Всего два дня как на свободе Простоволоса, под хмельком, Душа ждала на небосводе В одном исподнем, босиком. На что потрачено полвека? Хотела вспомнить - не смогла. На возвышенье человека? Туман, обрывки, кабала. Там было тесно - в оболочке С рожденья вверенной судьбе, Как в новом сером доме блочном, Где и не знают о тебе. Она надеялась на тело,

Kilgivere Kustas

kilgivere-kustas
Тип:Книга
Цена:69.3 руб.
Язык:   Русский
Просмотры:   101
Скачать ознакомительный фрагмент

Kilgivere Kustas Anton Hansen Tammsaare Tammsaare 1900. aastal kirjutatud novell. Anton Hansen Tammsaare Kilgivere Kustas KILGIVERE KUSTAS Kilgivere Kustas oli k?ige rikkam mees Aruksaare kantnikkude hulgas. K?ik l?ks tema k?es h?sti korda. Teised vaatasid kadedusega tema p??le ja r??kisid, et Kustasest enesest ei pidada suurt asja olemagi, aga ta teinepool Kr??t – vaat, see on inimene, kes seda asja k?ik nii h?sti ajab. Kr??t oli ka t?esti t??kas ja s?nakas naisterahvas. Kustasel ja Kr??dal oli nende seitsmeaastalise abielu j?rele kaks last olnud; vanem neist oli poeg Juku ja noorem t?tar Manni. “Jumal t?natud, et meil neid nii palju ei ole nagu Kadaksaare Maril ja Matsil. Mis sa tahaks nende hulludega teha, mis neile selga panna, millega neid toita? Tahes ehk tahtmata, sa pead vaeseks j??ma,” r??kis Kr??t mitu korda, kui nad Kustasega kahekesti olid, ja vaatas s??ljuures h??meelega, vahel ka p?ris ?rnalt oma mehe p??le. Kustas tahtis nii m?nigi kord oma jumalakartliku naisele midagi vastata, surus aga siiski iga kord need s?nad tagasi. Ta teadis ju, et niipea kui ta midagi asjalikku talle vastab, mis k?ega katsudes ?ige on, saab ta kohe noomida oma jumalakartmata oleku p?rast. “Midagi ei s?nni ilma tema tahtmata,” r??kis Kr??t alati, “niisama on ka selle laste hulgaga lugu.” Ehk mis k?ige rohkem Kr??ta rahutuks tegi, oli see, et Kustase isa ka tubli l?uamees ja sootumaks jumalakartmata oli olnud; p??legi oli ta ise oma elule otsa p??le teinud. Teised keelasid Kr??ta k?ll, kui Kustas temale kosja tuli: “?ra mine temale, isa oli poolhull, ega tea, kas poegki targem on.” Aga v?i Kr??t sellest kuulas. Tuul kannab ju m?ne seemnetera puust enesest kaugele, v?ib olla kusagile m?e p??le, kust noor taim juha eluhommikul k?rgelt ?le teiste p??de ulatab vaatama. Natukene tundis Kr??t oma vaga s?dantki Kustase p??le m?teldes kipitama. T?nini oli Kustas ennast t?iesti ilusasti ?les pidanud: ei k?inud teiste poistega ?hes k?rtsis trallitamas, ei riielnud iialgi, oli tubli t??mees, ka suitsetama polnud ta veel hakanud, aga juba oli ta 25 aastat vana. Seitse aastat olid nad ilusti ?ra elanud: veel kordagi ei olnud nende vahel riiukukk oma tiibu lehvitanud. Alati olid nad teineteise vastu lahked ja osav?tlikud. Kui Kustasel juhtus midagi viga olema, valutas ta p?? ehk hammas, oli ta ennast seest ?ra venitanud, juhtus ka, et tal m?ni mure s?dant vaevas – siis tegi Kr??t k?ik, mis ta v?is, et oma kalli mehe vaeva v?hendada. Niisugusest osav?tlikust olekust tundis Kustas alati k?ige