Koidu ajal

Koidu ajal Eduard Vilde Eduard Vilde 1904. aastal ilmunud jutustus. Eduard Vilde Koidu ajal 1 V.?pooljaamas ja tema l?hemas ?mbruses valitses muidu unine igavus; jaama?lem istus oma toas, j?i teed, luges ?Svet?ti? ja haigutas; ametis olev telegrafist m?tles nii kaua 20. kuup?evale, kuni ta pea aparaadilaua nurgale vajus ja silmad kinni l?ksid; stooroz k??rutas pagasiruumis kaalul ja parandas oma pojakese kingi; ainult teemeister liikus venimisi jaama ees roobastel, andis roopaseadjale m?ne k?su ning l?ks siis koju naise juurde; sirelip??sastes, v?ikese kollase jaamahoone taga, s?uksusid varblased, m?ni p?rnikas p?rises noorte p?rnade ja pihlakate ?mber, alt metsa poolt kuuldus k?o kukkumist ? muidu oli k?ik vagune, uinuv, tukkuv. Aga kui olid reisijaterongid hommikuti ja ?htuti tulekul, siis elustus V. pooljaam otsekui m?ni suurjaam ? muidugi ainult suvel. K?igil teeharudel, mis tulid p?hjast ja idast jaama poole ? ja neid oli kaunis palju ? t?rkas n?htavale valgeid k?baraid, helkjaid kleite, v?rvikaid p?evavarje, iga karva meesterahva?likondi roheliste puude ning p??saste vahel, ja varsti valitses jaamaesisel priske liikumine, r??mus vehkimine ?ksteisest m??da ja elav k?nesumin. Jaamamaja seinte najale kogunes ikka rohkem jalgrattaid, p?rnade ja pihlakate alla hobuseid sadulas ja vankrite ees. V. pooljaamast paar versta eemal asetses nimelt ?ks uuemal ajal tekkinud suvituspaik, mille elanikele, eriti nooremaile, pakkus rongide tulek ja minek l?busat vaheldust, seda enam, et jaama poole minevad, l?bi kuusemetsa ja haljaste aasade viivad teed olid jalutamiseks nagu loodud. T. suvituskohas asusid rikkamad linnakodanikud ? seda v?is n?ha nende t?tardest ja poegadest jaamaesisel. Viimaste n?od, riided, ehted, nende liikumis- ja k?nelemisviis, kogu nende olek eneste vahel ja muu ?mbruse kohta ? k?ik hingas enesest teatavat ollust, mis sissepoole ?hendab, v?ljapoole lahutab, mis t?mbab selle seltskonnaliigi ?mber n?htamatu, aga selgesti tunduva piirjoone. Noor jaama?lem, kes toas ?Svet?ti? lugedes igavuse p?rast oli haigutanud,?? kuis oli ta n??d erksalt jalul, kuis teretas ta aupaklikult sinna ja aupaklikult t?nna, kuis laenas ta viisakalt ja kannatlikult iga?hele oma k?rva, kel temalt oli midagi k?sida v?i soovida, ja kuis punastas ta ?nnelikult, kui keegi noorte preilide hulgast teda m?ne lahke k?simusega austas! Ja stooroz ja pakikandja ? nad muutusid k?igi nende h?rraste alandlikeks teenijaiks, kummardavaiks ?mmardajaiks, nad olid iga kord nagu h?ppel, kui neile keegi h?rra, proua v?i preili mingi k?suga l?henes. V?sinud telegrafist, kes nii suure igatsusega palgap?eva ootas, oli unest ammugi ?rganud, vahtis aknast poolaukartliku uudishimuga v?lja ning tundis k?ditavat l?bu, et ta k?igi nende h?rraste seas, kes teda t?helegi ei pannud, inimese leidis, keda ta tohtis teretada, olgugi et see oli ainult ?he tohtriproua ? bonne. Sel neljap?eva?htul, maikuu l?pul, mil Andrei Petrovit?it ootas aimamatu au, et Riesemanni preilid oma venna ja k?lalistega olid talle raudteele isiklikult vastu tulnud, pakkus V. pooljaam tavalist elustatud pilti. Perroonil jalutasid suuremais ja v?iksemais salkades moodsalt friseeritud noored preilid kergeis helkjais suveriietes, noorh?rrad valgete k?barate v?i kirjute spordim?tsidega, ?lespoole koolutatud vurrudega ja l?ikivate keppidega, siis mitmest vanuseliigist alaealised t?tarlapsed l?hikestes seelikukestes, l?hemate ja pikemate patsidega, mida ehtisid v?rvikad lindid, ja l?puks nooremad ja vanemad poisikesed, osalt ?pilasemundrites, osalt ?hukestes valkjates suveriietes. Vanemaid h?rraseid oli v?rdlemisi v?he n?ha; need maitsesid kodus oma aedades ilusat sooja kevade?htut. Andrei Petrovit? Kurbatov oli paari p?eva eest kirjutanud, et ta saabub t?nase rongiga. H?rra Riesemann saatis talle kutsari sarabaniga jaama vastu. Et Riesemanni h?rrastest, kes rohkete k?lalistega parajasti p?hitsesid Stella-preili s?nnip?eva, keegi isiklikult ei tahtnud Eberhardi tulevast tunniandjat minna jaamast ?ra tooma, oli ainult loomulik. Seks polnud Eberhardil eneselgi lusti, sest esiteks tundis ta iga ?petaja, ka k?ige pehmema vastu ise?ralist ?udu, ning teiseks oli see ?petaja, kes pidi tulema tema suvist priiaega kitsendama ja keda ta sellep?rast s?dame p?hjas juba ette vihkas, ainult vaene vene ?li?pilane, kelle peale rikka vabrikandi ainus poeg ainult kui palgalise peale v?is maha vaadata. Ent korraga h??dis Stella-preili, kes oli t?na oma ilusa peigmehe k?rval ise?ranis heas tujus: ?Lapsed, l?hme h?rra Kurbatovile jaama vastu! T?di Agaate kirjutab Peterburist, ta olevat, hoolimata k?igest, ?sna huvitav inimene.? Mida Stella-preili s?naga ?hoolimata k?igest? m?tles, selle j?ttis ta teistele seletamata, tema ettepanek aga leidis vastuk?la. K?igepealt muidugi h?rra G?bleri poolt, kel oli p?him?tteks peiup?lves oma ilusa m?rsja soove pirnesi t?ita; siis Heinrich Bergmanni poolt, kes, olles ise ?li?pilane, tundis sellep?rast uudishimu Peterburi kommilitooni tundma ?ppida, keda Stella oli huvitavaks nimetanud; paar noort neidu ja ?ks h?rra k?lalistest olid jalutamisega kah n?us, ning Eberhardi kaasamineku otsustas filosoofiline kaalutlus: Mida varemini vaenlast n?ed, seda varemini v?id talle hambaid n?idata ? Ainus t?rkuja oli preili Riita Riesemann, kes, mossitades oma ilusaid huuli ja vaadates etteheitlikult ?e otsa, ?tles l?ikaval, torkaval toonil, mis talle oli nii omane: ?Aga m?telge ometi, mida hakkab see inimene enesest arvama, kui me temale vastu l?heme! Me rikume ta ju otsekohe ?ra!? ?Paperlapapp,? vastas Stella, ?ta hakkab ju meiega koos elama, meiega ?hes s??ma, meiega l?bi k?ima. Ja l?puks: ta on ?li?pilane, ning nagu t?di Agaate kirjutab, heast perekonnast, kuigi vaene.? ?Ja ta v?ib ju ?ksinda vankril koju s?ita, kuna meie tuleme jala tagasi,? lisas h?rra G?bler juurde. Riita vaatas k?sivalt Heinrich Bergmanni, oma austaja peale; see n?is kahevahel olevat, silitas korraks oma t?rkavat habemeudu ?lemisel mokal, l?kkas oma rohelise v?rvim?tsi, mida ta maal katteta kandis, veidi teisele k?rvale ning pajatas oma venitaval, uhkel-hooletul k?neviisil: ?Peab ometi teadma, kellega tal on tegemist, ja kui tema ei tea, eks siis tea meie.? ?V?hemalt peame aga k?sima, mis arvab mamma,? puikles Riita edasi, ehk k?ll j?releandlikumalt. Kuid juba oli Stella Osvald G?bleri k?sivarrel minekut teinud ja teised tegid nende kannul sedasama, nii et nooremale preili Riesemannile, kes ju muidu oli jalutusk?igu poolt, muud n?u j?rele ei j??nud, kui oma ?li?pilasega seltskonnale j?rgneda. N??d nad k?ndisid jaamaesisel edasi-tagasi ja viitsid aega tuttavaid teretades, v?hem tuttavaid vaadeldes ning kritiseerides ja kergelt-?ksk?ikselt lobisedes. Rong oli eelmisest jaamast juba v?lja helistatud, signaalilaud ?les t?mmatud. Stella Riesemann pidi t?na olema t?esti l?busas tujus, sest tema, kes ta oma ?e k?rval oli muidu nii tagasihoidlik, nii t?sine, peaaegu kuiv, h??dis