?rakadunud poeg

?rakadunud poeg Anton Hansen Tammsaare Tammsaare 1900. aastal kirjutatud novell. Tiitel Anton Hansen Tammsaare ?rakadunud poeg Kiborg&Ubitza, 2016 Algus ?RAKADUNUD POEG I “Olen ma, kus ma olen,” m?tles William, “aga ma l?hen siiski niikaua edasi, kuni m?ni talu vastu tuleb. Koera haukumine kostab, ja minu arvamise j?rel ei pea see mitte v?ga kaugel olema.” Ta t?usis m?tta otsast ?lesse, viskas p?ssi selga, l?kkas m?tsi kuklasse ja astus edasi. Neero, ustav jahikoer, hulkus pool v?sinult oma peremehe k?rval ja l??tsutas tublisti, keelt hammaste vahel pikalt v?ljas hoides. Kui William umbes pool tundi aega oli metsa m??da edasi roitnud, j?udis ta ?he saare ??rde v?lja, mille keskpaigas ?ks v?ike p?llulapikene oli, mis aiaga ?mber oli piiratud, et teda kariloomade eest hoida. Kerge naeratus lehvis Williami v?sinud n?o p??l. R??muga astus ta aia ??rde. Ka Neero n?hti r??msamaks minema; ta p??dis oma l??tsutamist tagasi hoida, katsus oma lontis k?rvu kikki ajada, pistis nina otsa l?bi aia ja vaatas p?llule. William j?i seisatades vaatama. Suvirukis, mis aias kasvis, oli madal ja kidur ja seisis nii vagusalt, nagu oleks ta magama uinunud. K?rge okaspuu mets piiras p?llukest igast k?ljest ?mber, mille seast m?nest kohast ka k?rged sanglepad ja kased uudishimulikult v?lja vaatasid. K?ik on ?mberringi nagu surnud; ?kski ei riku selle p?llulapikese rahu. Vahel harva tuleb p?der metsast v?lja ja vaatab p?llule, aga ka tema teeb seda k?ik nii vagusi, nagu tahaks ta sootumaks salaja k?ia. Juhtub ka, et j?nes, kes m?nda ise?ralikku kabinat on kuulnud, sahinal rukist m??da jookseb ja kesk p?llulapikest k?rge kivi otsas kahe tagumise jala p??le p?sti t?useb, et ringi vaadata, kas h?daohtu ligidal ei ole; aga ka tema hirmumine on t?hine; ta l?heb rahulise meelega kivi otsast maha ja heidab kivi ??rde puhkama. Talvel, k??nlakuul, tuleb hunt laisalt, murelise n?oga l?bi aia, uidab k?ige k?rgema koha p??le, t?mbab nina nuusutades k?rssu, kas mitte midagi kardetavat ligidal ei ole, istub siis hellalt pehme ja k?lma lume p??le maha ja vahib lootuseta ligema talu poole. K?ht on tal vaesel t?hi; kahe talu koerad, v?ikesed karvanassid, on tal s??dud, lambaid ta k?tte ei saa: perenaine hoiab neid oma juures toa nurgas, kus nad teda iga hommiku iga?ks oma tervitusega vastu v?tavad. Kevadel k?ivad tedred siin hulgakaupa m?ngimas, kus ka k?tt neid salaja hulgakaupa maha laseb. William hakkas aia ??rt m??da edasi k?mpima. Imestusega vaatas ta seda kidurat rukist. Niisugust suitsakat ei olnud ta veel iialgi n?inud. „Mis leiba v?ib siit saada,“ m?tles ta. L?una poolt p?llu otsast viis teda v?ikene teekene edasi. Kui ta natukene aega seda teekest m??da oli l?inud, j?udis ta teise p?llukese juurde, mis natukene suurem oli kui esimene; selle keskpaigas seisid talu hooned. Williami n?gu l?i t?iesti lahkeks; ta katsus ka vilistadagi, aga see ei l?inud tal h?sti korda: mokad olid hirmus kuivad, keel oli peaaegu suulae k?lge kinni j??nud. Elumaja oli ?sna