Janu

Janu Teet Kallas Romaani tegevus hargneb 80-ndatel ?hes v?ljam?eldud linnas s??rases linnaosas, mille sarnaseid on kogu maailmas sadade kaupa ?les kerkinud.  Suvine leitsak ja kuivad kraanid on sobiv keskkond lahkamaks kesmises korrusmajas elava keskealise mehe elu ja ps?hholoogiat ning avastamaks kes on su naabrid, mida nad m?tlevad, mis elu elavad. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. A. Alliksaar 1. Ma seisin esikus peegli ees ja tegin grimasse. Oli juulikuu, reede — oli ?htupoolik. Kellaaeg v?is olla umbes seitse, aga viimati ka rohkem, nii ?ratuskell kui ka k?ekell olid millegip?rast seisma j??nud, mu ajataju pole eriti tugev, kipun krooniliselt ?lehindama mulle eraldatud minutite, tundide, n?dalate, aastate kestust ning v?imalusi ja j??n seet?ttu alal?pmata piinlikku olukorda, ikka olen ma millegagi hiljaks j??nud, ikka olen kuhugi hilinenud, mul on sel tasandil tekkinud isegi m?ned pisikesed, ent k?llalt alandavad kompleksid, k?igele lisaks olen ma — seda ise?ranis varasemas nooruses — saanud selle puuduj??gi (vea? veidruse?) t?ttu k?llalt tihti endast k?rgemal seisvate inimeste poolt (vanemad, pedagoogid, paar t?drukut, ?ppej?ud, bussijuhid, t?navamiilitsad, abikaasa) ?sna j?medalt v?tta, mis parata; niisiis, kell v?is olla seitsme ringis. Mu kahetoalises korteris oli v?ga vaikne, vaiksem kui kunagi varem selles elatud kolme aasta jooksul, see oli ebamugav ja vist ka halemeelne vaikus. Aga ?kki koguni pahaendeline? Vaikus valvas toanurkades, vaikus seisis kardinate varjus, vaikus puudutas mind oma jahedate s?rmedega pimedas vannitoas, ainult k??gis ja tualettruumis polnud ta suutnud ennast p?ris l?plikult sisse seada, ?hes suristas aeg-ajalt k?lmkapp, teises kahises ja turtsus torustik, aga needki helid tundusid mu k?rvadele tavalisest tasemad, need helid, need m?rad olid ebav?rdses v?itluses v?imuka ja sentimentaalse vaikusega alla andmas, jah, eriti torustiku korinas n?is kuulduvat midagi kapituleeruvat. Nii oli kestnud n?dalap?evad, nii pidi kestma veel ?le kahe n?dala, aga v?ib-olla enamgi, k?ik s?ltus asjaoludest. Mu naine oli j?rgusportlane kabes, talle oli ootamatult avanenud v?imalus s?ita ?hele ametkondlikule turniirile Musta mere ??rde (keegi Gerda Domingo, mu naise ?hingukaaslane sel vaiksel umbsel alal, samuti j?rgusportlane, ainult m?rksa staa?ikam, oli oma kauges kodulinnas ootamatult auto alla j??nud, midagi murdnud v?i p?rutanud ja lamas n??d kabeturniiri asemel haiglas — loomulikult olnuks mu naisest rumal s?itmata j?tta). Kui nii v?tta, oli see tema jaoks suur asi, suur tunnustus — m?ngida kabet v?ljaspool meie linna ja pealegi veel nii kaugel. Meie t?tar oli aga siit enam kui saja kilomeetri kaugusel pioneerilaagris. Ma olin korteris ?ksi, tegin esikus peegli ees grimasse ja kuulatasin h?marat vaikust. Seintest ja p?randast imbusid minuni harvad ja katkendlikud avaldused teistest eludest, teistest olemistest, teistest v?imalustest. Kusagilt altpoolt, kas viiendalt v?i neljandalt korruslet (elan ise viimasel, kuuendal korrusel) kostis kumedaid helikatkeid, mille k?rgemad l?igud sumbusid raudbetooni, minuni j?udsid vaid punktiirsed k?mavad t?uked — sedapuhku olid need t?ellohelid. Arvatavasti oli tegu teleriga, seejuures mingi v?imsama aparaadiga, mille heli kostab peaaegu stereofooniliselt. Loomulikult ei saanud ma oma oletust millegagi t?estada, aga ma olin selles ?pris kindel, ma v?isin lausa kihla vedada, et antud juhul pole tegu m?ne muu mehhaanilist m?ra tekitava instrumendiga. Tahad, veame kihla, ?tlesingi endale. Muidugi, sul on ?igus, sul on kogemusi ja vilumust, vastasin ma endale. Jah — selles korteris elades olin ?ppinud kuulatama ja m?istatama, nii m?nigi kauge ja salap?rane eluavaldus oli saanud t?lgenduse. V?rdlesin seda oma ?ksildast videviku­harrastust astronoomi tegevusega, kes mingi kauge t?he vilkumist uurides v?ib ?kskord ?telda, kas sellel taevakehal on elu v?i mitte, kas seal valitseb kuum p?rgu v?i j??aeg, k?miseb k?u v?i p?sib tolmune igivaikus. V?isin juba lahendada m?negi helim?rgi, mis oli minuni tulnud majanaabrite, t?navaliikluse, stiihia poolt. Muidugi, suur hulk helisid, h??li, kajasid, ohkeid, m?rinaid, oigeid, raginaid, pauke, kuminaid, kiljatusi, sahinaid, koputlemisi n?udsid veel t?ttamatuid m?tisklusi, need v?isid anda nii m?negi ?llatava resultaadi, teabe, aga mis siis ikka — iga asi selgub omal ajal, pealegi pole see k?ik ju mu esmane ?lesanne siin ajalikus elus, kaugeltki mitte. Kaugeltki mitte. Ausalt ?eldes oli veel paar-kolm heli, mis oma t?ielikus seletamatuses mind intrigeerisid, n?iteks polnud ma senimaani suutnud aru saada, mida peaksid t?hendama raudrasked aeglased sammud, mis kord v?i kaks kuu jooksul ?le mu lagede suundusid — nagu k?nniks seal m?ni t?ies s?javarustuses raudr??tel v?i suurte saabastega hiigelahv. V?i siis Saatus ise. Olin paaril korral isegi ?les liftiputkasse vaatama jooksnud, aga loomulikult polnud kedagi katusel n?inud. Esikus oli h?mar; pilvise suve?htu rabedast valgusest, mis immitses siia l?bi k??giukse klaasi ja sitskardina, polnud olulist tulu, esikupirn oli aga hommikul paukudes l?bi p?lenud ja ma olin p?eval unustanud uue ostmata. Mu grimassid vaheldusid peeglis nagu portreed vanaaegses fotoalbumis, need olid ebateravad, ebaisikulised, tuhmid n?od. Peale sihiliku karikatuursuse m?rkasin ma k?igis neis mingit nukruse ja v?simuse pitserit. See oli midagi uut. M?tlesin j?rele ja leidsin, et k?llap tuleb see n?anss teatavast h?ljatusetundest. Mis seal salata, v?ib-olla oleksin ka mina tahtnud Musta mere ??res olla, ma polnud veel kordagi nii kaugele saanud… ?lepea, ma polnud viimastel aastatel kuigi olulisel m??ral perest eemal viibinud… v?i perekond minust. M?ned kasinad komandeeringud pealinna, see oli viimasel ajal k?ik. Ja mis p?ris kindel — mees talub hotellitoa ?ksindust palju meelekindlamalt kui iseenda t?hja korterit. Pagan v?taks, isegi kaebama polnud mul kellegi juurde minna. Nii ma seisingi esikus peegli ees, olin kolmk?mmend ?ks aastat vana, mu grimassid ja maskid vaheldusid peeglis otsekui katkutud portreede galerii. Nii kaua, kui ma ennast m?letan, olen ma ikka m?nikord peegli ees seisnud ja n?gusid teinud. T?si, kunagi polnud see t?usnud mingiks suureks v?i haiglaseks salakireks, ja arvatavasti poleks mu leigev?itu eluloos midagi muutunud, kui oleksin sellest lollist kombest ?hel heal p?eval loobunud. Ma v?tsin selle s??tu ajaviite ette ainult siis, kui olin kindel oma isiku kaitstuses, selles, et keegi ei saa mulle ootamatult peale sattuda ning oma ennatlikke j?reldusi tegema hakata. (Sest t?esti — mida peaks n?iteks ?ks kaheksa-aastane t?tarlaps m?tlema oma isast, kes n?itab peeglile keelt?) Lapseeas, poisikesena, siis k?ll, siis oli asjal veidi teine t?hendus ja otstarve, lapsena j?ljendasin ma mitmeid tugevaid, isegi julmi isiksusi, mis oli kidura kasvuga, r?hiveaga ja kergelt kogeleva j?nglase puhul k?llalt loomulik. M?letan, et mu elus oli isegi s??rane vastutustundetu periood, mil p??dsin innukalt tabada Mussolini v?imukaid ja sugestiivseid ilmeid, tema ?este. See juhtus p?rast mingi dokumentaalfilmi vaatamist. Tegelikult andsin ma endale ju aru, et Mussolinit on v??ritu matkida, teadsin sedagi, millega see mees l?petas, aga mis parata, tema n?gu, tema l?ug ja alahuul huvitasid mind nagu asi iseeneses. Jah, muidugi, ka Napoleoni poose ja ilmeid sai poisikesena peegli ees proovitud. ?ldse olid mul mingil perioodil peamisteks imiteerimis­objektideks mitmed s?jamehed ja v?ejuhid: Julius Caesar, ?ukov, P?rn. K?ik viimseni tugeva l?uaga mehed. Mis vahelej??mistesse puutub, siis juhtus see viimast korda kahek?mne aasta eest. Mind tabas isa. Ta ei karistanud mind kuidagi, ei teinud isegi m?rkust — ta osatas mind. See k?is niimoodi, et t?iesti ootamatult mu selja taha suurde peeglisse astunud isa sooritas mingi v?ga solvava ja t?pse n?omoonutuse. Ma m?letan t?nini rohekat helki isa silmanurgas, mis tema tavatut tegu ilmestas. See helk kumas otsekui varjatud k?lgpro?ektor veel pikki aastaid ?le ?he mu elu