Когда право лукавой ночи, до заката, в могилу канет, в предрассветной, тоскливой корче, оживут и застонут камни. Вид их жалок, убог и мрачен под крупою росистой пудры. Вы не знали, что камни плачут ещё слаще, чем плачет утро, омывая росой обильной ветви, листья, цветы и травы? Камни жаждут, чтоб их любили. Камни тоже имеют право на любовь, на х

Ninamees Raio Piiroja. ?huv?itleja

ninamees-raio-piiroja-huvitleja
Тип:Книга
Цена:1706.35 руб.
Просмотры: 54
ОТСУТСТВУЕТ В ПРОДАЖЕ
ЧТО КАЧАТЬ и КАК ЧИТАТЬ
Ninamees Raio Piiroja. ?huv?itleja Gunnar Press “Raio Piiroja pole tavaline sell, tema oli platsil hull. Oli heas m?ttes hull, kes m?llas ringi, tahtmisest tulvil! Kui Raio meeskonda tuli, n?gime ja teadsime k?ik, et tal pole ?iget vutitehnikat. Aga ta kasvas kiiresti, sisemine j?ud oli v??ramatu. Ning Raio t?estas end juba teises t?ispikas koondisem?ngus, F??ri saarte tormilahingus. Raiost sai koondise raudvara, p?rast minu l?petamist kapten.Temas kui inimeses ei leia isegi lambiga otsides ?htki halba joont. Lihtne ja abivalmis kaaslane, igaks v?ljakutseks valmis. Nii hakkaja, et tee temaga koos mida iganes, ikka tundub k?ik k?ttesaadav. Kuulsus ei k?iguta teda ?ldse.”Nii r??gib suve hakul ilmuvas raamatus “Ninamees Raio Piiroja, ?huv?itleja” teine meie vutikuulsus Martin Reim.Raio ise ?tleb nii: “Vutiv?ljakul sirge seljaga ja p?stip?i seistes, Eesti h?mni kuulates ja lauldes olen m?istnud, et m?ngueelne soojendus alles l?heneb l?pule. Enese ?lesk?tmine saab viimast lihvi, tajud erilise selgusega, kelle eest ja mille nimel sa kohe koos k?mne ?lg-?la k?rval seisva kaaslasega v?itlema hakkad. Trib??nilt ulatub meeskonnani f?nnide laul. Kodumaa esindamine on ?lim, mida sport suudab pakkuda. Eesti koondislasena end hoida ei saa, ?hegi olukorra ees risti ette l??a pole v?imalust ega ?igust.”Teised vaatlevad raamatus Raiot ja tema vaatleb teisi, kangastuvad suured vutilahingud – m?letate, Venemaa sai Lillek?las Eestilt tappa! Selguvad asjaolud, miks kaheksa-aastasel tuli katlamaja korstna otsa ronida ja miks t?ismehe nina alatasa puruneb. Siinkohal siis peat?kk vutisaabastes kirjutatud saagast.Gunnar Press, raamatu autor © Gunnar Press. Ninamees Raio Piiroja. ?huv?itleja (2016) Autor Gunnar Press Autor t?nab piltide ja muu abi eest j?rgnevalt nimetatuid: Lauri Birkan, Mati Hiis, Toomas Huik, Jarek J?epera, Ott J?rvela, Egert Kamenik, Heiko Kruusi, Jaanus Laidna, Peeter Langovits, Kalev Lilleorg, Margus Luik, Tarmo Luks, Tairo Lutter, Aldo Luud, Mari Luud, Riho L??s, Rein Maantoa, Teet Malsroos, Kati Maripuu, Mihkel Maripuu, Joosep Martinson, Eda Meresmaa, Laura Oks, Margus Oro, Lembit Peegel, Zoran Puvatcha, Maren P?rn, Karin P?rtel, Allar Raja, perekond Raudnagel, Rait Rodi, Arno Saar, Indrek Schwede, Marko Siil, Sirli Siion, Henn Soodla, Liis Treimann, Tarmo Tuule, Mihkel Uiboleht, Eero Vabam?gi. Suur jagu fotosid on saadud Scanpixi ja ?htulehe vahendusel. Toimetaja Katrin Streimann Keeletoimetaja Helve Hennoste Kujundaja Einike Soosaar Korrektor Helle Press Esik?lje foto Lembit Peegel Raamatu v?ljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital V?ljaandja Menu Kirjastus, ?htuleht Tr?kk Tallinna Raamatutr?kikoda ISNB 978-9949-549-39-9 ISBN 978-9949-549-40-5 (epub) Need kaks eluala, suur jalgpall ja kalap??k, justkui vastanduvad. Trib??nide k?rvulukustav kisa, millest keskkaitsja p??ab v?ravavahiga v?idu kaaslasi juhendades ?le karjuda; k?rged h?pped miljonite televaatajate r??muks ja vastaspoolel heitlevate r?ndajate kurvastuseks; v?idur??m segil?bi pettumusega; laitmatu kehalise vormi ?nnistatud tunnetamine ja sealsamas varitsevate vigastuste masendav valu. Vaikne j?ek??r, p?ikeset?usust kirgastunud vees laisalt loksuv ?ngekork. V?i m?slev meri ja spinningumehe publikuta lahing siia-sinna s??stva haugiga. Kalda poole liikuva peaaegu t?islastis kalapaadi mootoriurin. J??augu veerel sikutit p?rnitsev ja kaugelt vaatajale pingviini meenutav kogu, ainsateks kaaslasteks juba j??le t?mmatud h??letud kalad. Raio Piiroja on sulanud m?lemasse keskkonda, askeldanud kirega. Head lugemist! Gunnar Press “Ninamehe tiitel sobib Raiole h?sti. L?hkil??dud nina sai ju pikapeale tema eritunnuseks ja temast endast sai Eesti koondise kapten. Aga see k?ik juhtus hiljem. Ninamees oli Raio tegelikult juba lapsena. Esiteks oli ta nii uudishimulik, et toppis nina ka v?imatutesse kohtadesse. Teiseks juhtis Raio juba viieselt v?gesid nii linnas kui ka maal, ta korraldas endast t?kk maad vanemategi poiste liikumisi!” Anne Raudnagel vutimees Raio Piiroja ema “Vutiv?ljakul sirge seljaga ja p?stip?i seistes, Eesti h?mni kuulates ja lauldes olen m?istnud, et m?ngueelne soojendus alles l?heneb l?pule. Enese ?lesk?tmine saab viimast lihvi, tajud erilise selgusega, kelle eest ja mille nimel sa kohe koos k?mne ?lg ?la k?rval seisva kaaslasega v?itlema hakkad. Trib??nilt ulatub meeskonnani f?nnide laul. Kodumaa esindamine on ?lim, mida sport suudab pakkuda. Oma klubi au hindad ju samuti k?rgelt, aga klubi eest m?ngid sageli kaks korda n?dalas ja lihtsalt pead kaaluma, kus j?udu kulutada ja kus ennast tibake hoida. Eesti koondislasena end hoida ei saa, ?hegi olukorra ees risti ette l??a pole v?imalust ega ?igust. Ma armastan sind, Eesti!” Raio Piiroja Eesti koondise kauaaegne kapten “Raio Piiroja najal sain aru, et m?ngija vajalik eriomadus ei pea olema jalgpalliline. Erakordne f??siline v?imekus koos erakordse tahtej?uga tootis soorituse k?igus sedav?rd adrenaliini, et k?ik f??silised valud j?id tagaplaanile. Peatreener Arno Pijpersil oli kasutusel Hollandis tavap?rane kehaliste katsete s?steem. Jalgpallur, kes j?udis testil 17. tasemele, olnud juba v?ga hea. Raio j?udis 21. tasemele. Seej?rel katsed l?petati, et ta meeletu tahtej?u varal p?ris otsa ei saaks.” Aivar Pohlak Eesti jalgpallijuht Raio Piiroja on l??nud F??ridele teise v?rava ja Eesti varumeeste pingi juures puhkeb r??mum?ll. Sangarit kaisutab vasakul treener Janno Kivisild. Keskel on piltniku poole seljaga Indrek Zelinski, tema kukalt sasib peatreener Teitur Thordarsoni k?si. Paremal paistavad Urmas Kirs (3) ja Sergei Hohlov-Simson. N?rvid korras. Koledal kombel rappuv lennuk l?heneb F??ridele, ?ks noorh?rra magab rahulikult nagu suve??l heintes. KANGELASE