korraga vallatult ja naerval suul: ?Lapsed, kes tahab minuga kihla vedada? Ma v?idan, et ta on musta verd!? ?Kes nii?? k?sis G?bler. ?Andrei Petrovit? muidugi.? ?Eberhardi tulevane koolmeister?? ?Jaa, jaa!? ?Aga Stella, mis on meil siis selle inimese juustekarvaga tegemist?? k?is Riita h??l nagu pisukese ratsapiitsa nips. ?Sul n?ib ju hoopis ise?raline huvi tema kohta olevat.? ?Ongi,? naeris Stella. ?Kas teate, ma olen k?igist neist n?gudest, mida meie siin iga p?ev n?eme,?? neist igap?evan?gudest siiamaani t?dinud!? Ta t?mbas endal esimese s?rmega ?le kurgu. ?Ma olen ka teie k?igi n?gudest t?dinud ? palun vabandada!? ?Minu omast ka?? k?sis h?rra Osvald G?bler teeseldud ehmatusega, kusjuures ta oma ilusa ?rna h?rrasn?o selle t?iel ilul ning ?rnusel pruudi poole p??ras ja talle oma suurte s?strakarva silmadega etteheitlikult otsa vaatas. ?V?ib-olla ? ma n?en sind ja k?iki teisi liiga sagedasti,? vastas Stella, kuna ta sinine pilk kelmikalt ja ?htlasi hellalt peigmehele heitis. ?Ma n?en teid liiga sagedasti, see n?rib mu n?gemisv?ime, ja miski pole loomulikum, kui et ma igale uuele n?ole, mis minu piirkonda ilmub, huviga vastu vaatan ? Ma v?idan, Andrei Petrovit? on musta verd; kes vaidleb vastu ja l??b minuga k?e?? Muidugi tundis h?rra Osvald G?bler, kel oli p?him?tteks peiup?lves pimesi k?iki m?rsja soovisid t?ita, enese kohustatud olevat kihlvedu vastu v?tma. ?Ma v?idan, et ta on valget verd ? p?ris linavalge, just nagu sinu papa tallipoiss Janka; silmaripsmedki on tal valged nagu ?? h?rra Osvald G?bler hakkas valjusti naerma ja j?ttis s?na pooleli, kuna ta Stellaga k?e kokku l?i. Kihlveo hinnaks m??rati midagi magusat ? ?helt poolt kaks naela ?okolaadi, teiselt poolt ? sosistatud kokkuleppel ? teatav arv mususid. ?Kas teate,? v?ttis Tartu korporant Heinrich Bergmann pahase preili Riita k?rval paljut?otava venitamisega s?na, ?kui teie, preili Stella, tahate selle Andrei Petrovit?i v?limuse kohta ustavat kirjeldust saada, siis v?in mina selle teile anda!? ?Teie? Teie ei tunne teda ju!? ?Tunnen. V?hemalt nii palju, et teda v?in kirjeldada. Ma tunnen paljusid Andrei Petrovit?eid ja nad on k?ik ?hesugused. Meie Tartu kubiseb neist ju n??d, nagu tuttav ? Pange aga t?hele, preili Stella: Andrei Petrovit? Kurbatov kannab punast s?rki paigatud p?kstel, ja kui tal on mundrikuub seljas, siis v?ite sellest kodus k?ige parema tagaj?rjega lasta seepi keeta, ja kui lisate mantli veel juurde, siis saate rohkem seepi, kui teie pesunaine aastas j?uab ?ra kulutada. Mis puutub aga Andrei Petrovit? Kurbatovi ilusaisse juustesse, mille karva ma teile paraku ei tea nimetada, siis ulatuvad need tal k?ige luulelisemais k?harsalkades ?lgadeni ja on nii tihedad, et neist rehagi l?bi ei tungi, mis tuleb osalt ka sellest, et nad pole aastat kolm ei kammi ega reha n?inud.? Terve seltskond, peale Stella, naeris; k?ige s?damlikumalt preili Riita Riesemann, kes poolt?nulikult, pool-imestades oma naljaosavale austajale silma vaatas. Heinrich Bergmanni kirjeldus oma hoolimata teravuses, jah, j?meduses, oleks muidu vahest l?ilalt m?junud, aga see noormees oskas pilgates nii heas?damlikku, paham?tlemata tooni tarvitada, et see ta s?nade vastikut m?ju v?hendas ning pehmendas. Ka Stella ei pahandanud, aga et ta kord opositsioonis oli, siis ei tahtnud ta vastust v?lgu j??da. ?Ma ei tea mitte, Heinrich, kui ?ige on teie kirjeldus h?rra Kurbatovist,? ?tles ta t?siselt, kuid teravuseta; ?teie peate aga tunnistama, et siledaks soetud pea ja n?elasilmast tulnud kuub ei k??ni veel mitte inimliku v??rtuse hinnanguks, ei tee meest veel mitte meheks ega huvitavaks ammugi mitte.? Heinrich Bergmann kummardas s?gavasti. ?N??d sain!? ?tles ta alandlikult. Kuid Riita ei tahtnud v?itu lasta nii kergelt ?e k?tte minna: ta viskas, nagu tal sellisel puhul viisiks oli, oma kitsad, kuid verekad huuled p?lglikult ?les ja nipsas: ?Nah, mis puutub minusse, siis seltsin ma ennemini kasitud ja haritud t?lplasega kui poolmetsiku suurvaimuga; mul pole kord lugupidamist r?pase ja nadise inimese vastu.? ?Maitseasi, armas Riita,? naeris Stella-preili; ?ma tean ju, et sa hindad inimesi nende hilpude j?rgi ja pead vaimu ?ldse kaunis ?leliigseks asjaks.? Vaidlusele t?i l?pu rongi tulek. Jaamakella l?ikav helin surmas Riita-preili vastuse. Konduktorid h?ppasid platvormidelt, et avada vagunite uksi; rongi aknast vahtis v?lja palju tolmunud n?gusid; mahaastujaid oli ainult v?he. Riesemannide seltskond pidas silmas teise klassi vaguneid, ?ksnes Heinrich Bergmann mitte; see n?is Andrei Petrovit? Kurbatovit kolmandast klassist ootavat v?lja astuma, ja tal oli ?igus. Kestis k?ll kaunis kaua, enne kui n?htavale tuli isik, keda ta ?li?pilasmundri j?rgi v?is Eberhardi tulevaseks tunniandjaks pidada, sest tal oli suur ning raske reisikohver vaguniukse ja platvormitrepi vahelt v?lja pingutada ja alla kanda; aga et see oli ainus ?li?pilane, kes rongist ?ldse ilmus, siis ei v?inud kahtlust olla, et raske reisikohvri omanik on Andrei Petrovit? Kurbatov. Tema vastuv?tjate seas tekkis k?hklev arupidamine, kas l?heneda talle k?ik koos v?i j?tta seda h?rradele, v?i j?lle Eberhardile ?ksi ?lesandeks. Aga enne kui selles otsusele j?uti, astus v??ras ?li?pilane, kui ta oma kohvri perroonile maha oli pannud, Eberhardi juurde, kes kandis reaalkooli ?pilase m?tsi, ning k?sis kerge vene k?laga saksa keeles: ?Kas te mitte vabrikant Riesemanni poeg ei ole?? Poiss t?stis poolimetlemisi silmi ja vastas jaatavalt. ?See r??mustab mind,? k?neles v??ras seepeale vene keeli edasi ja sirutas s?bralikult k?e. ?Mina olen Andrei Petrovit?, sinu tulevane seltsimees ja s?ber. Minuga k?neldes ?tle mulle sina, nagu mina ?tlen sinule. Ja n??d n?ita mulle, kus seisab vanker, millele ma v?iksin oma kohvri panna; kui tee pole kauge ja sina mitte v?sinud, siis l?heme jala koju. Kas oled n?us?? Eberhard ei teadnud isegi, millest see tuli, aga ta oli oma tulevase ?petaja teretusest nii kohmetu, et ei m?rganud midagi vastata ja vaatas nagu n?u ja abi otsides veidi eemal seisvate ?dede ja nende k?laliste poole. ?V?i ei ole sa mitte ?ksinda?? k?sis Andrei Petrovit? kelle pilk siirdus poisi vaatesihi poole, mispeale seltskond Stella juhtimisel temale hakkas l?henema. ?Kui ?ieti n?en, on sul koguni palju kaaslasi,? lisas ta naeratades ning astus n??d, m?tsi peast v?ttes, preilidele ja h?rradele elaval sammul vastu. Mees, kes esitles end Riesemanni daamidele ja nende k?lalistele, tegi Stella kihlveos v?itjaks, sest Andrei Petrovit?il olid mustjad, k?rvade ?mber halliga segatud juuksed ja samasugune t?ishabe, millest siit ja sealt ka v?ikesed v??dikesed h?bekiude valendasid. Aga Heinrich Bergmanni kirjeldus oli tema kohta ainult v?hesel m??ral pihtaminev. H?rra Kurbatovi juuksed olid l?hikeseks p?etud, ta tihe habe ?marikuks piiratud, ta riided k?ll veidi kulunud ja pleekinud, aga mitte m??rdunud ega paigatud, ja s?rki ei kandnud ta mitte p?kstel, vaid mantli alt, mille ta lahtiselt ?le ?lgade