v?tmestseeni, mis sellest, et tumma ja n?iliselt k?rvalise. Just sellest hetkest sain ma liigagi t?pselt aimu, milline ma tegelikult olen, tollis l?ua ja suurte s??rmetega poisinolk, kui v?he ma isa silmis maksan ja et ka eelseisvalt elult ei tasu mul midagi erilist loota. Aga p?rast seda polnud ma enam vahele j??nud. Ning grimassitasin viimase ajani. Aina harvemini, seda k?ll. Muide, instituudip?evil k?isin ?hes rahvateatris taidlemas, ma kehastasin enamasti koomilisi pisiosi, kas tobusid v?i h?davareseid, siis oli mul v?imalus oma kalduvusi, oma salajasi oskusi legaalselt rakendada. Aga erilist r??mu ma sellest ei saanud, kuigi mulle v?hemalt kahel korral kutselise karaktern?itleja karj??ri ennustati. Paljugi, mis sulle elu jooksul r??gitakse, mida sulle ennustatakse, mida sinust oodatakse… N??d, aastate tagant sellele vahejuhtumile m?teldes, mil isa mu peegli eest tabas, olen j?udnud arvamusele, et k?llap on temalgi s??rane salaharjumus peegli ees n?gusid teha, et ennast aeg-ajalt kellegi teisena tunda, kas siis endast t?htsamana v?i, vastupidi, palju lollimana. Kust ma seda tean? Oletan. Aiman. Toetun geneetikale. T?pselt samuti, nagu astronoom oletab olukordi m?nel kaugel t?hel. Meie perekonnas polnud kombeks kerglasi ja kahtlase v??rtusega vestlusi ?les v?tta, nii nagu polnud seal ka kombeks ilma p?hjuseta naerda v?i raadiost estraadimuusikat kuulata. Need teod polnud mitte ainult sobimatud, need k?isid elustiili ja maailmavaate vastu. L?unalauas r??giti hariduspoliitikast ja kirjandus­klassikast, raadiost kuulati orelikontserte ja akadeemilisi kuuldem?nge. K?ik see oli v?ga ammu, k?ik see oli ?hes teises linnas. Mu isa oli seal keskkoolidirektor, ema samas ?ppeasutuses keele?petaja. Mina, nende ainuke poeg, k?isin pedagoogilistel kaalutlustel teises koolis. Ma ?ppisin h?sti. Mul ei j??nud muud ?le. N??d on isa pensionil, kogub rariteetseid aiandus­raamatuid kuues keeles ja aretab musts?strasorte, mida k?ivad maitsemas h?stikasvatatud lapsed tema endisest koolist. Isa loodab oma katsetustega kaugele j?uda. Ja mine tea, ehk teeb ta m?nikord, kui ema ligiduses pole, esikupeegli ees m?ne kiire ja h?beliku grimassi? Ehk tahtis temagi kunagi s?jameheks saada? V?i riigipeaks? V?i ooperitenoriks? Teeb oma grimassi, meenutamaks meeletut noorust. Aga k?ike seda ma ainult oletan. Mine tea, ehk tuleb meil isaga kunagi sel teemal isegi juttu. K?ik v?ib olla! Tema surivoodi juures n?iteks… aga ei, ma ei taha k??niliseks muutuda. K??niliseks v?i h?rdameelseks. ?ht isa salapattu tean ma siiski. See t?iskarsklane joob ennast aeg-ajalt silmini t?is. See toimub ta koduses kabinetis kahekordselt lukku keeratud ukse taga ja t?ielikus vaikuses — v?i mine tea, ?kki sosistab ta siiski seejuures mingeid k?nesid? Aga ?kskord unustas ta ukse lukustamata, see oli siis, kui mina olin v?rskelt j?udnud neurootilisse noorukiikka, otsisin aadet ja ihkasin naist. Mul oli kombeks enne magamaheitmist tema uksest m??dudes linki puudutada — mida ta teeb, range koolidirektor, kohalik vaimuhiiglane, kas kirjutab aruannet ministeeriumile v?i luuletab salaja sonette? Sel korral polnud uks lukus. Laibana liikumatut ja viina j?rele haisevat magajat diivanile tirides elasin ?le t?sise hingelise vapustuse. Ja kui ma siis veel leidsin raamatukapist ents?klopeediate varjust t?ispudelite patarei, pidin hulluks minema. ?? l?bi l?ristasin patja n?rides nutta. J?rgmisel hommikul oli mu isa v?rske ja raseeritud. T?si k?ll, natuke kahvatu. Ma peitsin veel mitu p?eva ta ees pilku. Kas ta aimas midagi? Vaevalt… Ja hiljem m?tlesin enda jaoks v?lja isegi mingi ?igustava motiivi. K?llap see oli ?ksnes mu hilispuberteetlik luul. Kas ema teab sellest k?igest? K?llap. Muidu oleks asi veel jubedam. Mul hakkab n??dki k?he, kui p??an ette kujutada, mis toimub selle ?sna eaka mehega tema lukustatud kabinetis, millised v?ikad ko?maarid, millised sisemonoloogid seal aset v?ivad leida. V?i eksin ma t?nini, olles ikka veel t?is v?ltsi aadet ja p?ha lihtsameelsust? Ehk on need hoopis k?ige t?isverelisemad, k?ige s?ravamad tunnid isa elus ?ldse, mille k?rval hommikune pohmelus ei t?henda midagi? ?kki on ta neil oma salatundidel t?esti s?jamees, riigipea, maadeavastaja, ooperitenor — aga ma ju ei tea, kelleks mu isa v?ikese poisina igatses saada, ega ometi t?esti koolidirektoriks? Kardan, et nendest asjadest ei r??gi me temaga k?ll mitte kunagi. Aga mis grimassidesse puutub, siis m?ne aja eest m?rkasin paaril korral, kuidas mu t?tren??ps, vaikne ja kahvatu laps, v?ga t?siselt ja ka natuke s??dlaslikult peegli ees seisatas. Seisatas ja j?i ennast huviga vaatama. Need polnud minu meelest tavalised uinuva naiselikkuse esmapuhangud, liiga ise?ralik oli mu t?tre n?oilme neil kordadel olnud. Ootan huviga, millal ta teadlikult grimasse tegema hakkab ja kuidas ta ?kskord vahele j??b. Kuigi jah — t?drukute puhul on sel teol t?ki maad teisemad ja loomulikumad varjundid kui poistel. Minul endal tuleb viimasel ajal eriti h?sti v?lja ?he populaarse akadeemiku vasakusse suunurka koondatud elutark sarkasm. V?i v?hemalt n?ib mulle, et see h?sti v?lja tuleb. Nali naljaks, aga veel m?ne aja eest p??dsin ma k?llalt suure huviga asja vastu ette manada teaduste kandidaadi (cand. oec.) Udo Hugo p. Munaku n?ansirohkeid n?oilmeid. (U. Munak ?nnitlusi vastu v?tmas; U. Munak kolleegidega vestlemas; U. Munak kui t?eline teadusedemokraat; U. Munak andeka kolleegi ideed kuulamas, ilma et ta n?os k?betki kadedust oleks — U. Munaku teadlasehing on puhas ja pilvitu; U. Munak rahvusvahelisel s?mpoosionil ingliskeelset k?net pidamas; tagasihoidlik, ent oma hinda tundev spetsialist U. Munak ajalehte lugemas; U. Munak Nobeli preemiat vastu v?imas.) Ha-ha-haa! Eks ma tee neid ilmeid vahetevahel n??dki, ainult et need on muutunud kuidagi v?ga satiirilisteks. V?i parodeerivateks. Sest arvata v?ib, et kandidaadikraad j??lt minust selles elus k?ll ?ritamata. Ja mis sellest muutukski? S??tuid n?oilmeid proovida, parodeerida, vigurdada, seda k?ll. Siin linnas, siin maal. Aga ?ldse, ega neil n?omoonutustel pole juba ammu enam erilist t?hendust ega pretensiooni. Olen v?sima hakanud. Aeg on ?mber. Argip?ev on v?tnud oma. Nii palju siis grimassidest. Nagu ?eldud, v?is kell olla seitsme ringis. Seisin peegli ees, m?ssisin juuksetutti ?mber s?rme ja pidasin muu hulgas endaga aru t?iesti konkreetse asja ?mber: mida ette v?tta ?lej??nud p?evaosaga? Kas pesta puhtaks mitme p?eva jooksul kraanikaussi kogunenud toidun?ud (igav), hakata midagi lugema (v?iks ju ka), v?i minna hoopis v?lja, kinno n?iteks (aga miks ka mitte?)? Meie linnas oli neli kinoteatrit, midagi sobivat oleksin endale ikka leidnud. Siis helises uksekell. 2. Uksekell helises korteris niiv?rd harva, et kippusin selle olemasolu lihtsalt unustama. Mu naisel oli oma v?ti; v?ti oli ka t?trel, kes kandis seda paelaga kaelas nagu enamik temaealisi linnalapsi. Seega polnud meil kellelgi vajadust uksekella tarvitamiseks. V?ti oli muide ka ?mmal, kes k?is varem aeg-ajalt meil abiks, aga hiljuti oli ta pensionile j??nud ning suure hasardiga aiapidamisele p?hendunud. Tema kooperatiivaed asus m?nik?mmend kilomeetrit linnast v?ljas, ja juba paar kuud polnud ta meie poole sattunud. V?i oli ta meist lihtsalt natuke t?dinud? Iga kord, kui ta tuli, et r??kida uudistest, vahetada muljeid, leidis Taimi talle kibek?hku mitmesugust n?elat??d, peamiselt laskis oma vanu kleite ?mber kohendada. P?rast seda, kui olime siia uude idapoolsesse linnajakku kolinud, k?is meil v?ga v?he k?lalisi. Inimesed ei suutnud selle ?le?? ja nagu kuidagi ebaloomulikul kombel tekkinud suure linnaosaga harjuda, seda omaks v?tta. K?ik, kes meid k?lastasid, r??kisid, et meie linnaosa tundub neile ?ngistav ja pahaendeline: k?ik majad t?pselt ?hesugused (see polnud t?si, tegelikult varieerus meie linnajaos v?hemalt neli t??pprojekti, siin k?rgus isegi mitu k?mnekorruselist tornelamut), nad kurtsid, et siin on v?imatu orienteeruda — ja nii edasi. Mingil m??ral vastas see k?ik t?ele, uued linnaosad rikkusid oma ?hetaoliste valevate hiigelkarpidega