, - . , , - . . . - -, , , - , . -

Janu

janu
:
:   , 20
:
:888.3 .
:   
:   103

Janu Teet Kallas Romaani tegevus hargneb 80-ndatel ?hes v?ljam?eldud linnas s??rases linnaosas, mille sarnaseid on kogu maailmas sadade kaupa ?les kerkinud. Suvine leitsak ja kuivad kraanid on sobiv keskkond lahkamaks kesmises korrusmajas elava keskealise mehe elu ja ps?hholoogiat ning avastamaks kes on su naabrid, mida nad m?tlevad, mis elu elavad. Teet Kallas Janu Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. A. Alliksaar 1 Ma seisin esikus peegli ees ja tegin grimasse. Oli juulikuu, reede oli ?htupoolik. Kellaaeg v?is olla umbes seitse, aga viimati ka rohkem, nii ?ratuskell kui ka k?ekell olid millegip?rast seisma j??nud, mu ajataju pole eriti tugev, kipun krooniliselt ?lehindama mulle eraldatud minutite, tundide, n?dalate, aastate kestust ning v?imalusi ja j??n seet?ttu alal?pmata piinlikku olukorda, ikka olen ma millegagi hiljaks j??nud, ikka olen kuhugi hilinenud, mul on sel tasandil tekkinud isegi m?ned pisikesed, ent k?llalt alandavad kompleksid, k?igele lisaks olen ma seda ise?ranis varasemas nooruses saanud selle puuduj??gi (vea? veidruse?) t?ttu k?llalt tihti endast k?rgemal seisvate inimeste poolt (vanemad, pedagoogid, paar t?drukut, ?ppej?ud, bussijuhid, t?navamiilitsad, abikaasa) ?sna j?medalt v?tta, mis parata; niisiis, kell v?is olla seitsme ringis. Mu kahetoalises korteris oli v?ga vaikne, vaiksem kui kunagi varem selles elatud kolme aasta jooksul, see oli ebamugav ja vist ka halemeelne vaikus. Aga ?kki koguni pahaendeline? Vaikus valvas toanurkades, vaikus seisis kardinate varjus, vaikus puudutas mind oma jahedate s?rmedega pimedas vannitoas, ainult k??gis ja tualettruumis polnud ta suutnud ennast p?ris l?plikult sisse seada, ?hes suristas aeg-ajalt k?lmkapp, teises kahises ja turtsus torustik, aga needki helid tundusid mu k?rvadele tavalisest tasemad, need helid, need m?rad olid ebav?rdses v?itluses v?imuka ja sentimentaalse vaikusega alla andmas, jah, eriti torustiku korinas n?is kuulduvat midagi kapituleeruvat. Nii oli kestnud n?dalap?evad, nii pidi kestma veel ?le kahe n?dala, aga v?ib-olla enamgi, k?ik s?ltus asjaoludest. Mu naine oli j?rgusportlane kabes, talle oli ootamatult avanenud v?imalus s?ita ?hele ametkondlikule turniirile Musta mere ??rde (keegi Gerda Domingo, mu naise ?hingukaaslane sel vaiksel umbsel alal, samuti j?rgusportlane, ainult m?rksa staazikam, oli oma kauges kodulinnas ootamatult auto alla j??nud, midagi murdnud v?i p?rutanud ja lamas n??d kabeturniiri asemel haiglas loomulikult olnuks mu naisest rumal s?itmata j?tta). Kui nii v?tta, oli see tema jaoks suur asi, suur tunnustus m?ngida kabet v?ljaspool meie linna ja pealegi veel nii kaugel. Meie t?tar oli aga siit enam kui saja kilomeetri kaugusel pioneerilaagris. Ma olin korteris ?ksi, tegin esikus peegli ees grimasse ja kuulatasin h?marat vaikust. Seintest ja p?randast imbusid minuni harvad ja katkendlikud avaldused teistest eludest, teistest olemistest, teistest v?imalustest. Kusagilt altpoolt, kas viiendalt v?i neljandalt korruslet (elan ise viimasel, kuuendal korrusel) kostis kumedaid helikatkeid, mille k?rgemad l?igud sumbusid raudbetooni, minuni j?udsid vaid punktiirsed k?mavad t?uked sedapuhku olid need t?ellohelid. Arvatavasti oli tegu teleriga, seejuures mingi v?imsama aparaadiga, mille heli kostab peaaegu stereofooniliselt. Loomulikult ei saanud ma oma oletust millegagi t?estada, aga ma olin selles ?pris kindel, ma v?isin lausa kihla vedada, et antud juhul pole tegu m?ne muu mehhaanilist m?ra tekitava instrumendiga. Tahad, veame kihla, ?tlesingi endale. Muidugi, sul on ?igus, sul on kogemusi ja vilumust, vastasin ma endale. Jah selles korteris elades olin ?ppinud kuulatama ja m?istatama, nii m?nigi kauge ja salap?rane eluavaldus oli saanud t?lgenduse. V?rdlesin seda oma ?ksildast videvikuharrastust astronoomi tegevusega, kes mingi kauge t?he vilkumist uurides v?ib ?kskord ?telda, kas sellel taevakehal on elu v?i mitte, kas seal valitseb kuum p?rgu v?i j??aeg, k?miseb k?u v?i p?sib tolmune igivaikus. V?isin juba lahendada m?negi helim?rgi, mis oli minuni tulnud majanaabrite, t?navaliikluse, stiihia poolt. Muidugi, suurhulk helisid, h??li, kajasid, ohkeid, m?rinaid, oigeid, raginaid, pauke, kuminaid, kiljatusi, sahinaid, koputlemisi n?udsid veel t?ttamatuid m?tisklusi, need v?isid anda nii m?negi ?llatava resultaadi, teabe, aga mis siis ikka iga asi selgub omal ajal, pealegi pole see k?ik ju mu esmane ?lesanne siin ajalikus elus, kaugeltki mitte. Kaugeltki mitte. Ausalt ?eldes oli veel paar-kolm heli, mis oma t?ielikus seletamatuses mind intrigeerisid, n?iteks polnud ma senimaani suutnud aru saada, mida peaksid t?hendama raudrasked aeglased sammud, mis kord v?i kaks kuu jooksul ?le mu lagede suundusid nagu k?nniks seal m?ni t?ies s?javarustuses raudr??tel v?i suurte saabastega hiigelahv. V?i siis Saatus ise. Olin paaril korral isegi ?les liftiputkasse vaatama jooksnud, aga loomulikult polnud kedagi katusel n?inud. Esikus oli h?mar; pilvise suve?htu rabedast valgusest, mis immitses siia l?bi k??giukse klaasi ja sitskardina, polnud olulist tulu, esikupirn oli aga hommikul paukudes l?bi p?lenud ja ma olin p?eval unustanud uue ostmata. Mu grimassid vaheldusid peeglis nagu portreed vanaaegses fotoalbumis, need olid ebateravad, ebaisikulised, tuhmid n?od. Peale sihiliku karikatuursuse m?rkasin ma k?igis neis mingit nukruse ja v?simuse pitserit. See oli midagi uut. M?tlesin j?rele ja leidsin, et k?llap tuleb see n?anss teatavast h?ljatusetundest. Mis seal salata, v?ib-olla oleksin ka mina tahtnud Musta mere ??res olla, ma polnud veel kordagi nii kaugele saanud ?lepea, ma polnud viimastel aastatel kuigi olulisel m??ral perest eemal viibinud v?i perekond minust. M?ned kasinad komandeeringud pealinna, see oli viimasel ajal k?ik. Ja mis p?ris kindel mees talub hotellitoa ?ksindust palju meelekindlamalt kui iseenda t?hja korterit. Pagan v?taks, isegi kaebama polnud mul kellegi juurde minna. Nii ma seisingi esikus peegli ees, olin kolmk?mmend ?ks aastat vana, mu grimassid ja maskid vaheldusid peeglis otsekui katkutud portreede galerii. Nii kaua, kui ma ennast m?letan, olen ma ikka m?nikord peegli ees seisnud ja n?gusid teinud. T?si, kunagi polnud see t?usnud mingiks suureks v?i haiglaseks salakireks, ja arvatavasti poleks mu leigev?itu eluloos midagi muutunud, kui oleksin sellest lollist kombest ?hel heal p?eval loobunud. Ma v?tsin selle s??tu ajaviite ette ainult siis, kui olin kindel oma isiku kaitstuses, selles, et keegi ei saa mulle ootamatult peale sattuda ning oma ennatlikke j?reldusi tegema hakata. (Sest t?esti mida peaks n?iteks ?ks kaheksa-aastane t?tarlaps m?tlema oma isast, kes n?itab peeglile keelt?) Lapseeas, poisikesena, siis k?ll, siis oli asjal veidi teine t?hendus ja otstarve, lapsena j?ljendasin ma mitmeid tugevaid, isegi julmi isiksusi, mis oli kidura kasvuga, r?hiveaga ja kergelt kogeleva j?nglase puhul k?llalt loomulik. M?letan, et mu elus oli isegi s??rane vastutustundetu periood, mil p??dsin innukalt tabada Mussolini v?imukaid ja sugestiivseid ilmeid, tema zeste. See juhtus p?rast mingi dokumentaalfilmi vaatamist. Tegelikult andsin ma endale ju aru, et Mussolinit on v??ritu matkida, teadsin sedagi, millega see mees l?petas, aga mis parata, tema n?gu, tema l?ug ja alahuul huvitasid mind nagu asi iseeneses. Jah, muidugi, ka Napoleoni poose ja ilmeid sai poisikesena peegli ees proovitud. ?ldse olid mul mingil perioodil peamisteks imiteerimisobjektideks mitmed s?jamehed ja v?ejuhid: Julius Caesar, Zukov, P?rn. K?ik viimseni tugeva l?uaga mehed. Mis vahelej??mistesse puutub, siis juhtus see viimast korda kahek?mne aasta eest. Mind tabas isa. Ta ei karistanud mind kuidagi, ei teinud isegi m?rkust ta osatas mind. See k?is niimoodi, et t?iesti ootamatult mu selja taha suurde peeglisse astunud isa sooritas mingi v?ga solvava ja t?pse n?omoonutuse. Ma m?letan t?nini rohekat helki isa silmanurgas, mis tema tavatut tegu ilmestas. See helk kumas otsekui varjatud k?lgprozektor veel pikki aastaid ?le ?he mu elu v?tmestseeni, mis sellest, et tumma ja n?iliselt k?rvalise. Just sellest hetkest sain ma liigagi t?pselt aimu, milline ma tegelikult olen, tollis l?ua ja suurte s??rmetega poisinolk, kui v?he ma isa silmis maksan ja et ka eelseisvalt elult ei tasu mul midagi erilist loota. Aga p?rast seda polnud ma enam vahele j??nud. Ning grimassitasin viimase ajani. Aina harvemini, seda k?ll. Muide, instituudip?evil k?isin ?hes rahvateatris taidlemas, ma kehastasin enamasti koomilisi pisiosi, kas tobusid v?i h?davareseid, siis oli mul v?imalus oma kalduvusi, oma salajasi oskusi legaalselt rakendada. Aga erilist r??mu ma sellest ei saanud, kuigi mulle v?hemalt kahel korral kutselise karaktern?itleja karj??ri ennustati. Paljugi, mis sulle elu jooksul r??gitakse, mida sulle ennustatakse, mida sinust oodatakse N??d, aastate tagant sellele vahejuhtumile m?teldes, mil isa mu peegli eest tabas, olen j?udnud arvamusele, et k?llap on temalgi s??rane salaharjumus peegli ees n?gusid teha, et ennast aeg-ajalt kellegi teisena tunda, kas siis endast t?htsamana v?i, vastupidi, palju lollimana. Kust ma seda tean? Oletan. Aiman. Toetun geneetikale. T?pselt samuti, nagu astronoom oletab olukordi m?nel kaugel t?hel. Meie perekonnas polnud kombeks kerglasi ja kahtlase v??rtusega vestlusi ?les v?tta, nii nagu polnud seal ka kombeks ilma p?hjuseta naerda v?i raadiost estraadimuusikat kuulata. Need teod polnud mitte ainult sobimatud, need k?isid elustiili ja maailmavaate vastu. L?unalauas r??giti hariduspoliitikast ja kirjandusklassikast, raadiost kuulati orelikontserte ja akadeemilisi kuuldem?nge. K?ik see oli v?ga ammu, k?ik see oli ?hes teises linnas. Mu isa oli seal keskkoolidirektor, ema samas ?ppeasutuses keele?petaja. Mina, nende ainuke poeg, k?isin pedagoogilistel kaalutlustel teises koolis. Ma ?ppisin h?sti. Mul ei j??nud muud ?le. N??d on isa pensionil, kogub rariteetseid aiandusraamatuid kuues keeles ja aretab musts?strasorte, mida k?ivad maitsemas h?stikasvatatud lapsed tema endisest koolist. Isa loodab oma katsetustega kaugele j?uda. Ja mine tea, ehk teeb ta m?nikord, kui ema ligiduses pole, esikupeegli ees m?ne kiire ja h?beliku grimassi? Ehk tahtis temagi kunagi s?jameheks saada? V?i riigipeaks? V?i ooperitenoriks? Teeb oma grimassi, meenutamaks meeletut noorust. Aga k?ike seda ma ainult oletan. Mine tea, ehk tuleb meil isaga kunagi sel teemal isegi juttu. K?ik v?ib olla! Tema surivoodi juures n?iteks aga ei, ma ei taha k??niliseks muutuda. K??niliseks v?i h?rdameelseks. ?ht isa salapattu tean ma siiski. See t?iskarsklane joob ennast aeg-ajalt silmini t?is. See toimub ta koduses kabinetis kahekordselt lukku keeratud ukse taga ja t?ielikus vaikuses v?i mine tea, ?kki sosistab ta siiski seejuures mingeid k?nesid? Aga ?kskord unustas ta ukse lukustamata, see oli siis, kui mina olin v?rskelt j?udnud neurootilisse noorukiikka, otsisin aadet ja ihkasin naist. Mul oli kombeks enne magamaheitmist tema uksest m??dudes linki puudutada mida ta teeb, range koolidirektor, kohalik vaimuhiiglane, kas kirjutab aruannet ministeeriumile v?i luuletab salaja sonette? Sel korral polnud uks lukus. Laibana liikumatut ja viina j?rele haisevat magajat diivanile tirides elasin ?le t?sise hingelise vapustuse. Ja kui ma siis veel leidsin raamatukapist ents?klopeediate varjust t?ispudelite patarei, pidin hulluks minema. ?? l?bi l?ristasin patja n?rides nutta. J?rgmisel hommikul oli mu isa v?rske ja raseeritud. T?si k?ll, natuke kahvatu. Ma peitsin veel mitu p?eva ta ees pilku. Kas ta aimas midagi? Vaevalt Ja hiljem m?tlesin enda jaoks v?lja isegi mingi ?igustava motiivi. K?llap see oli ?ksnes mu hilispuberteetlik luul. Kas ema teab sellest k?igest? K?llap. Muidu oleks asi veel jubedam. Mul hakkab n??dki k?he, kui p??an ette kujutada, mis toimub selle ?sna eaka mehega tema lukustatud kabinetis, millised v?ikad ko?maarid, millised sisemonoloogid seal aset v?ivad leida. V?i eksin ma t?nini, olles ikka veel t?is v?ltsi aadet ja p?ha lihtsameelsust? Ehk on need hoopis k?ige t?isverelisemad, k?ige s?ravamad tunnid isa elus ?ldse, mille k?rval hommikune pohmelus ei t?henda midagi? ?kki on ta neil oma salatundidel t?esti s?jamees, riigipea, maadeavastaja, ooperitenor aga ma ju ei tea, kelleks mu isa v?ikese poisina igatses saada, ega ometi t?esti koolidirektoriks? Kardan, et nendest asjadest ei r??gi me temaga k?ll mitte kunagi. Aga mis grimassidesse puutub, siis m?ne aja eest m?rkasin paaril korral, kuidas mu t?tren??ps, vaikne ja kahvatu laps, v?ga t?siselt ja ka natuke s??dlaslikult peegli ees seisatas. Seisatas ja j?i ennast huviga vaatama. Need polnud minu meelest tavalised uinuva naiselikkuse esmapuhangud, liiga ise?ralik oli mu t?tre n?oilme neil kordadel olnud. Ootan huviga, millal ta teadlikult grimasse tegema hakkab ja kuidas ta ?kskord vahele j??b. Kuigi jah t?drukute puhul on sel teol t?ki maad teisemad ja loomulikumad varjundid kui poistel. Minul endal tuleb viimasel ajal eriti h?sti v?lja ?he populaarse akadeemiku vasakusse suunurka koondatud elutark sarkasm. V?i v?hemalt n?ib mulle, et see h?sti v?lja tuleb. Nali naljaks, aga veel m?ne aja eest p??dsin ma k?llalt suure huviga asja vastu ette manada teaduste kandidaadi (cand. oec.) Udo Hugo p. Munaku n?ansirohkeid n?oilmeid. (U. Munak ?nnitlusi vastu v?tmas; U. Munak kolleegidega vestlemas; U. Munak kui t?eline teadusedemokraat; U. Munak andeka kolleegi ideed kuulamas, ilma et ta n?os k?betki kadedust oleks U. Munaku teadlasehing on puhas ja pilvitu; U. Munak rahvusvahelisel s?mpoosionil ingliskeelset k?net pidamas; tagasihoidlik, ent oma hinda tundev spetsialist U. Munak ajalehte lugemas; U. Munak Nobeli preemiat vastu v?imas.) Ha-ha-haa! Eks ma tee neid ilmeid vahetevahel n??dki, ainult et need on muutunud kuidagi v?ga satiirilisteks. V?i parodeerivateks. Sest arvata v?ib, et kandidaadikraad j??lt minust selles elus k?ll ?ritamata. Ja mis sellest muutukski? S??tuid n?oilmeid proovida, parodeerida, vigurdada, seda k?ll. Siin linnas, siin maal. Aga ?ldse, ega neil n?omoonutustel pole juba ammu enam erilist t?hendust ega pretensiooni. Olen v?sima hakanud. Aeg on ?mber. Argip?ev on v?tnud oma. Nii palju siis grimassidest. Nagu ?eldud, v?is kell olla seitsme ringis. Seisin peegli ees, m?ssisin juuksetutti ?mber s?rme ja pidasin muu hulgas endaga aru t?iesti konkreetse asja ?mber: mida ette v?tta ?lej??nud p?evaosaga? Kas pesta puhtaks mitme p?eva jooksul kraanikaussi kogunenud toidun?ud (igav), hakata midagi lugema (v?iks ju ka), v?i minna hoopis v?lja, kinno n?iteks (aga miks ka mitte?)? Meie linnas oli neli kinoteatrit, midagi sobivat oleksin endale ikka leidnud. Siis helises uksekell. 2 Uksekell helises korteris niiv?rd harva, et kippusin selle olemasolu lihtsalt unustama. Mu naisel oli oma v?ti; v?ti oli ka t?trel, kes kandis seda paelaga kaelas nagu enamik temaealisi linnalapsi. Seega polnud meil kellelgi vajadust uksekella tarvitamiseks. V?ti oli muide ka ?mmal, kes k?is varem aeg-ajalt meil abiks, aga hiljuti oli ta pensionile j??nud ning suure hasardiga aiapidamisele p?hendunud. Tema kooperatiivaed asus m?nik?mmend kilomeetrit linnast v?ljas, ja juba paar kuud polnud ta meie poole sattunud. V?i oli ta meist lihtsalt natuke t?dinud? Iga kord, kui ta tuli, et r??kida uudistest, vahetada muljeid, leidis Taimi talle kibek?hku mitmesugust n?elat??d, peamiselt laskis oma vanu kleite ?mber kohendada. P?rast seda, kui olime siia uude idapoolsesse linnajakku kolinud, k?is meil v?ga v?he k?lalisi. Inimesed ei suutnud selle ?le?? ja nagu kuidagi ebaloomulikul kombel tekkinud suure linnaosaga harjuda, seda omaks v?tta. K?ik, kes meid k?lastasid, r??kisid, et meie linnaosa tundub neile ?ngistav ja pahaendeline: k?ik majad t?pselt ?hesugused (see polnud t?si, tegelikult varieerus meie linnajaos v?hemalt neli t??pprojekti, siin k?rgus isegi mitu k?mnekorruselist tornelamut), nad kurtsid, et siin on v?imatu orienteeruda ja nii edasi. Mingil m??ral vastas see k?ik t?ele, uued linnaosad rikkusid oma ?hetaoliste valevate hiigelkarpidega hiljutise madala, vaikse, rohelusse mattunud sisemaalinna r?tme, sisendasid t?epoolest ka k?ledust ja ohutunnet. K?igest sellest tulenes koguni umbusku ja konfliktsituatsioone erinevate linnaosade elanike vahel. Kuna olin selles linnas juba t?kk aega elanud, s?andasin seda omaks pidada, tema muredele kaasa tunda. Varem elasime ??relinnas, eramajas, meil oli ??ritud pliidiga tuba. Seal k?is meil sageli k?lalisi majaperemehe pahameeleks, kes kartis oma tulpide ja rooside p?rast. Jah, aga n??d elasid meie v?hesed s?brad ja tuttavad hoopis teistes linnaservades, kes sealsamas aedlinnas, kus meiegi olime elanud, kes samasuguses uusrajoonis linna l??neosas. Enamasti olid k?ik saanud uue korteri meist hiljem, k?ik olid h?ivatud uue elu korraldamisest, m??bli hankimisest, meistrimeeste otsimisest, kes puuriksid seina pool tosinat auku v?i kataksid vannitoa seina ruudulise kahhelpinnaga. Paar tuttavat perekonda elasid koguni s?dalinnas, ja see oli suur vedamine. Telefoni meil polnud. Uutes linnaosades oli telefoni v?ga raske saada, r??giti koguni, et raskem kui s?iduautot. Loomulikult polnud meil ka autot. Ma ei oskaks sellega midagi peale hakata. Osta ei jaksaks ma autot niikuinii, loteriidel ma ei m?nginud. Oma t?? oli teinud ka massikommunikatsioon. Olin hakanud t?siselt v?tma liiklus?nnetuste statistikat. Neid toimus viimasel ajal v?ga tihti, polnud harvad avariijuhtumid ka meie tagasihoidlikus nelja kinoteatriga linnas, r??kimata siis suurtest magistraalidest, r??kimata pealinnast. (Kasv?i hiljutine juhtum pahaaimamatu jalak?ij?, naiskabetaja Gerda Domingoga.) Pealinna v?is s?ita ka rongiga. Selleks kulus ainult kaks tundi. Aga k?laliste kasinuses polnud uus elukoht siiski ainus??dlane. Kui ma eelmise aasta talvel kolmek?mneseks sain, oli mul k?inud seitseteist k?lalist. P?rast seda pole vist ?kski neist enam meie korterisse sattunud, ja t?esti, oma iva selles asjas on, ma olin astunud ?le mingi piiri, olin j?udmas keskikka, ja keskeas on k?ik ilmselt veidi teisiti kui tundelises nooruses, tihedad suhtlemised pole vist enam nii valusalt vajalikud kui varem. P?evakorda olid t?usnud muud mured, ajah?da ja pidevalt k?estlibisevad eneseteostamisv?imalused. Jah, p?rast minu kolmek?mnendat s?nnip?eva olime elanud v?ga vaikselt. V?liselt isegi eraklikult, endasset?mbunult, nohisedes. P?eval suhtlesin oma t??kaaslaste ja asutuse harvade k?lalistega, naine suhtles tarbijatega oma teenindusettev?ttes ehk lihtsalt ?eldes pesupunktis, mille juhataja ta oli, vahel istusime kumbki omaette, oma tuttavatega tund v?i kaks m?nes kohvikus, ja ausalt ?eldes oli suhtlemisvaegus sellega rahuldatud. Uksekell ehmatas mind. Nii oli see alati olnud, siin uues korteris aga ise?ranis. Millegip?rast tulid esimese reaktsioonina p?he paanilised m?tted s?ngetest uudistest, traagilise sisuga telegrammist v?i siis kohtukutsest, kuigi ma polnud veel kunagi saanud ei traagilise sisuga telegrammi ega ka kohtukutset. Arvatavasti oli mul lihtsalt haprav?itu n?rvikava, v?i oli kellakartus tingitud sellest, et kasvasin ?les oma pedagoogilise kodu puritaanlikus ja p?him?ttelises vaikuses. Niisiis otse mu pea kohal r??gatanud uksekell ajas mind s?na otseses m?tles labiilsesse paanikasse. ?le keha tulvas kuum hoog. Ma tardusin peegli ette, n?ol