistis unustavat Anita t??kaaslased juba teise t?hja kohvitassiga k?lalise ajal. Kohvikann oli Alvari poolt kaval v?te, nii on tal v?imalik ilma t?helepanu ?ratamata k?ik k?lalised ?le vaadata. Suguv?sa meesliikmed seisid t?pselt samaoodi nagu kalmistul, oma ?likondi v??rastades ja kangelt, k?ed seljal. Ka Lambert oli teinud nii. Mehine viis lugupidamist avaldada. Lambertile see ei sobinud, ja k?ige v?hem veel Anita matustel, poos oli l?binisti v?lts. Kui Marion k?laliste vahelt l?bi jalutas, v?ljendasid tema k?rvu kanduvad s?nad vapustust ja h?mmeldust, ning kahetsust, et keegi midagi ei m?rganud ? nagu see oleks v?imalik olnud, v?hesed neist olid Anitat p?rast seda isegi n?inud, kui ta Helsingisse kolis. Marion ei saanud aru, miks need inimesed olid ?ldse siia tulnud. V?ib-olla sellep?rast, et lepitada katkenud suhete p?rast vaevavat s?dametunnistust, v?i selleks, et kodus k?larahvale Naakka suguv?sa tabanud suurest trag??diast keelt peksta. Inimeste reaktsioon oli v?givaldsete surmade puhul alati ?ks, variserlik ja samas uudishimulik, neist r??gitakse aastak?mneid, eriti kui p?hjuseid ei saanud seletada mitte terve m?istuse, vaid selle puudumisega. Marion katsub n??d veel t?druku ?les leida, siis aitab sellest komejandist ja ta l?heb koju. Norma v?ljus autost, rebis skopolamiiniplaastrid k?rvade tagant ja k??nra?nnaldest ning s??tas sigareti. Peagi viskab ta kalmistu j?rele l?hnavad riided tagahoovis pr?gikasti, l?ikab maha t?nase p?eva kurbuse ja leina ning avab paki k??gikappi varutud punast veini, et oleks kergem j?rgmist hommikut oodata. N??d tuli lihtsalt avada uks ja astuda trepikotta. See oli viimaste n?dalate jooksul muutunud k?ige raskemaks sammuks. Kaksteist aastat tagasi oli olnud teisiti. Sama uks oli nad emaga r??msalt vastu v?tnud, avanenud nagu iseenesest, ja linna kolimine oli olnud nende arvates parim, mis nad teha said. Otsustav samm astuti p?rast seda, kui Norma l?petas keskkooli ja Naakka talu koos ahistava k?la?hiskonnaga j?i seljataha. M?lemale leiti t?iuslik korter samast majast ja nad pidasid seda suureks vedamiseks, mille t?histamiseks s?ideti metrooga edasitagasi. Kaksteist aastat hiljem ajas see urbanistliku elu esindaja ema alla, p?ev p?rast seda, kui ta naasis Taist puhkusereisilt. Norma pidi muudkui m?tlema, kas seda k?ike oleks saanud ?ra hoida. Kas ta oleks osanud ema meeleolust midagi v?lja lugeda, kui ta oleks veel samal ?htul helistanud? Kui ta oleks l?inud need paar sammu trepist ?les ema juurde? Ta ei l?inud isegi kohvi jooma, vaid veetis ?? juhusliku kaaslasega. Nende tundide ajal oli ema saatnud talle oma viimase s?numi: ?Homme ?htus??gile? T?in Taist kingitusi.? Norma luges seda alles hommikul. Isegi kui ema oleks helistanud, poleks ta vastanud. Ta oli tundnud, et vajab t??kohal valitsevast ?hkkonnast v?ikest puhkust. Terve n?dal oli kulunud koridoris vilksatava ?lemuse ja juhtkonna ilmete piilumisele. Alati k?igega kursis olev majahoidja oli hakanud suitsetamiskohast eemale hoidma ja seda peeti kindlaks m?rgiks, et l?bir??kimised edenevad halvasti. M?te sellest, et ta peaks emaga kohe p?rast tolle kojuj?udmist t??pingeid arutama, oli m?junud ?ngistavalt. Ta oli keskendunud klaasile, mehele, kes midagi ei t?hendanud, t?hjale hetkele peas. M?elnud, et n?eb ema j?rgmisel p?eval. Kui Norma oli keset