viltu vajunud ja oli seda n?gu, seda meele?raheitlikku kurba n?gu, mida nii sagedasti s?nadega „viimse tuhande p??l“ nimetatakse. Katus otsani sammeldanud, aukline, nii et vihma ajal ennemini lageda p??l seisa kui majas, milles l?bijooksev tahmane vesi palju hullem on kui lageda p??l puhas vesi. William astus ?ue. Muru p??l istus keskealine naisterahvas ja ?mbles s?rki. P?ssimeest oma juurde tulema n?hes ehmatas ta ?ra. N?el j?i poolde pistmesse seisma. William k?sis r??ska piima, v?id ja leiba. “Ehk andke, mis teil anda on,” lisas ta juurde, “ma olen hirmsasti n?lginud.” Lahke perenaine ei k?sinud ka enam selle j?rele, kes v??ras oli, vaid l?ks silmapilk k?sku t?itma. “Imelik,” m?tles ta, “et noorherra siia, meile, tuleb s??a k?sima! V?i jumal teda teab, kes ta on v?i kust ta on. K?llap on ehk see m?isa William, kellest ikka alati r??gitakse.” Perenaise ?raolemise ajal vaatas William ringi. Otsekohe toa ukse ees oli haohunnik, mille k?rval kaks, kolm s?let?it kasepuid maas oli, vist perenaisele leivategemise tarvis. L?una-l??ne pool k?ljes olid karjalaudad - liig h?? on k?ll nende tarvis niisugune nimi, mis kui risuhunnik v?lja n?gid. Hariliku ?lest katuse asemel oli kuuseoksi m?danenud roovilattide p??le pandud; all katuser??stas oli aga veel sammaldanud, mitmele korrale parandatud katust n?ha. Terve hoone oli ja vaatas nii hirmutavalt Williami poole, et see sugugi sellest aru ei saanud, kuidas loomi julgetakse sinna sisse lasta minna: ta kukub ju, kui mitte just t?na, siis homme ometigi loomadele kaela ja matab nad k?ik oma alla. Hommiku pool toa otsas oli rohuaedki - no jah, rohuaed, v?i tahab keegi temale vist teist nime anda? See oli v?ike platsikene, kus sirelid, toomingad, pihlakad, mets?unapuud, kreegipuud, kus p??lt vist k?ll ?kski vilja ei ole saanud, ja tikerberi ning vahrakate p??sad segamini kasvavad, nagu oleks nad k?ik ?hesugusest seisusest ja sugulased olema, selle p??le vaatamata, et m?ni nendest m?isa ?leannetuma k?rneripoisi “pika n?ppude” abil m?isa rohuaiast on v?lja antud, ja kus hulgast ka vana tuttav lepp uhkustades oma oksad vaataja silma ette v?lja sirutab. See platsikene ei taha iialgi muud nime kuulda kui rohuaed. Olgu k?ll, et platsikest ?mberpiirav kuuseokstest aed mitmest kohast katki on, kust seap?rsad sisse poevad ja puude juurte ?mber mulda kohendavad oma targa “rehknuti” j?rele, kusjuures neid ka vahel vana emis ise aitamas k?ib, aga siiski j??b platsikene ikka rohuaiaks ja v?ib uhkusega oma nime kanda. “Noorherra, tulge n??d s??ma, toit on laual; aga, v?ib olla, teie ei julge ehk tuppa tulla, kardate kaela langema. See kartus on t?hine; vanamees pani alles t?navu kevadel uued m?nnipuu toed alla, seisab j?lle tuleva kevadeni!” Perenaine hakkas toa ukse poole minema; William astus temale j?rele. Vilu, pooll?mbunud ?hk v?ttis teda l?ve p??l vastu. Lugeja astub ehk esimest korda taluonnikese uksest tahtmata meie j?rel sisse. Esikusse astudes seisab meie paremal pool k?rval uks, mis sahvrist, kus