suuremat r??mu. Selle vasta tegi ka Kustas k?ik oma naise h??ks, mis ta v?is. Haige ei olnud Kr??t veel kordagi nende seitsme aasta jooksul olnud. Kui tal ka vahel oligi m?ni pisukene viga, siis ei lausunud ta sellest Kustasele mitte s?nagi, vaid tegi veel h?sti r??msa n?o, sest ta kartis oma kallist teistpoolt kurvastada. ?htutel, kui nad ?hes t??lt koju tulid, siis oli Kr??dal veel m?ndagi tallitust kodus ees, nagu lehma l?psmine, sellele sulbi tegemine, seap?rsas tahtis s??a saada, ?htus??giks oli tarvis midagi valmistada, piimap?tta oli tarvis pesta, ja veel muud. Sel ajal kutsus Kustas lapsed oma juurde ema t?list ?ra, v?ttis noorema oma p?lvedele ehk ka vahel teise teise p?lve p??le, s?idutas neid s??l ja laulis ise tasase h??lega: “?mm piu, piu, kass k?rva ja mamm sisse” … ehk midagi muud sellesarnast, mida lapsed tasakesti j?rele nagu osatasid. Mitu korda j?id nad niisuguse s?idutamisega ja laulmisega m?lemad teine teise p?lve p??le magama, kusjuures nende p??d hellasti pikkamisi isa rinnale vajusid, mida suuremalt osalt paljas poolmust ja higine k?va linane s?rk kattis. Kui h?? on n?nda magada, kui mureta tuksub s?da! M?letad sa seda? Oled sa maganud n?nda isa p?lvel? Ema tuleb kambri. Lapsi n?hes ?tleb ta: “Oh te v?etikesed, kus nad magama j??nud; ?ra v?sinud sest p?evasest hullamisest.” Kr??da k?ed kurnavad piima ehk teevad midagi muud, kuna ta aga silmadega hellalt oma laste p??le vahib. Isa ei liiguta ennast, ta ei raatsi oma kalli laste unerahu segada. Ta ?ratab neid alles siis, kui toit juba laual on. Lapsed ei taha aga unise p??ga mitte s??a, nad virisevad ja tahavad asemele minna. Ema vaigistab neid ja r??gib neile hoiatuseks: “Ei tohi ?htul ilma s??mata magama minna, surm vahib siis ??sel p?itsis.” Lapsed j??vadki kartma ja p??avad und ?ra ajada ning asuvad laua ??rde: Manni ronib ema s?lle, Juku aga seisab laua taga p?sti. Kui ta aga j?ri p??le istuda tahab, siis ?tleb ema kohe: “Kas sa enam kasvada ei taha, et s??gilaua juures istud; seisa aga p?sti; muidu ei kasva sa pikaks, j??dki niisamasuguseks pisikeseks. Tead, enne ei tohi sa istudes s??a, kui sa ?estanud ei ole. N?nda hirmutatakse last iga asja juures, kus ta vastu t?rgub, ja ei panda s??ljuures sugugi t?hele, et laps ka t?esti seda k?ik usub ja kartlikuks j??b. P?rast tuleb mitu korda ette, et Jukud ja Mannid pimedas enam kuskil ei julge olla, veel v?hem kuskile minna. Aga mis sest? Saab Juku ?kskord suureks ja saab asjast aru, et k?ik t?hi lori on, mis talle v?ikeselt on r??gitud, siis l?heb ta veel seda julgemaks, kui keegi loota v?is, ja ei karda vanasarvikut ennastki; ?tleb veel koguni, et teda pole olemaski, muidu saaks m?ni ju teda n?ha. N?nda elasid meie Kustas ja Kr??t r??must ja ?nnelikku elu. Nagu teised suved enne, nii tormas ka t?navune imekiiresti m??da. On ju neid t??sid ka kantnikul nii palju. S??l on heinaajal m?isa p?evad teha, rukist l?igata, suivilja kokku ajada, kartulid v?tta, kuna sa aga ka selsamal ajal oma t??d ei v?i unustada. K?ige