t??p?eva ?lemuse jutule kutsutud, oli ta arvanud, et asi puudutab koondamisl?bir??kimisi, ja astunud koosolekute ruumi reipal sammul, valmis n?itama end parimast k?ljest, aga seal ootasid teda hoopis kaks politseinikku. Naispolitseiniku juuksed olid l?hnanud kase?ampooni ja tervete eluviiside, suure C-vitamiiniannuse j?rele. Norma kiharad t?mbusid krussi ja ?htlasi k?is tal peast l?bi, et ta p??seb koondamisl?bir??kimistest terve nahaga. Hiljem oli tal piinlik. Ta oleks pidanud sel hetkel m?tlema muule, mitte sellele, et inimest, kes on ?sja traagilises ?nnetuses ema kaotanud, ei saa ometi vallandada. Uudis levis kulutulena kogu majas ja tema k?ekotti topiti kriisiabi telefonide numbreid. L?him t??kaaslane oli teinud sosinal juttu ajalehes ilmunud loost. Seal kirjutati, et metroorongide juhtideks v?etakse ainult neid, kes suudavad toime tulla r??bastel enesetapu sooritanutest tingitud kriisidega, sest selles ametis on need v?ltimatud. Juhist r??kimine meenutas Normale, et rongijuht oli viimane inimene, kes oli ema elusana n?inud, n?inud tema viimast sekundit, viimast sammu, viimast hinget?mmet. T?en?oliselt oli k?ik k?inud nii kiiresti, et mees polnud j?udnud midagi teadlikult registreerida. Ometi oleks see inimene pidanud olema Norma, mitte rongijuht ega v?hiv??rad ooteplatvormil. Kui vanakese ekslev pilk peatus Marionil, sai Marion aru, et on teinud vea. ?hmastunud m?istus selgines hetkeks, vanake t?usis ?llatava k?bedusega p?sti ja proovis tema peale s?litada. Naise k?rval istunud kiriku?petaja v?patas ja pilgud p??rdusid Ella Naakkale. P?rast hetkelist vaikust hakkasid k?ik piinliku vahejuhtumi summutamiseks kohvitassidega kilistama ja taldrikutele s??ki k?hveldama. ?V?ib-olla ta arvas, et sa oled Helena,? ?tles Alvar. Vend oli m?rkamatult tema k?rvale ilmunud ja hakkas paigale tardunud Marioni restorani v?lisukse poole juhtima. Marioni suu kuivas, k?ed v?risesid. Just selliste olukordade p?rast ei tahtnud ta n?ha kedagi, kes m?letas Helenat. ?Ega ma temaga nii sarnane ka pole,? sosistas ta. Alvar silitas m??daminnes tema juukseid. ?Unusta see. Anita ema on dementne.? Elli Naakka pilk oli olnud terav ja s??distav. Ta sai siis ikkagi aru, et on oma t?tre matustel, ja s??distas selles Helenat, otsekui oleks tahtnud ?elda, et kui Anita poleks veetnud nii palju aega koos n?rgam?istusliku Helenaga, oleks tema k?si paremini k?inud. Aga ta kujutas seda k?ike ette, Marion teadis ise ka, et tal oli liiga elav kujutlusv?ime, Elli Naakka ei saanud toimuvast aru. Marion oli vanakesele l?henenud ainult selle p?rast, et Lambert ei saaks ?elda, nagu ta poleks proovinud. Ta oli olnud kindel, et ei saa Ella Naakkalt midagi teada, et too ei tunne teda isegi ?ra. ?Katsu n??d rahuneda. ?ra unusta, miks me siia tulime. Kas siin on kedagi, kes oleks sind kunagi koos Anitaga n?inud?? k?sis Alvar. Marion raputas pead. Nad tulid Anita matustele nuuskima, ja see oli haige. Marion kontrollis kiiresti venna pupille. Normaalsed. Ainult vaevum?rgatavalt pingule t?mbunud naerukurrud andsid m?rku, et vend oli tundnud ?ra kellegi, kellega ta oli lapsep?lves kakelnud, v?i kellegi, kes oli neile ?hullu Helenat? j?rele karjunud. Ometi suutis ta olla siin kaine peaga, nende inimestega viisakalt vestelda. Kui takso tuleb ja Marioni minema viib, l?heb Alvar kindlasti ukse taga