hiljutise madala, vaikse, rohelusse mattunud sisemaalinna r?tme, sisendasid t?epoolest ka k?ledust ja ohutunnet. K?igest sellest tulenes koguni umbusku ja konflikt­situatsioone erinevate linnaosade elanike vahel. Kuna olin selles linnas juba t?kk aega elanud, s?andasin seda omaks pidada, tema muredele kaasa tunda. Varem elasime ??relinnas, eramajas, meil oli ??ritud pliidiga tuba. Seal k?is meil sageli k?lalisi — majaperemehe pahameeleks, kes kartis oma tulpide ja rooside p?rast. Jah, aga n??d elasid meie v?hesed s?brad ja tuttavad hoopis teistes linnaservades, kes sealsamas aedlinnas, kus meiegi olime elanud, kes samasuguses uusrajoonis linna l??neosas. Enamasti olid k?ik saanud uue korteri meist hiljem, k?ik olid h?ivatud uue elu korraldamisest, m??bli hankimisest, meistrimeeste otsimisest, kes puuriksid seina pool tosinat auku v?i kataksid vannitoa seina ruudulise kahhelpinnaga. Paar tuttavat perekonda elasid koguni s?dalinnas, ja see oli suur vedamine. Telefoni meil polnud. Uutes linnaosades oli telefoni v?ga raske saada, r??giti koguni, et raskem kui s?iduautot. Loomulikult polnud meil ka autot. Ma ei oskaks sellega midagi peale hakata. Osta ei jaksaks ma autot niikuinii, loteriidel ma ei m?nginud. Oma t?? oli teinud ka massi­kommunikatsioon. Olin hakanud t?siselt v?tma liiklus?nnetuste statistikat. Neid toimus viimasel ajal v?ga tihti, polnud harvad avariijuhtumid ka meie tagasihoidlikus nelja kinoteatriga linnas, r??kimata siis suurtest magistraalidest, r??kimata pealinnast. (Kasv?i hiljutine juhtum pahaaimamatu jalak?ij?, naiskabetaja Gerda Domingoga.) Pealinna v?is s?ita ka rongiga. Selleks kulus ainult kaks tundi. Aga k?laliste kasinuses polnud uus elukoht siiski ainus??dlane. Kui ma eelmise aasta talvel kolmek?mneseks sain, oli mul k?inud seitseteist k?lalist. P?rast seda pole vist ?kski neist enam meie korterisse sattunud, ja t?esti, oma iva selles asjas on, ma olin astunud ?le mingi piiri, olin j?udmas keskikka, ja keskeas on k?ik ilmselt veidi teisiti kui tundelises nooruses, tihedad suhtlemised pole vist enam nii valusalt vajalikud kui varem. P?evakorda olid t?usnud muud mured, ajah?da ja pidevalt k?estlibisevad eneseteostamis­v?imalused. Jah, p?rast minu kolmek?mnendat s?nnip?eva olime elanud v?ga vaikselt. V?liselt isegi eraklikult, endasset?mbunult, nohisedes. P?eval suhtlesin oma t??kaaslaste ja asutuse harvade k?lalistega, naine suhtles tarbijatega oma teenindusettev?ttes ehk lihtsalt ?eldes pesupunktis, mille juhataja ta oli, vahel istusime — kumbki omaette, oma tuttavatega — tund v?i kaks m?nes kohvikus, ja ausalt ?eldes oli suhtlemisvaegus sellega rahuldatud. Uksekell ehmatas mind. Nii oli see alati olnud, siin uues korteris aga ise?ranis. Millegip?rast tulid esimese reaktsioonina p?he paanilised m?tted s?ngetest uudistest, traagilise sisuga telegrammist v?i siis kohtukutsest, kuigi ma polnud veel kunagi saanud ei traagilise sisuga telegrammi ega ka kohtukutset. Arvatavasti oli mul lihtsalt haprav?itu n?rvikava, v?i oli kellakartus tingitud sellest, et kasvasin ?les oma pedagoogilise kodu puritaanlikus ja p?him?ttelises vaikuses. Niisiis — otse mu pea kohal r??gatanud uksekell ajas mind s?na otseses m?tles labiilsesse paanikasse. ?le keha tulvas kuum hoog. Ma tardusin peegli ette, n?ol jabur kramp, vasak suupool viltu, silmad p?rani, h?re juuksetutt p?sti, kaelasooned pingul. Hull mis hull! Ja nii kestis see t?kk aega, kuni viimaks muutusin endale vastumeelseks. K?ik need patoloogilised n?rvit?mblused, k?ik need seletamatud hirmud, k?ik need n?ovigurid… Aeg oli t?ele otsa vaadata, ennast t?epoolest keskikka j?udva mehena tunda. Olla kartmatu, normaalne, kenade maneeridega. Ah! Veel t?kk aega m?letasin ma lausa kogu kehaga, iga rakuga, koguni juuksejuurtega seda piinlikku ja haiglast tunnete kontrasti neurootilisest paanikast naeruv??rse s?akusetulvani, mille tekitas minus ootamatu kellatirin. M?letasin ahistavat h?bitunnet oma grimassidest ja poosidest, otsekui olnuksin nendega vahele j??nud. Noh, ja siis kohendasin ruudulise p?evas?rgi ?lemise n??bi kinni, kontrollisin teksap?kste t?mblukku, see tikkus alatihti alla vajuma, hingasin mitu korda s?gavalt sisse-v?lja ja avasin ukse. Ukse taga seisis, k?ed puusas, keegi hommikumantlis naine. Ma polnud seda naist kunagi n?inud, aga hommikumantlist v?isin j?reldada, et ta elab kusagil l?hedal, ilmselt minuga ?hes majas, ilmselt isegi samas trepip?stikus, kui mitte koguni samal korrusel. Et seda k?ike taibata, polnud vaja omada eriti s?gavat anal??tilise m?tlemise oskust, ometi tundsin oma otsuse ?le teatavat uhkust. Igatahes polnud tegu traagilise telegrammi v?i kohtukutsega. Aga millega siis? Meie korrusel (nagu teistelgi) asus neli korterit. Ma ei tundnud paraku ?htki oma l?himatest naabritest, r??kimata ?lej??nud majaelanikest. T?si k?ll, paari omaealise meeskodanikuga olime millalgi hakanud vastastikku ebam??raselt noogutama, aga ma polnud sugugi kindel, et just nemad mu naabrid on. Ilmselt oleme k?ik p?rinud mingi vajaduse hommikuti v?lja minnes kedagi tervitada, ja kui nii, kas pole siis ?ksk?ik, kuhu oma noogutus suunata? Ma ei teadnud ka oma majakaaslaste nimesid, kuna meie trepikojas polnud v?hemalt minu ajal kordagi elanike nimekirja ?les riputatud. (Teistes trepikodades polnud ma k?inudki.) Vaevalt et ma seet?ttu millestki puudust oleksin tundnud, seda enam, et s??rase irdumise p?hjused olid mulle osaliselt selged — minu t??ajad olid m?nev?rra vabamad kui enamikul teistel kodanikel. V??ras naine naeratas mulle. M?rkasin seda naeratust enne k?ike muud. See naeratus oli nagu n?ojoon. Jah, see oli formaalselt k?ll nagu vabandav, aga tegelikult v?ga iseteadev naeratus. Selle naeratuse taga seisis mingi kindel ja rahulik veendumus. Naine astus sisse. ?tles midagi. V?ib-olla „andestust”? V?ib-olla „vabandage mind, palun, aga…”? Ei tea. Millegip?rast ei kuulnud ma teda h?sti. Ja juba oli see v??ras intiimselt sahisevas riietuses v??ras naine esikus, kogu ta olemus v?ljendas mingit mulle saladuseks j??vat r??mu, ?llatust ja enesekindlust, ta libises kuidagi v?ga paindlikult (kassilikult, plikalikult?) minust m??da. Mu h??l k?hises, kui ma ?tlesin: „Vabandage, mul p?les siin pirn l?bi.” Mu h??l oli kohutav, see oli alandav koolipoisik?gin k?pse naise ees, ma vihastasin enda peale, k?hatasin kurgu torulukksepa r?medusega puhtaks ja kordasin: „Pirn p?les l?bi, mul on siin pimedav?itu.” „Aga sellest pole ju midagi,” ?tles naine r??msalt. N??d kuulsin ma teda h?sti. Arvatavasti oli mu ootamatu kurtus olnud kuidagi h??lek?hinaga seotud. Siis l?ks see naine elutuppa. Vaatasin talle ehmunult j?rele. Siin korteris polnud k?inud veel ?htki v??rast hommikumantlis naist. Pealegi selliselt kahisevas, selliselt l?hnavas hommikumantlis, mis v?is tahtmatult viia m?tted sumeroosadele aba?uuridele, laiadele diivanitele, kokteilile ja pattulangemisele. Sest see hommikumantel, nagu ma n??d elutoa avatud ukse ruudus n?gin, j?ttis t?ega s??rase mulje, v?imaluse — see oli tumeroheline, voogav, siidine, sellel ?itsesid suured punased kirelilled, mida loodus ei tunne, ja sel naisel endal oli habras ja painduv piht, see n?tkus ta sammude r?tmis, oma ilusat tegu tegid puusad ja tuharad, sel naisel olid pikad heledad juuksed nagu noorel t?drukul, need langesid vabalt ja raugelt ta seljale. Viivuks j?i naine seisma, otsekui tundnuks ta mu pilku ja lubanuks mul tutvuda oma seljaga, siis aga kadus ta elutuppa, keerates seejuures eksimatult paremale, nagu ma m?rgata j?udsin. Paremal asusid diivan ja tugitool. M?tlesin, kus ma k?ll varem selliseid naisi n?inud olen — kas mitte detektiivse sisuga kinokom??diates? Kas mitte teleekraanil? V?i siis lennuki vahek?igus, stjuardessimundris? Korraks valdas mind absoluutselt p?hjendamatu ?revus, otsekui oleks oodata mingit seiklust, elamust, vapustust, siis aga kutsusin ennast korrale, m?tlesin tahtmatult oma naise lihtsa l?ike ja tuhmide mansettidega kodukleidile. „Aga kus siis Taimi on?” kostis toas?gavusest imestunud k?simus. Veider k?ll, ise veel esikus