oli v?tnud, paistis v?lja valge kanepiriidest tuzurka. Ainult ta m?ts v?is vahest n?udlikule n?gijale nurisemiseks asja anda: p?ike, vihm ja tuul olid selle algv?rvi ammu h?vitanud ja talle n?o ning kuju andnud, millel enam mingit kindlust ega ?htlust ei olnud. K?ige uudishimulikumalt heitis Stella-preili pilgu v??ra peale ja leidis, et Andrei Petrovit? on inetu mees. Viimase kollakaskahvatu n?gu oli kergete r?ugearmidega kaetud, ta paksuhuuleline suu lai, ta tugev nina t?nts; elu ja valgust selle jumetu n?o ?le laotasid aga ta mustjad, kaunis suured silmad, mille pilk iga?he peale nii rahulikult ja uurivalt heitis, nii usaldust jagades ja usaldust n?udes. Andrei Petrovit?i keskmine, aga tugev kasv oli laitmatu, ta liikumine vaba ja kindel. Seevastu ?ratas ta piinlikku t?helepanekut, kui ta teretuseks oma parema k?e v?lja sirutas; Riita-preili p?rkas ehmatusekarjatusega tagasi ja ka Stella v?ttis selle k?e ainult t?rkumisi vastu. ?Te peate sellega harjuma,? ?tles Andrei Petrovit? naeratades; ?ma olen n?inud, et sellega ?sna ruttu v?ib harjuda.? H?rra Kurbatovi paremat k?tt kattis nimelt ?leni, v?lja arvatud paari s?rme otsad, kaugelt k?sivarrelt tulev sinakaspunane s?nnim?rk. ?kitselt n?htavale tulles ?ratas see k?si t?esti kohutava oletuse, kui oleks ta naha alt t?idetud tardunud verega. ?Ta peaks ometi kindaid kandma ? see on ju hirmus!? sosistas preili Riita Heinrich Bergmanni poole, kui ta n?o oli j?lkusem?rkidega k?rvale p??ranud. Nagu oleks Andrei Petrovit? neid s?nu kuulnud, t?mbas ta taskust paari valgeid puuvillkindaid ja pani k?tte. ?Ma ei kanna suvel mitte heameelega kindaid, selle p?rast vabandage,? ?tles ta rahulikul toonil seltskonna poole. Vaheajal oli Riesemanni kutsar perroonile ilmunud, et koolih?rra kraami vankrile viia, mis ka Stella-preili juhatusel sedamaid toimus. ?Me jalutasime jala jaama ja l?heme ka jala tagasi, nagu teeme seda harilikult iga p?ev ajaviiteks; teie aga, h?rra Kurbatov, soovite vististi teile vastu saadetud sarabaniga s?ita?? ?tles Stella Riesemann, kes siin majaproua asemiku osa n?is enese peale v?tnud olevat. H?rra Kurbatov vaatas aga oma tulevase ?pilase peale ja ?tles: ?Selle ?le otsustab minu noor seltsimees, kellega tahaksin ?hte j??da; Eberhard, kas s?idame v?i l?heme jala?? ?Ma l?hen teistega ?hes jala,? ?tles poiss, vahtides altkulmu v??ra peale ja siis temast m??da. ?Siis l?hen ka mina teiega ?hes jala,? t?hendas Andrei Petrovit??. Riita-preili kortsutas kulmu, kehitas Heinrich Bergmanni suunas tusaselt ?lgu, v?ristas pead ja astus paar sammu edasi, nagu tahaks ta seltskonnast eralduda. Heinrich Bergmann astus talle j?rele, tema tundmusi n?htavasti jagades. Osvald G?bler vaatas oma ilusate silmadega k?sivalt m?rsja ja siis teiste neidude ning nende kaasalise, h?rra John M?hlbachi poole; Stella Riesemann otsustas aga ruttu ja teisi t?hele panemata: ?V?ga hea, h?rra Kurbatov, tulge meiega!?? J?ri, vii koolih?rra kohver vankrisse ja s?ida koju, koolih?rra l?heb jala.? Polnud ime, et Riita Riesemann Heinrich Bergmanniga seltskonna ees minekut tegi ja viimasest teel ikka m?nek?mne sammu v?rra lahku hoidus. Neile j?rele t?ttasid ka teised, nii et ainult Stella-preili, G?bler ja Eberhard viimane ?e salaja antud k?sul ? Andrei Petrovit?i juurde j?id. Vahel juhtus koguni, et Stella ja Kurbatov olid ?ksinda, sest G?bler k?is John M?hlbachilt sagedasti paberossi peale tuld laenamas ja sattus temaga siis jutusse, kuna Eberhard tarvitas silmapilke, mil Stella venelasega elavamalt vestles, eemaleminemiseks. Stella-preili lahkuse ?le v??ra vastu ei imetsetud palju. See oli ?ks tema ?tujudest?, ja Riesemannide s?pruskonnas teati, et Stella on tujukas. Tujukas ning isemeelne ja mitte harva kangekaelne. Ta ilmutas vahel m?tteid ning arvamisi ja tegusidki, mis?le naeratades v?i koguni pahandades pead raputati, ise?ranis s?pruskonna vanema ?rna soo 1iigis. Stellale n?is sageli nalja tegevat just seda heaks tunnistada, mida teised hukka m?istsid. ?eldi, ta p?devat vastur??kimist?be, ja et ta kaunis osavasti vastu r??kis, siis kardeti temaga vaidlusse sattuda ning p??ti parem selleta l?bi saada. Seda tegi ise?ranis h?rra Osvald G?bler, kel oli p?him?tteks peiup?lves k?iki m?rsja soove pimesi t?ita, ja paljud teised noored mehed. K?ik vabandasid Stella-preilit sellega, et ta on tujukas ? tujukas ja isemeelne. Mis puutus Eberhardi, siis ei meeldinud talle p?rmugi ta uus piinaja, kelleks ta pidas ju iga ?petajat. Ta leidis tema olevat inetu ning labase ja p?lgas teda sellep?rast; ja ta vihkas teda ta julge, iseteadliku oleku eest, mis tuli muuseas ka selles n?htavale, et Andrei Petrovit? temale, Eberhard Riesemannile, vabrikant Riesemanni pojale, kohe esimese lausega oli ?elnud sina. Ja ta polnud tema p ? r i s ?petajagi, vaid ainult ajutine tunniandja suvisel priiajal. Et Andrei Petrovit? talle loa oli andnud ka ennast sinatada, seda pidas poiss maitseta naljaks. Eberhard Riesemann vihkas ning p?lgas Andrei Petrovit?it, seep?rast murdis ta teel oma v?ikest ja mitte liiga tarka peaaju k?simusega, kuidas vastasele juba varakult hambaid n?idata. Ta tegi sellega varsti hakatust. ?Te s?itsite kolmandas klassis, h?rra Kurbatov, aga papa saatis teile teise klassi jaoks reisiraha,? hammustas Eberhard Riesemann oma piinajat ?hel silmapilgul, mil suurem osa seltskonnast juhtus neile nii ligidal olema, et see v?is iga s?na kuulda. Tekkis vaikus. Stella vaatas laial, ehmunud pilgul poisi otsa, leidmata vaimuerkust teda hurjutada v?i tema s?nade m?ju kuidagi n?rgendada. Teised pistsid pead kohmetul muhelemisel vargsi kokku. Kahju, et Riita Heinrich Bergmanniga oli liiga kaugel eemal, ta oleks asja leidnud vennakese meeleteravusest s?damlikult r??mutseda ? v?hemalt esimesel silmapilgul, sest teisel silmapilgul kostis Andrei Petrovit? juba: ?Ma s?itsin kolmandas klassis, sest et ma teel tahtsin juttu ajada; raha eest, mis sinu papa saadetud summast j?rele j?i, ostsin sinule, Eberhard, v?ga tulusa raamatu kingituseks. Kas armastad raamatuid, s?ber?? Ei, see ?s?ber? v?i h k a s raamatuid, aga et ta enese l??dud tundis olevat ja n??d p??dis kurja n?u vaga n?o taha ?ra peita, siis vastas ta, et armastavat raamatuid. ?See r??mustab mind,? ?tles h?rra Kurbatov, k?tt seltsimehelikult poisi ?lale pannes, ?sest ka mina armastan raamatuid ?liv?ga; nad on mu kallimad s?brad, kellest ma ei suuda lahkuda. Seep?rast t?in palju raamatuid kaasa ? minu raske reisikohver on neid t?is, ja sa v?id neist lugeda, mida soovid ja millest aru saad. Mul on m?nigi raamat, mida mu senised ?pilased on suure isu ja kasuga lugenud.? Eberhard piilus hirmunud pilgul selle kardetava raamatumehe otsa ning tarvitas esimest parajat silmapilku, et tema ligikonnast p??seda. Stella Riesemann, j??des j?lle peaaegu ?ksinda Andrei Petrovit?i k?rvale, v?ttis jutul?nga uuesti ?les, kuigi teisest kohast. ?Te s?itsite kolmandas klassis, sest et tahtsite juttu ajada,? ?tles ta h??lega, millest kuuldus