Hobusevaras

Hobusevaras Jakob M?ndmets Jakob M?ndmetsa 1930. aastal ilmunud novell. Jakob M?ndmets Hobusevaras HOBUSEVARAS Tiheda metsaparda ja lausiku rabaveere vahele laskunud h?tt oli alles elutu. H?ti elanikud magasid. H?ti ?mber hulkus kohevil karvadega, lidus k?rvul koeraklutt. Nuusutades puhtas ?hus heljuvat suitsu ja n?e h?ngu, t?stis ta vahetevahel nina ida taevakaare poole, kus oli t?mmatud metsa kohta verev koiduviir. Tumedal taevap?hjal s?udsid laisalt, aetud n?rgast tuulest, harvad roostetanud pilvekahlud. V?is loota ilusat kevadeilma. H?ti uks k??ksus kadakasil sagarail. Tuli ?ue p?ksatu h?ti peremees Ants P?rtling. Kohevil sassis pea, tokerdunud habe ja magamisest r?hmas poolkinni silmad. J?me takune s?rk tolknes ?ndlateni, j?ttes katmatuks soonilised karvased s??red. Toimetanud ?ra p?ksikorra haopinu taga ?leskaevatud peenramaal, k?hatas selgeks rinnad, urgitses s?rmega puhtaks nina ja silmitses itta. Seal suurenes, laienes alaliselt verev koiduviirg. Juurde jooksis kiunudes ja liputades saba koeran?ss, t?usis p?sti mehe najale, j?ttes s?rgile oma k?ppade haralised pitsatid. ?R??kis teine ?htul,? pobises Ants P?rtlingi habemes suu, ?et tahab t?usta vara, aga n??d magab nagu nott. Peab ?ige ?ratama.? P?rtling l?ks tagasi tuppa, kummardades harjunult k?lejat keha, et ei p?rkaks pea vastu tahmunud ukse peelispuud. ?Et teie p??namine ei saa kord ka t?is!? k?mises kare h??l h?tis. ?Varsti ajab p?ike ?les, lehm iniseb karjaaias. Kuhu, kurat, oled pannud mu p?ksid?? Seina ??rest tahumata sammastega asemelt, mille m?lemalt poolt ??rest ulatusid v?lja kollendavad ?led, ajas enese esmalt poolpuusakile Reet P?rtling. Vanunud pikad juuksed langesid ?le palge, nii et unised silmad vaatasid nagu p??sast. Laisalt t?mbas parem k?si n?rtsinud rinnanahkadele katkenud s?rgi. ?Kes neid on sul n?ind. Teab, kuhu ise ?htul viskasid,? lausus unine h??l. Upitades ?les oma tagumise kehapoole, hiivus naine savip?randale. Vaevalt saanud ?le triibulise seeliku, astus ahju taha samasuguse voodi juurde. Haarates hoogsalt magaja ?last, h??dis: ?Liine, pagan, aja end ometi kord ?les. Sa ei j?ua sedasi ?igeks ajaks kartulimaale. J?lle siis teistel virin lahti.? Pikk, v?imas ringutus ja suud ammuli kiskuv haigutus oli eidele vastuseks. ?Noh, aja ikka ?les, ega sul ole kuigi palju aega.? T?usis istukile paksu-, punasen?oline, pika-, kollasejuukseline k?rgelekuhjunud rinnaga t?druk. Silmitses hoolega nelja roostetanud ruuduga akent. ?Ons p?ike t?usnud?? ?Mis sa n??d k?sid,? vastas juba askeldamise hoogu sattunud eit. ?Aja aga ?les. Enesel minna hulk maad. Vaata, et j??dki hiljaks.? Veel kord magus haigutus, veel kord hetkeks langus v?idunud p??riga padjale. ??? sa pagan j?? n??d uuesti,? h??dis eit, p?hkides k?ega higi ?hmaselt ruudult. ?N?e, hakkabki varsti t?usma.? L?igi tuba t?is kuldkollast valgust. Isegi nii ere oli see, et valgusjoomes v?is n?ha tantsimas tolmuk?bemekeste pilve. Puukiiludega kinnil??dud voodi nagisedes Liine t?ustes, seistes viivukese keset p?randat, l?i t?druk ?le pea oma liharullid k?sivarred ja konte ragistades ringutas tugevaj?uliselt. ?Mis sa pagan teed!? h??dis ema. ?Venitad viimaks oma sisikonna. Hakka siis arstima.? Leidnud oma p?ksid, mis n??d poolenisti kontidel, seeras vanamees k?rkjap?hjaga tooli akna alla laua ??rde, toppis aegamisi t?is piibukaha ja peagi lagunes ja h?ljus suitsuvinetis meeter-poolteist ?le savise p?randa. ?Kaoks sind oma