seistes suutsin kohe tabada v?ikese annuse teesklust — aga ilmselt oli see niimoodi m?eldudki. Oli see mingi m?ng? Igatahes teadis v??ras naine mu abikaasa nime. Viimati olid nad tuttavad, ?kki koguni s?bratarid? Ei, siiski vist mitte, sest s??rasel juhul oleks mul asjast mingitki aimu olnud. T?ttasin elutuppa. Lootsin lahendust. K?laline seisis akna all, ta oli v?tnud teleri pealt m?nguasja, vahtkummist eeslipoisi, ta vaatas seda vastu valgust, vaatas naiseliku graatsia ja l?bematusega, ta liigutused toimisid seejuures nagu midagi iseeneses, need olid l?hidad, l?petamatud, intrigeerivad. „Ei, teate, Taimi s?itis l?unasse,” ?tlesin ma viimast s?na r?hutades. „Ah nii,” s?nas see naine. Ta kehitas ?lgu ja pani eesli oma kohale tagasi. Milline ilme tal seejuures oli? Inimese ilme, kes on just paari p?eva eest naasnud Rivierast v?i Floridast. Aga millestki tabamatust — ?laliigutusest? varjust ta vasakul p?sel? — taipasin, et olin ?telnud midagi liigset, vulgaarset, taktitut. Mida k?ll? Olin m?neti kaitsetu inimene, ma ei taibanud mitte alati k?iki alltekste, pooltoone, h??lev?nkeid, muigevirvendusi, v?he sellest, ma ei teadnud tihtipeale sedagi, mida ja millal tohib v?i ei tohi r??kida. ?ige tooni ?ratundmine n?udis minult pingutust. Loomulik ja ?ldteada on asi, et mitte alati pole vaja teistele k?ike v?lja laduda, nii-?elda t?iel h??lel puhast t?tt kuulutada. (Mis on taktitum kui r??kida inetule naisele t?tt tema v?limuse kohta? Jne.) Aga kuna mulle oli lapsep?lvekodus, koolides ja ajakirjanduses pikki aastaid sisendatud, et valetada v?i varjata pole ilus ega eetiline, siis olen seda tahtmatult uskuma j??nud — valetavad ainult halvad inimesed v?i v?lismaalased. Ometigi puutusin ma ?sna tihti kokku elulise vajadusega midagi luisata, teisiti esitada, lihtkombel valetada, m?nikord tuli minulgi see v?lja, enamasti mitte, mul puudusid selles asjas s?steem, kogemused ja p?him?tted, tulemuseks oli aga rida segadusi, oli umbusku ja viltuvaatamisi. N??d siis m?tlesin, et t?esti, mille kuramuse p?rast oli mul vaja sellele t?iesti v??rale inimesele ?telda, et Taimi on l?unasse s?itnud, tema jaoks oli see ju t?iesti tarbetu t?de, koormav informatsioon, v?ib-olla h?iris see teda millegagi, v?ib-olla leidis ta mu ?tlemises mingi inetu meheliku vihje. Ma oleksin v?inud ju lihtsalt ja lakooniliselt, seejuures kedagi petmata vastata, et mu naist pole kodus. Ja k?ik. N??d aga lisasin inertsist, h??l j?lle k?he ja t?iesti valelik: „Teler on ka rikkis.” See oli loomulikult vale. Absoluutne vale. Ja ma ei teadnud, miks ma niimoodi ?tlesin. Ma ei teadnud, mis jutt see k?ik oli, mida ma r??kisin. Aga ei, k?lalist ei huvitanud mu keskp?rane teler. Ta ei pannud mu lauset t?helegi. Ta v?ttis n??d istet, tugitool ?hkas seejuures mingi t?iesti uutmoodi t?mbriga, kuidagi rahulolevalt ja magusalt, ning ma m?rkasin imestusega, kuidas tundeline vaikus otsekui solvunud elusolend nurkadesse taandus ning ennast tapeedimustrisse litsus — jah, see k?ik polnud mu perekonna, ennek?ike mu naise suhtes aus. Aga niimoodi see oli. „Ah sedasi te siis elategi?” V??ras p??ras n??d n?o minu poole, nii et see j?i natuke profiili, ma m?tlesin, et tegelikult r??gib ka tema imelikku juttu, ma j?in ta n?gu silmitsema. See oli kena n?gu. Tegelikult oli see vist v?gagi ilus n?gu, aga ma hoidsin ennast vaos, s?ilitasin distantsi, ma vaatasin vilksamisi, kuidas sel n?ol v?relevad mingid varjud, ma m?tlesin, et jah, millegipoolest on see n?gu mulle tuttav, aga k?llap pole selles midagi salap?rast, k?llap on see lihtsalt ?ks neid viimaste aastate standardn?gusid, muud midagi, ikka ja j?lle v?ib selliseid kohata kinos, teleris, ajakirjades, lennujaamades, baarides, supelrandades, elukindlustus­kalendrites, puldanriidest kandekottidel, sest t?nap?eva vahendite juures ei valmista ?helegi asjast huvitatud naisterahvale liiga ?letamatuid raskusi soov ennast m?ne moesoleva n?o j?rgi ?mber kujundada, kui nii v?tta, siis ?heksa neid eelisn?ot??pe praegu liikvel ongi. ?heksa v?i ?ksteist, mitte enam. Mu k?laline v?is olla umbes kolmek?mne viiene, aga miks ka mitte viis aastat v?hem, minustki noorem, kuid niisama h?sti v?is ta ka juba neljak?mnene olla — mina nende asjade t?psustamisega enam toime ei tulnud. Viimastel aastatel v?is t?navapildis t?iesti eksimatult eristada vaid kahte naiste vanusegruppi: seitsmenda klassi kooliplikasid ja vanaemasid, viimaseidki ainult sel juhul, kui oli tegu eilsete k?lainimeste v?i sisses?itnutega. K?ik ?lej??nud naissoost olendid mahtusid ?htlase m?istatusena kahe nimetatud grupi vahele, kui neil oli v?himatki viitsimist enda eest hoolitseda, demokraatlikke moode j?lgida, teksap?kstesse pugeda, ja just seet?ttu j?in mina kui liignoorelt abiellunud tubaste elukommetega mees nende vanuse ?raarvamisega pigisse. Mida aasta edasi, seda v?hem oli mul selleks v?imalusi ja ka tahtmist olnud. Mu k?laline, temal oli t?idlane alahuul, aga mitte niiv?rd, et seda mingiks eriliseks detailiks pidada, see huul oli n??d poikvel, erepunane ja niiske, niisked ja natuke roosakad olid ka hambad. „Ei, ei, ?rge n??d arvake. Ega ma tegelikult teie naist ei tunnegi. Tema mind samuti mitte. Ja andke andeks, et mu toon… noh, ?ldiselt v?ib see ?kki liiga familiaarsena tunduda. Kas jah? Kui nii, siis kohe-kohe v?tan ma ennast kokku. See tuleb sellest, et… ah, olgu pealegi. Igatahes pole see toon sellisena m?eldud. Te peaksite mind m?istma. Ma loodan, et…” Mis jutt see on, mida ta r??gib, m?tlesin ma ja naeratasin. Arvatavasti tuli sellest v?lja grimass. Kindel n?oliigutus, kindel tuksatus p?skedes, loomaks muljet siirast ja arukast naeratusest. Ah, ma olin ?hmi t?is. „Jaa. Jaa, muidugi,” lisasin veel, ise rutakalt pead noogutades. Sest jah — oli alanud suhtlemine ja kuidagi pidi see ju kulgema. Blond k?laline naeratas samuti, minu meelest oli seekordne naeratus natuke labane. V?i siis k??niline. V?i ?hem?tteline. Ah et ikkagi, m?tlesin ma. Aga kohe samas naeratus kustus, naise p?skedele tekkisid ujedad lohukesed, ta heitis n?ole langenud juuksed ilusa liigutusega tagasi, ta toon muutus v?ga kargeks. „Ma olen lihtsalt teie naaber. Ma elan siinsamas trepikojas. Vasakpoolne uks lifti k?rval. Teie elate 24., mina elan 21. korteris. N?ete, kui lihtne see k?ik on. Kahek?mne esimene — kas j?i ikka meelde?” Mu oletus oli paika pidanud. Naaber! Tundsin kergendust. Tundsin muret. T?stsin kulme. Naeratasin. „Ma tean teid ka,” ?tles k?laline ja naeratas samuti. N??d oli see hoopis teine naeratus, see oli lapsnaise siiras ja natuke rumal r??m oma nutikusest. Siis heitis ta jala ?le p?lve, sahinal avanes hommikumantli h?lm nagu eesriie etendusel, jah, aga eks see ju oligi ?ks v?ike etendus, v?ike striptiis ?he jala ulatuses. Tahtsin v?i mitte, mu pilk liibus p?evitunud p?lvele ja ?llatavalt saledale reiele. K?ik kestis siiski s?ndsuse piires, naine kohendas varsti h?mmeldunult h?lma, k?igutas kinga, kattis reie kinni, p?lve j?ttis siilu vahelt v?lja vaatama, kogu see tegevus j?ttis mulje mingist tundmatust rituaalist, v?ib-olla tuligi daamidel naabritega tutvudes neile ka oma p?lvi tutvustada. Naine aga lausus n??d j?lle kuidagi uut moodi, soojalt, vennalikult, laulvalt: „Ah, mis te ikka seisate. Eks tulge edasi.” Mis siis ikka k?ige selle taga pidi peituma? Vanden?u? Roim? V?i pattulangemine? Astusin kuulekalt oma tuppa, istusin kuulekalt oma diivani servale. Panin k?ed p?lvedele. „Ma tulin teie juurde ainult ?heks minutiks. Tuld laenama te ateljeest, nagu luuletas… Ah, ma ei m?leta, kes niimoodi luuletas. Olgu peale. Millest me r??kisimegi? Ah jaa, loomulikult. Ma tunnen ju teid ka. Juba kaks aastat.” „Ah nii? Mina elan siin majas ?le kolme aasta.” „Mis sellest? Mis siis sellest? Mina kaks. Kaks! Saite aru? Korterivahetus. Ja nii edasi. Oh!” Naine tegi m?ned n?rvilised liigutused ja ma m?istsin kohe, mis on korterivahetus ja kui keeruliselt see k?ib. „Ah nii. Siis muidugi.” See oli minu jutt. „On see teile ?llatuseks?” See oli tema jutt. T?si mis t?si, nii see k?is, kaks v??rast inimest olid asunud suhtlema, hetkel