jabur kramp, vasak suupool viltu, silmad p?rani, h?re juuksetutt p?sti, kaelasooned pingul. Hull mis hull! Ja nii kestis see t?kk aega, kuni viimaks muutusin endale vastumeelseks. K?ik need patoloogilised n?rvit?mblused, k?ik need seletamatud hirmud, k?ik need n?ovigurid Aeg oli t?ele otsa vaadata, ennast t?epoolest keskikka j?udva mehena tunda. Olla kartmatu, normaalne, kenade maneeridega. Ah! Veel t?kk aega m?letasin ma lausa kogu kehaga, iga rakuga, koguni juuksejuurtega seda piinlikku ja haiglast tunnete kontrasti neurootilisest paanikast naeruv??rse s?akusetulvani, mille tekitas minus ootamatu kellatirin. M?letasin ahistavat h?bitunnet oma grimassidest ja poosidest, otsekui olnuksin nendega vahele j??nud. Noh, ja siis kohendasin ruudulise p?evas?rgi ?lemise n??bi kinni, kontrollisin teksap?kste t?mblukku, see tikkus alatihti alla vajuma, hingasin mitu korda s?gavalt sisse-v?lja ja avasin ukse. Ukse taga seisis, k?ed puusas, keegi hommikumantlis naine. Ma polnud seda naist kunagi n?inud, aga hommikumantlist v?isin j?reldada, et ta elab kusagil l?hedal, ilmselt minuga ?hes majas, ilmselt isegi samas trepip?stikus, kui mitte koguni samal korrusel. Et seda k?ike taibata, polnud vaja omada eriti s?gavat anal??tilise m?tlemise oskust, ometi tundsin oma otsuse ?le teatavat uhkust. Igatahes polnud tegu traagilise telegrammi v?i kohtukutsega. Aga millega siis? Meie korrusel (nagu teistelgi) asus neli korterit. Ma ei tundnud paraku ?htki oma l?himatest naabritest, r??kimata ?lej??nud majaelanikest. T?si k?ll, paari omaealise meeskodanikuga olime millalgi hakanud vastastikku ebam??raselt noogutama, aga ma polnud sugugi kindel, et just nemad mu naabrid on. Ilmselt oleme k?ik p?rinud mingi vajaduse hommikuti v?lja minnes kedagi tervitada, ja kui nii, kas pole siis ?ksk?ik, kuhu oma noogutus suunata? Ma ei teadnud ka oma majakaaslaste nimesid, kuna meie trepikojas polnud v?hemalt minu ajal kordagi elanike nimekirja ?les riputatud. (Teistes trepikodades polnud ma k?inudki.) Vaevalt et ma seet?ttu millestki puudust oleksin tundnud, seda enam, et s??rase irdumise p?hjused olid mulle osaliselt selged minu t??ajad olid m?nev?rra vabamad kui enamikul teistel kodanikel. V??ras naine naeratas mulle. M?rkasin seda naeratust enne k?ike muud. See naeratus oli nagu n?ojoon. Jah, see oli formaalselt k?ll nagu vabandav, aga tegelikult v?ga iseteadev naeratus. Selle naeratuse taga seisis mingi kindel ja rahulik veendumus. Naine astus sisse. ?tles midagi. V?ib-olla andestust? V?ib-olla vabandage mind, palun, aga? Ei tea. Millegip?rast ei kuulnud ma teda h?sti. Ja juba oli see v??ras intiimselt sahisevas riietuses v??ras naine esikus, kogu ta olemus v?ljendas mingit mulle saladuseks j??vat r??mu, ?llatust ja enesekindlust, ta libises kuidagi v?ga paindlikult (kassilikult, plikalikult?) minust m??da. Mu h??l k?hises, kui ma ?tlesin: Vabandage, mul p?les siin pirn l?bi. Mu h??l oli kohutav, see oli alandav koolipoisik?gin k?pse naise ees, ma vihastasin enda peale, k?hatasin kurgu torulukksepa r?medusega puhtaks ja kordasin: Pirn p?les l?bi, mul on siin pimedav?itu. Aga sellest pole ju midagi, ?tles naine r??msalt. N??d kuulsin ma teda h?sti. Arvatavasti oli mu ootamatu kurtus olnud kuidagi h??lek?hinaga seotud. Siis l?ks see naine elutuppa. Vaatasin talle ehmunult j?rele. Siin korteris polnud k?inud veel ?htki v??rast hommikumantlis naist. Pealegi selliselt kahisevas, selliselt l?hnavas hommikumantlis, mis v?is tahtmatult viia m?tted sumeroosadele abazuuridele, laiadele diivanitele, kokteilile ja pattulangemisele. Sest see hommikumantel, nagu ma n??d elutoa avatud ukse ruudus n?gin, j?ttis t?ega s??rase mulje, v?imaluse see oli tumeroheline, voogav, siidine, sellel ?itsesid suured punased kirelilled, mida loodus ei tunne, ja sel naisel endal oli habras ja painduv piht, see n?tkus ta sammude r?tmis, oma ilusat tegu tegid puusad ja tuharad, sel naisel olid pikad heledad juuksed nagu noorel t?drukul, need langesid vabalt ja raugelt ta seljale. Viivuks j?i naine seisma, otsekui tundnuks ta mu pilku ja lubanuks mul tutvuda oma seljaga, siis aga kadus ta elutuppa, keerates seejuures eksimatult paremale, nagu ma m?rgata j?udsin. Paremal asusid diivan ja tugitool. M?tlesin, kus ma k?ll varem selliseid naisi n?inud olen kas mitte detektiivse sisuga kinokom??diates? Kas mitte teleekraanil? V?i siis lennuki vahek?igus, stjuardessimundris? Korraks valdas mind absoluutselt p?hjendamatu ?revus, otsekui oleks oodata mingit seiklust, elamust, vapustust, siis aga kutsusin ennast korrale, m?tlesin tahtmatult oma naise lihtsa l?ike ja tuhmide mansettidega kodukleidile. Aga kus siis Taimi on? kostis toas?gavusest imestunud k?simus. Veider k?ll, ise veel esikus seistes suutsin kohe tabada v?ikese annuse teesklust aga ilmselt oli see niimoodi m?eldudki. Oli see mingi m?ng? Igatahes teadis v??ras naine mu abikaasa nime. Viimati olid nad tuttavad, ?kki koguni s?bratarid? Ei, siiski vist mitte, sest s??rasel juhul oleks mul asjast mingitki aimu olnud. T?ttasin elutuppa. Lootsin lahendust. K?laline seisis akna all, ta oli v?tnud teleri pealt m?nguasja, vahtkummist eeslipoisi, ta vaatas seda vastu valgust, vaatas naiseliku graatsia ja l?bematusega, ta liigutused toimisid seejuures nagu midagi iseeneses, need olid l?hidad, l?petamatud, intrigeerivad. Ei, teate, Taimi s?itis l?unasse, ?tlesin ma viimast s?na r?hutades. Ah nii, s?nas see naine. Ta kehitas ?lgu ja pani eesli oma kohale tagasi. Milline ilme tal seejuures oli? Inimese ilme, kes on just paari p?eva eest naasnud Rivierast v?i Floridast. Aga millestki tabamatust ?laliigutusest? varjust ta vasakul p?sel? taipasin, et olin ?telnud midagi liigset, vulgaarset, taktitut. Mida k?ll? Olin m?neti kaitsetu inimene, ma ei taibanud mitte alati k?iki alltekste, pooltoone, h??lev?nkeid, muigevirvendusi, v?he sellest, ma ei teadnud tihtipeale sedagi, mida ja millal tohib v?i ei tohi r??kida. ?ige tooni ?ratundmine n?udis minult pingutust. Loomulik ja ?ldteada on asi, et mitte alati pole vaja teistele k?ike v?lja laduda, nii-?elda t?iel h??lel puhast t?tt kuulutada. (Mis on taktitum kui r??kida inetule naisele t?tt tema v?limuse kohta? Jne.) Aga kuna mulle oli lapsep?lvekodus, koolides ja ajakirjanduses pikki aastaid sisendatud, et valetada v?i varjata pole ilus ega eetiline, siis olen seda tahtmatult uskuma j??nud valetavad ainult halvad inimesed v?i v?lismaalased. Ometigi puutusin ma ?sna tihti kokku elulise vajadusega midagi luisata, teisiti esitada, lihtkombel valetada, m?nikord tuli minulgi see v?lja, enamasti mitte, mul puudusid selles asjas s?steem, kogemused ja p?him?tted, tulemuseks oli aga rida segadusi, oli umbusku ja viltuvaatamisi. N??d siis m?tlesin, et t?esti, mille kuramuse p?rast oli mul vaja sellele t?iesti v??rale inimesele ?telda, et Taimi on l?unasse s?itnud, tema jaoks oli see ju t?iesti tarbetu t?de, koormav informatsioon, v?ib-olla h?iris see teda millegagi, v?ib-olla leidis ta mu ?tlemises mingi inetu meheliku vihje. Ma oleksin v?inud ju lihtsalt ja lakooniliselt, seejuures kedagi petmata vastata, et mu naist pole kodus. Ja k?ik. N??d aga lisasin inertsist, h??l j?lle k?he ja t?iesti valelik: Teler on ka rikkis. See oli loomulikult vale. Absoluutne vale. Ja ma ei teadnud, miks ma niimoodi ?tlesin. Ma ei teadnud, mis jutt see k?ik oli, mida ma r??kisin. Aga ei, k?lalist ei huvitanud mu keskp?rane teler. Ta ei pannud mu lauset t?helegi. Ta v?ttis n??d istet, tugitool ?hkas seejuures mingi t?iesti uutmoodi t?mbriga, kuidagi rahulolevalt ja magusalt, ning ma m?rkasin imestusega, kuidas tundeline vaikus otsekui solvunud elusolend nurkadesse taandus ning ennast tapeedimustrisse litsus jah, see k?ik polnud mu perekonna, ennek?ike mu naise suhtes aus. Aga niimoodi see oli. Ah sedasi te siis elategi? V??ras p??ras n??d n?o minu poole, nii et see j?i natuke profiili, ma m?tlesin, et tegelikult r??gib ka tema imelikku juttu, ma j?in ta n?gu silmitsema. See oli kena n?gu. Tegelikult oli see vist v?gagi ilus n?gu, aga ma hoidsin ennast vaos, s?ilitasin distantsi, ma vaatasin vilksamisi, kuidas sel n?ol v?relevad mingid varjud, ma m?tlesin, et jah, millegipoolest on see n?gu mulle tuttav, aga k?llap pole selles midagi salap?rast, k?llap on see lihtsalt ?ks neid viimaste aastate standardn?gusid, muud midagi, ikka ja j?lle v?ib selliseid kohata kinos, teleris, ajakirjades, lennujaamades, baarides, supelrandades, elukindlustuskalendrites, puldanriidest kandekottidel, sest t?nap?eva vahendite juures ei valmista ?helegi asjast huvitatud naisterahvale liiga ?letamatuid raskusi soov ennast m?ne moesoleva n?o j?rgi ?mber kujundada, kui nii v?tta, siis ?heksa neid eelisn?ot??pe praegu liikvel ongi. ?heksa v?i ?ksteist, mitte enam. Mu k?laline v?is olla umbes kolmek?mne viiene, aga miks ka mitte viis aastat v?hem, minustki noorem, kuid niisama h?sti v?is ta ka juba neljak?mnene olla mina nende asjade t?psustamisega enam toime ei tulnud. Viimastel aastatel v?is t?navapildis t?iesti eksimatult eristada vaid kahte naiste vanusegruppi: seitsmenda klassi kooliplikasid ja vanaemasid, viimaseidki ainult sel juhul, kui oli tegu eilsete k?lainimeste v?i sisses?itnutega. K?ik ?lej??nud naissoost olendid mahtusid ?htlase m?istatusena kahe nimetatud grupi vahele, kui neil oli v?himatki viitsimist enda eest hoolitseda, demokraatlikke moode j?lgida, teksap?kstesse pugeda, ja just seet?ttu j?in mina kui liignoorelt abiellunud tubaste elukommetega mees nende vanuse ?raarvamisega pigisse. Mida aasta edasi, seda v?hem oli mul selleks v?imalusi ja ka tahtmist olnud. Mu k?laline, temal oli t?idlane alahuul, aga mitte niiv?rd, et seda mingiks eriliseks detailiks pidada, see huul oli n??d poikvel, erepunane ja niiske, niisked ja natuke roosakad olid ka hambad. Ei, ei, ?rge n??d arvake. Ega ma tegelikult teie naist ei tunnegi. Tema mind samuti mitte. Ja andke andeks, et mu toon noh, ?ldiselt v?ib see ?kki liiga familiaarsena tunduda. Kas jah? Kui nii, siis kohe-kohe v?tan ma ennast kokku. See tuleb sellest, et ah, olgu pealegi. Igatahes pole see toon sellisena m?eldud. Te peaksite mind m?istma. Ma loodan, et Mis jutt see on, mida ta r??gib, m?tlesin ma ja naeratasin. Arvatavasti tuli sellest v?lja grimass. Kindel n?oliigutus, kindel tuksatus p?skedes, loomaks muljet siirast ja arukast naeratusest. Ah, ma olin ?hmi t?is. Jaa. Jaa, muidugi, lisasin veel, ise rutakalt pead noogutades. Sest jah oli alanud suhtlemine ja kuidagi pidi see ju kulgema. Blond k?laline naeratas samuti, minu meelest oli seekordne naeratus natuke labane. V?i siis k??niline. V?i ?hem?tteline. Ah et ikkagi, m?tlesin ma. Aga kohe samas naeratus kustus, naise p?skedele tekkisid ujedad lohukesed, ta heitis n?ole langenud juuksed ilusa liigutusega tagasi, ta toon muutus v?ga kargeks. Ma olen lihtsalt teie naaber. Ma elan siinsamas trepikojas. Vasakpoolne uks lifti k?rval. Teie elate 24., mina elan 21. korteris. N?ete, kui lihtne see k?ik on. Kahek?mne esimene kas j?i ikka meelde? Mu oletus oli paika pidanud. Naaber! Tundsin kergendust. Tundsin muret. T?stsin kulme. Naeratasin. Ma tean teid ka, ?tles k?laline ja naeratas samuti. N??d oli see hoopis teine naeratus, see oli lapsnaise siiras ja natuke rumal r??m oma nutikusest. Siis heitis ta jala ?le p?lve, sahinal avanes hommikumantli h?lm nagu eesriie etendusel, jah, aga eks see ju oligi ?ks v?ike etendus, v?ike striptiis ?he jala ulatuses. Tahtsin v?i mitte, mu pilk liibus p?evitunud p?lvele ja ?llatavalt saledale reiele. K?ik kestis siiski s?ndsuse piires, naine kohendas varsti h?mmeldunult h?lma, k?igutas kinga, kattis reie kinni, p?lve j?ttis siilu vahelt v?lja vaatama, kogu see tegevus j?ttis mulje mingist tundmatust rituaalist, v?ib-olla tuligi daamidel naabritega tutvudes neile ka oma p?lvi tutvustada. Naine aga lausus n??d j?lle kuidagi uut moodi, soojalt, vennalikult, laulvalt: Ah, mis te ikka seisate. Eks tulge edasi. Mis siis ikka k?ige selle taga pidi peituma? Vanden?u? Roim? V?i pattulangemine? Astusin kuulekalt oma tuppa, istusin kuulekalt oma diivani servale. Panin k?ed p?lvedele. Ma tulin teie juurde ainult ?heks minutiks. Tuld laenama te ateljeest, nagu luuletas Ah, ma ei m?leta, kes niimoodi luuletas. Olgu peale. Millest me r??kisimegi? Ah jaa, loomulikult. Ma tunnen ju teid ka. Juba kaks aastat. Ah nii? Mina elan siin majas ?le kolme aasta. Mis sellest? Mis siis sellest? Mina kaks. Kaks! Saite aru? Korterivahetus. Ja nii edasi. Oh! Naine tegi m?ned n?rvilised liigutused ja ma m?istsin kohe, mis on korterivahetus ja kui keeruliselt see k?ib. Ah nii. Siis muidugi. See oli minu jutt. On see teile ?llatuseks? See oli tema jutt. T?si mis t?si, nii see k?is, kaks v??rast inimest olid asunud suhtlema, hetkel k?is asi suuliselt ja ??rmiselt kohmakalt nagu inimeste vahel ikka, nagu nende vahel kombeks. Kuidas v?tta. Ah, mis me sellest ikka nii Aga muide, teie nimi on Udo Munak ja te olete sotsioloog. Sotsioloog k?las selle naise suust niimoodi, nagu oleks ta ?elnud te olete riikliku preemia laureaat. Aga mis sellest. Minu nimi on Ivi. Passis on k?ll kahe i-ga, mina h??ldan l?hidalt. Nii on kuidagi lihtsam ja otsekohesem. Niisiis Ivi. Ivi Schmidt. Es, tsee, haa, emm, ii, dee, tee l?pus on Dora ja T?nu. Mu pea oli hakanud kergelt ringi k?ima. Mitte selles m?ttes, mis olnuks ehk m?istetavgi kena n?olapi, saleda figuuri ja helendava p?lve puhul. Nende tundmusteni polnud ma veel j?udnudki. See naisterahvas oli mu pea kuidagi hoopis teisiti uimaseks teinud. Mind tabas ammu tuttav ja ?ralibisev tunne, et midagi s??rast olen ma v?hemalt ?ks kord elus juba l?bi teinud, aga kus, millal, kellega sellele polnud mul v?himatki lootust j?lile saada. Sellest k?ttesaamatust kogemusest polnud v?himatki kasu. Mis see ikkagi oli? Eelmine elu? V?ib-olla t?esti, aga oma eelmisi elusid ma ei m?letanud, ilmselt pole neid olnudki, peame hakkama saama selle ?heainsagagi V?i oli mul siiski kunagi v?hemalt ?ks eelmine elu, ja ?sna hiljutine, mis j?udis otsaga kahek?mnendasse sajandisse, ja v?ib-olla olin ma selles eelmises elus m?rksa teistsugusem, m?rksa kommunikatiivsem, ehk oskasin ma ennast seal palju asjalikumalt ?lal pidada, kiiremini reageerida, pareerida, naerma hakata, midagi pakkuda, midagi soovida, v?ib-olla tulin ma selles eelmises elus t?iesti kenasti toime ka selliste naistega, kelle n?os udutasid sinisilmad, s??rased silmad, nagu oleksid nad hetk tagasi s?damest nutnud v?i sibulat l?iganud v?i midagi v?ga intiimselt l?bi elanud, ja kes teevad seejuures veel n?o, nagu teaksid nad sinust ja tervest maailmast midagi varjatut, ootamatut, pikantset. Ma ei teadnud. Aga s??rane kunagi-olnud-tunne oli mul t?esti. Ivi Schmidt, v??ras naine, vaatas ?le ?la mu ?he poolega kirjutuslaua poole. Te tegite t??d? Ausalt? Segasin? Ausalt? Tal oli pikk ja painduv kael. Seal m?rkasin paari kortsukest. Need olid nagu peened niidikesed. Kui vana ta siiski v?is olla? T??d? Oh, mis te n??d! Sugugi mitte. T?esti mitte, hakkasin ma millegip?rast ?gedasti t?estama, vaidlema, vehkima. Ma s?in ennist suppi. Jah, puudus veel, et oleksin ?telnud ma tegin ennist natuke grimasse. Ah nii, ?tles Ivi Schmidt, vahetas asendit ja p?lve, kirelilled hakkasid sahisema, tugitool ?hkas variserlikult, naine hakkas tasakesi, h?belikult ja malbelt naerma. Ma tulin teie juurde v?ga suure palvega. Mul l?ppesid sigaretid otsa. Aga n?ete, ma ei saa kuidagi kauplusse mindud. Laisk v?i mis Teate, ma olen t?iesti juhuslikult m?rganud, et teie abikaasa Taimi tarvitab sama sigaretimarki mis minagi. Teie ise, Udo Munak, t?mbate hirmus kangeid sigarette. Ivi Schmidtil oli ?igus. Ma t?mbasin odavat ja kanget tubakamarki. Aga kust ta seda k?ike teadis? K?is l?bi lukuaugu piilumas? Meie korterites polnudki lukuauku. Kogus andmeid? Aga miks? Palkas eradetektiivi? Aga v?ib-olla oli tal erakordselt tundlik nina? Siis v?lgatas veel ?ks oletus: ?kki oli see naine siiski Taimi ammune tuttav, mu naine oli aga palunud tal aeg-ajalt minu ?lalpidamist kontrollida. Ei, see m?te vilksatas ebaveenvalt ja kahvatult, minu naine polnud seda sorti, heitsin selle m?tte kui t?iesti k?lbmatu k?rvale. T?usin ja l?ksin nobedasti magamistuppa. Tajusin seejuures kuklaga naise pilku. Naisepilk on erilise toimega, see sisaldab endas salap?raseid kiirgusi ja v?nkeid. Ma t?mbasin selja sirgu. Viimased sammud ukseni astusin nagu m?ni tubli dessantleitnant. Otsisin ??kapist v?lja Taimi pooliku sigaretipaki ja viisin selle oma naabrile 21. korterist. Ta istus n??d, k?ed s?les, ta pilk oli sire. Jah, sellel naisel oli l?hikese aja jooksul vaheldunud mitu n?gu, h??lt ja naeru. Mitu olekut. Vaid ta silmad udutasid kogu aeg ?htemoodi. Ma t?nan teid, ?tles ta s?damlikult ja t?usis. Ta oli minust vist pisut pikem, nagu n??d m?rkasin. Jajah, midagi sellist olin juba esikus aimanud. Ehk teete ?he suitsu siinsamas ?ra? laususin selga sirutades, pead viltu k??nates, naisele otsa vaadates. Oh ei, suur t?nu, ma ei tahaks teid t?esti enam segada, ausalt, ausalt. Olen niigi teie kallist aega raisanud. Ma ei tea ju, millised plaanid teil t?naseks veel v?ivad olla. Aga kui teil peaks midagi vaja olema, siis pidage meeles korter 21. Veel kord naeratas ta mulle, naeratas malbelt ja t?iesti de?ifreerimatult, torkas suitsupaki hommikumantli taskusse, tegi teise k?e s?rmedega liigutuse, mida h??takse vist sinki-vinkiks, see sinki-vinki s?ras s?rmustest, lilledest ja rohelistest kividest, massiivsest kullast, siis l?ks ta h?lmu kallistades toast v?lja, ma ei j?udnud veel reageeridagi, talle avama t?tata, kui kuulsin juba ukse avamist-sulgemist. Toas, esikus, k?llap k??giski heljus veel m?ni minut ?revalt magus ja natuke riivatu l?hn. Rida asju tuli ?hekorraga p?he: mingid lilled, mingid puiesteed, mingid h?marad rippsillad ja lehtlad. Aga juba astus vaikus j?lle nurkadest v?lja ja puudutas mind oma jaheda k?ega s??distavalt ?last. V?patasin. Akna taga helehallis taevas m??dus aeglaselt ja t?iesti h??letult h?bedane lennuk. 