K?lamehed

K?lamehed Jakob M?ndmets Jakob M?ndmetsa romaan, mis ilmus 1956. aastal - 26 aastat peale autori surma. Tiitel JAKOB M?NDMETS K?LAMEHED Kiborg&Ubitza, 2016 Algus 1 Niisugust osavust, julgust ja libedust etteastumises polnud siin enne n?htud, ja mida enne n?htud ei ole, see on esmalt v??rastav. Nime j?rgi olime ennegi temast kuulnud, aga teistel peale ?he polnud ?nneks l?inud teda n?ha. Va hea mees Kustav Leipmann oli temaga k?ll juba isiklikult tuttavaks saanud ja n??d tormasid teised Leipmanni kallale k?simustega, nagu: mismoodi mees ta on? Mis vaimu laps? Kuidas ta oma v?limuse poolest ka on? jne. Leipmann v?is muidu k?ll tark mees olla ja selleks teda ka peetigi, kuid nende k?ikide k?simuste peale ei suutnud ta ometi kosta. See oli ka vististi Leipmannile ?nneks, kui keegi punase habemega mees l?henes ja Leipmanni k?est k?sis: “Kuidas n??d l?heb?” Seda Leipmann teadis, kuidas ta l?heb. Aastak?mned oli ikka ?htemoodi l?inud, ainult see oli ise?raldus, et ta jala sisse oli n??d jooksja l??nud. M?ned k?skisid jalga p?hjapoolse katuse sambla sees hautada, teised j?lle sipelgates. N?nda sai ?le?ldine k?ne hoopis teise voolu. Seal l?henes keegi noormees. Ta oli, nagu pea v?is m?rgata, korralikult riides. Hiljuti moodi tulnud pruunjasmust k?bar oli tal peas, kuna see v?he pahemale poole viltu oli, just nagu oleks ise kogemata kaldunud. Peenike sedasama karva suvepalitu oli tal seljas. L?hikene palitu, ilma seljast v?lja l?ikamata, nagu kubermangulinnas kanti, aga siinpool veel mitte rahva seas armsaks saanud mood. S??rases palitus oli inimene nagu pikas viljakotis, aga see oli uus mood. P?lvist saadik paistsid musta- ja hallitriibulised p?ksid. Jalas olid l?ikivad, peenest nahast “randi”-saapad. Olgu k?ll, et teetolm oli saabaste peale heitnud, sellegip?rast v?is asjatundja silm kergesti m?rgata, et need saapad heast nahast olid, v?ib-olla hoopis veel peenemat seltsi, eht Varssavi omad. P?ris peenikene poiss. Ta tuli pikkamisi, aga ometi kenal, uhkemoelisel k?nnakul. Siin oli talle k?ik v??ras – inimesed, riided, ?mbrus. Ta oli enne palju kuulsast Laiksaare kihelkonnast kuulnud, sest see koht oli isamaa ajaloos t?htis. Siin oli maalinn olnud, kus kuulus eestlaste vanem kaua vaenlastele vastu pannud. Vaenlasi saanud tuhandete viisi linna valli all otsa, nii et neid p?rast mitusada ?hte hauda pandud. Seal tee ??res seisavad praegu p?ratud augud, sissevajunud haua kohad, p?ris t?e tunnistajad, kes meile k?ige selgemini teavad hirmulugusid minevikust jutustada. P?rast seisis Laiksaares loss, mille omanik pool kuradit olnud. Rahvas teab veel praegu kohutavaid lugusid Laiksaare lossi omanikust k?nelda, olgu k?ll, et lossist muud pole j?rele j??nud, kui paljas kivivare, inetu, l?bi urmseks n?ritud kivihunnik. Aga ka veel praegu tulla surnuaia poolt t?iskuu ajal p?ratu heinasaad m?hinal m??da teed ja kaduda Laiksaare lossi varemetesse. See pole keegi muu kui endine Laiksaare lossi omanik. Ja ?le selle peeti Laiksaare kirikut oma ?mbrusega geograafiliselt ilusamaks kohaks meie isamaal. T?htjas, iga?hele koolipingil juba tuntud koht. Ja n??d oli ta siin, siinses ajalooliselt m?lestusterikkas paigas. Noormees k?is pikkamisi, ilusal k?nnakul ja ta tundis, kuidas mingi vool ta hinge t?itis. Vanaaja v?itlused astusid ?lielavalt ta vaimusilma ette ja ta n?gi ahastades v?itlemises n?rtsivaid j?udusid ja p?ratut iket l?henevat, mis p?risrahva piinarikkasse orjak?tkesse sidus. Ta silm oli selgitatud, sellep?rast n?gi ta vigasid esivanemate v?itlemisviisis, aga ta ei tahtnud neid mitte s??distada, vaid ainult kibedat kahetsust nende ?le s?dames tunda. Ja tema ?ksi tundis seda. Siia oli t?nasel ilusal hommikul juba rahvast hulgana kokku kogunenud, aga tuli sellele hulgale ka midagi meelde nende ajalooliselt t?htsate kohtade juures viibides. Vist v?he k?ll. Nad olid siia ja sinna hunnikutesse kogunenud ja ajasid elavat juttu – hoopis igap?evastest asjadest. L?hedalt pagar oli oma hobusekondi k?ige k?rgema k?nka peale t?mmanud, kuna vankri ?mber noorte t?drukute siidr?tikud p?eva k?es l?ikisid. ?ige, r?tikud need polnudki, vaid “?allid” ja need said uut moodi ?mber pea seotud, nii et tagantpoolt kullakarva juuksepats, mis kuklasse oli kinni v?rutud, v?he paistis. See oli n??dse aja maitse. Eemalt tuli taadikene. Tal oli endise aja “raudkampsun” seljas, l?hikesed p?ksid, mille harude k?ljes vaskn??bid hiilgasid, ja pikad valged juuksed lehvisid nagu lina hallikarvalise k?va viltkaabu alt v?lja. See vanake oli veel kui meeldetuletus endisest ajast, ta oli nagu n?pun?iteks veel siia tulnud. Aga ka seda vanakest ei pandud t?hele, sest niisugune riidev?rk ei meeldinud ju noorematele. Piu, pau, piu, pau, h??dis k?rgest valgekslubjatud kirikutornist suur kell. Sellega l??di “surnu sisse” ja iga kord ulatas kell oma suu kuni luugini. Tuulehoog tuli, soe pehme suvine tuul, ja kukk kiriku torni otsas pr??ksus. Ta vist tuletas rahvale midagi meelde, aga kes see kuke keelt oskab, ja veel pealegi, kui ta puust nikerdatud kukk on. Ise?ralik seltskond mehi ?hes hunnikus koos t?mbas ta t?helepanu enese peale. “K?llap need on Laiksaare kihelkonna haritlased,” m?tles ta ja astus kindlalt sammul l?hedale. Ta polnud eksinud, sest temale l?hikesel ajal juba tuttavaks saanud Leipmann oli ka teiste hulgas. Ta astus seltskonna ligi, kummardas kergesti, t?stis siis oma parema k?e ilusas poolkaares ?les ja pistis k?ige ennem Leipmanni peosse. Ta viivitas v?he, ta ootas, et Leipmann