magusamad p?evad nopib m?isaherra ikka omale. Sellest hoolimata on s?giseks k?ik korras: m?isap?evad tehtud ning oma t?? toimes. Aga v?i n??dki rahuaeg tuleb? V?ta n?pust: omal on heinad ja puud m?ne viieteistk?mne versta tagast vedada, m?isa viinavooris on tarvis k?ia ehk ka m?ned muud veod kaasa aidata. Pikisilmi oodatakse lund. On ta tulnud, siis on j?rjesti ?ks vedamine, k?imine, toimetamine, n?nda et aega ei saa silmagi s?gada. Nii l?hevad kevaded, suved, s?gised ja talved ?htemoodi m??da; ka aastad ei muuda ennast. ?ks ja seesama t?? ja hoolitsemine ning igap?evase leiva muretsemine, v?itlemine eluga. Mees on aga siiski r??mus ja laulab tihtigi selili ree p??l lamades ehk puukoorma j?rel k?ies. Ka naine laulab tasakesti kodus voki taga istudes. Lapsed istuvad palja jalu k?lma savist p?randa p??l ja m?ngivad oma hobuste ja veistega, mis puust on valmistatud. ?kskord s?itis Kustas laadale. Tal oli kaheaastane s?lg m??a. Juba hommiku vara kella kahe ajal t?usis ta ?lesse, et hobustele s??a anda ja laada vastu valmistada. Aga ka Kr??t ei maganud enam. Ta t?usis ka ?lesse, pani Kustase leivakoti valmis, otsis talle uued soojad sokid jalga, et k?lm jalgu ?ra ei v?taks, veel andis ta oma musta villase r?tiku Kustasele kaela, s??ljuures r??kides: “S?h, pane mu must r?tik kaela, see on h?? soe ja ei v?idu.” Viimaks on k?ik valmis; Kustas t?mbab kindad k?tte ja hakkab v?lja minema. “V?ta siit teised kindad omale veel ligi, kui esimesed m?rjaks saavad, siis v?id need k?tte t?mmata,” h??ab Kr??t ja viib jookstes kindad Kustase k?tte. N??d t?mbab ta omale lapitud valge kasuka ?mber piha ja l?heb rehe alla ning saadab teisepoole minema. “M?? ikka va raudjas ?ra, n?e, heinad j??vad juba ?sna napiks,” h??ab ta Kustasele tagant j?rele. See lubab seda. Ilm on k?lm. Lumi rudiseb, ei, ta karjub, vingub, kriiksub ree taldade all kui hiir. Kr??t seisab niikaua v?rava p??l, kuni ta enam midagi ei kuule, siis t?mbab v?ravad kinni, l?heb kambri ja hakkab k?rmesti ketrama. Vokiratta tasane vurisemine ja laste magamise hingamine sulavad nii ilusasti kokku. Hommikul, kui lapsed ?lesse t?usevad, on neil esimene asi k?sida: “Kas isa l?ks j?lle metsa?” “Ei l?ind,” vastab Kr??t: “Isa l?ks t?na laadale, m??b raudja s??l ?ra ja toob teile saia, ilusad linnud kohe, rosinasilmad p??s.” “Millal ta tagasi tuleb?” k?sisid lapsed r??msa n?gudega. “T?na ?htul, oodake aga.” “Ah, ta m??b siis raudja ?ra?” k?sib Juku, “miksp?rast ta tema ?ra m??b, ta on ju nii h?? hobune ja jookseb nii ilusasti, saba seljas, kop, kop, kop, ning norskab k?vasti.” “Ema ?tles ju, et ta meile tahtis saia tuua,” r??gib v?ikene Manni. P?ev l?ks lastel v?ga pikkamisi m??da, sest nad ootasid pikisilmi isa koju tulema, et neid ilusaid rosinasilmadega linda n?ha. ?htuks muretses Kr??t ka selle eest, et mehel h?? soe tuba oleks eest leida, kui ta koju tuleb. Ta keetis ka supi valmis: on ju nii h?? k?lmetamise j?rele sooja suppi s??a. ?htul, kui ju pimedaks l?ks, ootasid k?ik kolm p?nevusega isa tulemist; ka