3 K?laline oli l?inud, mina aga tahtsin, imelik k?ll, nagu millegi ?le j?rele m?telda, midagi anal??sida, kuigi m?tiskluse v?i anal??si teema oli t?iesti selgusetu. Jah, mul oli ?kki tunne, nagu tuleks mul milleski selgusele j?uda, midagi lahendada v?i siis olla enda vastu lihtsalt piisavalt aus. Aga miks, pagan v?taks? Seda ma ei teadnud. V?tsin n?rviliselt istet samas tugitoolis, kus natukese aja eest oli istunud heleuduse pilguga v??ras naine, keegi Ivi Schmidt. Mu s?da kripeldas. Miks k?ll? Lilled, puiesteed, h?marad rippsillad ja lehtlad, ja n??d see ootamatu neuroosihoog. Kontrollisin koguni oma pulssi. Aga see oli t?iesti normaalne. Mul oli piisavalt hea tervis, korras s?da ja eeskujulik ainevahetus, seda k?ike hoolimata mu kiitsakast kondikavast ning k?hmus raamatukoiv?limusest. S??tasin oma kange ja odava sigareti. Juba paari mahviga hajus toast peen ja riivatu aroom. Oligi hea. Oligi tore! Muidugi, m?tlesin ma, kargasin seej?rel p?sti, tegin tiiru ?le toa, seisatasin akna all, vahtisin t?hja pilguga v?lja, trummeldasin s?rmedega radiaatorit. Nagu h?vasti j?ttes vilksatasid mu silme eest l?bi selle naise v??rad p?lved, algul ?ks, seej?rel teine, samas j?rjekorras, nagu ta neid mulle tutvustanud oli. Ning seej?rel tundsin, et korterit valitseb taas see veidi tundeline, ent p?hiliselt siiski aus tuimav?itu vaikus, mis oli siin juba n?dalap?evad tooni andnud, mu ?htupoolikuid ja ??tunde ilmestanud. Lilled, p?lved, h?marad aiad, m?tleks, ?hmasin ma endale nina alla m?tleks, mees! Kustutasin sigareti ja ringutasin energiliselt. Asi oli ?ldjoontes t?iesti selge. Selge, lihtne, isegi banaalne. Ma polnuks seda endast k?ll enam oodanudki, olin hakanud juba arvama, et piisavalt kaugele on j??nud need ajad, mil p?lved ja kleidikahinad mind ?revile v?isid ajada. Teisel ja eriti kolmandal kursusel olin ma periooditi k?ll olnud v?ike n?rviline don Juan, ma ei teadnud senini, kui t?siselt mind tegelikult v?eti, aga ?ht-teist oli sellal ikka juhtunud. Aga ?sna pea ilmus Taimi, v?hese jutu ja aimuva l?ualotiga asjalik t?druk, viis mu oma ??rituppa, seej?rel laskis mul ennast pealinna teatritesse viia, veel k?isime vaatamas male- ja kabeturniire, millalgi me abiellusime, millalgi s?nnitas Taimi t?tre ja edasi l?ks nii, nagu minema pidi. V?ga harva juhtusin meenutama teist ja eriti kolmandat kursust. Kui meenutasingi, siis suure imestusega k?ll v?isid m?ned v?ikesed ja loomulikud eluseigad tunduda t?htsana, peaaegu eneseteostusena. Mu pisikesed tudengiv?idud, m?ned ??d v??rastes ?hiselamutubades v?i pisikorterite kitsastel diivanitel olid mulle andnud ?limalt ?lepakkuvat enesekindlust. K?llap olin ma tollal ?sna vastik ja naeruv??rne k??likut?kuke. Ringutasin veel kord, s??tasin uue sigareti, l?henesin lauale ja kontrollisin seda seirates oma enesetunnet. Kas tasus veel kord t??lainele l?lituda? Silmitsesin k?hklevalt oma pabereid, v?tsin m?rkmiku k?tte, kontrollisin paari lihtsat arvutust, aga ei, asjal polnud minekut, polnud m?tet ?le pakkuda. Pealegi oli reede ?htu. Panin paberid korralikult kokku, torkasin kiirk?itjasse, pistsin selle lauasahtlisse ja tahtsin juba telerit lahti keerata, kui helises uksekell. Loomulikult sattusin j?lle paanikasse. Loomulikult j?udsin taas oletada oma mitut asja (s?nged uudised, traagiline telegramm, kohtukutse), siis aga tuli p?he, et ukse taga v?iks olla Ivi Schmidt 21. korterist. V?ib-olla oli ta midagi maha unustanud. V?ib-olla tahtis ta mulle midagi ?telda. V?ib-olla olid tal sigaretid juba otsa saanud. T?ttasin l?bi toa ja h?mara esiku, j?udsin peeglist m??dudes oma n?oilmet kontrollida, midagi viisaka naeratuse taolist ette manada, siis avasin energiliselt ukse. Koridoris seisis v??ras mees. ?igupoolest ei n?inud ma algul peaaegu midagi, teadsin ainult, et see polnudki Ivi Schmidt. Ka koridoris oli millegip?rast tavalisest h?maram, praktiliselt oli seal pime, see pani mind imestama, aga kohe samas kostis v??ra h??l, see m?jus kuidagi v?ga kummaliselt. Tere ?htust! Andke andeks, et t?litan, aga ehk leidub teil minu jaoks m?ni minut aega? Kui jah, siis oleksin v?ga r??mus. Kas lubate sisse astuda? See h??l. See oli s?gav baritonaalne bass, mis kr?bises meeldivalt ja intelligentselt, ja k?igel, mis see h??l h?marusest oli ?telnud, tundus ?mber lehvivat mingi p?nev, turvaline ja samas veel hubaselt irooniline teine t?hendus. See h??l m?jus niimoodi, et hakkasin millegip?rast oma pimedas esikus sekeldama, midagi kohendama, midagi ?mber t?stma. Ning r??kisin seejuures reipalt ja vabandavalt: Jah, muidugi, jah, loomulikult, palun teid! Andke mulle andeks, aga mul on siin kahjuks ?sna pime, n?ete, pirn p?les l?bi, aga uut Pirn? See on pisike mure, kostis esikupimedusest, kusagilt mu silmade k?rguselt, aga v?ib-olla koguni lae alt see kummalise toimega h??l, uks sulgus, ma t?ttasin n??d elutoa suunas, selle uks oli vahepeal kinni vajunud, esik oli t?iesti pimedaks muutunud, kiskusin ukse valla, aga kui ma ringi p??rasin, polnudki v??rast esikus, ma panin seda imeks ja l?ksin k??ki. Seal ta seisiski, selg akna poole, k?ed rinnal. Ta naeratas. Korraks, ainult korraks vakatas arusaamatu elevusetuhin, korraks, ainult korraks s?hvatas kuklas mingi veider surin, vaid viivuks valdas mind ebam??rane k?hedustunne, millele ma ei osanud mingit seletust anda. Aga kohe avas v??ras suu, ja ta h??l pani j?lle k?ik paika, ma olin seda h??lt juba t?iesti usaldama hakanud. Kui tohib, siis k??gis? Eks? Meie esivanematel oli ikka kombeks k??gis istuda, videvikku pidada, juttu ajada. Miks ei v?iks seda meiegi? Meie teiega? Meie k?ik? See h??l! Mida k?ike ta ei sisaldanud: loomulikku intelligentsust ja head lastetuba, kaasas?ndinud viisakust ja parima tasemega huumorimeelt, kosutavat eneseirooniat ja iseseisvat m?ttelaadi. Absoluutset enesevalitsemist. ?leolekut olmemuredest. Tugevat isikut. Ma polnud v?ga ammu juhtunud kuulma nii sisukat ja v?ljendusrikast inimh??lt. Nii mulle tundus. Imelik k?ll, tavaliselt polnud ma h??lte suhtes kuigi t?helepanelik ja n?udlik olnud. V?lja arvatud m?ned lemmiklauljad, polnud ma ?igupoolest inimeste h??li kuulanudki. Enamik inimkonnast ei oska oma h??lega sugugi ringi k?ia. Ka mina mitte. N??d siis seisis mu k??gis mees, kelle h??l m?jus nagu avastus. Ja ometi polnud ta mitte midagi erilist ?telnud. Ta oli r??kides vist isegi paar n?utut pausi teinud. Aga minus oli juba t?rganud soov selle v??ra mehega vestelda, temaga millegi v?ga t?sise ja mehise ?le (poliitika, sport, s?da, autod, l?vijaht, korteriremont?) r??kida, n?u pidada ja temaga n?ustuda. V?ib-olla oli see mees h?pnotiseerija? Tema aga seisis, k?ed rinnal, ning vaatas mulle s?bralikult muiates otsa. Tegelikult oli just selle inimese v?limus mind esimesel hetkel natuke kohutanud. Ta oli nimelt kuidagi v?ga t?pselt t?iuslik mingis oma s?steemis, oma maailmavaate, elukogemuste, eruditsiooni, skepsise ja iroonia piires. Nii t?iuslik sai olla ainult kurat. Ausalt! Umbes neljak?mnene, pikka kasvu, r?hikas, nagu nimme selle pilvise suve?htu jaoks viimse detailini, koguni viimse kortsukeseni s?nkroonselt riides (hall villane s?rk, helehallid p?ksid, tumehallid terava ninaga kingad), n?gu ja k?ed p?evitunud, aga mitte sel m??ral, nagu peavad heaks tooniks m?ned sportlike elukommetega ?lepakkuvad vananevad noormehed tema eas, vaid mingil v?ga t?psel ja sobival p?evitusastmel peatunult, tal olid mustad juuksed, k?rgelt laubalt jooksid neisse kaks teravat paljakukiilu, ta tugev l?ug oli raseeritud mitte niiv?rd hoolikalt, kuiv?rd endastm?istetavalt, m?rkasin ta ?lahuule k?rval tibatillukest sissel?iget, niisiis kasutas see mees p?him?tteliselt habemenuga, seegi detail kuulus minu meelest t?iuslikkuse juurde, kitsaste, ent tugevate huulte vahel s?ratasid avameelses ja targas naeratuses v?ga ?htlased ja v?ga valged hambad, nina oli suur ja natuke kongus, s??rmed v?relesid veidi, pruunid silmad vaatasid mind ainiti, liikumatult, soojalt, veenvalt h?pnotiseerivalt! Just niimoodi v?inuks minu arvates v?lja n?ha see keegi, see nimetu, see olematu, kes on v?tnud n?uks ennast surelikele ilmutada. Aga kes ta ikkagi oli? V?tke ometi istet, ?tlesin ma. Jah, jah, ma sain aru meie esivanemad, videvikutund Muidugi. V??ras istus k??gilaua taba. Kohvi? V?i teed? Mul on termoses veel natuke tulist teed, soovite? Ei seda ega teist. Siiralt. Tulin t?esti ainult hetkeks. V??ras hakkas naerma ja asetas k?ed otsekui nende suuruse kinnituseks teineteise k?rvale lauale. Ta k?eseljad olid kaetud tumedate karvadega. Ka selles oli minu meelest t?psust ja stiili, mis mulle, rabedale ja nigerale, oli k?ttesaamatuks j??nud. Minu nimi on Allan R??tel. Ma elan siinsamas majas ja isegi siinsamas trepikojas. Ametilt olen ma tehnokraat, midagi peainseneri ja torulukksepa vahepealset. Teile ei tohiks see huvi pakkuda. Tegelen proosaliste asjadega. Ongi k?ik. Ei, ei, miks see ei peaks huvi pakkuma? Vastupidi, mul on v?gagi huvitav! T?esti? Eks r??gime siis teinekord sellestki, aga m?ni teine kord. Kui tuleb vastav juhus. Niisiis olime hakanud vestlema. J?lle ?ks suhtlemine, aga sedapuhku oli tegu hoopis teise tasandiga. Jah, jah, kui nii v?tta, polnud ta veel midagi erilist ?telnud, aga ma juba aimasin, et see mees teab, mida tahab, et ta annab endale aru asjade kohta, mida ajab, mis sellest, et minu jaoks oli k?ik veel lahtine, salap?rane, p?nev, ma kuulasin ta h??lt, ma suhtusin ta s?nadesse nagu mingisse ?lihuvitavasse s?numisse, mis vajas veel de?ifreerimist, t?si k?ll Kuulge, aga teil on siin ?leval p?ris kena v?ljavaade, lausus Allan R??tel. Mets, voored, j?rved Ilusa ilmaga n?ete te ju p?ikeseloojangugi ?ra. Ma m?tlen selle all naturaalset loojangut, mitte selle vastuhelki hallidel majaseintel. On nii? Jah, aga ainult harva, ?tlesin s??dlaslikult naeratades. Jaa-jaa, mina n?en oma akendest ainult vastasmajade seinu, muigas Allan R??tel. See mees oli oma saatusest ?le. Suitsu teete? tuli mulle ?kki meelde. Jah, kui aga tohib. T?in lauale tuhatoosi, pakkusin talle oma kangeid ja odavaid sigarette. ?llataval kombel v?ttis Allan R??tel pakkumise vastu. Alles hiljuti t?mbasid k?ik suitsumehed seda marki, ?tles ta. Aga n??d on uued ajad. Tooni m??rab prestiiz ka siin! Ta muigas kas siis ?le?ldist edevust v?i hoopis iseenda lennukat lauset. Jah, n?ete, ka sigaret on n??d nagu pintsak v?i kingapaar v?i s?iduauto. Mida kallim, mida v?lismaisem, seda prestiizikam. Just, just, ka mina olen seda m?rganud, torkasin ma sekka. Kui nii v?tta, olid n?htust m?rganud, selle fikseerinud paljud humoristid ja karikaturistid juba enam kui tosina aasta eest, l?ikivates ja krabisevates pakendites sigaretid olid ?ksvahe ?heks peamiseks satiiriobjektiks. Ja alles siis, kui ka enamik suitsetavaid juhtivaid t??tajaid olid tervist kalliks pidades neid eelistama hakanud, muutus importsigarettide kritiseerimine tagasihoidlikumaks. Mis puutus minusse, siis t?mbasin oma odavaid harjumusest, m?ne aasta p?rast oli mul plaanis suitsetamine j?rsult maha j?tta. Nii et ei midagi uut me seal k??gilaua taga istudes k?ll ei avastanud. Aga t?si mis t?si k?igel, mida see mees lausus, tundus olevat mingi teise v?i koguni kolmanda t?hendusega alltekst, seet?ttu oli mul ?sna ?ksk?ik, millest me r??kisime. Mind erutasid alltekstid. Ma aimasin mingeid muudatusi ja nihkeid. Istusime, suitsetasime, naeratasime. Vestlesime pisut, vestlesime millestki. Ja varsti oli mul tunne, nagu oleksin ma selle mehega juba vana tuttav. Ma polnud ammu ennast nii vabalt tundnud. Loomulikult polnud ta mingi nimetu ega olematu. Ta oli lihtsalt isiksus. Ta oli mu majanaaber. Vabandage mind, et ma isiklikuks l?hen, ?tles Allan R??tel, h??l taktitundeline ja moduleeritud, pilk s?bralik. Ilmselt on teie nimi Udo Munak? Seesama, kes m?nikord meie linnalehes majandusteemalisi artikleid avaldab? Jah, jah, seda n??d k?ll, aga ma teen seda ?sna harva, kiirustasin ?iendama. Mul oli piinlik oma artiklitest r??kida. Ah nii? Kujutage ette, aga ainult selleks ma tulingi, et teiega tutvuda. See on minu meelest kaunis veider asi, et elame teiega juba mitu aastat ?hes majas ega ole omavahel tuttavadki. On nii, austusv??rne naabrimees? Tuttav Tegelikult pole tuttav kuigi t?pne s?na. Mis v?iks siiski see ?ige s?na olla? Ah, kes seda teab ja mis meist saab. Pardon. Ma tahtsin ainult ?telda, et paljud s?nad ja t?hendused muutuvad. Nihkuvad. Sisu j??b enam-v?hem endiseks. Meil, t?nap?eva linnainimestel, pole ?iget aimu, kes on meie naabrid, kellega me ?hist katust jagame. Alles hiljuti oli see ainult suurte maailmalinnade h?da. N?ete, aga n??d on see j?udnud siiagi, meie vaiksesse linnakesse. Aga eks see on ka s??rane moeteema. Mina ei tule teie juurde ju mingi uudisega, kui ?tlen n??d, et inimesed elavad oma planeedil viimasel ajal, pean silmas nagu kes? Nagu kassikakud, stepihundid, isap?drad, kiivitajad. N??d oleme v?hemalt meie omavahel tuttavad. Asi seegi. Mis? Siiralt r??mus selle ?le, ?tlesin ja t?usin koos Allan R??tliga p?sti. Ta ulatas mulle k?e, see oli suur, soe ja sitke, see sisaldas usaldust ja usku kogu inimkonnasse. Ainult et kiivitajad? No ma ei tea muheles R??tel. Nad ju karjatavad oma lagedatel kesamaadel nii kaeblikult ja ?ksildaselt. Me naersime. N??d, mil olime ametlikult tutvunud, k?epigistusegi vahetanud, tundus natuke kohatu j?lle kohe laiali minna, aga just s??rane plaan paistis Allan R??tlil olevat. Ta seadis k?ed rinnale. Ta pilk libises ?le k??gi, loomulikult m?rkas ta mu pesemata n?ude kuhilat. Mulle tundus, nagu oleks ta viivuks natuke t?sinenud, viimati oli ta minus pettunud, jah, v?ga vabalt v?is tal tekkida m?te, et mees, kelle k??gis valitseb s??rane korralagedus, ei saa v??rida tema l?hemat tutvust. Mu pere on pikemaks ajaks lennus, ma olen siin nii-?elda isehooldusele j?etud, n?ud ka k?ik pesemata, ja ?ldse Mu h??l oli alasti, ma vabandasin ennast nagu arg poisike, kes kardab ilma j??da vanema s?bra soosingust ja usaldusest. Noh, see s?nas Allan R??tel, naeratas veel kord, ma ei saanud ta naeratusest aru, siis raputas ta mingi sisemise m?tte puhul pead ja lausus avalalt: See k?ik Selle peale tuleb ainult vilistada. N?ud v?ite muidugi ?ra pesta, aga see on iseasi. Muide, jah Mis puutub naabrisse, naabritundesse, siis ega iga?ks seda vajadust tajugi. M?telda vaid, kuidas see k?ik ainult inimp?lv tagasi v?lja n?gi. Meie linnas, teistes linnades, kogu planeedil. M?telge, siis suhtlesid naabrid omavahel. Ei, mitte kommunaalk??gi tasemel, see on teine ooper, teine nuhtlus Inimene l?ks inimese juurde, et laenata soola v?i tuld v?i tubakat, miks ka mitte Kuidas, palun? Ei midagi?.. Aga ka selleks l?ks inimene inimese juurde, et r??kida teisega elust, surmast, jumalast, kuradist, majapidamisest R??kis, pidas n?u, arutas. Jah, millest k?igest siis ei r??gitud! Kaugetest planeetidest! Inimesed vaatasid pimedal s?gis??l ?heskoos aknast v?lja ja ?tlesid see seal on Suur Vanker. See on V?hk. See on S?el. See on Veenus. K?ik tuttavad asjad, tuttavad olendid, millele kunagi ?hiselt nimi pandud. Muidugi, see juhtus veel varem, siis, kui meie maal veel linnasid polnudki. Jah, ja naabri juures l??di laulu ja tantsiti ja tehti ?hiselt muusikat. Veel paark?mmend aastat tagasi k?isid inimesed naabri juures telerit vaatamas, aga see oli juba v??rdumise algus. Teate, kus naabrid veel kohtusid? Kaevul! Kaevul, kus Kui palju ilusaid laule on paljudel rahvastel kaevulk?igust! Aga olgu Mitte sellest, mitte sellest ei tahtnud ma veel. Koos naabrimehega mindi teinekord Kuulge, ma l?hen vist liiale, ma vist idealiseerin k?laelu n?medust ja idiotismi, agulipatriotismi ja aguliklat?i Jah, olgem m??daniku suhtes ausad ja objektiivsed juhtus ju sedagi, et p?ha naabritunde sunnil ja kihutusel anti kere peale m?nelegi ilms??ta v??rale, kes kas siis r?nnuteel v?i kogemata kombel sattus sellele v?i teisele tingterritooriumile Poisikeste vahel k?ib see t?nini niimoodi. Ah, see naabritunne! Ma olen palju selle peale m?telnud. Muidugi, ma v?iksin veel terve rea vastumeelseid n?iteid esitada, naabrimeeste kiusuvimma ja naabrinaiste kurja keelt vendetastki v?iksin ma r??kida. Aga samas on minu meelest k?iges selles siiski nii palju inimlikku, midagi s??rast, mille j?rele, ime k?ll, teinekord ka natuke puudust tunneme. Kired hakkavad kaduma. Armastus ja vaen. Inimene vajab elus v?hemalt ?ht vaenlast kust ta muidu teaks, mis ta v??rt on? Ei, muidugi, ma olen liiale l?inud. Ko-hu-ta-valt. Ma olen muidu ikka veidi tagasihoidlikum, aga n??d Ei, ei. Andke andeks, kukkusin lobisema. Logorr?a. S?naline k?hulahtisus. Seisan ja lobisen. Seisan!? Ma ei tea, kui palju ma juba teie kallist aega kuritarvitanud olen, andke mulle andeks. Olen vist paadunud lobamokk. Teod, teod on puudu Ja ometi on vist m?nikord tarvis, et inimene tunneks seda sooja k??narnukitunnet, mil naaber naabriga Jah? Ta h??l! Ja ma sain temast t?iest aru. Ning veel enamgi. Mu ajutine ?ksindusmeeleolu tundus mulle n??d rumala ja ?lespuhutud enesevaatlusena, nukrad ja pahaendelised vaikused toanurkades mingi halemeelse sonimisena. Mu ees n?isid avanevat uued v?imalused. Aga samas teadsin ma, et kohe l?heb see kummaline mees minema, l?heb isegi siis, kui ma ka v?ga paluksin tal veel tunnikese-teise istuda. Ma tundsin kuidagimoodi, aimasin millegip?rast, et tal on mingid oma plaanid, mingi missioon, ja et mina kuulun k?ige selle sekka vaid kui ?ks detailidest. Vahek?ikudest. Kust ma selle v?tsin? Ei tea Aga m?ne hetke jooksul oli see ?ratundmine v?ga selge, lausa f??siliselt tajutav nagu kivike peopesas. ?ige varsti p?rast R??tli lahkumist see tunne hajus. Ununes. Ega meenunud enam t?kil ajal. Aga mine sa tea, mine sa tea ?tles Allan R??tel ?kki m?ttesse vajudes, l?uga rutjudes, surus siis k?ed p?ksitaskusse ja tegi paar sammu esiku suunas. Ta lonkas. See ?llatas, samas aga isegi nagu r??mustas mind. Imelik reageering, pole midagi ?telda! Aga lonkamine, ka see sobis talle. See oli kerge ja elegantne. Mine sa tea, kordas Allan R??tel, p??rdus siis minu poole ja kummardas kergelt, ilma v?himagi poosi v?i irooniata. Tuhat t?nu, naabrimees. Oli v?ga meeldiv tutvuda. Te tahtsite vist n?usid pesta? Ta pilgutas mulle silma. Muigas. Millised hambad! Nendega v?is palju korda saata, naisi v?luda, biifsteeki s??a, k?nesid pidada. See, et k?laline oli siiski vihjanud korralagedusele k??gis, ei riivanud mind enam sugugi. Ta toon oli olnud s?bralik ja arusaadav. N??d astus ta kergelt longates esikusse ja ime k?ll! samas naksatas seal p?lema elektrivalgus. Kuidas see juhtus, millal ja kust ta uue pirni oli leidnud, millal j?udnud kupli maha keerata ja uuesti paika panna, kasutamata taburettigi, r??kimata pirni vahetamisest? See oli v?ga kummaline mees. Oh aeg k?ll! h??dsin ma. Ma ei oska teid ?ra t?nada. Kuidas te seda k?ll tegite? Ah, t?hiasi vastas ta. Oodake, ma maksan teile kinni ?ks hetk, palun. T?ttasin k??ki tagasi, avasin ?he kapisahtli ja v?tsin sealt peenraha. Kui ma esikusse j?udsin, seisis Allan R??tel juba avatud ukse taga, vaatas mulle t?siselt otsa, vangutas pead ja s?nas vaikselt: Kuulge, naabrionu. ?rge enam niimoodi tehke. N?gemist. Siis oli ta l?inud. T?mbasin tahtmatult ninaga. Loomulikult polnud esikus mingit v??vlihaisu. Milline mees! 4 P?rast Allan R??tli lahkumist istusin veel t?kk aega k??gis, vahtisin aknasse, mille taga p?sis endiselt pilvine ?htupoolik, ja t?ristasin s?rmenukkidega vastu lauakatet marsir?tmi. J?lle oli mind vallanud tahtmine midagi ette v?tta. Midagi muuta v?i korda saata. V?i siis hoopis ?les kirjutada. V?i kellelegi helistada. M?nele heale s?brale. Hallo, sina v?i, oleksin ma telefoni ?telnud. Ei, ei, mitte midagi erilist, lihtsalt tuli tuju helistada. Tead, vana, mul k?isid t?na ?ksteise j?rel kaks veidi eriskummalist k?lalist, Sa tead ju k?ll, kui harva minu juures k?iakse Saad aru, oleksin ma ?telnud, mis mind m?tlema pani m?lemad olid mu naabrid, kumbagi ma ei tundnud. Kuigi oleme juba mitu aastat ?he katuse all elanud. See k?ik paneb tahtmatult m?tlema Aga mul polnud siin linnas ?htki nii head s?pra, kellele niisama, ilma erilise p?hjuseta helistada. S?brad olid j??nud koolip?lve, tudengiaastatesse, teistesse linnadesse, jumal teab kuhu. Ka telefoni ei olnud. Viimaks v?isin ennast kokku, t?mbasin kummip?lle ette ja astusin otsustavalt kraanikausi juurde. Sest n?ud tuli siiski puhtaks pesta. Ees seisis kaks puhkep?eva, k??k pidi korralik v?lja n?gema. Paljugi mis. ?kki astub veel keegi sisse. Jah, ega mul olnud ka harilikus situatsioonis n?udepesemise vastu v?himatki. Taimi oli selle mulle juba aastate eest korralikult selgeks ?petanud, n?udepesemine k?is tihtilugu minu koduste ?lesannete hulka. Aja jooksul olin avastanud, et see tegevus aitab ?llatavalt h?sti l??gastuda, samuti ka keskenduda. Kuidas kunagi. Samad s?nad v?isin ?telda ka kartulikoorimise kohta. Ise?ranis see oli mulle lausa meeltm??da tegevuseks saanud. Tavaliselt koorisin kodused l?unakartulid just mina. Ma oskasin muide