S?ND KAUGETEL LAMBASAARTEL ESIMENE T?HTM?NG, F??RID–EESTI 0 : 2 Kaheksateistk?mnest maalapist koosnevad F??ri saared h?lmavad pindalalt umbes poole Saaremaast. Suurimal saarel Streymoyl paikneb pealinn T?rshavn. Streymoy l??nepoolsel k?rvalsaarel V?garil asub rahvusvaheline lennujaam, idapoolsel Eysturoyl kerkib F??ride tipp Sl?ttaratindur otse merest 880 meetrini. Uskumatu, aga ?le 700 meetri ulatuvaid m?gesid on miniarhipelaagis 46! Suure Munam?e kandist tulnud ajakirjanikele jagati teabevoldikuid 4. septembril 1999, kui Eesti vutimeeskond valmistus EM-m?nguks platsile jooksma. V?is t?eks v?tta, et F??ridel elab 44 000 inimest ja neist ?le 6600 olid k?inud hiljuti staadionil vaatamas, kuidas kodumeeskond Maltat klobis. F??rid valmistusid parajasti referendumil iseseisvust taotlema. Referendum l?puks ei toimunud, selletagi j??di uskuma, et autonoomia Taani Kuningriigi koosseisus on kindlam kui iseseisvus. Alles j?id suured lambakarjad, kohutavad tuuleiilid, vihmavalingud ja sage k?ike mattev udu. Ning kauaks j?i kestma eesti soost jalgpalluri Raio Piiroja siinsamas, kaugel ja kummalisel maal t?rganud kuulsus. Esilekerkimiseks Torsv?lluri staadioni valinud 20-aastane Piiroja v?itles f??rlaste vastu meeletult ja l?puvile eel t?i tema peal??k v?idu 2 : 0 taganud v?rava. Piirojale oli see neljas rahvuskoondise m?ng, aga esimene, mille ETV t?ies pikkuses ?le kandis. Vapper keskkaitsja teenis koduste f?nnide poolehoiu, mis pikkade vutiaastatega aina s?venes. Moodustus k?lakuhi, mille all lamas Piiroja F??ride, eesti keeli Lambasaarte meeskond r?ndas sel kaugel septembrip?eval ligi poolteist tundi rohkem ja ohtlikumalt kui eestlased. Raio Piiroja tegi kirglikus heitluses ka vigu ja t?nas taevaseid v?gesid heatahtlikkuse ning puurivaht Mart Poomi meisterlikkuse eest. 0 : 0 p?sis. Eesti polnud teinud veel ?htegi v?ravaraamidesse mahtuvat pealel??ki ja miski ei ennustanud l?henevat triumfi. 88. minutil sooritas poolkaitsja Martin Reim ligi 30 meetrilt vabal??gi – sellist pommi annab m?letada! –, mis f??rlaste v?rava ?lanurka tabades Eesti juhtima viis. Tiksusid lisaminutid, kui Dmitri Ustritski v?ravale l?i. Pall oli ilmselgelt ?le lati lendamas, kuid J?kup Mikkelsen otsustas ikkagi n?pud vahele toppida ja Marko Kristal sammus nurgal??ki andma. Pikad juuksed marutuules lehvimas, s?ttis Kristal palli hoolikalt paika. Ta t?stis pea ja n?gi: kaitseliinist kappab vastase v?rava poole Raio Piiroja. Pikk nooruk karjus, et tahab palli. Kristalil oli kaks v?imalust: saata nurgal??k esimesele postile l?heneva Piiroja v?i tagumise posti juures varitseva Ivan O’Konnel-Bronini alasse. Esiti n?is k?igile, et Kristal valis teise variandi. ?nneks leidus Piirojas golfarivaistu, et osata tuulega arvestada. F??rlaste poolkaitsja Julian Johnsson oli m?nda aega Piiroja k?rval lidunud, kuid lasi siis sammu l?dvaks. Ta uskus, et pall kandub Piirojast ?le. P?rnakas seevastu n?gi, et tuul toob palli allapoole. Ta viskus, jalgu kaugush?ppaja kombel ettepoole sirutades ja kaela hooguv?tvalt taha painutades, k?igest j?ust ?hku. Piiroja otsaesine tabas palli t?iesti t?pselt, Mikkelseni hilinenud t?rjeliigutus j?i abituks. 0 : 2. See oli Piiroja esimene v?rav rahvuskoondise s?rgis, kuid juubeldamine kukkus suurejooneliselt v?lja. Lidunud v?ravaesiselt kaarega l?bi ja v?tnud suuna oma platsipoolele, laskus Piiroja p?lvili ja libises, k?ed laiali, m??da vihmam?rga muru. Ta vajus veel hoo pealt selili ja vaatas hetke vesihalli taevasse. Siis j?udis O’Konnel-Bronin p?rale, viiv hiljem saabus Sergei Terehhov, l?henesid k?ik teised. ?nnelik kutt mattus lahingukaaslaste kuhja alla ja ronis sealt v?lja juba kangelasena, kes EM-sarja l?puni p?hikoosseisu j?i. Ajakirjanike ette j?udnuna pihtis Piiroja k?eseljaga ?nnepisaraid p?hkides, et v?rav v?tnud sisepingeid k?vasti maha. “Olen t?htsate m?ngude eel ikka pabistanud, ehk rahunen n??d pisut,” lootis ta. Piiroja j??b m?letama peatreener Teitur Thordarsoni k?eviibet, mille j?rel tema ette pidi jooksma ja teised valvsalt kaitsesse j??ma. Valmiva Eesti P?evalehe esikaas oli juubeldava Piiroja p?ralt. F??ridel lappasid lehetoimetajad kaant kujundades n?utu J?kup Mikkelseni pilte. Kogenud Mikkelsen oli hiljuti Taani liiga parimaks v?ravavahiks kuulutatud, n??d alustas ta sealsamas Herf?lgega meistritiitlini viivat superhooaega. Kuulsuseharjal mehe plaanides polnud tegelikult Reimi ja Piiroja pallide v?rgust koukimisele s?ndsat kohta. Kust p?rines h??dnimi T?heke Piiroja sai t?iskasvanute koondise tuleristsed 21. novembril 1998 Abovjanis, kui Eesti kaotas Armeeniale 1 : 2. Teitur saatis noormehe platsile 85. minutil – asendama k?mme aastat vanemat poolkaitsjat Viktor Aloneni. Piiroja on tunnistanud, et n?rvipinge ja uhkustunne v?tsid jalad v?risema. Esimese t?ispika koondisem?ngu pidas Piiroja 18. augustil 1999 kodulinnas P?rnus, n??d v?ideti Armeeniat 2 : 0. Piiroja oli mehe eest v?ljas! Kui koondis oli tagasi Kehtna laagrisse j?udnud, helises majutuspaiga telefon ja elukaaslane Marje palus kutsuda T?usva T?hekese ehk Raio. Nii sai Piiroja t?kiks ajaks h??dnime T?heke. Kutse Piiroja esimesele kodum?ngule. Sellest alates kuulub ta Teituri p?hikoosseisu. Doktor M?nnik k?is reie kallal skalpelliga Eesti jalgpallis oli leidmiste aeg. Kui aastatel 1992–1997 oli MM-i ja EM-i valikturniiridel kogutud 32 m?nguga ?ks v?it ja kaks viiki, siis n??dsest EM-tabelist vaatasid p?rast seitset kohtumist vastu kaks v?itu ja ?ks viik. Teati, et F??ride alistamine j?taks ellu isegi lootuse uuel suvel Belgiasse ja Hollandisse finaalturniirile p??seda. F??ridega oli Eesti kohtunud kolm korda. K?igepealt tehti K?prosel viik 2 : 2, seej?rel kaotati Tartus 0 : 2 ja viimati, j?tkuva EM-i k?igus oli Kadriorus j?utud ?llatavalt kindla 5 : 0 v?iduni. See andis ?iguse T?rshavni favoriidina j?uda, samal ajal oli islandlasest peatreeneril Teitur Thordarsonil hulk muresid. Eduriviliider Andres Oper oli eelmistes m?ngudes n?inud kaht kollast hoiatuskaarti ja pidi koju j??ma. Vigastused surusid teleri ette Kristen Viikm?e ja Maksim Smirnovi. End juba Derby County p?hikoosseisu murdnud Mart Poom oli rannet vigastanud, tema osalus seisis kaua k?sim?rgi all. L?puks l?ks Poom lahingusse tugeva teibi ja valuvaigistite toel, ?hus