v?ikene Manni ei lubanud enne magama minna, kui isa koju tuleb. Nad ootasid kella kaheksani – ei kedagi. Kr??t k?is tihti v?ljas kuulamas, et kas kuuleks tulema teda, siis teaks latritulega rehealla vastu minna, aga asjata – ei kipsu ega k?psu pole kuulda. V?ike Mari hakkas juba uniseks j??ma. Ehk miksp?rast ei peaks mitte uniseks j??ma? Kammer on soe, ?tlemata soe. V?ikene lambituli, mis sumbunud ?hku tumedalt valgustab, meelitab, p?ris nagu surub lapse silmi kinni. Magus rammestus tungib tervest poisikesest ja k?hnast kehast l?bi, mida paljas poolmust s?rgihilp katab. Toa nurgad, s?ngitagune ja – alune j??vad n?rgast valgusest sootumaks valgustamata; s??l pimeduses pesitseb hulgakaupa k?iksugu kirjuid ja imelikka elajaid, misp?rast ka lapsed niisugustest kohtadest hirmuga eemale hoiavad. Kust need sarvikud ja imelikud elukad sinna on tulnud ehk kuhu nad sel silmapilgul poevad, kui see koht j?rsku valgustatud saab – selle p??le ei m?ista lapsed vastust anda, ka ei tule neile niisuguseid k?simusi meeldegi; neile saab sellestki k?ll, et ema on kord hirmutanud: “Kui sa ei kuula, vaata, ma lasen kolli s?ngi tagant nurgast su kallale tulla.” Kui laps seda ei kuula, siis lisatakse juurde: “Tule ?ra k?rmesti, vaata, hakkab praegu jalakanda kinni! Oh kui verised hambad tal suus on.” Noh, n??d ei ole enam muud kui, Juku, anna jalgadele tuld ja k?i jookstes ema juurde. Hirmuv?rin k?ib tema tervest noorest olekust l?bi. Manni seisis p?sti ema k?rval ja vaatas, kuidas ema ketras ning kui ilusti voki ratas ja v?rten ringi k?is. Ja ei teadnud isegi, millal ta silmad kinni l?ksid. Korraga tegid ta p?lved – n?ksti – ja ta silmad l?ksid lahti. “Sa j??d uniseks, mine ?ige ?ra magama,” ?tles ema talle. “Ma ei julge, koll tuleb s?ngi tagast nurgast mu kallale,” v?riseb Manni. “Ei tule ?htegi; ma viin su ise magama, panen teki p??le, ega siis koll kallale ei saa,” r??gib ema, v?tab siis t?trekese s?lle, viib ta hellalt kallistades s?ngi ja paneb talle teki p??le. Laps ei karda ka sugugi, vaid j??b varsti magama. Ehk miksp?rast peaks ta veel kartma? Ema ?tles ju, et kui tekk p??l on, siis koll kallale ei saa. Juku, kes laua otsas ?lest p?hjaga tooli p??l istub, kerib k?rmesti oma paljad jalad ?les tooli p??le – kes teab, mis laua all pimedas v?ib olla. Kuna ema k?rmesti vokki ?mber s?kub, ootab Juku igatsusega isa koju tulekut. Ka temale hakkab viimaks uni silmi tikkuma. Aga isa ei tule ega tule. “Ei tea, kus ta nii kaua on, kell on juba pool k?mme, ja selle aja p??le oleks v?inud ta ammugi juba koju j?uda,” m?tleb Kr??t. Uni on kui v?gilane Juku kallal, kuni see viimaks s?ngi l?heb ja ?e k?rvale peagi magama uinub. Ema ootab ?ksi. Tema ligi ei julge aga uni sugugi tikkuda, vist kardab ta vokiratta vurinat. Kell saab juba kaksteistk?mmend, aga ikka ei ole veel Kustast kodus. “Ega talle ometi ?nnetust ei ole juhtunud,” m?tleb Kr??t pool aralt. Viimaks, kella ?he ajal, oli v?ljas krabinat kuulda. Kr??t pani lambi latresse, t?mbas kasuka ?mber ja l?ks