teda teistele Laiksaare haritlastele ette paneks. Kuid Leipmann ei teinud sest v?ljagi, v?hemalt v?liste m?rkide j?rgi ei v?inud otsustada, et ta seda niipea m?tleks teha. Libedasti, lahkesti, nagu naeratades teretas ta iga?hte, juurde ?teldes: Arnold Vaik, Arnold Vaik jne. See m?jus. Laiksaare haritlased vaatasid ?ksteisele otsa, neil oli nagu halb, ehk nad k?ll seks mingit p?hjust ei leidnud. See elavus, osavus, libedus nagu sitkuski m?jus v?ga, seda rohkem, et nad igap?evased tuttavad, nagu ?he perekonna liikmed olid. Laiksaare haritlastel polnud midagi ?telda. Seda nad teadsid, et selle uue mehe nimi Arnold Vaik oli, aga nende nimesid ta ei teadnud ja nad ei teadnud sedagi, oliks nende nimesid talle ?le?ldse teada tarviski. Jutt ei tulnud joonde. H?rra Arnold t?mbas oma kopsu s?gavasti hinge t?is, laskis siis kopsust ?hu suhu, millejuures ta l?uad t?istopitud lihava mehe kuju omandasid. Muidu polnud ta niisugune. Iga?ks, kes teda n?gi, pidi kohe tunnistama, et ta haruldaselt ilus mees on. Eht eesti t??pust polnud temas leida. Must veri, mis p?hja taeva alla h?sti ei s?nni, andis talle rohkem l?unamaalase n?o ja seda t?endasid veel rohkem ta elavad mustad silmad, l?hikeseks, k?ige uuema moe j?rgi hoolega p?etud juus. Ta silmakulmu karvad, mis samuti mustad olid kui juuski, l?ksid ilusas ringis kulmude peal pea kokku. Viimast m?rki ei loe meie rahvas k?ll ?sna heaks, sest kulmukarvade kokkuminek ?teldakse kindlaks tunnistuseks olevat, et see inimene uppumissurma sureb. Ta nina oleks ilu grammatikuse poolest tublisti kiita saanud, kuid ainult v?ike k??rukoht ninajuure l?hedal rikkus suure jao selle ilusa pika peeneseljalise nina v?ljan?gemisest. Kahetsemisv??rt looduse ?pardus, see inetu k?hm. V?ike pigimust siidpehme habe kattis ta palet, kuna see nina all k?ige lopsakam n?hti olevat. See on ikka enamasti nii. V?ib olla, et nina all habemele hea kliima ja niiske pind kasvuks ise?ranis j?udu annab. Pead hoidis ta v?he pahemale poole viltu, aga see oli ometi eemalt vaadates meeldiv. V?he liiga pikk kael oleks muidu pea veidi k?rgele t?stnud, aga n??d – n??d oli t?epoolest paras. “Mis siinpool uudist ka?” k?sis h?rra Vaik v?hese vaikimise j?rel ja laskis rohkem imestava kui k?siva pilgu ?le Laiksaare haritlaste k?ia. “See on siis see kuulus Laiksaare?” Laiksaare mehed vahtisid ?ksteisele otsa ja nad ei teadnud praegu t?epoolest, mis keegi m?tles. “Kas siin laulukoori on?” k?sis h?rra Vaik. “Laa-laa lala-la-…” venitas ta tasa h?rra Riebuse hiljuti komponeeritud l?pmata vaimustava isamaalise laulu viisi. Laiksaare haritlased panid seda imeks, isegi k?lamees, kes praegu pisikese r?tikuga, millel j?medate kintsudega ja p?hjatu suurte peadega poisid olid ??rde tr?kitud, silmi p?hkis, vaatas nagu kogemata ?le ?la. “Noh, Laiksaares oli enne ju kuulus koor,” r??kis Vaik teiste vaikimisest hoolimata, “meie mehed r??givad, et ta laulnud “?le oja h?ppe” laulu Tartus laulupidul ?ige toredasti v?lja. Neil olnud siidlipp, millel ?leval kolm nuppu oli: keiser, usk ja isamaa. Eks?” Laiksaarlased vaatasid ?ksteisele otsa. N?htavasti ?rkasid nende sees endised m?lestused. “Jah, see oli k?ll korra n?nda,” t?hendas tubli, k?hmas kehaga laiksaarlane, kes ise piipu imes. “Aga n??d?” k?sis h?rra Vaik ja ta olekust, toonist v?is aru saada, et ta asjast t?esti osa v?tab. “Pole n??d enam kokku katsunud…” ?tles seesama endine mees, aga v?is aru saada, et ta midagi veel edasi m?tles, kuid selle ?tlemata j?ttis. Jumal teab, teadis laiksaarlane isegi, mis ta m?tles. Jah, v??ral h?rral oli ?igus, see oli ometi kord n?nda olnud, jah, aga jumal paraku, mis sest tuleb. Inimene laulab, teised kiidavad, aga kuidas on su hingega lugu. Ja mis sa k?ik teistega ei pea laulma. Inimene on noor ja rumal ja Laiksaare vanad ausad haritlased m?letasid, kui nad kord vaimustusega Kaarel Kaevu s?nu h?iskasid, mis n?nda algavad: Metsa ??res k?la murul, jaani?htul s??ske surul …………… ja n?nda l?pevad: … lendas siia. Mu neiu, sind ma tahan viia… Hm, hum, huu, ?misevad bassih??led. Ja see oli laul. Laiksaare haritud mehed parandasid endid. Mitmed lahkusid siit kihelkonnast ja need ?tlesid uhkustades: “Teie n??d laulate ka!” Ja nad katsusid p?rast m?ned korrad kokku laulda, kuid sest ei tulnud v?lja midagi. Aegam??da j?id katsed harvemaks ja harvemaks ja n??d oli Laiksaares k?ik vagune. V??rad ?tlesid: laiksaarlased magavad. “Vaadake, s?brad,” ?tles h?rra Arnold Vaik elavalt, “asi on niisugune. Jumal Vanemuine andis eestlasele tubli lauluande, aga meie oleme ?lekohtused majapidajad, kui meie oma talendi ?ra peidame ja sellega mitte ei kauple. N?nda ei peaks see mitte olema, muidu n?itavad teised n?puga meie peale. Noh –” See mees oskab k?nelda. “Noh, ega see talendi asi n??d umbes siia ei puutu,” t?hendas keegi laiksaarlastest, “sellel ikka on vist teine t?hendus…” “Kuidas? Kas see siia ei s?nni?” k?sis h?rra Vaik ja t?mbas oma ilusa-inetu nina v?he krussi. K?llap talle siit midagi vastu lehvis, millega noormees just rahul ei olnud. Selle aja sees oli suvine soe tuul tugevamini puhuma hakanud ja kiriku kukk kr??ksus ?leval kangekaelselt. P?ikese vari ronis pikkamisi kirikuesiselt trepilt m??da astmeid ?les, ikka k?rgemale, k?rgemale, kuna ta viimaks terve kiriku esimese k?lje ?ra valgustas. “L?hme kiriku,” t?hendas keegi Laiksaare haritlastest, “panevad muidu t?is.” “Noh, mis palavaga seal teha, ajame parem isamaalikest asjust juttu. Ma olen alles siin v??ras, aga palun, tutvustage ometi mind siinsete m?lestusrikaste kohtadega. Oh, nende k?nesid oleks v??rt m?ista.” Laiksaarlased k?hatasid ja vaatasid ?ksteisele otsa. Nad vist said h?rra Vaigust n??d aru. Jah, ka uue aja vaim oli siia kihelkonda sisse p??senud. Noh, kes seda n??d oleks tahtnud kuuldavalt ?telda, aga s?dames pakitses selle asja kohta iga?hel omamoodi. H?rra Vaik l?i ?hele nooremale k?e ?mber piha: “L?hme ometi v?he eemale k?ndima.” Ja see noorem oli muidu igapidi tubli, kuid v?he k?ikuv ja kindluseta. 