rippus oht j??da pikemale vigastuspausile. Urmas Kirsil valutas k?ht, aga ta otsustas ja suutis valust ?le olla. Marek Lemsalu tallaalused l?hkusid valutada ja hiliss?gisene l?ikus oli juba kokku lepitud. F??ridel piirdus teenekas keskkaitsja varumehe rolliga. Lemsalu koha Sergei Hohlov-Simsoni k?rval t?itis Teitur Raio Piirojaga. Ega ta seda erilise murega teinudki, peatreener oli juba p?rast armeenlaste alistamist r??kinud: “Kaitsjatest oli t?na vaieldamatult parim Piiroja. Teise koha p?rast p?hirivistuses kemplevad Hohlov-Simson ja Lemsalu, kes m?lemad tegid vigu.” Piirojale olid need s?nad ju kenad kuulda, aga paremasse reide oli m?ni p?ev enne F??ride-m?ngu siginenud m?dakolle, mis t?i kaasa palaviku ja tugeva valu. Trennis l?ks silme eest mustaks, doktor Gunnar M?nnik pidi nuuskpiirituse appi v?tma. Ent M?nnik avas m?dakolde oskuslikult ja vutik?lblikuks praavitatud Piirojalt kostis kiitu. Kadrioru 5 : 0 v?idu soovitas Teitur hoolealustel unustada. Oma kodus m?ngisid f??rlased ju hoopis teistsugust, enesekindlamat vutti. Kestvas EM-sarjas oli ?otlastega viigistatud 1 : 1 ja bosnialastega 2 : 2. K?ik need v??rt viigid s?ndisid Toftiri linnas asunud vanal esindusstaadionil Svangaskardil, mille muruplatsi ?otimaa peatreener Craig Brown kehvaks karjamaaks nimetas. Uus staadion, T?rshavni ehitatav Torsv?llur pidanuks juba augustis p?ris valmis olema. Ent kui muru m?ngijaid kandis, siis trib??nidel ja abiruumides k?isid veel mahukad t??d. Eestlaste jaoks kujunes huvitavaks hetk, kui ETV reporter Marko Kaljuveer m?rkmeploki hambu v?ttis ja koduste televaatajate huvides elu kaalule pani – ta ronis kommentaatorikabiini kuskilt toodud k?ikuvat redelit pidi. F??rid leiti ?les ja liider Poom teibiti m?nguk?lblikuks M?ngu eel oli Eesti leeris m?rgata nii h?id kui ka halbu endeid. Hea oli n?iteks see, et Eesti lendurid F??ri saarestiku ookeaniavarusest ladusalt ?les leidsid ja lennuki p??raste iilide kiuste kolmandal katsel osavalt l?hikesele rajale maandasid. Valget karva ja s?braliku moega narkokoer v?is eestlaste kotid hoolega l?bi nuuskida. Aastate eest oli ?hel L?ti vutitiimil kehvemini l?inud. Saarestik j?igi leidmata ja tuli Riiga tagasi p??rduda. Valge koer ootas asjata. Ilmajaamast kuuldus, et uus p?ev tuleb tormine ja vihmane. P?hjala olusid tundev Teitur r??kis: “Ennustused l?hevad siin tavaliselt t?ppi. T?hendab, homme v?ib tuul olla ka selline, et kui palli karistusalast v?lja p?rutad, v?ib see poolel teel tagasi p??rduda ja l??ja selja taga maanduda. Meie mehed ei kujuta ette, mida sellistes tingimustes m?ngimine t?hendab. Tormis tegutsemist ei saa ?igupoolest kodustaadionil harjutada ega s?nades selgeks ?petada. Seda peab oma nahal kogema. Siiski v?ib F??ride, nagu ka Islandi ilm p??rase kiirusega muutuda ja lausvihmas alanud kohtumine kirkas p?ikesepaistes l?ppeda.” Tegelikult l?ks nii, et kogu kohtumine kulges tormituules. Eestlastele puhus see esimesel poolajal vastu ja teisel tagant. Vihma p?ris kogu aeg ei sadanud, aga kui sadas, siis peaaegu r??biti maapinnaga. “Vutisaapad vajusid viis sentimeetrit mudasse,” meenutab Piiroja. “Mandril j?etuks m?ng igal juhul ?ra.” Teitur tuli m?nguj?rgsele pressikonverentsile heatujulisena. Ta kinnitas, et meeskond v?itu p?riselt ei v??rinud, aga kolm punkti kuluvat ?ra k?ll. F??ride taanlasest treener Allan Simonsen, Euroopa 1977. aasta parim jalgpallur, noogutas Teituri iga s?na peale ja lausus l?puks: “Selline ongi jalgpall, ?ksainus karistusl??k v?ib k?ik teiseks p??rata.” Eesti ajakirjanikega omaette j??nuna ohkas Teitur s?gavalt ja vangutas pead. Ta teadis, et tugevamat vastast sellise m?nguga ei v?ida. Teitur kiitis Piiroja hea tegutsemise eest ja iseennast otsuse eest panna nooruk m?ngima Lemsalu kohale. Piiroja pakkus endale viiepallis?steemis hinnet 2,5. “Eksisin paar korda ?sna karmilt, ?nneks suuremat prohmakat ei tulnud. Aga peale v?rava l??mise ei saatnud ma ju midagi korda.” Ta t?stis esile hoopis Sergei Hohlov-Simsoni ja teised kaitsjad: “Serks oli vaieldamatult parim, juhtis kogu kaitsetegevust. Ka Erko Saviauk ja Viktor Alonen m?ngisid koha kenasti v?lja.” Eesti t?usis Piiroja l?bimurdem?nguga EM-i ?heksandas alagrupis kolmandaks. Treeningul. Torsv?lluri staadioni ehitus on sedav?rd pooleli, et telemees Marko Kaljuveer ronib kommentaatoripositsioonile redelit m??da. Peatreener Brown ?ppis Piiroja nime h??ldamist Paar p?eva hiljem saabusid Tallinna ?otlased. Eelmisel s?gisel oli Eesti Edinburghis juhtinud 2 : 1, ent kaotanud 2 : 3. Sedapuhku ennetas k?laliste peatreener Craig Brown m?ngueelsel pressikonverentsil ajakirjanikke, tal oli endal k?simus valmis. Mister Brown kirjutas paberile t?iesti veatult “Raio Piiroja” ja tahtis teada, kuidas seda nime h??ldada. Ta v??nas p??dlikult suud, kuni Rajojaojafakkoja Pairoast sai Raajo Piroia, ja noogutas ajakirjanikele heakskiidu eest t?nulikult. “Me veel kuuleme sellest noorest ja pikast kutist,” teatas Brown. Brownil oli ?igus, aga k?igepealt tuli ?otlastel Piiroja ja kogu eestlaste kaitseliini kallal hambaid murda. Eesti v?itles Kadriorus v?lja v?ravateta viigi, toeks v?ravavaht Mart Poomi ajaloolised t?rjed. Piiroja oli m?ngu eel kogenult r??kinud: “Vaatasime eelmise s?gise ?otimaa ja Eesti m?ngu videot ning meenutasime, kui suur hulk ?huv?itlust meid ees ootab. Mu keskkaitse paarimehe, kapten Hohlov-Simsoniga kahekesi arutasime l?bi kogu F??ride ja Eesti kohtumise, m?tisklesime, miks vastane m?nelgi korral meie kaitsest l?bi p??ses. N?ib, et j?udsime paari tarkuse j?lile.” K?laliste maailmakuulus kiltides ehk meesteseelikutes f?nniklubi, Tallinna tuhandekesi saabunud Tartan Army oli m?ngu eel koos 4000 Eesti kolleegiga ummistanud kesklinnast Kadriorgu viivad teed. N??d vilistas Tartan Army oma tiimi armutult v?lja ja h??dis eestlastele h??lekalt kiitust. Eesti vaatlejad panid v?ravavaht Poomile plussiga viie, lihtsa viiega pidid leppima paark?mmend ?huv?itlust v?itnud Piiroja ja kaitsjaid palju aidanud Reim. Keskkaitses koos kapten Sergei Hohlov-Simsoniga t??tanud Piirojal oli taas v?imalus seisu muuta, kuid tema maap?rkesse l?kitatud peapalli t?rjus v?ravajoonelt Evertoni kuulsus John Collins. Teitur ?listas Piiroja: “Pange kirja k?ik parimad s?nad, mida teate! Ta on