k?is asi suuliselt ja ??rmiselt kohmakalt nagu inimeste vahel ikka, nagu nende vahel kombeks. „Kuidas v?tta.” „Ah, mis me sellest ikka nii… Aga muide, teie nimi on Udo Munak ja te olete sotsioloog.” Sotsioloog k?las selle naise suust niimoodi, nagu oleks ta ?elnud — te olete riikliku preemia laureaat. Aga mis sellest. „Minu nimi on Ivi. Passis on k?ll kahe i-ga, mina h??ldan l?hidalt. Nii on kuidagi lihtsam ja otsekohesem. Niisiis — Ivi. Ivi Schmidt. Es, tsee, haa, emm, ii, dee, tee — l?pus on Dora ja T?nu.” Mu pea oli hakanud kergelt ringi k?ima. Mitte selles m?ttes, mis olnuks ehk m?istetavgi kena n?olapi, saleda figuuri ja helendava p?lve puhul. Nende tundmusteni polnud ma veel j?udnudki. See naisterahvas oli mu pea kuidagi hoopis teisiti uimaseks teinud. Mind tabas ammu tuttav ja ?ralibisev tunne, et midagi s??rast olen ma v?hemalt ?ks kord elus juba l?bi teinud, aga kus, millal, kellega — sellele polnud mul v?himatki lootust j?lile saada. Sellest k?ttesaamatust kogemusest polnud v?himatki kasu. Mis see ikkagi oli? Eelmine elu? V?ib-olla t?esti, aga oma eelmisi elusid ma ei m?letanud, ilmselt pole neid olnudki, peame hakkama saama selle ?heainsagagi… V?i oli mul siiski kunagi v?hemalt ?ks eelmine elu, ja ?sna hiljutine, mis j?udis otsaga kahek?mnendasse sajandisse, ja v?ib-olla olin ma selles eelmises elus m?rksa teistsugusem, m?rksa kommunikatiivsem, ehk oskasin ma ennast seal palju asjalikumalt ?lal pidada, kiiremini reageerida, pareerida, naerma hakata, midagi pakkuda, midagi soovida, v?ib-olla tulin ma selles eelmises elus t?iesti kenasti toime ka selliste naistega, kelle n?os udutasid sinisilmad, s??rased silmad, nagu oleksid nad hetk tagasi s?damest nutnud v?i sibulat l?iganud v?i midagi v?ga intiimselt l?bi elanud, ja kes teevad seejuures veel n?o, nagu teaksid nad sinust ja tervest maailmast midagi varjatut, ootamatut, pikantset. Ma ei teadnud. Aga s??rane kunagi-olnud-tunne oli mul t?esti. Ivi Schmidt, v??ras naine, vaatas ?le ?la mu ?he poolega kirjutuslaua poole. „Te tegite t??d? Ausalt? Segasin? Ausalt?” Tal oli pikk ja painduv kael. Seal m?rkasin paari kortsukest. Need olid nagu peened niidikesed. Kui vana ta siiski v?is olla? „T??d? Oh, mis te n??d! Sugugi mitte. T?esti mitte,” hakkasin ma millegip?rast ?gedasti t?estama, vaidlema, vehkima. „Ma s?in ennist suppi.” Jah, puudus veel, et oleksin ?telnud — ma tegin ennist natuke grimasse. „Ah nii,” ?tles Ivi Schmidt, vahetas asendit ja p?lve, kirelilled hakkasid sahisema, tugitool ?hkas variserlikult, naine hakkas tasakesi, h?belikult ja malbelt naerma. „Ma tulin teie juurde v?ga suure palvega. Mul l?ppesid sigaretid otsa. Aga n?ete, ma ei saa kuidagi kauplusse mindud. Laisk v?i mis… Teate, ma olen t?iesti juhuslikult m?rganud, et teie abikaasa Taimi tarvitab sama sigaretimarki mis minagi. Teie ise, Udo Munak, t?mbate hirmus kangeid sigarette.” Ivi Schmidtil oli ?igus. Ma t?mbasin odavat ja kanget tubakamarki. Aga kust ta seda k?ike teadis? K?is l?bi lukuaugu piilumas? Meie korterites polnudki lukuauku. Kogus andmeid? Aga miks? Palkas eradetektiivi? Aga v?ib-olla oli tal erakordselt tundlik nina? Siis v?lgatas veel ?ks oletus: ?kki oli see naine siiski Taimi ammune tuttav, mu naine oli aga palunud tal aeg-ajalt minu ?lalpidamist kontrollida. Ei, see m?te vilksatas ebaveenvalt ja kahvatult, minu naine polnud seda sorti, heitsin selle m?tte kui t?iesti k?lbmatu k?rvale. T?usin ja l?ksin nobedasti magamistuppa. Tajusin seejuures kuklaga naise pilku. Naisepilk on erilise toimega, see sisaldab endas salap?raseid kiirgusi ja v?nkeid. Ma t?mbasin selja sirgu. Viimased sammud ukseni astusin nagu m?ni tubli dessantleitnant. Otsisin ??kapist v?lja Taimi pooliku sigaretipaki ja viisin selle oma naabrile 21. korterist. Ta istus n??d, k?ed s?les, ta pilk oli sire. Jah, sellel naisel oli l?hikese aja jooksul vaheldunud mitu n?gu, h??lt ja naeru. Mitu olekut. Vaid ta silmad udutasid kogu aeg ?htemoodi. „Ma t?nan teid,” ?tles ta s?damlikult ja t?usis. Ta oli minust vist pisut pikem, nagu n??d m?rkasin. Jajah, midagi sellist olin juba esikus aimanud. „Ehk teete ?he suitsu siinsamas ?ra?” laususin selga sirutades, pead viltu k??nates, naisele otsa vaadates. „Oh ei, suur t?nu, ma ei tahaks teid t?esti enam segada, ausalt, ausalt. Olen niigi teie kallist aega raisanud. Ma ei tea ju, millised plaanid teil t?naseks veel v?ivad olla. Aga kui teil peaks midagi vaja olema, siis pidage meeles — korter 21.” Veel kord naeratas ta mulle, naeratas malbelt ja t?iesti de?ifreerimatult, torkas suitsupaki hommikumantli taskusse, tegi teise k?e s?rmedega liigutuse, mida h??takse vist sinki-vinkiks, see sinki-vinki s?ras s?rmustest, lilledest ja rohelistest kividest, massiivsest kullast, siis l?ks ta h?lmu kallistades toast v?lja, ma ei j?udnud veel reageeridagi, talle avama t?tata, kui kuulsin juba ukse avamist-sulgemist. Toas, esikus, k?llap k??giski heljus veel m?ni minut ?revalt magus ja natuke riivatu l?hn. Rida asju tuli ?hekorraga p?he: mingid lilled, mingid puiesteed, mingid h?marad rippsillad ja lehtlad. Aga juba astus vaikus j?lle nurkadest v?lja ja puudutas mind oma jaheda k?ega s??distavalt ?last. V?patasin. Akna taga helehallis taevas m??dus aeglaselt ja t?iesti h??letult h?bedane lennuk. 3. K?laline oli l?inud, mina aga tahtsin, imelik k?ll, nagu millegi ?le j?rele m?telda, midagi anal??sida, kuigi m?tiskluse v?i anal??si teema oli t?iesti selgusetu. Jah, mul oli ?kki tunne, nagu tuleks mul milleski selgusele j?uda, midagi lahendada — v?i siis olla enda vastu lihtsalt piisavalt aus. Aga miks, pagan v?taks? Seda ma ei teadnud. V?tsin n?rviliselt istet samas tugitoolis, kus natukese aja eest oli istunud heleuduse pilguga v??ras naine, keegi Ivi Schmidt. Mu s?da kripeldas. Miks k?ll? Lilled, puiesteed, h?marad rippsillad ja lehtlad, ja n??d see ootamatu neuroosihoog. Kontrollisin koguni oma pulssi. Aga see oli t?iesti normaalne. Mul oli piisavalt hea tervis, korras s?da ja eeskujulik ainevahetus, seda k?ike hoolimata mu kiitsakast kondikavast ning k?hmus raamatukoiv?limusest. S??tasin oma kange ja odava sigareti. Juba paari mahviga hajus toast peen ja riivatu aroom. Oligi hea. Oligi tore! Muidugi, m?tlesin ma, kargasin seej?rel p?sti, tegin tiiru ?le toa, seisatasin akna all, vahtisin t?hja pilguga v?lja, trummeldasin s?rmedega radiaatorit. Nagu h?vasti j?ttes vilksatasid mu silme eest l?bi selle naise v??rad p?lved, algul ?ks, seej?rel teine, samas j?rjekorras, nagu ta neid mulle tutvustanud oli. Ning seej?rel tundsin, et korterit valitseb taas see veidi tundeline, ent p?hiliselt siiski aus tuimav?itu vaikus, mis oli siin juba n?dalap?evad tooni andnud, mu ?htupoolikuid ja ??tunde ilmestanud. Lilled, p?lved, h?marad aiad, m?tleks, ?hmasin ma endale nina alla — m?tleks, mees! Kustutasin sigareti ja ringutasin energiliselt. Asi oli ?ldjoontes t?iesti selge. Selge, lihtne, isegi banaalne. Ma polnuks seda endast k?ll enam oodanudki, olin hakanud juba arvama, et piisavalt kaugele on j??nud need ajad, mil p?lved ja kleidikahinad mind ?revile v?isid ajada. Teisel ja eriti kolmandal kursusel olin ma periooditi k?ll olnud v?ike n?rviline don Juan, ma ei teadnud senini, kui t?siselt mind tegelikult v?eti, aga ?ht-teist oli sellal ikka juhtunud. Aga ?sna pea ilmus Taimi, v?hese jutu ja aimuva l?ualotiga asjalik t?druk, viis mu oma ??rituppa, seej?rel laskis mul ennast pealinna teatritesse viia, veel k?isime vaatamas male- ja kabeturniire, millalgi me abiellusime, millalgi s?nnitas Taimi t?tre ja edasi l?ks nii, nagu minema pidi. V?ga harva juhtusin meenutama teist ja eriti kolmandat kursust. Kui meenutasingi, siis suure imestusega — k?ll v?isid m?ned v?ikesed ja loomulikud eluseigad tunduda t?htsana, peaaegu eneseteostusena. Mu pisikesed tudengiv?idud, m?ned ??d v??rastes ?hiselamutubades v?i pisikorterite kitsastel diivanitel olid mulle andnud ?limalt ?lepakkuvat enesekindlust. K?llap olin ma tollal ?sna vastik ja naeruv??rne k??likut?kuke. Ringutasin veel kord, s??tasin uue sigareti, l?henesin lauale ja