2 H?rra Arnold Vaik astus tasasel k?nnakul kodu poole. Ilus soe suvine ??. Vahetevahel vuhisevad lindude tiivad ?leval pea kohal ?hus, aga see oli paljalt vuhin, mis siia alla kostis. Midagi polnud n?ha, mitte midagi. Ilm oli ilus, n?iduslik, luulelik ??. H?rra Vaigu s?da pakitses, talle n?is kogu ilm nagu kitsik olevat, teda nagu oleksid k?idikud k?sist ja jalust sidunud. Oi, niisugune ?? on imelik, imelikum veel niisugusele inimesele, kes ise imelik on. Ja viimaseil aegadel oli h?rra Arnold Vaik t?htsalt muutunud. Ta s?da oli nagu pehme heinamaa, kuhu n?gematult mitmesugused muud juured sisse tekivad ja seal ilma t?hele panemata kasvama, v?rsuma hakkavad. Tuline isamaalane, v?hemalt oli h?rra Vaik iseennast selleks pidanud. Ta oli teistelgi niisugustel ??del v?ljas viibinud, aga siis? Seal need hurtsikud rahul hingasid. Emakene ronis voodisse, millest pikad ?led ?le ??re k??ndisid ja mille jalguotsas ?lgede sees suure “t?rgi” kana pesa oli, ja ohkas: “Oleks taevas ka nii hea olevat.” Oh sa vaenekene, ja sa oled ilmas elanud ja v?rdled ?lgedega t?idetud voodit taevariigiga. Oh seda rumalat talueite. Aga kas tal pole ?igus? Muidugi – ta on, kes seda v?ib valeks ajada, muidki asju ilmas, mis p?huvoodist palju meelitavamad on, n?inud, aga neid ta ei ihaldagi. Kord n?itas vana teenijat?druk Viiu taluemakesele suure paruni Ping-Lingi tubasid. Saksu polnud kodus ja vana Viiu oli ligi viisk?mmend aastat truu teener olnud, sellep?rast olidki k?ik uksed lahti. Seal olid s?llapikkused peeglid, ja otse h?bi, nendes kallistes peeglites paistis k?verassekiskunud kehaga, kortsulise n?oga ja j?medast riidest voldilise seelikuga vana talueit. ?sna t?esti h?bi, ja emakene p?genes p?ratute peeglite eest k?rvale. “N?e, n?e,” ?tles Viiu ja n?itas p?ratu suure kollase ratsaniku peale. Hirmsa n?oga mees vaatas kurjalt kollase j?meda- ja k?verakaelalise t?ku seljast alla. “See on kallis asi – see on kell, uur, kuula, kui tiksub. Oi, see maksta viissada rubla.” Sellest ei saanud emakene aru. Tal oli kord 10 rubla olnud, aga n??d polnud tal rohkem kui kolm rubla. Ja ta oli ?sna ?nnelik, sest ta sai selle kolme rubla eest k?ik, mis tarvis. L?ige ta peale ei m?junud, sest ta oli muidki hiilgavaid asju n?inud: p?ike hiilgas heledasti, kuu kumas ja p?eva looja ajal s?tendas j?rve pind. Noh, see kallis asi oli paljas tomp ja emakene poleks ta eest t?epoolest kolme rublagi andnud. Ja ta vaatas veel kord selle hirmsa n?oga ratsaniku peale ja m?letamine ja m?istus ?tlesid iseenesest: Sind kuradid s??l kisk’vad ja ?hest teise visk’vad… Siinkohal oli ju ?sna s?nnis ohata. Seda oli mul ometi tarvis t?enduseks vahele lisada, et emakene ka muud midagi on n?inud, aga voodit, millest ?led eemale ulatusid, v?rdles ta taevariigiga. Miks? Oh, kas te seda ei tea. Siitmaa rahvas on laisk rahvas, kelle suurem meelehea magamine on. Ajagu tagasi, lugegu oma lugulaulusid, milles rahva iseloom olla kirjeldatud. J?lle seesama t?endus. Ja nende pead, kes tahavad uinumisele m?ne teise p?hjuse anda, vajuvad ikka madalamasse. Mine n??d, n?rgake, eepose vastu s?nelema. Ega sest ka midagi v?lja ei tulekski. Kuid s?damesse j??b ikka midagi, sest meie oleme ise seal ?lgedega t?idetud voodites viibinud ja teame sealt m?ndagi r??kida. Aga olgu, v?i siin s?nnib n??d suurt eepost s??distada. Seal need hurtsikukesed rahul hingavad. Hale tuleb peale, nad on nagu lambukesed, kes ?hte on p??dnud koguneda, aga neil pole karjust. Vale. Kas sa ei n?e, l?bi pimeduse paistab suur k?hm ja see k?hm n?ib taevalaotusesse puutuvat. Sealtpoolt on tuul, ja ?hk, nagu iga ?rn nina selgesti v?ib tunda, on t?idetud magusa lillel?hnaga. Teame, teame v?ga h?sti. See on m?is ja n??d ?tlete veel, et neil pole karjust. T?hja ei maksa n??dsel ajal k?nelda, iga?ks v?ib ju n?ha, et m?is ?hvardab oma korstnatega pilved purustada ja see magus hais tuleb suurest rohuaiast, kus k?last igal n?dalal iga pere kaks p?eva teeb. Enesel k?igub ja kummardab valmis rukkipea talumehe j?rele, aga see l?heb ilma hoolimata m??da, m?isa aeda teedele v?rsket liiva riputama ja hammasrulliga riputatud liivale ilusaid sooni sisse vedama. Kas sa ikka arvad, et neil laialipillutud majadel, mis praegu ilusal ??l n?ikse vaikselt uinuvat, karjust ei ole? Kui sa neid lammasteks pead, siis ?tle, et karjus on Sch?fer [Sch?fer – lambakarjane (saksa k.). Toim.], sest ta on vististi Saksamaalt tulnud. Niisugused asjad olid ennegi Arnold Vaigu vaimu eest m??da lipsatanud, sest suvine ??, nii ilus kui ta ka on, vahva on ta siiski s??raseid olemata asju m?ttesse tassima. Ja on seda ette tulnud, et karjus rasvasaba lamba rasvase saba maha raiub. Ons seda olnud, aga t?epoolest ei suutnud h?rra Vaik sellest m?ttest kuidagi lahkuda, et siinsed Sch?ferid valjud on rasvasabasid maha raiuma, kus neid on, ka otsakesi, kui nad v?hegi t?rkavad. Nii hull, kui see ka iseenesest on, on ju ometi arusaadav, et ilma sabata lammas k?llalt elada saab ja neid rasvaseid sabasid aulikkudele Sch?feritele