m?ni piimap?tt, silgukauss ja kuivanud leivakanikas hirmuga oma otsa ootavad, l?bi kambri viib. Siit ei l?he aga meie mitte. Meie teeme auguga toaukse lahti ja astume ?le uksepaku sisse. Seinad on tahmanud, ahi kui elevant vahib mustava lahtise kerisega vastu, mille suu ees paar suurt musta pada kookude otsas ripuvad. Aampalgid on s?simustad, mille p??l niisamasugused parred seisavad, mis rehe ?lesahtmiseks tarvis l?hevad. P?rand on muidugi savine, ?ksnes tegemise ajal hoolsalt siledaks tambitud. Siin toas on p??legi veel keskpaigas ?mmargune koorega puust tugi, mille alumise otsa juures murusipelgad kihavad. L?bi toa astusid nad kambrisse. Uks oli v?ikene, madal, et suits mitte rehek?tmise ajal kambri ei tuleks. “Olge h??d, istuge laua ??rde,” ?tles perenaine; ta oleks h??meelega juurde lisanud: “Leib ja v?i on v?rske, piim paks, l?? kas lusikas sisse p?sti,” aga ta sai veel s?nasabast kinni, meelde tuletades, et herrale ei tohi niisugust t?hja lori ajada. William istus laua ??rde ja hakkas n?lga kustutama. V?i, mis valge taldriku p??l oli, maitsis h??. V?i k?rval seisid kaks, kolm silku, poolpunased, sirgelt nagu soldat kindrali ees. Kuid ?hel, kurjategijal, olid l?uad lahti j??nud, ka teine silm oli temal p??st ?ra. See ?ratas Williami rinnus nagu halba tundmust: ta ei oleks tahtnud teda enam n?ha, aga iga kord, kui ta v?id l?ks v?tma, libisesid ta silmad nagu salaja, temale teadmata, purustatud silgup?? p??le. H??meelega tahtis ta teada saada, mis maik neil nii reas seisjatel loomadel peaks olema. Ta v?ttis ?he, aga mitte selle purustatud p??ga, sellest hoidis ta hirmuga eemale, ja s?i; s??mise juures tundis ta, et silgud ei olnud ?ksnes mitte tulitanud, vaid ka hapud, ehk nagu talumees ise oleks ?telnud - silkudel oli “toidu maik juures”. Perenaine seisis kesk p?randat ja vaatas, kuidas noorherra s?i. Ta tahtis nooreherraga juttu teha, aga ei teadnud, mis asjast p??le hakata. Noorherra ei andnud temale aga palju aega m?tlemiseks, vaid k?sis: “Mis teie talu nimi on? Ma olen siit ?mberkaudsed kohad k?ik ammugi l?bi k?inud, aga siiski siin olen ma esimest korda.” “V?i noorherra ei teagi meie talu nime!” ?tles perenaine pool imestades, nagu oleks nende talu nimi k?igile pidanud teada olema. “Meie talu nimetatakse Ussim?e taluks.” “Ah, kas see ongi see Ussim?e talu, millest nii palju k?neldakse. Noh, siis olen ma seda nime juba ammugi kuulnud,” ?tles William. “Jah, eks meist k?neldakse ilmas muidugi palju, nagu m?nest imeloomadest, ehk v?ta k?ik kinni, mis k?neldakse. Aga meie elame ikka edasi p?evast p?eva. Viimati k?is armuline paruniherragi meid vaatamas, kuldav??rt herra, lubas meile uue elumaja ehitamiseks palke anda, aga saame n?ha, kuidas see j??b. Ma andsin teisele veel hulk munegi, ehk oleks veel v?ikesed kanamunad olnud, ei, p?ris suured mets-sinikaela munad, mis karjapoiss metsast koju t?i. Armuline parun imestas veel, et kust ma nii suured kanamunad olen v?tnud, ma ?tlesin, et mul suured kanad on, s?h, ega tohi siis ?telda, et