kontrollisin seda seirates oma enesetunnet. Kas tasus veel kord t??lainele l?lituda? Silmitsesin k?hklevalt oma pabereid, v?tsin m?rkmiku k?tte, kontrollisin paari lihtsat arvutust, aga ei, asjal polnud minekut, polnud m?tet ?le pakkuda. Pealegi oli reede ?htu. Panin paberid korralikult kokku, torkasin kiirk?itjasse, pistsin selle lauasahtlisse ja tahtsin juba telerit lahti keerata, kui helises uksekell. Loomulikult sattusin j?lle paanikasse. Loomulikult j?udsin taas oletada oma mitut asja (s?nged uudised, traagiline telegramm, kohtukutse), siis aga tuli p?he, et ukse taga v?iks olla Ivi Schmidt 21. korterist. V?ib-olla oli ta midagi maha unustanud. V?ib-olla tahtis ta mulle midagi ?telda. V?ib-olla olid tal sigaretid juba otsa saanud. T?ttasin l?bi toa ja h?mara esiku, j?udsin peeglist m??dudes oma n?oilmet kontrollida, midagi viisaka naeratuse taolist ette manada, siis avasin energiliselt ukse. Koridoris seisis v??ras mees. ?igupoolest ei n?inud ma algul peaaegu midagi, teadsin ainult, et see polnudki Ivi Schmidt. Ka koridoris oli millegip?rast tavalisest h?maram, praktiliselt oli seal pime, see pani mind imestama, aga kohe samas kostis v??ra h??l, see m?jus kuidagi v?ga kummaliselt. „Tere ?htust! Andke andeks, et t?litan, aga ehk leidub teil minu jaoks m?ni minut aega? Kui jah, siis oleksin v?ga r??mus. Kas lubate sisse astuda?” See h??l. See oli s?gav baritonaalne bass, mis kr?bises meeldivalt ja intelligentselt, ja k?igel, mis see h??l h?marusest oli ?telnud, tundus ?mber lehvivat mingi p?nev, turvaline ja samas veel hubaselt irooniline teine t?hendus. See h??l m?jus niimoodi, et hakkasin millegip?rast oma pimedas esikus sekeldama, midagi kohendama, midagi ?mber t?stma. Ning r??kisin seejuures reipalt ja vabandavalt: „Jah, muidugi, jah, loomulikult, palun teid! Andke mulle andeks, aga mul on siin kahjuks ?sna pime, n?ete, pirn p?les l?bi, aga uut…” „Pirn? See on pisike mure,” kostis esikupimedusest, kusagilt mu silmade k?rguselt, aga v?ib-olla koguni lae alt see kummalise toimega h??l, uks sulgus, ma t?ttasin n??d elutoa suunas, selle uks oli vahepeal kinni vajunud, esik oli t?iesti pimedaks muutunud, kiskusin ukse valla, aga kui ma ringi p??rasin, polnudki v??rast esikus, ma panin seda imeks ja l?ksin k??ki. Seal ta seisiski, selg akna poole, k?ed rinnal. Ta naeratas. Korraks, ainult korraks vakatas arusaamatu elevusetuhin, korraks, ainult korraks s?hvatas kuklas mingi veider surin, vaid viivuks valdas mind ebam??rane k?hedustunne, millele ma ei osanud mingit seletust anda. Aga kohe avas v??ras suu, ja ta h??l pani j?lle k?ik paika, ma olin seda h??lt juba t?iesti usaldama hakanud. „Kui tohib, siis k??gis…? Eks? Meie esivanematel oli ikka kombeks k??gis istuda, videvikku pidada, juttu ajada. Miks ei v?iks seda meiegi? Meie teiega? Meie k?ik?” See h??l! Mida k?ike ta ei sisaldanud: loomulikku intelligentsust ja head lastetuba, kaasas?ndinud viisakust ja parima tasemega huumorimeelt, kosutavat eneseirooniat ja iseseisvat m?ttelaadi. Absoluutset enesevalitsemist. ?leolekut olmemuredest. Tugevat isikut. Ma polnud v?ga ammu juhtunud kuulma nii sisukat ja v?ljendusrikast inimh??lt. Nii mulle tundus. Imelik k?ll, tavaliselt polnud ma h??lte suhtes kuigi t?helepanelik ja n?udlik olnud. V?lja arvatud m?ned lemmiklauljad, polnud ma ?igupoolest inimeste h??li kuulanudki. Enamik inimkonnast ei oska oma h??lega sugugi ringi k?ia. Ka mina mitte. N??d siis seisis mu k??gis mees, kelle h??l m?jus nagu avastus. Ja ometi polnud ta mitte midagi erilist ?telnud. Ta oli r??kides vist isegi paar n?utut pausi teinud. Aga minus oli juba t?rganud soov selle v??ra mehega vestelda, temaga millegi v?ga t?sise ja mehise ?le (poliitika, sport, s?da, autod, l?vijaht, korteriremont?) r??kida, n?u pidada — ja temaga n?ustuda. V?ib-olla oli see mees h?pnotiseerija? Tema aga seisis, k?ed rinnal, ning vaatas mulle s?bralikult muiates otsa. Tegelikult oli just selle inimese v?limus mind esimesel hetkel natuke kohutanud. Ta oli nimelt kuidagi v?ga t?pselt t?iuslik — mingis oma s?steemis, oma maailmavaate, elukogemuste, eruditsiooni, skepsise ja iroonia piires. Nii t?iuslik sai olla ainult… kurat. Ausalt! Umbes neljak?mnene, pikka kasvu, r?hikas, nagu nimme selle pilvise suve?htu jaoks viimse detailini, koguni viimse kortsukeseni s?nkroonselt riides (hall villane s?rk, helehallid p?ksid, tumehallid terava ninaga kingad), n?gu ja k?ed p?evitunud, aga mitte sel m??ral, nagu peavad heaks tooniks m?ned sportlike elukommetega ?lepakkuvad vananevad noormehed tema eas, vaid mingil v?ga t?psel ja sobival p?evitusastmel peatunult, tal olid mustad juuksed, k?rgelt laubalt jooksid neisse kaks teravat paljakukiilu, ta tugev l?ug oli raseeritud mitte niiv?rd hoolikalt, kuiv?rd endastm?istetavalt, m?rkasin ta ?lahuule k?rval tibatillukest sissel?iget, niisiis kasutas see mees p?him?tteliselt habemenuga, seegi detail kuulus minu meelest t?iuslikkuse juurde, kitsaste, ent tugevate huulte vahel s?ratasid avameelses ja targas naeratuses v?ga ?htlased ja v?ga valged hambad, nina oli suur ja natuke kongus, s??rmed v?relesid veidi, pruunid silmad vaatasid mind ainiti, liikumatult, soojalt, veenvalt — h?pnotiseerivalt! Just niimoodi v?inuks minu arvates v?lja n?ha see keegi, see nimetu, see olematu, kes on v?tnud n?uks ennast surelikele ilmutada. Aga kes ta ikkagi oli? „V?tke ometi istet,” ?tlesin ma. „Jah, jah, ma sain aru… meie esivanemad, videvikutund… Muidugi.” V??ras istus k??gilaua taba. „Kohvi? V?i teed? Mul on termoses veel natuke tulist teed, soovite?” „Ei seda ega teist. Siiralt. Tulin t?esti ainult hetkeks.” V??ras hakkas naerma ja asetas k?ed otsekui nende suuruse kinnituseks teineteise k?rvale lauale. Ta k?eseljad olid kaetud tumedate karvadega. Ka selles oli minu meelest t?psust ja stiili, mis mulle, rabedale ja nigerale, oli k?ttesaamatuks j??nud. „Minu nimi on Allan R??tel. Ma elan siinsamas majas ja isegi siinsamas trepikojas. Ametilt olen ma tehnokraat, midagi peainseneri ja torulukksepa vahepealset. Teile ei tohiks see huvi pakkuda. Tegelen proosaliste asjadega. Ongi k?ik.” „Ei, ei, miks see ei peaks huvi pakkuma? Vastupidi, mul on v?gagi huvitav!” „T?esti? Eks r??gime siis teinekord sellestki, aga m?ni teine kord. Kui tuleb vastav juhus.” Niisiis — olime hakanud vestlema. J?lle ?ks suhtlemine, aga sedapuhku oli tegu hoopis teise tasandiga. Jah, jah, kui nii v?tta, polnud ta veel midagi erilist ?telnud, aga ma juba aimasin, et see mees teab, mida tahab, et ta annab endale aru asjade kohta, mida ajab, mis sellest, et minu jaoks oli k?ik veel lahtine, salap?rane, p?nev, ma kuulasin ta h??lt, ma suhtusin ta s?nadesse nagu mingisse ?lihuvitavasse s?numisse, mis vajas veel de?ifreerimist, t?si k?ll… „Kuulge, aga teil on siin ?leval p?ris kena v?ljavaade,” lausus Allan R??tel. „Mets, voored, j?rved… Ilusa ilmaga n?ete te ju p?ikeseloojangugi ?ra. Ma m?tlen selle all naturaalset loojangut, mitte selle vastuhelki hallidel majaseintel. On nii?” „Jah, aga ainult harva,” ?tlesin s??dlaslikult naeratades. „Jaa-jaa, mina n?en oma akendest ainult vastasmajade seinu,” muigas Allan R??tel. See mees oli oma saatusest ?le. „Suitsu teete?” tuli mulle ?kki meelde. „Jah, kui aga tohib.” T?in lauale tuhatoosi, pakkusin talle oma kangeid ja odavaid sigarette. ?llataval kombel v?ttis Allan R??tel pakkumise vastu. „Alles hiljuti t?mbasid k?ik suitsumehed seda marki,” ?tles ta. „Aga n??d on uued ajad. Tooni m??rab prestii? — ka siin!” Ta muigas — kas siis ?le?ldist edevust v?i hoopis iseenda lennukat lauset. „Jah, n?ete, ka sigaret on n??d nagu pintsak v?i kingapaar v?i s?iduauto. Mida kallim, mida v?lismaisem, seda prestii?ikam.” „Just, just, ka mina olen seda m?rganud,” torkasin ma sekka. Kui nii v?tta, olid n?htust m?rganud, selle fikseerinud paljud humoristid ja karikaturistid juba enam kui tosina aasta eest, l?ikivates ja krabisevates pakendites sigaretid olid ?ksvahe ?heks peamiseks satiiriobjektiks. Ja alles siis, kui ka enamik suitsetavaid juhtivaid t??tajaid olid tervist kalliks pidades neid