tammuvate suitsetajate sekka, laseb plasku taskust ringi k?ima, saab suguv?sa meestega ladusalt jutu peale ja t?en?oliselt ?nnestub tal ka v?lja uurida k?ik vajalik. Lambert on rahul ja jagab pojale preemiaid. Marionile neid ei pudenenud, kui mitte arvestada oma juuksurisalongi. Alvar m?rkas ?e paberservjetti rebivaid s?rmi ja v?ttis servjetir?balad tal peost. P?rand n?gi v?lja, nagu oleks seal siblinud sulgiv kana. ?Kas ma toon sulle midagi?? ?Ei, k?ik on korras.? ?Pea oma k?ne Anitale hiljem, n?iteks kodus. Ma ?tlen Lambertile, et sa tegid, mis suutsid.? Aken oli lahti: aknalauale kogunenud t?navatolm kattis ka diivanil vedelevaid riideid. Margiti pluusid olid enda alla matnud ema kleidivirna. N?udepesurestis olid Margiti, mitte ema pestud n?ud. CD-m?ngijas oli Suvi Ter?sniska, Margiti plaat. Shalimari l?hn oli asendunud t?di odava imitatsioonparf??miga. Korter ei meenutanud enam ema kodu ja Norma hakkas aimama, et tegi vea, kui lubas t?dil end seal matuste korraldamise ajaks sisse seada. Ta oli t?di abipakkumise vastu v?tnud, sest polnud suutnud p?rast esimest katset korterisse siseneda. Ta ei talunud ema korteri ukselt avanevat vaatepilti: elamine n?gi v?lja, nagu oleks ema ainult korraks ?ue l?inud ja astuks iga hetk uksest sisse. Selle p?rast oli ta lasknud t?dil enda asemel ema lemmikkleidi v?lja otsida, lasknud t?dil v?tta peegliraami vahele torgatud pileti ABBA kontserdile ja lubanud tal v?tta tualettlaualt Shalimari, korjata kokku asjad, mida ema oleks tahtnud kirstu kaasa. Ta oli j?tnud t?di hooleks k?ik, mida oleks pidanud tegema tema, kuigi t?di ei teadnud emast midagi. Ainult Norma teadis, miks Shalimar k?is emaga kokku. Ainult tema teadis, kuidas ema oli ?rganud haiglas p?rast s?nnitust bergamoti- ja sidrunil?hna peale ja olnud korraga t?iesti kindel, et k?ik l?heb h?sti, nad saavad hakkama, k?igest hoolimata, nad saavad kahekesi hakkama ja neil pole vaja ei Reijot ega kedagi teist. Hiljem oli ema l?hna k?la parf?meeriapoes ?ra tundnud ja ostnud pudelikese hinnast hoolimata. See oli tema elu suurima murdepunkti l?hn. Norma s??tas sigareti. Ta oli ise lubanud t?dil h?vitada j?ljed kuriteopaigas; kui ta m?rkas, et oli nimetanud ema kodu m?ttes kuriteopaigaks, v?patas ta tahtmatult ja t?mbas k?tega kiiresti ?le juuste, nagu oleks tahtnud m?tte peast v?lja harjata. Ta ?ritas v?gisi ema teole loogilist p?hjendust leida ja tahtis n?ha kahtlasi asju seal, kus neid polnud. Max Lamberti l?henemiskatsele leidus t?en?oliselt t?iesti loomulik seletus. Norma avas ema arvuti kaane ja pani sama targalt kohe kinni tagasi. Ema noorusaastatest poleks seal midagi ja ta peab otsingutes keskenduma just sellele ajale. Ema oli hoidnud albumit noorep?lvefotodega kapis, praegu oli riiul t?hi. L?puks leidis ta albumi ??laualt, enne tihedalt t?is lehek?lgedelt vaatas vastu hulgaliselt t?hje kohti. Margit oli ka siin temast ette j?udnud. T?di s?nul polnud ema talle kirja j?tnud ja tema oli t?di s?nu uskuma j??nud, n??d ei saanud ta enam aru, miks. Ema polnud Margitile r??kinud isegi vallandamisest, ammugi siis uuest t??kohast. Margit ei tundnud ema, mitte nii nagu Norma, ta poleks osanud otsida ?igetest kohtadest, ja n??d tundus, nagu oleks t?di t?nu Norma saamatusele h?vitanud kogemata t?endusmaterjali Lamberti kohta. Norma tahtis juba t?dile