Alatu inimene

Alatu inimene Jakob M?ndmets Jakob M?ndmetsa novell, mis ilmus esmakordselt 1956. aastal, 26 aastat peale kirjaniku surma. Jakob M?ndmets Alatu inimene ALATU INIMENE Vilu tuul puhus otsekohe mere poolt vastu n?gu. Lained tantsisid ja peksid vastu kallast. Laine ?hetasasest m?hinast nagu oleks vahetevahel inetut inisemist, kiunumist v?i midagi muud sarnast h??lt kuulda olnud. Ma istusin Kadriorus mere kaldal, tuttaval kohal, kus ma alati vabal ajal armastasin viibida. Mitu korda pidin ma ?les t?usima ja ?ra minema, sest t?nane vihane meri ei meeldinud minule mitte. Kuid ikka j?in veel siia istuma ja vaatasin meelepahaga k?rsituid valgeid laineteharju. ?leval kaldal oli v?he inimesi jalutamas. Linnarahvas kardab k?lma meretuult. Nad arvavad, et see neile nohu v?i m?nda muud haigust v?ib saata, sellep?rast l?hevad nad rannast eemale. Ometi oli keegi usaldanud mere ??rde tulla. Kui ta m??da ranna ??rt minu juurde j?udis, n?gin ma selle umbes 60-aastase mehe olevat. Tal oli kulunud kollane kuub seljas ja kaela ?mber mitmel korral paks villane sall visatud. Ta jalavarjud olid tugevate n??ridega kokku kortsitud. Mehe n?gu oli kaetud paksu habemega, mis kohati hall oli. Paks segamini habe andis talle veidi metsiku v?ljan?gemise. Ta paks ?mmargune ots, paksud huuled ja veidi v?lkuvad silmad avaldasid minu peale vastikut m?ju. N?htavasti k?is ta m??da mereranda vaatamas, kas tugevad lained ei ole m?nda ?lesv?tmisev??rilist asja v?lja visanud. Selleks otstarbeks oli temal m??rdinud m?rjaks l?inud kaelkott k?eotsas. N?htavasti ei olnud kott mitte t?hi. Kui mees minu kohale j?udis, vaatas ta ringi, nagu oleks parajat kivi otsinud, kuhu peale istuda. Ta oli pika ranna-??re l?bi otsinud ja n??d olid mehe jalad ?mber veelompide k?ies ja ?he kivi pealt teisele astudes v?sinud. ?K?lamees, istuge siia pingi peale,? ?tlesin ma ja nihutasin veidikese teise otsa poole. ?Siin on seljatugi, m?nusam istuda.? Ta vaatas minu poole. Umbusaldust v?is sellest pilgust v?lja lugeda ja ka ?htlasi seda, et ta minu ettepaneku ?le j?rele m?tles. ?Istumine kulub ?ra,? ?tles mees ja tuli, istus minu k?rvale pingi peale. Ta sirutas jalad raskelt nagu tinapakud ettepoole. Vististi olid need tublisti paistes. ?Mis te leiate siit mere ??rest?? k?sisin ma p?rast seda, kui ma talle olin sigari andnud, mille ta pool t?rkudes vastu v?ttis. ?Eks valju tuulega tule ikka midagi ka kaldale v?lja?? ?Mis siit leida on. N??d on s?jalaevad ?leval. Madrused k?ivad maal, joovad purju, kukub ?hteteist sisse. Vesi uhub ??rde ? k?lbab ?les v?tta. ?les v?etakse ju ikkagi.? ?Meri on imelik. Mis just tinaraske ei ole ja kindlasti p?hja ei vaju, selle viskab ta ikka viimaks pikapeale kaldale v?lja. Teda v?iks selles asjas inimese s?dametunnistusega v?rrelda. Ka see ei suuda enesesse midagi ?ra peita, vaid p?rastpoole tulevad asjad inimese enese k?est avalikuks.? ?Ah teie tahate seda merega v?rrelda?? ?Seda v?iks, sest neil on teineteisega nii v?ga palju sarnasust. M?lemad on s?gavad, aga ka m?lemad ei suuda enese p?uesse miskit asja j??davaks mahutada. Sellest see ka tuleb, et tihtilugu ja mitme aasta p?rast suured kuriteod avalikuks t?usevad. Inimene jutustab nad ise ?ra, s?dametunnistus viskas enesest v?lja, justkui mere vood s?gavusest k?ik asjad kaldale kannavad.? ?Sooh, see on v?ga kena ja tark jutt,? ?tles mees ilma et ta minu poole oleks vaadanud, ?aga kahju, et mina teda ?igeks ei pea. Ma olen ka ilmas neid s?dametunnistusi n?inud, kes miski asja juures kohmetama ei l??. Nende rahu ei suuda miski kuritegu segada.? ?Ei vist. V?ib ju olla, et m?nel hukkal?inud r??vlil niisugune s?dametunnistus on, aga arvatavasti ?rkab ta ka tema rinnus omal ajal.? ?Ah-ah-ah, hukkal?inud inimesel!? ja ta viskas selle juures nagu altkulmu vihase usutleva pilgu minu poole. ?Ei tarvitse sugugi hukkal?inud inimene olla. Ma tean seda ? sellep?rast ma ka ?tlen.? ?V?ib ju olla, aga siiski ? peab tunnistama, s?dametunnistus n?rib tal ikka sees ja kihvtitab ta elu hoopis ?ra.? ?T?hi jutt,? vastas vanamees kangekaelselt. ?Sealt see m?rin kostab,? ?tles ta, k?ega linna poole n?idates, ?vaadake, seal on paleed ?leval. Ah, ?iguse teel on inimesed seda enesele saanud? Ja mis neil viga elada on? Rumalad v?ivad uskuda, et neile s?dametunnistus vaeva