veel nagu vabandamispalve venna ?leannetuse p?rast. ?Kuidas tuleb seda m?ista, h?rra Kurbatov? Ka teises klassis v?ib ju leida jutukat seltsi.? ?Mulle on huvitavam ja ?petlikum juttu ajada rahvaga, ja rahvast leian kolmandas klassis,? kostis Andrei Petrovit?. ?Ahah, ?ks rahvas?ber!? m?tles Stella Riesemann ja ta naeratamine seejuures polnud vaba pilkest. ?Aga teie jutlemine rahvaga ei v?inud kaua kesta, sest niipea kui rong s?itis ?le Narva j?e, hakkas teile rahva keel vististi takistust tegema.? ?Mitte nii v?ga, preili Riesemann. Ma oskan kaunisti eesti keelt. Ma olin kolm aastat Viljandi maakonnas kodukooli?petajaks, ja et mulle keele ?ppimine raske pole, siis ?ppisin eesti keele oma ?mbruse abil k?tte , Teie olete vististi eestlane, preili Riesemann?? Stella-preili vaatas k?hku Kurbatovi otsa. ?Kuis tulete sellele arvamisele?? ?Teie n?ojoonte j?rgi. Aga ma v?in eksida,? vastas Andrei Petrovit? rahulikult, kuna Stella-preili n?gu, mida v??ras ? vististi teadmata ja tahtmata ? nii raskesti oli teotanud, kattus s?gava, t?mmu punaga. ?Enese teada olen sakslane,? vastas preili Riesemann veidi karedal, aga isev?rki kindluseta toonil, kuna ta vargsi Kurbatovi otsa vaatas, nagu kartes selle n?olt leida umbusalduse m?rke. Andrei Petrovit?i n?gu oli aga ?ksk?ikne ja rahulik, sealt polnud midagi lugeda. Kui s?gav m?ju on m?nel pealiskaudsel, sihita pillatud s?nal. Andrei Kurbatov v?is vaevalt aimata, et ta oma lihtsa, suu servalt libisenud s?naga oli ainsa inimese seltskonnas, kes temale oli eelarvamiseta, peaaegu s?braliku huviga, osav?tmisega l?henenud, ?ra pahandanud, oma vastaseks teinud. Stella Riesemann tundis enese olevat solvatud. Sel venelasel pidi ometi teada olema ? nii arutas noore neiu peake esimesel ?revusel et eestlase n?olaadi mitte ilusaks ei peeta, ja Kurbatov oli tema, Stella Riesemanni, kes luges oma n?ojooni ?igusega jumekate sekka, n?o poolest eestlaseks tunnistanud! See oli esimene konks. Stella pidi seda inimest k?ige v?hemalt hoolimatuks, taktituks pidama. Aga veel enam. Kui Kurbatov t?esti m?ne aasta oli Baltimaal elanud, siis pidi ta teadma, et siinseis j?ukais ning haritud seltskonnakihtides keegi ei taha eestlane olla, et seda peetakse alandavaks, teotavaks, et s?naga ?eestlane? m?eldakse ainult talupoega ja teisi madalamat liiki, harimata v?i v?he haritud inimesi. Teadis aga Kurbatov seda, siis oli ta Stella Riesemanni meelega tahtnud alandada ning haavata. Muule otsusele ei v?inud vabrikant Riesemanni t?tar, kelle silm oma seltskonna koplikese aiast ?le ei ulatunud, loomulikult j?uda. Aga Stella Riesemann tundis sel hetkel ka veel ?he kolmanda p?hjuse p?rast vaenu Andrei Petrovit?i vastu. Ta oli tema p?rast halba kitsikusse sattunud. Stellal oli karta, et tema vale v?lja tuleb. Kui Kurbatov balti inimesi ja olusid v?hegi tundis ? ja vististi tundis ta neid seev?rra siis pidi ta varsti aru saama, et vabrikant Martin Riesemann on seda t?ugu sakslane, kes ei taha olla eestlane. Vabrikant Riesemann mitte ainult ei k?nelnud v?ga ladusat ja otse talupoeglik-lopsakat eesti keelt, vaid ta k?neles ka saksa ja vene keelt nii v?ga eesti k?la ja k??netega ja tegi neis keelis taoti nii h?bemata karakterlikke grammatikavigu, et tema rahvuse kohta v?is ainult see kahevahele j??da, kes ei teadnud, et ?ldse maailmas on eestlasi. Ja Stella Riesemann oli Kurbatovi vastu v?itnud, ta olevat sakslane! Nende jutule tuli vaheaeg, mis aga ainult noorele neiule sai piinlikuks. Andrei Petrovit? veetis k?ige rahulikuma n?oga aega ?mberkaudse looduse vaatlemisega. P?ike loojus parajasti metsa taha, millele nad l?henesid, ning soetas tumerohelisele kuusikule, mis aasade palistusel kaskede, leppade ja pihlakatega segunes, tulekarva h??guva tagaseina. Kollakaspunane kuma tungis s?rava kullav?rguna l?bi puude ja p?imis nende latvade ?mber ?hetavad, virvendavad kiirtekroonid. ?hk oli tiinelt t?idetud igasuguse ?ilme- ja heinamaalt imbuva v?rske rohu l?hnaga, l?bi luha lookleva oja pinnalt hakkas t?usma kerge valge uduvine. ?ksik lind sirtsus kurva, igatsust ?ratava kaebega kuskil puu otsas, lehtmetsa padrikust kuuldus ??biku metalline nuuksumine, vaheldudes ?ksiku, laulja rinnast nagu v?gisi ?leskeeva r??mu- ja lootuseh?iskega; oli ju j?lle kord kevad ? oh, et ta teed rajaks armsale, soojale, viljakale suvele! ?Noh, pealinna kaasv?itleja, kuis seisavad siis lood praegu poliitikaga?? Andrei Petrovit? vaatas ?les, ?rgates nagu kergest unest. Ta silm langes Heinrich Bergmanni v?rvim?tsile, mille alt talle vastu valendas noormehe peen, p?evitumata n?gu iseteadliku heasoovija poolk?rgi, pools?braliku ja veidi pilkava muigega, kuna Bergmanni l?dvalt upitatud k?netoon just neidsamu omadusi avaldas. Noor ?li?pilane oli ees minevast seltskonnast maha j??nud, nagu tahtes kuulda, millest on juttu venelase ja Stella Riesemanni vahel. ?Poliitikaga?? k?sis Kurbatov. ?See on teile ju vististi tuttav.? Bergmann k?ngutas poolp?lastavalt pead, popsides peent kollakat sigarit merevaigust pitsi otsas p?lema. ?Meie ei v?ta poliitikast osa ? see on ju teada,? vastas ta, pannes s?na ?meie? peale selgitava r?hu. ?Aga siis ei huvita teid ju asi, mille j?rele k?site.? ?Noh, ajaviiteks tahaks ju ikka kuulda saada, millal on l?hem m?rgel. Niisugune asi teeb nalja.? ?Kahetsen, h?rra Bergmann. Sellest ei tea ma teile midagi r??kida. K?ige parem on: oodake ?ra!? Heinrich Bergmanni pilk p??rdus vilksti venelase n?ole. Kurbatov aga vahtis ?ksk?ikselt enda ette maha, nii et aru polnud saada, kas pidi ta vastuses peituma midagi torkavat v?i mitte. Noormees, kes n?gi, et ta valitud jutuainega pealinna koolivenna tundma?ppimises kaugemale ei saa, vormis teise, rohkem hariliku k?simuse. Ta p?ris j?rele, kui kaua on h?rra Kurbatov juba ?likoolis ja millal ta selle loodab l?petada. ?Nende h?bekiudude j?rgi otsustades, mis ehivad teie habet, pean teid aukartusega lugema sammalpeade sekka,? lisas ta naeratusega, millest oli pilkemaik kadunud; ?v?i astusite sisse alles k?psemais aastais?? Andrei Petrovit? andis teed kahele rattas?itjale ja ?hele ratsalisele, enne kui kostis, misjuures ta oma n?ri habeme korraks l?bi pihu libistas: ?Ma olen juba k?mme aastat ?likoolis. Varakult halliks j??mine n?ib aga olevat meie perekonna omadus; minu kadunud isa oli kolmek?mne viie aastaga veel hallim kui mina.? ?K?mme aastat olete ?likoolis? Kas ikka ? h e s sadulas?? h??dis Heinrich Bergmann. ?Ei, juba kolmandas, ja kui tahate, neljandas; ma astusin nimelt vaimulikust akadeemiast ?likooli ? esmalt ?igusteaduskonda, p??rdusin siis ?konoomia ja riigiteaduste poole ning ?pin praegu arstiteadust.? ?Ja siis j?rgneb?? naeratas Bergmann. ?Seda ma veel ei tea.? ?Aga kuhu te k?ige selle tarkusega siis kord l?hete?? ?Sinna, kus temast puudus on, kus ma teda v?in k?ige tulusamalt tarvitada.? ?Enese v?i teiste kasuks?? ?Teiste ja enese kasuks.? ?Teie tahate minna r a h v a sekka, nagu k?ib tuttav l??ks?na?? ?Seal ma juba olen.? ?Kas l?petasite m?ne