helistada, et p?rida aru puuduvate fotode kohta, haaras telefoni pihku, aga viskas selle siis kotti tagasi. T?dil oli ?igus paarile ?lesv?ttele, Norma pahameel oli kohatu. T?di oli n?inud nii palju vaeva, hoolitsenud matuste eest ja maksnud korteri ??ri veel juuniks ja juuliks, et selle t?hjendamisega poleks kiiret ja et tal oleks, kus ??bida, kui Norma vajaks teda pikemaks ajaks appi. Norma torkas s?learvuti kotti, samuti laualt leitud pangarekvisiidid, s??tas uue sigareti ja hakkas albumit sirvima. T?di oli tahtnud pilte, kus koos emaga poseeris vanaema v?i t?di ise, ja j?tnud k?rvale fotod Helenast ja emast noortena ning need, kus Helena seisis koos lastega l?bustuspargi ees, suhkruvatipulgad pihus. Norma tundis piltidelt ?ra Helena t?tre Marioni, kes teismelisena n?gi v?lja nagu noor Helena. Vaimuhaigus oli Helenas v?lja l??nud hiljem. Albumi Helenal oli aval pilk ja armas naeratus. Norma j?udis viimase lehek?ljeni ja tahtis juba p?sti t?usta, kui m?rkas ?hel ?lesv?ttel kahte abielupaari r??msal suvep?eval: ema ja Reijo Ross vaatasid teineteisele n?jatudes objektiivi. Nende k?rval seisis noorem versioon t?na kohatud mehest, k?si ?mber Helena piha. Portree all oli polaroidfoto. Sellel naeratas mehe vanem v?ljaanne koos Marioniga ja hoidis p?lvel s?lelast. Foto taha oli ebakindla k?ekirjaga kirjutatud tekst. Selle oli kirjutanud Alvar. Ta oli pildi ise teinud ja palus emal varsti k?lla tulla. Marioni telefon piiksatas saabunud s?numi m?rgiks, aga see oli kliendilt, mitte t?drukult, nagu ta oli lootnud. Marioni s?numeid, vastajasse j?etud teateid ja e-kirju oli k?iki tabanud sama saatus: t?druk vaikis. ?Mul on kahe tunni p?rast kohtumine,? tuletas Alla meelde. Marion v?ttis k?tte teibieemaldusaine pudeli ja t?stis pilgu telefoniekraanilt. Alla ei p?rinud matuste kohta, vaid teeskles ?ksk?ikset, oli teinud seda juuksurisalongi uksest sisseastumise hetkest saati, ta oleks nagu teadnud, et Marionil ei ?nnestunud midagi v?lja selgitada. See oli tema viis raputada haavale soola, Marionile koht k?tte n?idata. ?Ma ei ole neid juukseid veel nii palava ilmaga katsetanud. Mis sa arvad, on seal mingit vahet?? ?Need kannatavad k?ik v?lja, kloorivee, sukeldumise, ka Vietnami,? vastas Marion. ??kski troopikas reisinud klient pole kaevanud. M?ned on isegi ujumism?tsist loobunud.? Hanoi-reisini oli veel aega ja Alla juuksed olid t?iesti korras. Ometi oli ta tahtnud uusi pikendusi just n??d, Anita matuste p?eval. See oli puhas piinamine, mida vestluse p?simine juuste kvaliteedi ja soengumoodide teemadel veelgi r?hutas. Alla oli kindlasti j?udnud juba arutada matuseid oma kalli abikaasaga, aga kui Lambertil oleks ?nnestunud Normalt midagi v?lja ?ngitseda, ei oleks Alla nii rahulik. V?i siis oli Lambert saatnud Alla j?lgima Marioni k?itumist, kontrollima, kas ta suudab end kokku v?tta ja oma t??ga hakkama saada. V?ib-olla oli asi just selles, mitte tahtlikus kiusamises, nagu talle tundus. ?N?ita broneeringuid,? ?tles Alla. Marion ulatas kausta. Alla ?mises heakskiitvalt. Ukraina juuksed olid k?ik hulluks ajanud ja meelitanud ka Alla s?brannad V?lukihara klientideks. Nende broneeringuid ei s?andanud Marion puutuda ja see tegi aegade ?mbert?stmise veelgi keerulisemaks. Pulmadega seotud aegu ei tahtnud ta puutuda; V?lukihar vastutas peo ?nnestumise eest ja lubadus