enesekindel, r?ndab palli v?ga julgelt. Kui tehnikat ja kogemusi lisandub, saab Raiost kindlasti ?ksk?ik millise Inglismaa klubi keskkaitsja.” Piiroja ise oli ?oti vutimeestes pisut pettunud: “Nad p??dsid kogu m?ngu meie v?itlusvaimu ropu s?imuga k?rpida. M?tlesin nende rumalaid v?ljendeid kuulates, et ei vasta s?nagagi, need ?tlused ei v??rinud vastust.” Kadriorg, 8. september 1999, EM-m?ng Eesti–?otimaa. Vastamisi on Raio Piiroja (vasakul) ja Don Hutchison. Raio Piiroja oli endiselt 189 cm pikk, aga jalgpallurina n?dala jooksul tublisti kasvanud. Oktoobri hakul saabus viimaseks EM-m?nguks Tallinna Bosnia ja Hertsegoviina meeskond ning Piiroja sai teada, et kogu karj??r ei kulge sama libedalt, kui olid l?inud viimased kuud. M?ngueelse p?eva treeningul p?rkus ta trennis Erko Saviauguga, l?hkudes ninaluu. Doktor M?nnik lubas siiski v?ljakule joosta ja seal l?ks esiti h?sti. Oper l?i kolmandal minutil 1 : 0 ja kuigi Poom k?evigastuse t?ttu koha v?hekogenud Martin Kaalmale oli loovutanud, suudeti eduseisu peaaegu vaheajani hoida. Seej?rel l?i Elvir Balji? Kaalma selja taha neli palli ja kaotus 1 : 4 t?hendas, et alagrupp l?petati viienda kohaga. Ometi kirjutas Indrek Schwede Spordit?hes hooaega kokku v?ttes kategooriliselt: “Vigastustega heitleva Marek Lemsalu surus noor Piiroja lihtsalt pingipoisiks. Piiroja esitused olid sedav?rd hiilgavad, et veel aasta alguses asendamatuna tundunud Lemsalust ei tuntud puudust.” L??me vutti, poisid-plikad! Paljude spordialade olemuse tabamiseks tuleb rohkelt m?ttet??d teha ja esmatasandilgi harrastamiseks hulk reegleid selgeks ?ppida. Isegi algaja vajab sageli p?ris kallist varustust, hoolika t??ga rajatud areeni ja n?nda edasi. Jalgpalliga on lihtne. Pundi peale on vaja ?ht palli, vaba maalappi ja kaht v?ravat. Pundi suurus pole oluline. Pallile pole esiti muid n?udeid, kui et see oleks enam-v?hem ?mmargune ja jalale sobiliku raskusega. V?ravapostideks k?lbavad ka kivid v?i seljast visatud s?rgid. N??d tuleb teada, et palli tohib l??a vaid jalaga ja peaga, k?ega v?ib m?ngida ainult kummagi meeskonna v?ravavaht. M?nguseisu muudab v?ravasse l??dud pall. Seega tuleb oma v?ravat kaitsta ja p??da pall teise satsi v?ravasse toimetada. Vutim?ng v?ib alata! Poisil v?i plikal, kes m?ngu viis minutit k?rvalt vaatab, on asi klaar ja ta v?ib kampa v?tta. Need poisid-t?drukud, kellele jalgpallist saab p?hiala, j?uavad ka rohke m?ttet??, keerukamate reeglite ?ppimise, korraliku varustuse ja v?imsate staadionideni. Otsustamisega on aega. Ma ei arva, et alavalik peaks toimuma v?ga varases nooruses. Armastan ise paljusid spordialasid ega kuuluta jalgpalli ?limuslikkust, saati siis ainuv?imalikkust. Meenutan t?nuga lapsep?lve, kui sain suviti maal vanaema-vanaisa juures end igasuguse p?evakavata t?hjaks m?llata. Kalal k?ia, k?rgemale ja kaugemale h?pata, rahvastepalli m?ngida ning otse loomulikult k?lapoistega karjamaal vutti l??a. Nii ei tekkinud rahutu hingega naasklil ?he trenni t?dimust, s?giseks oli vaim v?rske ja isu korrap?rase jalgpalli j?rele taastatud. Meie maa- ja linnakambas leidus neid, kellest said aastate kuludes kergej?ustiklased, suusatajad, v?rkpallurid, maadlejad. ?ks spordiala toetas teist. Jalgpalli eelis on lihtsuse k?rval emotsionaalsus. Ma ei tea spordiala, mille ?ldkehalise ettevalmistuse v?i trennieelse soojenduse hulka iial jalgpalli ei v?eta. Vutt toetab k?iki alasid. Leidub sportlasi, kes oma p?hiala k?rvalt m?ngivad jalgpalli p?ris k?rgel tasemel. Tagusin Norras kaheksa aastat profivutti ja toon sellelt maalt n?ite. Simen Agdestein oli malesuurmeister, osales seitsmel maleol?mpial. Jalgpallis kuulus ta edurivimehena rahvuskoondisse. Ma pole kaugeltki seda meelt, et iga inimene peaks p??dma tippsportlaseks saada. Kindlasti v??rtustan sama k?rgelt k?iki muid elukutseid ja hobisid. Siiski usun, et jalgpallist v?ib iga?hele kasu olla. Ei saa salata, et tunnen r??mu, kui Eesti muusikute jalgpallikoondis hoo sisse saab, kunstnik August K?nnapu jalgpalli maalib v?i dirigent, helilooja ja klahvpillim?ngija Tomi Rahula vutikohtunikuna k?rget tunnustust teenib. Kallid emad, kes te poegade muhkudest ja l?hkistest p?ksip?lvedest heitute! Muidugi pabistage, aga m??dukalt! M?elge viivuks, kui paljudest muredest te t?nu jalgpallile p??sete! Lemmikalasse kiinduv teismeline kutt ei vea nurga taga suitsu, ei h?ngi kaubanduskeskustes, ei klammerdu suhtlusportaalidesse. Tal on eluterve huvi! Neil p?evil algab Prantsusmaal Euroopa vutimeistriv?istluste finaalturniir. Loodan selleks ajaks poja isa olla ja poisi kasvatamisega t?siselt tegelda. Kui kahel eelmisel aastal oli minu kui harrastussportlase suvekalender juba maikuus tulvil igat sorti pikamaav?istlusi, siis t?navu tahan v?imalikult palju perega koos olla. Jalgpallist ei jaga uus pereliige sel suvel veel ??d ega m?tsi, aga jalgpallih??li v?ime vahel koos kuulata k?ll: kas siis P?rnu Linnameeskonna m?ngudel v?i EM-i ajal teleri ees. N?iteks siis, kui Island v?rava l??b, v?ime koos laineid teha, see peaks ka unele hea olema! R??mustagem, milline on vutt! 300 000 elanikuga Island v?ljus muretult EM-i valikgrupist, kust langes v?lja kolmekordne MM-h?be Holland. ?sna hiljuti, 2009. aastal kaotas seesama Island kodus veel kuus korda v?iksema elanike arvuga F??ri saartele! Olgu riigi majandus kui tahes v?imas ja m?ngijate valik kui tahes lai – platsil kohtub sumedal ?htul ?ksteist jalgpallurit ?heteistk?mnega. Kummagi meeskonna selja taga on f?nnileer, kellelt saadavat j?udu pole taas v?imalik inim?hikute ega detsibellidega m??ta. Mul on kaks v?lumaailma: sport ja kalap??k. Kumbagi ei j?ta ma iial. Kui elaksin vaid kalap??gile, kasvaksid vist endalegi soomused selga. Sport ei lase sel s?ndida. Jalgpalluri mitmek?lgne ettevalmistus lubab spordialade laialt spektrilt valida selle, mis parajasti meele j?rgi on. Samasugust valikuvabadust soovin teilegi, s?brad, ja vutt olgu abiks! Raio Piiroja Kevad 1987. Veel seitsmene Raio ?ritab juba kahesele Raidole jalgpalli ?petada. NOORE PIIROJA JA S?BER EESLI TEE T?HTEDE POOLE Raio Piiroja teenis spordidiplomeid juba nelja-aastasena, aga need tulid rohkem m?ngu k?igus. Oma esimeseks p?risv?istluseks peab ta 1986. aasta s?gisel l?bitud P?rnu Kahe Staadioni jooksu. Viiekilomeetrine