eelmise kursuse?? ?Jaa, ma olen ?igusteaduse kandidaat.? ?Ning tahate saada ka veel praktiliseks arstiks?? ?Nimelt.? Stella Riesemann oli Bergmanni l?henemisel, mis tuli kogemata nii soovitud silmapilgul, astunud Kurbatovist veidi eemale, kuid mitte nii kaugele, et ta nende vestlust poleks kuulnud. N??d ta nihkus, tuska n?htavasti unustades v?i maha surudes, temale j?lle ligemale. Heinrich Bergmann piilus k?rvalt noore neiu poole, pilgutas talle silma, ja see nagu kadedusse kastetud, kokkupitsitatud muie, mis roomas ta ilusa, r??sa n?o ?le, n?is Stella-preilile ?tlevat: ?Ega see k?ik t?si ole, mis ta lobiseb! Hoopleb ainult ja p??ab meile imponeerida!? Andrei Petrovit?i poole p??rdudes pajatas aga h?stikasvatatud korporant niisama viisakal kui uskuval toonil: ?Ja missuguse ameti valite endale kord tegelikuks elukutseks, h?rra Kurbatov? ?he v?i koguni k?ik korraga?? ?Seda ma ei tea,? vastas Andrei Petrovit?. ?Mul pole viisiks oma tulevikku kindlasti ?rapiiratud, ette valmis sepitsetud plaani pigistada. Ma arvan ainult, et ma kogutud teadust nii ?hes kui teises kutses v?in tarvitada, pidades neid kas ?kshaaval v?i korraga.? N??d arvas preili Stella Riesemann parajaks s?na v?tta, sest ta tundis, et tema ?kitselt tulnud vaikimine kippus kahtlaseks minema. Tema silmadel oli kummaline v?ljakutsuv l?ige, kui ta ?tles: ?Kas poleks aga tulu, mida soovite teistele ja iseendale saavutada, suurem, kui oleksite uurinud ainult ? h t e teaduseosa ja p?hendaksite edaspidi enda ka ainult ? h e l e elukutsele, oma j?udu ?ppides ja p?rast t??tades killustamata?? Andrei Petrovit? p??ras t?ie n?o noore neiu poole, vaatas silmapilgu vaikides talle otsa ja ta pilgust paistis nagu meelehea r??mlik kuma. ?Teistele saadetav tulu on minu arvates seda suurem, mida rohkem ma ? l d i s e l t tean, mida v?hem ?hek?lgne ma olen. Mida enam mul on p a l j u d e l e anda, seda parem. Ma tahaksin olla ennem halb advokaat ja halb arst kui elu ja inimeste halb m?istja, kui halb n?uandja ja halb arvustaja. ??Mis aga puutub minu isiklikku tulusse, siis oleks aineliselt mulle muidugi kasulikum ?htainust ametit p?hjalikult m?ista ja teda killustamata j?ul p?hjalikult pidada. Aga ma pole midagi v?hem kui praktiline inimene, preili Riesemann, ja see tuleb minu teadmisest, et ma ka praktiline ametipidaja ei suuda olla. Mul puudub meelekindlus, vastupidavus, kannatus elada ?hele ja samale kutsele, teha ?hte ja sedasama, m?elda ?he ja sama asja peale, j??da eluajaks ?he ja sama naha sisse. Ma suudan rohkesti t??d teha, aga mitte alati sedasama t??d. Kui arst v?i advokaat tunneksin varsti kadedust puuraiuja v?i katuset?rvaja ?le ja ma j?taksin oma ameti kus t?hi ja l?heksin nende juurde t??sse.? ?Kuid mitte j??davalt,? naeris Stella ? jah, ta v?is juba j?lle naeratada! ?Ei, mitte j??davalt.? Teist korda luuras Heinrich Bergmanni silm noore neiu poole ja ta seekordne naeratus ?tles selgesti: ?P??ab ennast huvitavaks teha!? Kuid seekord ei pannud Stella tema pilku ega naeratust t?hele, tal oli tegemist ainult Andrei Petrovit?iga. ?Kuidas juhtusite vaimulikku akadeemiasse, h?rra Kurbatov?? k?sis ta. ?Sinna pandi mind.? ?Pandi?? ?Jaa. Minu isa oli k?rgem vaimulik ja ta soovis, et minagi saaksin niisuguseks. Ma p??dsin tema soovi t?ita, sest ma armastasin teda.? ?Tulevane elukutse teile aga ei meeldinud?? ?Ma ei tahtnud saada ?hek?lgseks.? ?Ja siis tegite isa soovi vastu?? ?Jaa.? ?P?rast isa surma?? ?Ei, tema eluajal. Ta andis mulle andeks.? ?Ja kui ta seda mitte poleks teinud?? ?Ma oleksin oma otsuse juurde j??nud. Mul polnud elada mitte isale, vaid iseenesele ja tulevasele kaasmaailmale.? Stella-preili silm viibis seekord kauemini Kurbatovi r?ugearmilisel n?ol; ta oli natuke aega m?ttes, enne kui k?sis: ?Kuidas meeldib teile siis teie praegune pedagoogiline tegevus?? Andrei Petrovit?i t?sise palge ?le levis ?kitselt nagu hele p?ikesepaiste, mis v?lus ta n?o peaaegu ilusaks, ja ta kuiv, rabe h??l sai isev?rki sooja ning pehme k?la. ?Seda tegevust armastan k?igest k?ige enam; minu meelest on vahel, nagu oleks see t?? ainus, mis kannab vilja ja tasub tegija vaeva.? ?Aga just see t?? ?eldakse n?udvat k?ige rohkem kannatust, vastupidavust ja meelekindlust.? ?V?ga ?ige. Aga seks t??ks j?tkub mul neid omadusi, on siiamaani v?hemalt j?tkunud. Ma ei oska endale m?elda l?busamat tundmust, kui on see: hakata m?rkama, silmaga n?gema ja k?rvaga kuulma, kuis seeme, mida sa ivahaaval oled k?lvanud, l??b noores hinges idanema, t?rkama, ?ilmitsema ja k?pseb viljaks! Sa tunned enese loojana. Sest seda, mis seal kasvab ja k?pseb, on loonud sinu s ? n a , ainult sinu s?na, preili Riesemann! Missugune meelitav tundmus imet teha s?naga, inimesi ?mber muuta s?naga, inimesi soetada s?naga!? Stella-preilil jooksis rinnast l?bi kummaline vool. Ta vaatas j?lle v??ra ?li?pilase peale ja pidi eneselt imestusega k?sima, kuis see pealtn?ha nii kinnine, kaine ja kuiv inimene oma p?ues s?herdusele aatelisele sonimisele maad v?is anda. Ja millele sonis ta vastu? Koolmeistriametile! See oli ju peaaegu ebaloomulik. Stella oli kooli?petajate, meeste ja naiste suust siiani alati kuulnud, et igavamat, t??tumat, vaimu surmavamat, n?rve laostavamat ametit enam ei olegi kui ?petajaamet! Neist ei olnud keegi veel l o o j a ? tundmusi ilmutanud ja looja- v a i m u s t u s t ammugi mitte. Nad igatsesid terve aasta kirglikult suvist puhkeaega ja kogu hommikupoolel vaba p?rastl?unat. Nad pidasid endid meeleldi seltskonna piinatud m?rtriteks ja k?nelesid suure suu ning haleda h??lega oma raskest vaeva- ja vastutusrikkast orjusest. ?nnelikku, r??msat, vaimustatud koolmeistrit polnud Stella Riesemann veel n?inud. Ja Heinrich Bergmann ka mitte. Ning Osvald G?bler, kes vaheajal j?lle m?rsja juurde oli ilmunud, ka mitte. Heinrich ja Osvald vaatasid Kurbatovi sonimist kuuldes teineteise otsa, naeratasid, ja kummagi pilk oli t?is ?iglast umbusaldust. Ja kui G?bler pruudiga oli venelasest veidi eemale sattunud, hakkas ta Stella k?sivarrest hellalt kinni, heitis m?tleva neiu peale uuriva pilgu ja ?tles poolsosinal: ?Ega sa?s ometi k?ike usu, mis ta sulle hambasse puhub! N?ib olevat inimene, kes p??ab omap?rasusega ennast t?htsaks teha. Ma tunnen sedasorti inimesi.? Kus ja kuidas h?rra Osvald G?bler, linna suurkaupmehe poeg ja ise kaupmees, kes l?bi k?is ainult ?rimeestega, ?sedasorti inimesi? oli tundma ?ppinud, j?ttis ta seletamata. Stellal oleks kerge olnud teda selle ebat?e pealt tabada, aga ta ei pannud oma peigmehe s?nu t?helegi, ta m?te oli kinni veel Kurbatovi k?ne k?ljes, ja ilma et G?bler seda oleks saanud takistada, l?henes neiu uuesti venelasele, et jutul?nga temaga edasi heietada. ?Ma olen uudishimuline, kas teie meie Eberhardist asja saate ? teie looja,? ?tles ta naerdes, jah, pilgates, aga imelikul viisil ? vahest Stella enese tahtmise vastu ? polnud tema toonis k?ige v?hematki, mis oleks v?inud torgata, uskmatustki ilmutada. S?na ?looja? tuli nii heas?damlikult, peaaegu