kibedasti tarvis minna. Siin pole t?epoolest midagi ?telda. Aga h?rra Arnold Vaik oli ometi ?telnud. Ja ka selle paneme siia ?les. Laiksaares oli haruldane pidu, v?ga haruldane, nagu neid aastasajas ainult paar ette v?ib tulla. K?stril sai viisk?mmend aastat t?is oma ametis, niisiis juubel. Laiksaare haritlased kogusid sinna kokku ?lemast otsast alamast saadik. Ka kaugemalt oli k?lalisi tulnud. T?htsaks p?evaks oli h?rra Vaik noorusevaimustuses raskustest hoolimata laulukoori kokku harjutanud ja ta v?is m?ned laulud kindlalt ja kaunis puhtalt pidul ette kanda. See tuletas endisi aegasid laiksaarlastele meelde. K?ik oli unustatud, r??mus liikumine, nagu see juubelip?haks kohane, oli igas paigas. Algust tehti juubilari ?ratusega ja teretamise k?nega. Seks anti kaunis kingitus ?ra ja keegi, noh, ega ta ilma nimeta olnud, r??kis n?nda: (Paras salm p?hakirjast.) “Noh, aulik h?rra k?ster – juubilar. N?ete, t?na on suur p?ev, p?ike t?useb iluga, ta tahab teid teretada ja n?nda teile ?nne soovida, nagu meiegi teile ?nne soovime jne. jne. jne.” K?neleja r??kis mitmest asjast, isegi see tuli k?nes ette, et j?es kalu p??des olla see ?sna ?ksk?ik, kas sul lihtne p??rav liblikakujuline lant on v?i kullakarvaline s?rje moodi, mis hoopis kaks rubla kolmk?mmend kopikat maksab. Noh, niisuguses k?nes v?ib ja peabki k?ik ette tulema, mis juubilarile peetakse. Kes v?hegi viitsib, m?telgu – 50 aastat, see pole n?put?is p?evi. “Kuulge – kuulge,” segas keegi k?nelejat, “j?ta j?rele, nad tulevad.” K?neleja oli sunnitud seisma j??ma. Ta oli landist k?ll j?udnud r??kida, aga mis see lant viiek?mne aasta kohta on! Paljal kahek?mne viie aasta juubelipidul v?ib iga?ks julgesti landist, olgu nad missugused tahes, k?nelda, aga viiek?mne-aastane juubel, – see on hoopis teine asi. Seal v?iks ?sna julgesti juba rebaseraudadest ja hundiaukudest r??kida. Aga n??d oli see l?inud. K?ll-k?ll-k?ll-k?ll tuli kaleska trepi ette ja seisma j??des saputas pahempoolne tiislihobune tugevasti. Ta tagumiste reite vahel oli ilus valge vaht. Mis sest, need olid ju h?rrad, kes poolpuusakile kaleskas istusid. Rahvas kogunes ringi sakste kaleska ?mber ja m?ned katsusid n?puga ?leh?betatud, n??d aga tublisti ?ra kulunud n?nda-nimetatud inglisriistade pandlaid. Noh, t?na oli ju juubelip?ev ja niisugune s?damlik p?ev t?idab s?dant n?nda suure julgusega, et inimene ilma kartmata saksa hobuseriistu n?puga katsub. Tulijad olid kaks isev?rki isikut. Teine vana hall ja igakord astudes raputas ta tugevasti pead. Ta enne vist tublisti priske pale oli tublisti kortsuliseks l?inud, aga sealt vaatasid kaks silma ?ieti lahkesti. Ninaaugud v?he mustasid ja v??raste eest v?is see ka imelik olla, aga omad teadsid k?ik, et ta v?riseva n?puga tubakat ninasse paneb. Naerda polnud seal n??d midagi, oleks vahest see, et mitmed t?endasid, ta pidada ka v?ikese tropikese hamba peale panema. Ilmas s?nnib k?ll mitmesuguseid asju, kuid k?iki ei maksa ometi uskuda. L?? parem k?ega takka, k?ll nad siis n?evad ja oma lori l?petavad. Ka s?damet?iega on niisuguses kohas paras s?litada ja juurde ?telda: “Kellegi meeste jutt!” Olgu n??d k?ll, et tal ninaaugud pisut mustad olid, aga ta k?ed olid puhtad, valged, ta pilk oli isalik; teda ei kartnud ei t?na ega iialgi keegi. Niisugune oli Laiksaare hingekarjane ja see mees oli siin kaua, kaua juba karjaseks olnud. Koguduseliikmed liginesid ausale hallpeale. K?ll ei toppinud keegi ette, aga igamees tundis eneses ise?ralist k?di, mis teda vanale ?petajale l?hemale l?kkas, et: juhtuks ?nneks, tereta. Nii oli siis sellega lugu. Aga see teine isik. Noh, selle ninaaugud polnud sugugi mustad ja ta ei k?igutanud sugugi pead. Kergelt, nagu oleksid ta reied sest uuest hiljuti tuttavaks saanud prilli terasest, mida talumehed v?ga sitkeks ja heaks kiitsid, h?ppas ta kergesti kaleskast maha. K?ik, niih?sti Laiksaare haritlased kui ka muud sinna kogunenud inimesed, kummardasid teda s?gavasti. Kenasti nad kummardasid, nagu rasked rukkipead hiljukesi tuulekese m?jul endid maa poole painutavad. Palun, ?rge sellest aga ka talupoegade p?id rasketeks j?reldage, nagu oleksid nad teradega t?idetud. See ajaks ju naeru peale, seda rohkem veel m?tlevale inimesele, kes asjast kergesti aru saab. Ma ?tlesin, ta h?ppas kergesti kaleskast maha ja n??d – n??d seisis ta p?sti. Jah, vaadake siia. Nina kui luisk keskpaika palet ja k?ik need ninad, mis siin on, on t?epoolest selle nina k?rval puha tattninad. Ilusat sirget nina ehtisid v?i kaitsesid altpoolt k?ljest mustjaspruunid vuntsid ja nende otsad olid teravaks keerutatud kui n?elad. Kes sest aru ei saa, see teadku, et see nii peab olema. R?pakalt viskas h?rra talupoegade ja teiste poole peaga ja pigistas k?ed tugevasti l?hikese maksakarvalise palitu taskutesse. Helehall k?bar oli tal peas, mille k?ljest peenike n??r tuule k?es ripendas. Isegi see peenikene n??r sundis laiksaarlasi aukartusele. Ta j?i n??d rahule, silmitses elava pilguga ?le rahva, vaatas siis katusele ja viskas viimaks pilgu ukse ees kasvava vahtra otsa. Oksal oli lind ja ta sirutas naeratades k?e linnu poole. Palju laiksaarlasi ei saanud sest ometi aru, aga suur h?rra ja linnukene, need saavad l?bi. K?ster, vana mees ja kuivetanud kui pilbas, kummardas s?gavasti ja ?tles: “Julgen k?rgeaulist v??rm?ndrih?rrat oma ruumidesse paluda.” V??rm?ndrih?rra vaatas ?le t?ist?mmatud rinna alla viletsa vanakese peale. “Jah, see on nii,” ?tles ta rohkem omaette. Teised pidasid nagu hinge, sest nad tahtsid