tee viis tookord Kalevi staadionilt Raek?lla. Napilt seitsmene Raio kippus rajale, aga korraldajad teatasid, et nii v?ike mees peab pikamaajooksule p??semiseks hankima arsti eriloa. Doktor Liivi Visas m?letab kolm k?mnendit hiljem: “Olin spordiarstina Kahe Staadioni jooksul ametis. Raio vanemaid tundsin ammu, poissi ennast samuti. Raio oli terve ja tubli, vaatasin ta t?iendavalt ?le ja andsin loa igasuguse hingev?rinata. Ma ei kartnud tema eest vastutada.” Autoliiklust rajal ei suletud, seega n?udsid korraldajad veel, et keegi t?iskasvanuist v?istluse noorimal enam-v?hem kogu distantsi silma peal hoiaks. Seegi k?simus lahenes h?lpsasti. Startijate seas oli tulevane jooksut?ht, Piirojast vaid aasta vanem Kristi Kiirats. Tema jalgrattatreenerist isa Toivo pedaalis Kristi ja Raio ees, j?lgides ?htlasi oma trennigrupi poisse. Pealegi s?itis oma VAZ 2105-ga rivi l?pus peres?ber, s?udetegelane Arvo Loorits ja temagi vaatas, et lastel k?ik klapiks. Preili Kiiratsil ja noorh?rra Piirojal polnud abi tarvis, kumbki ei j??nud kaugeltki viimaseks. Oma vanuseklassi konkurentsitu v?itjana sai Raio suure pehme eesli, kelle nimeks j?igi Eesel. “Pesamuna Raio p??dis pilke – k?hn, ?mara n?oga, suurte silmadega ja oi kui v?idutahteline! –, loomulikult leidsime talle sobiva auhinna,” meenutab Priit Neeme, P?rnu t?htsate jooksude korraldaja siis ja praegu. Eeslist nimega Eesel sai Raiole kauaks m??da spordiplatse r?nnanud talisman. 2014. aastal J?ri Jaansoni Kahe Silla jooksu raames korraldatud motivatsiooniseminaril r??kis Piiroja kuulajatele: “Kui Eesel v?istlustele minnes maha ununes, oli karta p?rumist – k?ik pidi ju olema nagu alati. Usk on v?ga edasiviiv j?ud.” Eesel p?sis Raio k?rval ka esimestel Tallinna-aastatel ehk spordig?mnaasiumi l?puklassides. “Ilmselt muutus mu eneseusk nende aastatega nii tugevaks, et talismani polnud hiljem vaja, ta p??ses teenitult pensionile,” naerab jalgpallur. Armastav ema ja kaks isa – k?ik sportlased Eesti jalgpallikoondise tulevane kapten Raio Piiroja s?ndis 11. juulil 1979 P?rnus. “Haruldaselt hea imik oli. Ei teinud ta s?ndideski suurt kisa. Magas ja s?i h?sti ning m?nuga, vatras palju, naeratus p?sis huulil,” kiidab ema Anne Raudnagel. Ta niheleb ja muigab: “Olukord muutus m?nev?rra, kui Raio k?ima ?ppis. Siis ei p?sinud ta enam ?ldse paigal.” Ema p?evikust selgub, et rahuaeg ei kestnud kaua: esimesed iseseisvad sammud tegi Raio kaheksa kuu ja kahe p?eva vanusena, kaks n?dalat hiljem tatsas juba asjalikult ringi. Ema ise oli T?stamaal kasvades harjutanud kergej?ustikku ja suusatamist, kuid piirdunud koolispordiga. Talle meeldis hirmsasti v?istelda, aga auhindu ei kogunenud loodetud hulk. Ikka pidi ta isa, kergej?ustiklase ja maadleja Artemi Udu prisket diplomikummutit aukartusega vaatama. Perre k?isid Spordileht ja ajakiri Kehakultuur, isa ei pidanud paljuks t?tardele lihtsamaid spordiplatse ehitada: nii j?i sport Annele verre ning ta ise p?sivalt spordit??le. Raio isa Valur Piiroja viskas oda nii h?sti, et tunnustatud spets Toomas Merila ta Eesti noortekoondisse kutsus. Seal askeldas enam-v?hem samaealistest teinegi p?rnakas, hiljem ol?mpialt kaks pronksi toonud vasaraheitja J?ri Tamm. Esiti oli Valur Piiroja Tammest edukam, v?ites 18-aastasena ?leliidulisel koolinoorte spartakiaadil, ?htlasi noorte meistriv?istlustel, pronksi. Siis areng takerdus. “Minu rumalus,” kinnitab Valur. “Tahtsin 1975 Valgas kallile inimesele, Raio tulevasele emale, hea v?istlusega kingituse teha. Olin vormis, m?tlesin isegi 74 meetrist, meistrikandidaadi normist. Aga ilm oli maikuule vaatamata k?lm, isegi lumine. T?mbasin k?e ?ra. Teine viga oli see, et ma ei julgenud juhtunut treener Merilale tunnistada ja ravi j?i saamata.” “?ppisime Valuriga koos Tartu pedagoogilise kooli P?rnu filiaalis, l?petades saime p?hikooli kehalise kasvatuse ?petaja paberi. Valur oli edasip??dlik, alanud kooselus tubli, hoolitsev. Ta v?eti kaheks aastaks Vene s?jav?kke, t??tasin seni J??pre koolis ja ootasin ?ra. Abiellusime 1977, neljaks aastaks, nagu selgus,” r??gib ema Anne, Raudnagel aastast 1982. “Jalgpallitreener Tiit Raudnagel tuli mu ellu Bulgaaria turismireisil 1981, tema tulek p?imus eelmise abielu lahutamisega. Raio v?ttis Tiidu kohe omaks, hakkas isaks kutsuma. Pole ka ime, sest Tiit on rahuliku loomuga, temaga on kerge koos olla.” “Mina isaga koos elamist ei m?leta, olin liiga pisike, “ ?tleb Raio. “Kuid me saame h?sti l?bi, p?nnina olin n?dalavahetustel tema juures ju sageli. Kui kasutan jutus s?na “isa”, ei pruugi teised kohe aru saada, kas m?tlen bioloogilist isa v?i ema uut abikaasat Tiitu, kes on mind rohkem kasvatanud. Ka omavahelises jutus kutsun isaks m?lemat.” “Jah, leidsime Raioga teineteise ?les,” ?tleb Valur. “Tema k?is minu v?istlustel ja mina tema omadel, tegime koos igap?evaseid asju, olen olnud ta koolil?pupeol, aidanud autoostu korraldamisel ja Paikuse maja ehitusel. Ma ei j??nud omal ajal abielulahutust p?dema, ka mul on t?isvereline elu, ka abielu olnud. Ootan v?ga lapselast!” Elav laps, et mitte ?elda h?peraktiivne “Lasteaias l?ks Raiol kenasti, seal j?tkus s?pru ja tegemist. Aga kui Raido s?ndis, tahtis Raio hirmsasti kodus olla ja k?ike pisikesega toimuvat l?hedalt n?ha. Pageski kord lasteaiast minema, koju venda uurima,” r??gib ema. “Poisid said kasvades omavahel h?sti l?bi, saavad senini. Nad olid kohusetundlikud lapsed, isegi suurte poistena j?tsid v?lja minnes lauale kirja, kuhu ja kauaks j??vad.” Raio noogutab s?na “kohusetundlik” kuuldes n?usolevalt, aga t?psustab: “Olin elav laps, nii toimekas, et kui miskit juhtus, tunnistati mind asja l?hemalt uurimata s??dlaseks. Nojah, tavaliselt ma s??di olingi, aga s?ndis ka ?lekohut. Kord remontis vanaisa midagi ja ?ks mutter oli ?kki puudu. Sain oma tavap?rase koslepi juba k?tte, kui t?dipoja nina valutama hakkas ja puuduv mutter sellest v?lja ?ngitseti.” Ema Anne kinnitab, et “elav” on muidugi ka ?ige, aga n?ib uskuvat, et s?na “h?peraktiivsus” iseloomustab poega paremini. “Mul tuli kogu aeg Raio sabas silgata, et ?nnetusi ennetada. Hea, et tema lasteaiakasvataja Juta Kasemets on fantastiline inimene. Ta lasi poistel-plikadel palju joosta, korraldas v?istlusi, oskas iga lapse tublidust hinnata ja esile t?sta.” Asjalik kuueaastane. J?uluvana eest k?lari taha peitu Pere m?lestustekogus on lugu, kuidas vapper Raio viiesena ema-isa seltsis j?uluvana ootas. Meie kangelane ajas rinna kummi ja kinnitas teisi julgustades, et j?uluvana pole vaja karta, tema k?ll ei karda. Ajas isegi korraks rusika p?sti. Kui vanaisa h??lega k?laline tuppa astus, volksas Raio suure k?lari taha peitu ega tulnud lagedale enne, kui oli veendunud, et j?uluvana tema juttudest midagi ei tea. Kodus suurt liikumisruumi polnud, sest esiti elati koos vanaemaga kahetoalises korteris. Vanaemal oli oma tuba ning ema, isa, Raio ja kuus aastat noorem Raido pidid teises toas hakkama saama. 