teeb.? ?Noh, selle n?itega ei saa veel kuidagi selgusele,? t?hendasin ma. ?Kui meie terve linna kohta tahaksime k?nesolevas asjas kindlat vaadet saada, siis peaksime igamehe eluj?rge ?ksikult tundma ?ppima. Ja see on iseenesest v?imatu, sest inimese seespidine elu j??b ju ikka v??ra inimese eest varjule.? ?Mis minul seal tundma ?ppida, ma tean seda ilma uurimata. Ma v?iksin teile elust n?iteid tuua ja siis kinnitaksite minu m?tted ?igeks.? ?Olge nii lahke.? ?Ah soo ? teie soovite, et mina k?nelen. Noh, hea k?ll ? ma r??gin siis. Teie ei tunne mind, pole seda ka tarvis ja see ei tee ka sellele asjale sugugi paha, kui ma koha, kust ma k?nelen, nimetamata j?tan. Asjalugu on iseenesest t?si ja see s?ndis umbes kolmek?mne aasta eest. Kuskil suures vallas elas vaene mees oma pojaga. Isa oli hea ehitust?? tundja, aga kui poeg nooreks meheks kasvas, saadi pea aru, et ta ehitust??de peale isast veel palju osavam oli. Ta v?is iga t?? peaaegu karva pealt ?ra hinnata, oskas ilma pikema eelrehnukita ?ra ?telda, kui palju sinna juurde materjali, kui palju p?evi jne. ?ra l?heb. ?he s?naga, iga?ks, kes temaga seltsis t??l oli, sai aru, et tal selle asja peale v?ga head anded on. Meister, kelle all ta teenis, suri ?ra ja noormees j?i n?nda vabaks. Keegi j?ukas inimene usaldas teda, laenas talle taha ja ta v?ttis oma k?e peal ehituse ette. See l?ks v?ga h?sti korda, t?i talle kiitust ja kasu tublisti. Seega oli siis n??d tee lahti. Sel ajal l?ksin ma tema juurde teenistusse. Ta oli hea s?damega inimene ja kui sa t?? juures juhtusid kas sitika katki astuma, siis pidas ta sulle selle ?le pika manitsusek?ne. Kui jutt ?hest v?i teisest pahast asjast tuli, siis avaldas ta selle kohta oma p?lgust. Sellel aastal, kui ma tema juurde teenistusse astusin, ehitas ta Vahuvere veskit. See veski oli kevade varakult ?ra p?lenud ja n??d tehti uus h?sti suurem ja toredam kui vana. Kui veski juba valmis oli, s?nas ta ?hel p?eval minule: ?Oleks niisuguseid ehitusi enam, siis ikka v?iks juba midagi ?ra teenida.? Sellelsamal s?gisel olid meie pool mitmed tulekahjud. Kaks talu p?lesid maha, peale selle veel pood. Inimesed olid p?riselt hirmu sees, sest jutt k?is t?en?ol ringi, et need tulekahjud olla k?ik kurja k?e t??. Poes hakanud tuli poe tagant kuurist, tuule pealt, ja teatavasti ei olla seal millalgi tulega sees k?idud. Teisel talul olnud rehed ammugi pekstud, tuli p??senud reialtse otsast, ikkagi tuule pealt, lahti ja terve varandus ?hes loomadega sai tuleroaks. Teine talu l?ks toa tagant p?lema, ja leek v?ttis nii suure hooga v?imust, et inimesed s?rgal v?lja said. Kuid vana ema ja peremehe k?ige noorem poeg, kes toa taga kambris magasid, ei p??senud mitte v?lja ja nad p?lesid ?ra. K?ik need p?lemised olid kesk?? ?mber. Inimestel ei olnud esiotsa muud juttu, kui k?neldi aina p?lemistest. Arvati siia-sinna, uuriti, kahtlustati, aga kedagi ei v?idud s??dlaseks tunnistada. J?rgmisel suvel oli meil palju t??d, sest minu peremees kauples k?ikide nende majade ehitused, mis olid maha p?lenud, enda k?tte. Ta ostis kroonu metsast platsikaupa puid, mis sellel ajal kaunisti odavad olid, ja pea olid uued ehitused, palju paremad kui endised, vanade kohtade peal. Aja jooksul olid p?letamised ?ra ununenud, aga kui s?gise poole, vist septembrikuu algul, ?hel kesk??sel hele leek valla serval inimesed kokku kutsus, siis oli ehmatus suur k?ll. Valla kooli- ja kohtumaja, mis ?hes oli, p?les maha ja kooli?petaja kaotas oma terve varanduse. Siin v?is selgesti aru saada, et see p?lema oli pandud, sest ?le pehme k?nni l?ksid pastlaj?ljed aida taha ja sealt j?lle tagasi. Uuriti neid j?lgesid, aga et k?ik pastlaj?ljed ?hetaolised on, siis ei saadud sellest ka miski otsa peale. Vaevalt oli n?dal m??da l?inud ja rahva ?revus veidi soikunud, kui ?hel ??sel m?isa poolt tuli paistis. P?ratu suur viljak??n oli leekides. Muidugi oli see ka p?lema pandud, sest ?ksik k??n eemal v?lja peal ei v?tnud ju mitte iseenesest tuld. ??? ???????? ?????. ??? ?????? ?? ?????. ????? ?? ??? ????, ??? ??? ????? ??? (https://www.litres.ru/jakob-m-ndmets/alatu-inimene/?lfrom=688855901) ? ???. ????? ???? ??? ??? ????? ??? Visa, MasterCard, Maestro, ? ??? ????? ????, ? ????? ?????, ? ??? ?? ?? ????, ??? PayPal, WebMoney, ???.???, QIWI ????, ????? ???? ?? ??? ???? ?? ????.