kuulda, mis parun von Fartenberg k?neleb. Aga von Fartenberg t?hendas k?strile k?ega ja naeratas linnukese poole, kes ligi kolm tolli oli ligemale lennanud. Aga kas laiksaarlased linnukest ka n?gid? Ei vist. Sellep?rast j?i k?rgeaulise paruni puu otsa vaatamine ja sinnapoole naeratamine nende eest saladuseks. Palju asju on, mis saladuskatte alla j??vad – mine aja taga. Saksad l?ksid elavalt juttu ajades tuppa ja teised tungisid j?rele. ?petaja andis koguduse ja v??rm?ndrih?rra kirikuvalitsuse nimel k?strile ameti aup?evaks s?ndsaid kingitusi. Vaimustava k?ne pidas vana auv??rne ?petaja. Ta sai aru, et see t?esti haruldane asi oli – ?hte teenistust terve eluaja pidada. Jah, ?petaja ise oli ju ta k?rval vanaks ja halliks j??nud ja arvate, et ?petaja ise ei teadnud, et ta pea ilma tahtmata inetult v?rises. Ta ei r??kinud k?ll mitte s?nagi s?rjemoelistest lantidest v?i rebaseraudadest, mis ta targu k?ll oleks v?inud ju oma k?ne sekka v?tta. Ei s?nagi. Ta r??kis kergesti ja lihtsasti sedasama, mis nad olid seltsis l?bi elanud ja lisas viimaks juurde: “Issand on sind, kallis juubilar, ?igel teel hoidnud. Sa oled ennast sest leerist k?rvale hoidnud, kus karjutakse: kas oled rahvamees – kas teed rahva kasuks t??d, kas ripud isamaa k?ljes k?ige s?damega kinni, kas on sul s?dames p?lev armastus oma rahva ja isamaa vastu ja muud. Pealtn?ha on niisugused inimesed ?ige kenad n?ha, aga kui sa ligemalt j?rele vaatad, siis pead sa end j?lestusega sealt eemale p??rama. Mis see t?hendab, et sul p?lev armastus isamaa ja rahva vastu on? Kui see n?nda on, kuhu mahub siis see jumala armastus? Paraku niisugustel polegi seda s?dames, sellep?rast nad h?iskavad veel seda valjemini selle m?danenud seene, isamaa-armastuse ?mber ja kiidavad seda tubliks toiduks. Vaesed ?nnetud, nad ei tea, et s??rane toit viimaks nende k?hu ?ra rikub. Rahutud vaimud, k?ik p?lgavad nad ?ra. Valjud on nad pilkama. Julgeb keegi saksa keelt, seda keelt, mida miljonid haritud inimesed pruugivad ja milles mitu tuhat toat?it k?iksugu teaduslikke raamatuid on kirjutatud, ma ?tlen – pruugib keegi seda keelt, siis nad l?hevad irvitades seda inimest nokkima ja s?imavad kadakasaksaks. Aga s?imaku, s?imaku, nuhtlusem??k on nende tarvis valmis ihutud. Aga kallis juubilar, seltsimees ja s??beer,” ?tles hingekarjane, viimast s?na h?sti venitades. Ta juba kaunis k?redaks muutunud toon l?ks j?lle s?bralikuks, lahkeks ja silman?htavasti katsus ta “s?pra” seks v?lja venitada, et teised ka usuksid, et ta s?ber on. Kae nalja, see on ju teada, et esimene mees, kes tormijooksus vallile ronib, kindraliks saab, olgu v?i liht soldat, samasugune on ka siin lugu. Ole viisk?mmend aastat k?ster, siis saad sa “s?braks”, aga ?rgem parem niisugustest asjadest r??kigem, sest need juhtuvad liiga harva. L?? parem k?ega! “Sina oled niisugustest halbadest vooludest enese meele ja s?dame puhta hoidnud. Sa oled eeskujulikult alati sinna j??nud, mis inimese s?damele k?ige ?lemat ?nne toob. Ma ?tlen – just sellep?rast on sulle s??rast armu antud, et sa niikaua oled v?inud t?htsat ametit pidada.” Kui hingekarjane oma k?ne oli l?petanud ja k?strile veel p?halikul kombel ?nne soovinud, tunnistasid k?ik, et ta v?ga h?sti oli r??kinud. N??d astus kirikuv??rm?ndri-h?rra ?les. “Mina annan sulle kirikuvalitsuse nimel ?ks kallis kink. Sina pead teadma, et kirikuvalitsus sinust lugu peab ja siis v?id sa t?nuliku meelega see kink vastu v?tta. Kui sina kui ?ks uue, paha meelega inimene oleksid olnud, siis poleks k?rgeauline kirikuvalitsus sind mitte meeles pidanud. Meie k?rvadesse on tulnud, et sina oled alati rumalat rahvast hoiatanud, et nad neid uusi mehi ei kuuleks, kellel n??d kahjuks niisuguseid segavaid k?nesid luba on siin ja seal avaldada. Ma usun, et sa ka edaspidi niisuguseks j??d, sellep?rast annan sulle see kink…” Sellepeale sai k?ster oma aup?eval veel m?ne telegrammi. ?hte peame nendest ise?ranis t?htsaks, mis n?nda k?is: Auv??rt h?rra Waldtile. Ka meie toome Sulle tundes suurt t?nu, et Sa pika aja jooksul meie lehe v?ljalaotamiseks oled s?disti t??d teinud. Toimetus soovib Teile pikka iga, et v?iksite kaua, kaua veel kasulikku t??d teha. … toimetus. Pidulised olid r??msad. Stein, Smeterling, Feder jm. olid r??msad ja ajasid saksa keeli magusasti juttu. Neiudel olid ilusad peenikesed valged k?barad peas, kusjuures neil veel pikad siidpaelad ja valged suled lehvisid. Niisugused oleksid v?inud parem oma rumala suu kinni hoida, kes arvasid, et needsamad hanesuled on. Nii see ikka ju pole, et suurispea kulli omad. Igal v?hemal tuule liigutusel napsas neiukene oma ilusa valge k?ega kena k?bara ??rest kinni ja nagu kiljataski. Nad olid ju nii peenikesed ja taevale v?is ?igusega t?nu ?telda, et see juubelipidu nii kenal ajal juhtus. H?rra Arnold Vaik oli peenikeste preilide juures, kellel saksa keel nagu vesi jooksis, k?ll muidu soovitud k?laline, aga hoidku teiste eest. Ta ?tles “neiud” ja siis pidi ju ometi iga ?ige preili juustejuurteni punastuma, sest jumal teab, mis oli ?ieti selle s?na “neiu” t?henduski. Aga hurda nina oli sel noorel mehel. N??d ta tegi seal aianurgas oma k?la lauljatega nalja. Oo, mis sa neid l?hed r??kima! K?baraid neil k?ll ei olnud, sest siis oleksid pidanud nad ju ka ilmtingimata saksa keelt m?istma, aga midagi olid nad ometi ?ra n?panud. Vaadake, kuidas nad olid endid keskelt kinni pigistanud, nii et hingki ei mahtunud enam l?bi k?ima ja nad panid ka r?tiku, mille ?ks ots ripnes ja kust kaks punast t?hte