pardi munad on, kohe kisa lahti: parun ei salli seda, tahab ise jahi p??l k?ia.” William naeris oma s?dames. Ta oli ju ise sellestsamast m?isast, mille parunist perenaine jutustas. “Ega teil ostetud koht ole?” k?sis William. “Aah, ostetud! Ussim?gi ostetud koht! Kust noorherra selle p??le tulevad? Vaata iga p?ev, et hambaid varna ei viska, millega sa siis seda kohta, kuulust Ussim?ge, ostad. Kuusiksaare eit on mulle mitu korda ?telnud, et meie olla kui k?rbsed s?nniku hunniku p??l, ja see on selge t?si. Mis siin on? Kevadel on ta just paras m?ek?ngas, kuhu ussid vee seest endid p?ikese paistele v?ivad v?lja ajada ja soojendada. Aga ega siis armuline paruniherra ei usu seda, kui me oma h?da talle kaebame, tahtis mineval aastal rentigi k?rgendada. Jaan s?itis uue vankriga m?isa, herra juhtunud n?gema, kohe k?sima, kust uue vankri oled saanud? T?hendab, koht toob h?sti kasu. See aga ei olnudki meie oma vanker, oli koguni M?ossaare peremehe oma. Ehk mis paruniherral sest viga on, kuidas meie siin elame; kui meie siin ka n?lga peaksime surema, see on ju herral ometi ?ks ta puhas: ?ks talutaat ees ehk taga. Meie peame aga ise selle eest muret kandma, et h?sti oskame “kintsu kaapida”, ehk siis ikka ennemini kuidagimoodi paremuse lootust ole.” Perenaine m?tles natuke aega. “Ega noorherra ei karda ?ksip?ini kambri j??des?” k?sis ta. “Ei karda,” vastas William. Selle p??le astus perenaine kambrist v?lja. Kui perenaine oli kambrist v?lja astunud, hakkas William nagu julgemalt ja uudishimulisemalt ringi vaatama. T?esti, ?igust ?telda, maja oli seestpoolt seda n?gu nagu kaks-kolmk?mmend aastat tagasi enamasti k?ik talukambrid Eestimaal olid; n??d aga n?eb sarnaseid hooneid harvasti kusagil pimedas “k?rbenurgas”. Kambril savip?rand, ?mmargustest palkidest lagi ja seinad, millede vahed lubjast valgendatud saviga on t?is visatud, pahemat k?tt ukse k?rval on soem??r, mille k?rval n??r on, kuhu p??le perenaine v?ikese lapse s?rgi ehk mehe kaelar?tiku laup?eva ?htul kuivama paneb. Soojam??ri p??le on simps tehtud, kus mitmesuguseid v?ikseid asju hunnikusse on aetud: p??hari poolkulunud harjastega, seebit?kk, poolikud hobuserauad, roostetanud naelad, paar pussnuga ja palju muud, mille k?ikide vahel prussakad jooksta vilavad. Seinade p??l on mitmes kohas nagid ?lesse pandud, kuhu riideid v?ib riputada. Veel on seina ??res paar algup?ralises karvas, “suitsupoleeris” s?ngi, kust seest ?led tuimalt v?lja vahivad: neil on siin juba ammugi k?ik tuttav ja nad ihaldavad vist ammugi siit lahkuda. Kaks, kolm harkis jalgega j?rgi seisavad t?siselt, iseenese v??rtust ?ra tundes, kesk p?randat; nendest natukene eemal seina ??res seisis ?ks hundit?lli lehtedest p?hjaga tool, mis aga suutumaks lagunenud ja ripakil oli. William vaatas ka n??d seda, mis p??l tema ise istub. Oma imestuseks n?gi ta oma all uut tooli, valgetest hundit?lli lehtedest p?hjaga. Korraga ?rkasid tema sees nagu kahetsevad m?tted: ka see n?ruse p?hjaga tool oli ?kskord uus olnud, ka teda oli ?kskord ?ksnes v??rastele antud, aga n??d on tema aeg m??da, tema ?nneajale on kell l??nud; n?ndasama saab ka see uus tool k?rvale j?etud ja seisab kord norus p??ga kusagil seina ??res, ja tema aukoha v?tab m?ni teine, n??d alles alustamata tool ?ra. S??gilaud oli kahest paksust kuuselauast - ?igemini l?hust - kokku pandud, mis aga nagu vihavaenus teineteisest eemale pugesid, selle p??le vaatamata, et nad altpoolt k?ljest kahe p??naga ja keskpaigast mitme salapulgaga ?ksteise k?lge olid kinnitatud. Toiduriistadele olid k?rbsed oma j?ljed k?lge j?tnud, mis nagu mesilase pere siin ?mber sumisesid; siiski maitses toit noorherrale v?ga h??. Kui ta oma isu otsas oli, l?ikas ta ka koerale h?? kamaka leiba, mida see ahnelt ?gima hakkas. Natukese aja p?rast l?ks ta v?lja. Perenaine istus j?llegi v?ljas muru p??l ja ?mbles s?rki. William andis temale toidu eest ?he rubla, mida ta esiteks sugugi vastu ei tahtnud v?tta, p?rast aga ometi p?ris r??muga peos hoidis. Korraga h??dis ?ks: “Uuh!” William t?stis silmad sinnapoole, kust h??l kostis; k?rge n?geste ja odra vahelt, mis siin toa juures kaunis lopsakas n?is olema, paistis valge sasis p?? v?lja, mis ennast, nagu n?ha, varjata p??dis. Perenaine vaatas naeratades sinnapoole. Natukese aja p?rast kerkis p?? k?rgemale ja kaks suurt halli p?rani lahti aetud silma vahtisid uudishimulikult otsaesise p??l olevate juuksesalkade alt v?lja Williami p??le. “Kusti, tule siia!” h??dis perenaine, kui William oli k?skinud poissi oma juurde kutsuda. Poiss tuli h?belikult, kahte, kolme odrap??d peos hoides ja nende p??le vahtides, ligemale. Tema riideks oli ainult pikk m??rdinud s?rk. “Ah sa kuri vaenlane, kuhu sa oma p?ksid oled pannud, palja s?rgiga tuleb noorherra juurde? Kas sul h?bi ei ole ka? Kus p?ksid on?” r??kis Maidi - n?nda on Ussim?e perenaise nimi - pool naerdes. “Ma viskasin p?ksid aia otsa, mis t?hje palavaga kanda,” ?tles poiss nagu t?iemeheliselt, ise aga oma tarkuse p?rast punastades. William kuulas t?helpandlikult poisi s?nu, mida see nii t?siselt ?tles. Kusti silmn?gu, kael, k?ed ja jalad, mis millegagi p?ikese eest varjatud ei olnud, olid t?mmuks p?lenud. Jalgade ja k?te p??l oli nahk hirmsasti ?ra l?hkenud, mis k?ll kevadise vilu tuule s?? oli ehk, nagu Maidi oma kalli Kustile ?tles: “Jookse sa, jookse palja jalu muda ja pori sees v?lja m??da, k?ll kured k?lvavad naerid sulle jalgade p??le.” Paari p?eva p?rast tundis “kallis Kusti” t?esti, et ?htul magama minnes jalad kipitsesid. Kusti kaebas virisedes oma h?da emale ja tegi s??ljuures nii vingus n?o ja mokad. Ema vastas aga: “Paras, paras! Eks ma keelanud sind jooksmast, aga kas poiss kuulab.” Siiski v?ttis ta t?ki searasva ja v?idis ?htul poisi jalad ?le. Kusti k?is hommikul oma rasvaga v?itud jalgadega nii h?? meelega ja talle ei tulnud meeldegi, et ta jalad eila ?htu olid kipitanud. Ehk k?ll Kusti n?gu p?ikesest t?mmuks oli k?rvetatud, siiski meeldis ta Williamile. K?ige enam t?helpanemist noorherra s?dames ?ratasid poisi suured silmad