Paiklikud ennemuistsed jutud

Paiklikud ennemuistsed jutud Friedrich Reinhold Kreutzwald PAIKLIKUD ENNEMUISTSED JUTUD FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD FUTU Print O?, 2012 ISBN 9789949510542 E-raamatu teostus: O? Elera E-raamat ilmub Kultuuriministeeriumi programmi EESTI KIRJANDUS toel. V?ljaandja: DIGIRA (http://www.digira.ee/tootekataloog/) 1. MIKS TALLINN IIAL VALMIS EI TOHI SAADA Igal s?gisel t?useb kord pimedal kesk??l ?ks v?ike hall mehike ?lemiste j?rvest, l?heb m?ge pidi alla linna v?ravasse ja k?sib v?ravavahilt: „Kas linn juba valmis v?i kas on seal veel midagi ehitamist?“ Nagu n??d suuremates linnades enamasti ikka juhtub, et ehitamiset??l palju iial puhkamist ei leita, vaid kui uusi hooneid ei ehitata, tuleb vanade kallal mitmes paigas kohendamisi, lappimisi ja teisiti-seadmisi, n?nda et palju iialgi t??vahet ei ole, kus k?ik ametimehed puhkaksid. Aga peaks ka kogemata ?hel puhul k?ik ehitamiset?? seisma, siiski ei tohita seda j?rvemehikesele kuulutada. Sellep?rast on kohtu poolt linna v?ravavahtidele kindel k?sk antud halli vanamehikese k?simise peale iga kord vastuseks anda: „Linn ei ole veel kaugeltki valmis, seal on palju ehitamisi poolikul, mis ehk m?ne hea aasta aega ?ra kulutavad, enne kui k?ik t??d korrale saavad.“ V??ras vanamehike vangutab siis vihaselt pead, pobiseb s?nu, mida vaht ei oska, p??rab kanna pealt ?mber ja l?heb ?lemiste j?rve tagasi, kus tema alaline asupaik on. Peaks temale k?simise peale kogemata vastuseks antama, et valmis linnas midagi ehitamist enam ei ole, siis saaks selsamal tunnil Tallinnale ots tulema, sest et ?lemiste j?rv k?ige veekoguga Lasnam?elt orgu alla langeks ja linna k?igega ?ra uputaks. 2. PARKNAHA-KAUPMEES „Vaht h??ab linnas s?da??d, Kes s?idab ratsul salateed?“ Vanal ajal n?htud Lasnam?el kuuvalgetel ??del sagedasti ?ht raudriides meest k?rge valge hobuse seljas, kimp pargitud nahku kaenlas, mida ta teek?ijatele m??a pakkunud, kellega ta kogemata kokku saanud. Aga keegi ei himustanud pakutud kaupa osta, sest et nahkadel v?nge inimese hais k?ljes leitud, mis ostjad ?ra hirmutanud. ?hel ??l tulnud ?ks v?ike kitsehabemega vanamees ja k?sinud: „Mis hinda sa, vennike, oma parknahkade eest tahad?“ Raudriidelane kostnud: „Mulla p?rmus rahulist puhkamist, mis mulle t?nini veel osaks ei ole antud.“ Vanamees hakanud taga n?udma, mis s?? p?rast uhke ratsamees mulla s?ngis rahu ei leidvat ja kes teda sealt igal ??l s?itma sundivat. Raudriidelane andnud vastuseks: „Ma olin omal ajal kuulus s?jamees, Pontus oli mu nimi; ma lasin s?jas surnud meeste nahad seljast n?lgida, parkalil parkida ja neid siis hobuste ja lojuste nahkade asemel tarvitada, n?nda et minu majas muid nahkasju ei leitud, kui mis pargitud inimestenahkadest tehtud. Saapad mu jalas, vammus ja p?ksid, mis mul raudriiete all seljas, niisamuti hobuse sadul, valjad ja muud rihmad, mis sa siin praegu n?ed, on pargitud inimestenahkadest ?mmeldud. Enne surma j?i veel hulk pargitud nahku j?rele, sest et mul sel puhul midagi nahkriistu enam tarvis ei olnud. Kui ma teise ilma v?ravasse j?udsin ja parajasti sisse tahtsin astuda, h??dis v?ravavaht: „Pea kinni! Sind ei tohi ma varem sisse lasta, kui sa ?mblemata pargitud inimestenahad oled ?ra m??nud. Aga et sul luba ei ole p?eval hauast v?lja tulla, pead sa ??sel kaupa otsima, kes sinult nahku tahab. S?ida igal kesk??l kuke lauluni Lasnam?el teede ligidal ratsu seljas, kuni nahkadele ostja leiad.“ Ehk ma n??d k?ll juba kahe p?lve rahvale nahku m??a olen pakkunud, siiski ei ole keegi neid tahtnud osta, sest et v?nge inimese hais nahkade k?ljes olla.“ „Noh,“ kostnud vanamees, „nimetatud vea p?rast ei l?he mina sinu kaupa p?lgama. Kui sa nende eest suuremat hinda ei k?si kui lahtip??stmist ??sisest s?idust, siis l??me k?ed kauba peale kokku. Astu hobuse seljast ja tule minuga ?hes.“ Pontus r??mustas, et ta ostja oli leidnud, v?ttis nahakimbu kaasa ja hakkas vanamehega seltsis minema. Aga ostja viinud ta otsekohe p?rgu. Ukse l?vele j?udes v?tnud vanamees oma t?sise kuju – sarved peas ja saba taga, l?kanud Pontuse tuppa ja h??dnud koleda h??lega: „Pontuse n?litud mehed, astuge ette!” Seal tulnud nahata mehi karjakaupa kokku, kes k?ik verisele lihale katet tagasi p?rinud. Vana-peremees ?telnud hambaid irvitades: „N?lgige temal nahk seljast ja venitage iga p?ev nii kaua tema nahka, kui teie lihale ja kontidele k?llalt katet saab.“ 3. PORKUNI PREILI „Mis tulevalgust tiigi peal Vaht ??sel t?hel’ pannud? Kas kaugelt vana rahva h??l Sest s?numeid meil’ annud?“ ??vahtide suust teadnud rahvas vanal ajal ?mberkaudu paljugi imelikust tulevalgusest r??kida, mis Porkuni tiigi peal enamasti igal kesk??l n?htaval olla. Tuluke kerkinud kui p?lev k??nal ?kitselt vee peal ?les ja kustunud tunni aja p?rast j?lle ?ra. Ehk tiigi tuluke k?ll vanasti juba rahvale tuttav asi olnud ja palju inimesi oma silmaga tiigi valgust n?inud, siiski ei teadnud keegi asja s?ndi pikemalt ?ra seletada. Viimaks leitud Haljala kihelkonnast ?ks vanarauk, kes selle poolest s?gavamat otsust v?inud anda. Tema jutt kostnud n?nda. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/friedrich-reinhold-kreutzwald/paiklikud-ennemuistsed-jutud/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.