v?tta m?rksa ?hema ja ?htlasema koore kui naine v?ib-olla oli asi selles, et olin kasvanud m?rksa v?iksemas ja patriarhaalsemas linnas kui tema, igas aias oli vohanud mitu kartulivagu, mu koolidirektorist isa polnud h?benenud neid suviti mullata, s?giseti noppida, niisiis olid minu suhted kartuliga m?rksa vahetumad kui naisel, kes oli ?les kasvanud siinsamas linnas, selle s?dames, k?rarikkas ?hisk??giga kodus. Aga n??d, n??d olin nappide ?ksindusp?evade j?rel laisaks muutunud ja metsistunud. Ma ei viitsinud isegi iga p?ev habet ajada, mis seal siis r??kida n?udepesemisest v?i kartulikoorimisest. Puudus stiimul, puudus mobiliseeriv j?ud Taimi etteheitvate ohete n?ol. Avasin m?lemad kraanid. Need hakkasid kohe valjusti urisema ja ?hkima, aga n?udevirnale kukkus vaid m?ni roostekarva veetilgake. Seisin ja ootasin natuke aega, siis l?in k?ega. Meie majas juhtus seda ?htuti sageli, et vesi ei j?udnud viimase korruseni. Oli asi survepumpades v?i selles, et mu tundmatud naabrid tarvitasid sel ajal vett tavalisest intensiivsemalt, seda ma ei teadnud. Viskasin p?lle nagisse, l?ksin vilistades magamistuppa, vahetasin riided ja astusin v?lja. Mul oli seljas uuepoolne helebeez suve?likond, ma m??dusin 21. korterist ja teadsin, et seal elab Ivi Schmidt. Veel t?na, veel paari tunni eest polnud mul sellest naisest aimugi olnud. M?rkasin ta ukses pisikest punktikest, silma k?rgusel asuval vaatemulku ja mulle sai m?ndagi selgeks. Sai selgeks ja sundis selja sirgeks n?ksatama, sest paljugi mis, kui su naabri ukse sisse on monteeritud miniatuurne binokkel. Kuidas ma seda k?ll varem polnud m?rganud? Jah, aga varem polnud ma seda ust vist ?ldse t?helegi pannud. Astusin edasi teadmisega, et mind v?idakse salamahti j?lgida, minu kohta mitmesuguseid oletusi ja j?reldusi teha. Mul oli hea meel, et ma polnud kaasa v?tnud midagi liigset, midagi proosalist n?iteks paberinutsakusse keeratud hallitanud leivapoolt. Surusin k?e suve?likonna taskusse ja astusin trepihakule lift, nagu selgus, oli ?le pika vaheaja j?lle rikki l?inud. Mind kiusas soov ?le ?la vaadata. Aga ma ei teinud seda. Milleks? Selg sirge, n?ol pooleldi puhkep?evane, pooleldi ametlik ja kinnine ilme (olin ilmet enne v?ljumist peegli ees kontrollinud), laskusin ma l?bi kuue majakorruse alla, maapinna poole. Korrused ?mbritsesid mind nagu raudbetoonist tunnel. Iga kahe trepij?tku tagant vaatas mind pilkumatu punane silm. See surises omaette, hoiatavalt, m?tlikult. See oli rikkis lifti silm. Lift j?lgis mu laskumist. Ta oli selleks korraks minust t?dinud, ta keeldus mind s?idutamast. K?ik korrused l?hnasid ikka veel betoonitolmu ja niiske krohvi j?rele. Kolme aasta eest, mil me perega siia peaaegu uude majja olime kolinud, m?jus see l?hn joobnustavast. Oma tuba, oma luba! Oma koridor ja oma l?hn! Uus elu ja avarad tingimused. N??d pani see l?hn m?tlema. Kui kaua kuivab krohv? Seda enam, et siin-seal oli krohv latakatena maha kukkunud, moodustades trepikoja seintel olematute mandrite, saarte ja riikide kontuure. ?ks s??rane pisiavarii meenutas millegipoolest Skandinaaviat v?i lamavat looma. Seinu l?bisid mustaks v?rvitud torude p?stikud. Muist neist andsid majale sooja ja k?lma vett, muist viisid kuhugi meie elutegevuse inetud ?lej??gid. Seisatasin viivuks, j?in neid torusid silmitsema, midagi m?tlema. Puudutasin ?ht jahedat ja kumerat pinda ettevaatlikult, s?rmeotsaga, t?mbasin siis ruttu k?e tagasi. Mu tegu polnud s?nnis. Hea, et seda keegi ei n?inud. Ja astusin edasi. Samm-sammult allapoole. N?htamatuma pulseerisid kusagil betooni taga veel elektrijuhtmete ja gaasitorude soonestikud. Televisioonikaablid. Mine tea, v?ib-olla peitus m?nes seinas eriti salajane arter, telefonijuhe. K?ik oli seatud inimtegevusega. S??mise, r??kimise, vaatamise, pesemise, magamise soodustamisega. See maja mu ?mber oli inimeste kodu. Aga ma ei kohanud treppidel ?htki inimest. Ning kui oleksingi kohanud, oleksime ilmselt ?ksteisest s?natult m??da astunud, k?lg ees, pilk maas. Me poleks s?andanud ?ksteisele midagi ?telda. Meil polnud sedagi garantiid, et tervitame kindlasti oma naabreid, mitte aga juhuslikke k?lalisi, eksinuid, hajameelseid treppidel uitajaid. Ma vaid teadsin, olin kindel, et mu naabrid asuvad v?ga l?hedal, minu laskumist saatsid nende summutatud jutukatked, ?htune muusika, lasteh??led, imikunutt, praelihal?hn. Kusagil kiljatas ?he inimese s?ber, kas koer v?i ?lemeelik t?tarlaps. Raputasin pead. Niimoodi polnud ilus m?telda. Mul polnud mingit p?hjust olla oma naabrite suhtes k??niline v?i labane. Jah, kusagil v?ga l?hedal asusid ja toimisid mu naabrid. Kaksk?mmend kolm korterit, teadmata hulk naabreid. Sellele oli ?kki huvitav m?telda. Kusagil siin pidi elama ka Allan R??tel. Ka selle peale oli huvitav ja meeldiv m?telda. Kui olin esimesele korrusele j?udmas, ?llatas mind mingi r?belemine v?lisukse juures. Muud ma m?rgata ei j?udnudki, n?gin vaid, kuidas uks lahti l??di ja kuidas v?lja tormas suurt kasvu poiss, umbes neljateistk?mneaastane volakas. T??piline aktselerant. Millega ma teda kohutanud olin? Kohe samas haistsin kirbet l?hna ja m?rkasin koridorip?randal p?levat ajalehenutsakut. ?hus lendlesid mustad tahmat?kid nagu v?ikesed h?iritud nahkhiired. J?lgisin nende n?rvilist lendu, suunasin pilgu ?les ja n?gin siis trepi alla valgele kaldlaele p?letatud tahmakirja. S?ITKE SITALE, oli sinna kirjutatud. Vangutasin pead ja astusin v?lja. See poisivolakas polnud veel kuigi kaugel, ta astus majadevahelist teed l?hikonna kaupluse poole ja vaatas ?le ?la tagasi. Seadsin k?ed seljale ja vaatasin poisile s?gava etteheitega j?rele. Muu polnud minu v?imuses. Poiss n?itas mulle rusikat ja lisas sammu. Laisa s?rgiga kadus ta ?he majanurga taha. Ta oli minust pea jagu pikem. S??raseid asju oli meie linnajaos varemgi juhtunud. Olin linnalehest lugenud mitmeid murelikke artikleid tooruse ja huligaansuse teemal. Kord v?eti v?iksematelt lastelt taskuraha ?ra, kord aga poodi kassipoeg pesukuivatusraami k?lge. Alaealiste kambad j?id v??rastes koridorides peediveini ja koguni surrogaate. Kusagil p??ti kinni korterir??stajate kamp, k?ik noored poisid ja isegi paar plikat. Autovargustest r??kimata. Suurte linnade varjupool oli j?udnud ka meie linna, meie linnajakku. Mina puutusin sellise, ilminguga otseselt esimest korda kokku. Selge, et tuju oli m?nev?rra rikutud. Astusin bussipeatuse poole, n?ppisin s??tamata sigaretti. Mu ?mber k?rgusid sakiliste kindlusem??ridena nelja-, kuue- ja ?heksakorruselised majad. Majade vahel seisid auklikuks kulunud muruplatsid, kohati p?etud, kohati v?ililledesse kasvanud, siin-seal n?gin nigeraid lillepeenraid, paaris kohas kuivas pesu suured valged linad k?rvuti intiimroosade p?ksikestega. Pesu l?heduses istusid v?lipinkidel vanemad naised ja lugesid raamatut. Nad valvasid linu ja p?ksikesi. Lahtiste akende taga istusid m?ned vanakesed, k?igi pilk ?htemoodi hele ja t?hi, mida eksikombel oleks v?inud ka s?gava elutarkuse avalduseks pidada. ?hel esimese korruse aknal aga rinnutas poolpaljas paks naine. Tal oli ilus, ent liiga ?lev??batud n?gu. Olin seda naist varemgi m?rganud. Ta saatis mind pilguga. Ta massiivse soenguga pea, ta paljad ?lad ei liikunud seejuures millimeetritki. Siis olin peatuses, astusin varsti poolt?hja bussi, augustasin s?idutalongi ja istusin taganurka. Mul polnud ikka veel mingit liiga konkreetset eesm?rki. Olin lihtsalt otsustanud s?dalinna s?ita. J?in aknast v?lja vahtima. Kuna elasin ?sna linnajao servas, tuli mul mitme peatuse ulatuses vaadata ?hesuguse asetusega ?hesuguseid maju, mis pealiskaudsemal pilgul v?is v?hekogenud inimest t?esti lootusetult eksitada. Esimesel aastal oli minugagi paar korda juhtunud sedasi, et l?ksin vales peatuses maha ja hakkasin vales mikrorajoonis oma kodu otsima. Sellesarnased situatsioonid olid juba paar aastak?mmet andnud ainet ja leiba paljudele humoristidele, aga ka dramaturgidele ja koguni traagilise sulega proosameestele kogu maakeral. See teadmine oli minu isiklikke eksik?ike mu enda silmis k?vasti leevendanud. Paaril juhul vale ukse taga kohmitsenud, olin alati m?rganud enne liigt?sist situatsioonimuudatust oma viga ning seej?rel ?ige tee ?les leidnud. Muide, nagu igas teises linnas v?i linnaosas, oli meilgi liikvel kaks v?i kolm lugu, k?ige markantsem neist r??kis purjus mehest, kes p??rases armukadedushoos l?hkus maha oma arvatava kodu ukse, mis aga, nagu hiljem selgus, kuulus hoopiski ?hele t?htsale miilitsaohvitserile. Mina aga olin aja jooksul kogemusi omandanud, m?lu treeninud, olin ammu veendunud, et ega need mikrorajoonid nii lootusetult ?ht n?gu polegi, tuleb ainult osata ?mbrust vaadelda, orienteeruda, ennast kokku v?tta. N?iteks seisis ?hes bussipeatuses kahe m??giavaga ajalehekiosk, teises aga harilik. V?i teine n?ide: minu maja l?heduses seisis juba kaks aastat puldaniga kaetud, ent ratasteta s?iduauto, teistes rajoonides s??rast tundem?rki polnud. ?he kaupluse ees kasvasid t?ies eluj?us ploomipuud, teise ees aga m?nnid. Ja nii edasi. Kui nii v?tta, siis on valge mees ajapikku t?iesti v?imeline isegi hiinlasi ?ksteisest eristama, asi see siis m?ne mikrorajooniga hakkama saada. Veidi hiljem asusin bussis istujate kuklaid loendama. Sain kokku kolmteist kukalt. Sel kellaajal oli s?dalinna poole s?itvates bussides lahe. K?ik inimesed istusid omaette, oma neutraalsust ja s?ltumatust r?hutades, k?ik nad olid t?dimuseni kogenud tipptundide kitsikust ja tr?gimist. S?itjate seas oli vaid ?ks paar, kaks keskealist inimest, aga nemadki istusid teineteise k?rval j?igalt ja neutraalselt. Keegi ei r??kinud midagi. Bussijuht, kes pidanuks peatusi teadustama, eelistas samuti vaikida. Kahinal avanesid uksed j?rjekordse peatuse juures, minust astusid m??da kolm vaikivat inimest, kolm uustulnukat kaks omavahel v??rast, koguni vist eri rahvusest t?tarlast, ja umbes minuvanune mees. Kui minu pealagi oli hakanud ilmutama alles esimesi kiilanemise m?rke, siis see mees oli ilmselt juba m?nda aega kiilaspea olnud. T?si, tal oli ilusa kujuga laup, mis vihjas vaimsusele. Aga mind h?iris see, et tal oli seljas t?pselt samasugune helebeez suve?likond nagu minulgi. J?in teda tahtmatult p?rnitsema. ?sna kindlasti pidi mu tunnetes seejuures oma osa m?ngima ebamehelik edevus, aga mis parata, kui ma pidasin t?epoolest ?lekohtuseks v?i v?hemalt tarbetuks kokkusattumuseks asjaolu, et ?htuses bussis, kus koos juhiga viibis k?igest kaheksa meesterahvast, s?itis kaks t?iesti ?htemoodi riietatud kodanikku. Erinevalt teistest ei v?tnud see mees, see kiilaspea, istetki. V?ib-olla tahtis ta varsti v?lja minna. Mingu aga, mingu rutem, m?tlesin ma vaenulikult. Aga ei, kiilaspea toetus minust meetri kaugusel ?laga vastu tugiposti ja hakkas taskutes tuhnima. Algul tegi ta seda aeglaselt ja hajameelselt, aga p?rast seda, kui ta oli ?kshaaval l?bi uurinud k?ik pintsakutaskud (neid oli viis, nagu ma teadsin) ja seej?rel ka kolm p?ksitaskut, muutus ta ilme, vaimset laupa moonutas m?ru p?stikriips, ta liigutused said uue hoo, ta revideeris oma taskud uuesti ?le. M?istsin, et tal polnud s?idutalonge, ta oli need kas ?ra kaotanud v?i maha unustanud. Nii piinlik kui see ka polnud, sain m?neks l?hikeseks hetkeks t?ieliku rahulduse: paras sulle, pane aga veel teise mehe esindus?likond selga, oleksid sa oma igap?evases kuues v?lja astunud, ei peaks sa siin talonge otsima, laupa kibrutama, sest k?llap seal igap?evakuue taskus su talongid ongi! Piletita reisijat sest kes ta muu enam ikka oli! j?lgis n??d juba mitu inimest, m?ni vargsi, m?ni avalikult kaela k??nates. Tajusin, et mu pilk on juba ammu pealet?kkiv olnud, ja p??rasin veidi pead. Aga nii, et mul j?i siiski v?imalus v??ra edasist k?ek?iku j?lgida. Meie linnaosa l?ppedes keeras buss t??stusrajooni, seej?rel ?hte v?iksemasse aedlinna, kus kitsaid t?navaid ??restasid mitut masti aiad ja tarad, kus kargasid k?hedalt haukudes hiiglaslikud koerad, kus suurte ?unapuude okstel v?is aimata head saaki. Sedaaegu tuhnis piletita reisija juba kolmandat ringi oma taskutes. Teda seirasid kaass?itjate kinnised ja v?he?tlevad pilgud. Bussis oli v?ga vaikne. M?tlesin, et mees v?iks tegelikult ju minu poole p??rduda, mul oli veel mitu talongi tagavaraks, ?he oleksin ma kindlasti talle loovutanud. Olin n??d tema vastu leebemaks muutunud. Ega siis tema selles s??di olnud, et me ?htemoodi v?lja n?gime, temagi oli selle ?likonna ostnud pahaaimamatult v?i oli see ta naise valitud nagu minulgi, ning ta oli selle t?nasel ?htupoolikul pannud selga samasuguse enesetunde ja enesestm?istetavusega nagu minagi. Aga kiilaspea ei p??rdunud ei minu ega kellegi teise poole. Miks pidin minagi tema tegudesse sekkuma? Mees teab, mis mees teeb. Viimast korda taskuid kobanud, kehitas ta ?lgu, p?stkriips s?venes veel pisut, mees andis saatusele alla, haaras toekalt k?sipuust pea kohal ja j?i aknasse vahtima. N??d j?lgisid teda juba k?ik s?itjad, kes avalikult, kes piilumisi. Ja juba olimegi s?dalinna j?udnud. Meie linn polnud ju kuigi suur. Esimeses s?dalinnapeatuses v?ljus mitu inimest, peale aga tuli ?ksainus, see oli heleda habemega ja prillidega noormees. Ma teadsin millegip?rast kohe, et see mees on kontrol?r. Heitsin tahtmatu kiirpilgu piletile oma higiste n?ppude vahel. Jah, see oli alles, ma polnud seda ?ra kaotanud, seega olin ma lojaalne kodanik. Kartsin transpordikontrol?re. Nende t??meetodid hirmutasid mind. Eriti rongide; n?gi see jube v?lja, kui nad mitmekesi eri vaguniotstest l?henesid, turskete turjade ja tugevate biitsepsitega mehed, nad olid metoodilised ja halastamatud. Mina ei s?andanud mingi hinna eest ?heski transpordivahendis piletita v?i talongita s?ita. Ma ei teadnud, mida tehakse trahvitutega, kuhu neid m?nikord viiakse. Olin sel p?hjusel paaril korral isegi jalgsi s?dalinnast koju k?mpinud. Viimasel ajal aga olin harjutanud ennast alati talonge ette varuma ja neid k?ikv?imalikesse taskutesse torkama. Kuigi mind ei olnud kogu elu jooksul ?htegi korda trahvitud, tundsin ma transpordikontrolli mingi kuuenda meelega alati ?ra. Nii n??dki. Kuigi sisseastunud habemik kuulus v?liste n?itajate j?rgi pigem loominguliste t??tajate, meremeeste v?i arstide hulka. Aga midagi selle inimese prillil?igatuses, midagi tema teravas pilgus ?tles mulle eksimatult, kellega on tegemist. Teie piletid, ?tleski habemik varsti. Ja alustas minust, uurides umbusklikult mu muserdatud talongi. Aga ei, k?ik oli ?ige, talong polnud v?ltsitud, see oli tr?kitud riiklikus korras, mind tuli rahule j?tta, ?ige talong oli ka minu ees istuval vanemal naisel. Aga kiilaspeal, kes kandis samasugust suve?likonda nagu minagi, oli peos kaks rublalist. Kontrol?r vaatas talle otsa, muigas ?he suunurgaga, ?tles nii ja v?ttis taskust trahviraamatu. See nii oli ainuke s?na terve s?idu v?ltel. Ja seegi k?las pigem mingi tehnilise helina. Rohkem ei r??kinud keegi midagi. Kontrol?r t?itis kviitungi ja andis selle piletita reisijale. Kiilaspea andis rahapaberid vastu. Kontrol?ri k?hnal kaelal tuksles tugev sooneke. Ent ta valitses ennast. Ta ei pidanud tugevamaid karistusm??rasi otstarbekaks. Piletita reisija pealael s?tendas higipiisk. ?ksainus, aga v?ga suur. Kired olid tagasihoitud ja vaevum?rgatavad. Bussis oli ??rmiselt vaikne. J?rgmises peatuses laksid kontrol?r ja piletita reisija teineteise j?rel tagauksest v?lja. ?ks vasakule, teine paremale. K?ik vaatasid neile vaikides j?rele, k?ik pidasid oma m?tted endale. Ja minul oli tunne, nagu oleks selles bussis juhtunud midagi m?rksa enamat kui ?he hajameelse mehe trahvimine. V?ljusin l?pp-peatuses. Kohe selle vastas seisis meie linna suurim kinoteater. Selle afi??idelt vaatas vastu ?he kuulsa koomiku unepaistes n?gu. Astusin j?rjekorda ja ostsin pileti. Kuna seansi alguseni oli veel t?kk aega, siis ostsin ?he ajakirja, j??tise ja l?ksin kino taha kidurate paplitega puiesteele. Istusin sirelip??sa varju pargipingile, lugesin ajakirja, n?ksisin j??tist ja vaatasin ?ksikuid m??dujaid. M?ne sammu kaugusel seisis sinine suveniirikiosk, kus meie linna vanu lossivaremeid kujutavate rinnam?rkide ja rahvariides nukkude k?rval m??di ka pepsikoolat ja sigarette. Kioski k?ljele oli suurte t?htedega kratsitud nimi Vova. ?kki tundus mulle, et mu tervisega on midagi lahti. Kas n?rvide, n?gemise v?i kuulmisega. Siin puiesteel aga ka ?ldse terves linnas tundus k?ik ?kki veidralt ja pahaendeliselt vaikne, minu ja mind ?mbritseva reaalsuse (kiosk, k?nnitee, jalutajad, kinoteatri tagak?lg) vahele oli tekkinud nagu mingi l?bipaistev helikindel kile. V?i klaas. V?i akvaariumisein. 5 Tere, Taimi. Sain Su postkaardi k?tte juba neljap?eval. Seega oli see teel ainult neli p?eva, mitte aga n?dala, nagu olime kartnud. Su kassapidaja Tiina-Reeda jutu j?rgi. Eks see Tiina-Reet on ?ks suur liialdaja alati olnud. Mul on hea meel, et said toreda toa. Vaatega m?gedele. Mis mulje need t?elised m?ed ka j?tavad? Eks Sa kirjuta, kui mahti saad. See on vist ka tore, et said toanaabriks leedulanna. Leedulased on mulle alati meeldinud. Kuidas merevesi on? Loodetavasti leiad Sa seal mahti ikka ka suplemas k?ia. Ma loodan, et Su elu sealsetel plaazidel veel liiga t?likaks pole l?inud. P?ris ?nn, et Sa pole blondiin, muidu mine neid kaukaaslasi tea! Mis Sinu turniirisse puutub, siis olen kursis ainult kolme esimese vooruga. Rohkem pole sellest turniirist meie lehtedes juttu olnud. Sinu kaks viiki tegid r??mu. Kaotust ?ra s?damesse v?ta. Minu meelest on see venelanna isegi kusagil rahvusvahelisel turniiril m?nginud v?i ajan ma j?lle oma asjatundmatuses midagi segi? Loodan, et leiad l?hemal ajal mahti k?igest t?psemalt kirjutada. Mis siis muud, hoia aga k?rgel meie linna ja ka oma kommunaalt??tajate s?steemi kabeau. ?ra solvu, see oli n??d v?ike provintslik nali. Kui nii v?tta, oled Sina siiski esimene naisterahvas, kes kabetades on sellest linnast nii kaugele lennanud. Olen sulle omamoodi uhkegi, kuigi ega ma kabest t?esti midagi jaga. Neljap?eval vaatasin meie asutuse raamatukogus vanu ajalehti, ?heski aastak?igus ei leidnud ma mingit m?rkust selle kohta, et ?kski meie linna naiskabetaja (ega mehedki mitte) oleks j?udnud kaugemate kui oma spordi?hingu vabariiklikud v?istlused, ja ka seda on juhtunud vist ainult paaril korral viimase k?mne aasta jooksul. Mis minusse puutub, siis elan tasapisi edasi, mis mul muud ?le j??b. T??l on vaikus, vaikus, vaikus. Juulikuu, mis parata. Seal v?iks ?ldse mitte k?ia. Aga mis ma sellest ikka r??gin. Kodus tundub korter kuidagi t?hi ja k?le. Oma kirjat?? ei edene. Aga mis ma kaeban. K?ll ta ?kskord j?lle edenema hakkab. T?na ?htul k?isin Areenis viimasel seansil, vaatasin ?ht ?sna head kom??diat. T?drukut tohin vaatama s?ita alles j?rgmise n?dala l?pul, p?hap?eval. Varem ei lubata. ?ige kah, milleks lapsi segada. Ah jah, muidugi, ma oleksin peaaegu unustanud. Ma sain eile t?drukult kirja. Ma kirjutan sulle paar l?iku v?lja. Tere isa. Pioneerilaagris on p?ris tore ola, aga vat ainuld mustat dreeningud on k?l ?ra kadunud. Meie peame kogu se aeg l?kelaule ?ppima. Meie m?ngime kogu see aeg kiike jures, aga siis, kui vihma ei saia. Mul on ?ks s?bratar kaa. Tema nimi on anu. Mina ?tlesin aNule, et minu ema hakab pesumajade tsempionniks, kirjuta siis seda emale, et ta ika hakkaks muidtu olen ma valedanud. Valetada pole ilus. Kaie. Ja selleks korraks ongi k?ik. Udo. P. S. Kurat v?taks, nagu ikka, pole ka t?na reede ja laup?eva auks kraanides tilkagi vett. Sedapuhku on lugu nii kapitaalne, et ma ei saa isegi kohvi keeta, r??kimata