alalise tohlamisega. Matab otse hinge kinni.? Surudes k?ega n?rtsinud rinde kohas, k?his naine, nagu oleks raiutud n?ri kirvega ta rinnus lahti lihalatakaid. ?Mart tegi ?htul juttu laadaleminekust,? ?tles naine, saades tagasi hinge k?hast. ?Kas sa ei ajaks teda juba ?les?? ?Eks ma aja,? h?mmeldas habemes suu, ilma et valla oleks lasknud piibupugu, millesse olid kulutanud kollased hambat??kad s?gavad ?narad. T?usiski. L?ks ja l?kkas lahti ukse, mis viis kolde eest toa otsas olevasse kambri. Siin oli ?sna pime. Ainsale aknale oli t?mmatud kirjuv?rviline, veidi auklikuks katkenud p?ll. ?Noh, ?htul r??kisid sest laada asjast,? ?tles Ants P?rtling. ?Kui tahad ikka minna, eks see aeg kuluks ?ra.? Lautsikul sirutas tugev mehekogu. Pealev?etud l?heldase v??dilise vaiba alt ulatusid v?lja pikavarbalised kondised jalalabad. ?Ons juba p?ike ?leval?? ?Ei veel, aga ega see ole enam kaugel.? ?Hea k?ll. Kas tuled kah?? ?Ei vist. Mis ma sinna longin. Oleks v?he l?hemal.? ?Kas Liine tuleb?? ?Eks ta oleks v?ind tulla k?ll, aga ega saa. Toodi kartulipanemise k?sk. Ega v?i ?ra j??da.? Mehe k?si t?usis karvasele rinnale, kratsis sealt, ulatus siis labaluu taha ja l?puks s?gas k?hul. ?Ega siis midagi, eks pea t?usma.? Oligi kerge ja v?imsa h?ppega maas lautsilt. P?randal kasvas kogu niiv?rd suureks, et puudutas peaga lage, kus pooleldi tahutud palkide vahelt ripnesid samblatordid ja heinapuru. N??d oli metsaparda ja lausik-rabaveere vahel lossutavas h?tis elu. Ei olnud see elu vilgas, vaid laisav?itu. Sarnlev rabaoja voolule, mis jookseb venivalt koolmete vahel, kandes saasta ja roostet. Kuid ta ikkagi jookseb, aga ei seisa. P?ike oli t?usnud ja kogu ilma t?is kallanud valgust, mis l?i h?tist tulija silmad otse pimedaks. Mart ja Liine v?ljusid seltsis h?tist. Paarsada sammu h?tist eemal v?hma veerul lahkus tee kahte harru. ?Sa pidid ju ka tulema laadale,? ?tles Mart, vaadates n?kku t?drukule, kelle p?skedesse kiskus hommikune vilu ohtralt verd. ?Eks oleksin tulnud k?ll, aga ei saand. Toodi ju ?htul kartulipanemise k?sk.? Mees m?tles. ?Hea k?ll. Ega ma teagi, kas tulen tagasi niipea. Aga kui kuulen, et on k?idud sind magatamas, siis lasen sellel maha sooled.? T?endas seda k?llalt kiivate silmade tungiv pilk, et s?nad ei ?eldud naljaks. ?Mis sa n??d ajad niisugust juttu. See, mis oled kuulnud, on t?ieline vale.? ?Hea, kui on vale. Aga pea seda meeles: kui on t?si, teen sellele l?hikese l?pu.? Pikemaks jutuks oli neil puudus s?nust, aga ometi seisid nad veel v?hma veerul. Juba ulatusid soojendama p?ikesekiired niisket maapinda ja panid heljuma udukangad. K?tikus ?rkas metskits ja kaugele kostis ta m?hisev m?kitus. Kaasikust kuuldus uttude k?misev laul. ?Pean minema,? lausus Liine. ?K?llap ongi teised juba varsti kartulimaal.? ?Noh, mine siis peale. Ega ma ei tea kindlasti, millal tulen tagasi. Aga v?ib olla, et tulen juba t?na ?? peale.? Sirutaski v?imsad k?sivarred, haarates harjunud viisil t?druku ?mbert. Surus peopesa t?druku k?rgelekuhjunud rinnale, ja mehe suu leidis naise paksud, pungil verd t?is huuled. See kestis hetke. Laskis siis naise kaenlast vabaks ja lausus hoiatuseks: ?Tead, kui seal ?htul tantsitakse ja sa ei oska end hoida, l??n su surnuks. ?ra arva, nagu ei saaks ma seda teada.? Lahkusid. Mart p??ras v?hmalt sooseljandikku m??da minevale teele. Tee oli siin ahtake, roopad r?hutud s?gavale maasse. Juhtus olema neidki, kes kiskusid looma k?rvale, aga v?is ratas sattuda