rehealla. “Ometi on ta kodus,” m?tles ta r??muga. Ta astus rehealla. Kustas oli hobuse juba v?ravast sisse t?mmanud. “Kus sa ometi nii kaua olid? K?ll me ootsime sind. Lapsed l?ksid juba magama, ei j?udnud ?ra oodata.” “Mis te siis na v?ga ootsite, eks te tea, et ma muidugi koju tulen,” r??kis Kustas pool segaselt, ja tema h??l kostis Kr??dale nagu v??rastav ja k?hisev, pehme. Kui ta hobust lahti v?ttis, n?gi Kr??t teda nagu tuikuvat. P?rast, kui nad kambris juba olid, k?sis Kr??t: “Kas sa ei taha mitte s??a? Ma j?tsin ?htul supipaja m??ri sisse, et soe seisaks, kuni sa koju tuled, n??d ehk on prussakaid teine t?is l?inud – paja kaanel p?lenud tahapoole serva auk sisse.” Ta vaatas hellalt mehe n?o p??le, mis nagu mures ja mossis n?is olema. “Ma ei taha mitte midagi,” vastas Kustas ja laskis p?? kahe k?e najale laua p??le. “Kas sa oled haige v?i …” k?sis Kr??t argselt. “Ei ole,” vastas ta l?hidalt. “V?i ehk varastati sul raudjas ehk tema eest saadud raha ?ra?” “Ennem v?ib see olla,” ?tles ta nagu v?sinult ja laskis oma p?? veel k?vemini k?te p??le vajuda. “Jumal hoidku k?ll! Kuidas sul see ?nnetus juhtus, seda ei ole sul ju veel t?nini ette tulnud?” “Mine k?si ehk aja taga, kuidas see on juhtunud. ?nnetus ei k?i iialgi m??da kiva ja k?nda, vaid ikka m??da inimesi. V?etud, mis v?etud, mis s??l veel k?sida, muudkui ole rahul ja ime k?ppa, kuni teine s?lg kasvab, kelle eest j?lle m?ne rubla v?ib saada.” “Siis v?eti sul raha taskust ?ra? Hoidku ka, missugused need inimesed on! Varastagu, pimedad loomad, rikaste k?est, s??l ei ole sest suurt viga, aga mis peab vaene kantnik tegema? Jumal hoidku niisugusi ?nnetuse eest!” r??kis Kr??t nutuse h??lega. Nutma aga ei hakanud ta mitte; teda ei olnud ka keegi nuttes n?inud. Mitmed teadsid r??kida, et tal pisaraid silmis ei pidada olemagi. “Jumal hoiab …” kordas Kustas nagu osatades ja j?rele m?teldes: “Ei tea, keda jumal enne on hoidnud, kui inimene ise ei hoia. Ehk varas l?heb n??d rikaste loomi v?tma – ega ta loll ei ole, et ta oma nina l?heb p?letama. Kas sa Kolmatsi lugu ei m?lesta, kuidas see kuu t?rvamise juures kase ladvast maha kukkus ja surma sai. Eks tema tahtnud herra hobuste vargile minna, mistarvis ta kuudki l?ks t?rvama, aga miks ta surma sai? Miks ta herra hobuseid k?tte ei saanud? Rummu J?ri sugune mees v?ib ?ksnes neid k?tte saada, aga mine otsi teine niisugune veel. Aga viga siis sinu hobust ehk raha on k?tte saada!” “Neil v?iks ju ometi hale meel olla nii vaese mehe raha ?ra v?tta!” “Vaene mees … Mis t?kist ma vaesem olen kui teised talumehed? Eks mul ole niisamuti riidega kasukas seljas ja kollased “venesaapad” jalas kui teistelgi. V?i arvad sa terve ilma minu vastu niisamasuguse olema, kui sina oled? Eks oota, va veli.” “Mis tal ometi t?na peaks olema,” m?tles Kr??t, “niisugune pole ta minu vastu veel iialgi olnud.” Ta ei m?istnud oma mehele mitte midagi vastata. Ta ei tahtnud ta k?est mitte k?sida, kus ehk kuidas tal raha oli ?ra varastatud. “Kas ase on valmis, magada