n?udepesemisest. Kell v?is olla umbes pool kaks ??sel, kui ma selle kirja ?mbrikusse pistsin. Kirjutasin ?mbrikule eksootilise aadressi ja panin selle enda ette lauale. Seej?rel j?in millegip?rast vahtima ?mbriku vasakusse nurka tr?kitud pilti. See oli rahulik ja natuke nukker akvarell, s?gisv?rvides kasesalu kusagil j?ek??rus. Valgete kaset?vede ja kuldsete lehekroonide kohal k?rgus sinakashall jahe taevas. See pildike tegi ?kki meele kuidagi nukraks. M?tlesin s?gisele. M?tlesin millegip?rast, et s?gisel on k?ik teisiti. Aga seda olin ma tavaliselt igal suvel m?telnud, teadmata isegi, mida selle teisiti all silmas pidada. Tundsin ?ksindust. Ja janu. Panin ?mbriku k?rvale, torkasin pastaka oma kohale, teiste sekka vanas m?rases kruusis, l?kkasin kruusi seina poole, koristasin oma paberid kiirk?itjasse, panin kiirk?itja sahtlisse, p?hkisin lauakatte k??narnukiga puhtaks ja t?usin. V?tsin tuhatoosi ja hakkasin juba k??ki minema, kui taas meenus see ebam??rane tundev?relus, valu ja k?hklus, see teisiti. Mis asi on teisiti? Miks teisiti? Miks just s?gisel? Ei, ei siin muutu enam midagi, m?tlesin ma seej?rel, raputasin pead, muutusin isegi rahulikumaks. Muidugi, mis mul nii v?ga muutuma peabki. Ah, see k?ik tuleb n?rvidest, ?ksindustundest, see tuleb v?ib-olla janust. Paari n?dala p?rast on Taimi j?lle kodus, k?ib susse lohistades ringi, teeb mulle m?rkusi, riidleb t?trega, siis l?heb veel kuu aega, ja ongi s?gis ning midagi pole teisiti. Ja ongi k?ik, ?tlesin ma endale ja l?ksin k??ki. Viskasin konid pr?gi?mbrisse. J?rele m?telnud, keerasin igaks juhuks kraanid lahti. Need olid vakka. Neis puudus elu ja m?te. Ah, terve ?htu olin ma lootnud neist kas v?i pool klaasi vett v?lja meelitada. Aga valamus k?rgus hunnik n?usid, vaatepilt meenutas oma juhuslikus vildakuses ?ht maailmakuulsat torni, t?si k?ll, minu taldrikutorn oli liiga r??mas ja kole. K?ikjalt leemendas vastu rasva, tomatipastat, kartulikilde, inetuid lihaj??nuseid. Ninna tungisid keerulised ja vastumeelsed l?hnad. See rokane nat??rmort mu ?ises k??gis tekitas ?kki k?hedust. See sisaldas minu meelest halbu endeid. M?ksasin kraane. Aga need ei k?ssanudki. Asi oli halb. Seej?rel j?in tahes-tahtmata kraane p?rnitsema. Kaks kuiva tila nagu longus ninad, ?hel sinine, teisel punane plekk peal. Nikeldatud s?lmkohad. Rusikasarnane moodustis seal, kus ?hinesid kaks toru. T?hised asjad, tigedad asjad. Ma n?gin kujutluses veel nende torude keerulist soonestikku, mis k??nles kraanikausi alt l?bi, ?hines kusagil vannitoa- ja v?ljak?igutorustikuga, paksenes, tumenes, t?sines, hargnes kusagil seinabetooni s?vendis mitmeks eriotstarbeliseks arteriks, laskus siis otsustavalt alla viiendale korrusele, ?hines seal omasuguste s?lmede ja s?steemidega, kogus j?udu, otsustavust, sitkust, et laskuda j?lle allapoole, neljandale korrusele, sealt kolmandale Ainult et praegu polnud sel keerulisel s?steemil m?tet ega otstarvet. S?steem oli t?hi ja tige. Ja ma aimasin, et see k?ik polegi viimati niisama s??tu ja juhuslik asjaolude kokkulangemine, et mine sa tea, ?kki on terve s?steem (meie majas, naabermajades, kvartalis, mujalgi) absoluutselt t?hi, vait, paral?seeritud. Oh jah, m?tlesin ma. Oli tunne, nagu ootaks mind ees mingi s?nge katsumus. Aga kui nii v?tta, siis oli mul tegelikult ainult janu. Juua olin tahtnud juba kinost tulles. Kirusin ennast siis ?sna p?hjalikult, et polnud taibanud p?eval mineraalvett osta v?i lihtsalt kraanist m?ni purk t?ita. Aga v?i sa ka k?ike ette n?ha oskad. Mis muud, l?in k?ega ja istusin teleri ette. T?si k?ll, alles olin ma kinos paksu koomiku uniseid trikke naernud, aga mis mul ikka teha oli. Teleris sattusin mingile filmi l?pule, milles tegutsesid ?hteviisi elegantselt riietatud sulid ja v?mmid, ma ei suutnud nende seas orienteeruda, film oli muide prantsuskeelne, aga mis seal ikka, vaatasin k?ik hoolega l?puni. Teadsin, et see ei r??gi heast maitsest, ent mulle meeldis vaadata, kuidas ekraanil joostakse, kukutakse, h?patakse, kakeldakse, kuidas seal vahelduvad kaunid v?i ohtlikud situatsioonid, jah, mulle meeldis vaadata d?naamilisi stseene, tulistavaid mehi, tantsivaid naisi, h?ppavaid tiigreid. K?igil neil asjadel oli minu jaoks ilma mingi s?zeetagi oma t?hendus. Lihtne ja sirgjooneline elujaatus. Tulistamine k?is m?ngult, keegi ei hukkunud p?riselt. Liikumine, see oli elu. Kinost paremini ei suutnud ?kski teine kunstiliik mulle seda vana t?de sisendada. K?llap paljudele teistelegi. J??gu targad m?tted raamatuisse, ?levad v?rvid galeriidesse, s?gav muusika kontserdisaalidesse, lihtsaks elujaatuseks piisab elavatest piltidest. Niimoodi ma neist asjadest m?nikord m?tlesin. P?rast keerasin kanalinuppu, likvideerisin virvenduse ja sattusin seej?rel kurtidele m?eldud kontserdi peale. ?ksteise j?rel esines mitu lauljat, enamasti olid need keskealised, elust v?sinud inimesed, meestel triibuline lips ees, naistel k?rge kaelus kortse varjamas, nad laulsid v?ikese orkestri saatel lihtsameelseid armastuslaule, samal ajal aga seisis ekraani ?hes nurgas keegi l?tvade p?skedega naisterahvas, kes zestide, n?pumanipulatsioonide ning grimasside abil t?lkis laulud kurtide ja tummade keelde. Hetkel, kui meessolist laulis Me kahekesi kuuvalgel k?isime, n?itas t?lk kaht n?ppu, joonistas teise k?ega ?hku ringi, viitas silmadega ?les, tegi siis s?rmedega tipa-tapa liigutuse ja naeratas magusasti. M?ned selle naise grimassidest meenutasid mulle piinlikult ja valusalt mu enda n?omoonutusi. Vaatasin seda veidrat saadet seletamatult suure huviga. Loomulikult olin varemgi kursis, et kurttummadel on oma suhtlemismoodused ja zestidekeel, aga et nad koguni muusikat kuulavad, seda naudivad v?i kritiseerivad, tuli mulle suureks ?llatuseks. V?ib-olla vahendatakse kurtidele koguni Mozarti ja Sibeliuse s?mfooniaid? K?ik v?ib olla, m?tlesin ma, maailmas tehakse hullemaidki tempe L?litasin koguni m?neks ajaks teleri heli v?lja ja j?in ?ksisilmi lauljaid, orkestrit, l?tvade p?skedega vahendajat vahtima. Kas j?uab t?lgendus minunigi? Paraku ei tundnud ma muud kui kerget k?hedust. Eks ta ole minu k?rvad olid terved. P?rast seda, kui k?ik reede?htused telekanalid olid oma vaatajaile head ??d soovinud, istusin laua taha ja hakkasin naisele kirja kirjutama. Mis t?na tehtud, see homme hooletu. Veel olin k?inud mitu korda kraane kontrollimas. Ja n??d siis seisin taas kraanikausi ees. M?rkasin, et hoian ikka veel t?hja tuhatoosi peos. Asetasin selle ettevaatlikult r??mas tornile ja samal hetkel t?itus k??k kohutava kolina ja klirinaga. Pisa torn vajus ?mber. Kilde korjates tundsin kurgus soolakat maitset, olin solvunud, mul oli endast kahju. Kuidagimoodi p?randa ?ra harinud, istusin k??gilaua taha norutama. Ma ei saanud isegi aru, miks ma veel voodisse polnud l?inud. Miski n?is mind v?ev?imuga k??gis hoidvat. Mis see oli? Kohe samas taipasin unetus. Jah, muidugi, j?lle see unetus. Olin n??d j?lle mitu p?eva selle all kannatanud, ja ikka polnud temaga kohanenud, leppinud, teadsin, et veel pool tundi, ja siis muutub unetus omamoodi ps?hhoosiks. Et siis muutub pea raskeks ja m?tted saavad eriti ?ngistavaks. Juba m?ne aasta eest olin hakanud t?hele panema, et ?ised m?tted pole enam elavad v?i fantaasiarikkad v?i loomingulised nagu nad olid olnud n?iteks instituudi viimaste kursuste ajal. Midagi oli juhtunud, ?ised m?tted olid millalgi muutunud tusasteks, skeptilisteks, kartlikeks. N?iteks olin ??siti hakanud tarbetult tihti m?tlema surma peale. Asjaolu, et nagu k?ik elav siin maailmas, pean minagi kunagi ?ra surema, mittemillekski saama, oli hakanud mind kuidagi s?gavalt segama, lausa lapsikult kohutama. Sellele oli lihtsalt kole m?telda. Kole ja valus. Jah, kuigi juba m?nda aega ei elanud ma kaugeltki niiviisi, nagu olin aatek?llases eas unistanud, kuigi mu elu ei kujutanud midagi eriti v??rtuslikku ei oma rahvale, riigile ega inimkonnale, oli ta siiski kordumatu, minu enese oma, ja seep?rast ei lohutanud mind m?nel eriti unetul, eriti j?lgil ??l teadmine, et ma v?in elada veel hulk aastaid ja koguni aastak?mneid: veel kaksk?mmend, veel kolmk?mmend, aga viimati veel viisk?mmend aastat. V?i et teoreetiliselt v?in ma elada kas v?i saja-aastaseks. T?dimuseni kaua. See k?ik tundus silmakirjalik, muud mitte midagi. Sest l?ppude l?puks pidin ma ju siiski ?ra surema. Mis ?lekohtune, mis illusoorne olukord see siiski on elada Teadsin ju k?ll, et need surmam?tted, nende teravdatud aktuaalsus ja konkreetsus ei t?henda midagi muud, kui et olen astunud uude eluetappi, j?udmas keskikka, veel olin kusagilt lugenud, et enne neljak?mnendat eluaastat kaotavad need m?tted taas oma kaalu ja t?henduse ja et siis hakkan ma oma suremise paratamatusse suhtuma palju leplikumalt, v?ib-olla koguni filosoofilise rahuga, aga praegu oli mul sellest perspektiivist v?he kasu. Enne tuli vastavasse ikka j?uda. Surmam?tete lapsikult otsekohene agressiivsus tegi mu unetuse talumatuks. Mida k?ike ma polnud pidanud oma viletsatel v?hkremis??del m?tlema, mis ootamatud seosed ja selgused mulle k?ll p?he ei kerkinud! N?iteks sai ?hel korral, vaikselt norskava naise k?rval vaeveldes lausa kombatavalt selgeks inimese elu jaoks eraldatud aja ??rike olemus, inimese traagiline olukord, tema v?imetus selle l?hikese perioodi jooksul teostada sajandikkugi sellest, mida ta tahaks teha, l?hidalt, ennast teostada, v?i siis endale midagi p?hjalikult selgeks teha. V?i koguni m?ni m?te p?ris l?puni m?telda. Liiga v?he aega oli inimesele antud. Liiga palju sellestki pidi ta kulutama k?ikv?imalikele sekeldustele, tr?gimistele, j?rjekordadele. Just tol korral tuli mul p?he v?rrelda inimese eluiga suurte merekilpkonnade omaga. Tegin v?ikese rehkenduse. Ja mis v?lja tuli? S??rane jamps, et ajavahemikus Kristuse s?nnist kuni minu v?hkremis??ni oli kusagil soojas ookeanis s?ndinud, kasvanud, vanaks saanud ja ?ra surnud k?igest viis p?lvkonda kilpkonni. See ajas ahastama, see pani naerma. Miks just kilpkonnad ja mitte meie? Kilpkonnade foonil muutus k?ik k?llaltki groteskseks, eriti aga inimeste l?bematu komme kuulutada ?limaks igiv??rtuseks mingi neile tuttav hetkesituatsiooni kunstivool, moer??gatus, ilmakorraldus. V?i m?ne mehe v?rske abielu. Need uneta ??d. Ma olin s??rastel ??del hoopis teine inimene kui p?eval. Ma olin kartlik, n?rviline ja umbusklik deemon. Mu suurev?itu pea kidura kaela otsas oli tulvil kahtlusi, hirme ja irooniat. M?nikord hakkasin ma k??si n?rides luksuvalt naerma. N?iteks tolgi korral, kui avastasin need neetud merekilpkonnad. Naine ei teadnud sellest k?igest midagi, tema magas, tema nohises. M?nikord tuli s??rane meeleolu, et kippusin k?ike ringi p??rama, k?ike kahtluse alla seadma, k?ike ja k?iki, kellega v?i millega olin kokku puutunud v?i tegelnud, ma irvitasin enda ja teiste ?le, ma needsin ennast ja teisi, k?ik n?is t?hja jandi ja vaimuvaevamisena. Ma olin uneta ??del kohutavalt vastik. K?ik seosed, suhted, s?ltuvused n?isid habraste ja jaburatena. Leidsin, et teen m?ttetut t??d ja suhtlen t?? juures rumalate inimestega. Muidugi panin korduvalt kahtluse alla ka oma abielu. Kellele seda vaja oli mulle, Taimile? Meie lapsele? Meie laps armastas ?le k?ige maailmas oma vanaema, minu ?mma. Ma l?ksin unetusest marru, ma lahutasin meie kooselatud p?evad, n?dalad, kuud, aastad algosadeks, vaatasin need sarkastilise pilguga ?le ja irvitasin kibedalt. S??makorrad. N?udepesemised. Poesk?igud. Mantliostmised. Keskustelud. Jagelused. T?lid. Umbsus. Seks, ??rike eneseunustus. Viimastel aastatel oli seegi piiratud, Taimi ei tahtnud enam s?nnitada, teda oli hakanud t?mbama kabe, talle viirastusid mingid kahtlased perspektiivid. Aga kas t?esti peab k?ige selle nimel tingimata abielus olema, aastate viisi ?hes korteris elama, ?he men?? j?rgi toituma, ?hes voodis pikutama ?ks unetult, teine vaikselt norsates? Kas pole inimkond siin midagi viltu arvestanud? Ja meie Taimiga loomulikult samuti? Ah, mis meie. Meie olime tudengid, kui abiellusime. Me kumbki olime oma kursusel esimeste seas, kes selle teoga maha said. Mis meie Kui nii v?tta, siis saime naisega ilma eriliste konfliktideta l?bi, elu oli elu, meie elasime m??dukalt, v?ib-olla isegi harmooniliselt, tema t?reles minuga lohakuse p?rast, mina vaikisin, ta lohistas tubades k?ies jalgu, mina vaikisin, ?kki t?esti oli see harmoonia, me olime teineteisele vist mingil m??ral toeks, me arutasime m?ningaid teineteise probleeme, me kasutasime ?hist raha, k?isime koos seenel, s?nnip?evadel, teatris, me talusime teineteist, teineteise eemalolek tegi meid n?rviliseks, aga jah, unetute ??de paistel k??ndus see k?ik groteskseks ringiks, painavaks ja l?putuks pildireaks Ja nii edasi. Ja nii edasi. Keskea algus on meesterahva jaoks raske katsumus. Aga n??d m?tlesin ma j?rgmist oma kirjas Taimile ei r??kinud ma s?nagi oma kahest k?lalisest. Miks? Ometigi oleksin ennist tahtnud kellegagi muljeid vahetada. Rehmasin k?ega. Sellep?rast, et Taimit ei huvita sellised detailid. Ahaa, ?tlesin ma endale. Ahaa. Mis ahaa Sellep?rast, et ei viitsinud kirjutada. Ma ei oska kirju kirjutada. Ja ongi k?ik. ?ra lihtsusta, ?tlesin ma endale. Aga ei, m?tted kippusid juba j?lle liiga kiiva. S??tasin sigareti, ja et midagi teha, toimetada, m?tteid peletada, avasin j?rsu liigutusega k?lmkapi ukse. Olin k?ll juba t?kk aega tagasi l?plikult veendunud, et midagi joodavat seal ei leidu. Aga janu oli muutunud juba alandavaks. Ja ilmselt just janu l?bi teritunud pilk m?rkas ?kki kalakonservide ja juustut?ki taga pooleliitrist purki marineeritud kurkidega. Pugesin ?last saadik j?iselt ?hkuvasse kappi ja v?tsin purgi v?lja. Avasin selle k?hku ja r??pasin ?le serva j??k?lma teravat marinaadivedelikku. See l?hnas v?ngelt ja huvitavalt. Mu huulte vastas m?kslesid kurgid nagu uudishimulikud kalakesed. Keelele j?i mahlakas sibulakild. Nina all tuhatoosis tossas sigaret. Siis sai esimene janu otsa. Mu sisikond oli natuke aega jahmunud ja tulitas, aga ma olin siiski endaga rahul. Olin alandusest v?ljap??su leidnud. Heitsin valamu suunas ?leoleva pilgu. Mulle tundus, nagu oleksid kraanitilad v?heke l??dud olnud. V?tsin oma sigareti, l?in aknapooled valla ja seadsin ennast aknale rinnutama. K??giaken avanes neljast majast piiratud nelinurga poole, mida v?is nimetada tinghooviks v?i tingv?ljakuks. Siin-seal p?lesid ?ksikud aknad. Siin-seal kumasid harvad t?navalaternad. Nende paistel helkisid s?iduautode read. K?ik autod olid ?ravahetamiseni sarnased, ?igupoolest oli neid seal k?ll mitut marki ja mitut v?rvi, ent pilvisel ??l l?ksid n?ansid kaduma. Veel seisid seal tinghoovil m?ned pr?gikonteinerid, kuhu paari maja elanikud viisid oma prahi ja s??gij??tmed (minu majas oli pr?gi?aht), seal seisid mingid raamid ja kangid, m?nikord harva lepsus majade vahel kellegi pesu, seal oli laste liivakast, seda tarvitasid ennek?ike ?mbruskonna koerad ja kassid. Veel k?rgus ?hes platsiservas ebam??rane karkass, mis v?is algselt olla n?iteks korvpalliv?ljaku otsalaud. N??d oli ta otstarve ununenud, ta lihtsalt seisis ja vananes. ?he maja seina ??res seisis telefoniautomaat, aknad katki. Teadsin, et ka automaat ise on alal?pmata l?hutud. Muud ma seal nelinurgal ei teadnud olevat, v?lja arvatud kaks kidurat m?ndi ja v?ililledesse kasvanud muru. V?ljas oli v?ga vaikne. Liinibussid olid ammu liikluse l?petanud. Teiste majade taha j??val magistraalt?naval ei kostnud v?himatki elu ega liikumist. Jah, paaris-kolmes aknas p?les tuli, aga nendeski polnud n?ha elu ega liikumist. Tuled p?lesid otsekui omapead, isetahtsi, mingit oma salajast missiooni, sisimat vajadust silmas pidades. Pr?gikonteinerite juurest libises m??da mitu madalat varju. Need olid kassid. Ma ei n?inud neid, ma ainult aimasin Kaugel silmapiiril, kus p?evavalgel v?is n?ha k?nkaid, metsi, mitmest veesilmast koosnevat j?rvistut, s?hvatas korraks midagi tuhmi ja punakat. Oli see ?ike? Tulekahi? Suurt?kk? UFO? Ma ei teadnud. Aga see s?hvatus s?vendas tunnet, mida olin varemgi unetuil ?il aknal rinnutades tundnud. See veider v??ristus Otsekui oleksin ma sattunud mingile v??rale planeedile, kus puudub v?i peaaegu puudub orgaaniline elu, ja see planeet koosneb ennek?ike kandilistest moodustistest, liikumatutest ja liikuvatest, suurtest, v?ikestest ja keskmistest risttahukatest, majadest, autodest ja pr?gikonteineritest, mina aga olen sel planeedil esimest tundi ja t?iesti ?ksi, ma ei tea, mida k?igest n?htust arvata, kuidas k?igesse sellesse suhtuda, kuidas siit vajaduse korral minema saada. Sedagi ei tea ma, kuidas suhtuda kandiliste moodustiste vahel hiilivatesse ja aeg-ajalt v?ikalt h??litsevatesse varjudesse on need loomad, robotid, tsiviliseeritud olendid v?i miraaz? Ja mul on janu, ja silmapiiril s?hvatab kosmilise ?ikese vastukuma. Kurku kerkis ??dika maitse. Marinaad oli ?les sulanud, marinaad n?itas kihvu. Sellega v?is pead parandada, aga mitte janu kustutada. Ka sigaret maitses ?kki v??ras ja ohtlik. Viskasin selle k?est punane tuluke lendas kukerpallitades alla, pillutas s?demed laiali ja h??bus siis pimedusse. Pea valutas. Ja janu piinas. H?da ajab h?rja kaevu, ?tlesin ma endale. Samas s?hvas p?he ?ks kahtlase v??rtusega idee. Aga mis parata, tuli sellest kinni haarata. V?tsin kopsiku ja puhta purgi. Iseennast h?benedes l?ksin klosetti ja avasin veekasti kaane. Kast oli poolest saadik vett t?is. Ammutasin kopsikuga vett ja sulgesin silmad. Silmad kinni, j?in pika janu. Vesi oli loomulikult k?lblik, kuigi leige ja roostene. Aga see oli siiski vesi. Mulle meenus mingi ammun?htud film (k?rb, kaev, vaenulikud r?hmitused selle ?mber), mul hakkas piinlik, ma elasin siiski k?llalt suures linnas, ?ks v?ike veev?rgih?ire poleks tohtinud mind nii kaugele viia. Aga mis parata, inerts j?tkus, instinkt oli saanud turgutust, t?itsin liitrise purgi veega ja viisin selle k??ki. Mis saab siis, kui? Aga ei, ma ei tahtnud enam selle asja peale m?telda. K?ik tundus niigi vilets. P?rast seisin veel natuke aega esikus peegli ees. Lamp valgustas mind tuhmilt ja kiretult. Selle lambi oli parandanud (vahetanud) v??ras inimene. N??d v?isin siin seista ja j?lle ennast silmitseda. Ma ei teinud ?htki grimassi. Peeglist vaatas vastu k?hn ja murelik mehen?gu, kortsud tavalisest s?gavamad, heledad ja ?ige kergelt laines juuksed higised, h?redad, peadligi. L?uap?rad olid nukilised, l?ug ise pikk, kolju suurev?itu (mu m?tsinumber oli 60). ?lad l?ngus, parem vasakust k?rgemal. Ma paistsin oma tegelikust east m?ned aastad vanem v?lja. Mitte alati. N??d aga eriti. Jah, see olin mina, Udo Munak. 