ja lai k?rge otsaesine. “Kas t?esti niisugusel suurte silmadega poisil mitte midagi k?rgemaid loomuandeid ei ole, nagu minu v??rasisa kinnitab? Seda ei taha ma mitte uskuda, enne kui ma oma silmadega olen n?inud,” m?tles William iseeneses. “Kui vana sa oled?” k?sis ta selle j?rele Kusti k?est. “Seitsme aastane, kaheksama p??l,” vastas poiss ja viskas silmapilguks oma suured tungivad silmad Williami p??le; p?rast laskis ta aga nad j?llegi oma s?rmede p??le vajuda, mis odrap?id nokitsesid. “Kas sa lugeda oskad?” k?sis noorherra. Poisil oli h?bi, et ta m?ned t?hed tundis, ja ei vastanud mitte kohe. Ema ruttas temale abiks. “Talvel voki taga istudes ma ikka ?petasin teda, t?hed sai juba tundma, aga kokku ei oska suurt veel ?htigi veerida. Aga “Isa meie palve” ?petasin ma temale juba ammugi selgeks ja ka ?he s??gipalve.” Ema s?nu kuuldes langes Kusti p?? arglikult allapoole ja h?bipuna v?rvis tema p?ivitanud paled veel punasemaks. “?ra h?bene ?htigi, ega see h?biasi ole “Isa meie palvet” m?ista. Kas sa oskad mulle selle palve p??st ?ra lugeda?” k?neles William lahkelt “kallile” Kustile. Kusti p?? langes veel madalamale ja paled l?ksid punaseks nagu keedetud v?hk. “Noh, mis sa ootad, pane k?ed risti ja hakka lugema, kui noorherra k?sib,” sundis ema. Poiss ei hakanud aga veelgi p??le. “Loe aga p??le, mis sa kardad, ega ma sulle kurja ei tee. Kui sa ilusasti palve ?ra loed, siis n?utan ma sulle aabitsa, kust sa lugema v?id ?ppida,” seletas William poisile. Poiss nokkis k?rsitumalt odrap?id oma peos, aga ei hakanud mitte lugema. “Oh sa s?ge, mis sa ennast sundida lased. Viska odrap??d maha ja hakka lugema,” k?skis ema omalt poolt. Poiss aga ei visanud mitte odrap?id maha, pani niisamuti k?ed risti ja luges palve ?he joonega ?ra. Kui palve otsas oli, punetasid poisi k?rvad helendavalt. P?? oli tal sootumaks rinna p??le vajunud. Harva viskas ta oma silmad noorherra poole. William v?ttis viieteistk?mnekopikalise h?beraha taskust v?lja ja andis Kustile. Naerujoon lehvis ?le poisi huulte; ta v?ttis raha vastu. “L?? noorherrale patsi ja anna k?ele musu,” k?skis ema. Poiss v?ttis argliselt noorherra k?e, l?i patsi ja andis oma karedate huultega tema pehmele k?eseljale musu. Selle p??le j?ttis noorherra jumalaga ja l?ks ?ra. II M?ni p?ev p?rast Ussim?el k?imist istus William Greenberg R. m?isa rohuaias pingi p??l, paksude n?retavate oksadega kaskede all, mida jumal teab missugune suur herra oli istutada lasknud, vist k?ll siis juba, kui alles m?nel mehel Eestimaal t?ieline taevas oli, kuna aga teised oma p?lve p?rguga oleks olnud valmis ?mber vahetama. William oli s?gavatesse m?tetesse vajunud. Tervel omal eluajal ei olnud ta miski asja ?le j?rele m?telnud, aga t?na, siin ?ksi olles, tungisid temale mitmesugused m?tted tahtmata p?he. Terve tema m??dal?inud elu lendas oma s?ndmustega tema silmade eest l?bi ... Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/anton-tammsaare/arakadunud-poeg/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.