tuli t?ita. Teistele klientidele oli ta otsinud uued ajad, m?ni tuli mitu kuud edasi l?kata. Ometi oli graafik tihe. T?na pidi viimane klient tulema ?htul kell ?heksa, homne esimene hommikul kell kuus. Pulmahooajal ta ilma abiliseta toime ei tule. Alla luges broneeringute raamatut hardalt nagu piiblit. Lambertite jaoks oli juuksurisalongi tulu peenraha, kasumi tagaajamine sulaselge n??k. Nad ei hoolinud klientide heaolust nii nagu Marion, ja Marion ei leia enam kunagi salongi sellist algajat nagu Anita, ammugi professionaali. Keegi ei osanud soengu p?rast n?rveerivat naist rahustada nii, nagu Anita oli seda teinud. Ta oli olnud s?ndinud juuksur ja tajunud vaistlikult teemasid, millest klient ei tahtnud r??kida. Anita polnud esimestel t??p?evadel teinud juttu ka Helenast ega minevikust, kuigi Marion oli seda kartnud, ning ei hakanud ka imestust avaldama selle ?le, kuidas saatus oli nad p?rast pea kolmek?mmet aastat j?lle kokku toonud. Esimest korda V?lukihara uksest sisse astudes polnud Anita h??atanud, kui v?ga oma ema n?gu Marion ikka on, ega s??distanud Marioni s?nagagi selles, et too ei k?inud Helenat vaatamas. Igatsus torkis okkana Marioni rinnus. Ainult Anita oli teda m?istnud. Alla koputas k??nega nimedele broneeringute kaustas ja lasi sel siis s?lle vajuda. ?Kui palju meil veel laos ukrainlasi on?? ?N?dala varu. Kahe, kui venelast hulka segan.? Alla ohkas ja heitis pilgu telefonile, mis j?lle h??letul reziimil vilkus, ja tegi seda nii, et Marion pidi kindlasti n?gema, kes helistab. J?lle too jaapanlane. Alla poetas telefoni keebiga kaetud s?lle. V?ib-olla tahtis ta r?hutada, et t?htsate klientidega ei r??gita Marioni kuuldes. V?i siis tahtis ta lihtsalt oma v?imu n?idata: Alla r??gib siis, kui ise tahab, isegi jaapanlasega. ?Mida sa kavatsed p?rast seda klientidele pakkuda? Me arutasime asja Maxiga. Saad n?dala. N?dalaga pead oma jama ?ra klaarima.? Marion oleks tahtnud haarata k??rid ja need Allale kaela l??a. Soov oli nii tungiv, et Marion pidi korraks instrumentide k?rust kinni v?tma ja seda k?vasti pigistama. Allal oli ?igus klanni asjades kaasa r??kida, tema arvamus m?jutab ka seda, milliseks kujuneb Marioni edasine saatus. ?Max tegutses matustel palju efektiivsemalt kui sina. Ma ei hakka k?simagi, mida sa oled j?udnud olukorra parandamiseks teha, aga aeg jookseb, tikk-takk.? Alla koputas oma Rolexile, selle zesti oli ta ?ppinud Lambertilt. Marioni silmad kihelesid. ?ietolm. V?i koos Anitaga surnud unistused. P?ev enne tagasis?itu Soome olid nad istunud ?hes Bangkoki katusebaaris ja valinud Sweet Dreami nime kandvad kokteilid. Nad olid kokku l??nud ja joonud tuleviku terviseks, k?ik oli olnud selge. Marion oli m?elnud, et l?heb ikkagi Helenat vaatama, koos Anitaga, ?hel p?eval. Marioni pilk langes l?bi vaateakna t?navale. Seda p?eva ei tule. Parkimiskoht oli t?hi. Seal oli ta n?inud Anitat viimast korda. Anita oli istunud autos, selg sirge, pilk ette suunatud, l?ug ?les t?stetud. Kui Marion julges l?puks t?navale minna, oli Anita juba l?inud. K?mme enne kaheksat oli ema kiirustanud metroojaama, kuigi ta oleks pidanud suunduma hoopis nende maja l?hedal asuvasse juuksurisalongi. Pealtn?gijate s?nul oli ta peaaegu jooksnud, aga hommikuti oli paljudel kiire, nii et see ei ?ratanud t?helepanu. Norma hingas sisse kohvivabriku