meelitavalt ta huulte ?le, nagu ei kahtleks neiu oma s?dame p?hjas sugugi, et Andrei Petrovit? on ?looja? ja saab asja Eberhardist. ?Miks ei peaks ma teie vennast asja saama?? k?sis Andrei Petrovit?. ?Ta on ju terane poiss.? ?Vahest liiga terane, h?rra Kurbatov! Ta teeb teie elu kibedaks oma terasusega, k?ll n?ete, sest see muutub sagedasti v?ljakannatamata ?leannetuseks. Peale selle on ta hooletu, laisk ja kangekaelne. Teie ?lesanne ei ole kerge, h?rra Kurbatov, ja ma ei paneks sugugi imeks, kui teie kannatus, vastupidavus ja meelekindlus just selle poisi kallal lakkab ja seega ?htlasi teie usk oma loojakutsesse! Ma kardan, et teie k?lvatud seemnest t?rkab siin v?he idusid.? ?Siis pole teil minu koolmeistri-v?imise kohta suuremat usaldust?? ?Ma tunnen oma vennakest.? ?Kas tunnete ka tema seniseid ?petajaid?? ?V?he.? ?Siis ei tunne te ka oma venda k?llalt.? ?Nah, annaks jumal, et teie oma ?pilase juures need head k?ljed ?les leiaksite, mida teised kooli?petajad seni asjata on otsinud!? N??d pilkas Stella. See oli ka Kurbatovile selgesti tunda. Viimane ei lasknud end aga oma iseteadvuses k?igutada, vaid kostis niisama kindlalt kui soojalt: ?Ma pole seni ainsagi inimesega kokku puutunud, kel head k?ljed t?iesti ja t?esti puuduksid. Sagedasti nad ainult n ? i k s e puuduvat, nad on peidetud, ja et neid igakord ei leita, tuleb sellest, et neid ei otsita, et neid ? i e t i ei otsita, et neid otsida ei viitsita. Inimene on suurem, kui inimene arvab, ka k?ige v?iksem ning halvem inimene on suurem. Ja kui teie vennake on v?ike ning halb inimene, mida ma aga veel ei usu, siis muutub mulle minu t?? tema kallal seda huvitavamaks, minu otsimine tema heade k?lgede j?rele seda p?nevamaks. Ja et ma need head k?ljed leian, selle peale v?ite olla niisama julge, kui olen ise.? 2 Seltskond oli vaheajal l?bi kuusiku Riesemanni suvemaja juurde j?udnud. See oli kahekordne, uus, veidi liiga kirjuks v?rvitud puuhoone, mida ?mbritses avar noor aed. Maja kui ka aed m?jusid vaatajale esimesel silmitsemisel nagu kiitlevalt ning uhkustavalt, seda enam, et teised suvilad tema ligikonnas oma pisikeste ning veel kaunis harimata aedadega olid m?rksa v?iksemad ja lihtsamad. Neil puudusid ka need silmatorkavad ja silma torgata t a h t v a d ehted ja ilustised, mis olid paigutatud Riesemanni suvila ?mber, sageli ilma iga maitseta. N?nda tukkusid tulipunaseks vaabatud malmist v?rava kummalgi k?ljel oma k?ppadel kaks v?ikest valget marmorl?vi, kelle kentsakad n?od ja pentsikult lamavad kehad sundisid v?gisi naeratama; n?htavasti oli h?rra Riesemann lasknud need ?listiliseeritud murdjad niisama odaval kui andevaesel kunstnikul teha. V?rava peal troonis imelikkude ornamentide r?gas tahvel, millel seisis suurte kuldsete t?htedega: ?Villa Martinsruh?. N?htavasti armastas ja austas h?rra Martin Riesemann oma perekonnas ja terves maailmas iseennast k?ige rohkem; seep?rast oli ta ristinud suvila iseenese nimele. Maja trepiesine ja r?du olid v??tkasvudega ja puust anumais kasvavate lillede ja soojamaataimedega k?ige ohtramini kaunistatud, kuid ka siin p??ti n?htavasti m?juda ?lielavate v?rvide ja iluvastase, banaalse r?hmitusega ainult v?ljakutsuvalt, ?llatust ?ratavalt. Aias paistsid p??saste vahel ja puiesteedel kumendavad kipskujud ja suured, mitmekarvaliselt heitlevad metallkuulid; neid oli sinna aga nii palju paisatud ja neile sagedasti ?ksteise suhtes nii isemoodi seisukohad antud, et maitsega annetatud inimene neid n?hes ainult pead pidi raputama. Kodune seltskond oli enamasti aias, kus nooremad h?rrased ?hes paari teenijaga kirjuid klaaslaternakesi n??ride k?lge kinnitasid ja tulev?rgi asju maa sisse torkasid, sest s?nnip?evalapse auks pidi pimedikus ilutulestust ja tulev?rki tehtama; vanemad h?rrad aga istusid kas kaardi- v?i joogilauas, kuna daamid juttu vestes jalutasid v?i siin-seal v?ikestes s??rides koos istusid. K?laliste hulk ei olnud just mitte suur, sest paljud Riesemannide tutvuskonnast viibisid suvise aja t?ttu kas v?lismaal v?i teistes kaugemates suvitus- ja supluspaikades, kust nad Stella-preilile oma ?nnesoovid kirjalikult olid l?kitanud. ?Te soovite ennast vististi reisitolmust puhastada ja puhata, enne kui meie juurde aeda ilmute, et papa ja mammaga tutvuda?? ?tles Stella Riesemann Andrei Petrovit?ile, kui nad suvila trepile olid j?udnud. Viimane jaatas, mispeale noor neiu tahtis Eberhardi toat?druku j?rele l?kitada, et see h?rra Kurbatovile ta toa k?tte n?itaks. Kuid venelane hakkas poisikese k?est kinni ja ?tles temale s?bralikult silma vaadates: ?Ehk n?itab minu noor seltsimees toa mulle isegi k?tte; teinekord teen mina j?lle tema heaks midagi.? Eberhard, kes ennemini oleks aeda laternate ja tulev?rgi ?lesseadjate sekka lipanud, kortsutas k?ll vastumeelselt kulmu, ei julgenud ennast aga Kurbatovi k?est lahti raputada ja l?ks talle majasse teed juhatama. Ja seal, vististi h?rra Kurbatovi toas, laskis ta end tervelt poole tundi kinni pidada, ja kui ta aeda ilmudes Stellast m??da juhtus minema, ?tles ta k?ige paremal tujul: ?Ta t?i mulle t?esti ?sna hea raamatu kaasa ? palju ilusaid pilte ja huvitav sisu.? ?Kust sa seda tead, sa pole raamatut ju veel lugenud?? k?sis ?de. ?Ta seletas mulle tema sisu. Kas tead, ta oskab v?ga h?sti r??kida. Ma hakkan raamatut juba homme lugema.? ?Mis sisuga see raamat on?? ?Loodusteadus. Aga n?htavasti mitte nii igav kui need, millest pean ?ppima. Ta lubas mulle k?ik veel eriliselt ?ra seletada. Ja ta seletab nii, nagu vestaks head juttu. Ja siis lubas minuga metsa ja aasale minna ja mulle m?nd looduseimet n?idata. Ja kas tead, mis ta mulle veel ?tles?? ?Mida siis?? ?Mul ei olevat vaja karta, et ta mind liiga rohke ?ppimisega hakkab piinama! Ta teadvat isegi, kui raske ja igav on ?ppimine minusugusele. Stella, ta n?ib olevat ?sna m?istlik inimene.? ?Muidugi, muidugi, kui ta sind laiskvorsti ?ppimisega ei taha piinata,? naeratas Stella Riesemann. ?Aga kuidas ta sind sel viisil matemaatikas ja vene keele grammatikas tahab edasi viia, sellest ei saa ma aru.? ?Sina ?ra hakka teda ?ssitama!? h??dis poiss t?sise ?hvardusega. ?Kui m?istlik mees teab ta isegi, mis teeb. ? Andrei Petrovit? ise ilmus veerand tundi hiljem aeda. V?limuselt oli ta pisut muutunud: valge tuzurka asemel kandis ta ainult pikka mundrikuube, mille krae tagant paistis v?rske triikpesu, ning pleekinud m?tsi asemel valge riidega ?let?mmatud uuemat. Eberhardi vaistlik vaen tema vastu n?is olevat v?henemas, sest kui Andrei Petrovit?i silmad aias teda otsides ringi k?isid, l?henes poiss, seda m?rgates, temale t?rkumata ja pealegi kaunis ruttu. ?N??d juhata mind oma vanemate juurde, Eberhard,? palus Kurbatov. Nad sammusid ?mber maja nurga avara terrassi poole, mis piiras hoone tagumist, aiapoolset k?lge ja mille esine oli kaunistatud m?ne ilusa lillepeenraga. Terrassil seisid lauad istmetega, kust kuuldus elav k?nevadin ning taoti vali naer meeste suust. Eberhard n?is papat otsivat h??le