eelistama hakanud, muutus importsigarettide kritiseerimine tagasihoidlikumaks. Mis puutus minusse, siis t?mbasin oma odavaid harjumusest, m?ne aasta p?rast oli mul plaanis suitsetamine j?rsult maha j?tta. Nii et ei midagi uut me seal k??gilaua taga istudes k?ll ei avastanud. Aga t?si mis t?si — k?igel, mida see mees lausus, tundus olevat mingi teise v?i koguni kolmanda t?hendusega alltekst, seet?ttu oli mul ?sna ?ksk?ik, millest me r??kisime. Mind erutasid alltekstid. Ma aimasin mingeid muudatusi ja nihkeid. Istusime, suitsetasime, naeratasime. Vestlesime pisut, vestlesime millestki. Ja varsti oli mul tunne, nagu oleksin ma selle mehega juba vana tuttav. Ma polnud ammu ennast nii vabalt tundnud. Loomulikult polnud ta mingi nimetu ega olematu. Ta oli lihtsalt isiksus. Ta oli mu majanaaber. „Vabandage mind, et ma isiklikuks l?hen,” ?tles Allan R??tel, h??l taktitundeline ja moduleeritud, pilk s?bralik. „Ilmselt on teie nimi Udo Munak? Seesama, kes m?nikord meie linnalehes majandusteemalisi artikleid avaldab?” „Jah, jah, seda n??d k?ll, aga ma teen seda ?sna harva,” kiirustasin ?iendama. Mul oli piinlik oma artiklitest r??kida. „Ah nii? Kujutage ette, aga ainult selleks ma tulingi, et teiega tutvuda. See on minu meelest kaunis veider asi, et elame teiega juba mitu aastat ?hes majas ega ole omavahel tuttavadki. On nii, austusv??rne naabrimees? Tuttav… Tegelikult pole „tuttav” kuigi t?pne s?na. Mis v?iks siiski see ?ige s?na olla? Ah, kes seda teab… ja mis meist saab. Pardon. Ma tahtsin ainult ?telda, et paljud s?nad ja t?hendused muutuvad. Nihkuvad. Sisu j??b enam-v?hem endiseks. Meil, t?nap?eva linnainimestel, pole ?iget aimu, kes on meie naabrid, kellega me ?hist katust jagame. Alles hiljuti oli see ainult suurte maailmalinnade h?da. N?ete, aga n??d on see j?udnud siiagi, meie vaiksesse linnakesse. Aga eks see on ka… s??rane moeteema. Mina ei tule teie juurde ju mingi uudisega, kui ?tlen n??d, et inimesed elavad oma planeedil… viimasel ajal, pean silmas… nagu kes? Nagu kassikakud, stepihundid, isap?drad, kiivitajad. N??d oleme v?hemalt meie omavahel tuttavad. Asi seegi. Mis?” „Siiralt r??mus selle ?le,” ?tlesin ja t?usin koos Allan R??tliga p?sti. Ta ulatas mulle k?e, see oli suur, soe ja sitke, see sisaldas usaldust ja usku kogu inimkonnasse. „Ainult et… kiivitajad?” „No ma ei tea…” muheles R??tel. „Nad ju karjatavad oma lagedatel kesamaadel nii kaeblikult ja ?ksildaselt.” Me naersime. N??d, mil olime ametlikult tutvunud, k?epigistusegi vahetanud, tundus natuke kohatu j?lle kohe laiali minna, aga just s??rane plaan paistis Allan R??tlil olevat. Ta seadis k?ed rinnale. Ta pilk libises ?le k??gi, loomulikult m?rkas ta mu pesemata n?ude kuhilat. Mulle tundus, nagu oleks ta viivuks natuke t?sinenud, viimati oli ta minus pettunud, jah, v?ga vabalt v?is tal tekkida m?te, et mees, kelle k??gis valitseb s??rane korralagedus, ei saa v??rida tema l?hemat tutvust. „Mu pere on pikemaks ajaks lennus, ma olen siin nii-?elda isehooldusele j?etud, n?ud ka k?ik pesemata, ja ?ldse…” Mu h??l oli alasti, ma vabandasin ennast nagu arg poisike, kes kardab ilma j??da vanema s?bra soosingust ja usaldusest. „Noh, see…” s?nas Allan R??tel, naeratas veel kord, ma ei saanud ta naeratusest aru, siis raputas ta mingi sisemise m?tte puhul pead ja lausus avalalt: „See k?ik… Selle peale tuleb ainult vilistada. N?ud v?ite muidugi ?ra pesta, aga see on iseasi. Muide, jah… Mis puutub naabrisse, naabritundesse, siis — ega iga?ks seda vajadust tajugi. M?telda vaid, kuidas see k?ik ainult inimp?lv tagasi v?lja n?gi. Meie linnas, teistes linnades, kogu planeedil. M?telge, siis suhtlesid naabrid omavahel. Ei, mitte kommunaalk??gi tasemel, see on teine ooper, teine nuhtlus… Inimene l?ks inimese juurde, et laenata soola v?i tuld — v?i tubakat, miks ka mitte… Kuidas, palun? Ei midagi?… Aga ka selleks l?ks inimene inimese juurde, et r??kida teisega elust, surmast, jumalast, kuradist, majapidamisest… R??kis, pidas n?u, arutas. Jah, millest k?igest siis ei r??gitud! Kaugetest planeetidest! Inimesed vaatasid pimedal s?gis??l ?heskoos aknast v?lja ja ?tlesid — see seal on Suur Vanker. See on V?hk. See on S?el. See on Veenus. K?ik tuttavad asjad, tuttavad olendid, millele kunagi ?hiselt nimi pandud. Muidugi, see juhtus veel varem, siis, kui meie maal veel linnasid polnudki. Jah, ja naabri juures l??di laulu ja tantsiti ja tehti ?hiselt muusikat. Veel paark?mmend aastat tagasi k?isid inimesed naabri juures telerit vaatamas, aga see oli juba v??rdumise algus. Teate, kus naabrid veel kohtusid? Kaevul! Kaevul, kus… Kui palju ilusaid laule on paljudel rahvastel kaevulk?igust! Aga olgu… Mitte sellest, mitte sellest ei tahtnud ma… veel. Koos naabrimehega mindi teinekord… Kuulge, ma l?hen vist liiale, ma vist idealiseerin k?laelu n?medust ja idiotismi, agulipatriotismi ja aguliklat?i… Jah, olgem m??daniku suhtes ausad ja objektiivsed — juhtus ju sedagi, et p?ha naabritunde sunnil ja kihutusel anti kere peale m?nelegi ilms??ta v??rale, kes — kas siis r?nnuteel v?i kogemata kombel — sattus sellele v?i teisele ting­territooriumile… Poisikeste vahel k?ib see t?nini niimoodi. Ah, see naabritunne! Ma olen palju selle peale m?telnud. Muidugi, ma v?iksin veel terve rea vastumeelseid n?iteid esitada, naabrimeeste kiusuvimma ja naabrinaiste kurja keelt… vendetastki v?iksin ma r??kida. Aga samas on minu meelest k?iges selles siiski nii palju inimlikku, midagi s??rast, mille j?rele, ime k?ll, teinekord ka natuke puudust tunneme. Kired hakkavad kaduma. Armastus ja vaen. Inimene vajab elus v?hemalt ?ht vaenlast — kust ta muidu teaks, mis ta v??rt on? Ei, muidugi, ma olen liiale l?inud. Ko-hu-ta-valt. Ma olen muidu ikka veidi tagasihoidlikum, aga n??d… Ei, ei. Andke andeks, kukkusin lobisema. Logorr?a. S?naline k?hulahtisus. Seisan ja lobisen. Seisan!? Ma ei tea, kui palju ma juba teie kallist aega kuritarvitanud olen, andke mulle andeks. Olen vist paadunud lobamokk. Teod, teod on puudu… Ja ometi on vist m?nikord tarvis, et inimene tunneks seda sooja k??narnukitunnet, mil naaber naabriga… Jah?” Ta h??l! Ja ma sain temast t?iest aru. Ning veel enamgi. Mu ajutine ?ksindusmeeleolu tundus mulle n??d rumala ja ?lespuhutud enesevaatlusena, nukrad ja pahaendelised vaikused toanurkades mingi halemeelse sonimisena. Mu ees n?isid avanevat uued v?imalused. Aga samas teadsin ma, et kohe l?heb see kummaline mees minema, l?heb isegi siis, kui ma ka v?ga paluksin tal veel tunnikese-teise istuda. Ma tundsin kuidagimoodi, aimasin millegip?rast, et tal on mingid oma plaanid, mingi missioon, ja et mina kuulun k?ige selle sekka vaid kui ?ks detailidest. Vahek?ikudest. Kust ma selle v?tsin? Ei tea… Aga m?ne hetke jooksul oli see ?ratundmine v?ga selge, lausa f??siliselt tajutav — nagu kivike peopesas. ?ige varsti p?rast R??tli lahkumist see tunne hajus. Ununes. Ega meenunud enam t?kil ajal. „Aga mine sa tea, mine sa tea…” ?tles Allan R??tel ?kki m?ttesse vajudes, l?uga rutjudes, surus siis k?ed p?ksitaskusse ja tegi paar sammu esiku suunas. Ta lonkas. See ?llatas, samas aga isegi nagu r??mustas mind. Imelik reageering, pole midagi ?telda! Aga lonkamine, ka see sobis talle. See oli kerge ja elegantne. „Mine sa tea,” kordas Allan R??tel, p??rdus siis minu poole ja kummardas kergelt, ilma v?himagi poosi v?i irooniata. „Tuhat t?nu, naabrimees. Oli v?ga meeldiv tutvuda. Te tahtsite vist n?usid pesta?” Ta pilgutas mulle silma. Muigas. Millised hambad! Nendega v?is palju korda saata, naisi v?luda, biifsteeki s??a, k?nesid pidada. See, et k?laline oli siiski vihjanud korralagedusele k??gis, ei riivanud mind enam sugugi. Ta toon oli olnud s?bralik ja arusaadav. N??d astus ta kergelt longates esikusse ja — ime k?ll! — samas naksatas seal p?lema elektrivalgus. Kuidas see juhtus, millal ja kust ta uue pirni oli leidnud, millal j?udnud kupli maha keerata ja uuesti paika panna, kasutamata taburettigi, r??kimata pirni vahetamisest? See oli v?ga kummaline mees. „Oh aeg k?ll!” h??dsin ma. „Ma ei oska teid ?ra t?nada. Kuidas te seda k?ll tegite?” „Ah, t?hiasi…” vastas