m?lka ja vanker kalduda ?mber, nii et seda ei suutnud v?lja vinnata sealt mitme mehe ramm. K?llap otsis ka see ?nnetu, kelle m?lestuseks on kirvega l??dud rist m?nnij?ssi k?ljele, oma rattale kindlamat pinda, mille juures vanker kaldus ?hes koormaga pehme p?hjaga pori t?is kraavi ja oma alla mattis mehe. Siin ja seal tee k?rval k?rgemal kohil kasvasid m?nnij?ssid ja nende vahel olevad m?lkad, t?idetud l?bi suvegi roostekorraga kaetud leemetisega. Palavail ?htuil t?usis m?lkaist vastiku haisuga aur, mis raskelt h?ljus nagu k?tise suits. M?nel pool k?tiku servi m??da oli p??snud kasvule v?rdjas-pilliroog, terava??reline pikk kollasekubraline luht, ja kui tuli tuul, siis kuuldus soost kahin. Vaikne ja surnud oli raba. V?ib olla, et leidus k?rgemail kohil m?ni madu ja aeg-ajalt piiras vesihallide pilvelaikude all kull, silmitsedes rabast saaki. Ainult s?gisepoole, kui l??vad uimastamapanevad kailud ja m?rul?hnalised p??sad k?tikus ?ide ja valmivad mustikad ja sinikad, kuikavad ?le raba sageli noorte inimeste h?isked. N??d kevadel oli raba vaikne ja t??tu ja igav oli rabatee. Tuttav ja omane oli rabatee Mart Palmile. Ei m?letanud tema isegi ?ieti aegu, millal ta k?is esimest korda seda teed. Oli meelest l?inud seegi, mis sundis teda just esimest korda sellele ?ksikule teele. Aga n??d teadis ta, et ei ole ?htegi paika, kuhu ta kitsikuse puhul igatseks rohkem kui rabateele. Haruneb isegi ?hest kohast kolmeks see tee, harud on peateest veelgi ahtamad, pealt kinni kasvanud sitke muruga, nii et ei tundu neis ainustki rattaj?lge. Ka viivad siit ja sealt saladuslikud jalgrajad teelt k?rvale. Mine siis tea, mida m??da l?ks hobusevaras ja kus v?hmal ta peidab tagaajajate eest oma saagi. Ta v?ib olla t?itsa kartuseta ja oodata aega, millal v?sivad tagaajajad. Ega olegi rabateel k?ndides teha muud, kui sorida ajaviiteks minevikku. Juhtub tulema v?ga harva k?lamees logiseva vankriga ja siis viitavad viivuks k?rvale su m?tted. N??dki heljus Mart Palmi silme eest m??da ta minevik. T?usis n?htavale piltide rida, mis tulid ja kadusid nagu pildid kinolinal. Kuidas k?ll oli saatus teda loopinud ?hest ??rest teise. Ta oli nagu pr?gi tolmaval maanteel, mida tuuleiil ?les t?stab, paiskab teise paika ja uuesti j?lle haarab. Selgesti on tal meeles kasvukoht Alliku alevist l?bik?iva porise maantee veerel. Praegugi tunneb ta nina veel selle v?ikese ruumi vastikut h?ngu, milles elas, kasvas ja t?litses joodiku sadulsepa Palmi mitmehingeline perekond. Vahetevahel kuulduvad praegugi k?rvus valus vaevleva venna kiljatused, kui temast s?itis ?le maanteel raske veovanker. ?ige, neid s?ndis k?ll palju, aga neid ei saanud palju, sest agarad olid mitmesugused haigused harvendama laste hulka. Ja ega surmgi ihaldanud Palmide peres kuigi rohkesti pisaraid, sest l?puks saadi ikkagi aru, et lahkunul on mullas parem. V?ib-olla on n??dki Mart Palmil elus vendi-?desid, aga temal ei ole neist paljudel aastail v?hematki teadmist. Seda ta teadis, et aeg oli sealt aleviku ??rest maantee veerelt ammugi ?ra p?hkinud Palmide asupaiga ja isegi t?iesti luitunud oli neist m?lestus. ??? ???????? ?????. ??? ?????? ?? ?????. ????? ?? ??? ????, ??? ??? ????? ??? (https://www.litres.ru/jakob-m-ndmets/hobusevaras/?lfrom=688855901) ? ???. ????? ???? ??? ??? ????? ??? Visa, MasterCard, Maestro, ? ??? ????? ????, ? ????? ?????, ? ??? ?? ?? ????, ??? PayPal, WebMoney, ???.???, QIWI ????, ????? ???? ?? ??? ???? ?? ????.