1987. aastal l?ks lahedamaks, treenerina ametis olnud perepeale eraldati P?rnu KEK-ist ehk kolhoosidevahelisest ehituskontorist kolmetoaline korter. “Oli ka aeg. Loomulikult togis Raio ka kodus kogu aeg palli ja kui Raido kasvas, l?ks neil vahel ikka p?ris m?nguks. Keelata eriti ei tahtnud, pigem p??dsime vaase ja muid asju sedasi s?ttida, et nende purunemise oht v?iksem oleks,” muheleb ema. Ta lisab, et sageli toimusid lahtik?ival k??gilaual t?sised lauatennisev?istlused, millest v?ttis osa kogu meespere. “Ega Raio linnaelus peale spordi muud meelelahutust olnudki, ta ei vajanud muud. Ahjaa, teatris meeldis talle k?ll k?ia, vaatas Endlas k?ik lasteetendused ?ra ja sai suuri elamusi. Niisamuti meeldis talle ?htuti ettelugemist kuulata, kas siis ema-isa esituses v?i k?rvaklappidest. “Onu Remuse jutud” olid tal vist peas ja kujutlusv?ime arenes. Sellal r?ndas ?ks kommunistliku partei peasekret?r teise j?rel taevastele jahimaadele. Kui 1984 l?ks Andropov, k?sis Raio t?iesti t?siselt: “Aga kes ta lennuki n??d endale saab?” Aasta hiljem lahkus T?ernenko ja Raio kordas k?simust. Raio suved m??dusid suuresti T?stamaal, ema lapsep?lveradadel. Ema hoolitses, et poegade kehaline ettevalmistus mitmek?lgne oleks. Ta hoidis maal korras kaugus- ja k?rgush?ppekasti – “Tahtsin poistele t?estada, et h?ppan neist k?rgemale ja kaugemale!” naerab ema –, lisaks rajas v?rkpalliplatsi ja hankis lihtsamat varustust. “Minuvanuseid oli T?stamaa alevis paras kamp ja p?sisime himuga spordi kallal. Enamik sealsed poisse k?is suusatrennis, aga p?evastes jalgrattas?itudes ja ?htustes vutilahingutes l?id k?ik kaasa. Olime p?ev l?bi v?ljas, ??seks kamandati meid suure s?jaga tuppa,” meenutab Raio. “Maat??st muidugi ei p??senud. Heinategu, kartulirohimine, s?nnikuvedu – p??dsin esimesel v?imalusel putku panna, eriti sellelt ?udselt heinateolt. Aga kus sa saad! ?nneks jagus t??des ka huvitavat. Traktoriroolis istusin juba siis, kui aknast v?lja n?gemiseks padi tagumiku alla tuli panna. Vanaisa v?ttis mu vahel kalakombinaati kaasa, seal olid p?nevad mehhanismid ja sepikoda. S?idad jalgrattal m??da kalasuitsutustsehhi ringi, kui k?ht t?hjaks l?heb, v?tad v?rske suitsukalavarda ja elul on jumet. Merel k?isin vanaisaga ka.” Polnud sigadust, mis tegemata j??nuks Esmasp?eval, 1. septembril 1986 sikutas noorh?rra Raio Piiroja ema abiga valge s?rgi selga ja asutas tarkust taga n?udma. Teda ootas P?rnu 9., n??dne P?rnu vanalinna p?hikool. “Loomulikult olin p?simatu ja 45 minutit ?hel kohal istuda valmistas p?rgupiina. Sellele t?i sage nurgasseismine isegi vaheldust. Pedagoogilisel kollektiivil oli minuga peavalu. Sporti ei hinnanud keegi peale v?imlemis?petajate ja ?ldiselt oli koolil minusugusest mingit kasu vaid v?istluste ajal. Muidu kaasnes mu ettev?tmistega ?ks pidev jama.” “Pideva jama” n?iteid toob klassivend ja trennikaaslane Rait Rodi, s?ber t?naseni. “Et k?ik ausalt ?ra r??kida, tuleb alustada sellest, et lastel ei lubatud vahetundides m?rada. Niigi kolmveerand tundi paigal nihelnud marakratid pidid k?ndima paarikaupa m??da L-t?hekujulist koridori, k?nelda tohtis vaid poolih??li. Korrapidaja?petaja seisis nii, et L-i m?lemad sirged k?tte paistsid. Nagu keegi vale liigutuse tegi, sattus ta h?biposti. Raio seisis seal postis alatasa. No kaua sa kannatad! Olime esimeses-teises klassis, kui ?nnestus vangla koridorist s??red teha. Avastasime, et kui maapinnast kahe ja poole meetri k?rgusel asuvast aknaavast v?lja h?pata ning l?hedasest uksest taas majja tormata, saab ringiaegu m??ta. J?udsime ?ige mitu ringi teha, enne kui t?naval k?ndinud direktor meid silmas ning toreda ja keha karastava v?istluse katkestas. Klassijuhataja Reet M?is paistis kluttide suunalt vaadatuna ikka hirmus pirakas, kui ta meie kohal k?rkis. Kord sattusid meie 2.b ja 3.a kutid korrapidaja?petajast k?ige kaugemas punktis jagelema. ?kshaaval poetati end uksest v?lja ja j?uti saja meetri kaugusele staadionile, kus l?ks korralikuks l??maks. K?llap oli Raio kuidagiviisi ettev?tmise algataja, tema ?iglustunne ja rahutu hing lihtsalt kiskusid kismadesse. Soomes l?ks tal andmiseks t?kk maad vanemate sakslastega. M?ni kaklus v?inuks isegi kehvasti l?ppeda, n?iteks see, milles kehaliselt alla j??nud poiss Raiole kivis?ekamakaga p?he virutas. Verd purskas, kiirabi kihutas kohale … Oja t?naval, minu neljakorruselise maja k?rval k?rgus isegi ?le viilkatuse katlamaja korsten. Tippu viisid metallastmed, mingit julgestust polnud. Korsten oli kuum, selle vastu puutuda ei saanud. Seal toimus kaheksa-aastaste vapruseproov: kes mitu astet ronida julgeb. Mina l?puni ei j?udnud, Raio loomulikult j?udis. L?dvestuseks ronisime maja ?hes otsas tulet?rjeredelit m??da ?les, liikusime katuseharja pidi maja teise otsa ja laskusime sealset tulet?rjeredelit pidi maapinnale tagasi. Taga seisab kaheksane Raio, ees istuvad vasakult vanaisa Artemi, Raio t?dipoeg Andrus, Raido ja vanaema Leida. Veebruar 1988. Ema, isa Tiit, tenorit puhuv Raio ja Raido. Raio puhkpillikarj??r sai l?bi, kui ta tenori libedaga l?mmi kukkus. Kolm kuud vanust. Ema m?rkmed: “Vannis meeldib v?ga. 24. augustil keeras end seljalt k?huli. 27. augustil esimene v?imlemine ja massaa? – meeldib. Kolmekuuselt keerab end igatpidi, p??ab jalgu, ajab varbaid suhu.” ?ks aasta ja neli kuud. Kolm aastat t?is. Kaks aastat ja ?ks kuu. 24-kilone sangpomm veel ei t?use. Lasteaian??rid 1983. Ees paremalt isa Tiit, Raio, ema Anne, Tiidu vennanaine Kristi ja Tiidu vend Raivo. Taga seisab Tiidu vennapoeg Rait. Nelja-aastased semud Raio ja t?dipoeg Andrus. Juba lapsena keset sporti. Siin toimub P?rnu