paistsid, suu ette ja itsitasid sinna sisse. Kes neid k?skis nii teha? Mine aja taga, aga k?si ka, miks need preilid seal n?puga ikka ja ikka k?bara ??rest kinni napsasid. K?llap iga?hel oma p?hjus on. H?rra Arnold Vaigul oli raske. Ilus ilm ja armsad ?ied, vaimustavad k?ned ja r??msad pidulised ei suutnud sedav?rd temasse m?juda, et ta meel oleks pidulikuks muutunud. Ta tundis v?ga h?sti, mis teised tema peale vaadates m?tlesid ja sosistasid, kui ta selja nende poole keeras ja hargilise h??lerauaga k?lat?drukuile ja -poistele takti ette l?i. Jah, need ?eldi edevad t?drukud olevat, aga mine v?ta kinni, v?ib-olla ka mitte. “Talupojad laulavad, v?iks parem kurikat k?na otsa juures pruukida,” ?tles endine Metsk?la m?isa peremamsel, kes praegu sadulsepa lesena oma ainsa t?trega kiriku l?hedal elas, saksa keeli. Lesk arvas, et ta v?ga h?sti on ?telnud, sest teised haritud inimesed naeratasid ja kinnitasid kiites peaga ta ?tlust. Arnold Vaigule nagu oleks j??k?lma vett m??da auravat nahka maha valatud. Tal oli terav vastus valmis, aga kui ta n?gi, kui v?ljakutsuvalt uhkesti, punnis silmadega ja oma p?ratu suuri rindasid ette v?lja sirutades, mamsel istus, suri terav vastus ta huultel. “Aga nad laulavad ju ometi v?ga ilusasti,” ?tles keegi kaunis t?sise n?oga meesterahvas. “Jaa, jaa, h?rra Rath,” t?hendas lesk, “mul on kodus v?ike valge kutsikas, kes ka v?ga ilusasti oskab leiba k?sida. Aga see maksis mulle vaeva. K?sige selle h?rra,” (lesk peatus, sest n?htavasti ei m?letanud ta Vaigu nime) “k?est, kui palju tal neid ?petades vaeva oli. V?ib olla, et ta oma tervise selle juures otse rikkus.” Viimastele s?nadele p??dis endine peremamsel ?ige ahastavat, kaastundlikku k?la anda ja ?htlasi n?idata, et ta h?rra Vaiku juba pea endisarnaseks seab. See noormees oli ju endise peremamsli t?tre Amandaga nii ?hte verd. Noh, juhtumise asi, aga kaudu minnes v?ib ka v?ikestegi juhtumiste peale t?helepanu p??rata. Arnold Vaik tundis, kuidas paljude pilgud tema peal viibisid. Niisugusel korral, kui paljude pilgud ta peal viibivad, tunneb inimene, et ta nagu vahat?kiks muutub, mis pikkam??da ?ra sulab. Vaata ainult, et kaela ei tilgu. Aga t?na oli see teisiti. Noorele mehele nagu oleks keegi k?rva sisse sosistanud: “Vend, siin on molupead, pole nende seas ?hteainust kolupead.” Polnud seal k?ll kedagi ?tlejat, vaid see oli ta enese noor tuline loomus, mis juba ammugi oli temaga tapelnud, et ta viimasel ajal oma s?dametunnistust m??da ei k?nele. Ja seda tundis h?rra Vaik isegi, ta nagu oleks jahtunud ja endise keevuse asemel asus k?lm rahu talle s?damesse. Ta ahastas, aga teha polnud midagi, sest siinses nurgas oli k?ik, k?ik niisuguse peenikese ollusega t?idetud, mis pikkam??da k?ik ?hesuguseks ?hvardas muuta. Aga n??d ta nagu ?rkas ja m?istus ?tles – n??d on neid paras aeg vihelda. Kuid kustkohast pidi ta peale hakkama, kogu nende olek, mis p?lgust talupoja vastu n?itas, oli laiduv??rt. Aga see oleks ehk v?ga v?ike ringkond ja seda oleks kergesti haavamiseks v?idud pidada. V?iks ?le?ldiselt praeguste olude kohta t?henduse teha ja see m?juks nendesse samuti kui kepihoop herilase kongi k?lge. V?i ainult sellele paksule punnis silmadega peremamslile midagi t?hendada? K?ll nad ise sealt edasi veavad. “Teie, proua, ohkate minu eest vahest liiasti, ma pole nii suurt kaastundmist vististi mitte ?ra teeninud. Mis teie valge kutsika ulgumise ja nende auv??rt noorte inimeste laulu kohta t?hendasite, siis – palun mind vabandada, aga muud s?na ei leia – oli see ilma passimata, ropp, toores nali.” Need s?nad tulid iseenesest, v?gisi Vaigu suust. Kas ta umbes n?nda tahtis ?telda, seda ta ei teadnud, aga need s?nad tulid ise v?gisi, sest nad pidasid endid iga?ks selles ?tluses elu?iguslikuks. Haritud seltskond vaatas ?ksteisele otsa, n?htavasti polnud nad s??rast piparkooki oodanud. Mitmetel liikus ka midagi keelel, aga avalikuks ei julgenud sealt midagi tulla. Arvata v?is – see mees ei p?hitse. Kuradi p?ralt, nii noor kui ta ka oli, aga seda peab ?tlema – kange poiss. Sadulsepa lesk istus, oli punane ja vihane. Suurt liikumist ta p?ratu k?rge rind ei avaldanud, aga seda rohkem v?is ta n?os kiiret verevoolust m?rgata. Aga ka neid oli, kes ?tlesid: “Paras niisugusele t?nnikule!” Hoidku seda ilma. “Jaa, jaa,” r??kis lesk hoopis peenema h??lega, kuna sealt v?is kerget v?rinat ja tuntavat takistust m?rgata. “V?ib olla, et teil nii hea tervis on, tubli h??l ka muidugi. Teie peaksite hoopis t?na k?striks hakkama. Ja ma palun ennast austatud h?rra ees vabandada, kui ta mu nalja tooreks v?i ropuks pidas. V?ib olla, et teie sest ehk aru ei saanud.” Amanda l?i silmad maha, sest asja seisukord ?hvardas t?siseks minna. Ta tundis oma ema ja teadis, et see enne v?ikese nahakribemekese p?rast armetult mehe l?bi kolkis, aga seda teadis n??d Amandakese s?da, et seda noort meest, kellega ema s?nelema sattus, salamahti nii hea vahtida oli. Siin oleks t?esti maksnud juba nutta. “Kas ma aru sain, seda ma ei tea, sest et siin sedav?rd viletsasti saksa keelt r??gitakse,” ?tles h?rra Arnold Vaik juba ?rritatult. “Ma ei saa aru, miks teie eesti keelt, oma emakeelt ei k?nele, seda te m?istate vististi paremini.” “Uih-aih,” tegid preilid, sest nende emadel olid omad histooriad, olgu k?ll kolmandast-neljandast p?lvest tagasi. Mehed tegid vihased n?od, ainult v?he oli neid, kes peosse sosistasid: “See on ometi tubli poiss.” “Ninatargake,” ?tles sadulsepa lesk, “ma olin ometi suures m?isas kaheksa aastat