j?rgi, sest vaevalt oli ta terrassi poolt kuulnud veidi karedat ning rasvast naerulaginat, kui ta k?rvad l?ksid kikki ja ta n?ol oli m?rgata, et ta otsitava on leidnud. Teel terrassi poole seltsis nende juurde Stella-preili, kes Kurbatovi ilmumist oli n?inud. Kurbatov arvas n?gevat, et neiu n?gu ja terve olek osutas rahutust ja isev?rki pinget. ?H?rrad m?ngivad suure ?hinaga kaarte,? ?tles ta ja ta suu ?mber ilmus sunnip?rane naeratus, ?v?ib-olla me eksitame neid praegu. Te olete vististi n?us, h?rra Kurbatov, kui ma teid k?igepealt mammaga tutvustan. Ta istub seal lehtlas.? ?Olge nii lahke, preili Riesemann,? vastas Andrei Petrovit? ja peatas sammu. Nad p??rdusid tuldud teed tagasi ja seisid varsti ?he koopataolise jasmiinipuhmastiku suu ees, milles istusid aiatoolidel kaks vanaldast naisterahvast. Stella tutvustavate s?nade peale t?usis teine neist pikkamisi ning veidi p?halikult jalule, sirutas niisama pikkamisi ja p?halikult kitsa kollaka k?e v??ra poole ja vajus siis aeglaselt toolile tagasi. Stellal polnud emaga suuremat sarnasust, ka Riital mitte, seda enam aga Eberhardil. Kuna m?lemal t?trel olid valkjad juuksed, sinised silmad ning ?mmargused r??sad n?od, oli Eberhard oma mustad juuksed, t?mmuka kitsa n?o, v?ikesed pruunid silmad ja peene, terava nina p?rinud emalt. Neil m?lemal, emal ja pojal, oli sarnasust m?ne ettevaatliku, umbuskliku, alati argselt valvel oleva loomakesega, kes igast k?ljest h?daohtu kardab ning igatahes valmis on p?genema. Proua Riesemann ja Kurbatov, kui viimast ka lehtlas oleva daamiga oli tutvustatud ? see oli Stella-preili tulevane ?mm, proua G?bler ? vahetasid m?ned pealiskaudsed laused, millest Andrei Petrovit? varsti m?rkas, et proua Riesemann oli peenema seltskonna kommete ja k?nek??ndudega h?sti vilunud. Ta tarvitas, ehk k?ll jutt oli tuumatu ja v?rvitu, valitud s?nu ning p??dis k?igiti m?rku anda, et v??ral on tegemist haritud ning vaimuka inimesega. ?Kas m?tlete olla minu lapse vastu vali?? Proua Riesemann k?sis seda naeratades ja naljatoonil, aga tema pilk avaldas niisama palju emalikku ?rnust kui emalikku muret. ?Vali? Ma arvan, ei,? vastas Andrei Petrovit?. ?Ah, mul on heameel, et te mitte enam liiga noor ?li?pilane ei ole, vaid k?psema eaga h?rra,? k?neles Eberhardi ema pool-eleegilisel, poolp?halikul h??lek?lal edasi, kusjuures ta k?ed risti pani. ?Ma loodan nimelt, et teil on temaga rohkem kannatust, kui oleks seda liiga noorel inimesel. Kas teate, h?rra ? h?rra ?? ?Kurbatov,? aitas Stella. ?Kas teate, h?rra Kurbatov, minu laps ? ta ei ole ju mitte halb, mitte tuim, mitte hukkal?inud ? Eberhard, sina mine ?ra! ??Ta on kristlikus majas kristlikult kasvatatud, kristlikus valjuses ja kohusetundmises. Aga ma ei m?ista neid uue aja kooli?petajaid. Nad ei oska oma kasvandikke ?ieti kohelda, neisse kasvatades m?juda, nende hingesse tungida, nende s?dameharidust edendada. Nad on sagedasti ?lekohtused, otse ?lekohtused! Eberhardi ?petajate seas on neid, kes teda vihkavad, minu last otse vihkavad ? v?ite mind uskuda. Nad ei l a s e teda lihtsalt edasi j?uda, nad annavad talle kiuste halvad numbrid. Laps on ?hte v?i teist kord pahandanud, seda nad ei unusta, nad ei salli teda, nad kannavad tema vastu viha. Kas see on kristlik, kas see on pedagoogiline?? Proua Riesemann vaatas seejuures kinnitust otsides tungivalt Andrei Petrovit?i ja veel tungivamalt proua G?bleri otsa. Ise?ranis viimasele n?isid m??ratud olevat ka tema l?pus?nad, millega ta endisi kordas; ta avaldas nad aga alles siis, kui ta hoolsasti ringi oli vaadanud ja leidnud, et Eberhard mitte l?hedal ei ole. ?Minu laps ei ole mitte laisk ega rumal ega rikutud, ta on nagu lapsed kunagi, aga mis ta vaene peab tegema, kui teda vihatakse, kui keegi vaevaks ei v?ta teda m?ista, kristliku kannatusega temasse s?veneda. Kust see ka v?ib tullagi ? ta ?petajad on ju enamasti k?ik teiseusulised.? Stella vaatas piinliku kohmetusega esmalt ema, siis Kurbatovi peale: ka viimane oli kahtlemata ?teiseusuline?! Seda oli mamma oma kurtmis?hinas ja enam proua G?bleri kui v??ra poole r??kides unustanud. Proua Riesemann m?rkas oma viga Stella pilgu t?ttu, aga kuna ta n?rvliku ?revusega lepitavaid ning ?iendavaid s?nu otsis, oli Andrei Petrovit? juba leidnud tee, mis delikaatsest punktist ?le viis. ?Kristlik kannatus on minu keeles inimlik kannatus,? t?hendas ta, ?ja teil on ?igus, proua Riesemann, kui ?tlete, et kooli?petajail tuleb sellest sagedasti puudus. Aga m?telge ometi, kui palju inimlikku kannatust peab olema ?petajail, kel on iga p?ev igas kooliklassis kasvatada sada last ja rohkem korraga! Kas tohib imeks panna, et kannatus seal katkeb ja maad valmistab k?rsitusele ning ?ksk?iksusele? See on kahetsemisv??rt, aga see on ka inimlik. Mis puutub minusse, siis tahan teha, mida l?hike aeg lubab, et teie poeg j?uaks edasi.? Proua Riesemann tahtis midagi kosta, aga sel hetkel ilmus Eberhard joostes ja h??dis: ?Andrei Petrovit?, papa palub teid enda juurde!? ?T e i d ?? k?sis Kurbatov ?iendades. ?Sa pidid mulle ju ?sina? ?tlema, Eberhard?? ?Noh, s i n d ,? ?tles poisike kentsakal alistumisel. ?Siis l?hme!? Ja Andrei Petrovit? hakkas Eberhardi ?la ?mbert vennalikult kinni, kummardas kergesti daamide poole ning m?lemad kadusid juttu vestes p??saste taha. Lehtlas vaatas proua G?bler proua Riesemanni peale ja proua Riesemann proua G?bleri peale ning siis m?lemad Stella otsa. ?? S i n a ?? Eberhard peab ?tlema h?rra Kurbatovile ? s i n a ??? ?H?rra Kurbatov ?tleb ka Eberhardile ? s i n a ?,? vastas Stella. ?Misp?rast siis?? Preili Riesemann kehitas ?lgu. ?H?rra Kurbatovi soov, nagu Eberhard ?tles.? ?Soov? H?rra Kurbatovi soov?? ?Jaa, mamma.? ?Aga see ei k?lba ju ometi!? See h??d tuli s?dame p?hjast ning proua Riesemanni ja proua G?bleri suust korraga. Niisugune sinatamine ?petaja ja ?pilase vahel oli ?igup?rast ka Stella-preili meelest v??ras. Aga kui ta n??d n?gi neid ehmatusest ning imestusest nurgeliseks veninud n?gusid ja neid nagu kuristiku p?hja vahtivaid kohkunud silmi, siis sai noore neiu ?le j?lle kord v?idu opositsioonipaharet ja selle kannul pilkep?rgel ning kurgust t?usvat naeruvalangut vaevu maha surudes h??dis ta v?imalikult h?mmastunud ilmel: ?Ei k?lba? Miks see ei peaks k?lbama? Kas see vahest Eberhardi-h?rra au vastu k?ib, et cand. juris Andrei Petrovit? Kurbatov teda sinatab?? ?Jaa ? aga ? Eberhard sinatab ka teda!? ?Seda suurem au Eberhardile, et ta seda tohib!? ?Aga see pole mitte korras! Seda ei tehta ju! Seda pole keegi enne kuulnud!? ?Maailmas on palju asju, millest k?ik inimesed veel pole kuulnud!? ?Aga kuhu j??b siin vastastikune viisakus, lugupidamine?? kriiskas proua G?bler, kelle paks n?gu l?i punetama. ?Kuhu j??b ?petaja autoriteet ?pilase kohta? Mida peab laps m?tlema ?petajast, kellele ta nagu oma vennale v?i teenrile v?i k?lapoisile ? s i n a ? ?tleb, kuna teiselt poolt on v?ga imelik, minule v?hemalt, et v??ras inimene, kes astub t?na esimest korda mu majja, mu suurele