1m 69 cm pikk, 64 kg raske, verer?hk tavaliselt 80/120, lugemisprillid (mida ma peaaegu ei tarvitanud) +0,5 ja +0,75, suus 28 enam-v?hem tervet ja 2 v?ltshammast. Miks ma siiski nii ?ksildane olin? T?stsin k?ed ette. Miks? Ei tea, ei tea. Mu k?ed olid n?rvilised ja soonilised. N?rgad ametnikuk?ed. 6 Ja siis oli juba laup?ev. Oli hommik, ma ?rkasin rasketest sammudest, mis suundusid diagonaalis ?le mu pea, ?le magamistoa lae, ?le kuuekorruselise maja katuse. See oli vist Saatus, kes k?ndis l?bi mu une, raudsaapad jalas. K??nitasin k?ekella j?rele. See polnudki seisma j??nud ja n?itas ?heteistk?mnendat tundi. Ajasin ennast k??narnukkide najale, p?rnitsesin oma k?hnu harali varbaid ja m?tlesin nendele k?sitamatutele sammudele. V?ib-olla olin ma neid ainult ette kujutanud, unes n?inud? T?usin, s??tasin harjumuse vastaselt sigareti, hakkasin k?hima. K?ha k?es rappudes libistasin pilgu ?le toa, ?le riidekapi, ?le pruunide kardinate, ?le korratu riidepuntra toolil. K?ik tundus nii t?hine ja nukker. ?ks sokk oli millegip?rast hoopis teises toanurgas. L?kkasin kardinad valla. Taevas oli veelgi hallim ja tumedam kui eile. Astusin vannituppa ja seisin seal t?kk aega ebam??rase tundega, nagu peaksin ma midagi meelde tuletama. Aga pea kumises, peas oli t?hjus. Mis muud, pigistasin hambaharjale pastat ja torkasin harja suhu. Keerasin kraani lahti. See vaikis osav?tmatult. Niisiis, ikkagi! Just seda ma olingi tahtnud meelde tuletada ja kontrollida. S?lgasin pasta v?lja, koperdasin k??ki, meel viril, avastasin siis purgit?ie roostekollast vett, selle p?ritolu tegi tuju veel halvemaks, aga midagi polnud parata, ku-adi ku-at, kirusin ma omaette, niristasin pool klaasi vett, l?ksin ja loputasin suu puhtaks, veel t?kk aega p?sis igemetes torkiv ?hetus. Magamistoas riideid selga ajades tundsin, et olen r?pane ja vastik. Mul oli ?kki hirmus palju endaga pistmist. Oma l?hnade, m??rdunud k?te, tusase hingega. M?tlesin j?rele ja t?mbasin jalga korralikud teksased, selga suureruudulise sooja s?rgi. Loomulikult polnud mul p?eva suhtes veel mingeid plaane. ?ks oli kindel situatsioon polnud laua taha istumiseks soodus. Pesemata silmadega kirjat??d ei tehta. Puhtad ja kahisevad riided olid vaid v?ike enesepettus. Siis l?ksin taas k??ki. Eks see ?ks uimane koperdamine m??da korterit oli, mis muud. Poole purgist kohvikannu valanud, gaasi s??danud, j?in m?tlema, mis mu veekraanidega ikka lahti peaks olema. Asjalugu n?is t?sine olevat. Santehnikut polnud enne esmasp?eva oodata. Aga mis siis, kui tegu on mingi ?ldisema avariiga? P?iepakitsust tundes haaras mind uus mure kuidas klosetti kasutada? K?isin uurisin asja j?rele ma polnud ??sel siiski kogu vett ammutanud. Ajasin oma asja sedapuhku ?ra, meel aga j?i murelikuks. Kohvivesi hakkas kahisema. Gaasileeki silmitsedes tuli mulle ?kki p?he, et mis siis, kui ka gaas ?kki mingil p?hjusel minu pliidini ei ulatuks. Siis poleks mul ei vett ega tuld. Ja kui ka elekter l?plikult lakkaks mind abistamast, siis sureksin ma lihtsalt v?lja. Hukkuksin, h??buksin, m?tlesin ma melanhoolselt. Varem v?i hiljem, aga m??dap??smatult. Tassit?is kohvi t?stis siiski natuke tuju. S??tasin uue sigareti, see maitses juba normaalselt. Mis muud, rinnutasin taas aknalauale, haarates teise tassi kohvi k?eulatusse. P?ev oli alanud. Vaatasin talle n?utult vastu. Halli taeva all ei tundunud mu vaatev?li enam sugugi s??rase m?steeriumt?hja v??ra planeedina kui unetuil ??del. N?e, taamal tumendasid maised metsad ja libajad k?nkakuplid, t?sistena seisid liigendatud veepinnad, j?rved ja j?rvekesed; kas ei sadanud seal silmapiiril seisvatel voortel juba leiget vihma? Ja kuigi kogu see maaliline ning meelirahustav maastik, mis moodustas mu vaatev?lja fooni, oli praegu sume ja kuidagi kinnine, pilvisest ilmast m?rgistatud, oli see siiski t?iesti ?hem?tteline t?kk elavat loodust, mis koosnes mullast, liivast, kividest, hapetest, savist, veest, puudest, rohust, samblast, lilledest, puhtast ?hust, lindudest, j?nestest, ahvenatest, p?drak?rbestest. See k?ik seal kaugel oli kuidagi v?ga loomulik. Sama loomulik tundus n??d ka see, et mingisse selle elava looduse soppi pidi j??ma ka ?ks linn, ?ks neist tuhandeist inimeste peatuspaikadest siin maa peal, siin sellel koduplaneedil. Antud juhul oli tegu meie linnaga, ma olin siin elanud ?le seitsme aasta, ja hetkel ei osanud ma ?htki teist kohta rohkem omaks pidada kui seda. Ja ime, siin selle linna ?hes servas seisis kuuekorruseline kivitahukas, mille katuse alla mahtus k?ige muu k?rval kaks tuba, k??k, esik, klosett, vannituba, panipaik; korter, kust upitas v?lja ?ks ?barik r?du, ja n?e, k?ik see oli kokku pandud otsekui ainult selleks, et olla koduks, pelgupaigaks, k?ige loomulikumaks elukohaks mulle ja mu perele. Mulle ja mu perele Juba kolm aastat. Ja n?e, otse mu k??giakna alla j?i ?ks nelja risttahukaga piiratud tinghoov, kus kasvas paar m?ndi, kus seisid m?ned pr?gikonteinerid, m?ned autod, veel need v?i teised detailid. Mis selles siis ikka nii ebaloomulikku? Mis siis ikka, kui inimkond on viimastel aastak?mnetel valinud just s??rase ?hiseluvormi, kooseksisteerimisv?imaluse, on p?stitanud l?putu hulga ?hesuguseid risttahukaid, kus ma siis veel olema peaksin, ?ks inimkonna keskp?raste n?itajatega ja v?imetega liige? Keskmised v?imed, keskmised teadmised, kekmine elulugu Ela oma kuuendal korrusel ja vaata aknast kaugeid j?rvesilmi. R??pasin kohvi ja muigasin m?rult. Pane t?hele, mees, see k?ik l?peb pahasti, kogu su kodukootud m?ttetarkus pluss unetud ??d, ?tlesin ma endale. Mis mul viga peaks olema, mis ma targutan? Ah, see tuleb madalr?hust, harjumatust situatsioonist ja k?llap sellestki, et n?gu j?i pesemata, ?tlesin ma endale. Tahtsin juba akna juurest lahkuda, kui m?rkasin ?kki otse enda all trepikoja ees seismas kaht meest. ?lalt vaadates on inimesi v?ga raske ?ra tunda. N?ed ju ainult pealage, ?lgu ja kinganinasid. Naiste puhul veel rinnapartiid. Aga praegu arvasin paljakukiilu ja m?ne liigutuse j?rgi ?ra tundvat oma ?htuse k?lalise Allan R??tli. Teist meest ma ilmselt ei tundnudki. See oli keegi noor habemik. Mehed ajasid juttu. Tundus, et t?ttamatult, tuttavlikult, asjalikult. Mul oli ?kki tunne, nagu oleks meenunud midagi ammuilma unustatut. Midagi sooja ja s?damlikku, midagi suvest ja lapsep?lvest. Ei tea, millest see tuli, ei tea. Sest tegelikult ei n?inud ma ju midagi muud kui seda, et kaks meest ajasid juttu. Otsekui minu pilku tajudes t?stis ?ks meestest pea ja viipas mulle. Jah, see oli Allari R??tel. Viipasin talle rutakalt vastu. Nagu poisike, keda m?rksa vanem s?ber on tulnud ?ue kutsuma. Aga kas mind kutsutigi? Mulle ainult viibati. Aga aitas sellestki. L?kkasin akna ettevaatlikult kinni ja otsustasin siis, et l?hen ostan ajalehed, p?rast seda aga k?in tiiru kaupluses ja toon endale m?ned pudelid mineraalvett. V?i limonaadi. V?i ?lut. Sest mine sa tea, kuidas see asi kujuneb, millal saabub santehnik. Esikus kohmitsedes kuulsin ?kki koridorist kostvaid h??li. Neid oli sealt ennegi kostnud, aga mitte kunagi kolme aasta jooksul polnud ma neile t?helepanu p??ranud. Need h??led ei puutunud mingil m??ral minusse. K?ik need olid v??rad tulemised ja minemised. K?ik need viivuks s?ttinud ja kohe samas kustunud naerud. ?gedad h?iked. Liftim?rinad. N??d j?udsid minuni kaks naiseh??lt. ?ht arvasin ma tundvat. teil ka? pole vaadanud. palun vabandust. K?ik. Ja kl?psatasid uksed, ja lukustusid sneprid, ja koridor tardus taas oma algolekusse, jahedasse, h?marasse, neutraalsesse umbvaikusse. Mina aga seisin ebaloomulikku poosi tardununa edasi. Mu ninas??rmed olid millegip?rast p?rani. Ma olin millegip?rast ?revil ma tajusin ?le kogu keha oma s?damel??ke. Ma nohisesin valjult. Ei ma ootasin. Mida? Ah jah, ah jah. Taipasin. Muigasin. L?ksin magamistuppa ja v?tsin naise panipaigast paki sigarette. Sest ?kki Jah, ning kohe samas heliseski uksekell. S?damest k?is l?bi veider j?nksatus, ma t?ttasin avama. Koridorih?maruses seisis mu naaber, Ivi Schmidt 21. korterist. Oo? Teie? Palun, astuge sisse. Ei, ei, mis te n??d, ?tles ta ja astus esikusse. Ei, ei. Korraks tundus, et situatsioon on viimse detailini sama. Tal oli seljas seesama hommikumantel, ta juuksed langesid samamoodi seljale ja laubale, ning alahuul oli niiske ja poikvel, ja esik t?itus silmapilkselt mingi kallihinnalise l?hna?li rafineeritud aroomist, aga ei, ma tajusin, et mu k?lalise pilk oli tuhm, ta h??l oli murelik, ja seej?rel m?rkasin imestusega, et tal oli k?e otsas suur sinine email?mber, millele oli kaks punast tomatit peale joonistatud. ?mber? Milleks see ?mber, m?tlesin ma heitunult. Siin linnaosades elades polnud ma vist ?htegi ?mbrit n?inud. Pr?gipanged v?lja arvatud. Aga mul on n??d j?lle esikus valgus, ?tlesin ma kohtlaselt. Aga minul pole vett, ?tles Ivi Schmidt ?nnetult. Kas te ei laenaks mulle natuke? Ah sedaviisi hakkasin ma juuksetutti siludes n?mmutama. Astuge edasi V?i ei Vett laenata Imelik ?tlemine Teate, mulle tundub, et see Teate, imelik k?ll, aga ka minul pole eilsest ?htust saadik tilkagi vett. Mul pole isegi joogivett, ausalt! Kuulge! Mis n??d selgub? Ma arvasin, ei see on mingi v?ike t?rge, ummistus v?i midagi sarnast, m?tlesin esmasp?eval santehniku kutsuda ja kogu lugu Aga n??d Kuulge Jah. Jaa, muidugi, ?tles Ivi Schmidt sellise h??lega, nagu oleks ta minus v?ga pettunud. Meie pilgud kohtusid. Tal oli v?ga murtud ilme, sealt vaatas vastu siiras ahastus. Kas t?esti ainult veepuuduse p?rast? Aga miks ka mitte. Naiste jaoks on veel elus veelgi olulisem koht kui meestel. Veeprotseduurid, k?mblused, k??rimised, pesupesemine moodustavad nende elust t?sise protsendi. Naised tahavad peaaegu lakkamatult midagi pesta, ennast v?i r?ivaid kasida. Ma siis l?hen, ?tles Ivi Schmidt. Aga ?kki teete ?he suitsu? k?sisin ma umbse h??lega. Kuidas, palun? Ta vaatas mind kurva imestusega. Ma ju ei suitseta hommikuti. Ah sedasi, siis k?ll, siis on teine asi, ?tlesin mina. N?gemist, s?nas ta. Oodake h??atasin mina. Mis on? Mis veel? ?mber Teil on v?ga ilus ?mber Ta kehitas ?lgu, muigas napilt ja l?ks. Poetasin sigaretipaki m?tlikult kingakapile. Mul oli paha, mul oli imelik, mul oli h?bi. Olin rumalasti k?itunud. Ja veel olin ma natuke solvunud. Siis v?tsin kilekoti ja l?ksin samuti v?lja. 21. korteri poole ma ei vaadanud. Pea kangelt kuklas, astusin lifti ette. Vajutasin nupule ja veendusin, et lift oli millalgi korda tehtud. Olid k?inud vaiksed ja n?htamatud mont??rid, reguleerinud releed, ?litanud vintse, teinud oma teo. Ega ometi nemad olnud ennist raudsaabastega mu pea kohal k?ndimas? Niisama, naljaviluks? Ma ei osanud sellest midagi arvata. Nahinal ja naksudes toimetas lift mu n??d m??da maja sisikonda, piki selle sirget j?mesoolt alla. M?rkasin liftiseinale v?rskelt kratsitud s?na LOLL. Jah, muidugi Maja ees ajasid Allan R??tel ja keegi noor habemik ikka veel juttu. Mind m?rgates noogutas Allan R??tel s?bralikult. Ja kohe muutus mu meeleolu paremaks. Tere hommikust, ?tles Allan R??tel v?ikese viivituse j?rel. Tere hommikust, vastasin ma ruttu. Olin ma ?ldse siis oma maja ees kellelegi tere hommikust ?telnud? Selge h??lega, kindla aadressiga? Vaevalt k?ll. Olete te tuttavad? Me hakkasime teineteist uudistama nagu kaks koolipoissi, see habemik ja mina. Mul oli tunne, et olin teda kunagi ja kuskil n?inud, aga ei, ilmselt oli see eksitus. Mehel olid s??rase kujuga habe ja soeng, mis muutis suureks vennaskonnaks terve hulga v?hiv??raid inimesi. Ta oli sale, nostalgilise pilguga, ta sarnanes ennek?ike mingi noorluuletajaga. Sotsioloog Udo Munak, doktor Imre Viinapuu, tutvustas Allan R??tel meid omavahel. Ta tumedaist silmist kiirgas soojust, osav?ttu ja kerget irooniat. Kulla naabrionud, te elate ju ?hes trepikojas! hakkas ta siis naerma. T?helepanuv??rne, et see k?llaltki rohmakas l??p m?jus tema intonatsioonide l?bi nagu v?ga elegantne nali. Seda k?ll, mina elan neljandal korrusel, t?hendas noor habemik, olles eelnevalt kurgu puhtaks k?hatanud. Doktori suhtes niipalju, et olen kirurg-traumatoloog. Mitte teadlane, khm-khm. Ah nii? Mina elan j?lle kuuendal korrusel, oli minu kord informatsiooni anda. Vaatasime n??d m?lemad ?les, kuuenda korruse poole. R??tel j?lgis meid ja vist muigas natuke. V?ga meeldiv, ?tles doktor. Ega mina pole ka mingi ?ige sotsioloog, niisama, ametnik, ?tlesin ma selle peale. Ah nii, ah nii, noogutas doktor j?relem?tlevalt. Tal oli tasane, kuid k?llaltki kindlameelne noorukih??l. Ega midagi, mehed-vennad, mina pean n??d minema hakkama, lausus R??tel kella vaadates. Mind kutsuti t??posti otsa. K?llap olete juba kursis, et veev?rgiga on midagi lahti? Jah, seda k?ll, ?tlesin mina. Mul j?id isegi n?ud pesemata. Jah, ma tean seda asja, kinnitas ka doktor. Ta h??les polnud kaebust ega meeleh?rmi. No n?ete siis See asi k?ib hm otsapidi Kardan k?ll, et n?dalavahetusel ei saa me suurt midagi ?ra teha. Pooled t??mehed on m??da kalaj?rvi ja suvilaid laiali. Te t??tate Veev?rgitrustis, ohkas R??tel. Ja pahvatas siis l?busalt naerma. Vaatasime koos doktor Viinapuuga, kuidas ta natuke vimma hoidudes ja kergelt longates eemaldus. Tjah, t?hendas doktor. Ta seisis, k?ed seljal, ta oli viisakas, jahe, puhas ja noor. Ta kurgu all oli kena punasetriibuline lips. Ei tea jah, mida kohe peale hakata N?ud pesemata ja N?ud? Tjah, seda k?ll Vett pole terves kvartalis, v?ib-olla terves meie linnaosas, ?tles doktor. Eks me p?rast kuule. Ah nii t?sine avarii? ajasin ma silmad suureks. Aga ?igupoolest j?udis ?eldu oma kategoorilise sisuga alles t?ki aja m??dudes p?rale. Hetkel olin rohkem h?ivatud muudest, v?listest asjaoludest, hetkel olin haaratud mingist kentsakast imekspanust, et n?e, n?e, j?lle ?ks, naaber, j?lle ?ks uus inimene, m?tleks, kui huvitav, siin me n??d seisame ja ajame koguni juttu. Vahetame mingeid s?nu, lauseid, informatsiooni. T?si k?ll, me jutul polnud veel erilist minekut, s?rast r??kimata, aga niimoodi see asi ju inimeste vahel k?ibki, v?tab hulk aega, enne kui kaks inimest kohanevad, sobiva teema ja distantsi leiavad, alles siis hakkab keeruline suhtlemismehhanism veidi sujuvamalt t??le. Nooruslik kirurg meeldis mulle. Kuigi ta tundus piisavalt kinnise inimesena. Jah aga mida v?is tema minust arvata? Ent siiski, ma olin lootusrikkalt h??lestatud. Ma uskusin, et edaspidi vahetame veel m?ned laused. Veel kord silmitsesime vaikides oma maja, eriti selle neljandat ja kuuendat korrust, seej?rel vaatasime vaikides teineteise kurgualust, mina tema lipsu, tema minu s?rgiruute, meil polnud teineteise suhtes halbu plaane, viimaks ?tles doktor: Khm oli v?ga tore tuttavaks saada ja vestelda. Ta n?is k?hklevat, kas anda mulle k?tt v?i mitte. Ka mina ei teadnud, kas teha seda v?i mitte. Pidasin ennast natuke vanemaks, see tegi mu k?hklused eriti teravaks. Nii j?igi k?tlemine ?ra. Me noogutasime teineteisele ja l?ksime kumbki oma teed. Tema majja, mina kaupluse poole. 7 Mulle meeldis kauplustes k?ia. Esialgu oli mu naine suhtunud sellesse kalduvusse umbusklikult, mine tea, mida ta silmas pidas. Igatahes koostas ta mulle p?hjalikke nimekirju, kontrollis mu taskuid, j?lgis kriitiliselt mu sisseostude kvaliteeti. Aga mis selles siis ikka nii keerulist pidi olema tuua kauplusest koju piima, v?id, leiba, kartuleid ja vorsti. Igatahes m?ne aja p?rast sai pinge otsa, ja nii m?nelgi korral l?ksin kauplusse, sellesse naiste p?hapaika, ilma eelnevate l?bir??kimisteta, ?ppisin koguni ise sobivat lihat?kki v?i kalkunik?lge valima. M?nikord ?tles naine mulle ?nnestunud sisseostu puhul isegi paar tunnustavat s?na. Ja v?ib-olla oli tal sisimas isegi hea meel, et ta v?is j?rjekordades tr?gimise asemel puhata v?i kabeseise uurida. Kuigi ta ei saanud vist viimase ajani aru, miks pidi s??rane ebamehelik toiming mulle meeltm??da olema. Ma ei saanud sellest ka ise aru. Olnuks ma n?iteks napsivend v?i siis literaat, siis oleks asi selge. Literaat, prosaist v?i dramaturg, j?lgivat kaupluses v?i turul inimt??pe, v?hemalt r??giti nii mitme tuntud kirjaniku kohta, napsivend aga lootis endale majapidamisrahadest paar pudelit ?lut n?pistada, et need siis omasuguste seltskonnas kusagil poe nurga taga alla kulistada. V?ib-olla olid nii ?ks kui teine minus peidetud kujul varjul, literaat ja napsivend? Arvatavasti olid tegelikud p?hjused aga lapsep?lves ja iseloomus. Meie karmi kodu l?heduses asus v?ike armas leivapoeke, kuhu ma tihtilugu lippasin, et pihkusurutud peenraha eest osta endale kukkel v?i paar kompvekki. Selles keldripoes l?hnas soojalt, pehmelt, magusalt. T?mmutverd m??ja, t?di Wanda, v?ttis mu ilmumise alati vastu r??msa hallooga. V?ike ?ri, mida me ajasime, kulges nagu ilus etendus. Kuklike oli alati soe ja kohev. T?di Wanda andis mulle edaspidise elu jaoks kaasa lihtsameelse usalduse kaubandusv?rgu vastu. Hulk tema nimetuid ja andetuid kolleege polnud suutnud seda usaldust minult l?plikult r??vida. Mis muusse puutus, siis nohik, nagu olin, tundsin ennast poes enamasti ikka anon??mse ja seega v?rdse kodanikuna. Umbes samuti nagu saunaski. Eriti meie uues linnaosas polnud tutvuste skeem ja ?hiskondlikud redelipulgad veel kuigi m?rgatavad. Teinegi kord seisin ?hises vorstisabas m?ne punahuulise vingus prouaga, kelle naaritsakrae ja kuldk?rvar?ngad avaldasid s?gavat sisimat vastuhakku s??rasele alandusele Ei, ei, ?ldiselt meeldis mulle kaupluses k?ia. Sealt t?in peale kraamikottide kaasa terve rea muljeid ja m?ttehakatusi. N??d aga astusin kaupluse suunas ?sna ?hmaste plaanidega. Midagi oli teisiti, midagi rippus ?hus. See nagu polnudki tavaline poesk?ik, see oli vee j?rele minemine. T?si, veel polnud ma suutnud tabada ?htki konkreetset ?hvardavat ennet; laial asfaltrajal, mis kaupluse poole suundus, k?ndisid harilike kinniste ilmetega kaaslinlased, kaasmikrorajoonlased, aga mida l?hemale ma eesm?rgile j?udsin, seda enam arvasin ma kuulvat ?hesisulisi repliike, m?rkusi, oletusi, vaidlusi. Ent ma ei j?lginud seda k?ike siiski t?ie t?helepanuga. Mu p?ksitaskust kiikasid v?lja v?rsked ajalehed, nende seas ka linnaleht, mille spordiveerud olin kohe kioski juures ?le vaadanud. Nagu selgus, oli mu naine kaugel Musta mere ??res v?itnud kaks partiid j?rjest ja asunud kommunaalt??tajate kabeturniiril juhtgruppi. Loomulikult pidanuks asjade s??rane k?ik mind r??mustama. R??mustaski natuke, miks mitte. Linn, kus minagi hulk aastaid olin elanud, v?is mu naise ?le uhkust tunda. Tema oli siin s?ndinud, kasvanud, siin silmapaistvaks kabem?ngijaks arenenud. Tema edul (kui ta muidugi samas vaimus kavatses j?tkata) v?is isegi linna spordiajaloo jaoks p??rdeline t?hendus olla. T?si k?ll, meie linnas oli mitu edukat spordiala, enamik neist torkas rohkem silma kui tagasihoidlik kabem?ng. Meie linnas austati v?ga ?ht minevikukuulsust, ol?mpiameest klassikalises maadluses, hetkel tegid ilma kolm jalgratturit, viis v?i kuus kergej?ustiklast, siin edendati kardis?itu, vibulaskmist, kujundujumist ja uudse alana karatet. Minu naise edu aga v?is innustada linnaisasid ka kabele suuremat t?helepanu p??rama, v?ib-olla viimati kabesektsioonile uue klubiruumi v?tmedki ?le andma kabetajad olid senimaani kannatlikult kasutanud ?ht v?ikest tagatuba maleklubis. Sinna tagatuppa oli pikkadeks ?htuteks kadunud ka Taimi Aga isiklikult olin ma siiski natuke h?iritud. Mitte ainult sellep?rast, et ma m?ngisin kabet nagu hajameelne koolipoiss. Ma aimasin midagi muud et k?ik need turniirid, kuhu p?rast suhtelist edu hakatakse kutsuma mu naist, ei toimu (v?hemalt esialgu) sugugi meie linnas. Ja et siis tuleb mul alal?pmata ?ksinda v?i t?tre seltsis kodus istuda. Jah, nagu n?dala jooksul oli selgunud, ei saanud ma ?ksiolekuga kuigi h?sti hakkama. ?ksiolek traumeeris mind. Kui aus olla, tundsin ma naise j?rele puudust, tundsin puudust koguni ta torisemiste ja sussilohistamiste j?rele, r??kimata siis perekonnaelu meeldivamatest k?lgedest. Ma olin selle naisega piisavalt harjunud. Ja ma olin arvanud, et tunnen teda ?sna h?sti. Aga n??d selgus, et ma ei tundnud teda ?ldse, n?iteks polnud ma selle peale tulnudki, et kabem?ng v?ib teda nii p?hjalikult h?ivata. Eriti viimasel aastal oli asi t?siseks l?inud. Naise kulmude vahele oli tekkinud kabekorts, pidevast m?ngulaua silmitsemisest oli kergest ja aimatavast lotikesest l?ua all v?lja kasvanud kabelott. L?unast saadud napid andmed kinnitasid veel kord, et ta oli kaheliselt v?imekas. Jah, m?tlesin ma meheliku piiratusega, milleks paganaks on k?rgema haridusega naisel, pesupunkti