peremamsliks ja…” “Ja ?ppisite mullikate ja vasikate k?est saksa keele selgeks,” j?tkas Vaik lese ?tlust. Jumala p?rast! Sadulsepa lesk kargas haruldase v?ledusega p?sti. Ta n?gu avaldas ?gedat viha ja nagu n?is, oleks ta niisugusele inimesele heameelega kallale karanud, poleks ta lesk olnud. Seda polnud ka tarvis, sest teised, ?ks siit, teine sealt, v?tsid s?na. “Teie olete muidugi kuskilt k?last p?rit,” t?hendas noor metsaisand h?rra Willig ja nihutas oma rohelisest vildist k?bara, millel mingi linnu sulg k?ljes oli, v?he tagasi, “sellest see siis ka tuleb, et teie oma s?nades piiri ei oska pidada. See on ju ?ige, sellel rahval puudub ilutundmus – ah-ah-ah.” Willig vaatas v?idurikkalt ringi. Mina olen juba niisugune mees, kelle s?na peale keegi midagi ei m?ista ?telda. Oi, ma olen ju asjatundja. Vaik sai seisukorrast aru. Oi, see on suur pakk, sellele on j?medat kiilu vaja. V?ib-olla, kui hoop h?sti trehvab, l?heb korda, aga m?ngida ei maksa. “Kust teie siis p?rit olete?” k?sis Vaik. Willig ei teinud esmalt asjagi, aga p?rast p??ras ta pead ja ?tles: “Oleks te m?ni ?leskirjutaja, siis ?tleksin teile l?hidalt: Pommerist.” Metsaisand t?usis k?ikide silmis ja tal oli enesel hea meel, et niisugune hea juhus oli tulnud, kus ta enesest heal kohal soovitud k?rvade kuuldes midagi ?telda sai. “Tubli,” naeris Arnold Vaik. “Ma tean, et teie isa Russis k?rtsmik on, ema M?ltsalt metsavahi t?tar ja nad saavad kokku poja, kes Pommerist p?rit on. Tubli.” Ka k?ige vihasemad Vaigu m?tte vastased hakkasid korraks naerma ja Willig puristas tublisti. “Teie – sina teotad mind, ma kutsun vastust andma,” k?histas h?rra Willig ja vaatas ?ksisilmi Vaigu peale. Mujale polnudki praegu hea vaadata, sest metsaisand sai aru, nii j?me kui see laimus k?ll ka oli, et teised seda kergesti uskuma hakkasid. “Kuidas ma teid teotan,” k?sis Arnold l?busas tujus, sest ta n?gi et tugev hoop vastase pea hingetuks l?i, “ma ju ?tlen ka, et nad poja said, kes Pommerist p?rit. Oleks ma – noh, kadakasaks ?telnud, siis vahest…” H?rra Willig vihastus sedav?rd, et ta sealt ?ra l?ks. Neiud olid veel ?leni punased ja vaatasid endi ette maha v?i hoidsid n?puga k?bara ??rest kinni. Pidi nii olema, sest aias tundus tuult, v?hemalt n?hti ?unapuude latvu v?he liikuvat. Kerge kokkup?rge oli pidul?bu katkestanud. Arnold Vaik sai aru, et neil inimestel oleks praegu palju ?telda olnud, aga tema juuresolekul ei tulnud midagi ?le huulte. “Las otsustavad,” m?tles noormees ja l?ks teinepoole aianurka, kus lauljad kohvijoomise olid l?petanud. “Noh, laulikud, laske k?ia: Kui kallis, kaunis P?hjala, kus rahvas elab rahuga.” Poisid puhusid bassi ise?ranis h?sti ja neiude h??led ulatusid imev??rt k?rguseni. Arnoldi k?si liigutas taktikeppi ilma sundimata kergesti. See oli k?ik nagu veresse kasvanud. Kas nad ei laulnud h?sti! 3 Kaks meest l?ksid m??da heinamaateed. Noorem on meile tuttav Arnold Vaik ja ta kannab kaenla all nahktupiku sees laia raamatut. Teine on ka veel noorev?itu talumees. Ta on endale ka samasuguse kitsa??relise nokkm?tsi omandanud, nagu need Laiksaares veel hiljuti isandate juures moodi tulid. Niisugused m?tsid on “peenikesest” sinisest v?i mustast kalevist, sitsist pesa asemel on neil peenikene kollane v?i hallikas nahk sees ja paks k?vast nahast nokk ees. Kuuek?mne kopika asemel, nagu endised, odavast kalevist sitsist pesaga nokkm?tsid ikka maksid, taheti niisuguste eest rubla kaksk?mmend kopikat saada. Pool rohkem. Sellega v?ib rahul olla, sest see on edenemise m?rk. N?ndanimetatud tr?kk-l?imelised riided olid tal seljas. Kuuest ei v?inud aru saada, oli sellega p??tud uut moodi j?rele aimata, nagu nad n??d nagu kotid moes olid, v?i oli see nii juhtunud. Aga v?ib ju v?ga v?imalik olla, et tal p?ris uut moodi laiad riided seljas olid, sest tuntud k?lar?tsep Pais on k?igile tuntud ja tunneb ka ise iga?hte. Mis seal siis uuest linnamoest palju peljata, sest need riided olid ju Paisi tehtud. Jalas olid m?lemal mehel kamassid ja sest polnud n??d vigagi, sest heinamaa oli sedav?rd tahe, et niisuguste madalate jalavarjudega l?bi sai. See seltsiline oli arvata kolmek?mne-aastane mees. Ta n?gu oli ?le?ldse punane, mis aga kiirest k?igust sooja ilmaga tuli. Paras pikk, kuid ??nsa seljaga nina, v?he valkjas habe tunnistas teda kohe esimese silmamise j?rel laiksaarlaseks. Noored vuntsid ripnesid nagu p?ue piinatusel ?le pealmise moka allapoole, nagu n?is, polnud neid vist keegi keerutanud. Muidu oleks seda n?gu ?sna igap?iseks v?inud lugeda, poleks kaks suurt, pikkade karvadega kaetud n?ndanimetatud “sugukonna vistrikku” tal pahemal pool nina ??res olnud. Tavaliselt, kus meie oleme juhtunud niisuguseid vistrikke n?gema, rikuvad nad n?o ?ra, aga siin oli hoopis ?mberp??rdult. Siin andsid need vistrikud n?ole ise?ranis mehise, nagu julge laadi. Need vistrikud nagu oleksid iga?hele ?telnud: see pole igap?evane poiss, see – see on nupumees. Ta ise oli Vahu valla uus talitaja Konnaveski noor peremees ja nad l?ksid kirjutaja Arnold Vaiguga oksjonit pidama. “Puh, soe.” Mehed v?tsid pintsakud seljast ?ra ja lasksid neil hooletult kergelt ?lgadel rippuda. M?tsid l?kati tahapoole. “Mistarvis nii rutata,” ?tles Arnold Vaik, “meie j?uame k?ll minna.” Mehed tasandasid k?iku. Heinamaa, halb sooline maa, oli t?kati ?sna valge veel. Hilised kevadised ??k?lmad olid rohu kasvu kinni pannud ja n??d nagu ei oleks see julgenudki oma pead sambla seest v?lja sirutada. Madalates loigukohtades lipendasid harvalt pikad