pojale kohe ? s i n a ? ?tleb. Eberhard on ju, kui ma ei eksi, kolmteistk?mmend aastat vana?!? ?Kooli?petaja autoriteet ei p?hine mitte teietamisel, vaid tema tublidusel,? ?rritas ja ?ssitas Stella s?damer??muga edasi, ?Kas vahest Eberhard v?i teised temasugused aukartust k?igi oma ?petajate vastu tunnevad, kellele nad ? t e i e ? peavad ?tlema? Kui te teaksite, kuidas nad neid naeravad ja missugused aukartuseta s?imunimed nad paljudele annavad! H?rra Kurbatov tahab oma ?pilast kasvatada kui vend ja s?ber, see on tema kasvatamismeetod, ja ma leian, et see on v?ga ?ige meetod.? ?Mina mitte!? Ja proua G?bler raputas nii tugevasti pead, et ta punased lihavad p?sed lotendasid. ?Mina ka mitte!? kajatas proua Riesemann, aga v?hem ?geda peav?ristusega, sest tema emas?damele polnud ?igup?rast sugugi nii vastik, et uus ?petaja tahtis olla ?tema lapse? vend ja s?ber, mis t?hendas niisama palju, et ta mitte ei tahtnud vali olla. ?Kui see ka sinu arvamine on, armas Beti, siis tee seesugusele korratusele kohe alguses l?pp peale,? ?tles auv??rt proua G?bler, kes p??ras oma l?kendava n?o nagu pahandatud karistusejumal oma tulevase minia poolt ?ra. ?Ma tahan oma mehega k?nelda,? vastas proua Riesemann. ?Sa v?id seda ka ise teha,? t?hendas proua G?bler. Selles seisiski proua Riesemanni ja proua G?bleri karakterivahe, et proua Riesemann tahtis ikka ?oma mehega r??kida?, kui midagi oli otsustada ja teha, kuna proua G?bler otsustas ja tegi oma majas ?ise?, kui midagi oli otsustada ja teha. Nad kujutavad kaht tugevat vastandit: ?he pool t?ielik iseseisvusetus, alaline alistumine, s?nakuulmine; teise pool t?se omavoli, tahtekangus, k?suandmine ja piirita uhkus. Viimast omadust m?rkas iga?ks, kes ainsa vaate proua G?bleri paksule laiale diktaatorin?ole heitis, kes pani t?hele, kuis ta oma istmel troonis, missuguse pilguga ta ringi vaatas, ja kelle k?rv oli terane k?llalt tema h??lek?ma ja selles helisevat rauda t?hele panema. Andrei Petrovit? ja Eberhard l?henesid vaheajal terrassile, kus vanemad h?rrad kahes lauas oma preferansipartiid olid l?petanud. Nad istusid sigareid imedes pun?iklaaside juures ja vaidlesid suure ?hinaga m?ngu m??dunud k?igu ?le, kusjuures ?ks ?he ja teine teise eksitusi ja sissekukkumisi heas?damliku pilkega p??dis n??gutada. Kes neid eemalt n?gi ja kuulis, ilma vaidluse sisu tundmata, pidi arvama, et nad m?nd ?lit?htsat probleemi arutavad: nii p?nevil olid nende n?od ja nii elav nende k?tevehkimine. K?igist erutatud h??ltest ?le k?is ?ks kergesti k?hisev, madalamail toonidel urisev bassih??l, mille rasvast, pigistatud k?la Andrei Petrovit? m?ne minuti eest juba oli kuulnud, kui Eberhard teda esimesel puhul h?rra Riesemanni juurde oli tahtnud viia. ?Papa, h?rra Kurbatov on siin.? H?rra, keda Eberhard papaks nimetas, istus viini tugitoolis, seljaga tulijate poole. Andrei Petrovit? n?gi esiotsa ainult tema v?gevat h?rjaturja ja tema l?hikest, j?medat, lihavat kaela, mis ilma n?htava vaheta arenes v?rdlemisi v?ikeseks ?mmarguseks peaks nagu ?marikuks tahutud palgiots. See pea oli kaetud tihedate, masinaga nudiks p?etud valgete karmide harjas-juustega ning m?lemad k?rvad kiindusid nii v?ga pealuu k?lge, nagu oleksid nad sellega kokku kasvanud. Pikkamisi, kangelt, n?htava raskusega p??rdus see huvitav pea ?hes temaga seoses oleva hiigelturjaga veidi ?mber, aga ainult nii kaugele, et Kurbatov v?is n?ha ?ksnes h?rra Riesemanni poolt n?gu. Viimane oli paks ja verekas ning l?hikeseks, otsast teravaks l?igatud valge habemega piiratud. ?Tere tulemast, noormees!? Ja vabrikant Riesemann sirutas, ilma ?lest?usukatset tegemata ja n?hes ainult Kurbatovi varju, oma l?hikese j?meda k?sivarre suure tursunud k?ega, mille esimeses s?rmes hiilgas p?ratu paks pitseris?rmus, hooletult v??ra poole. Andrei Petrovit? ei v?tnud seda k?tt vastu. Ta astus h?rra Riesemanni ette, vaatas talle n?kku ja ?tles: ?Minu nimi on Andrei Petrovit? Kurbatov.? Vaevalt oli h?rra Riesemann v??rale pilgu heitnud, kui ta oma v?ljasirutatud jalad tooli alla t?mbas, nagu inimene, kes tahab ?les t?usta. Ta ei t?usnud aga sedapuhku veel mitte, vaid kuna ta pilk kiiresti ja segaselt Kurbatovi n?gu tunnistas, tuli ta suust pooltahtmata r?igatav h??d: ?N?h, see ju vanem h?rra! ??R??mustab v?ga ? minu nimi on Riesemann ? vabrikant Riesemann ?? Ja pakkudes v??rale uuesti k?tt, mis n??d vastu v?eti, ajas ta enese pahema k?e toetusel toolilt ?les, aga ainult pooleldi, et pealegi sedamaid j?lle tagasi vajuda. Vahest oleks vabrikant Riesemann, olles Kurbatoviga nelja silma all, t?iesti ja sirgelt p?sti t?usnud, aga seltskonna n?hes pidas ta niisugust viisakust inimese vastu, kes tuli temale palgaliseks, kellele ta reisiraha oli saatnud, n?htavasti k?lbmatuks. Vabrikant Riesemann j?i aga ainult nii kauaks oma poja tunniandja ette istuma, kui just vaja oli, et seltskonnale n?idata, et ta vahet m?istab teha enese ja selle palgalise vahel. Siis t?usis ta v?rdlemisi v?ledasti, ja kui ta Kurbatovit oli teiste lauas istuvate h?rradega tutvustanud, hakkas ta koguni Andrei Petrovit?i k?sivarrest heldesti kinni, ning valitsema pannes lahke, l?busa peremehe heatujulist k?netooni, ?tles oma iselaadi vene keeles: ?L?hme kahekesi veidi jalutama, h?rra Andrei Petrovit?; viige mind ?ra sellest kelmide seltskonnast, kus mul t?na j?lle nahk ?le k?rvade t?mmati. Kas teate ? inimene v?ib pankrotti j??da nende v?rukaeltega m?ngides! T?na j?lle kolm rubla trallis! ??Tulge, h?rra Andrei Petrovit?, ma seltsin meeleldi a u s a t e inimestega.? ?Kes m?ngida ei oska, s??distab teisi ikka kelmuses,? naeris Riesemannile m?kitava h??lega j?rele see palja peaga, torus mokkadega v?ike isand, keda Kurbatovile kui vanemat h?rra G?blerit praegu oli esiteldud. H?rra Martin Riesemanni ja Andrei Petrovit?i vahel algas, kuna nad valisid jalutamiseks aia k?rvalisemad ning ?ksildasemad jalgteed, kohe elav vestlemine, mille eest hoolt kandis ise?ranis paks vabrikant. Tema heast tujust kui ka tema s?narikkusest oli m?rgata, et alkohol temasse oli m?junud. Ta k?neles esmalt vene keelt, ja kui ta sellega kitsikusse j?i, v?ttis saksa keele appi ja r??kis viimaks m?lemat segamini. ?Minu poiss, armas s?ber, v?ike tublisti k?sile??? sellest ainest algas nende jutt, selle juurde p??rdus ta ikka j?lle tagasi, selle keskuse ?mber keerlesid k?ik h?rra Martin Riesemanni m?tted. ?Teie haarake tast valju k?ega kinni, ?rge laske ohje l?dvale, ?rge olge pehme, ?rge olge j?releandlik! Ma annan teile voli teda pitsitada, pinnida ja karistada, kuda soovite; ainult siis, kui vemmalt vaja, teatage seda minule, ja ma tahan oma isakohust t?ita, selles v?ite kindel olla!? ??? ???????? ?????. ??? ?????? ?? ?????. ????? ?? ??? ????, ??? ??? ????? ??? (https://www.litres.ru/eduard-vilde/koidu-ajal/?lfrom=688855901) ? ???. ????? ???? ??? ??? ????? ??? Visa, MasterCard, Maestro, ? ??? ????? ????, ? ????? ?????, ? ??? ?? ?? ????, ??? PayPal, WebMoney, ???.???, QIWI ????, ????? ???? ?? ??? ???? ?? ????.