l?hna, sedasama, mida oli tundnud ka ema oma viimasel hommikul, ja ?letas Vaasanaukio nagu emagi. Ta m??dus t?tates marketi ukse taga ?llem??gi algust ootavast seltskonnast ja proovis m?rgata midagi, mis oleks v?inud m?jutada ema otsust, midagi, mis oleks aidanud seda m?ista. Ta oli valinud mugavad baleriinad, Capri p?ksid ja puuvillase pluusi ? tavalised t??riided, mida emagi oli sel hommikul kandnud, ja tormas eskalaatorist alla perroonile, nagu oli teinud ka ema, tr?gis pidevalt vabandust paludes m??da maakatest, kes ei taibanud paremale hoida, vaid v?tsid enda alla kogu eskalaatori laiuse nagu nemad isegi alguses p?rast Helsingisse kolimist. Perroonil istus ta pingile, millele ema polnud istunud. Rong oli kohe peatusse kihutanud. Ema oli visanud kingad ja k?ekoti pingi alla, seej?rel oli ta kadunud. Norma asetas koti sinnasamasse, kuhu ema oli pannud enda oma, ja l?kkas baleriinad jalast hallile kivisillutisele. Ema kingad ja kott olid toodud talle ilma kirjata. Ta oli isegi koti voodri lahti harutanud juhuks, kui midagi peaks olema sinna vahele libisenud ? mitte midagi, ainult vanad kviitungid, v?idunud plaaster, iga naise k?ekotis leiduv kribu-krabu. Juuksurisalongi l?hnad, juuksetolm. Ema t??k?ekott. Mitte puhkusekott. T??kott. Juuksev?rviplekk. Paar luku k?lge kinni j??nud juuksekarva, India pikendustest, ja ?ks blond, t?en?oliselt kliendi peast. Telefoni oli ema koju unustanud. Kui t?di oli selle talle toonud, oli ta olnud kindel, et sinna on tema jaoks peidetud mingi s?num. Ta oli vidina pettumusest vastu seina virutanud. Viimased k?ned olid Tai-reisile eelnenud n?dalast, s?numid puudutasid aegade kinnipanemist, nende muutmist ja koolil?pusoenguid. K?ik s?numid ja k?ned olid seotud V?lukiharaga. Ema oli hallanud ka salongi Facebooki lehte ja v?rskeima postituse oli ta teinud m?ni tund enne reisi: ?P?rast puhkust on Anita j?lle valmis v?lja v?luma pidude k?ige meeldej??vamaid soenguid! Eripakkumine: ehtsatest juustest pikendused teibitehnikas!? ?ks rong teise j?rel vuhises Normast m??da ja ?huvool p?hkis ?le pahkluude. Metroo turvamehed tulid ja l?ksid, kumminuiad, kuulivestid ja tanksaapad, lahti, kinni, sisse, v?lja, uste sulgumissignaalid, vagunite mandariiniv?rvi k?ljed, vorstireklaamid, telekast tuttavate kokkade naeratused, kasepuust pingid perroonil, Soome mustlaste paksud sametseelikud, n?ppu v?etud ?llepudelid, metadoonihambad, puhkuselt tulijad v?i puhkusele minejad, ratastega kohvrid, kodutute pambud ja heledaks kulunud kilekotid, t??leruttajate asjalikud portfellid, krapsakad sammud, v?rskelt pestud seelikud, jakid, ?sja pakist v?etud suvised sukkp?ksid libisemiskindlate taldadega ja ilma tugevdatud varbaosata, uued kontsaplekid, India ja Vene juuksepikendused, m?ned ka Malaisiast, kinnitusliim, melatoniinitabletid, hormoonravi, sisefilee ja k?ige kallimad toidulisandid juustele. Pilt, mis avanes ema pilgule tema viimastel hetkedel. Kell n?itas juba ?le keskp?eva. Ema ei olnud enam n?inud perroonil keskp?evaste m??dujate aeglasemaid samme, nende lohakamat v?ljan?gemist, ta polnud tundnud odavamate l?hna?lide l?hna, ununenud deodorante, l?ikamata juukseid, eilsete s??maaegade ja ?lle, koolajookide ja sinepi, Imovani ja antidepressantide j?rele haisevat higi, ta polnud m?rganud somaali t?drukuid ja valgusv?lgatusi nende oskuslikult