tahaks, p?? hakkab ka valutama,” r??kis Kustas. “Jah, ma soputasin p?hku enne kotis, kui Manni magama panin, v?id k?ll magama heita!” vastas Kr??t. Kustas kobis varsti magama. Kr??dal ei olnud ?htegi ihku magamiseks. Ta seisis, nagu ta j??nud, kesk p?randat umbes pool tundi aega p?sti ja ta p??s keerlesid mitmesugused m?tted. Ta ?rkas oma m?tetest alles siis, kui Kustas ju norinal magas. Kr??t vaatas kella p??le; see oli pool kolm. Ka Kr??t l?ks magama; ta kustutas enne tule ?ra ja puges siis mehe k?rva s?ngi. Kustas magas, suu tema pool. Tasahiljukesti puges Kr??t sellesama teki alla, kus vanameeski magas. Ta n?gu puutus mehe l?ua k?lge, mida k?vad habemet??kad katsid. Kui kallis oli talle tema ?nnetu mees! Kustas norskas tublisti edasi. Tema soe hinge?hk k?is naisele m??da silmi. Korraga k?is nagu v?rin naise ihust l?bi, ta pidas oma hinge kinni ja s?nas salaja: “On see siis v?imalik? Kas see t?hi eksitus ei ole?” Veel kord nuusutas ta mehe hinge?hku, ja t?si mis t?si – ta haises viinast! “Oh sa viletsakene, kuidas on sulle see ?nnetus juhtunud, kes on sind selle tee p??le vedanud, mu kallis mees?” K?ik hoiatused, mis teised temale olid ?elnud, kui Kustas talle kosja tuli, ja tema isa elulugu tulid nagu kogemata meelde. Kustas aga ei l?inud tema meelest mitte halvemaks, vaid veel kallimaks. “Kas on meie viletsustele siis hakatus tulnud? Jumal taevas, halasta!” Ja kas ta oli enne nutnud v?i ei olnud, aga n??d tundis ta, et palavad pisarad tal m??da palet alla veeresid, ja ta tundis neid nii s?dame juurest tulevat. Ta oleks h??meelega oma mehe kaela kinni hakanud, tema karedatele huultele suud andnud ja teda s?damest palunud, et see esimeseks ja viimseks korraks j??ks. Aga ta ei raatsinud Kustase unerahu rikkuda, ei tahtnud teda t?litada. V?ib olla ta oleks teda oma palvetega v?itnud, nad oleksid eesolevatest ?nnetustest p??stetud olnud – aga n??d – n??d ei ole selleks midagi lootust. Ta nuttis veel natuke aega ja siis tundis omal s?dame p??l korraga nii kerge ja vaikse olema, misp?rast, seda ei teadnud ta isegi. P?evad lendasid kiiresti edasi. Meie kantnikkude elu l?ks vanaviisi edasi, muudkui kurvemad ja v?hem jutukad olid nad kui enne. Kr??da silmad olid tihti punased, mida ta ka oma mehe eest ei varjanud. Endine l?bus jutuvestmine oli t?iesti kadunud. Manni, kui ta n?gi, et ema nuttis, oli nii kurvan?oline ja seisis, mokad vingus. Pikad pehmed valged juuksed ripuvad sasis tal ?le sileda mureta otsaesise allapoole, millede vahelt silmad, need ilusad lapselikud vabad silmad, v?lja vahtisid. Juku ja Manni ei r??gi enam endi hobuste ja veiste juures nii valjusti kui enne, vaid tasakesti, nagu hirmuga, vahel ka p?ris sosinal, et mitte oma kallist ema segada, kui see voki seisma j?tab ja oma silmi p?hib ning hulgad ajad m?tetes seisab, ilma et ta ?htainustki liiget liigutaks. Kustas, kui ta ?htutel vooridest koju tuleb, ei olegi nii v?ga kurb oma ?nnetuse ?le. Mitugi korda tr??stib ta naisukest, et see selle ?he ?nnetuse p?rast mitte meelt ?ra