Kalevi staadioni renoveerimine. Keskel P?rnu Kalevi esimees Vambo Talu, tema k?rval ?ppespordiosakonna vaneminspektor Anne Raudnagel nelja-aastase poja Raioga. Kehalised katsed l?bi, l?ksime tuppa, minu juurde, et suitsetamine j?rele proovida. Pahvisime v?ikese k??gi aknal, p?rast p??dsime ruumi tuulutada. Erilise kavalusena lasime k??ki mu ema mingit l?hna?li ja s?ime hapukurki – no k?ll oli suitsu peale vastik! Nojah, kui ema ?htul saabus, k?sis ta kohe: “Kes siin suitsetas?” Raio ja minu ema t??tasid koos ning neile oli teada, milliseid klahve meie puhul kasutada. Kuulsime: “Suitsetage, kui tahate, aga siis tulete trennist ?ra – neid kaht asja koos ei tehta!” Pole vaja lisada, et teist suitsuproovi ei tulnudki, sporti ei saanud meilt keegi v?tta.” Ema Anne Raudnagel ohkab ja otsib “hea poja” kirjeldamiseks rahulikumaid v?imalusi. “Raio hakkas kodus t?hti ja numbreid ?ppima ammu enne kooli, viiesena. Esiti ei tahtnud kirjutamine v?lja tulla. ?ks p?hjus tundus seisnevat selles, et Raio on tegelikult vasakuk?eline, aga tollal soovitati tungivalt, et hakaku ikka parema k?ega kirjutama. P?ris kindlalt v?ib ?elda, et ?ppimises polnud Raiol kaugeltki sellist visadust, nagu tal oli juba lapsena spordis. ?ppimisega l?ks nii, et kui ei saa, no ju siis ei saa. Spordis tuli n?rgad kohad k?rvaldada igal juhul, kas v?i hammaste kriginal.” “Ei saa ?elda, et ma laisk ?ppur olnuks, pigem oli pea k?va,” pakub Raio. “Vene keel ja matemaatika lihtsalt ei hakanud k?lge, seitsmendasse klassi – siis oli sporti juba palju – j?in matemaatika p?rast isegi istuma. ?kki, ?heksanda klassi l?pul k?is kl?ps, mis l?i kogu arvude maailma minu jaoks klaariks. Sealtpeale oli mata puhas viis.” Rait Rodi meenutab kooli?lekohut: “?petajad kiusasid aeg-ajalt Raiot, sest ta oli sportimisele lisaks paras p?tipoiss. Meie klassijuhataja Heili Ago andis ?htlasi matemaatikat. M?letan juhust, kui Raio sai kontrollt??s minust rohkem punkte, kuid madalama hinde! Arvestades, et mul ?ppimisega raskusi polnud, v?inuks pigem vastupidist tulemust oodata!” Ema Anne: “Raio on leebe inimene, kes p??ab k?iki m?ista ja k?igis esmalt head leida, kuid matemaatika?petajaga nad teineteist ei sallinud. ?petajale oli sport niigi vastukarva, aga kui Raiol oli m?ni asi v?istluse v?i laagri p?rast ?igeks ajaks tegemata, tuli kuri karja. Nii see matemaatikap?ld s??ti j?i, kuni mehem?istus koju tuli.” Sedasi n?gid v?lja tulevase vuti?ssa esimesed maalid. Meri t?mbas. Valik s?ilinud diplomeid. Igast spordialast viivuks tuld v?ttes Raio astus klutina l?bi ?ige mitmelt alalt. Treenerid k?isid tollal koolides ?pilasi trenni kutsumas ja Raio v?ttis k?igest uuest s?rinal tuld. K?ige p?hjalikumalt tuli poisi ellu ujumine: treener Margot Enniko k?e all j?udis Raio v?istlustele ja suvelaagritesse. “Ujuda oskasin tegelikult juba enne trenni, eks me k?inud ju T?stamaal ikka j?es. Kuid ujumist p?ris korralikult selgeks saada ei j?udnud ma ka treeningutega. Kui n??d, p?rast vutikarj??ri l?ppu triatlonis v?istlen, tunnen vajadust parema ujumisoskuse j?rele. Seda k?ll, et ujumisest sain hea p?hja, kopsud k?ivad h?sti l?bi,” r??gib Raio Piiroja. “M?letan, kuidas treener viskas basseini ?mbrit?ie lusikaid ja meie sukeldusime neid p?hjast kokku koguma.” “Raio on sedasorti spordipoiss, et ta sobinuks igale treenerile ja j?udnuks Eestis t?helepandavale tasemele ?ksk?ik mis alal, nii ujumiseski. Aga n?hes tema pallim?ngijaeeldusi – laagrites tundus, et tal on vutti l??es silmad ka k?lgedel ja kuklas! – ning teades tema kodu jalgpallilembust, olnuks teda esiteks v?imatu ja teiseks kuritegelik kusagil mujal kinni pidada,” arutleb treener Margot Enniko. P?rnu Kalevi linnaorienteerumine. Raio (paremal) koos klassivenna ja vutitrennikaaslase Rait Rodiga – nad on t?naseni s?brad. “See on autahvlipilt. Kooli autahvlile polnud Raiol suurt asja, aga KEK riputas edukate spordipoiste pilte ?les k?ll,” ?tleb ema. Rahvatants ja pasunapuhumine ei ?ilistanud ?petajaskond p??dis Raiot veenda, et auv??rne tegevus nagu rahvatants ja puhkpillim?ng – erinevalt spordist – ?ilistavad inimest. Katse rahvatantsu kaudu ?ilsaks saada l?ppes ?ige k?hku, sest noore jalakeerutaja lolluste arsenali taluda k?is juhendajale ?le j?u, lihtsam oli koer poiss ukse taha saata. Pasunapuhumine l?ppes libedal talvehommikul, kui Raio suure pasuna l?mmi kukkus ja uut polnud kusagilt v?tta. “Minu juures k?is ujumas ka Tiia Eeskivi, kes hiljem 400 meetri t?kkejooksus k?mme Eesti rekordit p?stitas. Tiia puhul tundsin samuti ?ra, kus ta ?ige ala on. Ujumine tugevdas t?esti nii Raio kui ka Tiia tervist ja oli hea kehaline koormus. Ujujad treenisid ju valdavalt rohkem kui muude alade noorsportlased ja nende ettevalmistuse ?le r??mustasid P?rnus n?iteks aerutamistreenerid. Ujumine on rahustav ala. Isek?simus muidugi, palju Raio-sugune rahuneda suutis. Ta tahtis igas harjutuses esimene olla ja kui teine samasugune k?rvale juhtus, v?is seal kergesti kukepoksiks minna. Raiole tuli igal sammul kasuks hea ja hell suhe emaga, nad tunnetasid teineteist. M?nikord viis ema ta laup?evaks-p?hap?evaks Urumarja laagrist koju, et poiss saaks “n?dal aega esimene olemisest” toibuda. Emal oli nii k?itudes ?igus: esmasp?eva hommikul j?udis laagrisse tagasi puhanud ja lahinguvalmis Raio.” Purjetaja Raio Piiroja karj??r j?i ?hep?evaseks. “Treener k?is koolis meid kutsumas ja muidugi olin j?rgmisel p?eval platsis, k?ik tuli ?ra proovida. Lootsin, et Optimist antakse istumise alla ja ma p??sen kohe j?ele. T?hjagi, pettusin! ?eldi, et talv l?bi ujume ja kevadel j?uame paatideni. Mu ujumistrenn oli samas basseinis kaks tundi enne purjetajate ujumist. T?nan v?ga, tulin tulema!” Natuke korvpalli, maadlust, karated. K?ige suurema ?llatuse valmistas Raio lapsevanematele siis, kui j?udis koju teatega male- ja kabetreeningute algusest. Pelgast kujutlusest, kuidas selline energiapomm v?iks tundide kaupa laua taga nuputada, venis ema n?gu pikale. Ometi pidas poeg paar kuud vastu, j?udis isegi Tallinnas maleturniiril k?ia, siis v?sis. “No nii palju ma ikka selgeks sain, et Fredrikstadi vutitiimi laagrites polnud vaja malelaua taga h?bisse j??da. Aga kui Eesti koondisega v?istlustele lendasime, m?ngis alaliidu asepresident Mart Tarmak meie vastu pimemalet ja ikka v?itis. Kord vaatasime poistega, et n??d teeme talle ?ra, v?iduni j?i kaks k?iku. Kahjuks oli nende kahe k?igu vahel Tarmaku k?ik ja selle j?rel l?in k?ll silmad maha.” P?rnu 9. 