juhatajal, pereemal vaja veel mingeid erakordseid kabev?imeid? M?tlesin k?igele sellele, mul hakkas isegi natuke kurb. Ma olin oma naisega harjunud, seda esiteks, ja mine tea, ?kki ma koguni armastasin teda? T?si, me polnud v?ga ammu sel teemal r??kinud. Olime tudengip?lves kokku leppinud, et armastame teineteist ja seep?rast tuleb meil abielluda, edaspidi suhtusime asjasse rahulikumalt. Aga n??d, n??d soovisin korraks v?ga, k?igest hingest, et k?ll oleks hea, kui Taimi j?taks selle kahtlase v??rtusega kommunaalt??tajate kabeturniiri ja t?ttaks esimese lennukiga koju, et aidata mul ?le elada k?iki neid ebam??raseid raskusi, muresid, katsumusi, mis n?isid meie linnale ja seega loomulikult ka minule kusagilt l?henevat nagu tume rahepilv. Ei ta tuleks, m?tlesin ma m?rult, isegi kui ma telegrammi saadaksin. Tema maailmapilt on ratsionaalne ja kombatav, minu katsumused ja raskused pigem oletuslikku laadi. Ja siis ?kki meenus mulle naaber 21. korterist. Tema ?nnetu ja kaitsetu pilk. Ta kirev ?mber. Ta kahisev hommikumantel. Ja veel mitmed asjad, mingid aiad, mingid rippsillad Ma koguni seisatasin. Kuidas said niisugused asjad nii k?rvuti p?he tulla? Mis ?igusega? Aga sadakonna sammu kaugusel seisis meie kvartali suur selvekauplus. S??raseid oli meie linnajaos mitu t?kki. K?ik nad olid ehitatud ?hesuguse projekti j?rgi. Vahetegemiseks oli neile antud puuviljade nimed. Meie kauplust nimetati Pirniks. Teadsin, et olid olemas ka ?un, Kirss, Ploom, v?ib-olla veel m?ni kauplus. Pirni ?mbruses tumendas rahvahulk. Madala katuse kohal lamas hall taevas. Katusel kiirgasid oranzid t?hed PIRN. Neoontuli oli millegip?rast sisse l?litatud. Samas poe k?rval seisis meie linna k?ige k?rgem hoone, 12-korruseline punastest tellistest elumaja. Viimaseid korruseid paisutas ja moonutas mingi hiigelgranaadi sarnane moodustis. See oli veetornelamu, nagu neid oli paljudesse linnadesse silmailuks ehitatud. Vaatasin ?les. Tundusin endale v?ga v?ike ja murelik. Veetorn, m?tlesin ma. See on praegu vist t?hi. Joogiveej?rv pingutab asjatult, survepumbad t??tavad t?hja. Avarii, m?tlesin ma. Siis sukeldusin rahvasumma. M??gisaali ees lookles j?rjekord nagu laup?eviti ikka. V?tsin oma koha sisse, l?litusin v?lja. Seisin, nihkusin edasi, ulatasin korve, kuulatasin, vaatlesin. Ja ammu enne seda, kui ma saali p??sesin, olin saanud ?snagi p?hjaliku pildi toimuvast. Veest oli ilma terve meie linnaosa. K?ik teised rajoonid elasid nagu ikka, kasutasid k??gikraane, vanne ja tualettruume. L?hidalt, tegu oli keskmise avariiga, viga aga avastamata. Et k?ike seda teada saada, ammutada, oli vaja m?ningaid kogemusi. Meie linnas elasid enamasti vaiksed, kinnised ja v??rikad inimesed. V?hemalt j?i neist m??ravalt s??rane mulje. V??raid ei t?litatud. Harva, kui kauplusej?rjekordades tekkisid t?lid. Needki olid pigem sordiinsed m?ttevahetused. Paanikat polnud ma kunagi n?inud. Vaid m?ni riiakalt purjus mees v?is teinekord tasakaalu rikkuda. Praegugi seisis j?rjekord tavalisel moel, soliidselt, natuke solvunult ja v?ga t?rjuvalt. Vaid ?ksikud repliigid, ohked, sosinad, mokaotsast poetatud l?hik?simused, mokaotsast antud l?hivastused, mingi ebam??rane sahin, selle sahina omap?ra, koloriit v?i mis, m?ni elavam v?i n?rvilisem pilk, m?ni tormakam zest ning k?igest sellest oli mulle kui kogenud vaatlejale juba enam kui k?llalt. Seisin vaikselt, p?rnitsesin mingit ebam??rast punkti, ei seganud oma pilguga mitte kedagi, olin nagu enamik, olin nagu k?ik teisedki. Ning imasin samal ajal endasse infot. T?si k?ll, ?ht-teist olin kuulnud juba ennegi, oma maja ees. L?puks olin m??gisaalis. M?rkasin silmanurgast, et vasakule j??vad k?lmletid (liha, vorst, linnud, juust, kala, soolakurgid) olid h?ljatud. K?ik kiirustasid ?hes suunas. Seal oli juba hulk inimesi ees. Mulle tuli vastu mehi ja naisi, ostukorvid pudeleid t?is. ?lu, mineraalvesi, limonaad, piim, mahl Aga veel enne, kui j?udsin midagi otsustada, m?rkasin vastutulijate n?gudel kibedust. Pettumust. Nende korvid olid poolt?hjad. Vaid m?ni suur mahlapurk. Kohe samas n?gin, kuidas kaks laomeest l?kkasid oma kangide abil m??gisaali kastivirna. P??des v?ltida kedagi riivamast, kiirendasin sammu. Laomehed rihtisid kastivirna paika. Kohe tulid teised mehed ja t?id uue virna. Kahte lehte hargnes ka rahvahulk, veel ?sna rahulik, veel ?sna talitsetud, ent siiski t?is otsustavust saada nii ja nii mitu pudelit joodavat vedelikku, t?is otsustavust mitte j??da januseks. Viimased sammud kastide poole tegin ma kergelt, h?ljuvalt, otsekui poolunes, aga mitte see polnud imelik, vaid hoopis asjaolu, et tundsin ?kki v?ljakannatamatut janu. Ma kartsin joogipoolisest ilma j??da! Kastide ?mber k?is vaikne ja viisakas r?selus. Inimesed varjasid pilke, k?igil oli natuke piinlik, keegi ei uskunud, et asi oleks liiga t?sine, liiga p?hjalikku r?selemist v??rt. ?kshaaval t?steti t?hjaks j??nud kastid k?rvale. Seisin, ootasin oma v?imalust. See j?udiski viimaks k?tte. Avastasin, et minu ees lamas viimane kast, selle p?hjas kaks tolmust mineraalveepudelit. Pudelite k?lge oli kleepunud laaste. Mul oli natuke piinlik, m?tlesin sellele, et mu selja taga oli veel hulk inimesi, v?ib-olla kuluksid need kaks pudelit kellelegi teisele palju rohkem ?ra (paljulapseliste perede emad, invaliidid, v?ikesepalgalised teenistujad, maohaiged, vanakesed, koolilapsed), aga siis sirutasin k?e ja haarasin ?he j?rele. Silmanurgast j?udsin m?rgata, et teine pudel oli juba kadunud. Mis siis ikka, aitab mulle ?hestki, m?tlesin ma, k?ll p?ev toob selgust, niikuinii pean ma kusagil s??klas v?i kohvikus ?ra k?ima, k?ll ma seal oma janu kustutan, sellest ?hest pudelist aitab mulle kodus k?ll ja k?ll, aga siis tundsin, et mu pudel avaldas vastupanu nagu ?nge otsa sattunud kala, ma t?stsin n?rdinud pilgu ja n?gin jahmatusega, et pudeli teisest otsast hoidis kahe k?hna k?ega kinni keegi kenasti riietatud vanem naine, jah, tal oli seljas korralik kost??m ja isegi ta huuled olid natuke v?rvitud. Need huuled! Need olid k?vasti ja tuttavlikult kokku pigistatud, niimoodi pigistas oma ?hukesi huuli kokku ka mu ema, niimoodi pigistasid huuli kokku paljud mu s?nnimaa naised, enamasti need, kes olid j?udnud ikka, mil elu hakkas neile pakkuma ?ha v?hem ?llatusi ning ?ha enam laiduv??rseid k?lgi. Ei tea, kust ma selle v?tsin, aga millegip?rast olin s?gavalt veendunud, et see vanem daam pole kunagi varem mineraalvett joonud, v?i v?hemalt mitte s??rast mineraalvett, mida transporditakse kahtlaselt tolmustes kastides laastude sees, mida veetakse sisse jumal teab kui kaugelt. Tegin veel ?he j?uetu ja formaalse katse. Ma ei saanud ju oma pudelist ilma vastupanuta loobuda. ?kki hakkab sel naisel piinlik? Mine tea, v?ib-olla tal oligi piinlik, v?ib-olla oli tal lausa pisarateni h?bi, aga ma ei n?inud ta pilku, ma tundsin, et ta ei lasknud pudelit lahti. Ja kohe samas n?gin ta silmi need olid heledad, neis oli vesine jonn ja ahastus ja vihkamine, ja siis ma m?istsin, et kui ma kohe pudelit ei loovuta, hakkab see naine karjuma, ja et sellest appih??dmisest v?ib alguse saada t?iesti ootamatu ja etten?gematu ahelreaktsioon, mis v?ib l?ppeda minu v?i tema lint?imisega. V?i v?hemalt sellega, et keegi meist kihutatakse igaveseks ajaks kodusest kauplusest v?lja. On hetki, mil n?ed asju ??retult lootusetutes toonides. Uneta ??d on s??raste hetkede k?rval pisiasi. Lint?imine v?ljasaatmine, m?ss, rahvusvaheline skandaal, m?tlesin ma paaniliselt ja ?tlesin siis n?rkeva h??lega: Palun, see on teie pudel. Naise kramplik hoiak l?dvenes, ta n?is otsekui mingist letargiast v?lja astuvat, muisutas huuli, torkas siis pudeli v?iduka liigutusega oma korvi, kus suureks jahmatuseks n?gin veel nelja v?i viit samasugust. Enne kui j?udsin reageerida, marru minna, oma ?igused maksma panna, kadus vana naise sirge selg rahvasumma, ja kohe samas tekkis massis mingi uus liikumine, mingi uus puhang v?i vool, enam ei j??nud ma pikalt m?tisklema, oli tulnud tegude aeg, ma haarasin uuest kastist viis pudelit, pistsin korvi ja t?ttasin kassa poole. Aga ei, mitte keegi ei kavatsenud mu saaki ?ra r??vida. Mis hammaste taga, see oma. Mis korvis, see k?hus. S??nud hundi rind on rasvane. Hirv ojal joob ja r??mus tema meel. Ja nii edasi. Olin uhke, olin v?idukas. Aga siis vaatasin ringi ja t?itusin. Asi polnud siiski liiga hull. Asi polnud tegelikult ?ldse hull. ?ks vana naine oli mind viinud eksiarvamusele. Kaupluses k?is k?ll tavalisest vilkam, ?ldjoontes aga siiski t?iesti tsiviliseeritud asjaajamine. Keegi ei karjunud kellegi peale, r??kimata n?iteks rusikan?itamisest v?i pussiv?lgutamisest. Kust ma olin siiski selle katastroofitunde v?tnud? N?rvid, n?rvid, mis muud. Neurootiline loomus, kiindumus halbade ennete vastu. Ning ?ksindustunne. Mul hakkas ebamugav, et olin ?he pools?geda eide p?rast lasknud ennast nii kaugele viia, et olin mingi hetke v?ltel j?udnud teha inetuid ?ldistusi nii oma rahva kui ka terve inimkonna kohta. Sellele vaatamata oli mul k?va janu. Enne kassaneiu ette astumist heitsin pilgu oma korvi. Selgus, et olin ?sna pimesi saanud viie pudeli ?lle omanikuks. Hm? Jah, muidugi, ega mul olnud mahti vaadata, mida haarasin. K?ik haarasid. Aga kui ?lu, siis ?lu. ?llest ma tavaliselt ei hoolinud n??d neelatasin januselt. 8 Kuhu l?heb janune mees, kui tal on m?ni pudel ?lut? Poenurga taha. T?si, ma polnud veel kunagi kaupluste nurgatagustes janu kustutamas k?inud, ma ei teadnudki, kus siin see k?ige ?igem nurk asub, ?ldse suhtusin ma s??rasesse liigloomulikkusse teatava vastumeelsusega, mis see ikka muud oli kui alkoholi tarvitamine avalikus kohas. Teisalt olid k?ll ka kohvikud ja restoranid avalikud kohad Aga jah, minu meelest sobisid poetagused januringid rohkem k?lakohtadesse, seal sisaldasid nad muu k?rval koloriiti ja rahvalikku huumorit, linnaoludes muutus seesama situatsioon minu meelest natuke r?paseks ja taunitavaks. N??d aga minetasin lihtsalt ja kergelt k?ik oma korraliku inimese eelarvamused. Neid nagu poleks ?ldse olnudki. Niisiis ikkagi eriolukord, katastroofi eel?htu? Nii v?i teisiti, torkasin neli pudelit kotti, ?he v?tsin pihku ja hakkasin ringi vaatama. Kohe m?rkasin kaht meest, kel samuti ?llepudelid peos. Nad siirdusid kindlal sammul kindlas suunas. Astusin neile j?rele. Mul oli ju janu. Ja niimoodi leidsingi ennast viivu p?rast t?esti kaupluse nurga taga, hoopis uues ja tundmatus maailmas. Siin seisis, lab?rint t?hjadest kastidest, paar meetrit k?rge ja hubaseid k?ike ning soppe t?is. Peaaegu igas sopis seisid kahe-kolmekaupa v??rad mehed. K?ik j?id ?lut. Ei, m?rkasin ka paari veinipudelit. Veel m?rkasin, et ?llejoojatel oli enamasti murelik ilme ning nende l?uad olid karvased, need, kes veini trimpasid, tundusid mulle enesekindlamate ja siledamatena. Lab?rindi kohal lainetas tasane jutuk?ma. Ma olin sellest k?igest natuke ?llatunud, aga ka kohkunud. See oli minu jaoks hoopis uus ja avastamata maailm. V?ib-olla k?is s??rane ilms??tus mu meheau pihta? Seisin n?utult, pudel peos, kolt k?es, ega osanud midagi peale hakata. Lootsin siiski, et minuga ei juhtu midagi halba ja et ?sna pea saan ma alandava janutunde kustutatud, et siis siit kiiresti jalga lasta. Siin lab?rindis oli v?imalik koguni ?ra eksida. Jah, janu kustutada, ja siis koju, koju. Kodus panen ?lej??nud pudelid k?lmkappi ja vaatan, mis edasi saab. Lab?rindi kohal seisis hall taevas. Kusagilt l?i ninna tubakal?hn. Hakkasin saamatult pudelisuud vastu ?ht kastiserva n?hkima. Mu abitud ametnikuk?ed t?mbusid tulutust tegevusest krampi. Selgus, et ma olin v?imetu ilma abivahendita pudelit avama. Anna siia, mis sa sest potist piinad, raisk, ?tles keegi koleda k?riseva h??lega. V?patades t?stsin pilgu. Minu k?rval seisis turd habemik, ta juuksed olid sarjus, ta silmaalused olid paistes ning kollakad, k?igi m?rkide j?rgi oli see mees alkohoolik. Vaatasin veel kord ja tundsin ta siis ?ra. See oli mu koolivend Valerian, kes oli l?puklasside aegu minu s?nnilinnas elanud, k?inud koguni minu paralleelklassis. Tuli meelde seegi, et ta oli tegelikult siit linnast p?rit. Tollal aga oli ta l?hikese ajaga muutunud ?le kooli tuntud kujuks, ta oli spordipoiss, pillimees ja huligaan. Ma polnud teda oma tosin aastat kohanud ja tundsin ta absoluutselt muutunud v?limusest hoolimata ?ra ainult t?nu ehmatusele. Kui ta mulle peksa tahab teha, m?tlesin ma n??d ?hmiga, siis ?tlen, et ta on ikkagi mu koolivend. Aga ei, ta ei ilmutanud erilist agressiivsust. Ka ei paistnud ta mind ?ra tundvat. Igatahes ei n?idanud ta seda kuidagi v?lja. Ja ?ldse, kas ta mind ?ldse teadiski? Mina polnud kooliajal ei spordipoiss, pillimees ega ka huligaan. Mina olin tema jaoks olnud ilmselt harilik hall kuju, tuupur, teadusepanija. N??d v?ttis ta mu pudeli, hammustas sellelt osavasti korgi pealt, s?litas selle v?lja nagu p?evalilleseemne ja ulatas mulle avatud pudeli. S?h, pane, raisk. Aga teie ise? Mul on ??retult piinlik, ma Ah, mis sa siin pikalt m?lised, see on sinu ?lu. Kui sa mulle ?he l?uat?ie j?tad, k?ib k?ll, ?tles Valerian. V?i see, keda ma temaks pidasin. Mul oli janu, ma m?tlesin no saagu mis saab. T?stsin pudeli suule ja j?in enam kui poole t?hjaks. Hea mahlakas ja kirbe ?lu oli. Seej?rel sirutasin pudeli Valerianile. Joo aga joo, ?tles too ?ksk?ikselt ja muigas rokasesse habemesse. Tal olid kehvad hambad. Niisiis ikkagi Valerian. Ma n?en k?ll, sul on t?itsa ?ge pohmakas. Mina olen juba paar potti hinge alla keeranud, nii et ?ra pabista, raisk. Aga mu esimene suur janu oli juba kustutatud. Mitte ilmaski polnud ma ?llest nii suurt r??mu saanud. Palun, pakkusin uuesti. Vaatasin, kuidas Valerian v?ga professionaalselt pudeli tilgatumaks t?hjendas, ja s??tasin sigareti. Pea veel kuklas, viimased piisad keelel, k??nitas Valerian k?e sigarettide j?rele. Mulle ka. P?rast seisime, tegime suitsu, vaatasime kuhugi ebam??rasesse punkti lab?rindis?gavuses. Mu suu ei kuivanud enam. Mis veider lugu, situatsioon oli mulle isegi veidi meeldima hakanud. Ma olin lausa elevil. See kastilab?rint, need mehed, see karvane koolivend. Jah, ma polnud enam kuigi kartlik. Mul on veel ?lut, ?tlesin ma ?kki, mu h??lde oli tekkinud p??dlikku r?medust. Lase olla, raisk, lausus Valerian t?siselt. R??givad, et veev?rgiga on mingi jama lahti. Et v?hemalt enne esmasp?eva ei anta tilkagi. Ei tea ka t?pselt, mina ise vett ei joo, raisk. Ja ta naeris koleda h??lega. Aga sina pista oma potid kodus k?lmkappi v?i kuhugi Kuluvad ?ra, usu mind. No kui sul just see t?hi kest t?liks on, selle v?id mulle k?ll ?ra anda. Kaksk?mmend kopkat ka raha. Ja n?e, ta torkas pudeli kuhugi v?rvli vahele, t?mbas pintsakuh?lmad j?lle kinni, patsutas k?htu. Edasi kujunes kuidagi iseenesest niimoodi, et me astusime kahekesi sellest lab?rindist v?lja, Valerian v?i kes ta ka polnud viipas k?igu pealt kellelegi, kraaksatas kellegi peale, ma ei saanud sugugi aru, oli ta seejuures vihane v?i tegi ta nalja ja me hakkasime t?ttamata minema. Valerian n?is teadvat, kuhu suunduda, mida ette v?tta. Mina seisatasin korraks kodu poole viival teeotsal, ent Valerian ei m?rganud seda. Valerian v?i see, keda ma temaks pidasin. Kiirustasin talle j?rele. Einoh, kui sa just kangesti tahad, siis ?le t?nava, seal selles Kirsi poes pidi t?itsa head peediveini olema. Rubla seitseteist, tead, ?tles Valerian millalgi. Aga noh, see on sinu eraasi, raisk. Ma ei tahtnud mingit veini. Aga ka vaidlemiseks ei n?inud ma p?hjust. Andsin ennast ajutiselt saatuse hoolde. Niikuinii polnud mul midagi erilist teha. Nii ma ennast veensin, tegelikult olin ka natuke uudishimul. Kas see mees on ikka Valerian v?i pole? Kuhu ta mind viib? Millega see lugu l?peb? Ma k?mpisin ta k?rval edasi. Oli ta kes ta oli, ikkagi elav inimene. Ta oli suur, m??rdunud ja kuidagi v?ga iseseisev. K?llap oli tal oma raske ja uhke elu. Mina mina poleks kuidagi julgenud sellist ette v?tta. Kuule, kas sa eile ?htul telekat vaatasid? k?sis mees, keda pidasin koolivend Valerianiks. Mida nimelt? Noh, seda piibutunnisaadet. Ei, ma olin siin linna peal. No tead, kus reporter Bauer oli t?is! Ausalt, raisk! Nagu kapsas. Ma vaatasin kord ?he, kord teise silmaga, et eksitust poleks. T?is mis t?is. Terve maa vaatas, raisk. Ah nii? Ei, mis mul sellest, mina olen ka joodik, ?tles mees seepeale teise tooniga. Ta h??les polnud nalja, teesklust ega ka enesehaletsust. See k?las r?meda rahuga, nagu oleks ta ?telnud: mina olen ka tisler. Kui sageli sina tina paned? k?sis ta m?ne aja m??dudes. Olime j?udnud laia t?nava ??rde. Ootasime rohelist tuld. Meist tuiskas m??da autode laviin. Suvilasse, pealinna, sauna, l?bus?idule N?e, benssu ikka j?tkub, ?tles mees, keda pidasin Valerianiks. Veega on kriis k?es, h?h-h?h. Noh, paned sina tihti tina? Kuidas sulle n??d ?teldagi vastasin ma ebam??raselt. See juhtus juba teisel t?navapoolel. Jah? Mina panen n??d iga jumala p?ev, raisk, ?tles Valerian. Ma joon ?ksi ka, teatas ta teatava uhkusega. Mis see ikka teeb, eks? Ma tegin omal ajal paar ravikuuri ka l?bi ei need aidanud mitte sittagi, raisk. Imelik, et just viimasel ajal, siis, kui siia linnaossa kolisin Ma l?ksin naisest ka lahku. Hakkas elu segama, raisk. Aga noh, see k?ik on ?ks n?me jutt, viska mulle n??d ?ks kolmekas v?i palju sa saad. Andsin talle raha. Ta l?ks Kirsi kauplusse. J?in ootama ja vaatama. Siin oli k?ik ?sna samamoodi kui Pirni juures. Madal taevas, tumepunased neoont?hed. ?ks s oli kustunud. Peaaegu k?igil, kes uksest v?lja astusid, olid joogipudelid v?rgus. Klirisesid rasked kotid ja portfellid. Asjalikult asetasid mehed limonaadi ja ?lut oma autopagasisse. Ninakalt kl?psasid pagasikaaned kinni. Eemal kaugel aga paistis teiste majade tagant ?ks tuttavana tunduv ?lakorrus, paar nurgaakent ja teleantenn. See oli vist minu maja, kuigi hoopis teine tiib. Jah, need polnud minu aknad. Aga ?kki tahtsin ma koju. ?llepudelid mu kilekotis k?lksatasid melanhoolselt. Koju, koju, koju. Ma ei saanud enam h?sti aru, miks ma siin seisin, keda ma ootasin. Aga siis seisis mu k?rval taas Valerian. V?i v??ras mees, keda ma temaks pidasin. V?ib-olla tegin ma koolivennale ?lekohut, v?ib-olla istus ta praegu pahaaimamatult oma kodus (siin v?i m?nes teises linnas, aga ?kki hoopis k?lakohas?), j?i piima, ajas oma lastega juttu? Mis oli minulgi siia v??ra kaupluse juurde asja? Kombes, ?tles mees ja torkas mulle peenraha pihku. Tal oli m??rdunud k?mmal. Ja ta pintsakutaskutest vaatasid v?lja punase korgiga pudelid. L?hme. Mul polnud p??su. Pidin minema. Olin ennast m?rkamatult selle mehega sidunud. Kilks-kolks, tegid ?llepudelid kotis. S?da hakkas tasakesi valutama. J?lle toimus minuga midagi, mida ma polnud kuidagi osanud ette n?ha. Kuhu mind viidi? Miks ma sellega n?us olin? Nagu selgus, l?ksime ?lletarasse. Just sedamoodi h??ti meie linnaosa vaba?hubaari, mis oli k?igest neljast k?ljest piiratud k?rge planguga. Tara sisemusse v?is pilgu heita vaid kuskilt l?hikonna k?rgemalt korruselt. Ma polnud veel kordagi julgenud siia siseneda. Peale selle asus tara mu kodust piisavas kauguses, aga siiski, paaril-kolmel korral siia kanti sattununa olin ma eemalt uudishimulikult, natuke p?lastades ja natuke kadestades j?lginud mehi, kes astusid sisse kitsast v?ravast ja kadusid pruunide plankude taha, kust kostis alal?pmata mingit m?rinat. Otsekui jauraks seal taras hulk uimaseid, ent siiski k?llalt ohtlikke karusid. Nii ja n??d astusin v?ravast sisse minagi. Tara oli t?is pikki kitsaid p?stijalalette piki seinu ja ?le platsi. Tagaseinas seisis kahe avausega