ei heidaks. Kallis naisuke on aga nii kurb. Oleks enne millaski mees teda nii hella s?nadega tr??stinud, jumal teab, mis ta k?ik oleks teinud, n??d aga ei pane ta seda nagu t?helegi. Teda ei kurvastanud mitte nii palju see ?nnetus, vaid see, et ta mees ?htul joobnud oli olnud. Keegi vanaeit oli talle ?telnud, et Kustase joomine saab esiteks nii ootamata p??le hakkama. Juhtub aga ?kskord, et ta kellegi tuttavaga kokku saab, kes teda esiteks pool-v?gisi k?rtsi veab, siis on tee lahti. See esimene kord saab kui n?idusv?gi tema p??le m?juma ja kas vara ehk hilja – aga see kord tulemata ei j??. Kr??t oli jumalakartlik, ?hes sellega ka h?sti ebausklik. Ta ?tles alati: “N?iad ja pomisejad on t?iesti olemas, ega siis muidu p?haskirjas pole ?eldud, et me ei pea mitte nende poole p??rma. Ehk mis tegid nad Egiptuses Moosese ajal? V?i ei teinud nad vett vereks oma silmamoondamisega? Ehk kuidas lausuja naine laskis Saulile Saamueli vaimu ette tulla? Niisama kuidas jumala lapsed on olemas, miks siis niisamuti ei v?i ka kuradi lapsi olla, on ju ometi meil vabadus, kumma poole me aga ise tahame hoida. Ja kui jumal oma lapsi oma vaimuga v?iab, miksp?rast siis kurat oma j?ngrid oma vaimuga ei v?i v?ida? – Jah, hirmus on see k?ll,” m?tles ta natukese aja p?rast, “kui meil t?esti see ?nnetuse tund on k?tte j?udnud.” Niisugustel kordadel hakkas ta ise alati nutma ja palus s??ljuures s?damest jumalat. Oma alatise kurva n?oga tegi ta aga oma mehe elu kodus igavaks ja piinlikuks. Endine armas perekond, kuhu Kustas ikka nii suure h??meelega t?ttas, l?ks tal nagu vastumeelseks. Ta ei saanud milgi kombel aru, miks tema naine, kes enne ikka nii kannatlik ja tubli oli olnud, n??d nii imelik oli. See t?hine neli-viisk?mmend rubla raha, mis tal ?ra varastati, ei l??nud ju neid mitte maha. V?lga neil ju kellegiga ei olnud, ehk k?ll ka tagavarast juttu ei v?inud olla; oma k?tet??ga olid nad endid t?nini toitnud, miks ei v?inud nad sedasama ka edespidi teha. Sellest, et ta laadap?eva ?htul purjus oli olnud ja et see esimene kord oli ta elus, ei pannud Kustas sugugi t?hele. Ka seda, et tal raha just siis ?ra v?eti, kui ta juba purjus oli, ei tuletanud ta meelde. Ehk mis niisugusest asjast meelde tuletada? Umber p??rda ei v?i ta ju enam mitte midagi. Naine ei tea ka sellest. Tema noomimist ja nuhtlevat pilku pole tal tarvis karta. Tihti tuli talle aga meelde, kui magusasti, p?ris toredasti oli tema p?? keerelnud ja kihisenud sel ?htul. Teisel hommikul valutas p?? k?ll natukene, aga mis sest, igal magususel on ju omajagu kihvti sees. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/anton-tammsaare/kilgivere-kustas/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
Наш литературный журнал Лучшее место для размещения своих произведений молодыми авторами, поэтами; для реализации своих творческих идей и для того, чтобы ваши произведения стали популярными и читаемыми. Если вы, неизвестный современный поэт или заинтересованный читатель - Вас ждёт наш литературный журнал.