8-klassilises koolis. Tagareas on Rait paremalt teine, Raul paremalt neljas ja Raio vasakult kolmas. P?ris vasakul on n??dne rahvusvahelise mainega kosmoseuurija Mart Vihmand. Keskmises reas seisab vasakul klassijuhataja Heili Ago, matemaatika?petaja, kes kahjuks ei saanud Raio teadmistest kuidagi vaimustuda. Lemmiktrennist otse jooksuv?istlusele, Soome vastu 1997. aasta 15. jaanuaril toimus Tallinnas halliv?istlus, kus vastamisi olid Eesti spordig?mnaasium ja Helsingi M?kel??nrinne spordikool. Raio Piiroja soomlaste esinumbrile vastu ei saanud, aga h?bemedali andis 9.40,54 ometi. “Aeg oli kehv,” ?tleb Piiroja. “Tulin vutitrennist, f?sioterapeut Mihkel Konsa v?ttis mu auto peale ja t?i sisuliselt otse starti.” Lelle vutimehi juhendanud Sergei Ratnikov ?tleb, et jaanuari keskel tegi meeskond ?ldkehalist ettevalmistust. Tol 15. jaanuaril tehti intervalljooks: 1200 meetrit, kolm ja pool minutit vahet, 1000 meetrit, kolm minutit vahet, 800 meetrit, kaks ja pool minutit vahet, 600 meetrit, kaks minutit vahet, 400 meetrit, poolteist minutit vahet, 200 meetrit minut vahet ja 100 meetrit t?ie auruga. Piiroja leekis 100 meetri fini?ist otse Konsa autosse ja j?udis napilt 3000 meetri starti. “Selliseks asjaks oli v?imeline ?ksainus mees – Raio Piiroja,” s?nab spordig?mnaasiumi tollane asedirektor Toomas Merila. Kergej?ustik – v?istlemiseks, mitte treenimiseks ?sna visalt j?litasid tulevast vutituusa kergej?ustikutreenerid, aga nende alalt ei leidnud Raio Piiroja treeninguemotsiooni. V?istelda meeldis talle k?ll, kestusjooks t?i ka ?sna v??rt tulemusi. N?iteks 3000 meetri jooksule kulus Piirojal k?mnendas klassis sekund alla ?heksa minuti. P?rnu jooksukorraldaja Priit Neeme r??gib: “Kahe Staadioni jooksust veel varem, 1973. aastal alanud ja samuti senini toimuv Kadrijooks on tegelikult auv??rsem. Kolmekilomeetrine v?istlus toimub hiliss?gisel n?nda, et toob rajale nii hooaega l?petavad suvealade kui ka alustavad talialade sportlased. Osalenud on eri alade maailmatipud, nagu aerutaja J?ri Poljans, s?udja J?ri Jaanson ja suusataja Andrus Veerpalu. 1994 tuli 15-aastane Raio Piiroja meeste seas teiseks. Tegin temaga autasustamisel intervjuu ja k?sisin suurima sportliku unistuse kohta. “V?ita kunagi Kadrijooks!” vastas koolipoiss viisakalt. Aastad l?ksid ja t?id Raiole veel Kadrijooksu teisi-kolmandaid kohti. Siis, 1999 tuli ta Eesti vutikoondise t?htsa m?ngijana taas ja v?ttis unistuste v?idu!” Piiroja oli 1999. aasta Kadrijooksu eel pidanud vutitiimiga kolm EM-m?ngu, l??nud F??ri saartele oma esimese koondisev?rava ja murdnud viimases heitluses Bosniaga ninaluu. Ta pidanuks nii kehalt kui ka vaimult v?sinud olema. Aga spordiisu oli v?itmatu, Kadrijooksul kadus ta spetside eest lihtsalt minema. Arnold Schmidt kaotas kolme, tulevane maratoni?ss Roman Fosti juba 14 sekundiga. “Raio osaleb Kadrijooksul endiselt, temast on saanud nagu maskott. Ta korraldab jooksu eel lastele menukalt soojendusv?imlemist,” j?tkab Neeme. Tallinna spordiinternaatkooli ehk TSIK-i kehaliste katsete Cooperi testil madistas Piiroja 1997. ja 1998. aastal tubli jooksumehe Priit Lehismetsaga kooli rekordi p?rast, see k?is k?est k?tte. Kui Piiroja oli l?binud 12 minutiga 3870 meetrit, kutsus Lehismets oma trenni poisid j?nesteks. Need polnud klassikalised jooksuj?nesed, kes stardivad koos p?himehega ja j??vad ?kshaaval maha – iga?hel oli l?bida oma l?ik. Igatahes v?ttis Lehismets rekordi 3900 meetriga tagasi. “Nojah, see k?is au pihta, et jalgpallur kergej?ustiklase jooksurekordi ?le l?i. Kutsusin klassikaaslased kokku. Ega see n??d teab kui k?va sats olnud, teised polnud ju jooksjad. N?iteks kuulit?ukaja Raigo Toompuu piirdus sajameetrise vedamisega. Viimast vahetust, enne kui ?ksi j?in, jooksis koos minuga k?mnev?istleja Indrek Turi. Kuid pole midagi ?elda, Raio oli jooksus k?va! Keskmaal pannuks ma talle igal juhul ?ra, pikemas grupijooksus vist ka. Aga sedasi ?ksikult jaksas Raio v?gevalt punnitada.” Mitme mehe eest v?ljas Klassivend Rait Rodi: “Vanalinna kooli traditsiooniline J?ri?? teatejooks toimus P?rnu Munam?e pargis. Klassi v?istkonda kuulus viis poissi ja viis t?drukut. Meie klassi sattusid kokku v?ga sportlikud lapsed ja meil ?nnestus viiel esimesel aastal alati v?istlus v?ita. Kuuendas klassis selgus, et meil pole erinevate asjaolude kokkulangemise t?ttu v?imalik v?lja panna viit tasemel poissi. Mis seal ikka, lahendust polnud vaja kaugelt otsida. Otsustasime, et Raio peab jooksma kaht etappi. Plaan toimis suurep?raselt ja napp v?it oli taas meie. L?ksin teise kooli, aga kuuldavasti jooksis Raio aasta hiljem kolme etappi. K?rgust h?ppas Piiroja g?mnaasiumip?evil 1.90 igasuguse eritrennita. 8. maiks 2001 oli ta mitmendat aastat vutikoondislane ja valmistus Kuressaares j?rgmise p?eva Eesti ja Soome maav?istluseks. Kergej?ustiklased tegid samas trenni ja Piiroja, suutmata kiusatusele vastu panna, proovis jalga. Ta ?letas jalgpallisaabastes 1.90 esimesel katsel ja suure varuga. M?ni ime, et sellise p?rkega vutikutt maailmakuulsatest r?ndajatest ?huv?itluses sageli jagu sai! “Loomulikult polnud Raio meile tundmatu kuju, kui ta v?istlustel kergej?ustiklastele pahatihti tappa andis,” ?tleb palju meistreid ?les kasvatanud treener Ando Palgin?mm, kes samuti Piirojaga l?bir??kimisi pidas. “Raio jooksjaks ja h?ppajaks meelitamine tundus siiski ?sna lootusetu, teadsime ju, et ta elab jalgpalliperes. Hea, et Raio meie eest v?istlema soostus, ja hea, et Roman Fosti vutimeestelt pika madina peale tagasi saime.” “Fosti m?ngis vutti p?ris h?sti, tal olnuks ka minu alal tulevikku,” m?hatab Piiroja. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/gunnar-press/ninamees-raio-piiroja-huv-itleja/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
Наш литературный журнал Лучшее место для размещения своих произведений молодыми авторами, поэтами; для реализации своих творческих идей и для того, чтобы ваши произведения стали популярными и читаемыми. Если вы, неизвестный современный поэт или заинтересованный читатель - Вас ждёт наш литературный журнал.