kiosk. Seal seisis tume j?rjekord. L?hnas kolkunud ?lle, tubakasuitsu ja uriini j?rele. Sadakond meest ja m?ned naised seisid oma kannude juures. Kui nii v?tta, ei toimunud siin mitte midagi erilist. Janused j?id ?lut, m?ned n?ksisid janu teravdamiseks soolakala. Mis veel? Inimesed ajasid juttu, naersid, vaidlesid, arutasid midagi, vahetasid muljeid, laenasid ?ksteisele peenraha, j?udsid milleski kokkuleppele v?i l?ksid ootamatult t?lli. Ei mingeid karusid! Ja mitte keegi ei tundunud liiga s?ndsusetult purjus olevat. Ometi oli mul tunne, et koduse Pirni juures n?htud lab?rint oli k?ige sellega v?rreldes vaid nagu avagong, pisike eelm?ng. Oletasin, et k?igel siin toimuval on tegelikult hoopiski suurem t?hendus, suurem, raskem ja salalikum. Siin toimetati mingit ?hist ohvritalitust. Siin m?ssati ?ldkehtivate arusaamade vastu. Siin p?lastati korralikkust, siin protesteeriti koguni aja kulgemise vastu. Siin mindi l?puni. Rohkem ma omaette mediteerida ei saanud. Mees, keda olin juba harjunud koolivend Valerianiks pidama, oli vahepeal mingeid mulle arusaamatuid formaalsusi t?itnud, mingeid l?bir??kimisi pidanud, astus n??d asjalikult ligi, viis mu ?hte nurka, seadis mu kohale, l?kkas mu ette kannu vahutavat ?lut, pilgutas silma, ta silm oli jahekalk, v?ttis kusagilt t?hja kannu, kallas selle peetpunast veini t?is ja noogutas mulle julgustavalt. V?i k?skivalt. Vaatasin talle huviga otsa. See oli n??d otsekui hoopis uus inimene r?me k?ll, aga kui t?pne, kui osav! V?i isegi omamoodi galantne. Mees, kes oli astunud ?le l?ve, oli sisenenud oma p?himaailma, oma klubisse, m?ttekaaslaste ringi. Nii ma m?tlesin. Ma olin veel v?ga naiivne. Vaatasin, kuidas talle paarist kohast viibati. Tema viipas vastu, tegi oma suurte m??rdunud k?mmaldega mingeid m?rke, laiutas korraks k?si. Ei, ma ei j?udnud milleski orienteeruda. ?mberringi t?usis ja valjenes h??ltek?ma, see n?is raske lainena mu pea kohal kokku langevat. Ma t?stsin kruusi huultele. No-no-noo, julgustas Valerian mind. Talle otse silma vahtides millal l?petada tohib? hakkasin ma jooma v?ga j?lgi maitsega piiritusveini. Ka Valerian (v?i kes ta iganes ka polnud!) vaatas mulle otse silma. Ta pilk oli jahe ja t?helepanelik. Suujoon habeme all range, aga ?iglane. Ma toimetasin tema kontrolliva pilgu all mingit rituaali, mille t?hendust ja peensusi tundis ainult tema. Ma olin v?ga naiivne. Vein n??ris kurku, vein raspeldas s??gitoru, aga ma j?in ja j?in. Siis viimaks langetas Valerialt pilgu. Kluksatasin k?sivalt. Ta noogutas m?tlikult. Hingeldamist ja iiveldust tagasi hoides ulatasin kannu temale. Ja k?sisin pilguga kas k?ik on ?ige? Siis j?i tema. J?lle vaatasime me teineteisele ?ksisilmi otsa. Ta j?i kannu j?releaimamatu meisterlikkusega t?hjaks. Tema teos oli oskust, kibestumist, t?dimust. Selles oli paratamatust. Tundsin ennast natuke s??dlasena. Oli mul vaja talle ette sattuda. Ei, aga siis p?hkis ta suu veininirest puhtaks, r?hatas ja pani t?hja kannu kaaluka liigutusega letile. Oota, ?tles ta asjalikult ja kallas selle kohe uuesti t?is. T?hjad pudelid pistis ta v?rvli vahele. J?udsin m?rgata, et tal oli seal juba oma kuus pudelit. Ta oli nagu mees, kes peab ?htul minema kaevikusse, granaadid v?? vahel. N??d teeme suitsu, ?tles ta ja sirutas k?e minu poole. T?mbasin rutuga oma sigaretid v?lja. Me s??tasime suitsud. Ma vaatasin ringi. K?ik oli tundmatuseni muutunud. See polnud enam k?hedust tekitav allak?igum?rkidega inimhulk, need polnud enam nukrad saatuse heidikud, t??luusijad, rongaisad, k?lvatud naised, pohmeluses lumpenintelligendid, looderdavad komandeeritud, karvased p?tid, keda olin alles k?mne minuti eest oma silmaga n?inud, hinges kartus ja uudishimu. Oh ei need k?ik, kes mu ?mber seisid, vestlesid, naersid, naljatasid, olid inimesed, toredad isikud, t?elised isiksused! Neil k?igil olid arvatavasti silmapaistvad elulood, nendega oli juhtunud k?llap hulganisti p?nevaid asju, nende saatused virvendasid mu ?mber nagu ?heksateistk?mnenda sajandi romaanis?zeed. Kust ma selle v?tsin? Ei tea ei tea. Igatahes oli mul m?nda aega tunne, et ma n?en ja kuulen k?ike. S??rane tunne, nagu oleks mu teadvust mingi l?bin?geliku infrakiirega valgustatud, jah ma n?gin ?kki k?igist ja k?igest l?bi. Ma n?gin! Ma kuulsin! Ma oskasin nappidest jutukatketest erakordse osavusega kududa terviku. See oli imeline tunne. Ma olin oma janu kustutanud. Ma vaatasin naeratades inimesi. Ma olin ??rmiselt naiivne. ?ks hetk, ?tles Valerian ja kadus kuhugi. Viivu p?rast n?gin teda kusagil kaugel kellegagi juttu ajamas. K?si teise mehe ?lal. T?si, teine l?kkas ta k?e varsti maha, aga Valerian vaid muigas selle peale. K?llap toimus seal mingi v?ike nali. Kas sa ka eile telekat vaatasid? k?sis ?kki keegi. Mu ees seisis v?heldast kasvu mees, t?kk maad minustki l?hem, ta oli sitke ja pruun nagu araablane, ta neljak?mne-aastane n?gu oli saatusekortsudest l?bi k?ntud. Tema h??l k?hises veelgi enam kui Valerianil. Mitte ei tea, kust see teadmine tuli, aga mehe h??dnimi pidi olema Komandant. Bauer oli juua t?is, ?tlesin ma ja hakkasin naerma. Ka Komandant puhkes naerma. Just! Hullemini kui mina! Kus ikka kopruminteeris ?ra! Misuke suur publikum, ah? Pakkusin talle veini. Ta ei ?telnud ?ra. Ja hetke p?rast oli ta juba kadunud, selgade ja ?lgade tihnikusse sukeldunud. Noh, mida sa ka Baueri-poisist arvad? k?sis mu k?est pikk ja tugev hallip?ine mees. Ta polnud kuigi vana. Tal oli v?ga hea ?likond seljas. Tal olid importraamidega prillid ees. T?si k?ll, ?ks klaas oli katki. Mehel olid heledad v?ikesed silmad, need vaatasid mind teraselt ja pilkehimuliselt. Mina aga juba teadsin, kellega tegu. See pidi olema ei keegi muu kui linna kuulsaimaid mehi, kunagine ol?mpiakangelane klassikalises maadluses Ollar Otset. Olin temast palju kuulnud, nii legende kui ka anekdoote. Bauer oli t?is mis t?is, ?tlesin ma talle usalduslikult. Otset naeris s?damest ja r??pas siis natuke veini. Aga minul l?ksid eile prillid katki, ?tles ta ja naeratas siis nagu nooruk. Ausalt ja siiralt. Tead, kui raske on h?id prille saada. Tean. Siis ta l?ks. Samas ?hines minuga Pilli-Tiidu. Nii teda h??ti, mis mina sinna parata sain. Ta oli minuvanune mees, v?ikesed vurrud nina all, iseloom ja jutt tasased. Ta p?ristas r-i (nagu minagi m?nikord) ja alustas: Hea k?ll, k?igest ma saan aru, aga kui telereporter astub rahva ette ja on t?is See on kole lugu, ?tlesin ma talle. Pilli-Tiidu niisutas lillakaspunases veinis huuli, t?nas ja kadus kuhugi. Hetkeks j?in ?ksinda. Mu hing oli t?is naiivset vaimustust ja ?llatust. Olin nagu maadeavastaja, kes on leidnud ?hise keele tundmatu suguharuga. Ah niimoodi see siis k?ibki, m?tlesin ma. Kui lihtne see on! K?ik need mehed r??givad ju t?iesti arusaadavas keeles. Enamik muide minu emakeeles. K?ik on k?ikidega s?brad ja tuttavad, suhtlemine ei kujuta endast mingit probleemi, siin, nagu selgub, piisab vaid poolest lausest, teinekord ainult pilgust, et teisest inimesest aru saada. T?ielikult ja l?plikult. Ja jutuainest ei tule siin puudu. K?ik nad on vaadanud TV-d, k?ik nad m?tlevad Bauerist. Aga kas reporter Bauer ikka oligi purjus? Ei, ma ei tohtinud selles kahelda. Ma m?tlesin: k?ik inimesed siin taras on v?hemalt sellel tunnil, sellel kellaajal s?brad ja vennad. Elagu s?prus ja vendlus! Aga ei, miks ainult praegu!? Arvatavasti on nad alati s?brad ja vennad? Ikka Loomulikult! V?i v?hemalt avamisest sulgemiseni. Ja mis veel need mehed ei tunne seda alandavat ?hem?ttelist janu, mida tunnevad praegu need teised seal tara taga. Mineraalvesi v?ib l?ppeda, piim v?ib otsa saada, ?lletara aga oli, on ja j??b. Aga kohe samas puges mu hinge pisike kahtluseussike. Veel ei saanud ma tema taotlustest aru. Ja natuke murelikult s??tasin ma uue sigareti. Ah, siin sa ikka oled, ?tles n??d Valerian (v?i see, keda ma temaks pidasin). Mul l?ks natuke aega, raisk. Saad ise ka aru. Noh, paneme ka v?i? Ja siis j?i ta kahtlustava pilguga veinikannu vaatama. Mis parata, selle sisu oli pisut kahanenud. Poisid siin natuke mekkisid, ?tlesin ma endale t?iesti uudse pugejatooniga. Ega sina j?ua k?iki linna lakekrantse joota, ?tles Valerian seepeale. Ta oli pahane. Ma olin teda reetnud. No v?ta siis, k?skis ta mind mornilt. T?stsin kannu huultele. J?in paar lonksu, rohkem ei l?inud enam alla. Jamad, mees? Mulle otsa vaadates j?i Valerian samuti ainult paar lonksu. Aga ta pilk oli seejuures rabe, pidetu ja pahane. V?ta n??d ?lut ka, k?skis ta p?rast. ?lu oli ammu kolkunud. Ma ei tahtnud seda. Vaatasin ?le ?la. Mu l?hedal k?ratsesid lustakalt Ollar Otset, Komandant, Pilli-Tiidu ja veel rida toredaid mehi (Torut?is, V?ike-Aadu, Pardimuna, ?llar ja teised). Ja ma kuulsin j?rgmist. Mehed, usute v?i mitte, aga mul oli hommikul nii paha paha, et ei jaksanud isegi p?ksin??pe lahti teha, jutustas Pardimuna. Lasksid siis p?ksi v?i? k?sis Otset. Ei lasknud, ma kutsusin naabrimehe appi, vastas Pardimuna. Laudkond pahvatas k?rinal naerma, laudkond hakkas kanne kergitama, ?ksteist s?bralikult m?ksima. Keegi viipas ja n?is, et nimelt mulle. Valerian vaatas kalgi ?llatusega minu poole ja t?stis siis ebalevalt k?e. See polnud viibe, seda v?is mitmeti m?ista. Ja just sel hetkel poetusin ma inimsumma ja hiilisin piki seina??rset letti ?lletarast minema. Ma ei teadnud veel liiga t?pselt, miks ma sealt pagesin. K?llap oli j?lle tegu instinktiga. Mina polnud nii julge ja enesekindel kui need mehed. Mul puudus v?himgi karastus. Ma olin arg ja neurootiline. Ma muretsesin homse p?eva p?rast. Ma muretsesin ?ldse liiga paljude asjade p?rast. Peale selle pidin ma endale tunnistama, et mul oli seal ?lletaras lihtsalt meeldima hakanud. Seal oli tore ja vastik olla. Vastik ja tore. Ma m?tlesin v?ikese murega, et jah, k?llap astun ma sinna n??d edaspidigi. Aga siis meenus Valerian ja mul hakkas lihtkombel paha. K?ike ma seal taras olin ka teadnud, k?ike aimanud, aga et k?sida tema k?est, kas ta ikka on mu koolivend sealt teisest linnast, sest kaugest ajast, mil mina olin hall tuupur, tema aga spordipoiss, pillimees ja huligaan, seda ma polnud teinud. Nii et j?lle ?ks ebam??rane ja l?petamata suhtlemine. Eks see tavaliselt k?ll niimoodi k?ibki. Inimesed ei oska juba ammu t?pselt ja asjalikult suhelda. Keegi pole neile seda ?petanudki. K?ik k?ib parema ?ratundmise j?rgi, aga loomulikku talenti j?tkub v?hestel. Aga j?rele m?telnud, leidsin, et mida see mineviku t?psustamine meile ikka oleks andnud, nii talle kui ka mulle. Ega vist midagi peale ebamugavustunde. Nii palju siis suhtlemisest, m?tlesin ma ja j?udsin oma maja ette. Seal polnud kedagi. Aga ei, seal seisis siiski keegi. See oli Allan R??tel. K?ed seljal, vaatas ta kuhugi kaugusse. Ta oli seal vist t?kk aega seisnud. Miks ma teda kohe polnud m?rganud? Ta pea kohal seisis hall taevas. Seal tiirutasid m?ned tuvid. Allan R??tel tundus kuidagi ?ksildane. Mind m?rganud, ?tles ta: Ah siin te oletegi. 9 Nagu oleks nimelt mind oodanudki, avas Allan R??tel ukse. Me astusime koos lifti. Selg vastu seina toetatud, tugev rind musta sviitri all pingul, vaatas ta mulle t?siselt ja heatahtlikult otsa. Pidasin hinge kinni. H?benesin oma l?hnu. Lift s?itis sahinal ?les. Naksudes m??dusid korrused. Me ei vahetanud ?htki s?na. Pange oma kott ?ra, ma ootan teid siin, ?tles Allan R??tel, kui olime kuuendal korrusel v?lja astunud. Aga ehk joome klaasi ?lut? pakkusin ma ebalevalt. Ei, t?nan, ehk m?ni teine kord, vastas Allan R??tel. K?ik, mis ta ?tles, oli tegelikult ??rmiselt lihtne ja argine, (Ma ootan teid siin, ?lut joome m?ni teine kord.) Aga ta h??l, silmad, kogu ta olemus andsid ?eldule justkui hoopis teise t?henduse. Jaa-jaa, niimoodi ei r??gi suhtlemises saamatud. Niimoodi m?istavad ennast ?lal pidada vaid v?ga peened natuurid. Ja veel Veel s?hvas mulle korraks p?he, et viimati on sel kummalisel mehel minuga mingi oma plaan. Et ta m?jutab mind. V?ib-olla koguni h?pnotiseerib? Ah, lollused, lollused Ei tea, milleks tal seda vaja peaks olema? Tal on oma elu ja omad mured. Kui ta t?esti peaks veev?rgitrustis t??tama, siis peaks ta ennast ju piisavalt rusutuna tundma. Terve linnaosa vaatab ootavalt ja n?rviliselt tema poole. K?ik ihkavad vett, kraanid on aga kuivad, poodides toimuvad senin?gematud ekstsessid. V?ib-olla ongi asi selles, et hetkel vajab temagi teise inimese juuresolekut, selle vaikivat seltsi? K?ike seda m?tlesin oma korterisse tuisates, ?llepudeleid k?lmkappi paigutades, pilku peeglisse visates ah, mu silmad olid nii inetult punased. Kui teil aega on, kui see teile sobib v?ib-olla tulete minuga ?hes? lausus Allan R??tel. Jah, muidugi, vastasin ma k?hku. Olin talle liiga l?hedale astunud. Ta haistis mu veinil?hnu, arvatavasti oli ta neid juba algul m?rganud, aga n??d m?rkasin, kuidas tihe kulm viivuks ja vaevum?rgatavalt v?ngatas. Ta oli ?llatunud. Ta polnud seda minust oodanud. T?ttasin selgust tooma: Jah, kas n?ete, milline lugu, pidin t?na oma joogijanu ?lle ja veiniga kustutama. Muud polnud saada. Nii v?ib veel napsivennaks muutuda! P??dsin naerda, aga see kukkus n?rviliselt v?lja. Mul oli t?siselt piinlik. Tema aga ?tles: Pole viga, k?ll k?ik laheneb. Uskuge, k?ik laheneb ja v?tab parema p??rde. Me hakkasime trepist alla laskuma. R??tel ees, mina kannul. Jah, aga janu kustutab kuiv vein muidugi k?ige paremini, ?tles ta. Just, just! kinnitasin ma ?hinal. Ta hakkas vaikselt naerma ja vaatas ?le ?la. Palun vabandust Mul pole mingit ?igust teid ?petada. Aga siiski, kohmasin mina. See hetk, see stseen, see trepist laskumine. Allan R??tel nagu r??tel ees, mina nagu kannupoiss j?rel. Aga t?hja kah. Viiendal korrusel j?i R??tel korraks seisma, vaatas taas mulle ?le ?la otsa, ta pilgus tundus n??d k?beke n?utust v?i rahutust, siis astus ta j?lle allapoole. Mulle aga torkas ?kki p?he, et paari tunni eest olin niisama kuulekalt ja midagi p?rimata saatnud Valeriani tema sissek?idud radadel meie linnaosa vahel. Olin kuulekana t?itnud Valeriani (v?i kes ta ka polnud) p?hiplaanid ja salasoovid, ostnud talle veini ja saanud veel riieldagi. Millest siiski s??rane ootamatu selgrootus, millest need kannupoisiinstinktid, ?ksindustundest v?i? Aga ei, situatsioonid ei kannatanud v?rdlust, mulle meeldis v?gagi, et l?ksin n??d koos Allan R??tliga kuhugi. L?ksin ja r??kisin temaga millestki. Tegelikult olin ma midagi sarnast juba eelmisel ?htul soovinud. N??d oli see k?es. Ja see oli tore. Mida ma seal t?hjas korteris ikka targemat oleksin teinud? T??tundest oli asi kaugel. See minu ebam??rane kirjat?kk ma ei tahtnud viimasel ajal selle peale m?teldagi. Vaid puhtast harjumusest punnitasin seda m?nel korral edasi teha. Jah, aga viimati oleksin ma n??d pidanud Allan R??tlilt huvilisena p?rima k?ikv?imalikke ?ksikasju selle veepuuduse asjus? Ei, ei, sel puudus m?te. See poleks vist taktitundeline olnud. Ja vaevalt ma ?ldse millestki aru oleksin saanud, ilmaski polnud ma aru saanud meeste jutust, kes tundsid ja k?sutasid tehnikat. V?ib-olla oleks Allan R??tel osanud oma asja ka arusaadavalt seletada, aga mis see mulle ikka oleks andnud? Vett polnud majas ju ikkagi Ja ?ldse, olin harjunud sellega, et iga inimene r??kis teisele seda, mida ise vajalikuks pidas. See polnud k?ll mingi s?gav veendumus, ent vihjas siiski isikuvabadusele. Allan R??tel j?udis neljandale korrusele ja j?i siin seisma. Mina seisatasin trepiastmel. Mulle n?is korraks, nagu v?releks R??tli sinakasmustade juuste kohal vaevum?rgatav fosforvine. Muidugi, selles optilises efektis polnud arvatavasti midagi ?leloomulikku, aga tahtmatult t?ttasid mu m?tted n??d mingitele ebamaistele radadele. Allmaailmale. P?rguv?ravale. Mefistofelese visiidile. Muidugi, need polnud t?sised m?tted. Sest jah, kuigi me seisime m?nev?rra ootamatult oma maja neljandal korrusel, ei saanud selles ju midagi saatanlikku olla. Nii ?le m?telnud ma ennast uneta ??del ka polnud. Nagu minult n?u k?sides vaatas Allan R??tel taas ?le ?la, ?le ta n?o libises kerge vari, fosforvine haihtus koridorih?marusse, Allan R??tel pomises midagi, minu meelest k?las see umbes niimoodi: Aga l?ppude l?puks, kas pole see ?ksk?ik. Mida ta sellega silmas pidas? Ja siis astus ta kiiresti 15. korteri ukse taha, naeratas mulle vandeseltslaslikult ja vajutas viisakalt kellanupule. Kuulsime summutatud tirinat. Pikka aega valitses ukse taga vaikus. Aga l?puks l?henesid k?hklevad lohisevad sammud ja nutune vananaiseh??l p?ris: Kes seal on? Naabrid! Naabrid! h??dis Allan R??tel. Ukse tagant kostis rahulolematut torisemist. Aga siiski tekkis seina valgusviir, sellest piilus meile vastu koredast materjalist hommikumantlis vanamammi. Ja sel mammil oli unise susliku n?gu. No tere, naabrit?di, ehk lasete meid korraks sisse kah, ?tles Allan R??tel s?bralikult. Ta toon oli j?lle uus ja v?ga t?pne. Minu meelest m?jutatakse s??rase tooniga just s??raseid umbusklikke suslikun?oga t?disid. Aga ma ju ei tea, kes te olete, k?hkles vana naine. Mul on koristamine ka pooleli, lisas ta ruttu. Teie olete ju proua Ophelia? Eks? Minu nimi on aga Allan R??tel, teise naabri nimi on Udo Munak. Tohib? Aus?na, me v?tame kingad ka jalast ?ra. No kui just niimoodi, torises proua Ophelia ja laskis meid ust laiemale praotades esikusse. Siin l?hnas pooni j?rele. Esikunurgas vedelesidki poonimisriistad. Ja k?ik uksed olid valla. Mis ma n?gin, mis mind ?llatas see kolmetoaline korter oli parkettp?randaga kaetud. Ega muud, aga oleks tarvis korraks teie kraane vaadata. Kuidas teie kraanid on, kas on ka head kraanid? r??kis Allan R??tel k?va h??lega. Ta n?is nagu teadvat, et perenaisel oli halb k?rvakuulmine. Kraanid v?i? Muidu on nad p?ris head, aga vaat vett ei ole. Niikui eile ?htul ?ra l?ks, nii enam kohe polegi. Ei saa ?ieti pesta ega isegi tualetti kasutada. K?ll on kord. Peaks kuhugi kaebama, aga ma ei tea, kuhu, vastas Ophelia. Suuri susse lohistades juhatas ta meid k??ki. Ma olin segaduses. Ma ei osanud ennast loomulikuna tunda. Ma tegin mingeid ebam??raseid n?gusid, ma v?isin m?juda nagu korterir??vli kaasosaline. Mis teil viga on, noormees? p?ris proua Ophelia. Kas teil valutavad hambad? Ma v?in teile pulbrit anda. Ei valuta, vastasin ma ruttu. L?ksin akna juurde ja j?in vaatama, kuidas Allan R??tel asjaliku n?oga kraanide kallal toimetama asus. Keeras neid kinni ja lahti, uuris neid asjatundlikult, isegi puhus korraks nende peale hinge?hku. Miks ta seda k?ike tegi? Tjaa, ?tles ta m?ne aja p?rast. Tjaa-tjaa. Nii palju ma siiski tean, et kui esmasp?evaks pole avarii likvideeritud, siis s?idab lausa maja ette veetsistern. See on niimoodi ette n?htud. Kraanid on teil muidugi head. Muide, kas teil ?mbrid ikka on olemas? Miks ei ole, on k?ll, vastas proua Ophelia. Juss t?i ennist kaevult kaks ?mbrit?it vett. Kaevult? kergitas Allan R??tel ?ht kulmu. Seda k?simust esitades tundus ta minu meelest juba natuke liiga siira ja lihtsa mehena. No kust siis veel, kui kraanid kuivad on? imestas proua Ophelia. Mina aga j?in m?ttesse. L?hikese aja v?ltel oli Allan R??tel mingi erilise r?huga nimetanud kahte s?na ?mbrid, kaev. S??rased s?nad ja s??rased seosed. Need s?nad olid hakanud mul juba nagu ununema. T?siselt. Tundsin ennast viivuks nagu etnograaf, kes on kusagil talup??ningul tuhnides sattunud mingile heas t??korras, ent ammuunustatud tarberiistale. ?mber ja kaev. Kaev ja ?mber. ?mber kaev allikas l?te, m?tlesin ma siis. Ja k?nnih?rg . . , (https://www.litres.ru/teet-kallas-9865436/janu/?lfrom=390579938) . Visa, MasterCard, Maestro, , , , PayPal, WebMoney, ., QIWI , .
, ; , . , - .