m?hitud pear?ttide n?eltel, immigrantide kiirpikendusi, lapsepuhkusel isasid lapsevankritega, habemike tuttuusi tenniseid, ?lesk??ritud p?ksis??ri ja keigarlikke nokkm?tse. Ta polnud haistnud j?rgmiseks talveks Goasse suundujate kannul h?ljuvat viirukisaba, k?ige teravamat t?illit, lille?ie imalust. Norma istus ikka veel pingil. S?gavk?lmas hoitud lusikad olid hommikul jahutanud tema nutust linnumunadena ?mmarguseks paisunud silmalauge, aga nende m?ju oli juba kadunud. Lusikad olid ?ks ema paljudest ilunippidest ning tema ja Helena olid noorena kasutanud neid ka ripsmete koolutamiseks. Norma vajutas s?rmed silmadele. K?ik need inimesed, kogu see sagin. K?ik metrooga s?itjad olid tol hommikul teadnud enne teda, et midagi on juhtunud, nad olid l?inud alla perroonile ja pidanud tagasi maa peale tulema, et otsida m?ni trammi- v?i bussipeatus. K?ik nad olid juhtunust teadnud juba siis, kui tema pihustas alles juustesse Elnetti ja soovis, et koondamisl?bir??kimised oleksid juba m??das. Sajad inimesed olid kirunud pealesunnitud muutust marsruudis, sarjanud t??le v?i kokkusaamisele hilinemist, ja teadnud enne teda. M?ne aasta eest olid nad emaga midagi sarnast ?le elanud. Nad s?itsid tookord rongiga Helsingisse ja korraga olid Norma juukseotsad hakanud koolduma. Istekohad olid v?etud allergikute vagunis, k?rvalisi ?rritajaid polnud ja ta oli ehmatanud. Ema oli soovitanud konjakit ja samal hetkel rong peatus. Teadustaja ei ?elnud midagi p?hjuste kohta. Ometi olid k?ik teadnud, et kohe hakatakse r??bastelt kokku korjama inimkeha j??nuseid. K?ik reisijad olid teadnud enne, kui r??bastele astunu l?hedased. Ema oli toona n?inud tema reaktsiooni ja valinud ometi sedav?rd brutaalse mooduse ? k?igist metroojaamadest just selle perrooni, kust Norma hommikuti t??le s?itis. Kui ta poleks veetnud ??d juhusliku kaaslase pool, oleks ta v?inud tulla peatusse just siis, kui see oli juhtunud. Telefoni v?rin ?ratas Norma m?tetest. Pingi k?rvale ilmunud turvat??taja paistis teda t?helepanelikult uurivat. Norma nihkus teistele perroonil seisjatele l?hemale. K?ne tuli j?lle V?lukihara salongist, Marion. Norma ei vastanud ka seekord. Ta ei oskaks niikuinii suhtuda Marionisse loomulikult ega tahtnud temaga r??kida, ammugi kokku saada, kuigi Marion ilmselt teaks, milline oli olnud ema meeleolu viimastel t??p?evadel, ja ta oskaks ehk selgitada oma isa imelikku k?itumist. Norma oli puutunud naisega paar korda juhuslikult kokku, kui too oli koos emaga ?htul salongist lahkunud. Naist oli ?mbritsenud juuksurisalongi l?hnapilv, Normale t?kkis iiveldus peale ja ta oli hoidunud naisele silma vaatamast. Seep?rast oli ta ka matustel naisest eemale hoidnud, peitnud end inimeste selgade taha. Helena tegu oli vajutanud igaveseks pitseri kogu perekonnale. Inimesed suhtusid sellise perekonna liikmetesse kas ebaloomuliku empaatia v?i piinliku uudishimuga. Mitte kunagi nagu tavalistesse inimestesse. Ema oli seda vihanud ja Norma oli ise k?itunud t?pselt sama moodi. ??? ???????? ?????. ??? ?????? ?? ?????. ????? ?? ??? ????, ??? ??? ????? ??? (https://www.litres.ru/sofi-oksanen/norma/?lfrom=688855901) ? ???. ????? ???? ??? ??? ????? ??? Visa, MasterCard, Maestro, ? ??? ????? ????, ? ????? ?????, ? ??? ?? ?? ????, ??? PayPal, WebMoney, ???.???, QIWI ????, ????? ???? ?? ??? ???? ?? ????.