ta. „Oodake, ma maksan teile kinni… ?ks hetk, palun.” T?ttasin k??ki tagasi, avasin ?he kapisahtli ja v?tsin sealt peenraha. Kui ma esikusse j?udsin, seisis Allan R??tel juba avatud ukse taga, vaatas mulle t?siselt otsa, vangutas pead ja s?nas vaikselt: „Kuulge, naabrionu. ?rge enam niimoodi tehke. N?gemist.” Siis oli ta l?inud. T?mbasin tahtmatult ninaga. Loomulikult polnud esikus mingit v??vlihaisu. Milline mees! 4. P?rast Allan R??tli lahkumist istusin veel t?kk aega k??gis, vahtisin aknasse, mille taga p?sis endiselt pilvine ?htupoolik, ja t?ristasin s?rmenukkidega vastu lauakatet marsir?tmi. J?lle oli mind vallanud tahtmine midagi ette v?tta. Midagi muuta v?i korda saata. V?i siis hoopis ?les kirjutada. V?i kellelegi helistada. M?nele heale s?brale. Hallo, sina v?i, oleksin ma telefoni ?telnud. Ei, ei, mitte midagi erilist, lihtsalt tuli tuju helistada. Tead, vana, mul k?isid t?na ?ksteise j?rel kaks veidi eriskummalist k?lalist, Sa tead ju k?ll, kui harva minu juures k?iakse… Saad aru, oleksin ma ?telnud, mis mind m?tlema pani — m?lemad olid mu naabrid, kumbagi ma ei tundnud. Kuigi oleme juba mitu aastat ?he katuse all elanud. See k?ik paneb tahtmatult m?tlema… Aga mul polnud siin linnas ?htki nii head s?pra, kellele niisama, ilma erilise p?hjuseta helistada. S?brad olid j??nud koolip?lve, tudengiaastatesse, teistesse linnadesse, jumal teab kuhu. Ka telefoni ei olnud. Viimaks v?isin ennast kokku, t?mbasin kummip?lle ette ja astusin otsustavalt kraanikausi juurde. Sest n?ud tuli siiski puhtaks pesta. Ees seisis kaks puhkep?eva, k??k pidi korralik v?lja n?gema. Paljugi mis. ?kki astub veel keegi sisse. Jah, ega mul olnud ka harilikus situatsioonis n?udepesemise vastu v?himatki. Taimi oli selle mulle juba aastate eest korralikult selgeks ?petanud, n?udepesemine k?is tihtilugu minu koduste ?lesannete hulka. Aja jooksul olin avastanud, et see tegevus aitab ?llatavalt h?sti l??gastuda, samuti ka keskenduda. Kuidas kunagi. Samad s?nad v?isin ?telda ka kartulikoorimise kohta. Ise?ranis see oli mulle lausa meeltm??da tegevuseks saanud. Tavaliselt koorisin kodused l?unakartulid just mina. Ma oskasin muide v?tta m?rksa ?hema ja ?htlasema koore kui naine — v?ib-olla oli asi selles, et olin kasvanud m?rksa v?iksemas ja patriarhaalsemas linnas kui tema, igas aias oli vohanud mitu kartulivagu, mu koolidirektorist isa polnud h?benenud neid suviti mullata, s?giseti noppida, niisiis olid minu suhted kartuliga m?rksa vahetumad kui naisel, kes oli ?les kasvanud siinsamas linnas, selle s?dames, k?rarikkas ?hisk??giga kodus. Aga n??d, n??d olin nappide ?ksindusp?evade j?rel laisaks muutunud ja metsistunud. Ma ei viitsinud isegi iga p?ev habet ajada, mis seal siis r??kida n?udepesemisest v?i kartulikoorimisest. Puudus stiimul, puudus mobiliseeriv j?ud Taimi etteheitvate ohete n?ol. Avasin m?lemad kraanid. Need hakkasid kohe valjusti urisema ja ?hkima, aga n?udevirnale kukkus vaid m?ni roostekarva veetilgake. Seisin ja ootasin natuke aega, siis l?in k?ega. Meie majas juhtus seda ?htuti sageli, et vesi ei j?udnud viimase korruseni. Oli asi survepumpades v?i selles, et mu tundmatud naabrid tarvitasid sel ajal vett tavalisest intensiivsemalt, seda ma ei teadnud. Viskasin p?lle nagisse, l?ksin vilistades magamistuppa, vahetasin riided ja astusin v?lja. Mul oli seljas uuepoolne helebee? suve?likond, ma m??dusin 21. korterist ja teadsin, et seal elab Ivi Schmidt. Veel t?na, veel paari tunni eest polnud mul sellest naisest aimugi olnud. M?rkasin ta ukses pisikest punktikest, silma k?rgusel asuval vaatemulku ja mulle sai m?ndagi selgeks. Sai selgeks ja sundis selja sirgeks n?ksatama, sest paljugi mis, kui su naabri ukse sisse on monteeritud miniatuurne binokkel. Kuidas ma seda k?ll varem polnud m?rganud? Jah, aga varem polnud ma seda ust vist ?ldse t?helegi pannud. Astusin edasi teadmisega, et mind v?idakse salamahti j?lgida, minu kohta mitmesuguseid oletusi ja j?reldusi teha. Mul oli hea meel, et ma polnud kaasa v?tnud midagi liigset, midagi proosalist — n?iteks paberinutsakusse keeratud hallitanud leivapoolt. Surusin k?e suve?likonna taskusse ja astusin trepihakule — lift, nagu selgus, oli ?le pika vaheaja j?lle rikki l?inud. Mind kiusas soov ?le ?la vaadata. Aga ma ei teinud seda. Milleks? Selg sirge, n?ol pooleldi puhkep?evane, pooleldi ametlik ja kinnine ilme (olin ilmet enne v?ljumist peegli ees kontrollinud), laskusin ma l?bi kuue majakorruse alla, maapinna poole. Korrused ?mbritsesid mind nagu raudbetoonist tunnel. Iga kahe trepij?tku tagant vaatas mind pilkumatu punane silm. See surises omaette, hoiatavalt, m?tlikult. See oli rikkis lifti silm. Lift j?lgis mu laskumist. Ta oli selleks korraks minust t?dinud, ta keeldus mind s?idutamast. K?ik korrused l?hnasid ikka veel betoonitolmu ja niiske krohvi j?rele. Kolme aasta eest, mil me perega siia peaaegu uude majja olime kolinud, m?jus see l?hn joobnustavast. Oma tuba, oma luba! Oma koridor ja oma l?hn! Uus elu ja avarad tingimused. N??d pani see l?hn m?tlema. Kui kaua kuivab krohv? Seda enam, et siin-seal oli krohv latakatena maha kukkunud, moodustades trepikoja seintel olematute mandrite, saarte ja riikide kontuure. ?ks s??rane pisiavarii meenutas millegipoolest Skandinaaviat v?i lamavat looma. Seinu l?bisid mustaks v?rvitud torude p?stikud. Muist neist andsid majale sooja ja k?lma vett, muist viisid kuhugi meie elutegevuse inetud ?lej??gid. Seisatasin viivuks, j?in neid torusid silmitsema, midagi m?tlema. Puudutasin ?ht jahedat ja kumerat pinda ettevaatlikult, s?rmeotsaga, t?mbasin siis ruttu k?e tagasi. Mu tegu polnud s?nnis. Hea, et seda keegi ei n?inud. Ja astusin edasi. Samm-sammult allapoole. N?htamatuma pulseerisid kusagil betooni taga veel elektrijuhtmete ja gaasitorude soonestikud. Televisiooni­kaablid. Mine tea, v?ib-olla peitus m?nes seinas eriti salajane arter, telefonijuhe. K?ik oli seatud inimtegevusega. S??mise, r??kimise, vaatamise, pesemise, magamise soodustamisega. See maja mu ?mber oli inimeste kodu. Aga ma ei kohanud treppidel ?htki inimest. Ning kui oleksingi kohanud, oleksime ilmselt ?ksteisest s?natult m??da astunud, k?lg ees, pilk maas. Me poleks s?andanud ?ksteisele midagi ?telda. Meil polnud sedagi garantiid, et tervitame kindlasti oma naabreid, mitte aga juhuslikke k?lalisi, eksinuid, hajameelseid treppidel uitajaid. Ma vaid teadsin, olin kindel, et mu naabrid asuvad v?ga l?hedal, minu laskumist saatsid nende summutatud jutukatked, ?htune muusika, lasteh??led, imikunutt, praelihal?hn. Kusagil kiljatas ?he inimese s?ber, kas koer v?i ?lemeelik t?tarlaps. Raputasin pead. Niimoodi polnud ilus m?telda. Mul polnud mingit p?hjust olla oma naabrite suhtes k??niline v?i labane. Jah, kusagil v?ga l?hedal asusid ja toimisid mu naabrid. Kaksk?mmend kolm korterit, teadmata hulk naabreid. Sellele oli ?kki huvitav m?telda. Kusagil siin pidi elama ka Allan R??tel. Ka selle peale oli huvitav ja meeldiv m?telda. Kui olin esimesele korrusele j?udmas, ?llatas mind mingi r?belemine v?lisukse juures. Muud ma m?rgata ei j?udnudki, n?gin vaid, kuidas uks lahti l??di ja kuidas v?lja tormas suurt kasvu poiss, umbes neljateistk?mneaastane volakas. T??piline aktselerant. Millega ma teda kohutanud olin? Kohe samas haistsin kirbet l?hna ja m?rkasin koridorip?randal p?levat ajalehenutsakut. ?hus lendlesid mustad tahmat?kid nagu v?ikesed h?iritud nahkhiired. J?lgisin nende n?rvilist lendu, suunasin pilgu ?les ja n?gin siis trepi alla valgele kaldlaele p?letatud tahmakirja. S?ITKE SITALE, oli sinna kirjutatud. Vangutasin pead ja astusin v?lja. See poisivolakas polnud veel kuigi kaugel, ta astus majadevahelist teed l?hikonna kaupluse poole ja vaatas ?le ?la tagasi. Seadsin k?ed seljale ja vaatasin poisile s?gava etteheitega j?rele. Muu polnud minu v?imuses. Poiss n?itas mulle rusikat ja lisas sammu. Laisa s?rgiga kadus ta ?he majanurga taha. Ta oli minust pea jagu pikem. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/teet-kallas-9865436/janu/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.