luharohud. Nendegi ladvad olid punased, nagu oleks tuli neist ?le k?inud. “Siinpool on rahval ?sna vaesed heinamaad,” ?tles kirjutaja Vaik. “On k?ll – varsti on heinaaeg k?es, aga mis siit niita on,” t?hendas talitaja. “Noo, ta veel kasvab.” “V?he k?ll, millal talupoegade maadel ilmaski head heina on. Eks nad ole mudaaugud.” “Kas siin paremaid heinamaid polegi? M?isal samasugused ka?” “No pole ikka. Peaks Aru m?isa Vesiniidu heinamaad n?gema. Seal olla juba rohi p?lvist saadik. Selge hiirehernes…” Mehed l?ksid vaikides edasi. “M?isad on ise omad heinamaad heaks teinud,” ?tles Vaik, “talupojad peaksid ka heinamaid hakkama parandama.” Talitaja vaatas seisma j??des kirjutajale otsa. Ta n?ole ilmus ise?ralik l?ige, millest v?is aru saada, et ta seda ?tlust pooleski ?igeks ei pidanud. “Miks nad ei ole parandanud,” ?tles Vaik, kuna ta h??lest nagu pilkamine kuuldus. “Seda k?ll, v?tsid talupoegade k?est paremad t?kid ?ra ja saatsid talupojad rabadesse. N?nda oskaks igamees oma krunti parandada.” Talumehe h??lest kuuldus kibedus ja s?gav p?lgus v?lja. “Kas on seda siinpool ka olnud?” “Miks ei. Vesiniidu oli ju minu m?letades Karu k?la meeste heinamaa.” “Miks inimesed siis lasksid, nad oleksid v?inud kaevata.” “Kellele,” k?sis kibedasti naeratades talitaja. “Karu k?la mehed ju kaebasid, ei andnud oma heinamaad k?est ?ra ja selle tagaj?rg oli, et Aru h?rra nad puhas kohtadest v?lja loopis. Ta pani teised asemele, mis sellega rahule j?id.” “Kus need perekonnad j?id?” “Ma ei tea – m??da ilma l?ksid laiali. Justkui oleks kullid nad ?ra s??nud.” Mehed j?udsid heinamaalt suurele teele v?lja. Tee oli halb. S?gavad roopad olid rattad t?ma tee ajal teesse l?iganud ja alt p?hjakruusa peale keeranud. M?nest kohast oli hoopis vanal ajal tee p?hja pandud k?ndude otsad n?htavale tulnud. Hiljutised teetegijad olid roobastesse rusikasuuruste kividega segatud halba kruusa loopinud. T?esti halb tee, nagu rahvas ?tleb: p?ris p?rgupuude vedamise tee. Ju seda m??da ise?ranis suured koormad sagedasti liiguvad. Mehed k?isid teine teisel pool tee ??res. “N?? – n?? – n??,” kuuldus k??naku tagant. Ka kostis meeste k?tte kettide k?lin ja maa tundus raske koorma all vabisevat. K?ll seal v?is midagi ise?ralist olla, et maap?uegi vabisema pani. ?kitselt j?i k?ik vaikseks. N??tamine kostis veel korda kolm-neli, siis tugevad piitsaplaksud, siis kettide raksatused. J?lle j?i vaikseks. Mehed j?udsid k??nakule v?lja. M??ratu kahehobuse-vanker seisis vagusi, loomad norus peadega ees, kuna mees vandudes ?mber vankri ringi k?is. “Kust see on?” k?sis Vaik. “See on Aru teomees. Ta tuleb Kondi telliskivivabrikust, on j?lle arutu koorma peale ajanud… N??d mees kinni – paras…” Teomees l?i armuta hobuseid. Lahjad loomad sirutasid sooned sirgu, aga kui n?gid, et vanker j?rele ei tulnud, rapsasid, v??nlesid ja j?tsid j?rele. “See ei maksa sul loomi peksta,” ?tles talitaja. “Lao parem muist maha, n?e, ratas on ?lepeakaela roopa sees.” Teomees vaatas vihaselt meestele otsa. “Lao maha,” urises ta siis, “hea ?telda k?ll, aga kes nad siit ?ra viib. Arvatakse, et t?na v?in siia j?tta.” Ja vihaga piitsutas ta loomi. K?igist katsetest hoolimata ei liikunud koorem paigast. “Kuradid, ei viitsi teed ?ra parandada,” pahandas mees omal viisil, vaatas siis viltu teiste peale ja pomises: “Ma pean viis rubla vallamaksu aastas maksma, aga n??d ei saa teed tehtud. K?llap te mehed olete raha norima, aga ega – pagana kaanid.” Siis virutas ta veel hobuseid, raputas tugevasti ohjadega. Ja kui see ei aidanud, viskas ohjad vastu maad ja kargas koorma otsa. Hoolimata ja r?pakalt viskas ta kivid ?levalt alla. Vallaametnikud hakkasid ?ra minema. “K?llap parun laseb m?neks p?evaks kinni pista. K?llap siis meelde tuleb…” kuulsid nad teomeest j?rele urisevat. “Kas pole hull,” r??kis talitaja eemale j?udes. “Ta s?da t?is, et l?bi ei saa, h?rra pistab kinni. Aga k?si, tarvilik see tee on. Vahu vallast ei k?i siit rohkem kui kaks peret l?bi. Tee h?rrale teed ja vea kruusa m?isa trepi alla, tal enesel pole labidat?it t?sta. Pt?i, s?dame teeb t?is. Tema vabrikud ja lauaveski siin taga on ja need rasked voorid seda teed ka laotavad, ajavad p?ris p?hjani segamini.” Need m?tted olid ennegi siin m?ne peas liikunud, m?nel ?le keelegi v?lja lipsatanud, kuid sinnasamasse nad ka j?id. Kuid vahel nad t?stsid j?lle pead ja seks juhtus m?ni ise?ralik p?hjus ka asja andma. Mineval s?gisel maksis vana Loo P?rt selle eest kolm rubla trahvi, et ta salamahti kruusa m?isa vana lagunenud lubjaahju juurest v?ttis. Vanamees teadis, et sealt eluaeg enne juba oli v?etud ja vanamees oli pimedikul ka ennegi seal v??raks k?inud. Mis sa teed ka, n?uti siia eht kruusa, nagu soola, sest maanteejagu oli vanale P?rdile just m?isatrepi ette juhtunud. Sel korral l?ks vanamehel halvasti. V?ljavaht tuli luugates, k?vera konksuga kadakakepp k?es, P?rdi juurde, kui see viimast labidat?it kruusa vankrivahelt maantee peale laiali viskas. “Kust sa kruusa v?tsid?” k?sis v?ljavaht. Ja v?ljavaht ajas oma k?vera jala ettepoole ja toetas ennast k?vera konksuga kepi peale. Siin v?is ju selle rumala k?lamehe ees toredust teha ja v?ljavaht oli ammugi k?rva taha pistnud, kuidas h?rra, valitseja, isegi kubjas halvemat sorti rahvaga r??givad. “Kust ma v?tsin,” naeris vana heas?damlik, juba hambutu P?rt, “ega teda kodust tuua… noh, kaevasin maa seest.” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jakob-m-ndmets/k-lamehed/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.